Üüriäri saladused: Kas üürileandjal on vaja äriplaani?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüriärisse siseneja võib seista mõtte ees, kas kavandatav äriplaan on mõistlik Excel’isse panna, et prognoosida investeeringu tasuvusest. Äriplaani ehk eelkõige rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul väga mõistlik mõte.

Äriplaan aitab üürileandjal mõista, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, kas piisaval määral, et sellega tasub vaeva näha.

Lisaks aitab süstematiseeritud rahavoogude info mõista, millised tegurid on soovitud tasuvuse saavutamiseks olulisemad ja millised mitte nii olulised. Näiteks, kas üürileandja peaks tegelema rohkem võimalikult kõrge üürihinna püüdmisega või hoopis madala vakantsuse taotlemisega? Või on sootuks oluline näiteks pikk üürileping ja lootus, et lepingu kehtivisaja jooksul ei pea üürileandja korteri remondile raha kulutama?

Seejuures võiks kinnisvara üüriäri planeerides arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda meeldivaks lisaboonuseks.

Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, võib majanduse langustsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksid kasvasid

Eesti StatistikaEluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 6,4% ja majade hinnad 4,7%.

Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 6,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 7,3% ning ülejäänud Eestis 3,6%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,8% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 5,7%.

Korterite hinnad tõusid 2018. aasta IV kvartalis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 5,7% ja majade hinnad 5,6%.

Eluaseme hinnaindeks näitab eluaseme soetamiseks kodumajapidamiste tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade kohta (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud).

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 6,9%.

Hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,1% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 4,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning muude kulutuste hindade muutust eluaseme soetaja ja kasutajana. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Aastaindeksid arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Uus Maa: Kõrge ehitushind ei õigusta ebakvaliteetset remonti

Uus MaaViimaste aastate hoogsa kinnisavaraturu üheks lahutamatuks osaks sai remontivajavate korterite nn flippimine, ehk kapitaalremontimine edasimüügi eesmärgil. Nüüd, mil ehitushinnad on pidevalt kasvanud ja kasumimarginaalid vähenenud, on üha suuremaks probleemiks saanud ehitustööde kvaliteet.

Flipitud korter on aastaid olnud suurepäraseks võimaluseks neile ostjaile, kes ei jaksa päris uut korterit osta või ei taha remondiga tegeleda. Samuti on niisugune korter olnud heaks investeeringuks üüriäris. Flipitud korter tähendab enamasti standardeset, kõigile sobivat siseviimistlust, uuendatud kommunikatsioone ja tihti ka köögimööblit. Väga mugav võimalus, eks ole.

Ehitushindade pidev kasv ja töökäte vähesus, millele lisandub ka üleüldine hinnatõus, on flipitud korterite pakkumishindu pidevalt kergitanud. Veel enam, kuna kasumimarginaalid vähenevad ning head ehitajat on aina raskem leida, on hakanud kannatama ka osade korterite kvaliteet. Nii on turule tekkinud kõrge hinna, kuid „üle jala“ tehtud remondiga korterid, millele ostjaid ei kipu olema ning mis viivad ka korralike flippijate mainet allapoole.

Kvaliteet ei tohi kannatada

Kindlasti on oma osa ka asjaolus, et remontivajavaid kortereid on saadaval vähe ning nende hinnad on kallid. Siis üritatakse väikese remondisummaga hakkama saada. Tulemuseks on aga ostjate pettumus, leviv halb maine ja teiste kartus osta renoveeritud kortereid.

Kui flippida, siis korralikult. Projekt tuleb põhjalikult läbi mõelda, saamaks aru, kas turuhinnale vastavat kvaliteeti on üldse võimalik saavutada. Ostja soovib saada lihtsat, aga korralikku viimistlust, renoveeritud kommunikatsioone ning enamasti ka köögimööblit koos töökindla tehnikaga. Keegi ei eelda luksust, kuid järeleandmisi ühe või teise asja kvaliteedis ostja ei aktsepteeri.

Renoveeritud järelturukorter on olnud heaks alternatiiviks uuele korterile ja nii peaks see olema ka edaspidi. Samuti peavad pakkumishinnad vastama seisukorrale – remontivajavatel korteritel on oma hind, renoveeritutel oma ja uutel oma hind. Et turuhinnad ja muud kulud muutuvad ja mõjutavad teineteist, on ka flipitud korteri pakkumishind muutumises. Küll aga ei tohi seetõttu muutuda pakutava korteri kvaliteet.

1Partner: Talsinki tunnel kergitaks kinnisvarahindu mitu korda

1PartnerKinnisvara asjatundjad tõdevad, et Peter Vesterbacka 15 miljardit maksev tunnel kallutaks rikkust Helsingist Tallinna poole ja kasvataks hüppeliselt kinnisvaraväärtust. Teisalt pole eksperdid kindlad, kas suurprojekt kunagi ilmavalgust näeb. Nii võrdles 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter tunneli rajamist reisiga Marsile.

Baltic Horizoni kinnisvarafondi juht Tarmo Karotam Vahteri skepsist ei jaga. “Tallinna–Helsingi tunnel on teema, millest räägime investoritega üsna sagedasti. Kuigi see on väga pikaajaline lugu, teeme oma investeerimisplaane pikaajaliselt või pikaajalisemalt veelgi,” ütles Karotam.

Sestap on Karotam kindel, et kinnisvarahinnad kasvavad kaks kuni kolm korda. “See saab olema pikaajaline protsess ja midagi ei toimu üleöö,” kinnitas Karotam. Tema sõnul on Põhjamaade piirkonnas kõige parem näide Oresundi väinale rajatud sild, mis ühendab Kopenhaagenit ja Malmöt.

“Sild on Malmö piirkonda kõvasti kaasa aidanud, mistõttu pole seal ainult korterite hinnad tõusnud, vaid ka piirkonnas asuvad suvilad ja kogu muu kinnisvara,” selgitas Karotam. “Seal on toimunud rikkuse ülekallutamine teisele poole vett ja see saab kindlasti Tallinna puhul toimuma,” oli ta kindel.

Lasnamäe KÜ lepituskomisjon jätkab oma tegevust

www.tallinn.eeLepituskomisjoni pilootprojekt korteriühistute konfliktiolukordade lahendamiseks osutus nii nõutuks, et otsustati jätkata selle tööd alaliselt.

Korteriühistute lepituskomisjoni poole pöörduti möödunud aastal rohkem kui 300 korral tasuta konsultatsiooni saamiseks. Korteriühistute peamised vaidlused on seotud võlgnikega, samuti elanike ja KÜ juhatuse vahelised arusaamatustega ning ka uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse mõtestamisega.

Rohkem kui pooled juristile esitatud kaebustest on peamiselt seotud korterite omanike ja korteriühistu juhatuse vahelise ühise arusaama puudumisega erinevates KÜ majandustegevust puudutavates küsimustes. Ka üldkoosoleku otsuste peale esitatud kaebused on tavalised. Tõsisemate vaidlustega komisjonile pöördudes võib jurist kokku kutsuda ümarlaua, kus ta aitab vastaspooltel lahendusi või kompromissi leida. Samuti võib jurist vajaduse korral osaleda korteriühistu üldkoosolekul. „Igakuised aruanded näitavad, et umbes 65% enam kui 300-st pöördumistest on oma lahenduse juba rahumeelselt leidnud,” ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva-Skuratovski. Ta lisas, et nõudlus kohtuvälise vaidluste lahendamise teenuse järele on üsna muljetavaldav, sest komisjon otsib lahendust mitte ainult Lasnamäe, vaid sageli ka teiste linnaosade elanikele.

Märkimisväärne osa komisjonile esitatud kaebustest koosneb konsultatsioonidest uue korteriühistute seaduse kohta. Eelmise aasta lõpus koostati korteriühistutele tüüpdokumentide ehk põhikirja ja sisekorraeeskirja projektid, mis on korteriühistutele tasuta kasutamiseks saadaval nii eesti kui eesti ja vene keeles. „Me püüame mitte ainult ühitada vastuolulised pooled, vaid ka aidata kaasa korteriühistu juhtimisel. Väärib märkimist, et välja töötatud mudeldokumendid on majajuhtide hulgas väga nõutud, ” ütles Maria Jufereva-Skuratovski.

Komisjon ootab abivajajaid teisipäeviti ja reedeti kella 10-12 Lasnamäe linnaosa valitsuse hoones (Pallasti 54). Vajalik registreerimine tel 5625 7713 või info@progressor.ee

Tallinn toetab Helsingi tunneli uuringute kiiret algatamist

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus toetab Soome ja Eesti vahelise raudteetunneli rajamiseks vajalike uuringute kiiret algatamist

Tallinna linna seisukohalt on oluline, et uuringu ala hõlmaks ka Tallinna ja Helsingi linnasüdant, sealhulgas Vanasadama piirkonda ning kiire ühendus tagatakse mõlema linna ajalooliste linnasüdamete vahel, teatas linnavalitsus.

Linnavalitsuse teatel on Helsingi–Tallinna kaksiklinn mõeldav juhul kui kahe linna vahele luuakse kiire ühendus, mis võimaldab mõlema linna elanikele igapäevast mugavat liikumist, näiteks maa-aluse raudteega, ning mis tugevdab mõlema linna keskuste atraktiivsust ja kompaktset arengut. Seejuures on linnavalitsus seisukohal, et ühendused mõlema linna lennujaamaga ja Rail Balticu raudteega on samuti vajalikud kaksiklinna regionaalse mõõtme tugevdamiseks ning kaubaveo korraldamiseks.

Tallinna linnavalitsus kuulas kolmapäevasel istungil ära informatsiooni Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse kavandamise hetkeseisust. “Tallinna linnavalitsus on seisukohal, et kavandatav taristuprojekt peab arvestama Tallinna linna pikaajaliste arenguvajadustega,” ütles abilinnapea Andrei Novikov pressiteate vahendusel.

Allikas: BNS

“Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus tooks kaudselt suurt kasu nii Eestile, Soomele kui ka kogu regioonile,” lisas Novikov, kelle sõnul on püsiühenduse loomine alusuuringute kohaselt tehniliselt võimalik.

Tallinna arenguperspektiivi arvestades märkis Novikov, et tunneli rajamisel tuleb arvestada, et meretransport autode ja kaupade veoks saab toimuma valdavalt Muuga sadamast või teistest mitte Tallinna kesklinnas asuvatest sadamatest. Tema sõnul tuleb arvestada ka püsiühenduse rajamisega kaasnevast eeldatavast kaubaveo mahu kasvust tuleneva võimaliku raudteetaristu arendamise vajadustega Tallinna regioonis.

Kaksiklinna moodustumine muudaks abilinnapea arvates piirkonna regiooni tõmbekeskuseks ning atraktiivseks suurematele investeeringutele ja kultuurisündmustele ning meelitaks kohale parimaid talente.

Püsiühenduse rajamise eeldatavaks kogukuluks on prognoositud 9 kuni 13 miljardit eurot. Raudteetunneli pikkuseks on arvestatud umbes 90 kilomeetrit ning reisirongide läbimisajaks kavandatud 30 minutit.

Peter Vesterbacka juhitav Finest Bay Area Development Oy ja Touchstone Capital Partners Ltd sõlmisid märtsikuu alguses 15 miljardi euro suuruse vastastikuste kavatsuste protokolli Soome ja Eesti vahelise tunneli rahastamiseks, mille kohaselt antakse kolmandik rahastusest omakapitalina ning kaks kolmandikku laenuna.

Hiina fond saab vähemusosaluse ning kohustub andma projektile laenu. Varem on tunnelit nõustunud rahastama Dubai fond ARJ Holding 100 miljoni euro ulatuses.

Eestis on Finest Bay Area Development esitanud rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Ministeerium teeb sellele praegu eelanalüüsi, lõplik otsus, kas planeering algatada või mitte, tuleb teha uuel valitsusel.

Baltic Horizon Fund: Nerijus Žebrauskas valiti Northern Horizon Capital AS uueks nõukogu liikmeks

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fondi fondivalitseja teatab, et Fondivalitseja uueks nõukogu liikmeks valiti Nerijus Žebrauskas volituste kehtivusega 5 aastat alates 20. märtsist 2019.

Uue nõukogu liikme valimine on seotud Dalia Garbuzienė poolt nõukogust lahkumisega, millest teavitati turgu 8. märtsil 2019.

Alates liitumisest Northern Horizon Grupiga aastal 2007 on Nerijus töötanud fondikontrollerina ning fondi kontrollijuhina. Hetkel on ta grupi finantsjuht ja riskijuht. Enne liitumist Northern Horizon Grupiga töötas Nerijus auditi ja muude kindlustandvate teenuste valdkonnas auditifirmades EY (2001-2004) ja KPMG (2005-2006) nii Leedus, kui välisriikides. Nerijus Žebrauskas on sündinud aastal 1980. Ta lõpetas 2001.aastal Riias Stockholmi Majanduskooli finantsvaldkonna bakalaureusekraadiga ning 2003.aastal Vilniuse ülikooli magistrikraadiga majandusanalüüsis ja -planeerimises. Nerijusele ei kuulu Baltic Horizon Fondi osakuid.

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” 25% soodsam

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseniTelli käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseniKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “u4ba5f” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 24.03.2019

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Linn plaanib Harku metsa kohaliku kaitse alla võtta

www.tallinn.eeTallinna Linnavalitsus otsustas algatada Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmise menetluse, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning säilitada ja parandada virgestusvõimalusi Tallinna edelaosas.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul omab Harku mets olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana, toimides rändekoridorina erinevatele looma- ja linnuliikidele. „Kaitseala põhjaosas paiknevad Valgesoo laugastiku serva-alad esinduslikus seisundis madalsoolaikudega. Kaitseala põhja- ja keskosas levivad aga 70–90-aastased palumetsad ja lõunaosas segametsa kasvukohatüübid,“ selgitas Izmailova. „Alal leidub nii lamapuitu kui ka  surnult seisvaid puid, mis soodustavad elustiku liigirikkust. Kaitseala on ülelinnalise tähtsusega virgestusala, mis pakub Tallinna linna ja Harku valla tervisesportlastele, loodushuvilistele ja korilastele arvukalt loodushüvesid.“

Looduskaitseseaduse kohaselt rakendatakse kohaliku kaitse alla võetud maa-alal samas seaduses sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga leevendada. „Piiranguvööndi režiim lähtub põhimõttest, et Harku metsa kaitsealal võiks jätkuda tavapärane külastus ning oleks võimalik ellu viia kaitsekorralduslikke töid, rajada puhkerajatisi ning hooldada tehnovõrke. Kavandatud on leevendada piiranguid sõidukitega sõitmise ning ehitustööde osas,“ toonitas Izmailova.

Harku metsa kaitseala asub Nõmme linnaosas. Kaitstava ala suuruseks on kavandatud ligikaudu 79 hektarit, millest 57 ha jääb riigimaale, 20 ha jätkuvalt riigiomandis olevale maale  ja 2 ha linnamaale.

Ekspertarvamuse Tallinna linna territooriumile ulatuva Harku metsa kaitse alla võtmise eelduste tuvastamiseks koostas elustiku ekspert Timo Kark 2018. aastal. Ettepaneku võtta Harku mets kaitse alla esitas mittetulundusühing Nõmme Tee Selts.

Ühtlasi märkis abilinnapea, et kindlasti toimub Harku metsa kaitse alla võtmise menetluse raames ka kõikide huvitatud osapoolte seisukohtade koondamiseks avalik arutelu, mis toimub ilmselt avaliku väljapaneku perioodi lõpus.

Keskkonnaministeerium: Siim Kiisler kuulutas välja Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse võitja

KeskkonnaministeeriumTäna, 19. märtsil avati Arhitektuurimuuseumis Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse ideekavandite näitus ja kuulutati välja auhinnatud tööd. Võidupreemia 30 000 eurot pälvisid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai arhitektuuribüroost Kavakava OÜ.

80 000-eurose preemiafondiga võistlusele esitatud ideekavanditest kvalifitseerus 17. Võitja valiti žürii üksmeelse otsusega, üht meelt oldi ka teise ja kolmanda koha ning kahe ergutuspreemia osas.

Žürii hinnangul sobiks just võidutöö omanäoline lahendus Keskkonnamajale vesilennukite angaaride naabrusesse. Kolm eriilmelise arhitektuuriga hoonemahtu pakuvad rohkesti avastamisrõõmu, puitstruktuurid siseruumides on efektsed ning demonstreerivad parimal moel puidu kui ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi. Samuti on kõigist esitatud kavanditest just selle lahendusega võimalik ainsana saavutada vajalik tuleohutusklass, mis toetaks eheda puidu kasutamist ehituskonstruktsioonides, leidis žürii.

Keskkonnaminister Siim Kiisler nimetas võidutööd välja kuulutades Keskkonnamaja „tee lahtiajamise projektiks“, mis hakkaks eksponeerima meie puitarhitektuuri ning saaks keskkonnasõbraliku energiakasutuse näiteks.

RKASi juhatuse esimees Kati Kusmin avaldas lootust, et projekt liigub jõudsalt edasi ning mõne aasta pärast saame Keskkonnamaja pidulikult avada.

Eesti Arhitektide Liidu asepresident ja žürii liige Kalle Komissarov pidas väga tänuväärseks, et riigisektor arhitektuurivõistlusi korraldab. „Võistluse ülesanne oli küll ambitsioonikas, kuid ometi osales hulk arhitektuuribüroosid ning žürii sai kaaluda 17 eri töö vahel.“

Tallinna peaarhitekt, žürii liige Endrik Mänd märkis, et sellise puitu esile tõstva märgilise hoone rajamine on suur väljakutse tuletõrjespetsialistidele. „Takistused ei ole siiski ületamatud,“ lisas ta.

Teine koht preemia suurusega 22 000 eurot märgusõnaga „Kärg“ Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Sten Vendik ja Elise Roos arhitektuuribüroost Kauss Arhitektuur OÜ. Kolmas koht preemia suurusega 15 000 eurot tööle märgusõnaga „Tare“, mille autoriteks on Oskars Vavere, Liene Adumane-Vavere, Liva Nordmane, Martins Rusins, Sandra Sinka, Olga Trebuhina, Mari Hunt, Mari Möldre ja Nele Šverns arhitektuuribüroodest OÜ b210, SIA Ruume arhitekti, SIA CMB ja SIA Rodentia. Ergutuspreemiad 6500 eurot anti tööle märgusõnaga „Bubo bubo“, mille autoriteks on Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Heidi Urb ja Mae Köömnemägi arhitektuuribüroost Molumba OÜ ja „Kiip“, mille autoriteks on „Kiip“, mille autoriteks on Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Liisi Vähi (AB Säsi) ja Toomas Tammis arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ.

Keskkonnamajast peab saama Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone. Arhitektuurikonkursil osalejaile oli pandud tingimuseks, et maja ehitamiseks kasutataks valdavalt puitu ning et see oleks liginull-energiahoone, kus kasutatakse nutikaid lahendusi.

Lennusadama kõrvale rajatav Keskkonnamaja koondab tulevikus ühe katuse alla Eesti Loodusmuuseumi ning büroohoone, kuhu on planeeritud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused.

Keskkonnaministeerium soovib alustada keskkonnamaja ehitust 2020. aastal ja majja sisse kolida 2022. aastal. Projekti kogumaksumuseks on prognoositud 38,5 miljonit eurot.

Näitus Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse ideekavanditega jääb arhitektuurimuuseumis avatuks 14. aprillini 2019.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks veebruaris langes

StatistikaametStatistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,5 protsenti ja tõusis võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6 protsenti.

Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris võrreldes jaanuariga keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, samuti hinnatõus kütteõlide ja toiduainete tootmises.

2018. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, toiduainete ja kütteõlide tootmises ning mäetööstuses. Samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, veebruar 2019
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Jaanuar 2019 – veebruar 2019, % Veebruar 2018 – veebruar 2019, %
KOKKU -0,5 0,6
Töötlev tööstus 0,1 -0,4
Mäetööstus -0,2 4,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -9,5 8,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,0

Ekspordihinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 0,8 protsenti ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 1,0 protsenti.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam naftatoodete, jookide ning kummi- ja plasttoodete hind, samal ajal langes elektrienergia, rõivaesemete ja puidutoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli veebruaris võrreldes jaanuariga samuti 0,8 protsenti ja võrreldes 2018. aasta veebruariga 1,4 protsenti.

Jaanuariga võrreldes tõusis keskmisest enam naftatoodete, toormetsa ning erinevate masinate ja seadmete hind, samal ajal langes elektrienergia, kummi- ja plasttoodete ning keemiatoodete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind“, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.03.2019. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Maa-amet: Päeva keskmes on innovatsioon

Maa-ametTäna, 19. märtsil kogunevad 200 riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajat Tallinnas Nordic Hotel Forumis Maa-ameti aastaseminarile, mis kannab seekord pealkirja „Avaandmed, avatud Maa-amet“. Päeva läbiv märksõna on innovatsioon.

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ütles, et Eesti on esimeste riikide seas, kus kaardiandmed on masinloetaval kujul kõigile tasuta kättesaadavad. “Avaandmed on üks innovaatiliste lahenduste kasvulavasid. Veel aasta tagasi tuli kaardiandmete eest kopsakas summa välja käia ja see viis olukorrani, kus andmed laiemat kasutust ei leidnud. Nüüd aga on andmed vabad ja ainuüksi esimese mõne kuuga loodi nende abil põnevaid innovaatilisi lahendusi,” sõnas Tiits. “Garage48-l osalenud noored tulid välja uudse lahendusega digiehituses, avaandmed aitavad droonide lennuteekonda planeerida. Samuti saab avaandmeid analüüsides teada, milline on parim asukoht uuele lasteaiale,” tõi Tiits näiteid. Seminari üks eesmärke on panna kaardiandmed avalike teenuste heaks paremini tööle.

Maa-ameti päeval räägime ka Eesti oma satelliidiandmete keskusest ESTHub, mis võimaldab töödelda kaugseireandmeid. Kuidas täpsemalt on avaandmed ja ESTHubi võimalused juba rakendust leidnud, kuuleme otse kasutajatelt endilt.

Päeva teine pool on pühendatud muudatusele maa-andmetes, kui mindi üle koordinaatide alusel arvutatud maatüki pindaladele ja ajakohastati kõlvikuandmed. Muudatus puudutab paljusid maaomanikke. Samuti vastame küsimustele – milline on Rail Balticu maade omandamise hetkeseis, kuidas on maa hind viimastel aastatel piirkonniti muutunud, millised on sealjuures markantsemad muutused ja miks on tarvis uut maa korralist hindamist.

Suur kevadine elamispindade ülevaade: mis toimub tehingutega, mis toimub arendusturul?

Tõnu ToomparkSuur kevadine elamispindade turuülevaade vaatab eriti tähelepanelikult, mis toimub elamispindade tehingutega. Tallinna korteritehingute arv on languses – millised võiksid olla selle mõjud elamispindade turule. Teine oluline teema on uusarenduste sektor. Kas uusi kortereid tuleb endise hooga juurde? Mis on tehingute arvu langustrendi mõju uusarendustele?

Elamispindade turu ülevaade valib välja olulisemad tegurid, mis on hetkel kinnisvaraturu seisukohast tähtsamad. Vaatame nende tegurite arenguid ja mõjusid elamispindade nõudlusele ja pakkumisele.

Uusarenduste turg on jätkuvalt see, mis mõjutab kogu korterituru liikumisi ja hinnatrende. Seetõttu on eriline tähelepanu uute korterite arendusel, pakkumisel ja nõudlusel.

Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Selleks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele on võimalik tulla samu teemasid kuulama Kinnisvarakooli seminarile “Kinnisvaraturu ülevaade“, mis toimub 29.05.2019. Seminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Luminor: majandus on teelahkmel

Luminor BankPõhiteemad

  • Eesti jõuline 4%ne majanduskasv viimasel kolmel aastal toetab sissetulekute lähenemist euroala keskmise suunas.
  • Eesti on järjest enam muutumas ELi tööjõule huvipakkuvaks valikuks ja see aitab leevendada kõige olulisemat tööturuga seonduvat probleemi – üha suurenevat oskustööjõu puudust.
  • Eesti SKT elaniku kohta oli 2017. aastal ligikaudu 79% ELi 28liikmesriigiga võrreldes (ostujõu pariteedi alusel), olles esmakordselt samaväärne Portugali näitajaga, kuid siiski veel kaugel keskmisest tasemest.
  • SKT kasv on ületanud ootusi ja suutnud siiani hästi vastu seista üha ebasoodsamatele oludele väliskeskkonnas, suurenedes 2018. aastal aastatagusega võrreldes 3,9% (2018. aasta IV kvartalis 4,2% aasta võrdluses). Seda kasvu toetas sisenõudlus, aga ka eksport.
  • Tänavu SKT kasv juba pidurdub, jäädes alla 3% piiri. Selle peamiseks põhjuseks on majanduste jahenemine euroalal ja Põhjamaades, globaalsed kaubanduspinged ja geopoliitilised riskid.
  • Kaugemat tulevikku silmas pidades asub Eesti teelahkmel, milliseks kujuneb täistööhõivele lähenedes investeeringute valik? Prioriseerimine ja keskendumine meetmetele, mis soodustavad majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali, võiksid edendada sissetulekute kestlikku lähenemist euroala keskmisele ja aidata lahendada mitut tulevast demograafilist probleemi. Peamiseks valikuks see, kas investeeringute tasakaal kaldub rohkem taristuprojektide (betooni) poole või jääb edaspidiste põhivalikute hulka rohkem investeeringuid inimkapitali?
  • Võttes arvesse käimasolevaid üleilmseid tehnoloogilisi ja digitaalseid muudatusi, on Euroopa silmitsi üha keerulisemate väljakutsetega, mis on seotud kasvava üleilmse konkurentsiga. Majanduse kasvuvõimekuse arendamiseks tuleks teha ennekõike investeeringud teadus- ning arendustegevusse, haridusse (sh eestikeelne haridus, täiendav fookus loodus- ja reaalainetele sh digioskustele), eakate hooldusesse suunatud sotsiaalteenustesse ja nutikasse taristusse (sh digitaalmajandusse ja tarkadesse linnadesse).

Eesti jõuline 4%ne aastane majanduskasv viimasel kolmel aastal toetab sissetulekute jätkuvat lähenemist euroala keskmise suunas

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti astunud suuri edusamme väikese sissetulekuga riigist keskmise sissetulekuga riigiks muutumisel, mis hakkab alles nüüd kajastuma kõrgemates riigi krediidireitingutes. Pärast ELiga liitumist ja tööturgude ühendamist laenas Eesti alguses õiglase osa oma elanikkonnast teistele arenenumatele Euroopa riikidele. Minevikus aset leidnud väljarände põhitegur oli eelkõige märkimisväärne elatustaseme erinevus. Sellele järgnes üsna pea, aastatel 2007–2009, üleilmne suur majanduskriis, mis tõstis töötuse määra 2010. aastal koguni 17%ni.

Kriisile järgnenud euroala keskmisest kiiremate kasvuaastate toel on sissetulekute tase märkimisväärselt paranenud lähenedes juba Lõuna-Euroopa riikidele. Siiski on euroala sissetulekute keskmise taseme saavutamiseni ees veel pikk tee. See võimaldaks kasutada senisest suuremal määral keskmisest kõrgema sissetulekuga ELi oskustööjõudu, mis aitaks tasakaalustada tööturu vajadusi.

Üldiselt on väliskeskkond olnud viimastel aastatel Eesti avatud majanduse jaoks vägagi soodne, sest peamine eksporditurg, euroala, on suhteliselt jõuliselt taastunud. Eesti majanduskasv, mida veab üha tugevamalt sisenõudlus (tarbimine), on saavutanud viimasel kolmel aastal korraliku 4%se keskmise reaalkasvu määra. Selline kasvutempo on viinud meie väikeriigi koos teiste Balti riikidega euroala kiirema majanduskasvuga riikide etteotsa.

Eesti on järjest rohkem muutumas ELi tööjõule huvipakkuvaks valikuks

Sissetulekute pikaajalise ühtlustumise tagamine on keeruline ülesanne, mis peaks tuginema enamjaolt konkurentsivõime, innovatsiooni ja tootlikkuse arendamisel ja sellest saadaval ekspordi lisandväärtuse kasvul. Et lahendada mitut keskpika väljavaatega tööturuprobleemi (näiteks elanikkonna vananemine) kiiremini kasvavates, kuid ikka veel järele jõudmisega tegelevates riikides nagu Eesti, on sissetulekute konvergentsi jätkumine euroala keskmise suunas otsustava tähtsusega.

Oskustööjõu puudumist nimetatakse üha sagedamini Eesti äriühingute kasvuplaanide põhitakistuseks. Majandustsükli hilises faasis on konkurents oskustööjõu nimel suurem kogu maailmas. Euroala tööturg on juba jõudmas küpsemasse seisundisse, sest töötuse määr (2019. aasta jaanuaris 7,8%) ei ole enam kaugel kriisieelsest tasemest. Selle tulemusel muutub just oskustööjõu puudus paljudes euroala riikides üha teravamaks probleemiks seda-enam majanduse dünaamilisemates valdkondades, näiteks inseneeria, IKT või meditsiin.

Ühe olulise verstapostina oli Eesti SKT elaniku kohta (ostujõu pariteedilt) 2017. aastal 78,7% ELi 28 liikmesriigiga võrreldes. See tähendab, et esmakordselt on Eesti tõusnud võrreldavale tasemele mõnede euroala lõunariikidega nagu Portugal, kes olid Eestist kaugel ees 2004. aastal, mil riik ühines ELiga.

Eesti keskmine brutopalk on tõusnud märkimisväärsed 58% alates aastast 2011, mil tööturg hakkas tänu ekspordi ja investeeringute taashoogustumisele üleilmsest majanduskriisist taastuma. Sellest tulenevalt on keskmine kuupalk tõusnud 830 eurolt 2011. aastal 1310 euroni(mediaanpalk on ligikaudu tuhat eurot) ning ka ärisektoris on kasumid kasvanud.


Peale selle on tasakaalustatud majanduse elavnemisega kaasnenud erasektori säästude jõuline suurenemine ja valitsuse konservatiivne eelarvepoliitika. Viimane ei tohiks olla küll üllatus, kui võtta arvesse eelarvedistsipliini, mis on sügavalt juurdunud juba 1992. aastast, mil Eesti võttis kasutusele omavääringu. Tänu sellele on Eesti valitsussektori võlg praegu üsna mõõdukas – 8% SKTst (2018. aastal III kvartalis euroalal 86,1%) ning see peaks veelgi vähenema.

Riikides, kus tööturg on jõudmas küpsesse arengufaasi ja läheneb täielikule tööhõivele, eksisteerib alati risk liigseks palgakasvuks, mis võib keskpikas arvestuses kahjustada konkurentsivõimet. See ei ole aga täna kaugeltki Eesti üldine makromajanduslik probleem, sest (ajutisi) märke „ülekuumenemisest“ on näha vaid mõnes üksikus sektoris, kus tugev nõudlus jätkub. Näiteks läheneb ehitussektor oma võimekuse piirile ja seega võib selles sektoris olla suurem surve kasumimarginaalidele.

On märkimisväärne, et viimasel kolmel aastal on palgakasvu tempo püsinud kooskõlaline majanduse nominaalkasvu määraga (7,5% aasta võrdluses). Majanduse elavnemise ühe märgina kogub palgakasv hoogu ka paremate tulemustega euroala riikides. Peale selle on Eesti tööturu eeskirjad Euroopa standarditega võrreldes paindlikud ja minevik on näidanud, et üleilmse majandustsükli pöördudes võib palk liikuda ka allapoole aidates majandusel kiiremini kohaneda.

Eeldame, et palgakasv järgib ka edaspidi ligilähedaselt majanduse nominaalkasvu. See avaldab tööstusharudele positiivset survet vajalike konkurentsivõimet arendavate struktuurimuudatuste tegemiseks, et kohanduda üleilmsete suundumustega, mis hõlmavad innovatsiooni, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja nutikat spetsialiseerumist. Lisandväärtuse pikaajalise suurenemise tagavad paljuski just pakkumisega seotud meetmed, näiteks digiteerimine, automatiseerimine, investeeringud inimkapitali jne.

Märkimisväärse saavutusena on sissetulekute lähenemine EL keskmisele avaldunud juba elanikkonna kasvus, mis on aset leidnud neljal järjestikusel aastal. Elanikkonna kahanemine on nüüd pöördunud selgelt kasvuks, sest tagasiränne ja välistööjõud (sealhulgas ka EList) rahuldab üha suurenevat tööjõu nõudlust.

Rändesaldo on andnud viimasel neljal aastal positiivse panuse elanikkonna kasvule. Nimelt ületas sisseränne Eestisse 2017. ja 2018. aastal väljavoolu vastavalt 5200 ja 6100 inimese võrra, millega kaasnes märkimisväärne 0,45% suurune keskmine elanikkonna kasv aastas. Võõrtööjõu hulk on tegelikult suurem, sest statistiliselt on keeruline arvestada üha aktiivsemalt kasutatavat renditööjõudu (hinnanguliselt koguni 20 000 inimest või 3% töötajate koguarvust töötas eelmisel aastal lühiajalise lepingu alusel). Peale selle jõustas Eesti hiljuti mitu tööturu reformi, mis hõlbustavad ka väljastpoolt ELi tuleva oskustööjõu (kelle palk on vähemalt kahekordne keskmine) juurdepääsu. Dünaamilistes suurema lisaväärtusega ja ekspordile orienteeritud tööstusvaldkondades, näiteks IKT, inseneeria jne., vajaliku tulevase oskustööjõu parim täiendav allikas on just Eesti ülikoolides käivate välistudengite üha suurenev hulk.

Viimase kolme aasta jõuline majanduskasv 2019. aastal juba pidurdub, jäädes alla 3% piiri

Vaatamata kõikidele väljakutsetele väliskeskkonnast, sh kaubanduspinged ja globaalse kaubanduse kasvu aeglustumine, oli 2018. aasta kokkuvõttes Eesti jaoks hea kasvuga aasta. Majanduskasv aeglustus mullu üksnes mõõdukalt, langedes 2017. aasta jõuliselt 5%-lt aastases võrdluses 2018. aastal 3,9%ni.

Eesti majandus ületas ootusi ka aasta lõpus, sest IV kvartalis oli veel üks 4% (aasta võrdluses)ületav kasvuspurt. Vaatamata aeglustuvale kasvule euroala töötleva tööstuse ja teenuste sektoris, kasvasid Eestis viimases kvartalis mõõdukalt nii eksport kui ka investeeringud.

Eesti 2018. aasta kiire 3,9%ne SKT kasv ettevaatavalt aeglustub järgides üldist mõõdukamat kasvutrendi välisturgudel, ja väheneb 2019. aastal alla 3% piiri. Selle peamiseks põhjuseks on majanduste jahenemine euroalal ja Põhjamaades, globaalsed kaubanduspinged ja geopoliitilised riskid. Seejuures parim kasvuväljavaade on hea palgakasvu ja aeglustuva hinnakasvu toel eratarbimisel, eksport ja investeeringud kasvavad mõõdukalt ja on enim mõjutatavad heitlikkust väliskeskkonnast.

2019. aastal põhiliseks majandusteemaks kujuneb nihe mittesünkroonsest majanduskasvust sünkroonselt mõõdukama üleilmse majanduskasvu suunas, sest riskid tulenevad globaalse kaubanduse aeglustumisest ning hoo raugemisest arenenud ja arenevates riikides.

Eesti on jõudnud teelahkmele

Võttes arvesse suuremat üldist ebakindlust üleilmses majanduses ja kaubanduses esinevaid takistusi, on kohane küsida, kas viimaste aastate reformid ja majandusedu, mis on toonud meid lähemale täielikule tööhõivele, viivad meid kogu ühiskonnaga sama kiiresti edasi järgmisesse etappi meie helges tulevikus?

Nimelt on tulevaste üleilmsete tehnoloogiliste ja struktuuriliste muudatuste puhul, mis toimuvad kiiremini kui kunagi varem, sageli nii, et tööturgude õigeaegne ettevalmistamine ei ole olnud piisavalt edukas. Neid tegureid, mis mõjutavad jätkusuutlikku majandusarengut, on üha enam esile tõstetud erinevatel majanduslikel ja poliitilistel foorumitel (sealhulgas hiljutisel Davosi majandusfoorumil). Vastust ootavad paljud keerulised ja otsesed küsimused selle kohta, kuidas saavutada kaasavam ja jätkusuutlikum pikaajaline majanduskasv kümme aastat pärast majanduskriisi. Eesmärk võiks olla tööjõu nõudluse ja pakkumise kahjutoova ebakõla vältimine ning reformid, mis aitavad saada maksimaalset tulu tulevikumuudatustest (sh tuleviku tehnoloogiast, teaduse arengust). Just tööturgu puudutavad probleemid ning inimkapitaliga ja üha enam ka tervishoiuga seotud investeeringute puudus on osa algpõhjustest, mis on andnud alust hiljutisele populismi esiletõusule. Eesti majandussaavutused on selgelt seotud tugeva ühendatud Euroopaga ning hästi toimivate ja õiglase üleilmse kaubanduse eeskirjadega.

Tundub, et majanduste ees on täna vastutuult rohkem kui pärituult. Majanduskasv oleneb suuremal määral tootlikkusesse tehtud investeeringutest, kuna tööhõive kasv aeglustub ja ka välisturgudel on tagasihoidlikumat kasvutempot oodata.

Eesti majandus on teelahkmel, sest vastuseid ootavad küsimused selle kohta, millist liiki investeeringuid ja struktuurireforme vajatakse enim, et teha järgmine hüpe helgemasse tulevikku? Uus üleilmne tehnoloogiline võidujooks (nt 5G võrguga seotud võimalused, tehisintellekt ja robootika, suurandmete töötlus, geneetika, personaliseeritud meditsiin, targad linnad jne) toob tõenäoliselt kaasa hulgaliselt ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid, mille tulemusel moodustatakse uusi liitusid, sest vajalikud arendus- ja teaduseelarved on sageli liiga ulatuslikud ka suurte Euroopa ettevõtete jaoks. Üleilmne konkurents tiheneb Aasia (Hiina) kui majanduslikult ülivõimsa piirkonna esilekerkimisega.

Väiksemate riikide, näiteks Eesti, ärivaldkonnas domineerivad mikro- ja väikeettevõtjad, kelle kapital ja teadusuuringute eelarve on piiratud. Arvestades olemasolevate investeerimisressursside piiratust, seisab ees mitmeid pikaajalise väljavaatega seotud ja lahendamist vajavaid küsimusi, mis puudutavad majanduse optimaalset struktuuri. Näiteks võib tuua esile küsimuse, kas piiratud ressursside juures on majanduslikult mõistlik suunata toetusi laiapõhjaliselt võik keskmisest rohkem ressursse valikuliselt kõrgema lisandväärtusega ja eksportivatesse nišivaldkondadesse, et saavutada suhteline eelisseisund üleilmastuva ekspordi alal. Paljud Euroopa riigid on määranud kindlaks harud ja eelisvaldkonnad, mis on nende riiklikes strateegilise konkurentsivõime kavades tähelepanu keskmes. On selge, et investeeringuteks mõeldud vahendeid napib ja prioriteete tuleb paratamatult seada. Eesmärgiks võiks olla pikaajaline, jätkusuutlik ja kaasavam majanduskasv, mis lähtub globaalse konkurentsivõime arendamisest ja mille puhul väärtustatakse keskkonda.

Täistööhõivele lähenemisel suureneb oluliselt võõrtööjõu osakaal ja seejuures tuleb välistööjõudu sujuvalt lõimida Eesti ühiskonda (mis vajab märkimisväärseid investeeringuid eesti keele oskuse omandamisse). Võimalik nimekiri struktuurilistest probleemidest, mida tuleb sissetulekute ühtlustumise jätkumiseks lahendada, on pikk ja sellekohased reformid ei anna tõenäoliselt lühiajalist kasu. Alternatiivne võimalus on riiklikud stiimulid, mis keskenduvad vähem ekspordi konkurentsivõimele ja tööturu arengule ning põhjustavad praegustes oludes kiirema lühiajalise majanduskasvu, aga ka liiga kõrge inflatsioonimäära, töökohtade ümberpaigutamise siseturule jne, avaldades vähest mõju pikaajalisele majanduskasvule ja jõukusele.


Kui majanduse peamiseks kasvumootoriks on erasektor, siis riik saab toetada arengut paljuski soodsa ärikeskkonna ja kitsaskohtade kõrvaldamise (sealhulgas ülereguleerimise vähendamise, inseneride piiratud pakkumise suurendamise jne) kaudu.

Majanduse lisaväärtuse kasvu panustab Eestis üha enam IKT sektori uus esiletõus. See haru koos digiteerimise ja uute tehnoloogiate aktiivsema kasutuselevõtuga muudes valdkondades, näiteks töötlevas tööstuses, võib veelgi suurendada lisandväärtust elaniku kohta mis vajalik elatustaseme kasvuks. Teadmistepõhisele nutikale majandusele üle minnes on võimalik võtta kasutusele vähem kapitalimahukad, vähem piiratud loodusressurssidel ja rohkem inimkapitalil tuginevad teenusekesksed ärimudelid, mida on võimalik laiendada, et jõuda üleilmse kliendibaasini.

Lisavahendite suunamine riigi toel varajase faasi ja kõrgema riskiga alustavate ettevõtete rahastusse ja omakapitali avab potentsiaalselt uksed uutele novaatorlikele äriideedele ja -mudelite juurde, mida osaliselt õnnestub rakendada hiljem ka muudes traditsioonilistes majandusharudes.

Lihtsustatult öeldes tähendab teelahkmel olemine otsust selle kohta, kui palju olemasolevatest investeerimisressurssidest suunatakse valdavalt sisemajanduse edendamisse (4-realised maanteed, ehitised jne) ning kui palju tulevaseks ekspordituluks vajaliku intellektuaalse kapitali ja teadusmahukate valdkondade eelisarendamisse. Skype on täiuslik näide investeeringutest inimkapitali ja globaalse haardega innovatsiooni. Ettevõtete digitaliseerimine ja uute tehnoloogiate aktiivsem kasutuselevõtt suurendada veelgi teenuste ekspordi osatähtsust, mille suunas liigub üha rohkem majandusi. Ei ole vaja mainidagi, et kiiremini kasvav teenustest saadav eksporditulu tasandab varuga kaubandusbilansi puudujäägi toetades majanduse välistasakaalu ka jõulise tarbimise kontekstis.

Võttes arvesse käimasolevaid üleilmseid tehnoloogilisi ja digitaalseid muudatusi, on Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, silmitsi üha keerulisemate tuleviku väljakutsetega, mis on seotud üleilmse konkurentsi kasvuga. Majanduse pikaajalist edu tagavad investeeringud tuleks teha ennekõike teadus- ning arendustegevusse, haridusse (sh eestikeelne haridus, täiendav fookus loodus- ja reaalainetele sh digioskustele), vajaduspõhisesse sotsiaalhoolekandesse ja nutikasse taristusse (majanduse digitaliseerimisse, mis on aluseks tulevastele tarkadele linnadele).

Investeeringute optimaalne tasakaal kaldub sel juhul tõenäoliselt rohkem inimkapitali tehtavate investeeringute poole ja vähem traditsioonilise taristu poole (mis kahtlemata samuti panustab pikaajalisse heaolu kasvu, kuid vähemal määral), et saavutada suurem sissetulek elaniku kohta ning teadmistepõhine, innovatsioonile tuginev ja sotsiaalselt kaasav majanduskasv. See on ühiskond, kus hoolitsetakse ka kõige nõrgemate eest. Pikaajalise, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu retsept kätkeb endas struktuurireforme, mis toovad kaasa tootlikkuse lähenemise euroala keskmisele. Muudame Eesti paremaks.

Restaureerimistoetuste taotlemise tähtaeg lõpeb 29. märtsil

www.tallinn.eeTallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond võtab kuni 29. märtsini 2019 vastu taotlusi restaureerimise toetamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond võtab kuni 29. märtsini 2019 vastu taotlusi restaureerimise toetamiseks. Restaureerimistoetusteks eraldatakse käesoleval aastal 225 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest. Toetust antakse töödeks, mida alustatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks. Linnaplaneerimise Ameti eelarvelistest vahenditest toetatakse nii kultuurimälestiste, Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal paiknevate hoonete, miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate hoonete kui ka üldplaneeringuga määratud väärtuslike hoonete restaureerimist. Samuti toetatakse konserveerimist, algsel kujul taastamist ning optimaalsete säilitustingimuste tagamist.

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast. Tööde läbiviimiseks vajalik dokumentatsioon (ehitusprojekt, muinsuskaitselised eritingimused, välisviimistluse põhiprojekt, restaureerimisprojekt, restaureerimistööde tegevuskava jne) peab olema kooskõlastatud juba enne taotluse esitamist. Taotlusele tuleb lisada kooskõlastatud dokumentatsiooni alusel võetud kolm hinnapakkumist, milles peavad olema kirjeldatud toetuse arvelt kavandatavad tööd, tööde teostamisel kasutatavad materjalid vastavalt heale restaureerimistavale ning fotod originaaldetailist/objektist.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara täiendkoolitus