Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Domus Kinnisvara: Kas ja kuidas müüa suvilat ?

Domus KinnisvaraKellele ei meeldiks mälestus lapsepõlvest maal vanaema juures talus või suvilas veedetud ajast? Reeglina meenub mõnus suveidüll, ilusad ilmad ja muretu elu. Loomulikult soovime sellist mälestuspilti ka oma lastele. Selleks oleks vaja kohta, kus selline tunne ja elamus tekkida saaks. Variandid selleks on kas lähisugulane maal või oma suvila. Kuid kas ikka on?

Kiire elutempo ja inimeste käitumis- ning puhkamisharjumused on viimastel aastatel suuresti muutunud. Puhkust veedetakse pigem perega reisides ja uusi kohti avastades kui suvilas kvaliteetaega veetes. Samas kas see kvaliteetaeg suvilas täiskasvanute jaoks reaalselt enam nii kvaliteetne on, kuna nõukaajast perekondade kasutusse jäänud suvilad ja maamajad on enamasti pigem tõsist nokitsemist vajavad kui rahulikku puhkust pakkuvad?Siinkohal on paslik küsida, kas pidada perekonna kasutuses aastakümneid olnud suvilat või maakohta ja panna oma energia ning säästud sinna või pigem müüa oma suvituskoht maha ning kasutada saadud raha reisimiseks välismaal uusi ja põnevaid kohti avastades. Seoses sellega on hetkel päris paljud linnakärast eemal olevad suvilad otsimas uusi omanikke.

Paljud kinnistud, mis asuvad linnalähedastes endistes suvilarajoonides on juba ümberehitatud aastaringseteks elamisteks ja tendents on selles suunas, et endistest puhkekeskustest on saamas elurajoonid. Paljud neist on juba tänaseks kaotanud oma ainult suviste elamiste romantika ja nooremad inimesed ei oska enam arvatagi, et sellised kohad nagu Mähe, Muuga, Randvere, Suurupi, Vääna jne olid veel paarkümmend aastat tagasi mõeldud peamiselt suvitamiseks. Samas on tegemist hästi välja kujunenud infraga elurajoonidega kuhu on pidevalt lisandumas inimesi, kes sooviksid seal aastaringselt elada.

Miks siis mitte mõelda suunas, et müüks oma suvila maha ja kasutaks saadud raha pigem maailma avastamiseks? Kuidas ja millal seda teha? Kas selle pealt tuleb ka maksta tulumaksu? Mis hinda suvila eest saab? Kahtlemata tekib selliseid ja veel teisigi küsimusi.

Siinkohal soovitan, et juhul kui on otsused vastu võetud, tasuks oma suvekodu müügiga alustada pigem varem kui hiljem. Juba ehk viimase lume ajal. Krundi otsijad aktiveeruvad pigem kevadel, kui on näha, mis lume alt välja tuleb ja, et püüda kinni kõik võimalikud ostuhuvilised ning sellega saada oma müüdava vara eest ka parim hind, oleks hea kui kinnistu dokumentatsioon ja muu vajalik on kevadeks juba üle vaadatud ning veendutud, et ostja leidmisel ei teki enam ootamatuid takistusi. Müügiprotsessi rõhk võiks olla sihitud varasuvele, et pakutava kinnistu üldvaade oleks juba ilus ja roheline ning ostjal jääks ka aega samal suvel oma vajalike tegevustega algust teha ning seal ka suve nautida. Kahjuks talitatakse inimlikel põhjustel tihtipeale teisiti – suvilad pannakse müüki sügisel, pärast sealt saadavate viljade noppimist ja juba siis kui selle aasta krundiotsijad on turult omale sobiva leidnud. See omakorda venitab müügiperioodi asjatult pikaks ning tekib tahtmine hinda langetada. Küsimustele tulumaksu, suvila väärtuse ja teiste oluliste nüansside kohta oskab kindlasti vastata pädev maakler ja siin ma sel teemal pikemalt ei peatuks.

Ehk siis, kallid suvilate omanikud, kes Te olete mõelnud see aasta oma suvila maha müüa ja hakata hoopis välismaal puhkama, on juba praegu aeg hakata vaikselt tegutsema ja alustada võiks enda valitud maakleriga seda teemat arutades.

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

Fausto Capital: Fahle Pargi ärikvartalis algasid suured lammutustööd

Fausto GruppEndise tselluloositehase alal Tartu maantee ääres, kuhu juba aasta pärast kerkib uus äri- ja elukvartal Fahle Park, algasid mahukad lammutustööd.

Lammutamise alla lähevad mitmed nõukaaegsed hooned, millel puudub muinsusväärtus. Kokku toimuvad lammutustööd 9000 ruutmeetril.

„See objekt on üsnagi keerukas, sest mitmed hooned on päris kõrged ning kogu ehitis asub mäe peal,” ütles objektijuht Rainer Tiigi lammutusfirmast Aspen Grupp OÜ. „Kuna peame säilitama erinevaid sektsioone hoonetest, siis on sellega palju tegemist ning tuleb olla väga ettevaatlik. Kuna aga meil on pea 25meetrise siruulatuse ja pika noolega ekskavaator, siis saame kõrgeid osi ehitistest hõlpsasti ja turvaliselt lammutada.”

Tiigi kinnitas, et kõigi linnaelanike ja möödasõitjate ohutus on igati tagatud ning lammutustööd kellelegi ohtu ei kujuta. On võimalik, et Tartu maantee poolt lammutama asudes taotletakse mingiks perioodiks ka tee sulgemine, kuid sellest antakse piisava varuga ette teada.

Pooleteise aasta jooksul ehitab ja rekonstrueerib Fausto Capital aadressile Tartu maantee 80 modernse äri- ja elukvartali Fahle Park. Arenduse esimeses etapis valmib 21 500 ruutmeetri jagu A-klassi nõuetele vastavat äripinda. Arenduse kogumaht on enam kui 100 000 ruutmeetrit. Arhitektuurse lahenduse on teinud KAOS Arhitektid OÜ.

Fahle Pargi esimese ehitusjärgu ankurrentnik AS Eesti Meedia kolib kavandatavale 8000 ruutmeetrile kõigi oma Tallinnas tegutsevate üksustega järgmise aasta teisel poolel. Meediakontsern saab endale Eestis ainulaadse moodsaimate võimalustega meediamaja, kus on koos nii raadio-, televisiooni- kui ka ajalehetoimetused.

Fahle Pargi ärikvartalisse kuuluvaid hooneid hakkavad ühendama aastaringselt soojad klaaskatusega galeriid, kus asuvad kohvikud, restoranide terrassid ning puhkealad. Lisaks büroodele leiavad kvartalis oma koha kultuuriasutused, spordiklubi, erinevad esitluspinnad ning kvartali töötajatele ja elanikele suunatud mitmed ettevõtted (ilu- ja tervisekeskus, lastehoid jms).

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

EfTEN Kinnisvarafond II ostab Marienthali keskuse Kristiines

EftenKinnine kinnisvarafond EfTEN Kinnisvarafond II AS omandab Marienthali keskuse Kristiine linnaosas Tallinnas kinnisvarainvesteeringutega tegelevalt ettevõttelt AS Gildhall. Tehingu järgselt kasvab EfTEN Kinnisvarafond II AS’i varade maht 250 miljoni euroni, tehes sellest Balti suurima ärikinnisvarasse investeeriva fondi.

Tegemist on EfTEN Kinnisvarafond II AS’i fondijuhi Viljar Arakase sõnul fondi kuuenda investeeringuga.

“Marienthali keskus on tallinlastele hästi tuttav, hoone on väga hästi ehitatud ja hoitud. Büroo osakaalu suurendamine oli meie teise fondi strateegiline kaalutlus ning oleme leidnud sobiva hoone,” lisas Arakas.

“On hea meel, et Marienthali võtavad üle suurepärase renomeega professionaalid nagu EfTEN. Oleme veendunud, et üürnikud ja aktsionärid saavad olema teenindatud sama produktiivselt, kui viimase 10 aasta vältel,” sõnas Gildhall AS’i tegevjuht Jaan Kelder.

Kinnistul on kokku 580 parkimiskohta ja 13 426 ruutmeetrit üüritavat pinda, millel tegutseb 26 pikaajalist üürnikku, nende hulgas ka ankurüürnikud Coca-Cola, Fujitsu ja Selver. Hoone on ehitatud 2008. aastal.

Tehingu hind ei kuulu osapoolte kokkuleppel avaldamisele. Tehing viiakse lõpule 2018. aasta teises kvartalis pärast Eesti Konkurentsiametilt loa saamist.

Müüjat nõustas Catella Corporate Finance ja advokaadibüroo COBALT. Ostjat nõustas advokaadibüroo FORT ja Projector OÜ.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Domus Kinnisvara turuülevaade 01-2018: Tartus algas aasta uue keskmise hinna rekordiga

Domus KinnisvaraJaanuaris oli kinnisvaraturg aasta algusele omaselt suhteliselt rahulik. Kõigis ülevaates toodud linnades toimus eelnenud kuust vähem korterite müügitehinguid, samas Tallinnas ja Tartus oli käesoleva aasta algus aktiivsem kui eelmisel aastal. Nendes piirkondades toimus 2017. aasta algusest rohkem uute korterite müügitehinguid. Korterite keskmine hind tõusis enamuses ülevaates toodud linnades, v.a Tallinnas ja Kuressaares. Tartus müüdud korterite hinnad saavutasid jaanuaris uue ajaloolise kõrgpunkti, uusarenduste toel kerkis tehingute keskmine ruutmeetrihind 1498 euroni.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati jaanuaris Eestis kokku 3443 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 242 miljonit eurot. Tehingute arv langes detsembriga võrreldes 25% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1%. Käesoleva aasta jaanuarikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 20% madalam.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1697 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 173 miljonit eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 24% ning tehingute koguväärtus 37%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 1%.

Tallinn Jaanuar 2018Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati jaanuaris ca 34% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 46%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Mustakivi tee 25 ja Kadaka tee 145 arendused, kus kokku teostati 83 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1779 €/m².

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 361 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 34 miljonit eurot. Detsembriga võrreldes langes tehingute arv 15%, kuid koguväärtus tõusis 27%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga on asjaolu, et jaanuaris teostati üks üle mitme miljoni maksva hoonestatud ärimaa müügitehing ning teostati tavapärasest rohkem uute korterite tehinguid. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 7% ja tehingute koguväärtus 54%.

Tartu Jaanuar 2018Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati jaanuaris ca 37% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 30%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 2027 €/m2. Enamus uute korterite müügitehingutest toimus 2017. aasta lõpus valminud Pikk tn 43//45//47 arenduse korteritega, kus kokku müüdi jaanuaris 40 korterit.

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 202 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 10 miljonit eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 34% ja tehingute koguväärtus 29%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 18% ja koguväärtus tõusis 5%.

Pärnu Jaanuar 2018Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati jaanuaris ca 8% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 22%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli 1875 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 114 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes detsembriga langes tehingute arv 17% ja tehingute koguväärtus 40%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 20%, kuid koguväärtus langes 10%.

Viljandi Jaanuar 2018Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris müüdi Viljandi linnas kaks uut ning üks väga korralikult renoveeritud korter, mille hinnad olid keskmisest tunduvalt kõrgemad. Kuna jaanuaris toimus vähe korterite müügitehinguid, viisid need tehingud statistilise keskmise hinna hüppeliselt üles.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 130 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 9% ja tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 5% ja koguväärtus 7%.

Kuressaare Jaanuar 2018Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Ida-Viru maakonnas teostati jaanuaris 215 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 26% ja tehingute koguväärtus 69%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et detsembris vahetas Narva linnas asuv üle miljoni maksev hoonestatud ärimaa kinnistu omanikku, mis viis tehingute koguväärtuse üles. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 19% ja koguväärtus 32%.

Narva Jaanuar 2018Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Ärikinnisvara vahendamine

Elu korteriühistus: Kuidas luua korteriühistu

Me plaanime luua korteriühistu.

Küsimus: Milliseid toimetusi on meil vaja sellega seoses teha?

Vastus: Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.

Korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tuleb esitada registripidajale järgmised eestikeelsed dokumendid:

1) avaldus, milles peab olema näidatud ühistu nimi, ühistu aadress, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid, juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid ning põhikirja kinnitamise aeg. Registrisse kandmise avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ning see peab olema notariaalselt kinnitatud (kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu);

2) asutamiskoosoleku protokoll;

3) liikmete nimekiri, mis peab sisaldama iga liikme nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;

4) kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta või vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta;

5) põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed;

6) andmed korteriühistu sidevahendite kohta;

7) tõend riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohta;

8) muud seaduses ettenähtud dokumendid.

Vastuvõetud dokumendid vaatab registriosakond kui kohtuasutus läbi viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib vajadusel läbivaatamisaega pikendada. Kande tegemisest teavitatakse Teid ja/või Teid esindavat notarit registrikaardi väljatrüki edastamisega. Kandemääruse tegemisest teavitamiseks toimetatakse kandemäärus Teile kätte. Kui kandeavaldus on notariaalselt tõestatud või notariaalselt tõestatud tehinguga seotud sama notari poolt kinnitatud, toimetatakse kandemäärus kätte notarile, Teile edastatakse kandemääruse ärakiri. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida ka aadressilt https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

SEB: Ülemiste keskuses algasid laiendustööd

SEB PankÜlemiste keskusesse lisandub laiendustöödega 13 000 m2 kaubandus- ja meelelahutuspinda. 2019. aasta suveks on Eesti suurimas, 92 000 m2 üldpinnaga kaubandus- ja meelelahutuskeskuses uue põlvkonna kino, moodne spordikeskus, suur batuudikeskus, üle 200 kaupluse, 25 söögikohta ja 1800 parkimiskohta.

„Jaanuaris saime viimase ehitusloa, ehitusleping on sõlmitud Fund Ehitusega, Rimi hüpermarket on kolitud ajutisele pinnale ning nüüd algab põhiline ehitustegevus,“ ütles Ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits. Ta rõhutas, et keskus ise jätkab sel ajal oma tavapärast tööd ja on klientidele avatud. „Suurim muutus on see, et Rimi senine osa lammutatakse, selle asemele ehitatakse maa-alune parkla ja kaks maapealset korrust. Tulevikus on klientidel võimalik Rimi hüpermarketisse siseneda liftiga või eskalaatoriga otse parklast. Spordisõprade rõõmuks kasvab praegune Sportland ligi 1000 m2 võrra suuremaks ja People Fitnessi näol avatakse ka tänapäevane spordiklubi. Teine suur muutus on see, et praeguse nn Rimi-esise aatriumi asemele tuleb uus modernsem ja avaram klaaskupliga aatrium,” kirjeldas Pärnits.

Laiendust finantseerib SEB Pank, kellega sõlmiti 115 miljoni euro suurune finantseerimisleping. Sellest 30 miljonit eurot on mõeldud keskuse laiendustöödeks ja ülejäänu olemasoleva laenu refinantseerimiseks. Keskuse uue järgu investeeringu kogumaksumuseks kujuneb ligi 35 miljonit eurot.

SEB ettevõtete panganduse valdkonna juhi Artjom Sokolovi sõnul on praegu ülemaailmne trend see, et kaubanduskeskused kohandavad ärimudeleid aina kiiremini kasvava internetikaubandusega konkurentsis püsimiseks. „Kaasaegsed kaubanduskeskused muutuvad laiapõhjalisemateks ajaveetmiskohtadeks, mis pakuvad külastajatele aina mitmekesisemaid meelelahutusvõimalusi. SEB-l on hea meel finantseerida Ülemiste keskust, kui Eesti üht juhtivatest kaubanduskeskustest, oma edasistes moderniseerimise arengutes,” lausus Sokolov.

Laienemisega saab Ülemiste keskusest 92 000 ruutmeetrise üldpinnaga kaubandus- ja meelelahutuskeskus, mis asetab selle Euroopa suurimate keskuste edetabeli esimesse otsa. Laiendatud osa suurimaks retnikuks saab Apollo Kino, kes rajab Ülemistesse Euroopa moodsaima kinokompleksi.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Sooduspakkumine käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “l82741” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 25.02.2018.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest. Käsiraamatu autor on Niina Siitam.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 

Kinnisvaratehingute maksustamine

SEB: Tööturg täispööretel

SEB PankVärske tööturustatistika kinnitab, et vähemalt töötaja vaatevinklist võetuna, püsib olukord tööturul suurepärane. Tööjõu nappus ja kiire palgakasv on saanud äriplaanide jätkusuutlikkuse lakmustestiks, kuid loodetavalt aitab tugev majanduskeskkond inimestel liikuda ettevõtetesse, mille konkurentsivõime põhineb muul, kui vaid madalal tööjõukulul.

Tööhõive ületab buumiaegset taset kaugelt

Eesti tööturustatistika kipub viimastel aastatel pakkuma pidevalt positiivseid üllatusi. Värsked tööjõu-uuringu andmed eelmise aasta lõpu kohta näitavad, et 2017. aasta viimastel kuudel piirdus töötuse määr vaid 5,3%ga. Seega jäi töötus praktiliselt samale tasemel, kui III kvartalis, kus sesoonse mõju tõttu on töötus tavaliselt aasta madalaim. Kokkuvõttes annab see 2017. aasta keskmiseks töötuse määraks 5,8%, mis on madalaim tase alates 2008. aastast. Pikka aega madalal püsinud töötus annab ilmselt põhjust üle vaadata ka hinnangud Eesti „loomulikule“ töötuse määrale, mida varasemalt umbes 8% juurde on paigutatud. Rekordini on siiski veel minna – ajalooliselt kõige madalam töötuse tase mõõdeti Eestis 2007. aastal, kui see piirdus kõigest 4,6%ga.

Kuigi omaaegset töötuse taset ei ole veel saavutatud, on võrreldes eelmise majandus-buumiga oluliselt suurenenud inimeste soov ja võimekus tööturul aktiivsena püsida. Keskmiseks tööhõive¬määraks mõõdeti mullu 67,5%, mis on üks kõrgemaid kogu Euroopa Liidus ja ületab kaugelt 2007. aasta taset. Seejuures on märkimisväärne, et parimas tööeas olevate 30-39-aastaste inimeste tööhõive on täna isegi buumiaegsest madalam. Nimelt on tööhõive kasvanud peamiselt just pensionieelikutest töötajate arvelt. Kümne aasta vältel on 60-64-aastaste vanuserühmas hõivemäär tõusnud 40%lt enam kui 57%ni. Oluliselt on suurenenud ka pensioniikka jõudnud inimeste tööhõive, mis 65-69-aastaste puhul küündib juba kolmandikuni. Võrreldes 2007. aastaga on kahekordistunud isegi 70-74-aastaste inimeste hõive. Kuigi vanemaealiste inimeste aktiivsemat osalemist tööturul on toetanud mitmed tegurid, ei ole seejuures vähetähtis inimeste tervis. Kümne aasta vältel on paranenud nii arstiabi kvaliteet kui ilmselt ka inimeste enda teadlikkus, kuidas tervist hoida. Statistiliselt peegeldab seda näitaja „tervena elada jäänud aastad“, mis tänastele pensionieelikutele palju helgemat tulevikku lubab, kui 10 aastat tagasi.

Töökäte nappus süveneb

Madala töötuse varjukülg on ettevõtete süvenev mure tööjõunappuse ja sellest jõudu ammutava palgakasvu pärast. Eelmise aasta III kvartalis loetleti täitmata ametikohtasid 12 700. Päris buumiaegne tase see küll veel ei ole, kuid näiteks teenindussektoris on vabu töökohti juba poolteist korda enam kui 2007. aastal. Kiire majanduskasvu ja suureneva nõudluse tingimustes probleem aina süveneb. Juba praegu on konjunktuuri¬uuringute põhjal nii teenindussektoris kui ehitussektoris saanud ettevõtete jaoks nõudlusest suuremaks probleemiks võimekus leida tellimuste täitmiseks piisavalt tööjõudu. Olukord on pisut parem tööstussektoris, kuid ka seal hakkab töökäte nappus aina enam edasist kasvu piirama.

Kuigi 2017. aasta keskmise palga kohta avaldatakse andmed alles märtsis, küündis brutopalga kasv mullu tõenäoliselt 7% lähedale. Eelmise aasta IV kvartali kohta on andmed avaldanud juba Maksuamet, kelle statistika põhjal kiirenes palgakasv aasta lõpus koguni 8,5%ni. Ettevõtlussektori kasumlikkuse paranemine 2017. aastal on palgakasvule andnud küll veidi kindlama aluse. Samas püsib tööjõukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangus endiselt 50% lähedal, mis on rikka riigi tase. Näiteks Šveitsis küündib see näitaja lausa 60%ni, kuid võttes arvesse ettevõtete töö keerukust, sarnaneb Eesti majanduse struktuur oluliselt enam Lätile ja Leedule, kus tööjõukulude osakaal jääb umbes 45% juurde sisemajanduse kogutoodangust.

Majandusteoreetiliselt võiks Eesti-suguses, Euroopa Liidu mõistes siiski areneva majandusega riigis, tööjõupuudus ja kiire palgakasv omada ka positiivset mõju. Vaieldamatult on Eesti ekspordi üks olulistest eduteguritest olnud suhteliselt odav tööjõud, mis on võimaldanud siin toota ja Põhjamaadesse müüa kaupasid, mille tootmiskulud seal liialt kalliks osutuksid. Nüüd, kus inimesi napib ja tööjõukulud kiiresti tõusevad, selliste äriplaanide suhteline tasuvus väheneb. Ideaalses maailmas peaks see suurendama ettevõtjate motivatsiooni mõelda välja uusi äriplaane, mis lubaksid toota kalleimaid tooteid väiksema hulga inimestega. Kahjuks ei toimu sellised muutused kuigi kiiresti. Samuti puudub selle nähtuse mõõtmiseks, vähemalt lühiajalises plaanis, piisavalt täpne tööriist. Laialdaselt kasutatav tootlikkuse mõiste, mis väljendab palkade ja kasumite summa jagatist töötajate arvu või töötundidega, sõltub sageli enam muudest teguritest, kui tegelik äriplaanide „kvaliteet“. Kui 2016. aastal oli ettevõtete nigela kasumlikkuse tõttu madal ka tootlikkus, siis eelmise aasta kiire majanduskasv parandas seda oluliselt. Samas on raske uskuda, et Eesti ettevõtluses oleks aastaga toimunud tohutu hüpe väärtusahelas.

Soome tööturg tugevneb

Tööjõunappust on viimastel aastatel aidanud kompenseerida varem välismaal elanud eestlaste tagasiränne. Kõige arvukamalt on naasjaid olnud seejuures Soomest. Ametlikule rändestatistikale lisanduvad veel inimesed, kes on Soomes tööl olnud ajutiselt, kuid nüüd on kodumaal leidnud paremat rakendust. Ühelt poolt on seda trendi tagant tõuganud Eesti tööturu kiire areng. Teisalt ei ole vähetähtis, et põhjanaabrite majandus ja tööturg on samal ajal kiratsenud. Pärast esialgset finantskriisist taastumist pöördus majandus 2012. aastal uuesti langusesse ja tõsisemast kasvust sai seal uuesti rääkida alles 2016. aastal. Kriisi sügavust iseloomustab fakt, et prognoositavalt taastab Soome majandus oma 2008. aasta mahu alles tänavu, 10 aastat hiljem. Töötus saavutas reguleeritud Soome tööturul 9,5%ga tipu 2015. aasta keskpaigas, kuid uutele värbamistele tähendas ebakindel keskkond selget „ei“-d. Pea külmununa on püsinud ka palgad, millega on, küll vastumeelselt, nõus olnud isegi ametiühingud, et taastada majanduse konkurentsivõime.

Reformide ja Euroopa kiirema majanduskasvu tuules on tänaseks olukord Soomes paranemas. Mullu ületas Soome majanduskasv 3%, mis on üle aastate kiireim tase. Ka töötus on tänaseks alanenud 8,4%ni. Mullu taastas Soome oma staatuse Eesti peamise ekspordipartnerina ja sealse turuga seotud ettevõtteid, võib ilmselt lugeda tuhandetes, mistõttu on majanduse taastumine meie jaoks mõistagi kasulik. Niivõrd ühene pole lugu aga sealse tööturuga. Prognoositavalt hakkab Soomes pikemas plaanis kiirenema ka palgakasv, mis peaks 2019. aastaks jõudma 2,5%ni. Kõrgema palgataseme tõttu võrdub see eurodes mõõdetuna aga umbes 6-7%se palgakasvuga Eestis, mis võib taaskord hakata suurendama eestlaste soovi käia tööl teisel pool lahte.

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Üüriäris edukaks: Kas üüriraha tasub küsida ülekandega või sularahas?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandjal tasub mõelda üüri sularahas kokkukogumisele, kui ta soovib üürikorteril jooksvalt silma peal hoida.  Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele olulisi silmnähtavaid kahjustusi tekitamata. Sularahas arveldamisel tuleb üürnikule anda raha saamise kohta kviitung.

Siiski on tänapäevasem tava raha tasumine ülekandega. See on osapoolte jaoks ka märksa lihtsam ning odavam võimalus ega nõua igakuiselt tülikat kokkusaamise aja paikapanemist. Lisaks jääb sularaha igapäevases elus järjest vähemaks, mis põhjustab ebamugavusi täpse summa leidmisel.

Üüri sularahas kogumine ei pea automaatselt tähendama selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üürileandjal üüritulu deklareerimata jätta. Üüritulu deklareerimine on ühest küljest eetika, moraali ja hea maksukäitumise küsimus. Teisalt võtab üürileandja endale üüritulu mitte deklareerides kaks olulist riski.

Esimene risk seondub maksuametile vahele jäämisega. Vahele jäädes tuleb tasuda maksmata jäänud tulumaks, millele lisanduvad trahv ja viivis.

Teisalt peab üürileandja arvestama, et kui tal peaks sõltumata põhjusest tekkima konflikt üürnikuga, on üürnikult käes tugevad trumbid, et võimalik lahendus enda kasuks kallutada.

Oluline on teada, et alates 2016. aastast kehtib eraisikust üürileandjale maksusoodustus. Nimelt tuleb üüritulult maksta tavapärase 20% asemel tulumaksu 16%.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ üürikoolitusele.

Koolitused kinnisvara omanikele

Kuressaares hinnad kerkivad. Uut vara on vähe

Domus KinnisvaraMöödunud aastat Saaremaa eluasemeturul iseloomustas hinnatõus, mida vedasid ühelt poolt pakkumiste vähesus, teiselt poolt kõrgema hinnaga uusarendused.

Kuressaare korterituru hinnatrendi vaadates on selgelt näha, et 2016.–2017. aastal on turul pakutavate korterite arv järjest vähenenud ja nende müügihind üha kasvanud. 2016. aasta I kvartali 876 euroga võrreldes oli möödunud aastal pakutavate korterite ruutmeetrihind juba 1200 euro juures ehk 26 protsenti kõrgem. Müügisolevate korterite hulk oli aga samal ajal kaks korda langenud ehk 144 asemel oli neid pakkumises vaid 70.

“Korteri müüja vaatab telekast pealinna buumiuudiseid ja tõstab hinda. Ostja vaatab ka uudised ära, siis mõtleb oma palganumbri peale, ohkab – ja elab üürikorteris edasi,” annab turuseisule värvika iseloomustuse Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas. Samas ei ole turult kadunud ka ostjad, kes on väga hea korteri eest valmis maksma turuhinnast kõrgemat hinda. Ja päris palju keskmise hinnaklassi kortereid ostetakse ilma panga abita, ainult kliendi omavahenditest.

Aljase sõnul on märgata nõudluse kasvu 3- ja 4-toalistele järelturu korteritele, mida soovivad osta ennekõike kohalikud noored lastega pered. Jätkuvalt otsitakse ka madalamatel korrustel asuvaid heas seisukorras ja väikeste küttekuludega 1- ja 2-toalisi kortereid.

Esimesel korrusel asuvaid 1-toalisi kortereid ostavad üksi elavad pensionärid, kes eluasemekulude kontrolli all hoidmiseks kolivad sinna kas suuremast korterist või oma linna- või maamajast. Eriti suur nõudlus on väga heas ja heas seisukorras rõdu või lodžaga paneelmaja tüüpkorteri järele, mis asub teisel või kolmandal korrusel. “Eelistatakse madalate küttekuludega väga heas seisukorras ja rõduga kortereid. Ostetakse pigem täielikult remonti vajav ja odava ruutmeetrihinnaga korter kui ülehinnatud keskmises korras korter paneelmajas,” märgib ta.

Väljapoole Kuressaaret jääva korterituru kohta ütleb Aljas, et tehinguid tehakse korteritega, mis jäävad alevikesse, kus on olemas kauplus ning olulisemad sotsiaal- ja teenindusasutused või mis asuvad Kuressaare vahetus läheduses, näiteks Kudjape. “Hea bussiühendus Kuressaarega, mis võimaldab igapäevaselt linnas tööl käia, mõjutab aleviku korteriturgu samuti positiivselt,” sõnab ta.
2017. aastal olid suurimate tehingute arvuga alevikud Orissaare (7 tehingut, keskmine ruutmeetrihind 376 eurot), Kärla (6 tehingut, 285 €/m2), Valjala (6 tehingut, 206 €/m2) ja Aste (5 tehingut, 197, €/m2).

Aljas prognoosib, et korteritehingute arv ja nõudlus jäävad tänavu 2017. aastaga samale tasemele, kuna elanike arv, mis võiks nõudlust suurendada, maakonnas ei kasva. Oodata on minimaalset keskmise hinna tõusu seoses inflatsiooni ja keskmise palga kasvuga. Seoses uus­arenduste valmimisega tõuseb mõnevõrra pakkumiste arv.

Eramuturu trendidest annab taas ilmeka ülevaate statistika – sarnaselt korterituruga on pakkumiste hulk viimase kahe aastaga kogu aeg langenud, nende keskmine hind aga ülespoole kerkinud.

Eramute pakkumiste arv on 2016. aasta I kvartalist alates, mil pakkumises oli 80 eramut, tugevasti kukkunud. 2017. aasta IV kvartalis oli kv.ee portaalis pakkumises keskmiselt 26 Kuressaare eramut, millest 15 eramut olid kallimad kui 120 000 eurot. Sellest tulenevalt on ka viimases kvartalis pakkumiste keskmine hind tõusnud 941 euroni ruutmeetrist. Kahe aasta taguse 770 euroga võrreldes on see ligi viiendik rohkem.

Aljas ütleb, et Kuressaares müüdud eramute keskmine hind oli eelmisel aastal 95 000 eurot, kusjuures eelistati eramuid, kuhu oli võimalik kohe sisse kolida. Samas on müügis olevate eramute valik väga väike ja enamik neist on üle hinnatud. Kui pakkumisse tuleb mõistliku hinnaga eramu, leiab see ka kiiresti endale uue omaniku.

“Kallimate kui 120 000 eurot maksvate eramute ostmine jääb sageli inimeste laenuvõimekuse taha. Kuna ehitushinnad on viimastel aastatel tugevasti tõusnud, kõrge hinnaga veneaegseid eramuid enam ei osteta, pigem ostetakse elamukrunt, kuhu ise uus eramu ehitada,” tõdeb Aljas.

Kuna Kuressaares ei tasu üksik­elamute arendusega tegeleda, sest tootlus on madal, ei ole uusi elamuid Aljase hinnangul ka edaspidi pakkumisse eriti tulemas. “Inimesed, kes elavad juba majades, saavad oma elamistingimusi parandada ainult kas olemasoleva elamu renoveerimise kaudu või siis endale ise uue elamu ehitamisega. Kuid selleks napib jällegi sobivaid krunte Kuressaares.”

Tehinguid Kuressaarest kaugemale jäävate eramutega on tehtud väga erinevas hinnaklassis ning lisaks asukohale (mille juures on sageli oluline ka oma merepiir) sõltub hind väga palju ka sellest, mis seisukorras maja on ning kas selles on olemas vesi ja kanalisatsioon ning kaasaegsed pesuruumid. Vanemate eramute hinnad jäävad väljaspool Kuressaaret enamasti alla 50 000 euro. Selles hinna­klassis on valdavalt renoveerimata või osaliselt renoveeritud vanemad palkmajad.

Aljas usub, et korralike ökonoomsete eramute järele püsib nõudlus kõrge, kuid pakkumisse lisandub selliseid eramuid vähe. “Kuna müügis olevate eramute valik püsib väike, ei ole ka tehingute arvus tõusu oodata. Eramute hinnad võivad veel mõne protsendi võrra tõusta,” prognoosib ta.

Mulluste huvitavamate projektidena toob Aljas välja korterite ehituse Meri hotelli. “Ka kesklinnas on juba äripindu korteriteks ümber seatud ja sarnaseid plaane on veel. Suured kaubandusketid suretavad väikeärisid välja ning kinnisvara omanikud peavad paratamatult uusi võimalusi otsima,” nendib maakler.

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni

Tallinna korteriühistud saavad rõdude ekspertiisiks toetust taotleda

www.tallinn.eeTallinna korteriühistud saavad taotleda toetust rõdude ja varikatuste ehitustehnilise ekspertiisi teostamise kulude katteks.

„Ehitustehnilise ekspertiisi kulude hüvitamine ärgitab loodetavasti korteriühistuid rõdude ja varikatuste turvalisuse tagamisega tegelema, ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ekspertiis annab rõdude ja varikatuste renoveerimiseks konkreetsed juhised ja soovitused.“

Tallinna Linnavaraameti hinnangul on toetuse prognoositav sihtgrupp kuni 3500 elamut. Toetus on ette nähtud Tallinna linnas tegutsevatele korterühistutele, mis on moodustatud enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamu haldamiseks. Toetust saab vaid 2018. aastal tehtud ehitustehnilisele ekspertiisile ning toetuse maksimaalmäär on 70% ekspertiisi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot korterelamu kohta.

Taotlemine käib läbi elektroonilise iseteeninduskeskkonna, mille leiab Tallinna linna koduleheküljelt. Taotlust saab esitada alles siis kui ekspertiis on teostatud ja kulud korteriühistu poolt kantud – taotlusele tuleb lisada nii ekspertiisiaruande koopia, ekspertiisi maksumust kajastav arve kui ka ekspertiisi eest tasumist tõendav maksekorraldus.

Võrk tõdes, et uuringud on tuvastanud vanemate korterelamute rõdude kehva ja kohati lausa ohtliku tehnilise olukorra – rõdudel on korrosioonist ning betooni pudenemisest tingitud kahjustused, kohati on tugevalt kahjustatud ning vajavad tõsisemat remonti või väljavahetamist ka sissekäikude varikatused.

„Paneelmajade sissekäikude varikatused ja väljaulatuvad rõdud vajavad järjepidevat jälgimist, hooldust ja remonti,“ rõhutas Võrk. „Tallinna korteriühistud peaksid kõik kortermaja väljaulatuvad ning ilmastiku mõjuvallas olevad osad – rõdupiirded, varikatused jm – üle kontrollima. Hoiatuseks meenutagem siinkohal näiteks 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud suurpaneelelamu 4. korruse lodža piirdepaneeli varingut.“

Rõdupiirete kestvuse üheks oluliseks teguriks on küsitav ehituskvaliteet ja hooletu ekspluatatsioon, seda nii vanade kui ka uute hoonete puhul. Eriti oluline on rõdude hüdroisolatsiooni ja servaplekkide korrashoid ning rõduservade õigeaegne remont, samuti terasest ühenduselementide ja rõdupiirete korrosioonikaitse.

Eksperdid on välja toonud muuhulgas ehituspraagi, konstruktsioonide lubamatu ülekoormuse, kaitsva segukihi eraldumise armatuurist või segu ebatiheda külgnemise kinnitusega, mille tulemusena satub vesi kinnitustele. Amortiseerumist põhjustavad mõistagi ka välised faktorid (kõrgendatud niiskus, kemikaalide mõju) ja loomulik amortisatsioon, milleks on nt. keevisühendite piiratud ekspluatatsiooniaeg.

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

21/02/2018 toimub koolitus “Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses”

Kinnisvaraõiguse ABC21/02/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses“, mille eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest muudatustest, mis leiavad aset korterelamutes peale 2018. aastal kehtima hakkavat uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Koolitus on suunatud eelkõige:

  • kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad igapäevaselt korteriomandite müügi vahendamisega;
  • kõigile eraisikutele, kes soovivad müüa või osta korteriomandit;
  • kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus “Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses” annab Sulle:

  • hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
  • teadmised, mida tuleb tähele panna korteriomandi müügi/ostu/vahendamise juures alates 2018. aastast.

Koolitus “Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses” toimub 21/02/2018 kell 15.00-16.30. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Head iseseisvuspäeva, Leedu!

Leedu lipp

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni

EstateGuru launched its fourth market – Finland

EstateguruIn January, EstateGuru funded its first loan in Helsinki and thereby opened the firm’s fourth operating market. Lirokuja bridge loan in the amount of €1.65 million is the platform’s biggest funded loan. Read the press release on the market’s opening below.

The leading Nordic peer-to-peer lending platform for property loans is ready for the Finnish market! CEO and co-founder Marek Pärtel comments: “Our vision is to become Europe’s leading cross-border platform for short-term property loans and Finland is the logical next step for the firm! EstateGuru has a significant community of Finnish investors and we are glad to be able to facilitate even more diversified investment opportunities, both in terms of projects and geographic area!”

The first loan was a €1.65 million bridge loan which is the largest asset-backed P2P loan in the Baltics! Pärtel adds “Finland has a strong potential for the growth of bridge lending market and that EstateGuru has a large community of investors who are interested in Finnish investment opportunities. We have recently established partnerships with several capital providers and are eager to expand our geographical focus!”

Since 2014, EstateGuru’s more than 10 thousand investors from 45 countries have earned an average interest of 12.5% and nearly €45 million worth of loans has been funded. Largest investment portfolios on the platform exceed €1,000,000 and investors have not lost a single euro on the EstateGuru platform throughout its entire history. The firm’s plans for 2018 include the United Kingdom, Ireland and Spanish markets!

Ärikinnisvara vahendamine

EstateGuru laienes Soome

EstateguruPõhjamaade juhtiv lühiajaliste kinnisvaralaenude ühisrahastusplatvorm saavutas ettevõtte järgmise eesmärgi, kui rahastas platvormi esimese laenu Soomes! Soome turule sisenemine teeb EstateGurust Euroopa ainsa kinnisvaralaenudele keskendunud ühisrahastusplatvormi, mis tegutseb juba neljal Euroopa turul.

EstateGuru investorid toetasid Soome esimest laenu rahastades kohaliku trükikoja laienemist, sealjuures kaasatud vahendite eest rahastati Helsingis asuva trükikojahoone ostu 1,65 miljoni euro ulatuses. Sildlaen rahastati 9 päeva jooksul ning laenus osalesid 1233 investorit 41-st riigist. Ühtlasi on tegemist EstateGuru ja ka Soome seni suurima ühisrahastuslaenuga!

EstateGuru tegevjuht ja kaasasutaja Marek Pärtel kommenteerib: “EstateGuru visiooniks on saada Euroopa suurimaks rahvusvaheliseks lühiajaliste kinnisvaralaenude ühisrahastusplatvormiks ning Soome turg oli järgmine loogiline samm ettevõtte arengus. EstateGuru platvormiga on juba tänaseks liitunud märkimisväärne hulk Soome investoreid ning meil on hea meel võimaldada kogu meie investorkogukonnale veelgi enam hajutatud investeerimisvõimalusi, nii laenutüübi kui geograafilise hajutatuse mõttes.”

Alates 2014. aastast on EstateGuru enam kui 10 tuhat investorit 45-st riigist teeninud keskmist aastast intressi 12,5% ning rahastanud juba enam kui 45 miljoni euro eest kinnisvaralaene. Suurimat investeerimisportfellid ületavad juba 1 miljoni euro piiri ning tänaseks ei ole investorid platvormil investeerides kaotanud ühtki eurot. 2018. aastal plaanib ettevõte siseneda Ühendkuningriiki, Iirimaale ning Hispaania esimest laenu võib platvormil näha juba lähinädalate jooksul.

Seminar -Kinnisvaraturu ülevaade-
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.02.2018 Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses – UUS!