2009. aastal vähenes statistikaameti andmetel kasutusse lubatud eluruumide seas väiksemate ehk 1-, 2- ja 3-toaliste korterite osakaal.
Selle selgituseks on korterelamute ehk keskmisest väiksema toalisusega eluruumide massarendamise lõppemine buumi möödudes.
Nii on viimasel paaris aastal suurenenud kasutusse lubatud eluruumide hulgas eramute, paarismajade ja ridaelamute proportsioon, kus tubasid on keskmisest rohkem.
Eluruumide arv on aastast-aastasse küll kasvanud, kuid eluruumide koguarvu graafikul olulist hüpet näha ei ole – ei eluruumide arvu tubade lõikes ega summaarsena vaadeldes.
Selle sajandi dünaamikat vaadeldes on enam ehitatud 4-toalisi ja suuremaid kortereid. Seega on rohkem suurenenud 4- ja enamatoaliste eluruumide osakaal kogu elamufondis.
Samas on elamufondi struktuuri muutused üsna napid jäädes protsentide kümnendikude suurusjärku.
Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %
Olemasolevate eluruumide jaotus tubade arvu järgi, 1000
Olemasolevate eluruumide jaotus tubade arvu järgi, %
Ehitusmahuindeks kukkus statistikaameti andmetel 2010. aasta I kvartalis 48 punkti tasemele ehk ehitustäit tehti väiksemas mahus, kui 2005. aastal kvartalis keskmiselt. Samuti on indeks madalamal tasemel, kui näiteks 2001. aastal.
Vaid Eestis tehtud ehitustööde mahuindeks kukkus aga veel madalamale 43 punkti tasemele.
Aastataguse ajaga võrreldes vähenesid ehitusmahud Eestis ja välisriikides ning ainult Eestis pisut üle kolmandiku.
Need numbrid sunnivad vastuvaidlemata nõustuma mõnede Eesti ehitusettevõtete juhtide arvamustega sellest, et 2010. aasta tuleb ehitussektoris üks karmimaid.
Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100
Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100
Uusi elamispindade arendusi lisandub jõudsalt
26.07.2010
Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on teistkordselt senist põhja puudutamas 61,7 punkti tasemel ehk samas, kus indeks oli ka kuu aega tagasi.
Aastaga on pakkumishinnad langenud 9,9%. See tähendab, et ...
Elamispindade tehinguhinnad ja pakkumishinnad liiguvad erinevates suundades
12.07.2010
Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt vaikselt liikumas 62 punkti lähistel. Eilse seisuga näitas indeks täpsemalt 61,9 punkti taset.
Aastaga on portaali KV.EE elamispindade ruutmeetri pakkumishind langenud ümmargused 10% ...
Elamispindade pakkumisi tuleb juurde
07.06.2010
Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 62,4 punktile. Tegemist on viimaste aastate indeksi ühe madalama, kuid siiski mitte kõige madalama tulemusega. Veel nädal tagasi oli indeks ka 0,1 punkti ...
Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on teistkordselt senist põhja puudutamas 61,7 punkti tasemel ehk samas, kus indeks oli ka kuu aega tagasi.
Aastaga on pakkumishinnad langenud 9,9%. See tähendab, et aastataguselt 14 063 krooni tasemelt on tänane elamispinna ruutmeetri keskmine pakkumishind kukkunud 12 664 kroonile.
Pakkumishindade languse kõrval on jõudsalt kasvanud pakkumiste arv. Tänane 19 228 elamispindade pakkumist on umbes-täpselt samal palju, mis aasta tagasi. Toona oli portaalis KV.EE 19 166 pakkumist.
Üks põhjus pakkumiste arvu kasvuks on jõuliselt turule tulevad uusarendusprojektid, mis samuti portaalidesse müügile jõuavad ja pakkumiste arvu kasvatavad.
Sel aastal on Tallinnas ja Harjumaal müüki paisatud juba ligi 500 uut korterit, millele tuleb kindlasti jõudsalt lisa.
Tänaste mitte kõige paremate finantseerimistingimuste ja tööturu endise ebastabiilsuse juures tasub küsida, kus on see piir kui palju uusi kortereid turg jõuab vastu võtta? Ega sellest piirist ei ole oht üle minna ja seeläbi tekitada uus mull, mis tahab lõhkeda?
Elamispindade tehinguhinnad ja pakkumishinnad liiguvad erinevates suundades
12.07.2010
Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt vaikselt liikumas 62 punkti lähistel. Eilse seisuga näitas indeks täpsemalt 61,9 punkti taset.
Aastaga on portaali KV.EE elamispindade ruutmeetri pakkumishind langenud ümmargused 10% ...
Kinnisvarapakkumisi tuleb juurde
10.05.2010
Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on teinud järjekordse põhja jõudes 62,5 punkti tasemele.
Indeksi langus on küll näiteks aastataguse ajaga võrreldes oluliselt aeglustunud, kuid tõdeda tuleb, et suundumus on indeksil endiselt ...
VIDEO: Uusi elamispindade arendusi lisandub jõudsalt
26.07.2010
2009. aastal lisandus olemasolevatele elamispindadele uusi elamispindu 0,47% eluruumide arvust ja 0,77% eluruumide pindalast.
Lisandunud ruutmeetrite kõrgem protsent näitab, et uued eluruumid on suuremad, kui Eesti keskmine eluruumi suurus.
Kui uue eluruumi kavandatavaks vanuseks lugeda ligikaudu 70 aastat, siis juurdekasvunumbrid näitavad, et uute elamispindade lisandumine ei kata olemasolevate amortisatsiooni.
See omakorda tähendab, et olemasolevate elamispindade keskmine kvaliteet langeb ning Eesti inimeste seeläbi elamistingimused halvenevad. Kui vaid rahakott kannataks, siis elamispindade kvaliteedi säilitamiseks vajaks Eesti jooksvalt eluruumide lisandumise buumiaegset taset.
Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga
Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid.
Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus, et valdavalt elavad Eesti inimesed endale või lähedasele kuuluval elamispinnal. Hinnanguliselt 15-20% inimestest elab üürimajas või -korteris. Seega võib arvata, et üüritavaid eluruume on suurusjärgus 100 kuni 130 tuhat.
Konkreetne statistika üürileantavate ja võetavate eluruumide kohta puudub. Hinnanguliselt võib arvata, et valdav enamus üürileantavatest eluruumidest kuulub eraisikutele, st üürileandjad on üksikisikud, kellele enamasti kuulubki üks „üleliigne“ elamispind, mida üürile antakse.
Selline killustatud ja väiksemastaabiline äri ei luba paraku koguneda oskusteabel. Nii võib öelda, et eranditega, kuid siiski on Eesti elamispindade üüriäri äärmisest ebaprofessionaalne. Eraisikust üürileandjad enamasti ei suuda olla kursis kõikide enda ja üürilevõtja kohustuste ja õigustega. Kui aga kaks ebaprofessionaalset osapoolt kokku saavad, siis on konfliktid hõlpsad kerkima.
Selgelt on valdav konfliktide allikas raha. Eraisikust üürileandja ei suuda üüriäris tekitada mastaabiefekti, mille näitena võib tuua, et kümne üürikorteri haldamine on vähem, kui kümme korda ühe korteri haldamisest kallim. Seega peaks professionaalse üüriäri olemusse kuuluma teenuste hulgi sisseostmine, et seeläbi tarbijale vastuvõetavat hinda pakkuda – seda näiteks kas või üürikorterite sisustuse osas.
Tänane eraisikust üürileandja ei suuda ka päris vastata turu nõudlusele. Klassikalise pikemaajalise üüriperioodi soovi kõrval eksisteerib täiesti arvestatav hulk soovijaid lühemaajaliseks elamispindade üürilevõtmiseks – näiteks kas remondiperioodiks, töölähetuseks või ka peretüli ajaks. Eraisikust üürileandja aga soovib kortereid anda üürile vähemalt aastaseks perioodiks.
Turule on professionaale tulemas. Mainida võiks viimasel ajal aktiivselt tegutsevad Soome päritolu ettevõtet Forenom, kes on turule tulnud Eesti oludes üsnagi uudse teenusega. Selle käigus võetakse omanikelt aastaks või ka pikemaks ajaks kortereid üürile, et need omakorda kuuks-paariks edasi allüürile anda. Ettevõtte tegevuse mastaap ja professionaalne asjade korraldus võimaldavad pakkuda elamispindu üldisest turutasemest mõistlikuma hinnaga, antud juhul ilma vahendustasuta, mis on tarbija jaoks juba oluline võit.
See peabki olema professionaalse ja täna turult veel praktiliselt puuduva üüriäri funktsioon, mis annab üürilevõtjale võimaluse saada üürielamispind mõistliku hinnaga. Lisaks mõistlikule hinnale on tarbija huvides leida professionaalse üürileandja veel seetõttu, et professionaal teab enda kohustusi ja õigusi, millest eraisikust ühe korteri opereerijal reeglina aimduski ei ole.
Majandussurutis ja keerulised ajad kinnisvaraturul sunnivad loodetavasti sellele, et üürisektori osakaal suureneb ja turule tulevad professionaalsed üürileandjad. See loob kinnisvaraturule alternatiive, millest paljudki täna loobuvad just sel põhjusel, et puudub sügavam usaldus üksiküritajatest üürileandja vastu.
2010. a. I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid kokku 5,1 miljardi krooni väärtuses. Sellest 1 miljard kulus hoonete ja rajatiste ehitamisele-rekonstrueerimisele. Hoonete ja rajatiste soetamisele kulus 403 miljonit krooni, maa soetamisele 299 miljonit.
Kui põhivarainvesteeringute kogumaht kahanes aastaga 33%, siis investeeringud kinnisvaravaldkonda vähenesid sellest oluliselt enam. Investeeringud ehitamisse vähenesid 56%, ehitiste ja rajatiste soetamisse 74% ja maa soetamisse 55%.
Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni
Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni
Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutab välja kirjaliku vähempakkumise Jõgeval Suur tn 1 kinnistule arendaja leidmiseks, kelle kasuks seatakse hoonestusõigus ja kellega sõlmitakse ehitiste ning territooriumi kasutamiseks üürileping. Vähempakkumise üürisumma alghinnaks on ilma käibemaksuta 145 krooni ruutmeetri kohta. Üürisumma ei sisalda sisekoristust ja tarbimisteenuseid.„RKAS soovib leida vähempakkumise kaudu sobiva arendaja/investori järjekordse kaasaegse kohtu- ja politseihoone rajamiseks,“ selgitas RKASi arenduse projektidirektor Kaupo Pajumäe. „Meil on sarnase finantseerimismudeliga kerkimas Rakvere politsei- ja päästehoone ning Jõhvi kohtumaja“, lisas ta.Hoonestaja kohustub kinnistule rajama Jõgeva kohtu- ja politseihoone netopinnaga ligi 2 100 ruutmeetrit. Hoonet hakkab kasutama kohus, kinnistusamet, arestimaja, kodakondsus- ja migratsiooniamet, kriminaalhooldus ja politsei. Lisaks tuleb hoonestajal rajada Suure ja Pargi tänavate äärde parkimisalad ning uus haljastus koos tänavavalgustusega. Hoone peab valmima tuleva aasta 31. oktoobriks.Rajatava hoone täiendatud mahus eelprojekti on koostanud AS Amhold. Eskiisiga saate tutvuda RKASi kodulehel.Pakkumised tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS-ile aadressil Lasnamäe 2, Tallinn 11412. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 16. august 2010 kell 10.00.< ?
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutab välja kirjaliku vähempakkumise Jõgeval Suur tn 1 kinnistule arendaja leidmiseks, kelle kasuks seatakse hoonestusõigus ja kellega sõlmitakse ehitiste ning territooriumi kasutamiseks üürileping. Vähempakkumise üürisumma alghinnaks on ilma käibemaksuta 145 krooni ruutmeetri kohta. Üürisumma ei sisalda sisekoristust ja tarbimisteenuseid.„RKAS soovib leida vähempakkumise kaudu sobiva arendaja/investori järjekordse kaasaegse kohtu- ja politseihoone rajamiseks,“ selgitas RKASi arenduse projektidirektor Kaupo Pajumäe. „Meil on sarnase finantseerimismudeliga kerkimas Rakvere politsei- ja päästehoone ning Jõhvi kohtumaja“, lisas ta.Hoonestaja kohustub kinnistule rajama Jõgeva kohtu- ja politseihoone netopinnaga ligi 2 100 ruutmeetrit. Hoonet hakkab kasutama kohus, kinnistusamet, arestimaja, kodakondsus- ja migratsiooniamet, kriminaalhooldus ja politsei. Lisaks tuleb hoonestajal rajada Suure ja Pargi tänavate äärde parkimisalad ning uus haljastus koos tänavavalgustusega. Hoone peab valmima tuleva aasta 31. oktoobriks.Rajatava hoone täiendatud mahus eelprojekti on koostanud AS Amhold. Eskiisiga saate tutvuda RKASi kodulehel.Pakkumised tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS-ile aadressil Lasnamäe 2, Tallinn 11412. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 16. august 2010 kell 10.00.< ?
