Swedbank: Tallinna eluaseme taskukohasus kolmandas kvartalis paranes

SwedbankSwedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi eluaseme taskukohasus Tallinnas selle aasta kolmandas kvartalis paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna palgakasv ületas eluasemete hinna ja laenuintressimäärade tõusu.

Tallinna korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv aeglustus 4,3%-ni, pealinlaste netopalk oli aga 9,9% kõrgem kui aasta varem. Tallinna korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 1816 eur/m2. Lisaks muudele teguritele mõjutab korterite keskmist hinda tehingute struktuur, kuna üldjuhul on uue korteri ruutmeetri hind ligikaudu neljandiku võrra kõrgem järelturu korteri hinnast. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli uute korterite osakaal tehingutes ligikaudu sama, kuid madalam võrreldes eelmise kvartaliga – kolmandas kvartalis moodustasid tehingud uute korteritega umbes neljandiku kõikidest korteritehingutest.


Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusnud 6,4% võrreldes 2017. aasta sama ajaga. Tallinlaste netopalga kasv on olnud aga kiirem – esimese kolme kvartaliga tõusis netopalk 10,2% aastases võrdluses.

Tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul langes

Kolmandas kvartalis langes tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul 7,7% võrreldes mullu sama ajaga. Vaatamata madalamale tehinguaktiivsusele, püsis eluasemelaenude jäägi kasv ka kolmandas kvartalis 7% juures, mis on viimase aasta keskmine tase. Majapidamiste rahanduslik olukord on tugev ning see on võimaldanud neil koguda sääste. Viimase aasta jooksul on kodumajapidamiste hoiusekasv püsinud kümne protsendi lähedal, kusjuures hoiused kasvavad endiselt laenuportfellist kiiremini.

Tarbijate kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase pöördus aga selle aasta neljandas kvartalis järsult langusesse. Meedias on viimasel ajal sagenenud sõnavõtud läheneva majanduskriisi ja intressimäärade tõusu teemal. Seega võib üheks põhjuseks olla majapidamiste ettevaatlikkus, kuna paljudel on viimane negatiivne kogemus veel meeles. Samas ei ole prognooside põhistsenaariumites majanduskriisiga lähiaastateks arvestatud ning ka intressimäärade tõus peaks Swedbanki hinnangul tulema aeglane. Kuna palgakasv peaks püsima tugevana, ei tohiks intressimäärade tõus eluaseme taskukohasusele olulist mõju avaldada.

Ehitustempo on aeglustumas

Kolmandas kvartalis valmis ligikaudu 7% vähem uusi eluruume kui aasta varem. Samuti on juba kolm kvartalit järjest ehituslubade arv langenud. Seega võib eeldada, et korterite kasutuslubade arvu aeglustumine jätkub ka järgmisel aastal. Kuigi uute korterite pakkumise kasv leeveneb, on müügis olevate korterite arv endiselt suur. Meie hinnangul peaks eluasemete kõrged hinnad järgneval kahel kvartalil nõudlust vähendama ning hinnakasvu aeglustama. Samas toetab soodne makrokeskkond hindade kasvu ka järgmisel aastal.

Balti riikide pealinnadest oli eluaseme hinnakasv teises kvartalis kõige kiirem Tallinnas

Swedbanki indeksi järgi paranes korterite taskukohasus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõigis kolmes pealinnas. Kiire palgakasv (8-10%) ületas seal korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäärade tõusu. Kolmandas kvartalis oli eluasemete hinnakasv kõige kiirem Tallinnas, millele järgnes Riia (3,5%), samas kui Vilniuses keskmine ruutmeetri hind langes 1,9%. Pealinnade võrdluses oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Lätis, millele järgnes Tallinn ja seejärel Vilnius.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: E-ehitus on Eesti võimalus jätkata teenäitajana

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTäna toimub ehituskonverents Ehitus2019+, mis toob majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kutsel kokku ehitusvaldkonna eksperdid ja ettevõtjad. Konverentsil saab põhjaliku ülevaate ehitusvaldkonna digitaliseerimise senistest tulemustest ja järgnevatest plaanidest.

„Eestil on võimalus saada teenäitajaks e-ehituse valdkonnas. Selleks oleme välja töötanud e-ehituse platvormi põhimõtted ning täna tutvustamegi tegevusplaani selle elluviimiseks. Kaardistasime ehitusregistri kaudu käivad menetlused nende tõhustamiseks ja e-ehitusse lõimimiseks. Lükkasime käima digitaalehituse ühise keele — ühtse klassifitseerimissüsteemi — loomise, mis on aluseks protsesside ja tegevuste automatiseerimisele ning robotiseerimisele. Kõike seda teeme tihedas koostöös era- ja avaliku sektori firmade ja organisatsioonidega,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

„Kuigi Eestis kasutatakse laialdaselt kaasaegseid BIM modelleerimis ja ehitusprojekti juhtimise lahendusi, saab koostööd ja infoliikumist elukaare erinevate osapoolte vahel veel väga palju parandada. Siin saab riik paljugi ära teha. Tahame hoolt kanda, et asjad avalikus sektoris toimiksid laitmatult, nii on ka erasektoril lihtsam uuendustega kaasa tulla. Tegutseme selle nimel, et tänane murelaps ehitusregister EHR oleks valdavalt üle läinud teenusepõhisele arhitektuurile, teenused on integreeritud e-ehituse ja muude asjakohaste platvormidega, avaandmed ja avalikkusele suunatud analüüsikeskkond on lihtsalt kasutatavad. Esimesed muutused on näha juba tuleval aastal, uus keskkond oleks valmis aastaks 2020“ lisas ehituse asekantsler Jüri Rass.

Tallinn ühtlustab korteriühistutele toetuste andmise korra

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus soovib muuta korteriühistutele toetuste taotlemise ja taotluste menetlemise lihtsamaks ning esitas sel eesmärgil linnavolikogule kõik korteriühistutele mõeldud toetuste andmise põhimõtted ühte õigusakti koondava määruse eelnõu.

„Määruse eelnõu kohaselt toimub uuest aastast kõigi toetuste taotlemine elektrooniliselt,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „See teeb toetuste taotlemise ja eraldamise protsessi märksa kiiremaks ja tõhusamaks.“

Toetusi saab taotleda Tallinna toetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas (TTR).

Eelnõu sätestab korteriühistutele koolitustoetuse, ekspertiisitoetuse ja toetusmeetmete „Roheline õu”, „Fassaadid korda” ja „Hoovid korda” raames toetuste andmise tingimuste, taotluste menetlemise ja toetuste väljamaksmise regulatsiooni. Hoovikorrastustoetuse taotlusi menetlevad linnaosa valitsused, ülejäänud toetuste taotlusi menetleb Tallinna Linnavaraamet.

Koolitustoetuse suurus on 130 eurot aastas. Tallinna linn toetab Eesti Korteriühistute Liidu või Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu korraldatud koolitustel osalemist.

Ekspertiisitoetuse eesmärk on toetada korterelamute rõdude ja varikatuste tehnoseisundi kontrolli, et tagada nende turvalisus. Toetust makstakse kuni 70% ekspertiisi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot korterelamu kohta.

Haljastustoetuse eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks. Toetuse suurus on kuni 60% toetatavate tegevuste kuludest, kuid maksimaalselt 600 eurot aastas.

Renoveerimistoetus keskendub korterelamu energiatõhususe suurendamisele, toetust saab taotleda korterelamu fassaadi, katuse ja tehnosüsteemide ümberehitustööde tegemise korral. Toetus korterelamu kohta on kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot ning 3000 eurot renoveerimise käigus seinamaalingu (supergraafika) loomise eest.

Hoovikorrastustoetuse eesmärk on parandada hoovide ilmet ja suurendada nende turvalisust. Toetuse suurus on 15–70% kavandatavate tegevuste maksumusest, kuid maksimaalselt 16 000 eurot aastas ning 40 000 eurot ühe hoovi kohta. Meetme raames toetatakse teeremonti, kõnniteede rajamist, sademeveeprobleemide lahendamist, haljastuse, puhkealade, mängu- ja spordiväljakute rajamist, parkimisplatsi, prügimaja, rattamaja, ja piirdeaia rajamist, korteriühistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni liitumispunkti ümberehitamist, turvakaamerate paigaldamist ning hoovi inventari paigaldamist.

Renoveerimistoetust ja hoovikorrastustoetust saab taotleda 1. jaanuarist 2019 paberkandjal ja alates 1. veebruarist 2019 veebruarist TTR-is, teisi toetusi saab taotleda elektroonilises keskkonnas aasta algusest.

Korteriühistute toetamise meetmeteks eraldatakse 2019. aasta linnaeelarvest ühtekokku 850 500 eurot.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Pärimine”

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Telli käsiraamat “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “x10l8o” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 16.12.2018.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Käsiraamat “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” on suunatud kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil maine teekond on otsa saanud. Samuti on käsiraamat hindamatu infoallikas inimestele, kes on pärimise protsessi keskel ja soovivad sellega seonduvad delikaatsed probleemid kiiresti ja õiglaselt lahendada. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Housing affordability index improved in all three Baltic capitals in the third quarter of 2018

SwedbankThe housing affordability index (HAI) increased to 134.3 in Vilnius, 186.0 in Riga, and 154.3 in Tallinn.

  • In Tallinn, the HAI rose by 5.8 points in the third quarter of 2018, compared with the same period in 2017, as rapid wage growth outweighed growing apartment prices and interest rates.
  • In Riga, the HAI improved by 8.7 points as wage growth surpassed apartment price growth.
  • In Vilnius, the HAI increased by 9.5 points as strong wage growth and a decrease in apartment prices compensated for rising mortgage interest rates.
  • The time needed to save for a down payment decreased by a month and a half in Tallinn, by a month in Riga, and by around four months in Vilnius, to 27.6, 22.9, and 33.3 months, respectively.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the index, the greater the affordability.

SEB sõlmis Riigi Kinnisvara AS-iga 40 miljoni eurose laenulepingu

SEB PankSEB Pank ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) allkirjastasid lepingu, millega SEB annab RKAS-ile pikaajalise laenu 40 miljoni euro ulatuses. RKAS kasutab laenu võlakirjade refinantseerimiseks.

„SEB-l on hea meel näha uut tugevat ettevõtet oma kliendiportfellis ning usume, et koostööga anname panuse RKAS-i edasisse arengusse,“ ütles SEB ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov. „Professionaalselt ja tsentraalselt juhitud teenused aitavad RKAS-i klientidel rohkem keskenduda oma põhitegevusele, jättes kinnisvara- ja haldusteenused oma valdkonna spetsialistidele RKAS-is,“ lisas Sokolov.

Riigi Kinnisvara finantsjuht Andrus Ait lisas, et ettevõte hindab kõrgelt koostööpartneri paindlikkust. „On positiivne, et SEB Panga näol on lisandunud tugev finantspartner, kes on valmis nägema kliendi vajaduste eri aspekte,“ ütles Ait.

Uus Maa: Novembrikuu turuülevaade

Uus MaaNovembrikuu peegeldas üsna hästi seda veidi murelikku olukorda, mis on tekkinud turul aset leidnud muutustest, ent täpsemaid järeldusi saame teha järgmise poole aasta jooksul.

Tõsi on see, et ühelt poolt on tarbijate kindlustunne kodu soetamiseks või remontimiseks vähenenud, teisest küljest on langenud ka kogu ehitussektori kindlustunne. Turul väljendub see arenduste juurdekasvutempo aeglustumises ja eelmüügiaegade pikenemises, ehkki lõpptarbijate nõudlus kasvavate hindade juures on jätkuvalt väga kõrge. Tõenäoliselt tähendab see seda, et ebastabiilsuse ohud võivad turul süveneda ning võimalused n-ö korrektuuri tekkimiseks on aina suuremad.

Tallinnas sõlmiti pärast aktiivset oktoobrit ca 80 korteritehingu vähem ning nende arv langes ka võrreldes 2018. aasta novembriga. Ajal, mil järelturg on püsinud stabiilsena või isegi veidi kahanenud, tasub tehingute arvu suuremate muutuste taga otsida uusarendusturgu. Nii oli ka novembris, kui sõlmiti 837 korteritehingut. Tehingute mediaanhind on Tallinnas stabiliseerunud, mis kiire ehitushindade kasvu juures viitab kinnisvarasektori kasumlikkuse vähenemisele.

11 kuud järjest on korteritehingute mediaanhind olnud üle 1700 EUR/m2, novembris oli näitaja 1739 EUR/m2, mis oli 2,8% võrra kõrgem kui mullu. Tänavuse aasta esimese 11 kuu lõikes on tehingute arvu kasv pidurdunud: mullusega võrreldes on sõlmitud 173 korteritehingut enam ning nende mediaanhind on suurenenud 6%. 2017. aastal olid samad näitajad vastavalt +548 tehingut ja +8,3%.

Ajal kui Tallinnas on turg muutunud ettevaatlikumaks, sammuvad Tartu ja Pärnu ühe-kahe sammu võrra tagapool optimistlikumas rütmis. Selline muster on siinset vaba kinnisvaraturgu ilmestanud praktiliselt viimased 20 aastat – nii tõusu kui languse puhul reageerib esimesena Tallinn, millele järgnevad selle lähiümbrus ja Tartu ning Pärnu, seejärel aga teised piirkonnad, kus mitmetes kohtades pole toimunud ei hinnatõusu ega ka tehingute arvu suurenemist.

Erinevalt Tallinnast saab Tartus ja Pärnus rääkida uusarendusturu aktiivsuse kasvamisest, eelmise kahe aasta madala võrdlusbaasiga võrreldes on eriti silmapaistev olnud Tartu.

Käesoleva aasta 11 kuuga on Tartus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud korteritehingute arv 311 võrra ja mediaanhind 8,3%. 2018. aasta novembris sõlmiti Tartus 169 tehingut ning nende mediaanhind oli 1373 EUR/m2.

Kuigi arendusturg ise kasvab, on väikese turu piiratud maht käesoleval aastal takistanud Pärnu korteritehingute arvu tõusu. Esimese 11 kuuga on see hoopis enam kui 110 võrra vähenenud (841→728). Aastases võrdluses on aeglustunud ka mediaanhinna kasv (+6,6% tänavu, +15,4% mullu). Novembris müüdi Pärnus 54 korterit, mille mediaanhinnaks kujunes 1133 EUR/m2.

Narva turg on hindade osas sammunud vähikäiku alates 2014. aasta II poolest. Tagasiminek on siiski olnud aeglane, nelja aasta jooksul on mediaanhind langenud ligi 100 EUR/m2 võrra. Tehingute arv on sisaldanud rohkem tõuse ja languseid, 2016. aastal saabus tooraine hindade langusega kaasa tehingute arvu vähenemine ligi 100 võrra, ehkki 2017. ja 2018. aastal on turg kenasti taastunud. Siiski tähendab ca 650 tehingut seda, et hoolimata enam kui 15 000-lisest rahvaarvu vahest sõlmitakse Narvas vähem kinnisvaratehinguid kui Pärnus. Taoline vahe on peamiselt tekkinud sellest, et nii ostujõu kui ka tarbijakindluse puhul on tegemist kahe vägagi erineva piirkonnaga. Novembris sõlmiti Narvas 53 tehingut, mis jäi tänavuse aasta keskmisele tehingute arvule alla, mediaanhind ületas aga pärast maid esimest korda 400 EUR/m2 piiri.

Uute korterite turuinfo: põhjalikult ja ülevaatlikult

Tõnu ToomparkUute korterite pakkumine ja hindade kerkimine tõstatavad küsimuse, kas ehk pakkumisi on liiga palju? Kas senised hinnatrendid jätkuvad? Mis teeb kasvama hakanud ehitushind uute turule tulevate projektide müügihindadega? Kuidas on hinnastatud erineva suurusega ja/või asukohaga korterid? Millise suuruse/hinnaga korterid müüvad kiiremini ja millised aeglasemalt?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus.

Jälgin regulaarselt kõiki avalikus müügis olevaid korterite arendusprojekte. Nii saab detailse info, milline on pakkumises olev kaup, millised on hinnad, kus piirkonnas tuleb pakkumist juurde ja kus jääb vähemaks, kus on müügitempo kiirem ja kus müük napim.

Andmete baasil saab teha järeldusi üldisemate suundumuste kohta. Samuti vaadata detailselt, kuidas ühe või teise projektiga asjad edenevad.

Aastatepikkuse andmete aegrea pealt annab teha põhjalikke analüüse, mis aitavad kinnisvaraarendajal olla edukas ja leida turu tühi nišš.

Kas tekkis huvi? Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvaraettevõte Kapitel investeerib vanalinna müüride valgustusse 800 000 eurot

www.tallinn.eeTallinna linn ja kinnisvaraettevõte Kapitel sõlmisid täna heade kavatsuste memorandumi, mille kohaselt investeerib Kapitel Tallinna vanalinna müüride ja tornide fassaadivalgustuse rajamisse enam kui 800 000 eurot. Projekti raames saab kaasaegse fassaadivalgustuse üle 40 objekti, teiste seas Toompea loss, Paks Margareeta, Patkuli trepid, Kiek in de Kök ja Pikk Hermann. Valgusprojekti autor on Tallinna linna poolt 2017. aastal korraldatud ideekonkursi võitnud Soome ettevõtte Lighting Design Collective Oy ning ehitustööd teostab Merko Infra.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on täna allkirjastatud memorandumi eesmärk leppida kokku Tallinna linna ja AS-i Kapitel koostöö üldistes põhimõtetes ning anda kommunaalameti juhatajale volitus sõlmida korralduslikke kokkuleppeid memorandumi täitmiseks. „Memorandumi kohaselt korraldab AS Kapitel vanalinna müüride ja tornide fassaadivalgustuse ehitamise ja rahastab ehitamist. Tallinn omalt poolt korraldab valgustuse toimimise, seadmete ja stendide hooldamise, remondi ja elektriga varustamise ning kannab sellega seonduvad kulud,“ selgitas Klandorf.

„Kapitel valdab ja arendab hotelle, kaubanduskeskusi ja büroohooneid. Tallinna südalinna Nordic Hotel Forum ja Tallink City Hotel hotellides peatuvad sajad tuhanded turistid ning Viru Keskust külastatakse miljoneid kordi aastas, lisaks Tallinna olemasolevatele büroohoonetele on meil arenduses suur büroohoonete kompleks Liivalaia tänaval. Peale ärikeskkonna soovime aidata arendada ka avalikku linnaruumi, antud projekti puhul muuta Tallinna vanalinna atraktiivsemaks nii tallinlastele kui meie külalistele. Loodetavasti aitab uus valguslahendus meelitada siia enam turiste ja annab pimedal hooajal ka kohalikele veidi positiivseid emotsioone,“ ütles AS Kapitel nõukogu esimees Toomas Annus.

Projekti raames paigaldatakse 580 uut LED-valgustit kokku 41 objektile, teiste seas tornidele (Paks Margareeta, Kiek in de Kök, Neitsitorn, Pikk Hermann, jt), linnamüürile, Toompea nõlvale, Patkuli treppidele ja nende tagusele nõlvale ning sisemüürile Hobuveskist mööda Laboratooriumi tänavat, Pika jala ja Lühikese jala vahelisele müürile ja väravatele, sisemüürile Bremeni ja Hellemani torni vahel. Valgustuse kontseptsiooni järgi on uued LED-valgustid sooja valgustemperatuuriga, tagades müüridele sooja ja õrna valguse, mis loob õdusa ja mõnusa miljöö ega valgusta müüre üle. Ehitustööd teostab Merko Infra.

Toomas Annus lisas: „Tegemist ei ole esimese korraga, mil anname oma panuse linnaruumi arengusse. Meie ettevõtted ja aktsionärid on aastate jooksul panustanud ümbritseva tehiskeskkonna kaunimaks ja väärtuslikumaks muutmisesse erinevate projektide kaudu. Senised suuremad tegemised on olnud Eesti Terviseradade arendamine ning Lasnamäe mahajäetud Pae karjäärist kaasaegse elukeskkonna ja linnaruumi kujundamine. Vähem avalikku tähelepanu on saanud pronksskulptuurid – munkade skulptuurigrupp Taani Kuninga aias ja hiljuti Nordic Hotell Forumi ette paigaldatud PÖFFi Kultuurihunt.“

Kapitel, varasema ärinimega E.L.L. Kinnisvara, on Baltikumi suurimaid kinnisvaraettevõtteid, kes arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ja büroohooneid. Grupi kinnisvaraportfellis on üle 185 000 m² üüritavat pinda. Ettevõte omab nelja büroohoonet (Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja Tallinnas, Narbuto 5 Vilniuses ja I.P.Pavlova 5 Prahas) ning osalust mitmes juhtivas ostukeskuses (Spice ja Spice Home Riias, Panorama Vilniuses, Viru Keskus Tallinnas). Ettevõttele kuulub Nordic Hotel Forum (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotell, mida opereerib Tallink Hotels.

Lasnamäele rajatakse 6-miljoniline sotsiaalmajutusüksus

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus saatis linnavolikokku Punane tn 48a kinnistu detailplaneeringu, kuhu planeeritakse rajada sotsiaalmajutusüksus umbes 80 inimesele.

“Sotsiaalmajutusüksuse näol ei ole tegemist püsiva eluasemeteenusega, vaid ajutise majutusega, mille kestvus on plaanide kohaselt mõnest kuust paari aastani. Resotsialiseerimisteenuse eesmärk on suurendada inimeste toimetulekuvõimet nii, et nad oleksid võimelised iseseisvalt ühiskonnas toime tulema,” ütles abilinnapea Tõnis Mölder, kelle sõnul on Tallinn rajanud kuus sotsiaalmaja, kuid vajadus teenuse järele on endiselt kõrge.

Rajatavas hoones on ette nähtud orienteeruvalt 40 ruum, kus on võimalik osutada sotsiaalmajutusüksuse teenust umbes 80 inimesele. Lõplik teenuskohtade arv täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Projekti eeldatavaks kogumaksumuseks on planeeritud ligikaudu 6 miljonit eurot ning uue sotsiaalmajutusüksuse projekteerimisega on planeeritud alustada 2021. aastal.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul jagatakse planeeringu alusel 1,24 hektari suurune maa-ala kaheks krundiks: ärimaa ning ühiskondlike ehitiste ja elamumaa sihtotstarbega krundiks. „Lasnamäe linnaosa olnud viimastel aastatel pidevas arengus, mille tulemusel on linnaehituslik olukord muutunud. Punane tn 48a kinnistu on sotsiaalmajutusüksuse rajamiseks väga sobilik, kuna paikneb väljakujunenud elamupiirkonna läheduses, ent siiski teataval määral eraldatud kohas, üldplaneeringus kavandatud haljasala kõrval,“ ütles Võrk.

Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe asumis Punase tänava, Plasti tänava, J. Smuuli tee ja Peterburi tee vahelisel alal. Lasnamäel aadressil Punane tänav 48a kinnistul paiknevad ka Toidupank ja Tallinna Munitsipaalpood.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Detailplaneeringu koostas Skepast&Puhkim OÜ.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 14. juunil ning avalik väljapanek toimus 17. juulist kuni 16. augustini, kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid detailplaneeringu kohta ei esitatud.

KV.EE: Harju majade müügipakkumised kasvatavad hindu

Kinnisvaraportaal KV.EEHarju maakonnas pakuti portaali KV.EE vahendusel novembris müügiks 1892 maja. Majade müügipakkumiste hind oli 1237 €/m². See on eelmisest aastast 2% kõrgemal.

Enamuses Harjumaa omavalitsustes on majade müügipakkumised vaikses tõusutrendis. Hinnatõusu taga on pisut aktiveerunud turg. Samuti kergitab majade ostuhuvi kõrge tööhõive ja jätkuvalt kerkiv keskmine palk.

Üksikutes Harjumaa valdades siiski on majade tänavused pakkumishinnad aastatagusest allpool. Negatiivset hinnamuutust näeme pigem valdades, kus pakkumiste arv on madal ja üksikute pakkumiste lisandumine või tehingu realiseerumine võib keskmist hinda portaalis KV.EE oluliselt mõjutada.

Pole siiski ka harv, kus maja müügipakkumise hinna langetamine tähendab selle viimist ebamõistlikult kõrgelt tasemelt turu ehk ostjate aktsepteeritavale tasemele lähemale.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²

 

11/2017

11/2018

Muutus, %

Harku vald

1 214

1 237

2%

Jõelähtme vald

951

997

5%

Keila linn

1 065

1 192

12%

Keila vald

1 076

981

-9%

Kernu vald

528

575

9%

Kiili vald

1 393

1 318

-5%

Kose vald

1 041

1 161

12%

Loksa

715

NA

Maardu linn

1 197 1 349

13%

Paldiski

388

387

0%

Raasiku vald

1 026

NA

Rae vald

1 581

1 668

5%

Saku vald

883

993

12%

Saue linn

906

915

1%

Saue vald

1 211

1 394

15%

Tallinn

1 418

1 545

9%

Viimsi

1 488

1 471

-1%

 
Eesti

1 120

1 166

4%

Harjumaa

1 322

1 389

5%

Narva

398

364

-9%

Pärnu

994

1 047

5%

Tallinn

1 418

1 545

9%

Tartu

1 076

1 091

1%

 

SEB заключил 40-миллионный договор о кредите с Riigi Kinnisvara AS

SEB PankSEB Pank и Riigi Kinnisvara AS (RKAS) подписали договор, по которому SEB выдает фирме RKAS долгосрочный кредит в размере 40 миллионов евро. RKAS использует кредит для рефинансирования облигаций.

«Банку SEB приятно видеть новое сильное предприятие в своем клиентском портфеле, и мы верим, что наше сотрудничество внесет лепту в дальнейшее развитие RKAS», – сказал руководитель сферы банковского обслуживания предприятий Артем Соколов. Он добавил, что: «Профессионально и централизованно управляемые услуги помогают клиентам RKAS больше сосредоточиться на своей основной деятельности, оставляя заботы об услугах недвижимости и по административным вопросам специалистам своей области в RKAS», – добавил Соколов.

Финансовый руководитель Riigi Kinnisvara Андрус Айт добавил, что предприятие высоко ценит гибкость партнера по сотрудничеству. «Это положительный момент, что в лице SEB добавился сильный финансовый партнер, готовый видеть разные аспекты нужд клиента», – сказал Айт.

Uus Maa: Обзор рынка ноябрь 2018

Uus MaaНоябрь достаточно хорошо отразил немного беспокойную ситуацию, которую создали произошедшие на рынке изменения, однако точные выводы можно будет сделать в течение следующего полугодия.

Правда в том, что, с одной стороны, уверенность потребителей, побуждающая их приобрести или отремонтировать жилье, снизилась, а с другой – снизилась и уверенность всего строительного сектора. На рынке это выражается замедлением темпа прироста строительства нового жилья и удлинением предпродажного периода. Но невзирая на растущие цены, спрос конечных потребителей по-прежнему очень высок. Очевидно, это означает, что риски нестабильности на рынке могут углубиться, и возможность возникновения своеобразной корректировки только растет.

Вслед за активным октябрем в ноябре в Таллинне было заключено примерно на 80 сделок с квартирами меньше. Их количество снизилось также по сравнению с ноябрем 2017 года. В период, когда рынок вторичного жилья сохраняет стабильность или даже немного сокращается, причину значительного изменения количества сделок стоит искать на рынке новостроек. Так было и в ноябре, в течение которого было заключено 837 сделок с квартирами. Медианная цена сделок в Таллинне стабилизировалась, что с учетом быстрого роста стоимости строительства указывает на снижение прибыльности сектора недвижимости.

Если в течение 11 предыдущих месяцев медианная цена сделок с квартирами была больше 1700 евро/м2, то в ноябре этот показатель составил 1739 евро/м2, что на 2,8 % превышает данные за ноябрь минувшего года. За первые 11 месяцев текущего года рост количества сделок замедлился: по сравнению с предыдущим годом было заключено на 173 сделки больше, а их медианная цена выросла на 6 %. В 2017 году эти показатели составили соответственно +548 сделок и +8,3 %

В то время как в Таллинне рынок стал более осторожным, Тарту и Пярну в оптимистичном темпе движутся на один-два шага позади. Такой паттерн характерен для местного свободного рынка недвижимости на протяжении уже почти 20 лет – как на подъем, так и на падение первым реагирует Таллинн, за ним следуют его ближайшие окрестности, а также Тарту и Пярну, а уже потом идут другие регионы, во многих из которых не наблюдается ни роста цен, ни увеличения числа сделок.

В отличие от Таллинна, в Тарту и Пярну можно говорить о росте активности рынка нового жилья. По сравнению с низкими показателями за минувший год особенно выделяется Тарту.

За 11 месяцев текущего года по сравнению с аналогичным периодом предыдущего года количество сделок с квартирами в Тарту выросло на 311, а медианная цена – на 8,3 %. В ноябре 2018 года в Тарту было заключено 169 сделок, а их медианная цена составила 1373 евро/м2.

Хотя рынок нового жилья сам по себе растет, в этом году росту числа сделок с квартирами в Пярну препятствовал ограниченный объем небольшого рынка. За первые 11 месяцев число сделок снизилось более чем на 110 (с 841 до 728), а если сравнивать показатели за год, то замедлился и рост медианной цены (+6,6 % в этом году, +15,4 % в минувшем году). В ноябре в Пярну было продано 54 квартиры, медианная цена одного квадратного метра которых составила 1133 евро.

Цены на рынке Нарвы снижаются начиная со второй половины 2014 года. И все же снижение идет медленно: за четыре года медианная цена упала примерно на 100 евро/м2. Число сделок претерпело большее количество подъемов и падений. Имевшее место в 2016 году падение цен на сырье сопровождалось снижением числа сделок примерно на 100, однако в 2017 и 2018 годах рынок успешно восстановился. Однако показатель примерно в 650 сделок указывает на то, что, невзирая на разницу в численности населения, превышающую 15 000 человек, в Нарве заключается меньше сделок с недвижимостью, чем в Пярну. Такая разница в основном обусловлена тем, что жители этих регионов очень различаются как по покупательской силе, так и по потребительской уверенности. В ноябре в Нарве было заключено 53 сделки, что ниже среднемесячного количества сделок в текущем году, однако медианная цена впервые с мая превысила 400 евро/м2.

Uus Maa: Market review November 2018

Uus MaaNovember reflected rather well the slightly worrisome situation that has developed due to the changes in the market but we can make more accurate conclusions within the next six months.

It is true that on the one hand, the feeling of security of the consumers for purchasing or renovating their home has decreased, as has decreased the feeling of security in all the building sector. In the market that is expressed by slower pace of growth in new developments and the extension of pre-sale periods, even though the demand of end consumers regardless of the increasing prices is very high. It probably means that the risks of instability in the market may deepen and there are increasing possibilities of a so-called correction.

After the active October, about 80 apartment transactions less were concluded in Tallinn, and the number dropped in comparison to November 2018. At the time where the secondary market has remained stable or even shrunk a little, it is reasonable to look at the market of new developments as the reason for bigger changes in the number of transactions. So it was in November when 837 apartment transactions were concluded. The median price of transactions has stabilised in Tallinn, which refers to the reduced profitability in the real estate sector, as the construction prices are increasing.

For 11 consecutive months, the median price of apartment transactions has been over 1,700 EUR/m2, in November, the figure was 1,739 EUR/m2, which was 2.8% higher than last year. In the first 11 months of this year, the growth in the number of transactions has slowed down: in comparison to last year, 173 apartment transactions more have been concluded and the median price of those has increased by 6%. In 2017, the same figures were +548 transactions and +8.3%, respectively.

At the time when the market in Tallinn has become more careful, Tartu and Pärnu are marching one-two steps behind, in a more optimistic rhythm. Such a pattern has characterized the free real estate market virtually for the past 20 years – Tallinn is the first to react to both rises and falls, followed by its close surroundings and Tartu and Pärnu, then other areas where many locations have experienced no price increase or increase in the number of transactions.

Unlike in Tallinn, it is possible to speak of increased activity in the market of new developments in Tartu and Pärnu; in comparison to the low baseline of the past two years, Tartu has been especially outstanding.

In the 11 months of this year, the number of apartment transactions in Tartu has increased by 311 and the median price by 8.3% in comparison to the same period last year. In November 2018, 169 transactions were concluded in Tartu, and the median price was 1,373 EUR/m2.

Even though the development market itself is growing, the limited volume of a small market has inhibited the growth in the number of apartment transactions in Pärnu this year. In the first 11 months, it has even decreased by 110 (841→728). In the comparison of years, also the increase in median price has slowed down (+6.6% this year, +15.4% last year). In November, 54 apartments were sold in Pärnu, with the median price of 1,133 EUR/m2.

The market of Narva has moved backwards in regard to the prices since the II half of year 2014. However, the regress has been slow, in four years the median price has dropped by nearly 100 EUR/m2. The number of transactions has contained more rises and falls, in 2016, the number of transactions dropped by nearly 100 due to the drop in the price of raw materials, although in 2017 and 2018 the market has nicely recovered. Still, the number of transactions of about 650 means that in spite of the nearly 15,000 difference in the number of inhabitants, in Narva fewer real estate transactions are concluded than in Pärnu. Such a difference has mainly been caused by the fact that the regions are vastly different, both in regard to purchasing power and consumer security. In November, 53 transactions were concluded in Narva, which was less than the average number of transactions this year, but the median price exceeded the line of 400 EUR/m2 for the first time since May.

Arco Vara:Eesti kinnisvaraturu novembrikuu lühiülevaade

Tehingute arvu ja mediaanhinna muutused võrreldes möödunud aasta sama kuuga

Tehingute arvu ja mediaanhinna muutused võrreldes möödunud aasta sama kuuga

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016 – 2018*

*2018. a novembri andmed on esitatud 06.12 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

2018. aastal püsib tehingute arv 2017. aastaga võrreldes sarnasel tasemel

Käesoleva aasta novembris müüdi Eestis tervikuna kokku 1902 korterit. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga müüdi 6 korterit vähem ning võrreldes tänavu oktoobriga koguni 308 ühikut vähem. Alates jaanuarist oli novembri näitel tegemist sellel aastal juba koguni neljanda kuuga, mil tehingute arv aastases võrdluses alanes. Esmalt võis uute korterite ajutiselt vähenenud müügi tõttu märgata turuaktiivsuse langust märtsis, seejärel aga järjest kõrgema aastataguse võrdlusbaasi tõttu nii augustis, septembris kui ka novembris. Olenemata sellest, et oktoobris võis vahepealsel perioodil märgata taaskordselt võrdlemisi jõudsat tehingute arvu kasvu, on käesoleva aasta keskpaigast siiski möödunud aastate tasemeid järjest keerulisem ületada. Ettevaatavalt analüüsides uute arendusprojektide klientidele üleandmise tähtaegu ning kinnisvaramaaklerite töögraafikut, ei suudeta tõenäoliselt ka tänavu detsembris enam 2017. aasta tehingute arvu vähemalt Tallinnas ületada, kui, siis ainuüksi marginaalselt.

Novembris tehtud tehingute lõikes kujunes Eesti korteriturul keskmiseks mediaanhinnaks 1343 €/m2. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga leidis aset 6,7%-line tehingute arvu kasv, mis oli küll veidi kiirem kui oktoobris kuid tunduvalt aeglasem kui tänavu aasta esimese poole keskmine kasvutempo. Perioodil jaanuarist juunini kasvas Eesti korteriturul tervikuna mediaanhind keskmiselt 13,2% kuus, alates juulist on püsinud keskmine kasvukiirus aga ainuüksi 3,2% juures. Põhjuseks on siinkohal olnud nii madalama hinnatasemega piirkondades kasvanud turuaktiivsus, lisaks aeglustunud uute korterite müügimahu kasv kui ka üldiselt aeglustunud hinnakasv nii järelturul kui ka uute korterite lõikes turul tervikuna, mille juures viimast on ennekõike soodustanud tihenenud konkurents uute korterite pakkumises. Aasta esimese 11 kuu vältel müüdi Eestis ainuüksi 1,6% võrra rohkem kortereid kui aasta tagasi, kasvutempo aeglustumist on soodustanud peamiselt järelturul vähenenud tehingute arv, mille trend on väikelinnadest jõudnud ka Tallinnasse.

Tallinnas alustati kolme kvartali vältel 7 uue korteri ehitusega enam kui aasta varem

Kuigi kinnisvara kättesaadavus ei ole üldiselt alates 2014. aastast enam märgatavalt muutunud, on siiski lokaalsel tasandil märgata piirkondi, kus pakkumisse lisanduvad varad on tarbijate poolt vastuvõtmiseks liialt kallid. Viimast ennekõike Tallinna Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas, kus üle 2500 €/m2 pakkumishinnaga varade hulk on jätkanud kasvamist. Uute projektide osas on pea alati märgata äärmiselt kujunduslikke välismaiseid nimesid, proovides ilma oluliste kuludeta konkurentidest eristuvat tiitlit esile tuua, inspiratsiooni ammutatakse tõenäoliselt Las Vegasest. Uute korterite laojääk ei ole siiski enam ehitusaktiivsuse kasvu peatumise kõrval varasemas tempos suurenemist jätkanud. Samaaegselt on ka laojäägi realiseerimiskiirus 12 kuni 14 kuu kõrval varasemate perioodidega püsinud jätkuvalt sarnane. Pakkumisest kaovad aga järjepidevalt just odavama hinnaklassi varad, mis on laiemale ostjaskonnale kättesaadavad ning mille hulk turul pidevalt väheneb ennekõike kasvava ehitushinna tõttu. Viimaste kuude vältel ei ole aga ehitusettevõtete esindajate sõnul enam lähitulevikus ehitushind varasemas tempos kasvav, ühtlasi võib märgata ehitussektoris nõudluse mõningast vähenemist ka Põhja-Euroopa riikides, mistõttu edasise ostujõu kasvu saatel võib ehitusaktiivsus Tallinnas ajutiselt taas hoogustuda.

Laiapõhjalisele ostjaskonnale kinnisvara kättesaadavuse parandamiseks jätkab aga järjest suurem hulk arendajaid siirdumist Tallinna ja Tartu lähiümbrusesse. Seda ennekõike juba nii tehniliselt kui ka sotsiaalselt infrastruktuurilt väljakujunenud väikelinnadesse ja alevikesse, millel on keskmisest parem ühendatus piirkondliku keskusega. Teisisõnu, sarnaselt aastatele 2005 – 2007 on aset leidmas taaskordne valglinnastumine, kuid seda mitte kaugeltki sarnases mahus kui möödunud kümnendil. Põhiliseks takistuseks pealinna lähiümbruses kinnisvara arendamisel on saanud pangalaenu kaasamine, kuid ühisrahastusportaalidel on sarnasesse ideoloogiasse pigem tugev usk ning arendajatele tullakse pealtnäha võrdlemisi soosivalt vastu. Mitmed Tallinna lähiümbruses paiknevad keskused nagu Peetri, Saue ja Laagri ning Tabasalu on juba kasvanud oma olemuselt niivõrd suureks, et vastavate piirkondade elanikud ei pea tihti enam Tallinnasse minekut enamikel põhjustel isegi vajalikuks. Sarnaselt paikneb Tallinna külje all ka Viimsi ja Haabneeme, mis üheskoos võiksid alevike asemel moodustada juba aastaid tagasi linna, olles üks suuremaid väikelinnu Eestis.

Emotsioonidel põhinevad ostud on vähenenud

Kinnisvaraturu toimimist võib üldistatuna kokku võtta laenuraha pakkumisega seotud võimaluste ja tingimustega ning emotsioonide põhjal käitumisega. Eriti hästi kirjeldas vastavat seost just kümnenditagune kinnisvarabuum, selle üleminek mulliks ning viimaks ka loomulikult selle lõhkemine. Käesoleva turutsükli kasvufaasi vältel on samuti olnud perioode, ennekõike aastatel 2016 – 2017, kui nii kinnisvara hindajad kui ka maaklerid märkasid igapäevaselt suuresti ülekaalukate emotsioonide põhjal tehtavaid ostuotsuseid. Kui veel aasta aega tagasi võis nii Viljandis kui Rakveres kohata väga heas seisukorras 2-toaliste korterite puhul tihti 1- kuni 2-päevalist müügiperioodi, siis tänaseks hetkeks on sellised ostjad turult üsnagi järsult kadunud. Viimaste kuude vältel meediasse jõudnud artiklid intressimäärade perspektiivsest kasvamisest, kinnisvaraturu kasvu aeglustumisest, ülemaailmselt börsidel järjepidevatest punastest päevadest, kaubandussõjast ning veel mitmestki muust globaalpoliitilise taustaga uudisest tulenevalt on aga tarbijate kindlustunne oma tuleviku osas pigem järsult halvenenud.

III kvartalis jätkas kinnisvara kättesaadavus paranemist

Õues on küll endiselt keskmine eluasemelaenu intressimäär oktoobri seisuga 2,5% juures, mis on aasta algusest vahepeal kasvanud nõudluse kui ka muutunud laenuklientide struktuuri tõttu veidi tõusnud, kuid jääb endiselt ligi 27% võrra alla pikaajalisele keskmisele 2004. aastast vaadatuna (3,44%). Tänavu III kvartalis oli tööpuuduse määraks 5,2%, keskmise brutokuupalga kasvuks kujunes aasta baasil 7,5% ja mediaanpalga kasvuks 10% ning majanduskasvuks kujunes samaaegselt 3,9%. Pikemas perspektiivis prognoositakse küll majandus- ja palgakasvu aeglustumist, kuid tööturg püsib töökäte puuduse ning Eesti demograafiliste iseärasuste tõttu töötajate jaoks soodne ka lähitulevikus. Kinnisvaraturu pilgust tuleb aga praegusesse palgakasvu suhtuda kerge pessimismiga, sest mediaan- ja keskmise brutopalga teenijad on pigem üürituru kliendid ning omanditurul järelturu varade soetajad. Uusarenduste kliendiprofiilis kohtab pigem veidi jõukamat tarbijaskonda, kelle sissetulekud ei ole aga enam sarnases tempos kasvanud. Kinnisvara- ja tööjõuturgu tervikuna vaadates võis aga III kvartalis märgata taas kinnisvara kättesaadavuse mõningast paranemist, Tallinnas jäi korteriturul varade üldine kättesaadavus pikaajalisest keskmisest 3,2% võrra kõrgemale.

Teisisõnu, üldist makropilti vaadatuna ei ole hetkel ettevaatavalt näha olulisi põhjusi, miks erinevat tüüpi elu- või ärikondliku kinnisvara väärtus peaks lähitulevikus järsult langusele pöörduma. Paralleelselt ei maksa aga unustada, et kinnisvaraturud ülemaailmselt näitavad juba mõnda aega samuti kasvult aeglustumismärke, seda ka Ameerika Ühendriikides, tõsi, küll veidi teistel põhjustel kui siinmail. Samas, eelnevalt nimetatud makromajanduslike tegurite pikemaajalises sarnases staadiumis on ilmne, et potentsiaalsete kinnisvara ostjate hulk on saavutamas piiri, kus turule ei lisandu täiendavat ostjaskonda enam varasemas tempos. Jätkuvalt ning püsivalt on probleemiks Eesti demograafilistele teguritele tuginevalt 25-35-aastaste elanike osakaalu vähenemine. Eesti rahvastik on vananev – kui Tallinnas on tehingute arvu kasvu peatumine statistikasse jõudma asunud alles valdavas osas käesoleva aasta II pooles, siis väheneva elanike arvuga väikelinnades on turuaktiivsuse alanemine piirkonniti alguse saanud juba kas eelmise aasta IV või käesoleva aasta I kvartalist. Tallinnale ja selle lähipiirkondadele on sabas sörkimist jätkanud Tartu ja Pärnu, kus elanike arvuga seotud näitajad on piirkondlikul tasandil kinnisvaraturgu pigem soodustavad ning kus elamufondi uuendamise vajalikkus ning uute korterite edukas müük jätkub tõenäoliselt ka veel järgneval aastal.

Ärikinnisvara turul on pessimism asendunud mõninga optimismiga

Vahepealsel perioodil paljuräägitud büroopindade ülepakkumine on Tallinna äriotstarbelise kinnisvara turul möödunud seni oodatust paremini. Ärihoonete täituvus on kulgenud võrdlemisi edukalt ning pindade neeldumine on aset leidnud oodatust paremas tempos. Arendajad on seni mitmeid projekte edasi lükanud ning on märgata, et kohati on taas optimismi esile kerkinud. Ülepakkumise tagasihoidmiseks on õnneks ehitushinnad ja rahavooinvestorite ootused turul enamvähem sellised, et alla 13 €/m2 üürihinnaga hoonete püstitamine on pigem tagasihoidlik, sest vastava hinnataseme juurest hakkab tüüpiliselt alles projekt ootuspärast tulu tooma. Kesklinna lisandunud kõrghoonet on täidetud suuresti naabrusest ära kolinud üürnikega, tühjenenud B-klassi pindade vakants ei ole aga veel 2017. aastal prognoositud lävenditeni ulatunud. Samuti ei ole olnud turul tervikuna märgata ka olulist survet üürihindade languseks, kuid tarbijate eelistused A-klassi pindade kasuks on jätkuvalt kasvanud.

2017. aastal tuli kasutusse ligi 115 000 m2 uut büroopinda, mida oli viimaste aastate jooksul kõige rohkem, 2018. aastal ületatakse vastav maht veelgi vähemalt kolmandiku võrra. 2018/2019. aastal lisandub Tallinna linnas büroopindade turule siiski ligikaudu sarnases või mõnevõrra väiksemas mahus pinda kui 2016/2017. aastal. Viimast seetõttu, et arvestades ehituslubade taotlemise kui ka ehitusega alustamise tugevat langust 2017. aasta II poolaastast alates, on järgnevatel aastatel oodata praegusi turu edasisi võimalikke arengutrende analüüsides tunduvalt väiksemas mahus pindade turule lisandumist. Jälgides menetlusjärgus olevaid Kesklinnas ja selle lähiümbruses paiknevate alade detailplaneeringuid, on perpektiivis büroohoonete potentsiaalse mahu täienemist oodata ennekõike kõrghoonete teemaplaneeringuga kaetud aladel, seda ka Kesklinnast väljaspool.

Aasta hakkab lõppema ning aeg on ka kinnisvaraturu analüüsi osas asuda otsi kokku tõmbama. Arco Vara avaldab prognoosid tuleva aasta kinnisvaraturu edasiste käekäikude osas detsembri teises pooles. Käsitluse alla tulevad ennekõike piirkonnad, kus on igapäevaselt esindatud Arco Vara Kinnisvarabüroo kontorid: Tallinn, Tartu, Rakvere, Jõhvi, Narva, Pärnu, Viljandi ja Paide.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.-17.01.2019 Kinnisvara ABC