Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Tark maja võib üle mõistuse kalliks maksma minna

1PartnerEhitusinsenerist 1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul ei mõista paljud inimesed, et praegu populaarsed niiöelda targad majad pole säästu-, vaid mugavuslahendused, millega võivad kaasneda suured hoolduskulud.

Martin Vahteri sõnul tähendab tark maja näiteks seda, et sauna saab distantsilt sisse lülitada, aknakardinad jooksevad ise ette ja temperatuuri ning valguse juhtimine käib tahvelarvutist. “Seetõttu tuleks eristada nn tarka maja ja energiasäästlikku maja. Need mõisted on küll omavahel tihedalt seotud, kuid ei tähenda ühe ja sama,” ütles Vahter.

“Tark maja on mugav, moodne ja ka hea müügiargument, kuid paljudele tuleb üllatusena, et lisaks ostuhinnale võib selle ülalpidamine üsna kulukaks minna. Paralleeli saab tuua autotööstusega, kus sõiduki lisavarustus mõjutab oluliselt selle hinda, rääkimata hilisemast hooldusest. Kui vaadata asja praktilisest küljest, siis osa nendest lisavõimalustest kasutame korra või paar sõpradele näitamiseks ning sinna need jäävad. Usun, et paljud on sarnase olukorraga kokku puutunud kodutehnikat kasutades, millel isegi kaks korda aastas kellaaja muutmine on ületamatu ettevõtmine, ” rääkis Vahter.

“Targa maja lahenduste pakkujaid on palju ja erinevas hinnaskaalas. Ehitajad otsivad ikka kohti, kust kulusid optimeerida ja targa maja korteris ei pruugi seinas valguse juhtimiseks olla mitte iPad, vaid tundmatu tootja seade, mille peab ühel päeval välja vahetama. Keerulised tehnosüsteemid võivad olla kapriissed ja nõuda hooldust, millele oma mõistus enam peale ei hakka. Näitlikult – kui tavaline kardinasiin katki läheb, siis tood poest uue ja vahetad välja. Kui aga tõrguvad elektroonilised süsteemid, siis on iga kord vaja spetsialisti, kes kalli lahenduse välja vahetab ja uuesti häälestab,” rääkis Vahter.

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

5 kõige raskemini müüdavat korterit

Uus MaaHoogsa uusarendusturu valguses on vanemate korterite müümine muutunud keerukamaks. Et konkurentsis püsida, peab olema igas asjas täpne, sest nii kujuneb hind ning see on asi, mida meil kõige enam ostetakse.

Toon järgnevalt välja viis korteritüüpi, mida on kõige raskem müüa ning mille puhul on tähtsad nii õige hind kui ka teadmine, et mõnede nii öelda erijuhtumite müümine võib võttagi kauem aega.

  1. Alustan kõige põletavama ja meie kinnisvaraturul aina märgatavama probleemiga, milleks on vigaste või puuduvate dokumentidega korterid (näiteks tegelik üldpind ei klapi paberites olevaga või puudub kasutusluba). Siin on soovituseks ajada paberid korda või panna vastav hind, sest peab arvestama, et korrast ära dokumentidega kinnisvarale üldiselt laenu ei anta. On muidugi erandeid ja asjale lähenetakse nii öelda case by case, kuid sellele loota ei maksa.
  2. Keerulise asukohaga korter, mis paikneb näiteks rongitee, magistraali või hoopis mõne populaarse meelelahutusasutuse naabruses, on keskmisest mürarikkam. Pole oluline, kui arhitektuurselt väärtuslik või maitseka siseviimistlusega on korter – kui akna taga jookseb peatänav, peab see fakt paraku hinnakujunduses kajastuma.
  3. Korterid ebapopulaarsematel korrustel. Alati peab arvestama, et esimest ja 5. korrust (ilma liftita majas) peab vastavalt hinnastama.
  4. Korterid kiiresti muutuvas piirkonnas. Ostjaid huvitab väga, mis nende tulevase kodu naabruses toimuma hakkab ja seda ka uuritakse. Kui huvi pakkuva merevaatega korteri vastu ehitatakse pilvelõhkuja või hakkab aia tagant kulgema Rail Baltic, peab võimaliku ostja ligimeelitamiseks hind ka vastav olema.
  5. Ja lõpetuseks kõik need korterid, mille hinnatase ongi kõrge ning mida enamik ostjaskonnast soetada ilmselt ei saa, sest laenuvõimekus lihtsalt ei luba. Kallitel korteritel on suurem kuumakse ja siin on oluline selle osatähtsus ühe kuu sissetulekutes. Lisaks on väärtusliku korteri omafinantseeringu summa ka ise juba suur.

Siia saab lisada ka suure ruutmeetrite hulgaga korterid, näiteks 88 m2 kolmetoalised ja 110 m2 neljatoalised korterid, millel on ostjaskond küll olemas, kuid äärmiselt piiratud. Selliste elamispindade müügi puhul tasub eelkõige varuda kannatust ning arvestada, et ostjat tuleb oodata kauem.

Ja lõpetuseks soovin taas üle korrata vana hea tõe, et õige hinna määramisel ei tasuks lähtuda sarnastest pakkumistest kinnisvaraportaalides. Turuinfo, tehingustatistika ja spetsialist on need allikad, mille põhjal saab eelmainitud korteritüüpide müügile hoogu juurde anda.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Domus Kinnisvara: Tallinnas kasvab jätkuvalt tehingute arv uute korteritega, järelturg püsib paigal

Domus KinnisvaraKui käesoleva aasta mais jäi tehingute arv aastatagusest madalamaks, siis juunis oli kinnisvaraturg eelmisest aastast aktiivsem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu juunis Eestis kokku 4444 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 314 miljonit eurot.

Tehingute arv langes maiga võrreldes 6%, kuid võrreldes eelmise aasta juuniga tõusis 2%. Käesoleva aasta juunikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 5% kõrgem. Aastatagusega võrreldes langes korterite müügitehingute arv Pärnus, Viljandis ja Narvas. Korterite keskmine hind on enamuses ülevaates toodud linnades aastatagusest kõrgem (v.a Kuressaare ja Narva), kuid käesoleva aasta aprilliga võrreldes tõusis hind ainult Tallinnas, Tartus ja Viljandis.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 2148 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 232 miljonit eurot. Tehingute arv oli maiga samal tasemel, kuid tehingute koguväärtus tõusis 11%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 21% ning tehingute koguväärtus 46%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati juunis ca 35% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2181 €/m², kuu varem oli sama näitaja 33%. Võrreldes 2017. aasta juuniga on uute korterite müügitehingute arv kasvanud üle 100 tehingu võrra, samas järelturu korterite tehingute arv on tõusnud ainult 20 tehingu võrra.

Tartu maakonnas teostati juunis 459 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 31 miljonit eurot. Maiga võrreldes langes tehingute arv 9% ja koguväärtus 32%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 8%, kuid tehingute koguväärtus langes 6%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati juunis ca 30% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 22%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1543 €/m2.

Pärnu maakonnas teostati juunis 253 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 12 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 26% ja tehingute koguväärtus 19%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11%, kuid koguväärtus tõusis 5%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati juunis ca 16% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 19%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli 1822 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 131 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehingute arv 24% ja tehingute koguväärtus 42%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ja koguväärtus 39%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juunis ei ole Viljandi linnas müüdud ühtegi uut korterit.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 198 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes maiga tõusis tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 34%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja koguväärtus 55%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Ida-Viru maakonnas teostati juunis 283 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 7% ja tehingute koguväärtus 4%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 22% ja koguväärtus 85%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Merko: Hotelli ostu-müügi lepingu sõlmimine Vilniuses

Merko16. juulil 2018 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko bustas ja Orbis S.A. tütarettevõte UAB Hekon ostu-müügi lepingu, mille kohaselt võõrandatakse UAB Merko bustas poolt arendatud „ibis“ hotell koos parkla ja osaga krundist Vilniuses aadressil Rinktinėse tänav 18.

Hotelli müügihind on 8,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Skano: Osaluse omandamine

SkanoSkano Fibreboard OÜ sõlmis 16.07.2018 ostulepingu oma emaettevõttega OÜ Trigon Wood, osaluse omandamiseks AS-s Trigon Property Development. Tehing teostati 16.07.2018.

Tehingu tulemusel omandas Skano Fibreboard OÜ 179 275,00 euro eest 355 000 AS Trigon Property Development aktsiat, mis moodustavad 7,89% kõigist AS Trigon Property Development aktsiatest. Skano Fibreboard OÜ omab nüüd kokku 15,59% AS Trigon Property Development hääleõiguslikest aktsiatest.

AS Trigon Property Development on kinnisvaraarendusettevõte, mis on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsil. Hetkel omab AS Trigon Property Development ühte kinnisvaraarendusprojekti, milleks on Niidu arendusala Pärnu linnas.

Osaluse omandamise eesmärgiks oli suurendada Skano Fibreboard OÜ osalust kinnisvara omavas ettevõttes.

Vastavalt NASDAQ OMX Tallinna Börsi poolt emitendile kehtestatud reeglitele, tuleb eelnimetatud müügitehingut käsitleda tehinguna seotud osapoolega. OÜ Trigon Wood omab enamusosalust AS-is Skano Group (Skano Fibreboard OÜ on Skano Group AS 100% tütarettevõte) ning enamusosalust ka AS-is Trigon Property Development.

Tehingu tulemusel väheneb OÜ Trigon Wood osalus AS-is Trigon Property Development praeguselt 51,91%-lt kuni 44,02%-ni.

Skano Group AS nõukogu ja juhatuse liikmed ning ka Skano Fibreboard OÜ juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Tehing on sooritatud turutingimustel. Tehing ei oma olulist mõju Skano Fibreboard OÜ kasumile, varadele ja kohustustele.

ASil Trigon Property Development ja Skano Fibreboard OÜl puuduvad omavahelised kehtivad lepingud.

Koolitus Kinnisvara täiendkoolitus

Käsiraamatud planeerimisest ja ehitusest koos tellides 35% soodsamad

Kombo planeerimisseadus+ehitusseadustikJuuli lõpuni on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamatud “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited” ja “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” soodsamalt – tellides kaks raamatut korraga, on soodustus 35%.

Käsiraamatud saad soodushinnaga tellida siit.

Transport Omniva pakiautomaatidesse tasuta.

Vaata ka teisi sooduspakkumisi:

Koolitus Kinnisvaraturundus

“Kinnisvaraturu ülevaade 2018 IV kvartal” toimub 09/10/2018

Tõnu Toompark09/10/2018 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2018 IV kvartal“, kus antakse põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuuakse välja olulised trendid ja prognoosid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:

  • maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnas;
  • kinnisvarainvestoritele, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • finantseerijatele, pankadele, et aidata aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest;
  • eraisikutele, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminaril saad teada järgmist.

  • Ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.
  • Millised on põhjuslikud tegurid ja millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.
  • Mis tegurid mõjutavad nõudlust ja pakkumist kinnisvaraturul.

Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 09/10/2018 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2018. aasta juuni seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2018. aasta juuni lõpu seisuga on 1.3811 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2018. aasta mai lõpu seisuga on +0.77%.

Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja kinnisvara hindamine, kuid muutus tuletisinstrumentide (SWAP) riskide maandamise reservis oli juunis negatiivne.

2018. aasta juunis läbi viidud kinnisvara hindamise tulemusel kujunes ümberhindluse kasumiks EUR 480 tuhat. Kinnisvara hindamise kokkuvõte on kättesaadav Fondi veebilehel. Lisateave esitatakse poolaastaaruandes.

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: Harjumaal tehti 2018 II kvartalis 3310 korteritehingut

Tõnu Toompark2018 II kvartalis tehti Eestis 5863 korteritehingut. Üle poole ehk 3310 tehingut (57%) tehti Harjumaal. Neist tehingutest omakorda 2591 ehk kogu Eesti tehingute arvust 44% toimusid Tallinnas asuvate korteritega.

Harjumaa järel olid tehingute arvu osas järgmistel auhinnalistel kohtadel Tartu ja Ida-Viru maakonnas. Tartumaal tehti 2018 II kvartalis tehinguid 674 ja Ida-Virus 523 korteriga. See on tehingute koguarvust vastavalt 12 ja 9%.

Väikseima tehingute arvuga on traditsiooniliselt Hiiu maakond, kus 2018 II kvartalis oli tehingus vaid 13 korterit, mis kogu Eesti korteritehingute arvust on 0,22%.

Viie Eesti väikseima korteritehingute arvuga maakonna ehk Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva ja Saare maakondade kvartaalne korteritehingute arv oli kokku 290, mis moodustab kogu Eesti tehingutest 5%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Üüriinvesteeringute nõustamine

Merko: Ehitusleping Eestis – Kiini alajaam

Merko16. juulil 2018. a sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra, Elering AS ja Elektrilevi OÜ vahel ehitusleping Kiini 110 kV alajaama rajamiseks.

Tööde mahus ehitatakse Kiini alajaama 110 kV ja 20 kV jaotlad, juhtimishoone ja rajatakse juurdepääsutee.

Lepingu maksumus on ligikaudu 1,68 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööd algavad 2018. aasta juulis ja lõpevad 2019. aasta juulis. Alajaama ehitamine toimub „võtmed kätte“ meetodil.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Mais jätkus hoogne kauplemine muu maailmaga

Eesti PankKiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta mais 58 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastaga ja oli 96 miljonit eurot. Nii kaubaeksport kui ka -import kasvasid 9%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes 2017. aasta maiga võrreldes 8 miljoni euro võrra, 114 miljoni euroni.

Teenuste eksport kasvas aastaga 8% ja import 2%, mille tulemusena suurenes teenuste konto ülejääk 37 miljoni euro võrra ja ulatus 210 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku jäi aastatagusele tasemele ja oli 40 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 84 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2018. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 6. septembril 2018.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Pindi Indeks – suvi algas aktiivselt

Pindi KinnisvaraVõrreldes mullusega algas suvi kinnisvaraturul aktiivsemalt- korteriomandite tehinguid tehti 13% võrra rohkem.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et paraku on aktiivsuse kasvu taga ainult Tallinn ja Tartu. „Rahvastiku juurdevool pealinna pole peatunud ning ka Tartus käib vilgas kauplemine, muu Eesti kinnisvaraturg tiksub rahulikult omas rütmis juba mitmendat aastat,“ märkis ta.

Indeks langes juunis 2,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1448 eurot ruutmeetri kohta. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1484 €/m².

Kui tänavu mais tehti indeksilinnades 1445 korteriomandi tehingut, siis juunis oli tehingute arv 1404. Võrdluseks- 2017. aasta juunis tehti indeksilinnades 1246 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 5 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 132 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

http://www.pindi.ee/2018/07/13/pindi-indeks-suvi-algas-aktiivselt/

Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” 25% soodsam

Kinnisvaraõiguse ABC. Uus ja täiendatud väljaanneTelli käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABCKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

        • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “lbbzvv” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
        • Pakkumine kehtib kuni 22.07.2018.

Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC“ on 2013. aastal välja antud samanimelise raamatu parandatud ja täiendatud trükk. Käsiraamat käsitleb peamisi olulisi õigusakte, mida kinnisvaravaldkonnas tegutsevad inimesed järgima peavad. Käsiraamatu koostaja on pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Korteriühistute peamised vaidlused on seotud võlgnikega

www.tallinn.eeLasnamäe linnaosa valitsuse korteriühistute vaidluste lahendamise komisjon tegi poolasta kokkuvõte, millest selgub, et kõige enam tekitavad vaidlusi võlgnike, müra ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega seotud küsimused.

Linnaosa algatatud projekti raames on juristi poole pöördunud nii korteriomanikud kui ka korteriühistute juhatuse liikmed. Paljud vaidlused on põhjustatud seaduse väärast tõlgendamisest ja inimeste vastastikusest mitte mõistmisest. “Raskused pooltevahelistel suhtlemisel on üks põhjus, miks tullakse abi küsima ja miks nii paljud juhtumid lõppevad tihti ka kohtus,“ selgitas Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Kõige keerulisemad on probleemid võlgnikega. „Korteriühistud pöörduvad meie poole tihti ka võlgnike probleemiga, kus lahenduste leidmine on kõige keerulisem,“ rääkis Jufereva.

Väga levinud on ka kaebused ühistu üldkoosoleku otsuste peale. On ka juhtumid, kus küsitakse selgitusi üldkoosoleku otsuse vaidlustamise korra kohta.

Sagedased on ka ventilatsiooni ja küttesüsteemi mürast tingitud probleemid ning pärast naaberkorteri rekonstrueerimist tekkivad toidu lõhnad.

„Tuleb tunnistada, et kõik need juhtumid ei peaks jõudma meieni, ammugi veel kohtusse. See on kurnav kõikidele osapooltele. Iga kohtusse jõudnud juhtum on realiseerimata võimalus lahendada konflikti rahumeelselt ja kohtuväliselt,“ lausus Jufereva.

“Meie aitame selgitada vaidluse põhjuse ning võtta ühendust vastaspoolega, et võimalusel korraldada poolte vaheline ümarlaud, kus jurist selgitab küsimuse õiguslikku regulatsiooni ja lahenduste võimalikke viise,” rääkis Jufereva. „Töötame edasi selle nimel, et üha vähem oleks vaidlusi, kus elanikel tuleb ette võtta raske kohtutee. Selleks aga tuleb enam teha koostööd elanikel ja ühistutel“

Lasnamäel on üle 700 korteriühistu. Projekti raames pöörduti komisjoni poole 200 juhtumi lahendamiseks. Projekt toimub koostöös õigusbürooga Progressor.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Tartumaal müügis ligi 300 uut korterit

Pindi KinnisvaraLisaks pealinnale on teiseks aktiivseks arendustsooniks Tartu maakond, kus värske monitooringu kohaselt on 293 uut korterit kokku 37 erinevas arendusprojektis.

Pindi Kinnisvara lõuna regiooni juht Margus Pekk ütles, et mõistliku hinnaga uued korterid lähevad ülikoolilinnas nagu soojad saiad. „Alles aasta alguses oli uute korterite jääk peaaegu 100 ühiku võrra suurem,“ sõnas Pekk.

Tema sõnul on Tartu uute korterite ostjateks peamiselt ettevõtjad ja kõrgema sissetulekuga tipp-spetsialistid, kes on oma tuleviku Tartu linnaga sidunud.

Monitooringu kohaselt on Tartu uute korterite keskmine müügihind 2020 €/m². Kõige kallim korterite arendusprojekt asub vanalinna veerel aadressil Kitsas 5 keskmise ruutmeetrihinnaga 3255 €, kõige soodsam aga Kummeli projekti jääk Raadi-Kruusamäel keskmise hinnaga 1447 €/m².

http://www.pindi.ee/2018/07/13/tartumaal-muugis-ligi-300-uut-korterit/

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-06.09.2018 Kinnisvara ABC – OLULINE