Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Nordecon andis Heinrich Laulu nimelise Nordeconi doktoriõppe stipendiumi Ivar Annusele ja inseneriõppe stipendiumi Merli Aronile

NordeconNordecon annab koostöös TTÜ Arengufondiga täna üle iga-aastased stipendiumid: Heinrich Laulu nimelise Nordeconi doktoriõppe stipendiumi ja Nordeconi inseneriõppe stipendiumi.

„Ehituses on täna märksõnadeks moodsad ja nutikad lahendused, kuid samas on suur probleem kvalifitseeritud ja innustunud tööjõud – Nordeconil on TTÜ-ga olnud pikka aega väga hea koostöö ja meile on see oluline, et saame omalt poolt noorte tegemistele natuke hoogu juurde anda,“ ütles ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink.

Ivar Annus on TTÜ ehitusteaduskonna vanemteadur, hüdro- ja aeromehaanika õppetooli hoidja ning hüdromehaanika teadus- ja katselabori juhataja. Tema teadus- ja õppetegevus on seotud vedeliku voolamise dünaamikaga tehnilistes ja looduslikes süsteemides ning pumpade ja veevõrkude energiaefektiivsusega. Ivar Annus on mitmete kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide autor, hinnatud kolleeg ja õppejõud.

Merli Aron on Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse viienda kursuse tudeng. Lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele ülikoolis on Merli mitmel aastal edukalt kasvatanud oma praktilisi oskusi toimival ehitusturul reaalses elus. Oma lõputöös keskendub Merli kvaliteedile ehituse projekteerimises ning meetoditele selle tagamiseks.

Professor Heinrich Laulu nimeline Nordeconi stipendium on ette nähtud ehitusteaduserialadel doktorikraadi kaitsnud kuni 40-aastasele Tallinna Tehnikaülikooli õppejõule/teadlasele. Stipendiumi suurus on 6000 eurot ja see määratakse üheks aastaks. Stipendiumi määrab TTÜ Arengufondi nõukogu poolt kinnitatud 5-liikmeline komisjon.

Nordeconi stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna edukale inseneriõppe üliõpilasele, kelle õpingusoorituste maht on stipendiumi taotluse esitamise kuupäevaks vähemalt 120 EAP ja kahe viimase semestri kaalutud keskhinne on vähemalt 4,5. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja see makstakse välja ühes osas.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvaramaakleri ABC

Kolmapäeval tutvustatakse Tartu kesklinna kavandatavat kaldapromenaadi

TartuKolmapäeval, 7. detsembril kell 17 tutvustavad TajuRuum OÜ maastikuarhitektid raekoja saalis Atlantise esisele Emajõe kaldapealsele kavandatava puhke- ja promenaadiala eskiisi.

„Linnavalitsuse soov on rohkem avada Emajõge kui Tartu rikkust ning tuua inimesi ja tegevusi jõe kallastele. Võidu silla ja Karlova sadama vahelise kallasraja arendamisele lisaks soovime avada ka Kaarsilla ja Võidu silla vahelist kaldapealset kesklinnas,“ ütles linnapea Urmas Klaas.

Eskiisi kohaselt rajatakse Atlantise-esisele alale kergliiklustee ja kaldapromenaad, mis võimaldab inimestel kaldapealsel liikuda paralleelselt jõega kahel tasandil. Kui hetkel pääseb jõeäärselt tasandilt üles Kaarsilla suunas vaid treppidest, siis uue kergliiklusteega luuakse mugav kaldteeühendus alumiselt tasandilt otse sillani.

“Kaldteest saavad alguse hubased vaateterrassid, mis langevad jõe suunas istekõrguste astmestikena. Eesmärk on kujundada linna tuiksoonel olevast alast koht, kus on mugav liikuda ja aega veeta,“ rääkis TajuRuum OÜ maastikuarhitekt Terje Ong.

Tartu kaldapromenaad

Tartu kaldapromenaad

 

Kinnisvaraturu ülevaade: Tõnu Toompark teab, mis juhtub järgmisena

Kinnisvara fotokoolitus toimub 05/12/2016

Hasso Hirvesoo / Kinnisvara fotokoolitusKinnisvarakoolis toimub 05/12/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis aitaksid reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

Kinnisvara fotokoolitus toimub esmaspäeval 05/12/2016 kell 12:00-17:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Üüriinvesteeringute nõustamine

Rikkaks üüriäris: kas üürnikuga tohib kokku leppida leppetrahvis?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude üürilepingu rikkumiste eest. Enamasti on leppetrahvid suunatud juhtumitele, mil üürnik üürilepingut rikub, vähem olukordadeks, kui üürileandja lepingut eirab.

Võlaõigusseadus kirjutab selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Nii on leppetrahvi üürnikult nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingu allkirjastanud ja sellega leppetrahvi olemasolule nõusoleku andnud. Üürniku leppetrahviga nõustumine ei muuda seda seaduslikuks, sest seadus keelab selgelt üürniku vastu rakendatava leppetrahvi.

Lepingusse kirjutatud leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.

Üürileandjal ei ole kohust või üürivaidluskomisjoni mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada, sest seadus määrab leppetrahvide tühisuse selgesõnaliselt.

Kui üürilepingus on leppetrahv, mida peab lepingu rikkumise puhul tasuma üürileandja, on selline kokkulepe lubatud. St kui üürileandja rikub üürilepingut ja üürilepingus on rikkumise puhuks kokku lepitud leppetrahv, on üürileandjal kohustus leppetrahvi maksta.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

EfTEN Capital on 2016. aasta Balti ärikinnisvaraturu investeeringute liider

EftenEfTEN Capital investeeris 2016. aastal uutesse ärikinnisvara objektidesse 140 miljonit eurot. Kuigi aasta lõpuni on veel üks kuu, oleme EfTENis 2016. aasta investeerimistegevuse lõpetanud. Teeme aastast lühikese kokkuvõtte. Kui 2015. aastal investeerisime kokku viide ärikinnisvara projekti 110 miljonit eurot, siis tänavu oleme omandanud 6 ärihoonet koguväärtuses 140 miljonit eurot.

Üle poole kogu uute investeeringute mahust moodustas Domina kaubanduskeskuse ost Riias. Domina tehingu väärtuseks oli 74,5 miljonit eurot, müüjaks KanAm Grund, kes omandas keskuse 2006. aastal Pro Kapitalilt 152 miljoni euro eest. Lisaks omandas EfTEN Real Estate Fund III tehingu käigus kolm DSV kontsernile kuulunud logistikakeskust Tallinnas, Riias ja Vilniuses, mille üürimist jätkab DSV kontsern. EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas Citycon’ilt Magistrali kaubanduskeskuse Tallinnas, Mustamäel. Aasta viimases ostutehingus omandas EfTEN Real Estate Fund III büroohoone L3 Vilniuses, müüjaks oli E.L.L. Kinnisvara.

diagrammuus1est

Colliers Internationali hinnangul kujuneb Balti riikide tänavuseks kogu ärikinnisvara investeeringute mahuks 1,17 miljardit eurot, mis annab EfTEN Capitalile 12% turuosa ja mahulises mõistes Baltikumi turul esikoha.

Laiemalt turu väljavaadete osas oleme pessimistlikumad kui paljud meie konkurendid. Nimelt hindame Balti ärikinnisvaraturu tootlusi sedavõrd madalaks võrreldes näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa teiste pealinnadega. Aastaid püsinud konkurentsieelis, kus Balti ärikinnisvaraturu tootlused olid selgelt kõrgemad, enam niivõrd ei kehti.

Tegemist on müüja turuga, kus huvi ja reaalne võimekus investeerida ületab investeerimiskõlbulike objektide arvu. Uute investeeringute osas oleme konservatiivsel positsioonil, kuna peame turu üldist hinnataset kõrgeks.

Ärikinnisvara investeeringute finantsmudelid on ülesehitatud eeldusel, et üürihinnad kasvavad koos inflatsiooniga. Kui üle aastate on põhjust oodata 2017. aastal inflatsiooni kasvu, siis sama ei saa prognoosida üürihindadele. Uut üüripindade pakkumist on juurde tulemas igas ärikinnisvara segmendis ja seda igas Balti pealinnas. Seega on üürihinnad liikumas külgsuunas ja pigem on surve vakantsuste suurenemisele ning üldisele üüritaseme alanemisele. Viie aasta möödudes saame tagasivaates hinnata kas 2016. aasta oli aasta millal intressimäärad olid ajaloolises põhjas ja sealt edasi vaikses tõusutrendis? Vastavad märgid on olemas.

Aasta lõpu seisuga kuulub EfTEN Capitali valitsemise alla 46 ärihoonet, turuväärtusega 500 miljonit eurot, milles opereerib kokku üle 900 üürniku. EfTEN Capital on suurim ärikinnisvarafondide valitseja Balti riikides.

 

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Eestit on tabanud lähipoodide buum

Technopolis ÜlemisteTäna Ülemiste Citys toimunud arutelul „Miks äri- ja elukvartalid tõmbavad magnetina jaekaubandust ja toidupoode?“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov, et Eestit on tabanud lähipoodide buum. Igapäevaostude tegemiseks eelistatakse üha enam väikseid ja kompaktseid toidupoode kombineerituna e-kaubandusega. Samas eeldab tarbija, et lisaks kodu lähedal asuvale kauplusele on tulevikus toidupood olemas ka igas ärikvartalis.

„Tegusad inimesed ei taha kulutada aega millelegi, mida nad ei naudi – nagu järjekorras seismine või kindla toiduaine otsimine suurest kaubanduskeskusest. See on raisatud aeg,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Mida lühem on aeg ja teekond, mis kulub igapäevaostude tegemisele, seda parem. Ilmselt just seetõttu on suurte super- ja hüpermarketite kõrvale hakanud meil tekkima palju väiksemaid poode ja neid tekib tulevikus juurde.“

Gert Jostovi sõnul on inimesed õnnelikumad, kui nad kolivad töökohale lähemale, kuid veel õnnelikumad on nad siis, kui poed tulevad neile mitte ainult koju, vaid ka töökohta kohale. „Mida „rohelisemaks“ me muutume, mida rohkem kasutame tööle tulekuks ühistransporti, liikleme rattaga või jala, seda olulisem on toidupoe asukoht ja et see asuks igapäevasele liikumistrajektoorile võimalikult lähedal. Ärikvartalis võidab eelkõige see pood, millel on parem asukoht ja väike, aga nutikas kaubavalik,“ kinnitas Jostov.

„Eestis on 15 erinevat toidukaupadega tegelevat jaeketti, mida opereerib 10 ettevõtet. Toidukaubanduse turg on täna äärmiselt pingeline,“ märkis Selver ASi tegevjuht Kristi Lomp oma sõnavõtus.
„Kui veel mõne aasta eest peeti kaupluste sulgemist nõrkuse ja allaandmise märgiks, siis käesolev ja ka järgmised aastad toovad ilmselt uudiseid kaupluste sulgemisest. Ja selle põhjuseks on, et
kauplus, mis on avatud kümme aastat tagasi, lihtsalt ei ole täna enam klientide jaoks atraktiivses asukohas.“

Kristi Lombi sõnul tuleb jaekauplejatel täna väga põhjalikult läbi mõelda, mida ja kuhu ehitada. „Ka Selver on sel ja tuleval aastal uusi poode avamas, aga laienemiste lõpp on lähedal. Kaubandusruutmeetreid on Eestis inimese kohta palju. Samas tuleb arvestada ka päris uute suundadega, mida me veel kümne aasta eest ette ei osanud näha. Traditsioonilised kaupmehed, ettevaatust – e-kaubandus on oma avakäigu teinud! Viie aasta pärast on Selver tegemas keti suurimat käivet e-poes. See on see, mida Eesti rahvas oma kiire elutempo juures
ootab,“ rääkis Kristi Lomp.

Swedbanki analüütiku Urmas Simsoni sõnul ei oleks õige jaekaubanduse tulevikku prognoosida pelgalt sellest lähtuvalt, et kauplusepinda on Eestis inimese kohta justkui liiga palju – see kõik on suhteline ja oleneb eelkõige sellest, kuidas Eesti majandusel tervikuna läheb. „Näiteks, kas keegi mäletab, mis oli keskmine palk Eestis 2004. aastal, kui avati mitmed Tallinna suurimad kaubanduskeskused? See oli 460 eurot. Selle ajaga võrreldes on meil keskmine palk kasvanud 150% ja jaekaubanduse mahud on kasvanud +80%. Kas kaubanduspinda on järgmise 5 või 10 aasta valguses liiga palju või mitte, selle otsustavad majanduse üldised arengud, eelkõige eksportöörid.“

Arutelule eelnevalt asetati Ülemiste Citys asuvale Sepapaja tn 2 hoonele sümboolne nurgakivi, millega tähistati ajaloolise ehitise taassündi. Täna veel ehitusjärgus majas avab suve alguses uksed
Selveri toidupood.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

Kinnisvaraturu ülevaade: Tõnu Toompark teab, mis juhtub järgmisena

Milleks seda maaklerit vaja on?

Domus KinnisvaraSul on kinnisvara, mida sa soovid müüa. Mida edasi teha? Paljud leiavad, et odavam ja mõistlikum on müügiga ise tegeleda. Milleks võtta appi võõras inimene, kes pealegi tahab oma töö eest üsna suurt summat? Kuid sageli ei mõisteta, kui suur töö ühe pealtnäha lihtsa tehingu taga tegelikult on.

Kas sulle meeldib mõte, et ei peaks:

  • tegelema inimestega, kes  arvavad, et su kodu on väärt kaks korda vähem kui tegelikult, ja väljendavad oma arvamust nii kirja kui ka telefoni teel
  • vastama kõnedele kasvõi keskööl
  • jälgima, et info mida sa huvilistele jagad, oleks korrektne, et hiljem ei tekiks vaidlusi
  • lisaks ostuhuviliste kõnedele vastama ka mitmete maaklerite kõnedele
  • kohe tasuma reklaami eest, mille summa võib pika müügiperioodi jooksul üsna kopsakaks kujuneda
  • jälgima ja endale selgeks tegema kinnisvara puudutava seadusandluse
  • muretsema pärast tehingut võimalike probleemide pärast, kuna müügiprotsessi ajal sai tehtud kõik vajalik

Kui sa selle kõigega tegeleda ei taha, on mõistlik leida usaldusväärne ja kompetentne partner, kellele saaksid usaldada oma elu ehk ühe suurima tehingu.

Maakleri leidmine

Hea oleks valida suur ja ajaga kaasas käiv kinnisvarafirma ning minna sinna nõustamisele. Kuid kohe ei tasuks ennast lasta ära rääkida esimesel maakleril, kes sinu teele satub. Vaata kindlasti maakleri müüdavaid objekte. Kui maakleril on juba väga suur portfell, on oht, et tal ei jagu klientide jaoks piisavalt aega. Samuti on kohe näha, kui hästi ta suudab kirjutada müügitekste ja kui hea kvaliteediga pilte ta teeb.

Nendest saab müüdava objekti esimene visiitkaart. Müüva ja korrektse müügiteksti kirjutamine ei ole lihtne. Ebaõige väide kuulutuses võib hiljem viia kahjunõueteni, kohtuvaidlusteni või tehingu tagasipööramiseni. Tekst, mis oleks informatiivne, kuid samas väldiks probleeme, on teinekord mitme tunni töö.

Samuti uuri, kas maakler on kutseline maakler või mitte, ning kui kaua on ta oma tööd teinud. Ehk leiad isegi tema eelnevate klientide kommentaare. Kutseeksami sooritanud maakler on kindlasti pädevam, kuid ei tasu karta ka uustulnukaid. Värsked, hakkajad maaklerid on tihti lennukate ideedega ja teevad tööd suure innuga. Uuri, kas maaklerihakatisel on tugiisik, kes teda probleemide tekkimisel aitab ja juriidilistes küsimustes nõustab.

Nõustamine

Hoolimata sellest, et sinu peas võib hinnanumber juba valmis mõeldud olla, peaksid ära kuulama ka maakleri arvamuse turuseisu ja objekti väärtuse kohta. Saan aru, et keegi ei taha asja liiga odavalt ära anda, kuid ülehindamine võib kaasa tuua olukorra, kus huvilisi ei leidugi ja uue objekti efekt kaob kiiresti.

Kellelgi ei ole raha nii palju üle, et tahetaks maksta kõrgemat hinda, kui asi väärt on. Kallimat kinnisvara soetatakse enamasti panga abiga ja nende nõutavas eksperthinnangus on turuväärtuse numbrid sellised, mis klientidele sageli ei meeldi. Kui hindaja hindab objekti näiteks 50 000 eurole ja sina ei ole nõus alla 60 000 € müüma, kaovad huvilised enamasti kiiresti.

Lepingud

Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenusestandardi järgi peab maakler sinuga sõlmima kirjaliku lepingu. Lepingus peaksid olema välja toodud poolte andmed, tööülesanded, makstavad tasud, kulud, maksetingimused, kas kokkulepe on ainuesinduslik või mitte ja millised on kokkuleppe tingimused, kas alltöövõtt on lubatud.

Samuti kokkuleppe allkirjastamise kuupäev, kehtivusaeg ja lõpetamise tingimused. Tasu väärib maakler, kes täidab lubadusi ja teeb tööd standardist lähtuvalt. Mõistlik on kokkulepe sõlmida ühe maakleriga ja see lepinguga kinnitada.

Müügiprotsess

Maakleri tõsisem töö nüüd alles algab. Inimesed on erinevad ja nendega tuleb ka erinevalt suhelda. Kui helistab vanem proua, ei ole talle mõtet rääkida mänguväljakutest ja lasteaedadest, mis läheduses asuvad. Maakler ongi esimene filter, kes terad sõkaldest eraldab. Objekti jõuavad enamjaolt vaatama inimesed, kes selle vastu tõsisemat huvi tunnevad. Kohapeal saab maakler huvilisi juba detailsemalt olukorraga kurssi viia, tuues delikaatselt välja ka miinuseid.

Kümnetele kõnedele ja kirjadele vastamine on maakleri igapäevane töö. Seepärast pole hea, kui maakler teeb seda mõne teise töö kõrvalt. Samuti peaks maakler aeg-ajalt uuendama kuulutusi, leidma parimaid lisareklaamivõimalusi ja klienti müügiprotsessiga pidevalt kursis hoidma. Maakleri peamine eesmärk peaks olema oma kliendi vara parima võimaliku hinnaga müümine.

Kunagi pakuti minu müüdavale korterile kolm korda madalam hind. Kuna olin objekti väärtuses kindel, otsustasin oma kliendiga rääkimatagi vastata viisakalt ei. Selgitasin, et selle korteri turuhind on paigas. Üllatas, kui vastuseks sain kirja, kus mind sõimati lolliks. Kuu aega hiljem müüsime objekti maha, allahindlust tegemata.

Seadused ja dokumendid

Viimasel ajal on kinnisvaraga seotud seadusi muudetud. Uues ehituseadustikus on muudatusi, mida paljud inimesed ei pruugi veel teadagi. Näiteks peab igas kinnisvarakuulutuses olema info energiamärgise kohta.

Uuematel ehitistel peab olema kasutusluba, selle puudumisel pangast laenu ei saagi. Kui puudulikud teadmised seadusandlusest juhtuvad alles notari juures välja tulema, on oht, et tehing jääb katki, kuid notar tahab oma töö eest tasu ikkagi. Näiteks kui vara on soetatud abielu ajal ja varalahusust pole, on vaja notari juurde ilmuda mõlemal abikaasal. Seda isegi juhul, kui abielu on lahutatud, aga vara pole lahutuse käigus ära jagatud.

Samuti on väga tähtis objekti kirjeldus ostu-müügi lepingus. Võimalikud vaidlused tuginevadki just sellel dokumendil ja sellest välja jäänud faktidel. Maakleri tööülesannete hulka kuulub ka dokumentide kontroll ja kliendi nõustamine, et puudulik dokumentatsioon saaks ilusti korda ja notari juures saaks selged kokkulepped allkirjastada. Ent maakleri töö ei lõpe ostu-müügilepingu allkirjastamisega. Objekt on vaja korralikult uuele omanikule üle anda ja selleks on vaja koostada dokumendid.

Maakler aitab lõpetada ja alustada kommunaalteenuste lepinguid ning fikseerib vastuvõtmise-üleandmise aktis kõik näidud, samuti vara, mis uuele omanikule üle läheb. Viimasel ajal on pärast tehingut tekkivate vaidluste arv suurenenud. Olen olnud olukorras, kus objekt pole veel korralikult ülegi antud, kui ostja juba rebib seinast tapeeti, otsides vigu, millest pole juttu olnud, et hiljem saaks müüjat varjatud puudustes süüdistada ja kompensatsiooni nõuda.

Maaklerid ja maakleritasud

Jah, raha paneb rattad käima. Tasub teada, et maakleritasuna saadavat raha ei pista maakler oma taskusse, vaid sellest makstakse reklaamikulud ja firma kontorikulud. Maakleritasu suurus on enamjaolt 5% kinnisvara müügihinnast. Leidub maaklereid, kes teevad tööd madalama tasu eest.

On ka kinnisvarafirmasid, kelle lepingutes on punkt, et maakler saab tasu siis, kui töö on tehtud. See tähendab, et kui maakler objekti maha ei müü, ei nõuta ka tasu.

Sirli Loik
Saaremaa osakonna maakler

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Oktoobri tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta oktoobris 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Oktoobris toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Pooled tööstusharud ületasid oktoobris eelmise aasta sama kuu mahtu. Toodangu mahu kasvu põhjustas eelkõige elektroonikaseadmete, elektrimasinate ja puittoodete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka ehitusmaterjali ning metalltoodete tootmises. Toodang vähenes mööbli- ja mootorsõidukite tootmises.

Välisturule müüdi oktoobris 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta oktoobriga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel nii toodangu müük ekspordiks kui ka müük kodumaisele turule kumbki 1%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta oktoobris tööstuses kokku 1% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses jäi toodangu maht eelmise kuu tasemele.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, 01.2007-10.2016

2015. aasta oktoobriga võrreldes toodeti elektrit 38% ja soojust 13% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, oktoober 2016
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -0,8 2,0 4,6
Energeetika -0,7 29,8 31,1
Mäetööstus -1,0 -3,1 -1,1
Töötlev tööstus -0,1 -0,9 1,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 4,1 0,3 3,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 1,6 3,6 6,1
toiduainete tootmine 3,0 -1,6 -0,1
metalltoodete tootmine 7,5 -1,4 2,1
elektriseadmete tootmine 0,0 11,3 15,5
tekstiilitootmine -3,0 -3,4 -0,7
mööblitootmine -3,2 -7,9 -4,5
mootorsõidukite tootmine 0,1 -6,6 -4,4
ehitusmaterjali tootmine 3,1 16,3 19,3
masinate ja seadmete tootmine 2,4 -3,4 -0,1

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.11.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.11.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Seminar -Kinnisvaraturu ülevaade-

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 383 634 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG5 29.11.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG5) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 29.11.2018 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 38 433 PKG5 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 107 612,4 EUR.   

AS Pro Kapital Grupp on 29.11.2016 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG5 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 074 175,2 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 107 612,4 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni

ERE Grupp: maksutõus viib ettevõtluse „varju“

ERE / Estonian Real EstateMistahes ettevõtete maksukoormuse suurenemine viib selleni, et suurem osa ettevõtteid hakkab maksudest kõrvale hiilima. Seetõttu tuleks riigil väga ettevaatlikult läheneda maksusüsteemi reformimisele, on veendunud ERE Grupi spetsialistid.

„Täna kasutatava õhukese maksusüsteemi peamine eelis seisneb selles, et ettevõtted saavad tegutseda täiesti legaalselt, laskumata varimajandusse. Selle valdkonna komplitseerimine või maksukoormuse suurenemine tähendab ettevõtetele suurt ahvatlust minna „varju“, usub ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin.

Sorokini sõnul peaks uus valitsus ikkagi kaaluma sotsiaalmaksu lae kehtestamist, kuna just selle maksu tasumine lasub täielikult tööandjal. „Tööandjad on juba ammu rääkinud sotsiaalmaksu langetamise vajadusest, kuid kahjuks otsustas uus koalitsioon nendest plaanidest loobuda,“ ütles Sorokin.

Erilist tähelepanu nõuab täna veel üks valdkond – väike- ja keskettevõtluse toetamine. ERE Grupi juhatuse esimehe sõnul oleks kõige efektiivsem selliseid ettevõtteid riigipoolselt rahastada, kuna pankade laenupoliitika ei luba tihtipeale vajaliku summa saamisele isegi lootagi.

Teisest küljest ei pea Sorokin positiivseks väike- ja keskmiste ettevõtete otsese toetamise ideed. „Tavaliselt näeme, et riiklikel fondidel ei jätku vahendite jagamiseks kompetentsi, kuigi väike- ja keskmised ettevõtted vajavad tõepoolest laenuvõimalusi. Riigil ei ole piisavalt palju pädevaid spetsialiste, et kontrollida toetatud ettevõtete tegevust,“ sõnas Sorokin.

Estonian Real Estate on asutatud 2005. aastal. Esialgu tegeles ettevõte kinnisvara vahendamisega, aga alates 2010. aastast on ettevõtete grupi EREpõhitegevuseks kinnisvaraareng ja investeerimine.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv veidi aeglustus

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

2016. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 537,4 miljonit eurot. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu vähenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 12%. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldasid osaliselt mõju eelmise aasta oktoobri kõrge võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu kiirenemine.

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Oktoobris jäi nende kaupluste müügitulu eelmise aasta oktoobriga võrreldes samale tasemele.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 15%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 14%). Oktoobris pöördus taas tõusule ka septembris väikest langust näidanud muude spetsialiseerimata kaupluste (nn kaubamajade) müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 3%. Müügitulu suurenes ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 6%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 7%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 9%) ning posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 10%).

Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel oli kasv 1%. 2016. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Lauluväljaku alale tehakse uus detailplaneering

TallinnTallinna linnavalitsus kavatseb lõpetada lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu menetluse ning peab ühtlasi otstarbekaks alale uue detailplaneeringu koostamine algatada.

Tallinna lauluväljaku ala arendamiseks loodud ajutise komisjoni 16. septembri 2016 koosolekul lepiti kokku, et detailplaneeringu edasine menetlemine on otstarbekas lõpetada, kuna pikalt peatatud detailplaneering ei ole enam ajakohane ning erinevate huvigruppide huve ning eelkõige laulupidude vajadusi arvestav.

„Detailplaneering sai koostatud Tallinna Lauluväljaku AS-i soovidest ja vajadustest lähtuvalt ning kõigi huvitatud osapooltega kooskõlastatult. Esiplaanil on olnud just nimelt laulupidude korraldamise vajadused,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Hirm, et lauluväljaku ala soovitakse arendada põhifunktsiooni kahjustades, on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu. Ent selliste hirmude maandamiseks on otstarbekas detailplaneeringu tegemist just nimelt laulupidude korraldajate eestvõttel nullist alustada.“

Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli Tallinna Lauluväljaku maa-ala planeerimine kaasaegseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ja vaba aja veetmise kohaks ja määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, hoonetele juurde- ja pealeehituste rajamiseks ning uute hoonete püstitamiseks ja planeeritavate kruntide kasutamise tingimused. Kesklinnas asuva planeeritava ala suurus oli 26,39 ha.

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. märtsi 2009 korraldusega ning võetiu vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu koostamist soovis Tallinna linn.

Peale vastuvõtmist korraldati detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu. Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak ettepanekul detailplaneeringu edasine menetlus peatati, kuna kaaluti võimalust kavandada Tallinna lauluväljaku territooriumile ka tantsuväljak tantsupidude läbiviimiseks. Kuna tänaseks on kokku lepitud, et linn ja riik toetavad Kalevi staadioni rekonstrueerimist ning tantsupidusid korraldatakse ka edaspidi Kalevi staadionil, siis puudub vajadus tantsuväljaku rajamiseks Tallinna lauluväljaku territooriumile.

Kuna Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on avaldanud soovi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga töötada välja visioon Tallinna lauluväljaku arendamiseks, mis ühtlasi väärtustaks enam laulupidude traditsiooni, ning kuna alale koostatud detailplaneeringu menetlus on olnud peatunud mitu aastat ning vajaks seetõttu ajakohastamist, siis on Tallinna lauluväljaku arendamise ajutise komisjoni koosolekul kokku lepitud, et detailplaneeringu edasine menetlemine lõpetatakse ning pärast uue kontseptsiooni väljatöötamist esitatakse linnale taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

Tallinna linnavalitsus moodustas tänavu juunis lauluväljaku ala arendamiseks ajutise komisjoni. „Ajutise komisjoni loomine tulenes vajadusest teha Tallinna lauluväljaku alale parimal viisil sihipärase kasutamise tagamiseks erinevate osapooltega tõhusat koostööd,“ ütles Aas. „Ajutine komisjon peab määratlema prioriteedid, ühised huvid ning erinevate osapoolte võimaliku panuse Tallinna lauluväljaku kui laulupeo traditsiooni hoidmise seisukohalt võtmetähtsusega objekti arengusse.“

Aas tõdes, et lauluväljak ja lähiala vajavad pikaajalisemat strateegiat ja arenguvisiooni. „Paljud murekohad on seotud märkimisväärse investeeringuvajadusega,“ ütles Aas. „Otstarbekas oleks  leida selleks vahendid linna ja riigi koostöös.

Tallinna lauluväljakul on sümboolne ja püha tähendus Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel ning see on ehitatud ja loodud laulupidude jaoks. Eesti Kooriühing on tõstatanud rea murepunkte seoses lauluväljaku ja seda ümbritseva territooriumiga.

Tallinna lauluväljaku arendamiseks võimaluste leidmine on pakiline küsimus, sest juba 2017. aastal toimub XII noorte laulupidu, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. juubelit ning 2019. aastal saab laulupidude traditsioon 150 aastaseks.

„Lauluväljaku maa-ala detailplaneeringu koostamist peaks vedama Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Tallinna Lauluväljaku AS-iga,“ ütles Aas. „Lauluväljakut on tarvis eeskätt laulupidude jaoks ning nemad kui üldrahvaliku suurpeo otsesed korraldajad teavad kõige paremini, milliseks tuleb see ala kujundada, et üha rahvarohkemaks muutuvad peod seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt maha peetud saaks.“

Aas tõdes, et lauluväljaku detailplaneering on aastaiks seisma jäänud, samas oleks hea kui kogu lauluväljaku ala saaks lõpuks kõiki soove ja vajadusi arvestades läbi planeeritud. „Lõpuks on see ju kõigi huvides,“ rõhutas Aas. „Lauluväljakule on detailplaneeringut tarvis just nimelt põhifunktsiooni parema täitmise tagamiseks.“

Kinnisvaraturu ülevaade: Tõnu Toompark teab, mis juhtub järgmisena

Tallinn avaneb merele: Kadriorus käivitus uus silmapaistev elamuprojekt

Kiikri residentsidKinnisvaraarendusettevõte Metro Capital alustas Kadriorus uue arendusprojektiga. Esimese etapina valmib Kadrioru pargi kõrvale viiekorruseline 22 korteri ja 5 äripinnaga ülimugav keskkonnasäästlik kortermaja.

Kiikri Residentsid piirnevad ühest küljest Kadrioru pargi, teiselt poolt mere ja järgmisel aastal pikeneva Pirita promenaadiga. Otse rajatava hoone eest saab alguse parki läbiv ning mere äärde suunduv kergliiklustee. „Kiikri Residentside prominentse ja nõudliku asukoha tõttu tegelesime projekti ettevalmistamisega mitu aastat,“ selgitab Metro Capitali partner Ain Kivisaar. „Tulemuseks on nii välimuselt kui ka sisult äärmiselt nauditav hoone, kus iga detail on põhjalikult läbi mõeldud.“

Kokku plaanitakse Tivoli elamurajooni naabrusesse ehitada kolm elegantset hoonet. Majade vahele jäävale rohealale on projekteeritud laste mänguväljak ja privaatsed jalutusteed. Maa-aluses soojendusega parklas on võimalik laadida ka elektriautosid. 2017. aasta sügisel valmiva korterelamu esimesel korrusel asuvad erinevad äripinnad. Toetamaks keskkonnasäästlikku mõtteviisi, paigaldab Metro Capital Kiikri Residentside katustele päikesepaneelid.

Arhitektuuribüroode Architect 11 ja PIN Arhitektid koostöös projekteeritud hoonete pikad ja avarad terrassid pakuvad aasta ringi maalilisi vaateid merele ja Kadrioru pargi rohelusele. Fassaadil on kasutatud puidu ja kivi sooja kombinatsiooni ning palju avarat klaaspinda. Kiikri Residentsides on 2-, 3- ja 4-toalised hästi läbimõeldud korterid, mille tubade sisekujundust iseloomustab tippkvaliteet ja minimalistlik joon. Targa kodu lahendused võimaldavad korteris ise reguleerida näiteks kütet, jahutust ja ventilatsiooni.

Metro Capital on kodumaine ettevõte, kes on panustanud Tallinna linnakeskkonna arendamisse juba üle kümne aasta. Ettevõte investeerib keskkonnasäästlikku ehitusse – see tähendab taastuvenergia kasutamist ja loodussõbralike materjalide valikut. Viimaste aastatega on Metro Capital rajanud Tallinnasse enam kui 400 uut korterit, olles sellega uute korterite arendus- ja müügiturul üks suuremaid. Ettevõtte arenduste portfoolios on modernsust ja ajaloolist kombineeriv Metro Plaza ärihoone, silmapaistvad Pirita Rannahoone ja Meerhofi Residentsid ning hulk uusi kortermaju Kadriorus ja Kalamajas. Peale Kiikri Residentside on valmimisjärgus ka eksklusiivne Meerhof 2.0 korterelamu ja mereäärne Tivoli elamurajoon.

Kiikri residentsid kiikri-residentsid3

Kiikri residentsid

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Patarei merekindluse võimalikult kiire kordategemise tagab koostöö erasektoriga

Patarei sissepääs - visioonRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) eestvedamisel toimus täna Tallinna Ülikoolis ümarlaud, mis keskendus Patarei merekindluse tulevikule. Kui arutelule kogunenud olid ühel meelel ajaloolise merekindluse rekonstrueerimise vajalikkuses, siis selle saavutamiseks vajaliku viisi ja finantseerimisallika leidmise osas oli erinevaid arvamusi.

RKASi arendusdirektori Timo Aarmaa sõnul on Patarei merekindluse rahavajadus kompleksi rekonstrueerimiseks ja ülalpidamiseks 30 aasta vaates suurusjärgus 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60-85 miljonit eurot ja ülalpidamiskulu ligi 3 miljonit eurot aastas.

„RKAS hinnangul on kompleksi erakätesse müümine täna teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiireim viis aastaid lagunevana seisnud hoonekompleksi korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks,“ ütles Aarmaa. „Uue, multifunktsionaalset kasutusotstarvet taotleva detailplaneeringu kehtestamine on esimene samm ajaloolise kompleksi korda tegemise suunas,“ ütles Aarmaa. „Erakapitali osalemine Patarei kompleksi arendamisel on vajalik nii täiendavate vahendite kui ka visiooni ja uute ideede kaasamise tõttu,“ lisas Aarmaa.

Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3,6 ha suuruse maa-ala. Menetletava planeeringuga nähakse ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse kuni viiekorruselised elu- ja ärihooned.

RKAS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamise, mis on seatud sihiks ka detailplaneeringu koostamisel.

Riik on andnud Patarei merekindluse üle RKASile eesmärgiga leida pikki aastakümneid avalikust linnaruumist eraldatud piirkonnale kasutusotstarve, mille elluviimine oleks lähitulevikus reaalselt teostatav ja selleks tehtavad investeeringud kui ka hilisem ülalpidamine nii Eesti kui Euroopa Liidu maksumaksjat võimalikult vähekoormav.

Ümarlaual „Patarei 2025“ osalesid järgmiste organisatsioonide esindajad: RKAS, Muinsuskaitseamet, Eesti Arhitektide Liit, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Muinsuskaitse Selts MTÜ, Kalaranna Patarei SA, Unitas SA.

Patarei sisehoov - visioon

Taustainfo

Patarei merekindlus valmis Venemaa keisri Nikolai I korraldusel 1840. aastal. Aastatel 1920-2005 kasutati kompleksi vanglana, pärast vangla sulgemist ei ole kompleksi aktiivselt kasutatud. 2006. aastal anti kompleks üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS), kes korraldas Patarei ja Lennusadama aladele arhitektuurikonkursi. Tallinna Linnavolikogu kinnitas 2011. aastal alade detailplaneeringu, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale parkimismaja ning parkimisala kindluse ja parkimishoone vahele.

2013. aastal algatati uus planeering, mille eesmärgiks on rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele. Hetkel menetluses olev uus planeering näeb ette, et muinsuskaitse all olev Patarei merekindlus renoveeritakse ning sellele leitakse kaasaegsed kasutusfunktsioonid ning kindlusrajatise naabrusse luuakse viiekorruselised elu- ja ärihooned.

RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös Tallinna Linnavalitusega lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. Kalaranna tänava ehitamisega paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ning tõusis kinnisvara väärtus.

Kinnisvaramaakleri ABC

Swedbank väljastab eluasemelaenu KredExi käendusel

KredexAlates 14. novembrist 2016 hakkas Swedbank väljastama eluasemelaenu ka KredExi käendusel. Väiksema omafinantseeringuga eluasemelaen muudab kodu ostmise nüüd kättesaadavamaks ka Swedbanki klientidele.

„Eluasemelaenu käendus annab võimaluse võtta laenu uue kodu ostmiseks väiksema omafinantseeringuga  – minimaalselt 10% sissemaksega.  KredExi käendusel on võimalik osta alaliseks eluasemeks korter või elumaja,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Kaie Metsla.

KredExi käendus on eluasemelaenu täiendav tagatis. KredExi eluaseme käenduse taotlemiseks peab vähemalt üks laenu taotlejatest kuuluma noore pere, noore spetsialisti, energiatõhusa eluaseme omandaja või kaitseväe või kaitseliidu veteranide sihtgruppi.

Noore pere kategooriasse kuuluvad kuni 15-aastast last kasvatavad vanemad või vanem. „On loomulik, et lapsi kasvatavate perede kulud on kaheliikmeliste leibkondade omadest suuremad. Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringu andmetel säästab ca 70% noortest peredest, kus kasvavad lapsed, juhuslikult või ei säästa üldse, sest raha ei jää lihtsalt üle. Üldjuhul algab kodulaenude puhul nõutav omafinantseeringu määr 20 protsendist, seega võib esimeseks sissemakseks vajaliku summa kogumine noore pere jaoks osutuda tõeliselt raskeks ülesandeks. Väiksema omafinantseeringuga eluasemelaen muudab kodu soetamise kättesaadavamaks ning soodsamaks,“ sõnas Metsla.

Nooreks spetsialistiks peetakse kõrgharidust, keskeriharidust või kutsekeskharidust omandanud või kutseõppe lõpetanud kuni 35-aastast inimest. 

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on laenukäendus suureks abiks tihti just noortele peredele ja spetsialistidele. „Näeme, et eluasemeturg on aktiivne, inimesed otsivad võimalusi oma elamistingimusi parandada ning käendusmahtude kasv ühes saadud tagasisidega näitavad selgelt, et meie eluasemelaenu käendus on siin suureks abiks,“ arutles Reinsalu. Ta lisas, et aina rohkem mõeldakse kodu soetamisel ka selle energiatõhususe peale. „Alates aprillist on KredExi eluaseme laenukäendust võimalik taotleda ka energiatõhusa eluaseme soetamiseks ning inimesed on seda võimalust ka aktiivselt kasutamas.“

Energiatõhusa eluaseme omandaja saab eluaseme käendust kasutada, kui elamu energiatõhususarvu klass on vähemalt C.

Kinnisvara korrashoiu alused
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!