Kuniks palk kasvab, püsib kinnisvaraturg kindlatel jalgadel

Raid & KoTallinna korterituru tehingute arv ja hinnad on näidanud tõusu. See tekitab eelkõige klikijahil olevates meediakanalites küsimuse, kas kümne aasta tagusest buumi tipust kõrgemale tõusnud hinnatasemed tähendavad uut mulli ja sellele kohe-kohe järgnevat kollapsit? Tegelikkus on see, et kasvavad palgad ehk tugev tööjõuturg loob korterituru jätkuvale kasvule tugeva aluse.

Sissetulekud kasvavad kiirelt ja stabiilselt

Korterite hinnad Tallinnas kui piirkonnas, kus on toimiv kinnisvaraturg, peaksid olema ja ongi seotud inimeste sissetulekutega ehk palkadega. Kui inimeste palgad kasvavad, saavad inimesed rikkamaks ja see toob endaga kaasa kinnisvara kallinemise.

Tallinna keskmine netopalk oli 2018 I kvartalis 1130 eurot. Viimase kolme aasta jooksul on sissetulekud ehk inimeste rikkus kasvanud iga-aastaselt keskmiselt 7%.
Palgatõusu taga on olnud hea majanduskliima Euroopas, mis soosib eksportivaid ettevõtteid. Oluliselt on palgakasvu taga tööjõu nappus – selleks, et leida tööle sobilik inimene, tuleb talle maksta rohkem kui näiteks aasta varasemalt.

Korterite hinnad on seotud sissetulekutega

Tulles tagasi kinnisvaraturu ja elamispindade hindade juurde peame kõigi aegade kõrgeimate korteritehingute hindade juures tähele panema, et ka sissetulekud ehk keskmine palk on kõrgeimal tasemel kui kunagi varem.

Tagantjärele tarkusena võime öelda, et 2007. aastal oli kinnisvaraturg tugevalt üle kuumenenud. Siis sai Tallinna keskmise netopalga eest osta 0,4 m² Tallinna keskmise hinnaga korteri ruutmeetrit.

2009. aastaks paranes selline teoreetiline hinnatõus märgatavalt. 2009. aastal võib Tallinna keskmise palga eest endale lubada 0,8 m² keskmise hinnaga korterit. Tõsi – ostujõud oli hea, kuid tehinguid pärssis asjaolu, et tööpuudus oli ülikõrge ehk palgateenijaid vähe.

2018. aastaks on koduostja ostujõud 2009. aasta tipust allpool. 2018 I kvartali netopalk võimaldab soetada Tallinna keskmise hinnaga 0,65 m² korterit. Seega on ostujõud märkimisväärselt kõrgemal kui 2007. aasta buumi tipuhetkel.

Palgakasv hoiab tuld kinnisvarakatla all

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kiire ja kinnisvarahindade tõusu edestav palgakasv turgutab koduostjate ostujõudu. Teisisõnu suureneb ruutmeetrite hulk, mida saab endale keskmise palga eest lubada.

Korterite hinnad kasvavad, kuid aeglasemalt kui keskmine palk. See tähendab kinnisvaraostjale soodsat trendi. Nii võib öelda, et kuniks korteriturul pakutakse elamispindu, mille hinnad ei jookse ostjate sissetulekute kasvult eest ära, võib eeldada, et kinnisvaraturg püsib tugevatel jalgadel ja kriisi otsivad sõnumid on alusetud.

Andree Raid
Raid & Ko
www.raid.ee

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas augustis tõusu

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta augustis võrreldes juuliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas Statistikaametaugustis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning joogitootmises, samuti hinnalangus rõiva- ja metalltoodete tootmises.

2017. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2018
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuli 2018 – august 2018, % August 2017 – august 2018, %
KOKKU 1,0 3,4
Töötlev tööstus 1,0 1,3
Mäetööstus -0,1 -2,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1,8 32,6
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta augustis võrreldes juuliga 1,4% ja võrreldes 2017. aasta augustiga 2,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektroonikaseadmete, puidutoodete ja elektrienergia hind, samal ajal langes turbatoodete, kummi- ja plasttoodete ning rõivaesemete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta augustis võrreldes juuliga 0,1% ja võrreldes 2017. aasta augustiga 4,8%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam naftasaaduste, jalatsite ning rõivaesemete hind, samal ajal langes põllumajandussaaduste, ehitusmaterjalide ja toiduainete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.09.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Ober-Haus: Baltikumi pealinnade korterite hinnaindeks

Ober-HausApartment prices in Vilnius increased by 0.5% to 1,489 EUR/sqm in August 2018. During a year apartment prices in Vilnius increased by 2.3% and since the last lowest price level in May 2010, apartment prices are higher by 29.0% (by 334EUR/sqm). In January-August 2018, compared to the same period of the previous year, the number of apartment transactions in Vilnius increased by 6.4%.

In August 2018 apartment prices in Riga increased by 0.3% to the average price of 1,240 EUR/sqm. Over the past 12 months, the average apartment price has increased 3.6%. In January-August 2018, compared to the same period of the previous year, the number of apartment transactions in Riga decreased by 6.7%. The average apartment price in Tallinn decreased by 0.5% to 1,825 EUR/sqm in August 2018. Over the past 12 months, the average apartment price has increased 7.7%. In January-August 2018, compared to the same period of the previous year, the number of apartment transactions in Tallinn increased by 2.1%.

Ober-Haus-Baltic-Apartment-Price-Index-August-2018

Sooduspakkumine käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “3kmxvh” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 23.09.2018.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest. Käsiraamatu autor on Niina Siitam.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 

Mis toimub pealinna korteriturul? Uusarenduste monitooring annab vastused

Tõnu ToomparkMis toimub Tallinna uute korterite sektoris? Kas pakkumine kasvab ja ülepakkumine viib hinnad alla? Kas müük kerkib kinnisvarapakkumisega samas rütmis? Kas üüratu arv mikrokortereid leiab ostja?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringuteenus.

Uusarenduste monitooringuteenus vaatab nii Tallinna linna, Tallinna linnaosade kui üksikute arendusprojektide või projektide kogumite lõikes, kui suur on pakkumine, millised on müügitempod ja milline on pakkumiste hind.

Monitooringuteenus näitab ilmekalt, kas uute korterite müügitempod liiguvad tõusu- või langusesuunas ja kas arendajad on pigem hindu kergitamas või kukutamas. Seda taas nii üksikute projektide või piirkondade lõikes.

Kui oled huvitatud uusarenduste värskest infost, anna teada +372 525 9703 ja/või tonu@toompark.ee. Saame kokku ja räägime lähemalt, kuidas andmestikust maksimaalne väärtus välja võtta.

PS: Vajadusel on võimalik teha arendusprojektide statistika aruandevormid vastavalt tellija vajadusele.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ aitab Sul aru saada uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest

Uus korteriomandi- ja korteriuhistuseadus2018. aasta alguses jõustus uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotas elamute haldamisega tegelevad ühisused ja lõi seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse.

„Käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlas uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Paljassaarde rajatakse Liivamadala tänav

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus määrab Paljassaare tehissaarte detailplaneeringuga kavandatud tänava nimeks Liivamadala tänav.

Uus tänav algab Paljassaare teelt ja viib tammina tehissaartele. Paljasaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale määratakse Paljassaare tehissaarte detailplaneeringuga ehitusõigus kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks. Planeeritavatele tehissaartele on ette nähtud autoga juurdepääs maismaaga ühendatava tammi abil ning jalakäijad pääsevad saarele samuti üle planeeritava silla.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon toetas linnaosa valitsuse poolt pakutud nimedest Liivamadala tänava nime, mis seostus ka sealse liivase rannaga – rand, mis jätkub meres, ongi liivamadal. Liivamadala tänava nimi sobiks uuele tehissaartele viivale teele, kuna liivamadala põhikoht asubki just kahe suurema planeeritud tehissaare juures. Kui tulevikus on loodud maismaa ja tehissaare vahele tammiga ühendus, siis on kavas Liivamadala tänava leviala tammile pikendada.

Põhja-Tallinnas asuva 27,98 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paljassaare tehissaarte detailplaneering annab võimaluse rajada Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale kolm omavahel ühendatud tehissaart, kuhu on kavandatud üks kuni 9-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga ning linnusaar.

Detailplaneeringuga muudetakse maa-ala Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve kauba- ja tootmissadama maast kaubandus- ja teenindusehitise maaks ning laiendatakse sama juhtotstarvet Tallinna lahe alal moodustatavatele tehissaartele.

Statistikaamet: Jagamismajandusteenuse kasutajate osatähtsus suureneb

Eesti Statistika16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis 2018. aastal 89%-ni, mida on 1 protsendipunkt enam kui aasta tagasi, teatab Statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus 4 ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus 3 protsendipunkti.

16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis 2018. aastal 89%-ni, mida on 1 protsendipunkt enam kui aasta tagasi, teatab Statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus 4 ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus 3 protsendipunkti.

Kodune internetiühendus oli 91% leibkondadest, mida on 2 protsendipunkti enam kui 2017. aastal. Kodune internetiühendus oli peaaegu kõigil (99%) lastega ning 87%-l lasteta leibkondadest. Internetiühenduse liikidest oli kodus valdavalt juhtmega või juhtmevaba internetiühendus, mis oli 89%-l internetiühendusega leibkondadest. Mobiilne internet oli aga 81%-l internetiühendusega leibkondadest.

Viimase 3 kuu jooksul kasutas internetti 98% 16–54-aastastest internetikasutajatest. Kõige enam kasvas internetikasutajate osatähtsus 65–74-aastaste vanuserühmas, tõustes 53%-lt 59%-le. Digilõhe noorima (16–24-aastased) ja vanima (65–74-aastased) vanuserühma vahel kahanes 41 protsendipunktini. Igapäevaselt kasutas internetti 92% internetikasutajatest.

16–74-aastaste internetikasutajate seas kümnest üheksa kasutas internetti e-kirjade saatmiseks või lugemiseks, internetipanga toiminguteks ning info otsimiseks toodete / teenuste kohta. 69% internetikasutajatest vaatas internetis videosid (filmid, muusika jm) ning 66% kuulas muusikat. Viimase 12 kuu jooksul broneeris eraisikult veebilehe või mobiiliäpi kaudu sõiduteenust (nt Taxify/Uberi kaudu) iga neljas ning majutusteenust (nt Airbnb.com kaudu) iga viies internetikasutaja. Viimase 12 kuu jooksul saatis avaliku sektori asutustele taotlusi või esitas andmeid (nt e-tuludeklaratsioon) 81% ning otsis veebilehelt või mobiiliäpist infot 78% internetikasutajatest.

Viimase 12 kuu jooksul ostis või tellis internetist mõne toote / teenuse 68% internetikasutajatest, mida on 3 protsendipunkti enam kui 2017. aastal. Internetti kasutavatest naistest tellis internetist 71%, meestest vastavalt 65%. E-kaubanduse kasutajate seas suurenes internetist rohkem kui 5 korral tellinute osatähtsus, mis kasvas aastaga 4 protsendipunkti võrra ehk 23%-lt 27%-le. Valdavalt telliti tooteid / teenuseid Eesti müüjatelt (85% e-kaubanduse kasutajatest). Viimasel aastal suurenes 5 protsendipunkti võrra väljaspool Euroopa Liitu paiknevatelt (nt USA, Hiina) müüjatelt tellimine. Kõige enam telliti internetist kindlustuspoliise (66%), reisi- ja majutusteenuseid (63%) ning ürituste pileteid (58%).

Eestis oli 13% ettevõtteid, kus 2018. aastal töötas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialist. IKT-spetsialiste üritas värvata või värbas alla kümnendiku (6%) ettevõtteist, 4%-l ettevõtteist oli raskusi IKT-spetsialisti leidmisel. Paraku ei näita IKT-spetsialistide arv eelneva aastaga võrreldes kasvutrendi vaid pigem mõningast langust. Ühelt poolt on see seletatav asjaoluga, et 2017. aastal 13%-st IKT-spetsialiste värvanud või värvata üritanud ettevõttest enam kui pooled olid raskustes nende leidmisel. Teisalt on pilveteenuste näol turule tulnud lahendused, mis võimaldavad tark- ja riistvara või nende kombinatsioone rentida või kasutada serveriruumi failide säilitamiseks ja salvestamiseks. Selliste teenuse kasutamine võimaldab ettevõttel hakkama saada ka IKT-spetsialistideta, kuna pilveteenuseid haldavad ja monitoorivad teenusepakkuja spetsialistid.

2018. aastal soetas tasulisi pilveteenuseid kolmandik Eesti ettevõtteist. Enimlevinud pilveteenuseks on finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamine ja salvestamine ning e-postiteenused. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on info ja side valdkonna ettevõtted, kes on ise ka pilveteenuste pakkujad.

2018. aastal koguti IT-uuringuga ettevõtetelt esmakordselt infot ka kolmemõõtmelise printimise tehnoloogia kasutamise kohta. Kuigi 3D-printimine pole enam uus teema, ei ole selle kasutamine ettevõtluses väga levinud. Küllap on põhjus selles, et tehnoloogia pole odav, samuti piirdub kasutusel olev tehnoloogia peamiselt plastikuga, kuigi ülikoolides on tehtud juba katsetusi ka metallist objektide 3D-printimisega. Uuringu tulemustest selgub, et 2% Eesti ettevõtteist on kasutanud 3D-printimist. Enim on tehnoloogiat kasutatud info ja side, töötleva tööstuse, tervishoiu ja kaubanduse valdkonna ettevõtted. Peamiselt kasutati 3D-printimist ettevõtte enda tarbeks mudelite või prototüüpide valmistamisel või tootmisprotsessides.

Uuringu andmetest selgub, et tööstusroboteid on kasutanud 3% ja teenindusroboteid ligi 1% Eesti ettevõtteist. Enim on teenindusroboteid kasutanud 250 ja enama töötajaga suurettevõtted. Töötleva tööstuse ning veondus- ja laondusettevõtted on teenindusroboteid kasutanud nii ladude käitlussüsteemides kui ka monteerimistöödel. Teenindusroboteid kasutanud ettevõtteist 35% kasutas neid klienditeeninduses (näiteks klientide teavitamisel, kaupade paigutamisel, tooteinfo edastamisel).

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib Statistikaamet iga aasta II kvartalis. Aastatel 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2018. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Uuring hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Statistikatööde „Infotehnoloogia leibkonnas“ ja „Infotehnoloogia ettevõttes“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Arco Vara: Eesti kinnisvaraturu eripärad

Arco VaraVõrreldes teiste Euroopa riikidega, on Eesti kinnisvaraturu ajalugu võrdlemisi lühike. Meie turg on väike ja õhuke, ent kinnisvaraomanike osakaal on Euroopa üks kõrgemaid. Kõik see muudab meie kinnisvaraturu küllaltki omanäoliseks.

Eesti kinnisvaraturg ei ole veel laiapõhjaliselt välja kujunenud, mistõttu võib periooditi ning asukohtade lõikes märgata keskmisest oluliselt kiiremaid hinnakasvu või -languse tendentse. Iga suurem projekt või demograafilistest teguritest tulenev ostjate laine mõjutab turgu tugevalt.

Lühikese ajaloo tõttu on meie kinnisvaraturul endiselt nišše ja segmente, milles jätkub tugevat nõudlust. Tänu sellele on arendajatel ja investoritel vähemalt lühiajalises plaanis võimalik teenida kõrgemaid tootlusi kui Lääne-Euroopas keskmiselt. Näiteks said paljud eestimaalased alles üsna hiljuti teada, mis on stock-office, büroohotell või külaliskorter.

Kinnisvaraomanike osakaal on aga Eestis üks Euroopa kõrgemaid, siin mängib suurimat rolli kunagine maade tagastamine. Samal põhjusel on Eesti inimestel pigem soov kinnisvara omada kui seda üürida.

Üürituru osakaal peaks aga kasvama ja viis, kuidas avalik sektor seda mõjutada saaks, on suurendada üürileandjate õigusi. Praegu on paragrahvid kallutatud üürilevõtja kasuks, mistõttu paljud investorid loobuvad elukondlikku kinnisvarasse raha paigutamast.

Eesti kinnisvaraturul on teiste riikidega võrreldes palju väikeseid plusse. Siin on kõik kinnisvaraga seotud registrid digiteeritud, tehingute tegemine on suhteliselt kiire ning odav, Eestis puudub veel kinnisvaramaks, maamaks on võrdlemisi väike, ehitustegevuseks ja muuks vajalike dokumentide esitamine on valdavalt digiteeritud, maaklerite vahendustasud ja kinnisvara hindamise tasu on pigem väikesed, peale selle on võimalik kasutada KredExi toetusi ja käendusi.

Eestis on väga palju hoonestamata maad. Arvestades, kui suur on maailmas nii elamumaa kui ka toiduainete kasvatamiseks vajaliku maa puudus, võib öelda, et eestimaalased istuvad tohutu kasutamata ressursi otsas. On kindel, et Eestis jätkub metsamaa ja põllumajandusliku otstarbega maa perspektiivne hinnakasv, olenemata lühiajalistest muutustest elukondlikul kinnisvaraturul.

Kui võrrelda Eesti elanike ja teiste lääneeurooplaste ostueelistusi, siis võib väita, et keskmine eestimaalane ostab seda, mida ta omale lubada saab, mitte seda, mida ta tegelikult võibolla sooviks. Eestlased on pidanud ajalooliselt hakkama saama väga vähesega ning kinnisvara puhul leppima pigem madala kvaliteediga. Valdava osa elamufondist moodustavad aastatel 1940–1990 ehitatud üksik- ja korterelamud, mida heaoluriikidega võrreldes iseloomustavad pigem kehvad elamistingimused.

Eestlastest kinnisvarasoetajatel puuduvad ostuotsuste langetamise juures sageli konkreetsed kriteeriumid, piisab heast siseviimistluse seisukorrast ning boonuseks võiks olla ka hoone hea seisukord. Uusarenduste korterite soetamisel pööratakse üha enam tähelepanu energiatõhususele. See on oluline ka ärikinnisvaraga seotud tehingutes, mis on aga otseselt seotud ettevõtluse, mitte enam emotsiooniga.

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2018. aasta augusti seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2018. aasta augusti lõpu seisuga on 1.3733 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2018. aasta juuli lõpu seisuga on -1.27%. Fondi puhasväärtus vähenes augustis tulenevalt rahalise väljamakse arvesse võtmisega ligikaudu EUR 2.0 miljoni ulatuses ja muutusest tuletisinstrumentide (intresside SWAP) reservis.

Ajaloolised tööstuspärlid avavad ajutiselt uksed

Viiel järjestikusel nädalavahetusel on septembris ja oktoobris vaheldumisi Lätis ja Eestis avatud ajaloolised tööstushooned, millest paljud on muidu külastajatele suletud. Külastajad on oodatud vee- ja tuletornidesse, raudteejaamadesse, veskitesse ning vabrikutesse.

„Meie projekti eesmärk on äratada ellu kasutuseta jäänud tööstusobjektid, et teha neist turismi sihtpunktid ning edendada turismi maapiirkondades,” ütles projekti Industrial Heritage Lääne-Eesti koordinaator Sille Roomets. „Tööstuspärandi väärtustamine on praegu Euroopas kasvav trend. Läbi nende objektide saame inimestele tutvustada meie tööstuse ajalugu ja tehnoloogia arengut.”

Lääne-Eesti avatud tööstuspärlite nädal toimub reedest laupäevani, 21.-23. septembril ning Lõuna-Eesti nädalavahetus on 5.-7. oktoobril 2018. Külalistele on avatud mitmed tööstuspärandiobjektid, mis muidu on inimestele suletud. Näiteks avavad oma uksed Risti veetorn Läänemaal ning veel avamata Eesti turbamuuseum Tootsis. Külalisi ootavad ka Raudtee- ja Sidemuuseum Haapsalus, Lavassaare muuseumraudtee Pärnumaal, Hiiu Villavabrik, Kärdla Pikk Maja, Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletornid Hiiumaal, Lümanda lubjapark, Angla tuulikud, Eemu tuulik ja Sõrve tuletorn Saaremaal.

Lõuna-Eesti avatud tööstuspärlite nädalal 5-7. oktoobril avavad oma uksed külastajatele: Lahmuse vesiveski, Viljandi vana veetorn ja Mõisaküla muuseum Viljandimaal, Ööbikuoru hüdrotöökoda ja Lasva veetorn Võrumaal, Leevaku hüdroelektrijaam-muuseum, Räpina paberivabrik ja Süvahavva villavabrik Põlvamaal. Hellenurme veski, A le Coq’i õllemuuseum ja Trüki- ja paberimuuseum Tartumaal, Alatskiviait-kuivati, Siimusti keraamika ja Tabivere tuulik Jõgevamaal.

Avatud ajalooliste tööstuspärlite nädalavahetused Eestis ja Lätis 2018:

14.-16. sept Vidzeme regioon (Läti)
21.-23. sept Lääne-Eesti
28.-30. sept Riia regioon (Läti)
5.-7. okt Lõuna-Eesti
13.-15. okt Kurzeme (Läti)

Projekt „Industrial Heritage“ kestab kaks aastat ning selle raames korrastatakse 26 ajaloolist tööstuspärandiobjekti Eestis ja Lätis, koolitatakse objektide haldajaid turismi- ja tootearenduse teemadel ning tehakse igakülgset koostööd objektide turundamisel. Projekti rahastas Interreg Eesti-Läti programm, selle kogumaksumus on 1,4 miljonit eurot. 2018. aasta on Euroopa kultuuripärandiaasta ning oktoober on pühendatud tööstuspärandile.

Merko rajab Tallinna kesklinna viiekümne kortermajaga Uus-Veerenni elukeskkonna

MerkoUus-Veerenni arendusalale kerkib ehituse esimeses etapis kaksteist elamut kokku 137 korteri ja 8 äripinnaga. Korterite avalik müük algab täna ja esimesed elanikud saavad oma uutesse kodudesse sisse kolida 2019. aasta lõpus.

Uus-Veerenni on Tallinna kesklinna suurim terviklik elamuarenduse ala. See paikneb Veerenni asumis Baltika ja Lutheri kvartalite kõrval Veerenni, Vana-Lõuna ja Tehnika tänavate vahel.

Järgmise kümne aasta jooksul valmib Uus-Veerennis kokku ligi poolsada uut korterelamut. Kvartalisse rajatakse Pille ja Tiiu tänavad, hoonete vahele pargilik elukeskkond, ruum luuakse kohalikele büroodele ja väikeäridele ning uuele lasteaiale. Arenduse hilisemas järgus on plaanis ühe ärihoone rajamine.

„Oleme Uus-Veerenni elukvartali ettevalmistamisel võtnud teadlikult sihiks jätkata naabruses asuvate eestiaegsete linnamajade arhitektuuri, tuues juurde küll modernset vaadet, aga luues elukeskkonda, mis mõjuks õdusalt nagu väärikale Veerenni asumile kohane,“ kommenteeris Uus-Veerenni eripära Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarendusdivisjoni direktor Tiit Kuusik. „Mul on väga hea meel, et Tallinna linnasüdames pikalt seisnud tühermaast saab lähiaastatel mugav ja moodne elukeskkond,“ lisas Kuusik.

Uus-Veerenni on üks suurema eelhuviga Merko arendusprojekt läbi aegade. Merko kodulehel oma huvi registreerinud inimesed broneerisid eelmüügi käigus üle 90 korteri ja äripinna esimeses ehitusjärgus valmivast 145st. „Eriti populaarseks osutusid kolmekorruselised suurte rõdudega linnavillad, kus igal perel on oma privaatne korrus, aga samas saab kasutada ka suuremale kortermajale iseloomulikke mugavusi nagu näiteks lifti ja maa-alust küttega parklat,“ rääkis kvartali müügijuht Irina Piirmets.

Arenduse esimeses etapis ehitatakse Veerenni tänava äärde Baltika kvartali kõrvale kuus kolmekorruselist viilkatusega linnavillat, kaks nelja- ja neli kuuekorruselist kortermaja koos neid ümbritseva elukeskkonnaga. Uus-Veerenni linnaosast kujuneb nn väikeasum suuremas, kus kvartali sees pakuvad kohalikud ärid ja teenindusasutused eluks vajalikku, samas on süda- ja kesklinna äri- ja meelelahutusasutused ning Järvevana kergliiklusteed ja Järve terviserada mugavas läheduses.

Uus-Veerenni majade vahele rajatakse haljastatud sisehoovid, mille kujundamisel on võetud eeskujuks Londoni Notting Hilli piirkonna ruumistruktuur. Elukvaliteeti tõstavad valgustuse ja pinkidega hubased puhke- ja grillialad, lehtlad ning laste mänguväljakud. Parkimine viiakse elukvartalis maa alla küttega parkimiskorrusele, et kvartalisisestele teedele jääks rohkem ruumi jalakäijate jaoks. Hoonete ühisel -1 korrusel asuvad panipaigad ning jalgrataste hooldus- ja parkimiskohad.

Uus-Veerenni elukvartali esimese etapi hoonetes on 1–4-toalised korterid, kuuekorruseliste elamute esimestel korrustel asuvad ka äripinnad. Valikus on nii väiksemad linnakorterid kui ka isikliku terrassi ja murualaga suuremad perekorterid. Paljudel korteritel on lodžad, esimese korruse korteritel avarad terrassid.

Korterelamud on B energiaklassiga. Hoonete fassaadidel kasutatakse väärikaid materjale – tellist, klaasi, terast – mis on lihtsalt hooldatavad ning kaunid ka 50 aasta pärast. Majades on ruumipõhiselt juhitav vesipõrandaküte ja korteripõhine soojustagastusega sundventilatsioon. Korterite sisekliima, läbipääsude ja erinevate näitude juhtimine on läbi automaatika võimalik nii korteri seinalt kui ka interneti vahendusel.

Uus-Veerenni koduostja saab valida seitsme eluruumide ja kuue märgruumide siseviimistluspaketi vahel, mis on omavahel kombineeritavad ja lubavad leida sobiliku igale maitsele. Korterite suurused jäävad vahemikku 35–118 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad on vahemikus 2142–3255 eurot.

Enam kui 25 aasta jooksul on Merko ehitanud ja müünud Baltimaades üle 4500 kodu ning rajanud tervikliku ja läbimõeldud elukeskkonna tuhandetele. Parima kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni.

Merko ehitusjärgus arendusprojektid on Uus-Veerenni elukvartal, Pikaliiva elurajoon, Noblessneri korterelamud ja Rand linnavillad Tallinnas ning Tähepargi elukvartal Tartus. Viimased korterid on müügil Tartu mnt 52 kortermajas ja Paepargi elukvartalis.

Baltic Horizon Fund: Tagasiostu tehingud

Baltic Horizon FundPerioodil 10.09.2018 kuni 14.09.2018 tehti järgmised tehingud:

Kuupäev Tagasi ostetud osakute hulk Osaku keskmine kaalutud hind (EUR) Hind kokku (EUR)
10.09.2018 11688 1,2826 14 991,03
11.09.2018 11208 1,2839 14 389,95
12.09.2018 11158 1,2898 14 391,59
13.09.2018 11236 1,2850 14 438,26
14.09.2018 3000 1,2870 3 861,00
Kokku 48290 1,2854 62 071,83

Käesoleva teate avaldamise seisuga omab Baltic Horizon Fond 161 776 oma osakut.

Kõik ülaltoodud tehingud tehti Nasdaq Tallinna börsil SEB Pank AS poolt, kes viib maaklerina läbi Fondi osakute tagasiostu programmi.

Programm kestab kuni 19.06.2019 ning selle jooksul võidakse omandada kuni 5 miljonit osakut kokku kuni EUR 5 miljoni eest hinnaga, mis on madalam kui viimane osaku puhasväärtus (NAV).

Pindi Kinnisvara: Ülikalliste korterite arv muudkui kasvab

Pindi KinnisvaraTallinnas on enam kui 3000 eurose keskmise ruutmeetri hinnaga 28 uusarendusprojekti, kus on ühtekokku 461 vaba korterit.

Vaid aasta tagasi oli selliseid projekte 15 kokku 283 korteriga.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et põhjused on nii ajaloolised kui majanduslikud.

„Ajalooliseks põhjuseks on asjaolu, et veel mõni aasta tagasi olid kesklinna arendatud korterid väga likviidsed, sest üle poole tehingute mahust andsid Vene Föderatsiooni ja Soome Vabariigi päritolu investorid, kellele olid majandussurutisest räsitud Eesti kinnisvarahinnad investeeringuna äärmiselt atraktiivsed,“ selgitas ta. „Paraku sai nii Soomes kui Venemaal pidu läbi ning nüüd tuleb ostjaid leida peamiselt kohaliku elanikkonna seast,“ lisas Sooman.

„Majanduslikud põhjused peituvad kõrgetes marginaalides. Kui äärelinnade arendusprojektide puhul on tihtipeale investeeringu netomarginaal (ROI) 10-20%, siis Kesklinnas võib see küündida ka 50%-ni, vahel harva ka veelgi kõrgemaks ning suurem kasum peibutab hoolimata karmist konkurentsist,“ ütles ta.

„Paraku pole ülikalliste südalinna korterite ehitamine enam kiire raha teenimise koht ning pilk tasuks pöörata piirkondadesse, kus ka kohaliku perekonna rahakott uue korteri hinnale vastu peab,“ lisas Sooman.

Kokku on Pindi Kinnisvara igakuise uusarenduste monitooringu kohaselt Tallinnas ja Harjumaal 118 kortermaja arendusprojekti, kus on pakkumises 2535 uut korterit keskmise hinnaga 2544 €/m².

http://www.pindi.ee/2018/09/14/ulikalliste-korterite-arv-muudkui-kasvab/

Veel on võimalik registreerida koolitusele “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

Marko Mehilane 300x300Koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub Kinnisvarakoolis 25/09/18. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 25/09/2018 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Koolituse läbimine annab osalejale 3,3 Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe arvestuspunkti.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

19…27.09.2018 Kinnisvara täiendkoolitus – OLULINE