Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Raudteetammile rajatud tee viib Ehitajate teelt Stroomi randa

TallinnJuuni lõpuks valmib endisele raudteetammile rajatav kergliiklustee, mis ühendab Ehitajate tee Stroomi rannaga ning liidab ühte võrgustikku Nõmme, Mustamäe ja Õismäe kergliiklusteed ning Harku metsa ja Nõmme terviserajad.

„Ehitajate tee – Stroomi ranna vahelise kergliiklustee rajamine on osa „Tallinna linnas vanadele raudteetammidele rajatavate kergliiklusteede kavast“, millega pööratakse Tallinna linnas olulist tähelepanu rohekoridoride loomisele, mis võimaldab inimestel autoliiklusest häirimatult linnas liikuda,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.

„Tänaseks on kergliiklustee teekonstruktsiooni ehitustööd lõpetatud ja alustatud on asfalteerimisega, mis on kavas lõpetada nädala lõpuks. Paldiski maanteel on kergliiklustee ületuskohta rajatud fooriga juhitud ülekäigurajad. Peale asfalteerimistööde lõppu on vajalik teostada veel haljastustööd, liikluskorralduslikud tööd sh seadistada foori juhtimine ning heakorratööd.“

Projekti rahastatakse 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ tegevuse „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” raames. Abikõlblik projekti kogumaksus on 2 700 000 eurot, millest maksimaalne välistoetus Tallinna linnale on 2 295 000 eurot ja projekti omafinantseering 405 000 eurot, millele lisandub projektiga seotud lisafinantseering projektijuhtimise teenuse osutamiseks summas 12 898 eurot. Projekti indikatiivne kogueelarve koos mitteabikõlblike kuludega on 2 712 898 eurot.

Kergliiklustee rajamise töövõtuleping RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmiti 13.10.2016 tähtajaga 30.06.2017.

Raamatud soodsalt ja transporrt on tasuta

Eesti Pank: Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes aprillis aasta võrdluses 6%ni

Eesti PankEesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell jätkas aprillis kiiret kasvu, suurenedes aastataguse ajaga võrreldes 6,6%. Laenude ja liisingute jääk kasvas kuuga ligikaudu 73 miljoni euro võrra ja oli kuu lõpus kokku peaaegu 17,4 miljardit eurot.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvas aprillis aasta võrdluses 7%. Kasv on sel aastal püsinud stabiilselt eelmise aasta keskmisel tasemel. Viimastel kuudel on kiiremini hakanud kasvama lühiajaliste laenude portfell. Pikaajalistest laenudest on hoogustunud primaarsektori ja kaubandusettevõtete laenude jäägi suurenemine. Uusi pikaajalisi laene anti ettevõtetele aprillis 228 miljoni euro eest ehk enam-vähem sama palju kui samal ajal aasta tagasi.

Eluasemelaenuportfelli kasv, mis on vähehaaval suurenenud alates eelmise aasta teisest poolest, kiirenes aprillis aasta võrdluses 6%ni. Eluaseme- ja laenuturu aktiivsust on mõjutanud see, et uute korteritega tehakse rohkem tehinguid kui varem. Selle aasta esimesel neljal kuul anti eluasemelaene suuremas mahus kui aasta tagasi ning kasvanud on nii lepingute arv kui ka keskmine laenusumma.

Majapidamiste autoliisinguportfell jätkas kiiret kasvu, suurenedes aasta võrdluses 14%. Arveldus- ja krediitkaardilaenude jääk, mis hakkas suurenema eelmise aasta teisel poolel, kasvas märtsis ja aprillis aasta võrdluses pisut üle 3%.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on pisut kerkinud ja jõudnud uuesti eelmise aasta keskpaiga tasemele. Aprillis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,3%. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli aprillis märksa kõrgem kui varasematel kuudel. Seda mõjutas asjaolu, et aprillikuusse sattusid makseraskuste tõttu muudetud tingimustega laenude refinantseerimistehingud.

Pikemat aega maksetähtaega ületavate laenude maht jäi aprillis väikeseks. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht oli aprillis 163 miljonit eurot ehk 1,1% kogu laenuportfellist. Provisjonidega on kaetud 97% pikemat aega viivises olevatest laenudest.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvavad endiselt kiiremini kui laenu- ja liisinguportfell. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid aprillis aasta võrdluses 11% ja kuu lõpus oli nende maht kokku peaaegu 12 miljardit eurot. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes aprillis 15%ni. Majapidamiste hoiused suurenesid aasta võrdluses ligikaudu 8% – nagu ka eelmistel kuudel.

Eesti Pank Joonis 1

Eesti Pank Joonis 2

Eesti Pank Joonis 3

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Arco Vara: Lasnamäe linnaosa korterituru ülevaade

Arco VaraKäesoleva aasta I kvartalis tehti Lasnamäe linnaosas 587 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud koguni 31% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 6,1%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 1 000 – 265 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 388 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 452 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 448 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 10% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 9,5%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud ainuüksi 2- ja 3-toaliste korterite osas, hinnakasv on aga kiireim olnud just 1- ja korterite puhul.

Lasnamäe linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m2) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 1 219 1 328 1 475 1 696
30-40,99 1 296 1 319 1 401 1 524
41-54,99 1 144 1 212 1 290 1 407
55-69,99 1 034 1 100 1 203 1 303
70-249,99 1 060 1 342 1 429 1 512
Keskmine 1 154 1 247 1 322 1 448

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lasnamäe linnaosas leidis korteriturul kiireim hinnakasv aset 2013. ja 2014. aastal. 2015. ja 2016. aastal kiire hinnakasv küll jätkus, kuid seda aeglasemal kiirusel. Uusarendustega seotud tehingute taustal on 2017. aastal statistiline hinnakasv taas kiirenenud. Hinnataseme kasv on Lasnamäe linnaosa korteriturul olnud alates 2014. aastast võrdlemisi ebaühtlane. Hinnakasv on kiireim olnud 1- ja 4-toaliste korterite osas. 2- ja 3-toaliste korterite hinnakasv on olnud mõnevõrra aeglasem, kuid on asunud viimase kahe aasta jooksul taas kiirenema. Tuginevalt 2016. aasta andmetele on varasema hinnakasvu kiirus turul tervikuna mõnevõrra aeglustunud, kuid püsib endiselt positiivses trendis.

Lasnamäe linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 32% 9,0% 11% 15%
30-40,99 15% 1,8% 6,2% 8,8%
41-54,99 14% 6,0% 6,4% 9,1%
55-69,99 14% 6,4% 9,4% 8,3%
70-249,99 4,2% 27% 6,5% 5,8%
Keskmine 15% 8,1% 6,0% 9,5%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lähitulevikus ei ole Lasnamäe linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on mõnevõrra aeglustunud. Tehingute arv jääb lähiajal püsima sarnasele tasemele, hinnataseme osas on oodata mõõduka kasvu jätkumist. Vanemate korterite ja uusarenduste hinnavahe on viimaste kvartalite jooksul kiirelt vähenenud, mille tulemusena võib kujuneda surve edasiseks hinnakasvuks nii järelturu varade kui uusarenduste lõikes kogu turul tervikuna. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud uusarendustega.

Lasnamäe linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

Lasnamäe linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Koolitus Kinnisvara korrashoiu süsteem

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 82 950 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG7 25.05.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG7) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 25.05.2019 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 5 937 PKG7 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 16 623,60 EUR.

AS Pro Kapital Grupp on 23.05.2017 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG7 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 232 260 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 16 623,60 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Tänavu saavad “Hoovid korda” projekti raames Lasnamäel toetust 16 korteriühistut

TallinnTänavu laekus korteriühistutelt Lasnamäe Linnaosa Valitsusse 22 avaldust, millest rahuldati 16. Projekti raames korrastatakse elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendatakse parkimisalasid ja asfalteeritakse olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid, rajatakse jäätmemaju, paigaldatakse tänavavalgustust, rajatakse mänguväljakut. Toetuste üldmaksumus on 169057 eurot.

Alates 2006. aastast toimiv hooviala heakorrastamiseks projekt „Hoovid korda“ on muutunud aina populaarsemaks. Projekti sihtgrupiks on korteriühistud. Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks. Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika ( seinamaalingu) loomiseks. Korteriühistutel on õigus linnalt nimetatud määruse kohaselt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku.

Peamisteks töödeks endiselt jäävad: parkimisalade laiendamine ning kvartalisiseste teede remont.

Tänavu laekus Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 22 avaldust, millest 16 sai rahuldatud. Projekti raames korrastatakse elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendatakse parkimisalasid ja asfalteeritakse olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid, rajatakse jäätmemaju, paigaldatakse tänavavalgustust, rajatakse mänguväljakut.

Projekt „Hoovid korda“ on igaaastane. Tallinna linnaeelarves on projektile eraldatud 2017.aastal 545 000 eurot, mis jagati proportsionaalselt laekunud avaldustele 8 linnaosa vahel. taotluste esitamise lõpptähtaeg on 1. märts ja töödega tuleb lõpetada hiljemalt 7. detsembriks. Enne toetuse korteriühistule väljamaksmist kontrollitakse objekti vastavust taotlusele kohapeal ning seda, kas on tegemist toetuse kasutamisega selleks, mille jaoks seda küsiti. Kontrollimine viiakse läbi pärast seda, kui korteriühistu on korrektsed kulutusi tõendavad dokumendid linnaosavalitsusse esitanud.

Kui tööd planeeritakse läbi viia linna maal, siis tuleb esialgu pöörduda linnaosa arhitekti poole avalduse ja eskiisiga. Kui soovitakse ehitada või laiendada parkimisala, kindlasti peab korteriühistul olema projekt ja ehitusluba. Kui soovitakse paigaldada prügimaja või süvakogumismahuti, siis tuleb koostada projekti ja kooskõlastada trassivaldajatega ning linna ametitega. Juhul kui teostatakse linna maal kaevetööd tuleb taotleda ka kaevetööluba.

“Linnaosavanemana on mul hea meel näha, et “Hoovid korda” projektis osaleda soovijate arv kasvab iga aastaga ja seda vaatamata asjaolule, et üheks toetuse saamise tingimuseks on korteriühistu enda rahaline omaosalus. See tähendab, et linnaosa elanikel on nii tahtmist kui ka südikust võtta vastutust. Kutsun korteriühistuid aktiivselt heakorra projektidest osa võtma!“ ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Vana-Kalamaja 9 kinnistul korrastatakse ka kõrghaljastust

TallinnVana-Kalamaja 9 kinnistul on lähiajal plaanis läbi viia sanitaar- ja hooldusraie, mille käigus eemaldatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi spordiväljaku tsoonist ohtlikud puud.

Linn soovib kõrghaljastuse korrastamisega tagada turvalise ning kehalist tegevust soodustava keskkonna nii koolilastele kui ka piirkonna elanikele.

Ohtlikud ja väheväärtuslikud puud eemaldatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. ja 2. kooliastme õppehoone territooriumil, täpsemalt laste treeningu- ja mänguala ning kooli juurde planeeritava spordiväljaku tsoonis, otse piirkonda kavandatava tulevase pargiala serval.

Vana-Kalamaja 9 kinnistu kõrghaljastuse korrastamise lahenduse on koostanud haljastusekspertiiside ja haljastusprojektidega tegelev ettevõte Grün-E OÜ.

Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti 12. aprillil 2017 väljastatud raieloale viiakse läbi sanitaar- ja hooldusraie. Kooli spordiala rajamise tõttu on vaja eemaldada vaid kaks puud, ülejäänud puud on kas ohtlikud või vajavad hooldusraiet.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Eesti Pank: Eesti Panga eluasemelaenunõuded aitavad vähendada laenubuumi ohtu

  • Eesti PankEluasemelaenunõuete kehtestamisele järgnenud kahe aasta jooksul ei ole pankade laenutingimused leevenenud
  • Koos noorte laenuvõtjate suurema osakaaluga on kasvanud KredExi laenukäenduse kasutamine ja keskmine eluasemelaen võetakse pisut pikemaks ajaks
  • Laenuvõtja peab laenumaksete tasumise suutlikkust hinnates arvestama, et intressimäärad võivad tõusta

Eluasemelaenu kaks olulist tingimust on laenusaaja piisav maksevõime ja tagatise olemasolu. Nendele vastamiseks on pangad kehtestanud üsna üksikasjalikud kriteeriumid laenutaotleja stabiilse sissetuleku suuruse, maksimaalse laenukoormuse, aktsepteeritavate tagatiste mahu ja kvaliteedi ning muude asjaolude kohta. Mida rangematele nõudmistele laenusaaja vastab, seda kindlamalt saab ta laenu tagasi makstud ja seda väiksem on tõenäoliselt panga laenukahjum tulevikus. Samuti sõltub konkreetse laenu marginaal osaliselt neist kriteeriumidest.

Headel aegadel, kui majandus kasvab ja sissetulekute kasvuväljavaade on hea, valitseb suurem kindlus, et laenusaajad suudavad laenukohustusi eriliste probleemideta täita. Sellisel juhul on pangad valmis ka julgemalt laenuandmise reeglites järeleandmisi tegema. Lisaks võib konkurentsi tihenemine pankade vahel survestada neid laenutingimusi leevendama. Koos kinnisvara hindade ja laenukasvu kiirenemisega toob see aga kaasa suuremad riskid, mis tähendab hiljem majanduslanguse korral suuremat laenukahjumit.

Eesti Panga nõuded raamistavad pankade laenuandmise reegleid ja tingimusi

Selleks et ennetada riskide suurenemist ja ära hoida laenubuumide tekkimist, peetakse üheks tõhusaks abinõuks kogu laenuturule kehtivaid ühtseid nõudeid, mis määravad laenuvõtja maksimaalse laenukoormuse ja laenumahu suuruse tagatise väärtuse suhtes. Makrofinantsjärelevalve meetmetena kehtestatud piirmäärad toimivad laenude väljastamisel justkui kiirusepiiranguna. Sõltuvalt sellest, kui tõsiseks hinnatakse võimaliku buumi ohtu, seatakse ka piirangud.

Eesti Pank kehtestas 2015. aasta märtsis kolm piirmäära, mida pangad peavad laenude andmisel järgima. Vastavalt nõuetele võib laenusumma ja selle tagatise väärtuse suhtarv (ingl loan-to-value, LTV) olla kuni 85% ning riikliku garantiifondi KredExi käendusega laenude puhul kuni 90%, laenumaksete ja sissetulekute suhtarv (ingl debt service-to-income, DSTI) kuni 50% ja maksimaalne laenutähtaeg kuni 30 aastat. Nõuete täitmisel on lubatud ka mõningane paindlikkus: 15% kvartali laenumahust võib pank anda tingimustel, mis piirmäärasid ületavad.

Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtarvu piirmäär

Panga antud eluasemelaen on tavaliselt väiksem kui laenu tagatiseks seatud kinnisvara turuväärtus ehk LTV suhtarv on üldiselt väiksem kui 100%. Sellega soovib pank vähendada laenukahjumi riski, kui tagatise väärtus peaks vähenema. Sama eesmärki – pankade laenukahju katmise võime kindlustamine – täidab ka makrofinantsjärelevalve nõudena kehtestatud piirmäär. Lisaks on Eesti Pangal võimalik liiga kiire laenukasvu korral LTV piirmäära langetada, mis tähendab, et pank saab anda laenu tagatise suhtes väiksemas summas. Koos laenukasvu piiramisega aitab see samm piirata ka kinnisvara hinna tõusu.

2016. aasta viimases kvartalis tõusis üle 85% LTVga laenude osakaal väljastatud laenude kogumahus hüppeliselt 23%ni (vt joonis 1). Eesti Panga hinnangul ei ole siiski tegemist olulise muutusega, kuna selle taga oli KredExi käenduse aktiivsem kasutamine. KredExi käendusega võetud laenude osakaal on kahe aastaga kahekordistunud ja tõusnud ligi 25%ni uutest laenudest. KredExi rolli suurenemist selgitavad eelkõige laenuturul aktiivsemad noored laenuvõtjad, kes on kasutanud riigi pakutud laenukäenduse võimalust, et vähendada omafinantseeringu osa nõutud 10%ni.

Samas väärib märkimist, et Eesti majapidamised võtavad säästude madala taseme tõttu üsna palju 0% omafinantseeringuga laene. See tähendab reeglina seda, et lisaks omandatavale kinnisvarale on tagatiseks seatud veel vähemalt üks kinnisvaraomand. 2016. aasta lõpus moodustasid sellised laenud umbes 26% uutest eluasemelaenudest. Kui panga jaoks aitavad täiendavad tagatised kinnisvara hinna languse riski vähendada, siis majapidamiste jaoks võib liiga väike või olematu omafinantseering tuua turuolukorra halvenedes kaasa sotsiaalseid probleeme.

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu ehk DSTI piirmäär piirab laenusaajale üle jõu käivate kohustuste võtmist. Arvestades kehtestatud piirmäära, määrab majapidamise sissetulekutase selle, millises mahus on võimalik laenu võtta.

Eestis antakse suur osa laene tingimustel, mille puhul moodustavad laenude põhiosa- ja intressimaksed kuni 30% laenusaaja kuisest netosissetulekust. See ei näita üldiselt väga suurt laenumaksekoormust. Baasintressimäärad on praegu aga väga madalad, mistõttu tuleb laenuotsuse tegemisel arvestada intressimäärade võimaliku tõusuga.

Eesti Pank nõuab, et laenumaksed jääksid laenuvõtja sissetuleku suhtes 50% piiresse, kui suhtarvu arvutamisel kasutatud intressimäär on vähemalt 6%. Selliselt leitud DSTI suhtarv oli 2016. aastal keskmiselt 37% ning kehtestatud piirmäära ületas ligikaudu 5% laenudest (vt joonis 2). Kuna sissetulekud on Eestis kasvanud kiiresti, ei ole DSTI piirmäär laenamist liigselt piiranud. Piiravamaks võib see muutuda juhul, kui eluaseme hind ja selle rahastamiseks vajaminev laenusumma kasvavad sissetulekutest kiiremini.

Maksimaalne laenutähtaeg

Laenutähtaja piirang toetab laenumaksete piirmäära tõhusat rakendamist, kuna aitab ära hoida olukorra, kus laenu tagasimakseaega lõputult pikendades saaks laenuvõtja laenumaksekoormust vähendada. Seega piiratakse selle nõudega laenumahu ja kinnisvara hindade liiga kiiret kasvu.

Uute eluasemelaenude keskmine tähtaeg pikenes viimase kahe aasta jooksul poole aasta võrra, ligi 25 aastani. Seejuures antakse rohkem kui pool eluasemelaenudest 25–30 aastaks (vt joonis 3). Laenude tagasimaksetähtaja mõningast pikenemist selgitab eelkõige nooremate laenuvõtjate osakaalu suurenemine.

Pankade laenutingimused ei ole Eesti Panga nõuete kehtimise ajal leevenenud

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenunõuded 2015. aasta kevadel ennetava abinõuna, et vältida laenunõuete leevenemist tulevikus. Nõuded kehtestati pankade tegelike laenutingimuste lähedasel tasemel, mistõttu ei olnud need kehtestamise ajal kuigi piiravad.

Nõuete kehtestamisele järgnenud kahe aasta jooksul ei ole pankade laenutingimused leevenenud. Piirmäärade (lubatud) ületamine ei ole suurenenud ja nõuete aluseks olevad näitajad on jäänud keskmisena enam-vähem samaks. Väikesi muutusi näitajates on põhjustanud eelkõige see, et nooremaid inimesi on laenuvõtjate hulgas rohkem, mis tõstis mõnevõrra laenusumma ja selle tagatise väärtuse suhtarvu ning laenutähtaja keskmisi väärtusi.

Mida kokkuvõttes nõuete mõju kohta järeldada? Kuigi on keeruline hinnata, kas laenutingimused oleksid möödunud kahe aasta jooksul leevenenud ja turuaktiivsust suurendanud, kui nn kiirusepiiranguid poleks seatud, on neil nõuetel siiski oluline roll pankade laenupoliitikate raamistamisel. Kogu pangandusturu jaoks ühtsete miinimumnõuete seadmine takistab laenutingimuste lõdvenemist, mis võib konkurentsi survel kergesti tekkida. Pealegi, kui laenukeskkonnas ilmnevad buumiohule viitavad märgid, siis saab Eesti Pank vajaduse korral kiirust piirata ehk nõudeid karmistada.

Joonis 2. Laenude jaotus DSTI suhtarvu järgi

Joonis 3. Laenude jaotus tähtaja järgi

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Ruumilist planeerimist tutvustab käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”

Planeerimisseadus ja selle rakendamineAlates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Kinnisvara käsiraamatute transport tasuta

Arco Vara: Kuidas tunda ära halba maaklerit

Arco VaraInimene õpib kogu elu ja ka hea maakler peab end igapäevaselt harima ja arendama. Maakler peab lisaks piirkonna tundmisele ka olema mitmekülgne ja avatud isiksus. Südamega tegijate kõrval on palju ebapädevaid isikuid, kes pidevalt maakleri mainet alla toovad, kirjutab Arco Vara maakler Triinu Tapper ja toob välja mõned halva maakleri tunnused.

Kehv suhtleja

Ebapädev maakler on kehv suhtleja ja kliendisuhete hoidja. Ta suhtleb kliendiga harva, ei hoia klienti müügiprotsessiga kursis või on üldse kättesaamatu. Ta on passiivne ja ei ole valmis objekti tutvustama esimesel võimalusel. Hea suhtlemine ei tähenda palju rääkimist, vaid oskust osata oma klienti kuulata ja tema vajadusi välja selgitada.

Nõrk ajaplaneerija

Halb maakler peab oma aega tähtsamaks kui kliendi oma. Ta lepib objekti tutvustamiseks kokku kohtumisi, mida ta hiljem unustab või kuhu ta hiljaks jääb, tuues põhjuseks meeletu töökoormuse ja ajapuuduse. Tema tunnuseks on komme sageli vabandada ja kohtumisteks kokkulepitud aegu muuta. Ka kohtumise enda jaoks tuleb varuda piisavalt aega, mitte kiirustada klienti tagant, põhjusega, et on tulemas järgmine kohtumine. Maakler võiks antud ametit pidada täiskohaga, mitte põhitöö kõrvalt.

Nadi turutundja

Maakler ei ole kursis oma piirkonnas toimuvate tehingutega. Ta ei oska määrata objekti hinda ja turuolukorda. Halb maakler ei süvene müüdava objekti seisukorda, teeb objektist ebakvaliteetsed fotod ja lisab juurde kaootilise ning kirjavigadega teksti. Halvimal juhul palub saata omanikul pildid ja ei vaevu üldse kohapeale objekti vaatama tulema. Tema müügiarsenal piirdubki reeglina kehvapoolse kuulutusega ühes-kahes suuremas kinnisvaraportaalis.

Halb nõustaja

Halb maakler ei oska kliendile nõua anda, kuidas objekti müügiks ette valmistada, kuidas turuolukorrale vastavat hinda määrata ning potentsiaalsete ostjatega käituda. Ta ei tunne kodulaenuga seonduvat temaatikat ega nõusta klienti võimalike notari juures üles kerkivate probleemide osas.

Kiretu klienditeenindaja

Halva maakleri töö kliendi ja objektiga lõpeb samal päeval, kui kinnisvaratehing on sõlmitud ja vahendustasu käes. Ta ei vaevu klientidele hiljem helistama, et saada tagasisidet, kuidas nood maaklerteenusega või objektiga rahule jäid ning uurida, kas saaks klientide heaks veel midagi teha.

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni

Pelgurannas lammutatakse kasutuskõlbmatuks muutunud koolimaja

TallinnTallinna linnavalitsus tunnistab kõlbmatuks ja kannab maha Kari tn 13 kinnisasjal asuva täielikult amortiseerunud koolimaja, tehes seeläbi võimalikuks ehitise lammutamise.

Ettepaneku Tallinna linnale kuuluval Kari tn 13 kinnisasjal paiknev rajatis kõlbmatuks tunnistada, maha kanda ja lammutada ning ehitisregistrist kustutada tegi Tallinna Haridusamet.

„Kari tn 13 kinnisasjal asuv koolihoone on avalikuks kasutamiseks täiesti kõlbmatu ning õppetöö ümberkorraldamise tõttu seda koolihoonet linn enam ka ei vaja,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ära hoidmaks olukorda, et suur, tühi ja lagunev hoone jääb linnapilti risustama ja ümbruskonda ohustama, korraldab linnavaraamet hoone kohese lammutamise. Lammutustöödega loodame alustada juba juunis.“

Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnisasja pindala on 20 159 m². Kinnsiasjal paiknev koolihoone võeti kasutusele 1963. aastal ning on praeguseks täielikult amortiseerunud.

Linnavara või osa sellest tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; vara ei ole õnnestunud võõrandada; vara säilitamine ei ole otstarbekas.

Kõnealuse vara kõlbmatuks tunnistamine on põhjendatud ning ei ole vastuolus õigusaktide või linna huvidega. Tallinna Linnavaraamet tellis Kari tn 13 hoone lammutamise projekti ja endise koolihoone lammutamise kulud on ette nähtud Tallinna Linnavaraameti 2017. aasta eelarves.

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

EfTEN ostis Laagri Selveri arenduse

EftenÄrikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond EfTEN Real Estate Fund III AS omandas Oma Ehitaja AS-ilt Pärnu mnt 554 kinnistu ja ettevõtte Projekt 554 OÜ, mis arendab Tallinna külje alla Laagrisse uut Selverit. Investeeringu kogumaksumus on 6,2 miljonit eurot, mis sisaldab nii kinnistu kui ka ehitustööde maksumust.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul on intensiivse liiklussõlme ja kiirelt areneva elurajooni vahetus läheduses asuv kinnistu ja arendatav kaubanduskinnisvara koos pikaajalise ning tugeva ankurüürnikuga atraktiivne investeering, mis sobib oma profiililt fondi portfelli suurepäraselt. „Tegu on kaubandusele laiemalt, aga ennekõike toidukauplusele perspektiivika asukohaga. Rajatav Selver asub Pärnu maanteel kojusõidu suunal ehk paremat kätt, tiheda kasutusega Laagri Circle K bensiinijaama ja Laagri asulasse viiva mahapöörde vahel,“ lisas Arakas.

Oma Ehitaja AS-i juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul keskendub ettevõte kinnisvaraarenduses kahele suunale – korterelamute arenduses on lõppklientideks eraisikud ning ärikinnisvara puhul aga kinnisvarafondid ja investorid, kes on huvitatud pikaajalisest rahavoost. „EfTEN-iga on meil mitmete ühiste edukate projektide pinnalt kujunenud välja hea ja tulemuslik koostöö, mille jätkamine on asjade loomulik käik,“ ütles Fridolin.

Tehinguga omandatud kinnistu kogupind on 11 308 ruutmeetrit ning rajatava hoone kogupind 6696 ruutmeetrit, millest üüritav pind on 3077 ruutmeetrit. Kinnistul saab olema piisavalt parkimiskohti, millest 100 kohta asuvad 2800 ruutmeetrises maa-aluses parklas. Hoone projekteerimis- ja ehitustööd teostab Oma Ehitaja AS ning tööd viiakse lõpule käesoleva aasta detsembrikuus. Ehitusjärelvalvet teostab Ehituskorralduse OÜ.

Alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS viis käesoleval kevadel läbi fondi kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasati 6,3 miljonit eurot. Emissiooni käigus kaasatud kapitali kavatseb fond lisaks Selverile investeerida Hortese aianduskeskuse kinnistusse, mis asub samuti Laagris. Lisaks on fondil plaanis investeerida osa kaasatud kapitalist DSV Riia logistikakeskuse ümberehitusse.

Fondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapital on investeeritud järgnevatesse objektidesse Balti riikides: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone ning DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas. Fondi varade maht on 31. märtsi 2017. aasta seisuga kokku 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 29,9 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse Balti riikides, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

Fond maksab dividendideks 80% iga-aastasest vabast rahavoost. Oodatav iga-aastane dividendimäär on 4 – 8 % aastas. 2016. aasta eest jagati netodividendideks kokku 1 502 716 eurot, 63 eurosenti ühe aktsia kohta (2015. aastal 29,7 eurosenti aktsia kohta).

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 46 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Ärikinnisvara vahendamine

Statistikaamet: Eesti rändesaldo oli 2016. aastal positiivne

StatistikaametEestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm. 60% rändes osalejatest on mehed ja 40% naised. Meeste rändesaldo on naiste omast neli korda suurem – mehi saabus 2016. aastal Eestisse 800 rohkem kui siit lahkus, naisi vastavalt 200.

Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne. Rändes osalevad 20–59-aastased Eesti kodanikud, seega on rände vanuserühm üsna lai. Saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.

Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.

Sisseränne kodakondsuse järgi, 2016

Väljaränne kodakondsuse järgi, 2016

Eestisse sisserändajad on pärit enamasti Soomest (45% sisserännanutest), Ukrainast (11%) ja Venemaalt (11%). 88% sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust. Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome (58%), teisel kohal on Suurbritannia (9%). 94% väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki. Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias. Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.

2016. aasta rändetrende tutvustav pressikonverents ajakirjanikele toimub täna, 23. mail kell 11 Statistikaameti (Tatari 51) 5. korruse saalis.

Alates 2015. aastast arvutab Statistikaamet välisrännet residentsuse indeksi abil: isiku üleminemisel residendist (Eesti püsielanik) mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne (kui ei ole tegemist sünni või surmaga). Sellega seoses on rändevood kasvanud ja alates 2015. aasta rände andmete võrdlemisest varasemate aastatega tuleb sellega arvestada. Muudatuse tõttu kajastab nüüd Eesti välisränne ka registreerimata rännet, kuid seetõttu jääb teadmata paljude saabujate ja lahkujate päritolu- ja sihtkoha riik.

Statistikatöö „Rahvastikusündmused. Ränne“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

ERE Grupp: hoiuste turvalisuse tagamiseks on Eestis vaja luua kindlustusfond

ERE / Estonian Real EstateHoiu-laenuühistute (HLÜ) kiiresti kasvava turu tingimustes on Eestis vaja luua kindlustusfond võimalike kriisiolukordade ennetamiseks, arvab Eesti Arengu HLÜ juht ja ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin. Tema sõnul suudaks see samm koos HLÜ-de nõuete karmistamisega aidata tagada hoiustajate raha säilimine.

Praegu on hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt iga ühistu kohustatud kandma igal aastal 20% puhastulu oma reservkapitali, samuti hoidma 5% oma liikmete hoiuste mahust garantiifondis erapankade kontodel. Siiski nendest nõuetest ERE Grupi hinnangul ei piisa hoiuste täieliku turvalisuse tagamiseks. Sorokin usub, et seda probleemi aitaks lahendada spetsiaalne kindlustusfond Eesti Panga haldusalas, kus hoitaks kõigi riigis registreeritud HLÜ-de 2,5% varast, mis on pool garantiifondi kohustuslikest vahenditest.

“Kui ühel turuosalisel tekivad rahaprobleemid, saab osa sellise fondi vahenditest kasutada intressivaba laenuna raskustes ühistule”, ütles Sorokin. Seejuures peab sellise fondi loomisega tema sõnul kaasnema uute seadusandlike nõuete kehtestamine hoiu-laenuühistutele.

“Juba 2017. a. veebruaris esitas ERE Grupp kava HLÜ turu reguleerimise karmistamiseks. Peamised ettepanekud: hoiu-laenuühistute osakapitali minimaalse summa suurendamine 25000 eurolt 100000 eurole, samuti liikmete arvu nõuete karmistamine sellistes ühistutes,” teatas Sorokin. ERE Grupi juhi hinnangul peaks nende arv kasvama vähemalt 50 inimeseni.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvara investeeringutega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtlusalad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Baltic Horizon Fond registreeris avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti lisa

Baltic HorizonFondivalitseja Northern Horizon Capital AS teatas 9. mail 2017 Baltic Horizon Fond (Fond) uute Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti (Prospekt) registreerimisest Finantsinspektsioonis ja uute Fondi osakute avalikust pakkumisest.

Fondivalitseja informeerib, et täna, 22. mail 2017 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa. Prospekti lisa sisuks on järgmised muudatused:

  • Täiendada Prospekti peatükki 6.10 (“Investment Pipeline”) ja 8.3 (“Use of Proceeds”) informatsiooniga Fondi investeerimisplaani kuuluva ärikinnisvara, asukohaga Vainodes 1, Riia, Läti võimaliku omandamise protsessi ajakava kohta.
  • Täiendada Prospektis avaldatud Fondi finantsinformatsiooni Fondi 3-kuu konsolideeritud ülevaadatud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 31. märtsil 2017.
  • Täiendada Prospektis avaldatud finantsinformatsiooni Europa SPV 3-kuu konsolideeritud ülevaadatud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 31. märtsil 2017.
  • Uuendada ülaltoodud muudatuste valguses Prospekti kokkuvõtte sektsiooni B7.

Prospekti lisa koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega avaldatakse elektrooniliselt Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee) ja Fondi veebileheküljel (www.baltichorizon.com). Investor võib paluda Prospekti lisa ja kokkvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti Prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tornimäe 2, 10145, Tallinn.

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Veel on võimalus registreeruda koolitusele “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?”

Lühiajaline üürimineKoolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 27/05/2017 Tallinna kesklinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja nõuandeid, kuidas toimetada oma kinnisvaraga, kui soovitakse tegeleda lühiajalise üürileandmisega.

Koolitus on suunatud:

  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasnevaid riske ja võimalusi;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle lühiajaliseks üürile andmiseks;
  • investoritele, kes soovivad oma investeeringuid teha kinnisvarasse;
  • kõigile, keda kõnetab lühiajalise üürimise teema.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised lühiajalise üürimise õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil saab ülevaate lühiajalise üürimise riskidest;
  • ülevaate võimalustest, kuidas korraldada lühiajalist üürileandmist;
  • praktilised nõuanded praktikutelt;
  • soovitused ja nõuanded lühiajalise üüriäriga alustamiseks.

Lektorid on:

  • Neeme Liivlaid, Goodson & Red OÜ asutaja ja juht;
  • Maret Hallikma, Advokaadibüroo Primus vandeadvokaat;
  • Tõnis Room, Booking.com esindaja Eestis;
  • Edvard Rootamm, kinnisvarainvestor, lühiajalise üürimise praktik.

Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) 27/05/2017 (laupäeval) kell 10.00-15.45.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!