Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid – 2019 kevad

Tõnu ToomparkSuur kevadine elamispindade turuülevaade on kokku saanud. Ülevaade võtab kokku Tallinna korterituru kõige olulisemad trendid.

  • Kui palju on Tallinnas uusi kortereid pakkumisel? Millises mahus tuleb pakkumist juurde?
  • Millised hinnaklassis on pakkumiste kasv suurem, kus väiksem?
  • Kas uued korterid lähevad ka müügiks? Kas müük vastab pakkumisele? Kas pakkumise-müügi vahel on ebakõlasid?
  • Millised on müügiperioodid? Kas müügile kuluv aeg venib pikemaks või lühemaks? Kuidas on müügitasakaal piirkonniti?
  • Kuidas liiguvad hinnad? Kas ehitushinna tõus viib uute korterite hinna kerkimisele? Kas korteriturul on võimalik hinnalangus?
  • Kuidas mõjutab elamispindade turu nõudlust ja pakkumist laenuturg? Millised muutused on laenuturgu kõigutamas? Kas laenuturult on näha ohte kinnisvaraturule?
  • Kas on buum või ei ole buumi? Kas on kuum või väga kuum?

Neile ja paljudele teistele olulistele küsimuse annab vastused elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele esitlusele toimub elamispindade turuülevaate ettekanne 29.05.2019 Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Seminari toimumisinfo leiad siit.

 

Tallinna elamispindade turu trendid kevad-suvi 2019

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks märtsis ei muutunud

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,4%.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hinnatõus  elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus toiduainete ja kütteõlide tootmises ning mäetööstuses. Lisaks hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2019
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Veebruar 2019 – märts 2019, % Märts 2018 – märts 2019, %
KOKKU 0,0 0,4
Töötlev tööstus 0,5 0,1
Mäetööstus 1,3 5,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -8,3 -3,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,0

Ekspordihinnaindeks tõusis märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ja võrreldes 2018. aasta märtsiga 0,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam turbatoodete, rõivaesemete ja puittoodete hind, samal ajal langes elektrienergia, põllumajandussaaduste ning kummi- ja plasttoodete hind.

Impordihinnaindeks tõusis märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ja võrreldes 2018. aasta märtsiga 1,4%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam naftatoodete ning muude transpordivahendite  hind, samal ajal langes elektrienergia, toormetsa ning rõivaesemete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind“, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.04.2019. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks jätkas mõõdukat tõusu

Eesti StatistikaEhitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta I kvartalis võrreldes 2018. aasta IV kvartaliga 0,5% ja võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutasid selle aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust 57%.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid kulutused tööjõule 1,1 ja materjalidele 0,3 protsenti. Kulutused mehhanismidele langesid käsitööriistade rendihindade languse toel 0,3 protsenti.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta I kvartalis võrreldes 2018. aasta IV kvartaliga 0,6% ja võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 2,4%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi korral on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2019
IV kvartal 2018 – I kvartal 2019, % I kvartal 2018 – I kvartal 2019, %
KOKKU 0,5 2,0
tööjõud 1,1 4,6
ehitusmasinad -0,3 2,6
ehitusmaterjal 0,3 0,6
Eramuindeks 0,5 1,8
Korruselamuindeks 0,4 2,0
Tööstushooneindeks 0,4 2,0
Ametihooneindeks 0,6 2,0
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2019
IV kvartal 2018 – I kvartal 2019, % I kvartal 2018 – I kvartal 2019, %
KOKKU 0,6 2,4
tööjõud 1,1 4,9
ehitusmasinad 0,3 6,5
ehitusmaterjal 0,3 0,3

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu aktiivsus pole aastaga muutunud

Domus KinnisvaraKinnisvaraturu aktiivsus pole aastataguse ajaga võrreldes muutunud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu märtsis Eestis kokku 4114 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 253 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis veebruariga võrreldes 13% ning eelmise aasta märtsiga võrreldes oli tehingute arv samal tasemel. Samas on toimunud muutus segmentide lõikes, rohkem on tehtud tehinguid korteritega ning vähem hoonestamata elamu- ja maatulundusmaadega. Käesoleva aasta märtsikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% kõrgem. Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest Tallinnas, Viljandis ja Narvas korterite müügitehingute arv tõusnud, mujal on tehingute arv aga langenud. Korterite keskmine hind on veebruariga võrreldes tõusnud Viljandis, Kuressaares ja Narvas. Aastatagusega võrreldes on keskmine hind tõusnud Tallinnas, Tartus ja Kuressaares.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 1930 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 176 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes tõusis tehingute arv 23%, kuid tehingute koguväärtus langes 49%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et veebruaris vahetas omaniku ligi 350 miljoni eurot maksev kinnistu.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati märtsis ca 23% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2238 €/m², kuu varem oli sama näitaja 29%.

Tartu maakonnas teostati märtsis 418 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 26 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes tõusis tehingute arv 5%, kuid koguväärtus langes 23%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus  8% ja tehingute koguväärtus 16%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et veebruaris vahetas omaniku kaks üle miljoni maksvat hoonestatud kinnistut.

 

 

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati märtsis ca 25% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1758 €/m², kuu varem oli sama näitaja 9%.

Pärnu maakonnas teostati märtsis 265 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 13 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 1%, kuid tehingute koguväärtus langes 56%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4%, kuid koguväärtus tõusis 3%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et veebruaris vahetas omaniku kolm üle miljoni maksvat hoonestatud kinnistut.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati märtsis ca 3% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 11%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1631 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 116 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga püsis tehingute arv samal tasemel ning tehingute koguväärtus langes 3%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 24% ja koguväärtus 7%.

 

 

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole märtsis ega ka veebruaris toimunud tehinguid uute korteritega.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 115 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 3 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 22% ja tehingute koguväärtus 21%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 6% ja tehingute koguväärtus 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsis müüdi Kuressaares kaks uut korterit keskmise hinnaga 1322 €/m2. Kuu varem müüdi ainult üks uus korter.

Ida-Viru maakonnas teostati märtsis 295 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 5 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga langes tehinguaktiivsus 3%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 12%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8%, kuid koguväärtus langes 37%.

 

 

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

Käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara. Eduka kinnisvaratehingu saladused?” 25% soodsam

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedTelli käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “k8cq0f” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 28.04.2019.

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

KV.EE: Aeglustuv müügitempo kasvatab elamispindade pakkumiste arvu

Kinnisvaraportaal KV.EEElamispindade pakkumishindade dünaamikat kajastav KV.EE indeks jätkav vaikse tõusunurgaga püsivat tõusu. Tänane indeksi näit 104,7 on 0,4% kuu tagusest kõrgemal. Aastaga on indeks kasvanud 10,2%.

Veel aasta tagasi kasvatas KV.EE indeksit uute korterite pakkumisse lisandumine. Tänaseks on selle mõju korterite tehinguhindadele minimaalne või sootuks kadunud. Küll aga mõjutab korterite aeglustunud müük ja selle arvelt pakkumisse jäänud uued korterid jätkuvalt pakkumiste keskmist hinda.

KV.EE indeksi ja siit kaude ka tehinguhindade järgnevat trendi mõjutab eelkõige elamispindade tehingute arv. Korterite tehingute arv on viimase 2-3 kvartali jooksul olnud mõningas languses. Kui tehinguid jääb jätkuvalt vähemaks, teeb see kinnisvaramüüjate elu kibedamaks. See omakorda hakkab varem või hiljem avaldama mõju tehingute hindadele.

Siiski peame arvestama, et kuigi elamispindade ostjaid on jäänud vähemaks ehk nõudlus on kahanenud, on positiivses suunas turgu mõjutavad tegurid jäänud endiselt samaks. Nii kasvab Eesti kinnisvaraturu südame ehk Tallinna elanike arv, laenutingimused on soodsad, inimeste sissetulekud kerkivad, tööpuudus on madal ja pakkumise poole pealt vaadatuna on kinnisvaraostjate valikuvõimalus lai.

Neid asjaolusid arvestades võib prognoosida, et elamispindade hinnad on eeloleva lähiperioodi jooksul tehingute arvu vähenemisest tulenevalt olulise surve all. Küll on nõudlust ehk koduostjaid toetavad tegurid samuti väga tugevad. Nii ei ole alust prognoosida kinnisvarahindade langust. Tõsi – kiiret ja olulist tõusu pole samuti põhjust lähiperioodilt oodata.

Sama prognoosi võime laiendada KV.EE hinnaindeksi muutustele. Lähiperioodil jätkab tehinguhindadega lõdvalt seotud pakkumishindade kõver aeglast tõusu. KV.EE pakkumiste indeks jätkab mõningat kasvu. Kasvu taga ei ole mitte niivõrd uued müüki tulevad arendusprojektid, kui just aeglustunud müügitempo.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Üüriäri saladused: Kas omanik võiks tellida üürikorteri haldamise teenuse?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandjal on võimalus üürniku leidmisega, tema üüriperioodi haldamisega, vara üleandmisega ja hilisema lepingu lõpetamisega ise tegeleda. Teine võimalus on vastav teenus spetsialistidelt osaliselt või täielikult sisse osta.

Loomulikult ohverdab üürileandja, kes tellib üürikorteri valitsemise ehk haldamise teenuse sisse, osa oma potentsiaalsest tootlusest, mille ta maksab teenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita. Professionaalsed üürikorterite valitsejad minimeerivad vakantsust kombineerides omavahel kõrgema hinnaga lühiajalist ja madalama hinnaga pikaajalist väljaüürimist. Samuti võiks professionaalsus vara valitsemisel tähendada, et teenusepakkujal on võimekus leida parema hinnaga kindlamad üürikliendid.

Üürikorteri omaniku seisukohalt on oluline, kas tema teenitav rahavoog on sõltuvuses sellest, kuidas ehk millistel tingimustel õnnestub teenusepakkujal korterisse üürnik leida? Ehk milline on üürihind ja milline on vakantsus? Ehk kas üürikorteri omanik jagab teenusepakkujaga korteri väljaüürimise riski.

Või garanteerib teenuse pakkuja üürikorteri omanikule kindla rahavoo ja üürniku leidmisega seonduvad kõik riskid võtab teenusepakkuja enda kanda?

Sellisel puhul ei maksa end sõnast “garantii” liiga eksitada lasta. Tavapäraselt on üürikorteri omanikule laekuv rahavoog garanteeritud tagatisraha ulatuses.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Kauneid pühi ja kena kevadet!

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 30/04/2019

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 30/04/2019 Tallinnas. Lektor on KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Pille Kaarlõp. Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ on suunatud:

  • kõigile raamatupidajatele – nii neile, kes on seda tööd juba teinud kui ka neile, kes alles alustavad;
  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu raamatupidamist.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ annab Sulle:

  • teadmised raamatupidamise üldpõhimõtetest ja sellega kaasnevast seadusandlusest;
  • näidised korteriühistu kontoplaanist ja siseeeskirjadest;
  • seletab lahti korteriühistu arvestuspõhimõtted;
  • õpetab koostama majanduskava;
  • selgitab, kuidas koostada majandusaasta aruannet;
  • ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega raamatupidajatele.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 30/04/2019 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

UPC: Tallinna korteriturg märts 2019

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidMärtsis tehti Tallinnas 824 korteriomandi müügitehingut, mis on käesoleva aasta parimaks tulemuseks. Veebruaris oli tehingute arvuks 709 ja 2018 aasta märtsis 825. Tehingutest natuke üle 190-e ehk ~23% olid uute korterite müügid. Uute korterite suhtarv on alates novembrist pidevas languses. Uute korterite vormistamine on suures osas sõltuv majade valmimisest kuid samas võib see olla ka märk mõningasest huvi langusest.

Kvartali tehingute arv on kokku 2291, mis on kolme aasta kehvim esimene kvartal.

Korteriomandite keskmine müügihind langes alla 1900 EUR/m2 1859 EUR/m2-ni, mis on 2,2% vähem kui veebruaris (1901 EUR/m2) kuid 2,9% kõrgem kui 2018 aasta märtsis (1806 EUR/m2). Seletatav on see uute korterite osakaalu vähenemisega tehingute koguhulgast.

Hoonestatud elamumaid müüdi esimeses kvartalis Harjumaal 262 (s.h. Tallinnas 66), mis on samuti vähem kui varasemate aastate esimeses kvartalis (2018 – 298 tk, 2017 – 329 tk). Hoonestamata elamumaade tehingute arv oli Harjumaal 229 (s.h. Tallinnas 30) ja see on sisuliselt sama, mis viimastel aastatel (2018 – 225 tk, 2017 – 255 tk).

Merko: Leping uue šokolaaditehase ehituseks Lätis

Merko17. aprillil 2019 sõlmiti ASi Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks ja SIA Orkla Confectionery & Snacks Latvija vahel leping uue šokolaaditehase ehituseks Lätis Ādaži maakonnas, Birzniekis.

Tööd hõlmavad uue šokolaaditehase, mõne väiksema tehnilise hoone, parkla ja sissesõiduteede ehitust.

Lepingu maksumus on 8,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad tänavu aprillis ning tööde üleandmine on plaanitud 2020. aasta teise kvartalisse.

Kinnisvarakonsultatsioonid üüriinvestoritele

  • Tõnu ToomparkKas soovid teha paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu?
  • Vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?
  • Sul on küsimusi elamispindade üüriäri kohta?

Mõistlik on kodutöö ära teha ja pilt selgeks teha ning alles selle järel tegutsema asuda.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

KredEx: Korteriühistud saavad peagi taas rekonstrueerimistoetust taotleda

KredexKredEx alustab alates 20. maist uuenenud tingimustel korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõttu. Sel aastal on toetusteks ettenähtud 17,5 mln eurot ning taotlusi võetakse vastu selle summa piires.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul muudeti tingimusi, et soodustada rekonstrueerimise aktiivsust kõigis Eesti piirkondades ja toetada ka erinevate piirangutega majade korrastamist. „Eelmine toetusmeede näitas, et ükski maja pole tüüpiline ning olenevalt korterelamu seisukorrast, võib energiatõhususe suurendamiseks vajalike tööde hulk olla erinev. Sestap muutsime tingimusi paindlikumaks ja suurendasime toetust piirkondades, kus erinevatel põhjustel on rekonstrueerimiste arv olnud pigem madal. Hinnanguliselt saab sel aastal uue toetuse abil värske hingamise ligikaudu 50 korterelamut üle Eesti.“

Ühe kõige olulisema muudatusena on võrreldes eelmise perioodiga muutunud toetuse määrad, mis paljuski lähtuvad piirkondade rekonstrueerimisaktiivsusest, ühistute laenuvõimekusest ja kinnisvara väärtusest. Tartus ja Tallinnas saab toetust kuni 30%. Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara turuväärtus on taotluse esitamisele eelneva aasta andmetel kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40%. Mujal Eestis on toetuse määr 50%. Varasemalt sama toetust saanud majad enam toetust ei saa. Kui ei soovita aknaid soojustuse tasapinda tõsta ning jäetakse paigaldamata soojustagastusega ventilatsioon, on võimalik taotleda ka madalamas määras toetust.

Muudatusi on ka miljööväärtuslikel aladel paiknevate ja muinsuskaitse all olevate elamute puhul. Vastavalt kohaliku omavalitsuse või Muinsuskaitseameti väljastatud tingimustele, ei pruugi olla võimalik näiteks maja fassaadi soojustamine või akende vahetamine. Selliste hoonete puhul peab toetuse saamiseks parandama energiatõhususarvu klassi vähemalt ühe astme võrra. Toetatakse ka erinevaid maja kvaliteetseks terviklikuks rekonstrueerimiseks vajalike uuringute läbiviimist. Esmakordselt saab toetust liftide rajamiseks.

Toetust jagatakse voorupõhiselt ehk igal aastal kindla summa piires. Lisainfot leiab KredExi kodulehelt.

KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetust rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” 25% soodsam

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Telli käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Pakkumine kehtib kuni 21.04.2019.
  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “n7pe26” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on mõeldud nii väiksema- kui suuremamastaabiliste üürileandjate abimeheks. Käsiraamat puudutab üürileandmise majanduslikku aspekti. Samuti on põhjalikult käsitletud eluruumi üürileandmise õiguslikke külgi. Käsiraamatu autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” aitab leida unistuste kodu

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Ehitusvaldkonna riigihangete hanke- ja rakenduspraktika