Koolitus Kinnisvara ABC

SEB: Konkurents tööjõu pärast muudab majanduse tugevamaks

SEB PankTöötus on langenud viimase kümnendi madalaimale tasemele ja vaba tööjõud on turul ammendunud. Konkurents töötajate pärast on siiski hea, sest aitab välja sõeluda tugevamad äriplaanid, parandades seeläbi ka majanduse tervist.

Töötus on langenud kümnendi madalaimale tasemele

Lõppeval nädalal avaldatud tööjõu-uuringu andmetel langes töötus selle aasta II kvartalis vaid 5,1%ni. Viimati oli töötus sellest madalamal tasemel täpselt kümme aastat tagasi 2008. aasta II kvartalis, kui tööta oli kõigest 4% tööjõu hulka loetavast elanikkonnast. Seevastu tööjõus osalemise ja hõivemäärad ületavad majandusbuumi-aegset taset pika puuga. Kui 2008. aasta II kvartalis osales tööturul 65,6% 15-74-aastasest elanikkonnast, siis nüüd pea 72%. Tööhõive ulatus toona napi 63%ni praeguse 68,2% vastu. Lisaks suhtelisele kasvule on tööturul aktiivsete inimeste hulk on tõusnud ka arvuliselt. Märkimisväärseks muudab selle fakti asjaolu, et kümne aasta vältel on tööealise elanikkonna arv kahanenud 6% ehk enam kui 60 000 inimese võrra. Tööjõu hulka loetavate inimeste arv on sama perioodi jooksul suurenenud aga 20 000 võrra.

Edetabeleid armastavad eestlased võivad uhkust tunda selle üle, et tööhõive poolest kuulub Eesti täna selgelt etteotsas kogu Euroopa Liidus. 2018. aasta II kvartali kohta ei ole andmed veel avaldatud, kuid I kvartalis olime tööhõive poolest Hollandi ja Rootsi järel napilt kolmandad, 2017. aasta lõpus aga koguni esimesed. Euroala keskmist tööhõive määra ületab Eesti aga juba ligi 10%ga.

Aktiivsemat tööturul osalemist on ennekõike põhjustanud vanemaealiste inimeste paranenud tööhõive. 2008. aastaga võrreldes on 50-74-aastaste arv tööturul suurenenud ligi 37 000 inimese võrra, tööjõus osalemise määr aga kasvanud 51%lt 58%ni. Suhtelisel skaalal on veelgi kiirem olnud noorte, 15-24-aastaste inimeste osaluse kasv, kuid negatiivse demograafilise trendi tõttu leiab neid tööturult täna arvuliselt vähem. Vanemaealiste inimeste kõrgemat osalust tööturul soosib parem tervis ja pikem eluiga. Statistikaameti andmetel võis 60-64-aastane inimene 2008. aastal arvestada keskmiselt 6 aastaga, mil tervis elukvaliteeti veel oluliselt ei riku. Tänaseks on see number tõusnud umbes 9 aastani. Mõistagi soosib vanemaealiste hõive suurenemist ka pingeline seis tööturul. Olukorras, kus uute töötajate leidmine on raske, proovivad tööandjad alles hoida neid töötajaid, kes vanuse poolest juba pensionile võiks siirduda. Ehk ollakse avatumad ka uute vanemaealiste töötajate palkamisel. Viimase kümnendi jooksul on osaajaga töötavate inimeste arv kasvanud enam kui poole võrra, mis võiks viidata sellele, et tööandjad on muutunud altimaks pakkuma paindlike töövõimalusi. Vanemaealiste tööhõive puhul pole vähetähtis ka suur erinevus palkade ja pensionite vahel. Kuigi uuringud on näidanud, et Eestis jääb keskealiste ja vanemate inimeste töötasu tublisti alla riigi keskmisele, on see siiski oluliselt kõrgem oodatavast pensionist.

Tööandjad kohanevad uute oludega

Konjunktuuriuuringud kinnitavad tööandjate sõnu, mille kohaselt on töötajate värbamine aina keerulisem. Kui traditsiooniliselt nimetavad ettevõtjad peamise äritegevuse laiendamist takistava tegurina kesist nõudlust, siis näiteks ehitussektoris on selleks juba ammugi saanud tööjõu puudus ning samast olukorrast ei olda liialt kaugel ka teenindussektoris.

Ehitussektoris on tööjõunappuse põhjustanud olukord, kus nõudlus on aktiivne korraga nii era- kui avaliku sektori poolelt. Teenindussektori kasvu soosib hea majanduskonjunktuur, kus kõrge tööhõive ja kiire palgakasv muudavad inimesed altimaks kulutama raha ka muule kui vaid esmavajadused. Töökäte puudust teeninduses süvendab demograafiline olukord. Traditsiooniliselt on teenindusettevõtted, eriti just suvisel kõrghooajal, palganud tööle noori, kelle jaoks on see töö ajutine rakendus õpingute kõrval või vahel. Veel mõned aastad tagasi ei olnud noorte töötajate leidmine kuigi suur väljakutse, sest vastavasse ikka oli jõudnud 1980ndate lõpu põlvkond, kui Eestis sündis aastas üle 25 000 lapse. 1990ndatel hakkas sündide arv aga kiirelt kahanema, jõudes madalpunkti 1998. aastal, mil nägi ilmavalgust vaid 12 000 last. Tänaseks on see kõige väiksem aastakäik saanud 19-20-aastaseks ja lõpetanud keskkooli, sobides hästi täiendavaks tööjõuks teeninduses. Noorte nappus tähendab, et nüüd peavad tööandjad puudujäägi katmiseks värbama enam vanematest eagruppidest ja olema tõenäoliselt valmis maksma ka kõrgemat palka. Palgastatistika põhjal on viimase kolme aasta jooksul keskmine brutopalk majutuse ja toitlustuse alal kasvanud 27%, riigis tervikuna aga 23%. Samas on tegevusala keskmine palgatase vaevu üle 800 euro ja absoluutsummas on lõhe riigi keskmisega isegi kärisenud. Krooniline tööjõupuudus võib viia olukorrani, kus hakkame võõrtööjõudu ehituse ja tööstuse kõrval rohkem nägema ka teenindussfääris, vähemasti neil aladel, kus eesti keele oskus pole esmatähtis.

Tööstuses on tööjõupuudus vähemasti konjunktuuriuuringute põhjal pisut taandunud. Ka vabade ametikohtade arv stabiliseerus esimeses kvartalis, mida suuresti põhjustas just viimaste vähenemine tööstuses. Kui avalikkuses kiputakse enamasti kurtma kvalifitseeritud töötajate nappuse üle, siis varasemalt on andmed näidanud pigem seda, et tööjõupuuduse üle kipuvad kurtma ettevõtted ja tööstusharud, kus tootlikkus ehk lisandväärtus töötaja kohta on madalam – erandiks IT sektor. Taoline seos viitab, et probleemiks ei ole mitte niivõrd kvalifitseeritud, kui odava tööjõu nappus. Olukorras, kus turul on töökäsi puudu, on madala tootlikkusega ettevõtte kadumine majanduse jaoks suisa kasulik, sest sunnib töötajaid siirduma tugevamatesse ettevõtetesse, kes on võimelised maksma kõrgemat töötasu. Seetõttu ei tasu kuigi tõsiselt võtta üleskutseid tööjõumaksude langetamiseks: nende peamine efekt tänases majanduskeskkonnas oleks ajutine dotatsioon ettevõtetele või sektoritele, mis konvergentsi jätkumisel jõukama Lääne-Euroopaga niigi konkurentsivõimetuks osutuksid.

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

Nõuanded koduostjale: kas kodu üürida või osta?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmine on tihtipeale inimese elu kõige suurem rahaline tehing. Seetõttu tuleb sellesse suhtuda äärmise tõsidusega. Esimese teemana tasub enese jaoks läbi arutada, kas uus kodu osta või hoopis võtta üürile.

Ei saa öelda, et plaanides kodu omada või üürida, on üks valikutest teisest alati parem. Kodu omamisel on ühed, üürimisel teised eelised – kõik sõltub arutleja konkreetsest olukorrast või eelistustest, oma roll on turukonjunktuuril.

Järgnevalt käsitleme tegureid, mida kodu ostmise või üürilevõtmise juures kaaluda.

Piirkonnas elamise aeg

Teise linna õppima või ajutiselt tööle minnes, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürile võtta. Kinnisvaratehingu kulud ehk notari tasud, riigilõivud, maakleritasud, lepingutasud ja ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end finantsmajanduslikult ära. Otsestele kinnisvara ostukuludele lisanduvad väga sageli kulutused kolimisele, sisustusele.

Rusikareeglina võib öelda, et koduostu tasub planeerida, kui piirkonnas elamise ajaline kestus on viis ja rohkem aastat. Lühemate perioodide puhul tasub pigem mõelda üürimisele.

Perekonnaseis ja elukaar

Kodu ostmise oluline kriteerium on selle suurus. Kui perekonna suurus on muutumas – kedagi on juurde tulemas või hoopis lahkumas, tasub põhjalikult järele mõelda. Kas näiteks ikka on mõttekas osta väikest ühetoalist korterit teadmise juures, et peatselt on pere juurdekasvu loota ning see tähendab vähemalt ühe lisatoa vajadust. Või kas peaks kolima elama kuuetoalisse majja teadmise juures, et kahe-kolme aasta jooksul lapsed kodust lahkuvad ja tubade vajadus jääb oluliselt väiksemaks.

Töökoht, tarbitavad teenused

Töökoha asukohal ja igapäevases elus tarbitavatel teenustel on koduostu või üürimise valiku juures oma roll. Kodu asukoht ei peaks olema töökohast liiga kaugel. Vastasel korral kulub liiga suur hulk aega, raha ja energiat kodu ja töökoha vahet sõitmisele.

Rahaline seis

Veel kord tasub mainida, et kodu ost on enamasti inimese kõige suurem ost eluea jooksul. Kui raha ei ole ja laenuvõimekust samuti mitte, on otsuse tegemine lihtne – kodu osta ei saa ja see tuleb üürida. Loodetavasti üürimise jaoks sissetulekust ikka piisab.

Üürimine on seotud majanduslikult väiksemate riskidega. Teisisõnu on üürikorterit vajadusel märksa kiiremini ja madalamate kuludega võimalik vahetada suurema või väiksema, aga miks mitte ka parema asukohaga pinna vastu.

Oma on oma

Omaniku kodutunne on kindel. Nii kaua, kui ta näiteks ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teda kodust ilmajäämine. Eesti üüriturg aga sellist kindlust alati ei paku.

Eesti üürileandjad muutuvad küll järjest professionaalsemaks ja üürilepingud aina pikemaks. Loodetavasti oleme ükskord seal, kus inimene võib kindel olla, et ta saab samas kodus ka aastakümneid üürnik olla.

Üürikorter tagab liikumisvabaduse

Tavaliselt sõlmitakse Eestis üürilepingud aastaseks perioodiks või sootuks tähtajatult. Nii on üürikorteri vaieldamatu eelis selles, et üürilepingu lõppemisel on lihtne võimalus üks eluase jätta ja kolida järgmisele sobivamale – olgu selleks sobivamaks väiksem või suurem, kallim või odavam pind.

Kodu omades ei ole liikumisvabadus nii suur. Kodu müümine võib vajalikul hetkel olla näiteks turukonjunktuurist tulenevalt ebasoodne.

Majanduslikud põhjendused

Sageli korratakse tüütuseni mantrat, et kinnisvara väärtuse panevad paika kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Eluaseme soetamise puhul on koduotsija ostuotsuse määravaks teguriks enamasti hind, olgu selleks siis ostuhind või üürihind.

Enamasti ei valitse turul tasakaalu. See tähendab, et ühel ajamomendil on finantsmajanduslikult mõistlikum kinnisvara osta, teisel kasulikum üürida.

Kodu ost kui säästmine

Tihtipeale soovitakse koduostu vaadelda kui investeeringut. Pigem on kodu ostmine ikkagi tarbimiskulu, kuid sel on siiski juures väike säästmise moment. Laenumakseid tehes tagastab koduostja igakuiselt väikese osa laenu põhiosast ehk ostab samm-sammult oma eluaset välja. Laenu tagasimaksmise järel on koduostja laenuvaba kinnisvara omanik.

Maksusoodustused

Riik pakub maamaksu, eluasemelaenu intresside ja eluaseme müügiga seonduvaid maksusoodustusi kinnisvaraomanikele. Üürnikele riik kinnisvaraga seonduvaid maksusoodustusi ei paku.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.

Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvaraõiguse ABC

Domus Kinnisvara turuülevaade 07-2018: Viljandis müügis olevate korterite kesine valik annab tunda müügitehingute vähenemises

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu juulis Eestis kokku 3870 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 245 miljonit eurot. Tehingute arv langes juuniga võrreldes 14% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 7%. Käesoleva aasta juulikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 8% madalam. Aastatagusega võrreldes langes korterite müügitehingute arv Pärnus, Viljandis ja Kuressaares. Korterite keskmine hind on enamuses ülevaates toodud linnades aastatagusest (v.a Kuressaare ja Narva) ja käesoleva aasta juunist kõrgem (v.a Tallinn ja Narva).

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1575 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 160 miljonit eurot. Juuniga võrreldes langes tehingute arv 27% ja tehingute koguväärtus 31%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ning tehingute koguväärtus 7%.

180817 Domus Kinnisvara juuli 2018 ülevaade 1Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati juulis ca 25% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2219 €/m², kuu varem oli sama näitaja 35%.

Tartu maakonnas teostati juulis 440 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 29 miljonit eurot. Juuniga võrreldes langes tehingute arv 4% ja koguväärtus 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 4% ja tehingute koguväärtus 12%.

180817 Domus Kinnisvara juuli 2018 ülevaade 2Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati juulis ca 25% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 31%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1782 €/m2.

Pärnu maakonnas teostati juulis 316 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 16 miljonit eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 12% ja tehingute koguväärtus 19%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2% ja koguväärtus 27%.

180817 Domus Kinnisvara juuli 2018 ülevaade 3Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati juunis ca 21% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 15%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli 1793 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 122 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuniga langes tehingute arv 7% ja tehingute koguväärtus 5%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15%, kuid koguväärtus tõusis 2%.

180817 Domus Kinnisvara juuli 2018 ülevaade 4Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas on pakkumise vähesuse ja suure nõudluse tõttu heas ja väga heas seisukorras korterite hinnad tõusnud. Hinnatõus ja valiku vähesus on pannud korteriostjaid ostuotsuseid edasi lükkama, mis annab tunda ka tehingute arvus. Võrreldes aastatagusega toimus käesoleva aasta juulis poole vähem korteri ostu-müügitehinguid.

Juulis ei ole Viljandi linnas müüdud ühtegi uut korterit.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 137 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 31% ja tehingute koguväärtus 22%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 3%, kuid koguväärtus tõusis 58%.

180817 Domus Kinnisvara juuli 2018 ülevaade 5Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Ida-Viru maakonnas teostati juulis 313 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 11% ja tehingute koguväärtus 58%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 6% ja koguväärtus 2%.

180817 Domus Kinnisvara juuli 2018 ülevaade 6Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Swedbank: Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

SwedbankHõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui tööstuses. Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute, hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.

180817 Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu 1

Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui 2006-2007.

180817 Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu 2

Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

Töötajad tunnevad ennast tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja Tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Kinnisvarakoolis toimub 11/09/2018 koolitus “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?”

Üüriinvesteeringute koolitusKoolitus “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?” toimub Kinnisvarakoolis 11/09/2018. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Koolitus “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?” toimub 11/09/2018 kell 10.00-17.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Tõnis Room Booking.com’st.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Baltic Horizon Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 2 miljonit eurot

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 1.81% ulatuses Fondi 2018.a. teise kvartali kaalutud keskmisest puhasväärtusest. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 2 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0.025 eurot. Väljamakse viimase 12 kuu jooksev tootlus on 7,5%, mis põhineb Tallinna börsil oleva osaku teise kvartali viimase päeva sulgemishinnal.

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 05.09.2018.a. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 03.09.2018.a T2S arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (Fikseerimispäev).

Detailsem ülevaade kvartali genereeritud neto rahavoo ja väljamakse kohta avaldatakse Baltic Horizon Fondi 2018 esimese poolaasta konsolideeritud auditeerimata finantsaruandes, mis avaldatakse 35. nädalal.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Baltic Horizon Fund viis lõpule LNK Centre büroohoone omandamise Riias, Lätis

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fond’i fondivalitseja (Fond) informeerib LNK Centre büroohoone Riias, Lätis omandamise lõpuleviimisest, millest anti turule teada 4. juulil 2018.

Lepingujärgne ostuhind on ligikaudu 17 miljonit eurot, mis teeb omandamise ligikaudseks tootluseks 6,5%. Vara on täielikult välja renditud viiele üürnikule, millest Exigen Services ja LNK Group rendivad ligikaudu 90% pinnast. Osana tehingust pikendas LNK Grupp oma rendilepingut kümne aasta võrra.

Fondijuht Tarmo Karotam’i kommentaar: „Baltic Horizon Fondi peamiseks fookuseks on olemasolevate objektide laiendamine ning seeläbi lisaväärtuse loomine investoritele, kuid meile pakuvad jätkuvalt huvi ka atraktiivselt hinnastatud rahavoo objektid, mis ühtlasi moodustavad fondi selgroo. Tänasel kinnisvaraturul, kus üürid on tõusnud ning valitsevad rekordkõrged ruutmeetri hinnad, on meil siiralt hea meel omandada konkurentsivõimeliste üüritasemetega LNK büroohoone tuntud Skanste ärilinnakus koos oma tugevate üürnikega.“

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid sügis 2018

Tõnu ToomparkKokku on saanud suur sügisene elamispindade turuülevaade, mis võtab kokku Tallinna korterituru kõige olulisemad trendid.

  • Kui palju on Tallinnas kortereid pakkumisel? Kas neid on liiga palju või jääb sootuks puudu? Milline on pakkumiste dünaamika lähitulevikus?
  • Millised hinnaklassis on pakkumiste kasv suurem, kus väiksem? Kas kiiremini müüvad odavamad või kallimad korterid?
  • Kas uued korterid lähevad ka müügiks? Kas müük vastab pakkumisele?
  • Millised on müügiperioodid? Kas müügile kuluv aeg venib pikemaks või lühemaks?
  • Kuidas liiguvad hinnad? Kas ehitushinna tõus viib uute korterite hinna kerkimisele? Kas korteriturul on võimalik hinnalangus?
  • Kuidas mõjutab elamispindade turu nõudlust ja pakkumist laenuturg? Millised muutused on laenuturgu kõigutamas? Kas laenuturult on näha ohte kinnisvaraturule?
  • Kas on buum või ei ole buumi? Kas on kuum või väga kuum?

Neile ja paljudele teistele küsimuse annab elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?

Riigi Kinnisvara kuulutas välja Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistluse

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Saaremaa vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone rajamiseks.

Uus riigigümnaasiumi hoone peab olema arhitektuurselt kõrgetasemeline ja sobima linnaehituslikult kavandatud asukohta. Tellija eesmärgi täitmiseks peab lahendus olema realistlik ning rajatav optimaalsete kuludega, sobima Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealasse, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale, energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega.

Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades. Loodav õpikeskkond peab olema kaasaegne ja toetama iga õppija nii individuaalset kui sotsiaalset arengut.

Saaremaa Gümnaasiumi koolihoone on planeeritud kuni 540 õpilasele ja selle netopind on ca 4100 m². Uus Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone on plaanis avada 2021. aasta sügisel.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 8. oktoober 2018. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt novembris. Ideekonkursi preemiafond on kokku 24 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 307 500 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigihange „Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 200217.

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/riigi-kinnisvara-kuulutas-valja-saaremaa-gumnaasiumi-oppehoone-arhitektuurivoistluse

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Baltic Horizon Fond: võlakirjade noteerimisprospekti registreerimine

Baltic Horizon FundFondivalitseja Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) teatas 27.aprillil 2018 Baltic Horizon Fond (Fond) 5-aastase tähtajaga tagamata võlakirjade (Võlakirjad) mitteavaliku emissiooni märkimise lõpuleviimisest ja kavatsusest võlakirjad noteerida Nasdaq Tallinna börsil.

Fondivalitseja informeerib, et täna, 15 augustil 2018, registreeris Finantsinspektsioon Võlakirjade noteerimisprospekti (Noteerimisprospekt).

Fondivalitseja planeerib esitada avalduse Võlakirjade Nasdaq Tallinna börsi võlakirjade nimekirjas noteerimiseks käesoleva nädala jooksul. Noteerimisprospekt avalikustatakse kooskõlas Nasdaq Tallinn Väärtpaberite Noteerimisnõuetega mitte hiljem kui kolmandal börsipäeval peale noteerimisotsuse tegemist Nasdaq Tallinn noteerimisorgani poolt, kuid mitte hiljem kui kaks börsipäeva enne väärtpaberite esimest noteerimispäeva.

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

Pindi Kinnisvara: Pindi sai uue juhatuse

Pindi KinnisvaraAugustist asus ametisse Pindi Kinnisvara uus juhatus koosseisus Tiina Kukk, Elari Udam ja Peep Sooman.

Pindi Kinnisvara, Pindi Kinnisvarahalduse ja ERI Kinnisvara kaubamärkide all kinnisvarateenuseid osutava Realia Groupi seeniorpartner Kalev Roosiväli ütles, et tegemist oli pikalt planeeritud juhtimisreformi viimase etapiga, mis peaks andma grupi teenustele uue hoo. „Tiina pikaajaline panganduskogemus, Elari tugev korrashoiuteenuste taust ning Peebu müügialased teadmised annavad kokku võimsa sümbioosi, et Realia Groupi teenused uude kümnendisse viia nii sisu kui vormi poolest,“ ütles Roosiväli.

Ühehäälselt teenust osutavate ettevõtete juhatuse esimeheks valitud Tiina Kukk ütles, et väljakutse on suur. „Ettevõtte juhtimine on nagu hea toidu valmistamine – ikka ja jälle on vaja nüansse lihvida, midagi lisada ja tihtilugu mõnda komponenti muuta või päris välja vahetada, aga lõpuks paneb hea tulemus kõikidel silmad särama,“ ütles ta.

Kukk lisas, et Realia Groupi teenuste osas on juhatuse ning omanike eesmärgid ühteviisi kõrged. „Ma ei näe ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks me ei võiks kõikide teenuste lõikes olla konkurentidest kolmandiku võrra suurema turuosaga, oleme ju praegu juba 5 miljoni eurose aastakäibega kinnisvarateenuste turul liider,“ sõnas ta.

Tiina Kukk on olnud viimased 20 aastat seotud pangandussektoriga, sellest viimased 10 aastat töötas ta Nordea/Luminor pangas. Aastatel 2012-2018 oli ta Nordea/Luminori krediidijärelevalve osakonna juht.

Elari Udam on olnud viimased 1,5 aastat Pindi Kinnisvara tegevjuht, varem oli ta pikalt Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige.

Peep Sooman on Pindi Kinnisvaras olnud üle 16 aasta, sellest 12 aastat on ta olnud erinevates rollides ka juhatuse liikmena.

http://www.pindi.ee/2018/08/15/pindi-sai-uue-juhatuse/

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Sooduspakkumine käsiraamatule “Nõuanded koduostjale”

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “lec2xl” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 19.08.2018.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvaraturu ülevaated ja analüüsid

Riigi Kinnisvara otsib partnerit hoone energiamonitooringusüsteemi testlahenduse tegemiseks ja testimiseks

Riigi Kinnisvara / RKASUudse energiamonitooringu tehnoloogilise lahenduse eesmärk on detailne hoone energiakasutuse jälgimine (süsteemiga liidetakse erinevad hoones paiknevad energia- ja veearvestid), mis omakorda võimaldab vähendada avalike hoonete energia ülekulu ja seeläbi hoida kokku hoone ülevalpidamiskuludelt. Lisaks energiakasutuse hindamisele on oluline jälgida, et saavutatav energiasääst ei tuleneks hoone kasutajate tervise ehk hoonete sisekliima arvelt.

Energiamonitooringusüsteemi hakatakse katsetama järgmistes hoonetes:

  • Põlva riigigümnaasium
  • Tartu riigigümnaasium
  • Võru riigigümnaasium
  • Lasnamäe 2 büroohoone
  • Tartu Päästeameti ja Häirekeskuse hoone

Testlahenduse eesmärk on katsetuse käigus saada ülevaade ja arusaam, kas uudne tehnoloogiline lahendus on kulutõhus s.t kas investeeringut on võimalik katta energiasäästu arvelt ning kas see võimaldab tõsta avaliku hoone energiatõhusust ja ka mõõta energiatõhususele suunatud investeeringu tasuvust. Uudsed tehnoloogilised lahendused on vajalikud, et täita järjest karmistuvaid hoonete energiatõhususe nõudeid ning toime tulla järjest kasvavate energiahindadega. Hankega soovitakse välja töötada optimaalne tehniline lahendus energiamonitooringu teostamiseks ja optimaalseks kasutamiseks.

Osalema ootame varasema energiamonitooringusüsteemi haldamise, jälgimise, paigaldamisega varasemalt kokku puutunud ettevõtteid. Kandideerida saab läbi riigihangete registri, kus on leitav tellitava teenuse täpsem tehniline kirjeldus (hanke nimetus: EFFECT4Buildings projekti raames energiamonitooringu testimine, viitenumber 200238).

Katsetuse läbiviimist rahastatakse osaliselt EFFECT4Buildings projektist.

EFFECT4Buildings projekti on kaastatud 9 partnerit seitsmest Läänemere-äärsest riigist: Rootsi (2), Soome, Norra, Läti, Taani, Poola ning Eesti (Riigi Kinnisvara AS ja Tehnopol). Projekt kestab 3 aastat ning projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning partnerite omafinantseeringust.

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/riigi-kinnisvara-otsib-partnerit-hoone-energiamonitooringususteemi-testlahenduse-tegemiseks-ja-testimiseks

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Baltic Horizon Fond: Juuli 2018 osaku puhasväärtus ja muudatus finantskalendris

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2018. aasta juuli lõpu seisuga on 1.3910 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2018. aasta juuni lõpu seisuga on +0.72. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja muutus tuletisinstrumentide (intresside SWAP) reservis.

Lisaks informeerib fondivalitseja muudatusest Fondi finantskalendris, 2018. esimese poolaasta auditeerimata konsolideeritud vahearuanne avaldatakse hiljemalt 35. nädalal. Varasemalt oli aruande avaldamise ajaks planeeritud 33. nädal. Uuendatud finantskalender on kättesaadav Fondi koduleheküljel.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Swedbank: Second quarter’s unemployment rate the lowest in 10 years

  • SwedbankEmployment rose rapidly but only among the part-time workers
  • The unemployment rate decreased more than expected
  • The shortage of labour has reached the levels of last economic boom

Employment rose rapidly but only among the part-time workers

The number of the employed rose significantly, by 2.0%, or by 13,000 persons, over the year, in Estonia. Employment rose among the part-timers in the services’ sector and the manufacturing. According to the Estonian Tax and Customs Board, who has more detailed data on employment by sectors, employment increased the most in the construction sector.

180815 Second quarter’s unemployment rate the lowest in 10 years 1

The unemployment rate decreased more than expected

Employment rose due to lower unemployment, the number of the inactive remained at last year’s level. The number of the unemployed decreased by the same amount as was the increase in the employment, 13,000 persons. Unemployment shrank among the short-term unemployed (up to 6 months). The unemployment rate (5.1% in Q2) would have been even lower without the ongoing work ability reform (that motivates people with a disability to look for a job). Around a third of the registered unemployed were people with decreased working ability in July.

180815 Second quarter’s unemployment rate the lowest in 10 years 2

The shortage of labour has reached the levels of last economic boom

A shortage of labour was the most important factor restricting business for 30% of manufacturing, 36% of service companies and for 61% of construction companies in July. While the labour market indicators look more and more like during the last economic boom, the number of the working-age people is much smaller: -70,000 compared with 2006-2007.

The shortage of labour keeps wage growth rapid

Employees feel more and more secure in the labour market. The number of employees who have left their jobs on their own initiative is growing and the rate of job vacancies is on the rise. Therefore, wage pressures will persist. Tax data show that gross wage growth remained strong in the second quarter, close to 6%, year-on-year.

180815 Second quarter’s unemployment rate the lowest in 10 years 3

Employment should continue growing in the second half of the year. Companies plan to increase the number of workers in the following months, according to a survey by the Estonian Institute of Economic Research. As demand for labour grows, but the supply of labour is limited, at least short-term, the number of job vacancies should grow. It seems that the negative impact of the work ability reform on the unemployment rate will be smaller than expected and the unemployment rate will be smaller in 2018 than in 2017.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-06.09.2018 Kinnisvara ABC – OLULINE