Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2017. aasta novembri seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2017. aasta novembri lõpu seisuga on 1.3252 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2017. aasta oktoobri lõpu seisuga on -0.1%. Fondi puhasväärtus langes seoses osakute märkimise ja kapitali kaasamise kulude tõttu novembris.

Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

Nõuanded koduostjale: millisest allikast leida uus kodu?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduotsija vaim on valmis hakata sobilike ostuobjekte läbi käima, tuleb esimese sammuna need pakkumised leida.

Tormata ei tasu. Kui koduotsimisega alustamise otsus on tehtud, siis see ei tähenda, et juba nädala pärast on võimalik uude elamisse sisse kolida. Mida detailsemad ja spetsiifilisemad on koduotsija soovid, seda keerulisem on tõenäoliselt neile nõuetele vastavat objekti meie väikselt kinnisvaraturult leida.

Järgnevalt vaatame mõningaid võimalusi, kust ja kuidas külastamist väärivad kinnisvarapakkumised leida.

Portaal kui peamine otsinguvõimalus

Koduostja kõige suurem sõber on kinnisvaraportaal. Koduotsijal tuleb piisava regulaarsusega – näiteks kord-paar nädalas – kinnisvaraportaalide pakkumised läbi sõeluda.

Suuremaid kinnisvaraportaale on Eestis kaks: KV.EE ja City24. On veel hulk väiksemaid ja teisejärgulisemaid portaale ja portaalikesi, kuid neis on pakkumiste hulk ja seega potentsiaalse ostuobjekti leidmise võimalus väiksem.

Kasuliku funktsionaalsusena pakuvad portaalid võimalust teha andmebaasis otsing, see salvestada ja kui portaali sisestatakse otsingukriteeriumidele vastav objekt, saadetakse sellekohane info koduotsija meilile. Nii ei pea koduotsija ise käima iga päev portaali kuulutusi lappamas, vaid leiab need mugavalt meilipostkastist.

Kohalikud infokanalid

Kui koduotsija soovib leida uue eluaseme väiksemas asulas või piirkonnas, tasub portaalide kõrval hoida silm peal kohalikel infokanalitel, näiteks valla ajalehel või isegi poe juures asuval kuulutustetulbal.

Kinnisvaramaakler

Eesti kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektidega ehk kinnisvaramüüjatega. Olukord, kus kinnisvaramaakler teenindab kinnisvaraostjat ja ostja selle eest maakleritasu maksab, on pigem erandlik.

On küll võimalus paluda maakleril leida sobivad objektid, kuid siin tuleb koduostjal arvestada, et sellisel puhul tuleb maaklerile tasuda ka otsingutöö eest isegi juhul, kui tehing jääb sõlmimata. Tavaliselt ei taha inimesed maaklerile pelgalt objektide otsingu eest tasuda ja seetõttu maaklerid ostjate teenindamise nimel väga ei pinguta.

Seega võib koduostja oma ostusoovi kinnisvaramaakleritele edastada – ostusoovi maakleritele saatmiseks on kinnisvaraportaalides lihtsad võimalused. Vahel liigub maakleritel salapakkumisi, mis avalikus müügis ehk portaalis avaliku pakkumisena väljas ei ole. Seega ei tasu maaklereid mängust välja jätta.

Muud võimalused

Kui koduostja teab, et soovib kindlasti elada mõnes konkreetses majas, siis oleks tobe jääda ootama, kas äkki portaali mõni selle maja korteri müügikuulutus tekib. Sellisel juhul on targem korraldada otsepostitus maja korteritele ja lisada ostusoovi kuulutus maja infostendile.

Kui koduotsija soovid piirduvad konkreetse hoone asemel laiema piirkonnaga, võib samuti mõelda otsepostituse tegemisele. Äkki on veebis leitav piirkonnas tegutsev aktiivne asumiselts, mille kaudu selle liikmetele viia sõnum, et müügihuvilisi välja peilida?

Kindlasti on koduotsijal mõistlik koduostuplaanidest informeerida sõpru-tuttavaid või sotsiaalvõrgustiku kontakte. Selline info hankimine on küll kui huupi tulistamine, kuid ometi leiab ka pime kana vahel harva tera.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Seminar -Kinnisvaraturu ülevaade-

YIT Ehitus rajab Tallinna piirile uudse kontseptsiooniga autoteeninduskeskuse

YIT EhitusYIT Ehitus rajab Tallinna piirile Peetrisse MotorCenteri teenuskeskuse, kust autoomanik saab kõik vajalikud teenused alates sõiduki iluprotseduuridest kuni remondi ja tehnoülevaatuseni samast kohast ning ühe käiguga.

Uus keskus hakkab paiknema Tallinn-Tartu maantee ääres ning on autoomanikele väga lihtsasti ligipääsetav. Keskus avatakse järgmise aasta suvel.

YIT Ehituse juhatuse esimees Margus Põim selgitas, et MotorCenteri idee on pakkuda autoomanikule võimalikult laia spektrit sõidukiga seotud teenustest. „Taoline kontseptsioon on Eesti oludes uudne, sest seni on autoteenustele spetsialiseerunud ettevõtted asunud killustatult erinevates kohtades. Kõik autoomanikud teavad hästi, kui aeganõudvad on masinaga paratamatult seotud toimingud ja seda juhul, kui need kõik teha veel ka eri kohtades. Igale poole tuleb sõita ja igal pool tuleb autot oodata,“ ütles Põim. „MotorCenter võiks olla teerajajaja nö autokaubamajade tekkimises. Täpselt nii nagu kaubanduskeskuses saab erinevad ostud teha ühe käiguga, hakkab olema ka MotorCenteris: autoomanik saab meilt kõik autoga seotud teenused ühe käiguga. Näiteks kui sõiduk vajab klaasivahetust, pesemist või on vaja midagi remontida, siis ei pea inimene sõitma mööda linna erinevate teenuspakkujate vahet.“

Põimi sõnul on ajasäästu aspekt eriti oluline äriklientide puhul, kes hindavad üle kõige kiiret ja kõik-ühest-kohast põhimõttel teenindust. „Autohooldusele kuluval ajal ei saa masinaga tööd teha ehk et mida kiiremini saavad toimingud sõiduki juures tehtud, seda kasulikum on see ettevõtjale,“ lisas Põim. „Aja säästmine on väga oluline, sest meil kõigil on ju peaaegu alati aega puudu.“

MotorCenterisse tuleb kokku 3700 ruutmeetrit üüripindu 8-11 erinevale üürnikule. Põhiteenuste valikul on põhimõte, et sarnaste teenuste pakkujaid oleks vaid üks. Nõnda kindlustatakse kliendile see, et keskuses saab tarbida võimalikult laia spektrit autoalaga seotud teenuseid. MotorCenteri üks olulisemaid keskpunkte on tehnoülevaatus ja kui ülevaatuse käigus avastatakse mõni tehniline puudus, siis saavad samas majas asuvad teenusepakkujad selle koheselt parandada. Üle pooltele keskuse pindadest on juba teenusepakkujad leitud ning osa pindadest veel saadaval. „Autonduses tegutsevatele ettevõtjatele on uue keskuse rendipinnad kindlasti atraktiivsed ning erinevad teenuseid ühe katuse all pakkudes saavad ka nemad kasu tekkivast sünergiast, mis kokkuvõttes loob hea pinnase autoteenuste kvaliteedi tõusuks,“ ütles YIT Ehituse arenduse projektijuht Indrek Jakobson. „Meie eesmärk on, et MotorCenterisse koguneksid parimad teenustepakkujad ja oma ala spetsialistid.“

Korraga saab keskuses teenindada lausa 20-30 autot. Näiteks pesulas on kohti kuuele, remonditöökojas viiele ja tehnoülevaatuspunktis kahele sõidukile. Lisaks neile teenusepakkujatele hakkavad samas tegutsema ka auto nö iluprotseduure pakkuvad ettevõtted, samuti avar ja hea menüüga toitlustuskoht, kus saab sõidukit oodates keha kinnitada ja tööasjadega tegeleda.

MotorCenter on Soomes välja töötatud edukas kontseptsioon. Põhjanaabrite juures tegutseb sellisel põhimõttel autode teenuskeskusi juba 12 ning need on klientide seas populaarsed. Ka Eestis on plaanis rajada uusi MotorCentereid.

171215 YIT

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. YIT kontsern on säästlikke linnakeskkondi loov ehitussektori liider, kes ehitab elamuid, ärihooneid, taristut ja terveid piirkondi. YIT keskendub sellele, et pakkuda esmaklassilist kliendikogemust ja kõrget kvaliteeti ning tagada oma mitmekülgse asjatundlikkuse järjepidev areng. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Baltimaades, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Ettevõtte eesmärgiks on olla kogu aeg sammu võrra ees, hoolides samas nii oma klientidest, partneritest kui ka töötajatest. YIT-l on rohkem kui 5300 töötajat kaheksas riigis. 2016. aastal oli müügitulu peaaegu 1,8 miljardit eurot. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Helsinki börsil. www.yitgroup.com

Koolitused kinnisvara omanikele

SEB: Töökäte puudus muudab ettevõtja leidlikumaks

SEB PankVabade ametikohtade arv on kerkinud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast, mis väljendab tõsist töökäte puudust ettevõtlussektoris. Lahendus tööjõukriisi ületamiseks on töötajate värbamine välisriikidest, kuid loodetavasti aitab kiire palgakasv välja mõelda ka äriplaane, mille puhul tööjõu arvust ja hinnast on olulisem selle kvaliteet.

Tööjõupuudus on aastate kõrgeim

Juba eelmisel aastal selget kasvutrendi näidanud vabade ametikohtade arv, saavutas tänavu kolmandas kvartalis kõrgeima taseme alates 2008. aastast: täitmata oli üle 12 700 ametikoha. Buumiaegsete numbriteni jõudmine võtab küll veel aega – 2008. aasta esimeses kvartalis oleksid tööandjad palganud koguni 17 500 inimest. Vaadates vabade ametikohtade arvu tegevusalade lõikes, leidub siiski juba täna sektoreid, kus nõudlus tööjõu järele buumiaega ületab. Arvuliselt on vahe suurim kaubandussektoris, kus 2017. aasta III kvartalis oli täitmata enam kui 2000 töökohta, kuid tööjõupuudus on 2008. aastast suurem ka haldus- ja abitegevuste, veonduse ja laonduse, majutuse ja toitlustuse ning IT alal. Tööjõunõudluse suurenemine teenindussektoris peegeldab muuhulgas ka majanduses toimunud struktuurseid muutuseid.

Et Eesti tööhõive ulatus III kvartalis 68,3%ni – kõrgeim tase nii lähiajaloos kui pea kogu Euroopas – ei ole nende kohtade täitmine vaid kohaliku tööjõu abil realistlik. Seetõttu on ettevõtjad aina enam sunnitud vaatama tööjõu värbamisel välisriikide poole. Avatud tööturuga Euroopas saabub siia aina enam töötajaid teisest Euroopa Liidu riikidest, kuid madalama palgataseme tõttu on tööandjate seas hinnas ka kolmandatest riikidest pärit töökäed. Kuidas sellesse suhtuda?

Tööjõu värbamine väljastpoolt Euroopa Liitu on peavalu

Eesti on läbi aastate hoidnud migratsioonipoliitikas ranget joont ja selle leevendamine on olnud aeglane protsess. Veel mõni aasta tagasi võis Euroopa Liidu kodakondsuseta inimest, kes omandanud siin kõrghariduse ja perfektse eesti keele, oodata riigist väljasaatmine, kui viimane piisavalt kiiresti kõrgepalgalist töökohta leida ei suutnud. Nüüdseks on olukord küll mõistlikumaks muutunud ja ülikoolilõpetajat aktuse järele lennukile ei eskordita. Hiljutised seadusemuudatused on teinud elu kergemaks ka IT spetsialistide värbamisel ja alustavate iduettevõtete mehitamisel.

Traditsioonilisemate ettevõtete vaatevinklist võetuna ei ole asjalood aga kuigivõrd muutunud. Juhul, kui ettevõtte tööjõuvajadus on ajutist laadi, ei ole välistöötaja värbamine liialt keerukas – maksta tuleb Eesti keskmist palka ja registreerida töötamine Politsei- ja Piirivalveametis. Abiks on see kindlasti ehitussektorile, kus lühiajalised töövõtulepingud on normiks ka kohalike töötajate jaoks. Keerulisemas seisus on tööstusettevõtted, mis tegutsevad stabiilsemas keskkonnas ja on harjunud töötajatega sõlmima pikaajalisi lepinguid. Vähegi keerukamatel aladel võtab vilumuse tekkimine ka aega, mis tähendab, et töötaja tõeline kasu hakkab avalduma alles 270 päevase ajutise tööloa lõppemisel. End selle aja jooksul õigustanud töötaja värbamine eeldab aga mahtumist kurikuulsa sisserände piirarvu alla. 2017. aastal piirdus see 1300 inimesega ja limiit täitus juba juunis. Vaadates tänast olukorda tööturul, ei saa välistada, et 2018. aastal saadakse selle täitmisega hakkama juba esimese kvartali jooksul.

Omaette küsimuseks on ajutise tööjõule rakenduvad sotsiaalsed garantiid. Et elamisloa taotlemine võib võtta kuid, saabuvad ka pikema plaaniga töötajad Eestisse esmalt lihtsustatud lühiajalise töö raames. Et tegelikult on töösuhe mõeldud aga kestma pikemalt, saabub töötaja sageli koos perega. Kuigi pere kaasa võtmine on lubatud ka ajutise tööloaga inimesel, ei ole neil lubatud registreerida elukohta, millest saab alguse probleemide jada – kuni puudub elamisluba, jääb kättesaamatuks nii perearst, lasteaed kui kool. Samas ei kehti ajutisele tööjõule mingisuguseid maksusoodustusi, mis tekitab tööandjates õigustatud küsimuse, mille eest nad sotsiaalmaksu tasuvad.
Võttes arvesse niigi kehtivat keskmise töötasu nõuet kolmandatest riikidest pärit töötajatele, on sisserände piirmäära vajadus kaheldav – integreerumisvõimetu odavtööjõu sisse toomine on välistatud niigi. Asjaolu, et keskmise palga nõue ei kehti näiteks iduettevõtete töötajatele, on tunnustus nende edukale lobitööle, kuid selle erandi majanduslik mõju on siiski vähene. Tööstusettevõtete töötajate kitsikus piirab majanduskasvu aga juba täna.

Tööjõupuuduse üle kurdavad enim madala lisandväärtusega tegevusalad

Eeltoodu pole kindlasti üleskutse revolutsiooniks migratsioonipoliitikas. Näiteks võiks palganõude puudumine hakata vastupidiselt Eesti majanduskasvu pärssima. Kuigi tegemist ei ole perfektse korrelatsiooniga, kipuvad tööjõupuuduse üle kurtma enim just tegevusalad, kus loodav lisandväärtus on väikseim. Nii oli III kvartalis vabade töökohtade määr üks kõrgeimatest majutuse ja toitlustuse alal, kuid madal ka lisandväärtus töötaja kohta. Üks vähestest eranditest on IT sektor, kus loodav lisandväärtus on kordades üle Eesti keskmise, kuid millel on endiselt raskuseid vabade ametikohtade täitmisega.

Tööjõupuuduse tagajärg on kiire palgakasv. Kui töötajaid napib, peavad ettevõtted neid lihtsalt kõrgema palga abil üle meelitama. Mõistagi ei suuda kõik ettevõtted palga¬ralliga kaasa minna ja peavad leidma viisi, kuidas hakkama saada väiksema hulga töö¬jõuga või oma tulusid tõsta ehk majanduslikus keeles – muutuma tootlikumaks. Ilma palgasurveta puuduks pingutamiseks otsene vajadus. Mõistagi ei ole see võimalik iga ettevõtte ega isegi iga tegevusala jaoks ja palgakasv võib ettevõtte ka turult välja tõrjuda. Olukorras, kus töötus on madal, on see aga majandusele kasulik, sest vabanenud tööjõud saab liikuda tootlikumatesse ettevõtetesse, kus ka perspektiiv palgakasvuks on suurem.

See kaunis mõttekäik ei kehti muidugi alati. Mõne sektori suur tööjõuvajadus võib olla ajutist laadi. Näiteks on soodne demograafiline olukord ja riigisektori elavnenud investeeringud paisutamas nõudlust ehitussektori teenuste järele. Suur töötajate põud kasvatas III kvartalis haru palgataset koguni 12%. Samas on ehitus tuntud tsüklilisuse poolest ja suure tõenäosusega on nõudlus mõne aasta pärast madalam. Seetõttu on ilmselt majanduse tervise huvides parem, kui ajutise tõusu nõudluses katab ajutine välistööjõud, kui näiteks töötlevast tööstusest „üle hüpanud“ kohalikud inimesed.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Nõmme gümnaasiumi spordihoone projekteerimiseks on eelarves 80 000 eurot

TallinnTallinna 2018. aasta eelarves on Nõmme gümnaasiumi spordihoone projekteerimiseks ette nähtud 80 000 eurot. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul seisab ta selle eest, et ehitustöödega lähiaastatel ka algust tehtaks.

„Nõmme gümnaasiumi spordihoone ehitamise vajadusest on räägitud kaua. Umbes kümmekond aastat tagasi tuli teema jälle aktiivsemalt päevakorda, kuid siis jäi see taas soiku. Linnaosavalitsuse initsiatiivil tõmmati spordihoone detailplaneeringu menetlusprotsessile 2014. aastal taas hoog sisse ning 2015. aasta lõpus kehtestati detailplaneering, mis loob võimaluse Nõmme gümnaasiumi spordihoone ehitamiseks,“ rääkis Šillis.

Grete Šillise kinnitusel on tema üks suuremaid eesmärke, et lähimate aastate eelarves spordihoone ehituseks vajalikud rahalised vahendid leitakse. „On elementaarne, et kui 2018. aastal valmib projekt, siis järgmise sammune alustatakse peatselt ka ehitustöödega. See on kindlasti objekt, mis investeeringute kavas järgneva nelja aasta jooksul oma koha peab leidma.“

Raudtee tn 73 ja Pargi tn 2a kinnistute detailplaneeringu kohaselt on võimalik rajada Nõmme gümnaasiumi kinnistule kuni nelja maapealse ja kahe maa-aluse korrusega spordihoone. Lisaks on planeeringus antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Spordikompleksi arhitektuurse idee autor on Peeter Pere Arhitektid OÜ.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks tõusis aastaga +6,8%

Pindi Kinnisvara17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes novembris 2,6% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1335 eurot ruutmeetri kohta. Oktoobris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1371 €/m².

Kui 2017. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1394 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1327. Võrdluseks- 2016. aasta novembris tehti indeksilinnades 1275 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ühe aastaga on indeks tõusnud 6,8 võrra. „Võiks arvata, et hinnatõusu on vedanud Tallinn, kuid tegelikult on 12 kuuga Tallinna korterite tehinguhind tõusnud vaid 1,2% võrra, kasvu on andnud peamiselt väikelinnad, kus vahepeal korterite hinnad pea olematuks kahanesid ja mis nüüd tasapisi taastuvad,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 6 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 114 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Turuülevaade 2017. aasta november

http://www.pindi.ee/2017/12/15/kinnisvaraindeks-tousis-aastaga-68/

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

16/01/2018 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem”

Kinnisvara korrashoiu süsteemKinnisvarakoolis toimub 16/01/2018 koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
  • erasektori kinnisvara omanikud;
  • haldusteenuse pakkujad;
  • avaliku sektori töötajad, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga;
  • kõik haldusettevõtete töötajad;
  • ärikinnisvara omanikud ja haldajad;
  • riigi osalusega äriettevõtete spetsialistid ja juhid.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
  • ülevaate ehitusseadustikust kui kinnisvara korrashoiu õiguslikust alusest;
  • tutvustatakse kinnisvara korrashoiu ehitusseadustikust tulenevaid kutsepädevuse nõudeid;
  • tuuakse välja korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel;
  • antakse soovitused korrashoiu lepingu sõlmimiseks.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 16/01/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Martin Kõiv ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees Andry Krass.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvara korrashoiu süsteem

Arco Vara: Tallinna, Tartu ja Pärnu korterihinnad rihivad jätkuvalt ülespoole

Arco VaraTallinna linnas tehti novembris 855 korteritehingut 83 miljoni euro eest. Võrreldes oktoobriga püsis turuaktiivsus umbes samal tasemel – müüdi 1,2% ehk 10 tehingu võrra vähem kortereid. Võrreldes eelmise aasta novembriga tehti 64 tehingut rohkem, millest tulenevalt kasvas tehinguaktiivsus aasta baasil 8,1% võrra. Korteritehingute käive kasvas samaaegselt 12 kuuga 13%, keskmise korteritehingu hind tõusis 93 000 eurolt 97000 eurole. Korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1 689 €/m2, mida oli 1,2% vähem kui oktoobris, kuid siiski 7,8% rohkem kui 2016. aasta novembris.

Linnaosade kaupa vaadatuna tehti novembris Lasnamäel 226, Kesklinnas 177, Põhja-Tallinnas 131, Mustamäel 120, Haaberstis 100, Kristiines 47, Nõmmel 39 ja Pirital 15 tehingut. Kui hiljutiste kuude vältel kasvas tehinguaktiivsus uute arendusprojektide tõttu hoogsalt ennekõike Haaberstis ja Mustamäel, siis novembris nende piirkondade turuaktiivsuse kasv mõnevõrra aeglustus, kuid korterite müüginumbrid asusid seevastu kasvama Lasnamäel. Võrreldes aastataguse sama kuuga kasvas tehingute arv Lasnamäel (+31%), Mustamäel (+20%), Põhja-Tallinnas (+4,8%) ja Kesklinnas (+4,1%). Pirital ja Kristiines püsis turuaktiivsus umbes samal tasemel, kuid seevastu alanes ligi 22% võrra Nõmmel ning 10% võrra Haaberstis.

Korteritehingute arvu muutused tulenevad piirkonniti endiselt valdavalt uute korteritega tehtud tehingutest: suuremate piirkondlike arenduste lõpetamisel turuaktiivsus mõneks ajaks oluliselt kasvab ning seejärel taas stabiliseerub. Kui varasematel perioodidel on aktiivseimad olnud Kesklinn ja Põhja-Tallinn, siis täna on uute korterite müüginumbrid asunud kiirelt kasvama ka linnaosades, kus paiknevad Tallinna suurimad magalapiirkonnad. Kesklinn ja Põhja-Tallinn on küll nii arendajatele kui ka ostjaskonnale jätkuvalt atraktiivsed, kuid nii kallineva ehitushinna kui ka kallinevate arenduskruntide taustal võib järjest enam märgata arendustegevuse siirdumist teistesse linnaosadesse. Arendajad on tajumas tarbijaskonna laenuvõimekuse piiri, siirdudes pigem madalama hinnatasemega piirkondadesse, turundades oma arendusi laiemale võimalikule ostjaskonnale ning vähendades seeläbi enda riske.

Ehitushind kallineb

Ainuüksi 2017. aastal Tallinna linnas ligi 20% kallinenud ehitushinna tõttu hoidutakse pigem väiksemate projektide arendamisest, panustades suuremate projektide läbiviimisel kallineva ehitushinna mõju vähendamisse mastaabiefektiga. Magalapiirkondades on küll kehtestatud kümnenditaguseid detailplaneeringuid, mis lubavad tihti suuremat ehitusmahtu kui tänasel hetkel planeeritakse, kuid arendajad ei soovi liigseid riske võtta. Kallineva ehitushinna eest põgenemine linna äärealadele ning Tallinna lähiümbrusesse või kvaliteetse siseviimistluse arvelt osaliselt kokkuhoidmine ja korterite keskmise pindala vähendamine ei ole aga pikemas perspektiivis jätkusuutlik strateegia, sest lähitulevikus on jõustumas energiatõhusust reguleerivad direktiivid, mis on kergitamas ehitushinda veel vähemalt 10-15%.

Juba praegu surve all olev arendajate marginaal võib sarnase turukeskkonna säilides energiatõhususe nõuete karmistumisel veel rohkem alaneda. Olukorras, kus madalama energiatõhususega korterite laojääk lõpuks otsa lõppeb, kasvab pakkumisel olevate tüüpkorterite ja uusehitiste hinnaerinevus, mis võimaldab ehituslikult vanematel korteritel taas kallinema asuda. Arvestades Eesti demograafilist olukorda, on järelturul siiski lähiaastatel oodata järk-järgulist nõudluse alanemist nooremapoolsete tarbijate vähenemise tõttu.

Jättes kõrvale uued korterid, ei ole korteriturul täna veel midagi oluliselt muutunud. Viimast kinnitab ennekõike asjaolu, et järelturu aktiivsus on püsinud juba pikemat aega võrdlemisi samal tasemel ning hinnakasv on korterite ehitusaastast vaadatuna asunud pidurduma mõõduka kasvutemponi. Novembris moodustasid juriidilisest isikust müüjad ehk valdavalt uute korterite müüjad kõikidest kinnisvaratehingutest Tallinna linnas 49%, mida oli mõnevõrra vähem kui oktoobris, kuid ligi 4% võrra rohkem kui 2016. aasta novembris. Uute korterite osakaal kogu korteriturul tehtud tehingutest on küll jätkuvalt kasvav, kuid on püsinud pea aasta aega samas suurusjärgus, soodustades stabiilse järelturu aktiivsuse taustal tehingute koguarvu järkjärgulist kasvamist. Lähikuudel jätkub uute korterite osakaalu lineaarne kasvutrend, mis tuleva aasta esimeses pooles võib ajutiselt statistiliselt peatuda, sest 2016. aasta teises pooles püsis uute korterelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv ajutiselt oluliselt madalam kui enne või peale seda. Samaaegselt on uute korterite pakkumine järjest kasvanud: oktoobris alustati Tallinnas pea 300 ja novembris 100 uue korteri ehitust ning uute korterite laojääk on 2 500 korterit.

Olenemata sellest, et novembris kasvas aastases võrdluses korterite mediaanhind ligi 8%, ei saa seda kasvukiirust siiski kõikide korterite osas üheselt väita. Novembris kallinesid tüüpkorterid aasta baasil ligi 3% ning ehituslikult uuemad korterid ehk alates 2000ndast aastast ehitatud korterid püsisid samal tasemel. 2017. aasta esimese üheteistkümne kuu jooksul kallinesid tüüpkorterid võrreldes aastataguse ajaga 6% ning ehituslikult uuemad korterid 4%, mille kõrval täiesti uute korterite hinnakasv on püsinud 6% juures, olles valdavalt mõjutatud ehitushinna kallinemisest. Arvestades tänast majanduskasvu tempot ning elanikkonna ostujõu kasvukiirust, on korterite kallinemine praeguses tempos võrdlemisi jätkusuutlik.

Tartu korteritehingud keskmiselt 17% kallimad kui aasta tagasi

Tartu linnas tehti novembris samaaegselt 143 tehingut, mida oli võrreldes oktoobriga 16 rohkem, kuid võrreldes eelmise aasta novembriga 8 vähem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 324 €/m2, mis oli võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 8,5%, kuid püsis võrreldes oktoobriga 0,4%-lise kasvu juures sisuliselt samal tasemel. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 79 000 eurot, mida oli ligi 17% rohkem kui eelmise aasta novembris. Kõikide korterite ostu-müügitehingute koguväärtuseks kujunes 11,3 miljonit eurot, mida oli 2016. aasta novembrist 11% enam. Kuigi Tartu korterituru aktiivsus on pikemas vaates pigem alaneva trendiga, on siiski uute korteritega tehtavate tehingute taustal jätkanud tempokalt kasvamist tehingute väärtusega seotud näitajad.

Sarnaselt Tallinnale ei peegelda ka Tartus siiski korterituru üldine hinnakasv erinevat tüüpi korterite tegelikku kasvutempot. Tüüpkorterite ehk perioodil 1940-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite viimase üheteistkümne kuu kaalutud keskmine mediaanhind jäi novembri seisuga 1 175 €/m2 juurde, olles võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 8% võrra. Ehituslikult uuemate korterite hinnakasv püsis samaaegselt 1% juures ning täiesti uute korterite hinnatase on kasvanud ligi 5%. Erinevalt Tallinnast on Tartu tüüpkorterite hinnakasv püsinud jätkuvalt oluliselt kiirem kui uuematel korteritel, sest uusehitiste turg on valdavalt koondunud Tartu linna lähiümbrusesse, kus näiteks Tartu vallas on uute korterite väljamüügihinnad kasvanud 6% ja Luunja vallas 8%. Lähikuudel jätkub turuaktiivsuse alanemine peamiselt hooajaliste tegurite tõttu, mille juures talvisele perioodile omaselt alanevat tehingute arvu taset jäävad toetama tehingud täiesti uute korteritega peatselt valmivates arendusprojektides.

Pärnus jäi november oktoobrile tugevalt alla

Pärnu linnas tehti novembris 70 korteritehingut – seda on võrreldes oktoobriga koguni 40 tehingut vähem ning võrreldes 2016. aasta novembriga 12 tehingut vähem. Tehtud korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1 112 €/m2 ning keskmiseks korteritehingu hinnaks 57 000 eurot, mis olid aasta jooksul kasvanud vastavalt 29% ja 26% võrra. Novembris müüdi kortereid ligi 4 miljoni euro eest, mida oli 8% enam kui aasta tagasi. 2016. aasta teises pooles kogu Pärnu korteriturul kiirelt kasvama asunud tehinguaktiivsuse tõttu on nüüdsest aastatagused baasväärtused kõrgemad, millest tulenevalt mõjutavad tehinguaktiivsust sarnaselt Tartule ja Tallinnale peamiselt uute korteritega tehtavad tehingud.

Kui oktoobris kasvas Pärnus tehingute arv uute korterite tempokama müügi tõttu ajutiselt oluliselt kiiremini kui tavapäraselt, siis novembris turuaktiivsus taandus nii uute korterite vähenenud müügi kui ka alanenud järelturu aktiivsuse tõttu. Varasem kiire hinna ja tehinguaktiivsuse kasv on Pärnus pidurdunud. Mediaanhinna tase on alates septembrist püsinud küll samal tasemel, kuid viimase üheteistkümne kuu raames on tüüpkorterid kallinenud ca 10%. Korterite pakkumishinnad on samaaegselt kallinenud samuti 10%-lises tempos. Järelturul takistab jätkuvalt tehinguaktiivsuse kasvu kehv pakkumise struktuur ning kasvanud pakkumishinnad, mida on aga mõningal määral asunud leevendama piirkonnas aktiveerunud uusehitiste püstitamine. Lähikuudel jätkub Pärnu linnas sarnaselt Eestile kui tervikule korterituru aktiivsuse taandumine hooajalistest teguritest tulenevalt, tehingute arvu vähenemist on oodata nii detsembris kui jaanuaris.

Koolitus Kinnisvara ABC

KredEx: Kodutoetust sai 356 lasterikast peret

KredexKredExi kodutoetust said sel aastal 356 kolme- ja enamalapselist vähekindlustatud peret, kokku kasvab nendes peredes 1261 last. Ühtekokku eraldati tänavu toetusteks 3,2 mln eurot.

Toetuse suurim määr on 8 000 eurot, sealjuures korduval toetuse saamisel 5 000 eurot. Sel aastal eraldati peredele toetust keskmises summas 7 352 eurot. Peredele, kelle elamistingimused vajavad olulist parandamist, on hindamiskomisjoni ettepanekul võimalik eraldada ka suuremat toetust. Sel aastal oli selliseid toetusi 9, millest suuremad ulatusid maksimaalse 14 000 euroni. Kõige rohkem toetuse saajaid elab Ida-Virumaal (57), Harjumaal (51) ja Võrumaal (35).

“Selle valitsuse eesmärk on töötada tugevama, võrdsema ja hoolivama Eesti nimel. Samuti peab jõudma majanduskasv kõigi Eesti inimesteni. Seda eesmärki kannavad nii tänavu kehtima hakanud lasterikka pere 500-eurone toetus kui ka eelnevalt mainitud kodutoetus,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu leibkonna liikme kohta 2016. aastal 147,90 eurot kuus. Esines ka 13 perekonda, kelle maksustatav sissetulek leibkonna liikme kohta oli 2016. aastal 0 eurot. Kõige lasterikkamates peredes kasvab 7 last ja 13 toetust saanud peres kasvab 6 last. Toetuse saajate seas oli veel 31 viielapselist, 80 neljalapselist ja 229 kolmelapselist perekonda.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetuse abil võimalik oluliselt oma elamistingimusi kaasajastada ning teatud juhtudel ka lausa elamiskõlbmatud pinnad taas korras kodudeks muuta. „Alates 2008. aastast on lasterikaste perede kodutoetuse abil paranenud rohkem kui 10 000 lapse elamistingimused. Sel aastal eraldasime 9-le perele ka täiendavat toetust, kuna nende kodudes puudusid kõige elementaarsemad elamistingimused. Toetuse abil tehtavad tööd võimaldavad tõsta perede elukvaliteeti ja muuta laste kasvukeskkonna oluliselt paremaks,“ ütles Reinsalu.

Kõige enam antakse toetust eluaseme renoveerimiseks (226 korral). 120 peret sai toetust kodu soetamiseks ning 10 peret nii soetamiseks kui ka renoveerimiseks.

Tegemist on riikliku tagastamatu toetusega, mis on mõeldud vähekindlustatud lasterikastele peredele eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks. Toetust saavad taotleda perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle viimase aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonna liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Koolitused kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: Teenindussektori osatähtsus on kasvanud kõigis maakondades

StatistikaametEnamik ehk 64% Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2016. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Endiselt kasvab teenindussektori osatähtsus, mis suurenes enamikus maakondades üle 2 protsendipunkti.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Harjumaa osa selles oli 13 miljardit eurot, millest omakorda 11 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 6%. Väikseimad näitajad olid 2016. aastal Hiiu ja Põlva maakonnal: kummagi osatähtsus Eesti SKP-s oli alla protsendi.

2016. aastal loodi 70% kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus Harjumaal (78%) ning Tartumaal (70%). Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.

Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli 2016. aastal 27%. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus olnud Ida-Virumaal – 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58%, 2016. aastal 50%. Suuruselt järgmine langus on olnud Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40%-st 36%-ni. Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas – Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal 3% Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas (16%). Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks olnud seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.

SKP elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas – 145% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 94% ja 67% Eesti keskmisest. Väikseim ehk 41% Eesti keskmisest oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust.Eesti SKP maakonna järgi, 2016

Teenindussektor – hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

Tööstus- ja ehitussektor – mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.

Põllumajandussektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük.

Statistikatöö „Regionaalne SKP“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

Omanike Keskliit hakkab koguma nõudeid Tallinna Vee vastu

Eesti Omanike Keskliit / EOKLEesti Omanike Keskliit tervitab Riigikohtu otsust Tallinna Vee teenushindade allumisest üldistele hinnakujundusreeglitele ja Konkurentsiameti järelvalvele.

EOKL esimehe Priidu Pärna sõnul on see olnud liidule kaheks aastat kestnud protsess õigluse võidulepääsemiseks. Juba 2009.a pöördusime Konkurentsiameti, Harju maavanema ja õiguskantsleri poole Tallinna Vee ebaõiglaselt kõrgete teenushindade allutamise osas üldistele konkurentsireeglitele ja saavutasime andmekaitse insepktsiooni abil ettevõtte ja Tallinna linna vaheliste kokkulepete avalikustamise, lisaks kogusime 21 000 allkirja monopolide ohjamise seaduseelnõu algatamiseks.

Pärna sõnul Eesti Omanike Keskliit tutvub põhjalikult Riigikohtu lahendiga ja otsustab omanike kahjunõuete koondamise alustamise.

Eesti Omanike Keskliit on 1994.a asutatud suurim kinnisvaraomanikke koondav vabaühendus, kuhu kuulub 64 000 liiget.

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

Baltic Horizon Fund viis lõpule Vainodes I büroohoone omandamise Riias

Baltic HorizonNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fond’i fondivalitseja (Fond) teavitas 15. novembril 2017 lepingu sõlmimisest Vainodes 1 büroohoone ja selle naaberkinnistu Telts 1, mõlemad asukohaga Riia, Läti omandamiseks. Fondivalitseja teavitab, et tehing viidi lõpule.

Lepingujärgne ostuhind on ligikaudu 21,3 miljonit eurot, mis teeb varade omandamise ligikaudseks tootluseks 7%.

Täiendavat informatsiooni tehingu kohta leiab Fondi 15. novembri 2017 börsiteatest.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Reidi tee ehitaja leidmiseks tuleb uus riigihange

TallinnTallinna kommunaalamet kuulutas Reidi tee ehitaja leidmiseks välja kuulutatud riigihanke luhtunuks, sest kõigi pakkumuste maksumus oli oodatust tunduvalt kõrgem.

„Parim pakkumine oli siiski ligi 11 miljonit eurot kallim kui eeldatav Reid tee ehitushind ja sellises olukorras tundus õigem minna uuele katsele,“ sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas. Aasa sõnul tuleb uus hange, milles on Reidi tee ja Narva maantee liikluslahendust mõnevõrra muudetud.

Mõlemas sõidusuunas vähendatakse Russalka ristmikul sõiduradade arvu ühe sõidurea võrra. Lisaks tähistatakse töömaapiires Pirita teele linnast väljuvale suunale ning Narva maanteele (Reidi tee ristmikust linnapoole jäävale lõigule) linna sisenevale suunale ühele sõidureale ühistranspordi sõidurida.

„Need muutmised on meie läbirääkimiste tulemus linnaruumi aktivistidega,“ ütles linnapea. Aas lisas, et projekti juhtrühm koguneb reedel ja siis vaadatakse kõik muudatused veelkord üle. Tema sõnul arutati kohtumisel aktivistidega ka muid asju peale sõiduradade arvu, kuid üks kohtumine seisab veel ees ja avalikkust teavitatakse asjast siis, kui kõik on aktivistidega läbi räägitud.

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Arco Vara: Spekulatiivse taustaga korteritehingute osakaal on Tallinnas vähenenud

Arco VaraAlates 2015. aasta novembrist kuni käesoleva aasta oktoobri lõpuni on vähemalt kaks korda müüdud ühtede ja samade korterite arv moodustanud kogu tehingute arvust 16%. Võrreldes 2016. aastaga on 2017. aastal spekulatiivse taustaga ehk valdavalt edasimüügiks (sh n-ö flippimiseks) soetatud korteritega tehtud tehingute osakaal vähenenud.

2015. aasta novembrist 2016. aasta oktoobrini vahetas üks ja sama järelturu korter omanikku vähemalt kahel korral ligi 1 300 juhul, moodustades kogu vastava perioodi tehingute arvust 15%. Seevastu 2016. aasta novembrist 2017. aasta oktoobrini vahetas mitmendat korda omanikku pea 13% vähem kortereid, moodustades kogu tehingute arvust 12%. Edasimüügiks on lisaks järelturu korteritele ostetud ka uusi kortereid, kuid kuna statistikas sisalduvad teatud määral ka võlaõiguslikud tehingud, siis ei ole võimalik uute korterite edasimüüki täpselt määratleda. Tõenäoliselt jääb uute korterite edasimüügi osakaal kõikidest korteritehingutest alla 5%.

Nii puhtalt spekulatiivsel eesmärgil edasimüügiks kui ka n-ö flippimiseks ehk ostmiseks-remontimiseks-müügiks soetatud korterite tehingute arv on asunud vähenema peamiselt turul muutuva olukorra tõttu. Jätkuvalt on suur nõudlus magalapiirkondades kapitaalremonti vajavate korterite järele, kuid nende pakkumine on pidevalt alanenud. Lisaks, selliste korterite puhul on kasvanud nõudluse tõttu konkurents tihenenud ning hinnad kasvanud, kuid turul tervikuna on järelturu korterite hinnakasv püsinud pigem mõõdukas, olles viimase 12 kuu jooksul magalapiirkondades ligi 5%-lise kasvutempo juures. Ühtlasi on märgata mõningast korterite müügiperioodide pikenemist, mis tuleneb tüüpkorterite osas ennekõike asjaolust, et uute ja vanemate korterite hinnadiferents on vähenenud ning eelistatakse pigem uusi kortereid. Lähitulevikus jätkub järelturul pakutavate varade pakkumise kasv nii uute korterite eelistamise tõttu kui ka põhjusel, et valdavalt tüüpkortereid ostvate noorte osakaal asub alanema.

Renoveerimistööd on kallimaks läinud

Ettevõtluse raames kortereid flippivad isikud peavad tänases turusituatsioonis aga järjest enam taluma remonttöödega alustamise venimist. Ehitussektor on kuumenenud, mistõttu on hulgaliselt tööd ning järjekorrad on pikad nii maalritel, tapeetijatel ja elektrikutel kui ka torumeestel, rääkimata universaalsetest töömeestest, kes kogu korteri renoveerimise suudavad otsast lõpuni iseseisvalt läbi viia. Edasimüügiks soetatakse kortereid tihti eraisikute nimele, sest kahe aasta jooksul on võimalik üks elukoht müüa tulumaksuvabalt. Lisaks asjaolu tõttu, et korterite remondiga tegelevad isikud soovivad tasu saada sageli mustalt, mistõttu ei ole võimalik omanikel kulusid ametlikult ettevõtte raamatupidamisse kanda.

Renoveerimistööde pakkujate hinnad on viimase 12 kuu jooksul kallinenud erinevates Eesti aktiivseima korterituruga linnades 15-20%, mistõttu 2-3-toalise korteri kvaliteetse kapitaalremondi ja köögimööbli paigaldamise puhul tuleks arvestada ligikaudu 200-250 €/m2 suuruse väljaminekuga. Olukorras, kus järelturul on hinnakasv tervikuna aeglustunud ning korterite renoveerimistöödega seotud kulud on kasvanud ja sobilikke kortereid renoveerimiseks on vähe, on hakatud läbi viima n-ö odavamat remonti, säilitamaks omaniku kasumimarginaali. Lasnamäe näitel on edasimüüdud korterite keskmiseks pindalaks 45 m2 ning esialgse ostu- ja hilisema müügihinna erinevus on valdavalt jäänud 30-40% juurde. Korterite edasimüük on enamjaolt aset leidnud 4-6 kuu jooksul.

Terves Tallinnas on märgata 12 kuu jooksul vähemalt kolm korda omanikku vahetanud korterite seas ennekõike n-ö kööktube, kus hinnavahemikus 20 000 – 35 000 € maksnud korterite puhul on ennekõike tugev nõudlus tulenenud üürikinnisvarasse investeerimisest. Paljudel juhtudel on koheseks edasimüügiks soetatud korterite puhul märgata tehinguid, mis leiavad aset koguni ühel ja samal päeval – notari juures viiakse järjestikustel aegadel läbi ühe ja sama korteri võõrandamine juba järgmisele osapoolele ilma kinnistusraamatu kande jõustumist ootamata.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

AS Merko Ehitus juhatuse esimehe volituste pikendamine

MerkoAS Merko Ehitus nõukogu otsustas 13. detsembril 2017 pikendada ettevõtte juhatuse esimehe Andres Trinki volitusi alates 01. jaanuarist 2018 järgmiseks kolmeks aastaks. AS Merko Ehitus juhatus jätkab kaheliikmelisena: Andres Trink (esimees) ja Tõnu Toomik.

Koolitus Kinnisvara arendusprojekti juhtimine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.01.2018 Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises