Planeerimisseadus ja selle rakendamine

Arco Vara: Mida peab teadma enne krundi ostmist?

Arco VaraTänu kasvanud elatustasemele ja korterihindade hüppelisele kasvule on muutunud populaarsemaks elamukrundi ostmine. Kuna krundi ostmisel tuleb arvestada paljude asjaoludega, peab enne tehingut tegema põhjalikku eeltööd.

Et saaks ehitada oma unistuste kodu ja seal elamist nautida, tuleb enne krundi ostmist leida vastus vähemalt kümnele olulisele küsimusele.

Kas ja kuidas on tagatud krundile juurdepääs?

Kui puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning krundile pääseb läbi naaberkinnistu, siis kas sellele on seatud teeservituut? Milline on tee seisukord ja kes seda hooldab?

Kas krundil on ehituspiiranguid?

Igale poole ei saa oma soovide järgi ehitada, eriti kui krunt asub kaitsevööndis või looduskaitsepiiranguga alal. Ehituspiiranguid võib olla ka veekogu ääres, raudtee või kõrgepingeliini lähedal, piirangud võivad puudutada ka hoone arhitektuurseid lahendusi või välisviimistlust.

Kuidas on lahendatud liitumine tehnovõrkudega?

Millised võimalused on liituda elektri-, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, side- ja küttevõrguga, kui suured on liitumistasud? Millised võimalused on rajada autonoomne küttesüsteem?

Kui suur müratase on piirkonnas ja kui puhas on õhk?

Kas lähedal on suur maantee? Või lennujaam ja lennukoridor läheb üle krundi? Pidev müra võib väga häiriv olla. Sama oluline on, et lähedal ei oleks näiteks tehaseid, mis paiskavad õhku ebameeldivat lõhna.

Kuidas krunt paikneb ilmakaarte suhtes?

Energiasäästlikkust silmas pidades on mõistlik ehitada maja krundi põhjaservale, et terrass ja suurem osa aknaid jääksid lõunaküljele. Kas selleks on ruumi?

Kus asuvad lähimad koolid, lasteaiad, kauplused?

Oluliste asutuste lähedus tagab stressivabama elu – keegi ei taha, et temast saaks teiste pereliikmete „taksojuht“.

Millised võimalused on kasutada ühistransporti?

Ka see on pere logistika jaoks oluline, pealegi on ühistransport tänapäeval palju soodsam kui autosõit.

Kes elavad naaberkinnistutel?

On väga tähtis, kes elab teisel pool aeda – meedia vahendusel oleme kuulnud mitmetest naabrite vihastest vastasseisudest. Ja vastupidi, kui naabritega on suhted head, muudab see elukeskkonna nauditavamaks.

Kuidas on piirkonna areng kavandatud üld- või detailplaneeringus?

Milline mõju võib kavandatul olla tulevasele elukeskkonnale?

Milline on maa sihtotstarve?

Kas tegemist on elamumaaga, äri- või maatulundusmaaga? Või hoopis tootmis-, transpordi-, riigikaitse või sihtotstarbeta maaga? Kui tegemist ei ole elamumaaga, siis tuleb sihtotstarbe muutmiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Sihtotstarvet on võimalik muuta, ent mitte alati.

Kui otsite kodu rajamiseks sobivat krunti, siis on tark teha seda koos maakleriga. Maakler aitab tuua selgust, kas silma jäänud kinnistule on võimalik unistuste kodu rajada või on see vaid tükike Eestimaad.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Arco Vara: Millele korterit ostes tähelepanu pöörata

Arco VaraKorterit ostes ei tohi otsust langetada kiirustades ega pealiskaudselt, sest oluline on korterelamu tervikuna: kas see on renoveeritud või on need tööd plaanis, millised on kõrvalkulud, kas on olemas panipaik ja parkimiskoht, kes elavad naaberkorterites. Toon välja viis olulist märksõna, mis vajavad enne ostuotsuse langetamist kindlasti tähelepanu.

1. Omandivorm

Kas tegemist on korteriomandiga (omanikule kuulub korter ja mõtteline osa ülejäänud ehitisest: keldriboks, parkimiskoht jms) või kaasomandiga? Oluline on, et kaasomandi puhul oleks seatud notariaalne kasutuskord, ilma selleta ei võta pank korterit tagatiseks. Uue ja järelturu korteri puhul on erinevusi: uut korterit ostes eeldatakse, et notariaalne kasutuskord on keldriboksi, panipaiga ja parkimiskoha suhtes kehtestatud. Järelturu korterite puhul on kasutuskord tavaliselt ajalooliselt välja kujunenud. Kinnistusraamatusse kantud kasutuskord on kehtiv ka järgmistele omanikele.

Kindlasti peaks kontrollima ka kinnistusraamatu ja ehitisregistri muid kandeid, näiteks korteri ruutmeetrite arvu.

2. Hüpoteek

Kinnistusraamatust näeb ka korterile seatud koormatisi. Kui korterile on seatud hüpoteek, tuleb tehingusse kindlasti kaasata ka pank. Mõistlik oleks korteriühistust uurida, ega müüjal pole võlgnevusi. Seaduse järgi võib ühistu nõuda eelmise omaniku võlad sisse uuelt omanikult. Samuti on kasulik teada, kas ühistu on võtnud laenu ja kui suured on igakuised laenumaksed või kas on kavas lähiajal laenu võtta.

3. Haldus

Kas korteriühistu ostab teenuseid haldusfirmalt või tehakse sellised tööd, nagu majaümbruse koristamine, muruniitmine, lumelükkamine ise ja siis milliste kokkulepete alusel? Maapiirkonnas võiks vallavalitsusest infot küsida ka piirkonna arengu/tulevikuplaanide kohta. Oluline on maapiirkonnas teada ka kortermaja küttelahendusi. Kui tsentraalne küte puudub, kas majal on oma keskküttekatel ja kuidas on siis kütmine korraldatud?

4. Kodukord

Et hiljem ei tekiks maja või püstaku elanikega pingeid, tasub välja uurida maja kodukord. Näiteks kas lemmikloom on lubatud või mitte, kus kuivatatakse pesu, kus hoitakse jalgrattaid ja lapsevankreid, kuidas kasutatakse aias olevat grillimisnurka jms.

5. Naabrid

Kortermajas on tähtis, kes elab teisel pool seina, lage või põrandaid. Seepärast on soovitatav enne ostuotsuse langetamist ustele koputada, ennast tutvustada ja tulevaste naabritega tutvuda.

Lisaks

Rõhutamata ei saa jätta ka seda, et kõik kokkulepped peab fikseerima kirjalikult. Näiteks millised mööbliesemed, tehnika, valgustid, aknakatted jäävad korterisse, millised puudused objektil on ja kes need, mis ajaks likvideerib. Üles tuleb märkida ka see, kes ja kui suures mahus tasub notaritasu ja riigilõivu.

Vastutus läheb üle korteri üleandmisel, kui fikseeritakse näidud ja sõlmitakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui eelmine omanik elab korteris veel pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, tasub tema kõik selle aja jooksul tekkinud kulud, tema vastutus vara eest lõpeb võtmete üleandmisel.

Tark on korteri ostu-müügi juurde kaasata kolmanda osapoolena maakler, kes on abiks info kogumisel, kokkulepete sõlmimisel ja kirjalikult fikseerimisel; kes kontrollib, et korter vastab üleandmisel kõigile lepingus kehtestatud tingimustele. Kuigi maakleri palkab müüja, on maaklerist uut kodu soetades alati kasu ka ostjal!

Koolitus Kinnisvara ABC

Mustamäele kavandatakse mahukat sotsiaalkeskust

www.tallinn.eeMustamäe linnaosa valitsuse hoone asemele kerkivad lähiaastail sotsiaalkeskus ning sajakonna sotisaal- ja munitsipaalkorteriga elamu.

„Koostamisel olev A. H. Tammsaare tee 135 kinnistu detailplaneering võimaldaks rajada sellele 0,72 ha suurusele alale soodsate üürikorteritega ühiselamud ja hoolekandeasutused,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Lisaks mahukale ja mitmekülgsele sotsiaalasutusele on alale kavandatud kaks 6-8-korruselist korteritega hooneosa.“

Planeeritava ala lähiümbruses paiknevad 9-, 14- ja 16- korruselised korterelamud. A. H. Tammsaare tee 135 kinnistul suurusega 7187m2 paiknevad kolmekorruseline administratiivhoone, garaaž ja parkla. Mustamäe linnaosa valitsus kolib praegusest amortiseerunud ja lammutamisele minevast administratiivhoonest järgmisel kevadel valmivasse kultuurikeskuse Kaja asemele rajatavasse hoonesse, kuhu on kavandatud uus nüüdisaegne, mitmekülgsete võimalustega kultuurikeskus ning ka uued ruumid linnaosa valitsusele.

„Mustamäel ei ole tegelikult päris kultuurikeskuseks ehitatud hoonet kunagi olnudki – vana Kaja maja ehitati 1960ndatel ju hoopis kinoks ning oli üksnes kultuurikeskuseks kohandatud ja ei vastanud kaugeltki mitte kõigile kultuurikeskuse funktsioonidest tulenevatele vajadustele,“ ütles linnaosa vanem Lauri Laats. „Seega on linnaosa jaoks tegemist tõeliselt ajaloolise sündmusega.“

Mustamäe linnaosa valitsuse asumine kultuurikeskusega ühes majas annab omakorda võimaluse saalide ristkasutuseks. Linnaosa ametnikud saavad uues keskuses kõigile tänapäeva nõuetele vastavad kontoriruumid. Projektis on arvestatud keskust külastavate lastega ning neile on hoones eraldi mängunurk.

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni

UMPA: Tallinn tõuseb kõrgustesse?

umpaKõrghoonete rajamine Tallinnas on aastaid olnud kuum teema. Väiksele kinnistule suure ehitusmahu saamine on iga kinnistuomaniku unistus. Kinnisvara omanike soov oma vara väärtust kasvatada on loomulik aga pahatihi põrkub see avaliku arvamusega, mis kahjuks eeldab, et omanikku ajendab ainult kasum. Tegelikkuses on kõrghoonete arendajad tavaliselt keskmisest professionaalsemad.

Viimasel ajal on meedias märgata jälle kõrghoonete lainet. Skyon, Kapitel, Maakri Kvartal, City Plaza 2, Rocca Towers, Vega jne. Need on ainult mõned kõlavamad nimed, mis kõrghoonetega seonduvad. Me räägime sadadest tuhandetest ruutmeetritest. Selgelt on tunda, et kõrgem on moes.

Linnastumine on üleilmne trend. Inimesed koonduvad linnadesse töö leidmise eesmärgil ja sellega seoses muutub linnakeskkond pidevalt tihedamaks. Kõrghooned tekkisid linnakeskkonda teadlikult alles 19. sajandil, kui maa kättesaadavus tihedalt asustatud linnades muutus keeruliseks. Enne seda teadlikult ehitiste kõrguseid ei võrreldud. Kaugemast ajaloost tuntud kõrged ehitised on pigem rajatised – püramiidid, tuletornid, monumendid jne. Kirikute kõrgemaks ehitamise eesmärk oli silmapaistvus ja mõjukus. Neid võib pidada kõrghoonete eelkäijaks, aga suure osa neist moodustas tornikiiver, mis oma olemuselt on pigem rajatis.

16.aprillil 2009 aastal kehtestati Tallinna teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”, millega määrati 11 perspektiivset piirkonda, kus kõrghoonete ehitus on lubatud. Selguse huvides ütleme, et Kõrghoone terminoloogia on üsna üldine, aga enamasti peetakse kõrghooneks ehitist, mis on ümbritsevatest hoonetest oluliselt kõrgem. Kõrghoone ei ole rajatis, seega igasugused tornid ja mastid selle alla ei kuulu. Ühtset ülemaailmset määratlust kõrghoonele teadaolevalt polegi. Kõrguste osas on erinevused riigiti lausa kordades. Kui Amsterdamis loetakse kõrghooneks juba 13m hoone, siis Moskvas näiteks alles 75m hoone. Ameerika suurlinnades on 80 korrust (ca 250m) üsna tavaline nähtus.

Tallinnas on kõrghoonete mõõdupuuks just kiriku torni kõrgus – Oleviste kirik 124m (algselt 159m). Üle 124m kõrguvad hooned loetakse planeeringus ülikõrgeteks ehk nn. pilvelõhkujateks. Tallinna kesklinna äripiirkonna kõrguspiirang on 130m ja maailmarekordid jäävad siin seetõttu ilmselt püüdmata. Meil reguleerivad hoonete kõrgust erinevad õigusaktid. Tuleohutuse nõuete kohaselt on kõrghoone juba 28m kõrgune hoone. Eelnimetatud teemaplaneeringu mõttes on aga peetud silmas hooneid, mis on kõrgemad, kui 45 meetrit. Käesolevas ülevaates pöörame tähelepanu just kõige kõrgematele hoonetele, mis tõesti püüavad või ületavad pilvelõhkuja mõõtu.

Kindlasti rajatakse kõrghooneid ka lihtsalt edevuse tõttu või soovist jätta jälg maailma ajalukku (näiteks hetkel veel maailma kõrgeim ehitis Burj Khalifa) aga kõige sagedamini tingib selle ikkagi konkreetne linnakeskkonna tihendamisest tulenev vajadus.

Esimeseks ajendiks on reeglina eesmärk teenida tulu. Mida keerulisem on maa kättesaadavus ja suurem nõudlus, seda kõrgem on selle väärtus. Selleks, et õigustada maatüki väärtust on vajalik see kasutusele võtta. Maatükki võib väärtuse loomiseks harida või rajada sellele ehitis, mis annab kindlasti suuremat tulu. Linnakeskkonnas on suurima väärtuse allikas ikkagi ehitamine. Mida tihedamalt (mida rohkem, mida kõrgemale) saab krundile ehitada, seda väärtuslikum ta on. See ongi üks põhjustest rajada kõrghooneid.

Reguleeritud linnakeskkonnas loovad kõrghooned väärtust, tekitavad rikkust ja seeläbi annavad võimaluse elukeskkonda veelgi rohkem väärtustada.

Linn omalt poolt saab läbi planeeringute ja avaliku järelvalvega maa väärtust väga konkreetselt mõjutada. Lubades ehitada ühele kinnistule 10 ja teisele 5 korrust ongi juba tekkinud olukord, kus maa väärtuse erinevus võib olla kahe kordne. Kui sellele lisaks ei saavutata naabrite vahel kokkulepet mõnede teenuste jagamise osas, siis on vaidlused kerged tekkima.

Tallinnas on kõige värvikam näide ilmselt südalinnas nn. Pääsukese tänava kvartali vaidlused, mis kestavad juba pikalt üle kümne aasta. Vaidluse on ajendanud just asjaolu, et väikeste kruntide omanikud ei suuda saavutada kokkulepet ehitusõiguse jagunemise osas kinnistute vahel.

Selles piirkonnas esimesena realiseerimisele tulev projekt on Capital Mill poolt hiljuti avalikustatud Skyon – 26 korruseline ärihoone (all vasakul). Loodetavasti aitab see leida lahenduse ka naaberkinnistute vaidlustesse ja toob muutuse juba ammu uut elu ootavasse kvartalisse.

180621 Tallinn tõuseb kõrgustesse 1

Kõigist Tallinnas planeeritud kõrghoone projektidest on umbes pooled kavas just Maakri piirkonnas. Sellel alal varieerub hoonestustihedus (hoonestuse mahu suhe krundi pinda) 2,7 kuni ülikõrge 6,5-ni City Plaza 1 ja 2 kinnistutel. Viimase kohta on täna levinud ainult esialgsed visuaalid aga kõrgus on seal samuti 30 korrust. Ümber nurga jäävatel Tartu mnt 15 ja 17 kinnistutel on kõrgust taotletud 35-44 korrust. Väga silmapaistev maht aga täna veel vara kommenteerida.

Vast valminud Maakri Kvartali (pildil ülal paremal) peahoone on 30 korruseline. Nordea maja kõrvale jääval Lennuki 22-26 kinnistul on ehitusmahtu taotletud 35 korrust. EBS’i krundile planeeritud hoonele on samuti kavandatud 30 korrust ehitusmahtu. KAPITEL’I poolt hiljuti avaldatud Juhkentali äri- ja elukvartali visuaalid on samuti lubavad. Selle projekti ajalugu on ka pehmelt öeldes värvikas ja läheb tagasi juba kriisi eelsesse aega. Tänane omanik on nende kinnistute esimene professionaalne kinnisvara arendaja ning see annab lootust, et projekt tõesti lubatud mahus ka valmib.

180621 Tallinn tõuseb kõrgustesse 2

Loomulikult ei saa nimetatud hooned valmis ühel ajal ja kõigi realiseerumine on üldse küsitav aga selgelt on nad kõik ajendatud maa väärtuse kasvust.

180621 Tallinn tõuseb kõrgustesse 4Visuaalil on nähtavad: Tartu mnt 1, Tartu mnt 15 ja 17, Maakri Kvartal Skylon ja Kaubamaja laiendus

Teine oluline linnaline vajadus on keskkonna säilitamine. Valimatul tihendamisel on väga lihtne hävitada ühiskasutatav avalik keskkond, mis lõpuks võib viia selleni, et inimesed hakkavad piirkonnast ära liikuma ja elukeskkond kaob- nn. getostub. Haljastuse ja avaliku ruumi koordineeritud rajamine aitab aga elu avalikus ruumis säilitada. Kuna haljastus on ruumi element, mida ei saa mitmele tasandile (mõistliku kuluga) viia, siis loomulikult tuleb seda planeerida osakaalule kinnistust. Siin tulebki appi vertikaalne planeerimine. Lubades sarnase ehitustiheduse juures rohkem korruseid, saab vabanevat maapinda kasutada haljastuseks ja seeläbi hoida keskkond puhtama ja tervislikumana. Kui kinnistu väärtus on kõrgem, siis on ka omanikul rohkem vara mille arvelt sellele keskkonnale panustada. Kasvavale linnale on see parem perspektiiv, kui valglinnastumine, mis tähendab põhimõtteliselt mööda põlde laiali voolamist. Haljastuse, jalakäiguteede, vabaõhu tegevuste toomine ja säilitamine tihedas linnakeskkonnas hoiab linna elus, toetab inimeste terviseharjumusi, parandab turvalisust ja hoiab linnaõhu puhtamana.

Ülemiste City on suurepärane näide, kuidas keskkonna vertikaalne tihendamine annab suurepärased võimalused tänavatasandi kvaliteetseks lahendamiseks. Nende hooned pole küll pilvelõhkujad aga hoonetevaheline ala on väga nutikalt võetud kasutusele parkide, meelelahutustegevuse ja jalutusteedena.

180621 Tallinn tõuseb kõrgustesse 5Ülemiste City vaade Eesti esimesest erapargist

Eeldades, et Tallinn kasvab jätkusuutlikult ca 1,5% aastas (mis hetkel on 4000-6000 inimest aastas) on äärmiselt oluline, et linnakeskkond oleks kompaktne ja hõlmatav. Tihendades peamisi äripiirkondi just vertikaalselt on võimalik säilitada kvaliteetne elukeskkond ka tänavatasandil. Loomulikult peab arvestama insolatsiooni tingimuste ja tuulekanalitega aga koordineeritult on see võimalik. Keskkonda rakendada võimaldaks ka Tondiraba piirkond, kus juba täna on palju madalaid keskkonda koormavaid hoonemahte, mida peaks tasakaalustama rohealad, pargid või liikumisteed. Piirkond lubab absoluutkõrgust 105 meetrit (ehk samuti ca 30 korrust) aga pole selge, kas vertikaalne tihendamine seal ka toimuma hakkab.

Kolmas oluline aspekt on juurdepääs. Mida suurem on hoonestustihedus, seda rohkem inimesi (ja teenuseid) peab selleni jõudma. See tähendab juurdepääsuteede läbilaskevõimet, ühistransporti, parkimist, reguleeritud liiklusvooge ja kommunaalteenuseid. Kõrghoonete rajamist koordineerides on võimalik linnakeskkonda tihendada selliselt, et see ei loo kriisiolukordi ja koondab suurema hulga kasutajaid just sellistesse piirkondadesse, kus kõigi juurdepääsuaspektide lahendamine on lihtsam. Hästi planeeritud kommunaalteenused ja liikluskorraldus võimaldab häireteta toimivat linnakeskkonda.
Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” võtabki muuhulgas arvesse peamiste magistraalide lähedust. Kõik suuremad hoonemahud on kavandatud asukohtadesse, mis on lihtsalt juurdepääsetavad ja suurenev liikluskoormus ei sea ühenduse toimimist löögi alla. Kõrghoone piirkondadega saab reguleerida inimeste liikumist. Tuues suurema mahu inimestele lähemale saab vähendada liikluskoormust ja ühendusteede pikkust, mis omakorda aitab säilitada keskkonda ja õhukvaliteeti. Sellele eelisele toetuvad Tallinnas näiteks Haabersti, Sossi, Tondiraba ja Järvevana kõrghoonete alad. Juurdepääs linna peamistelt magistraalidelt neile aladele on vahetu. Lisaks loob kõrghoonete maht arhitektuurse maamärgi. Haaberstis on juba avalikustamise faasis Endoveri poolt rajatav projekt nimega Rocca Towers. Lubatud kõrgus sellel alal on 130 meetrit ja kõrgem hoone ulatub 30 korruseni. Kindlasti annab see kogu piirkonnale täiesti uue ilme.

180621 Tallinn tõuseb kõrgustesse 6Endoveri projekt Rocca Towers linnulennult

Sossi piirkonnas on tänane arendaja alustanud aktiivse tegevusega ja visuaalid on väga huvitavad. Lubatud absoluutkõrgus on 83 meetrit, kuna lähedal asetsev lennujaam seab vertikaalsele planeerimisele omad piirid. Ootame esimeste objektide valmimist ja plaanide täpsemat tutvustamist avalikkusele.

180621 Tallinn tõuseb kõrgustesse 7Fahle Kvartal, visuaal 2018, Fausto

Piirkonnas kombineeritakse ajalooline Tselluloosi kombinaadi hoonestus kaasaegse arhitektuuriga. Kindlasti loob see kooslus ühe Tallinna huvitavama arhitektuurse ansambli.

Kui kõrghoonete teema 2005.a. arutelule võeti oli Tallinn hoopis teine linn. Toimus valimatu arendustegevus ja keskkonna kooskõla oli arendajatele tundmatu termin. Sellest ajast on meil ette näidata siiski pigem positiivsed näited nagu SEB peakontor, CityPlaza ja Fahle maja, kuna kõrghoonete rajamine on väga kapitalikulukas ja massidesse ei jõua. Kiire turu kasvu tingimustes oleks asi võinud palju hullemini minna aga “õnneks” tõmbas kriis kiiruse maha. Pärast teemaplaneeringu vastu võtmist ei ole kõrghoonete piirkondades tormilist arengut olnud. Turuosalised on professionaalsemad, pangad konservatiivsemad, klient nõudlikum ja ehitushinnad kõrged. Arvestades märkimisväärselt kõrgemat ehituskulu, ei ole kõrghoone rajamine mingi lihtne tegevus. Selleks, et õigustada investeeringut peaks ka oodatav tulu samuti oluliselt kõrgem olema. Tallinnas on selge, et kesklinnas see õnnestub aga kui üritada kõrgemat hinda saada näiteks Haaberstis või Koplis, siis peaks kinnisvaraturg ilmselt tegema kvalitatiivse hüppe.

Eraldiseisvatest hoonetest on täna prominentsem näide Maakri torn, kus üürihinnad ülatuvad varem püüdmatuna tundunud 30 euroni ruutmeetrist.
Negatiivse poole pealt peaks tooma välja Pärnu maantee piirkonna, kus vaatamata suurele ehitustihedusele ei ole arendajad teinud mitte midagi keskkonna väärtustamise huvides. Selliseid juhtumeid võiks tulevikus pigem vältida.

Tallinna kõige kõrgem kehtestatud hoonestuskõrgus on Kopli tn 35 asuvale hoonele lubatud 210m. See tähendab ca 60 korruselist hoonet. Põnevusega ootame selle ehitusõiguse lahendust. See on kahtlemata projekt, millega pääseme kindlasti kogu Euroopa meediapilti. Millal aga võiks olla praktiliselt vajalik Koplisse sellise mahu rajamine on täna väga raske ennustada. Autor loodab siiralt seda siiski kunagi oma silmaga näha.

Autor usub, et kõrghooned teenivad mitut praktilist eesmärki ja loodetavasti ka esteetilist. Kvaliteetne arhitektuur ja mõjuvad vormid aitavad linnakeskkonda ka visuaalselt rikastada. See aga omakorda mõjutab inimesi loovusele ja aitab avalikku ruumi väärtust hinnata.

Tallinn on hästi planeeritud arenduskeskkond, mis võimaldab luua jätkusuutlikku linnakeskkonda. Kõrghooned on linnakeskkonna huvides parem lahendus, kui külg-küljekõrval asetsev madal hoonestus. Tänavakeskkonna aktiivsena ja atraktiivsena hoidmine ning inimeste liikumisharjumuste toetamine on tervise, elukvaliteedi ja pikaealisuse aluseks.

Käesolevas artiklis toodud fotod on suures osas visualisatsioonid ja ei anna terviklikku pilti hoonete mõjust aga kindlasti muudavad need vaateid, liiklusolukorda ja harjumusi. Kõrghooned on suuremahulised tehnilised süsteemid ja on ehituslikult väga nõudlikud. Tänu sellele võib ka tulevikus eeldada, et nende rajamisega ei tegele väikearendajad, kelle rahalised võimalused, kogemused ja vastutusvõime on piiratud.

Soovides kasvada kaasaegseks linnaks peab Tallinn minema kaasa kõikide trendidega. Kaitse all olev vanalinna vaade ja toredad munakiviteed toovad küll palju turiste aga tavalise elukorralduse jaoks on vaja kaasaegseid süsteeme, trasse, hooneid ja rajatisi. Kõrghooned on hea meetod säästa jalatäis maad selleks, et mõni laps saaks tõukerattaga sõitmist õppida, unistaja saaks lille nuusutada või sõbrad üksteisel jala külas käia. Tallinna ei kummita kõrghoonete palavik või ülekuumenemine. Realiseeritavate projektide nimekiri on üsna pikuke ja kättesaadava finantseerimise hulk veel väiksem.

Toetame arengut ja mõtleme kaasa!

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” 25% soodsam

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?Telli käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “6pum30” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 24.06.2018.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on mõeldud nii väiksema- kui suuremamastaabiliste üürileandjate abimeheks. Käsiraamat puudutab üürileandmise majanduslikku aspekti. Samuti on põhjalikult käsitletud eluruumi üürileandmise õiguslikke külgi. Käsiraamatu autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvara ABC

Merko sõlmis ehituslepingu Kadrioru Plaza betoonitööde teostamiseks Tallinnas

Merko18. juunil 2018. a sõlmiti ASi Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Ehitus Eesti ja Bariot Group OÜ vahel ehitusleping Kadrioru Plaza kahe maa-aluse ja üheksa maapealse korrusega elu- ja ärihoone monoliitse raudbetoonkarkassi projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks aadressil Vesivärava 50, Tallinn.

Lepingu maksumus on üle kolme miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2018. aasta juunis ja lõpevad 2019. aasta märtsis.

Koolitus Kinnisvara täiendkoolitus

Uus Maa: Priisle äripark üha laieneb

Uus MaaTallinnas Lasnamäel alustati Priisle äripargi 3. etapi ehitustöödega. Aadressile Ussimäe 12-1 ja 12-2 rajatakse kaks moodsat ärihoonet.

Uutesse hoonetesse tuleb kokku 22 väljaüüritavat pinda. Suur rõhk pannakse just tänavale ulatavatele kaubanduspindadele ning tööstusliku disainiga laokauplustele, kus on ühendatud büroo, pood ja ladu. Klient saab autoga ukse ette sõita, teha kiiresti oma ostu ning seejärel lahkuda, mida paraku paljud suured kaubanduskeskused ei saa pakkuda. Lisaks kauplustele on oodatud ka teenindusettevõtted.

“Nõudlus uute äripindade vastu Lasnamäel ületab pakkumist,” kommenteeris Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Norman Madiberg. “Sellest annab tunnistust pidev kliendipäringute voog ja fakt, et kvaliteetprojektide puhul on tavaliselt 80% pindadest välja üüritud juba nii öelda paberilt.”

Üürnikele pakutakse paindlikke ruumilahendusi ning võimalusel ka mitme äripinna ühendamist.

Priisle Äripark on uus logistika- ja tööstuspark Tallinnas Lasnamäe linnaosas, kus on arendamisel kokku ligi 20 000 ruutmeetrit multifunktsionaalseid pindu, mis võimaldavad paindlike ruumilahenduste näol koondada kaubandus, büroo, lao- või tööstusruumid ühe katuse alla. Rajatav äripark laiub kokku 3,1 hektarisel maa-alal ning on plaanitud valmis ehitada neljas etapis.

Äripargi arendajad on Hammerhead ja Bellvory Management ning ehitustööde peatöövõtja Eventus Ehitus. Projekti konsultandiks on sisearhitekt Karen Bergman Wennesland, kes on pikka aega elanud ja töötanud Londonis. Pindade väljaüürimisega tegeleb Uus Maa Kinnisvarabüroo.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks mais tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 1,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas mais eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete, puittoodete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kemikaalide tootmises.

2017. aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, mai 2018
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Aprill 2018 – mai 2018, % Mai 2017 – mai 2018, %
KOKKU 0,1 1,9
Töötlev tööstus 0,3 1,4
Mäetööstus -0,1 -5,3
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -1,9 14,2
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta mais võrreldes aprilliga 1,0% ja võrreldes 2017. aasta maiga 2,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam naftasaaduste, elektrienergia, keemiatoodete ja puittoodete hind, samal ajal langes elektriseadmete ja tekstiiltoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta mais võrreldes aprilliga 0,7% ja võrreldes 2017. aasta maiga 3,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hind, samal ajal langes põllumajandussaaduste, toormetsa ja nahast toodete ning jalanõude hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.06.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Baltic Horizon Fondi osakuomanike korduskoosoleku otsus

Baltic Horizon19. juunil 2018 toimus Tallinnas, Eestis Baltic Horizon Fondi (edaspidi: Fond) osakuomanike 15. mai 2018 üldkoosoleku korduskoosolek (edaspidi: Koosolek).

Koosolek kutsuti kokku juhindudes Fondi reeglite punktidest 10.4, 10.6, 10.11 ja 8.12 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Koosolekule registreeriti 11 osakuomanikku, kellele kuulus 11 628 181 osakut, mis esindavad 14,69% kõikidest Fondi osakutest ja nendega esindatud häältest. Kuna tegemist oli 15. mai 2018 toimunud osakuomanike üldkoosoleku korduskoosolekuga, siis oli kooskõlas Fondi reeglite punktiga 10.11 Koosolekul kvoorum otsuse vastuvõtmiseks.

Koosoleku päevakord oli järgmine:

  1. Fondi 2017.a majandusaasta aruande ja audiitoraruande ning 2018.a I kvartali vahearuande ülevaade;
  2. Fondi reeglite punkti 15.4.1(r) tõlgendamise ülevaade;
  3. Otsus Fondi osakute tagasiostu programmi loomise kohta.

Fondijuht Tarmo Karotam selgitas Fondi reeglite punkti 15.4.1(r) tõlgendust. Koosolekul osalenud investorid tunnustasid ning jagasid arusaama, et Fondi raamatupidamise kulud kuuluvad tasumisele Fondi arvelt.

Koosolekul otsustati:

Otsustati luua Fondi osakute tagasiostuprogramm ning volitati Fondivalitsejat (või tema mandaadil tegutsevat isikut) omandama Fondi arvel Fondi osakuid järgmistel tingimustel:

  1. Fondi osakute tagasiostu tehingud tehakse kas Nasdaq Tallinna või Nasdaq Stockholmi reguleeritud turul kooskõlas vastava turu reeglitega ning rangelt kooskõlas kohalduva õigusega;
  2. Tagasiostuprogrammi eesmärk on tugevdada Fondi kapitalistruktuuri omandades Fondi osakuid hinnaga, mis on alla Fondi osaku puhasväärtust antud hetkel;
  3. Tagasiostud tehakse hinnaga, mis on alla Fondi osaku puhasväärtust antud hetkel;
  4. 12-kuulise perioodi jooksul, mis algab 19. juunist 2018, võidakse omandada kuni 5,000,000 osakut kuni 5,000,000 euro eest;
  5. Fondi poolt tagasiostetud ja hoitavate osakute koguarv ei tohi ühelgi ajahetkel ületada 10% Fondi osakute koguarvust;
  6. Omandatud osakute eest tasutakse rahas;
  7. Fondile kuuluvad osakud ei anna Fondile või Fondivalitsejale mingeid osakutest tulenevaid õigusi;
  8. Fondivalitseja tühistab Fondile kuuluvad osakud vähemalt 3 kuu jooksul pärast nende omandamist;
  9. Fondivalitseja on saanud kinnituse Eesti Finantsinspektsioonilt ja/või Rootsi Finantsinspektsioonilt selle kohta, et ülalkirjeldatud tingimustel Fondi osakute tagasiostuprogramm mahub turukuritarvituste määruses nr 596/2014/EU sätestatud erandi sisse.

Otsuse poolt hääletas 99,99% koosolekul esindatud häältest (11 627 381 häält), erapooletuks jäi 0,0069% koosolekul esindatud häältest (800 häält). Otsusele vastuhääli ei antud. Seega oli otsus vastuvõetud.

Koosoleku ettekanne on lisatud käesolevale teatele manusena. Koosoleku protokoll tehakse kättesaadavaks 7 päeva jooksul Fondi kodulehekülje vahendusel.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

EfTEN Real Estate Fund III AS-i tütarettevõtja UAB “Saules Miestas” ja UAB Busturas vahelise kohtuvaidluse lõppemine

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS avaldas fondi aktsiate avaliku pakkumise, kauplemisele võtmise ja noteerimisprospektis (registreeritud Finantsinspektsioonis 23.10.2017) informatsiooni 100%-lise tütarettevõtja UAB “Saules Miestas” poolelioleva kohtuvaidluse kohta kaubanduskeskuse üürnikuga (UAB Busturas) elektrikulu arvete osas. UAB Busturas nõude suurus oli 117 706,50 eurot, millele lisandus intress 6% nõude summalt kuni kohtuotsuse täitmiseni ja kohtukulud. UAB “Saules Miestas” hinnangul oli nõue alusetu. Šiauliai kohus (Šiauliai District Court) rahuldas hagi.

UAB “Saules Miestas” kaebas esimese astme kohtu otsuse edasi. Leedu Apellatsioonikohus (Court of Appeal of Lithuania) nõustus UAB “Saules Miestas” seisukohtadega ja 07.03.2018 rahuldas apellatsioonkaebuse.

UAB-l Busturas oli õigus kolme kuu jooksul apellatsioonikohtu otsus vaidlustada ja esitada kassatsioonkaebus Leedu Ülemkohtule (The Supreme Court of Lithuania). UAB Busturas esitas kassatsioonkaebuse, mida Leedu Ülemkohus ei võtnud menetlusse ja 07.03.2018 apellatsioonkohtu poolt vastuvõetud otsus jäi jõusse. UAB “Saules Miestas” ja UAB Busturas vaheline kohtuvaidlus on lõppenud. Kõik kohtukulud jäid UAB Busturas kanda.

Kogu kohtumenetluse ajal oli juhtkond veendunud UAB Busturas nõude alusetuses ja eraldisi sellega seoses ei tehtud. UAB “Saules Miestas” kohtuotsus ei mõjuta seega fondi konsolideeritud bilanssi, kasumiaruannet ega rahavoogu.

Koolitused kinnisvara omanikele

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste turg liigub 3000 tehingu graafikus

Pindi KinnisvaraTallinna ja Harjumaa uute korterite turul on esimese viie kuuga tehtud 1463 broneeringut, mis annab tunnistust, et tänavu lüüakse ilmselt üle 3000 tehingu piir.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste turul pole raugemise märke näha. „Maksejõulised noored pered on sisuliselt välistanud vana elamufondi ning kui rahakott vähegi peale hakkab, soetatakse endale uhiuus korter,“ rääkis ta.

„Turg teeb uute korterite broneeringute arvu poolest tänavu ilmselt ajaloolise rekordi. Kusjuures aasta teises pooles võib tõeks saada aasta tagasi prognoositu, et pakkumiste arv hakkab suure ostutuhina tulemusel vähenema. Pangad valivad arendajaid üha hoolsamalt ning nõrga referentsiga arendajad ei saa lihtsalt laenu ja paljud projektid jäävad toppama. Oma rolli mängib ka ehitushindade tõus, sest rabamine käib peamiselt odavamas segmendis ning seal kasumi teenimine nõuab suuri arendusmahtusid, mis vajab omakorda häid finantseerimistingimusi,“ lisas Sooman.

Kokku on Pindi Kinnisvara igakuise monitooringu kohaselt Tallinnas ja Harjumaal aktiivselt müügis olevaid korteriarendusi 116, kus on kokku pakkumises 2418 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2478 eurot.

http://www.pindi.ee/2018/06/15/uusarenduste-turg-liigub-3000-tehingu-graafikus/

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Ülevaate kinnisvaramaakleri tööst annab käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC”

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKäsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täielik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood http://www.kinnisvarakool.ee/pood/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Koolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Suur suvine elamispindade ülevaade: fookuses on uusarendused

Tõnu ToomparkUus suur elamispindade turuülevaade võtab kokku kinnisvarasektori tähtsündmused ja paneb paika suvised prognoosid.

Kogu korterituru kõrval on värskes ülevaates erilise tähelepanu all uute korterite sektor. Uusarenduse turg on kasvanud sedavõrd, et see määrab, mis toimub nii pakkumise kui hindadega edasi.

Pakkumise kiiret kasvu on omakorda detailsemalt analüüsitud – kas pakkumisi tuleb endises tempos juurde, kuidas suhestub pakkumiste hulk müüki, mida teevad selle peale uute korterite hinnad…

Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Selleks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele on võimalik tulla samu teemasid kuulama Kinnisvarakooli seminarile “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: Kas kinnisvara osta või üürida?

Pindi KinnisvaraAastast aastasse peetakse diskussiooni, kas õigem oleks kinnisvaraobjekt endale laenuga osta või see hoopis üürile võtta. Tegelikkuses peitub õige vastus iga inimese võimalustes ja vajadustes.

Pindi Kinnisvara maakler Triin Sild ütles, et kinnisvara laenuga ostmine on soovitatav inimestele, kelle elu on stabiilne. „Kui sul on lapsed, hea haridus ning stabiilne ja korralikult tasustatav töökoht, siis üürikorterite vahel pendeldamine ei ole mõistlik. Laen on küll pikaajaline kohustus, kuid lõpuks, peale viimase laenumakse tasumist, jääb ostetud korter päriselt endale. See on suur väärtus,“ ütles Sild.

„Alles iseseisvat elu alustavatele noortele peredele, kosmopoliitsetele maailmaränduritele ja juhutöödest elatuvatele inimestele soovitan aga pigem elamispinna üürimist, sest hoolimata majanduskeskkonna olukorrast on üürilepingu üles ütlemine märksa kergem laenulepingu lõpetamisest,“ lisas Sild.

http://www.pindi.ee/2018/06/15/dilemma-kas-kinnisvara-osta-voi-uurida/

Koolitus Kinnisvara ABC

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/09/2018

Andres Teder18/09/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolituse eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

  • kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad arusaada kinnisvara hindamisaktidest;
  • kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • ülevaate hindamise eesmärkidest;
  • info kasutatavatest hindamistoimingutest;
  • selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest;
  • arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/09/2018 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas. Lektor on kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Ärikinnisvara vahendamine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-06.09.2018 Kinnisvara ABC – OLULINE