Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise ning aktsiakapitali suurendamise teade

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, registreeritud aadress Sõjakooli 11, 11316, Tallinn; edaspidi Pro Kapital Grupp) kuulutab käesolevaga välja Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ning teavitab aktsiate kavandatavast kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinn AS-i (registrikood 10359206, registreeritud aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) poolt korraldataval reguleeritud turul Nasdaq Tallinn (edaspidi reguleeritud turg).

Aktsiate avalik pakkumine

AS Pro Kapital Grupp pakub märkimiseks 6 000 000 uut aktsiaseltsi aktsiat nimiväärtusega 0,2 eurot aktsia kohta. Aktsiate näol on tegemist AS Pro Kapital Grupp lihtaktsiaga (ISIN kood EE3100006040), mis lastakse välja dematerialiseeritud kujul.

Aktsiaid pakutakse hinnaga vahemikus 1,80 kuni 2,30 eurot (s.t 1,80 eurot, 1,90 eurot, 2,00 eurot, 2,10 eurot, 2,20 eurot või 2,30 eurot) ühe aktsia kohta, millest 0,2 eurot moodustab aktsia nimiväärtus ning ülejäänud summa on ülekurss. Lõplik pakkumise hind määratakse kindlaks Pro Kapital Grupp nõukogu poolt ja avalikustatakse reguleeritud turu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast pakkumisperioodi lõppu. Aktsiate pakkumise ajakava on järgmine:

Aktsiate märkimisperioodi algus 20 september 2017
Aktsiate märkimiseesõigust omavate olemasolevate aktsionäride nimekirja fikseerimine
 
4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities)
Aktsiate märkimisperioodi lõpp 4 oktoober 2017 16:00 (Tallinna aja järgi)
Aktsiate jaotumise otsustamine 6 oktoober 2017
Aktsiate emiteerimine vastavalt jaotamistulemustele (ajutise ISIN koodi alusel) 10 oktoober 2017
AS Pro Kapital Grupp esitab:
(a)   avalduse Eesti väärtpaberite registrile aktsiate registreerimiseks;
(b)   avalduse äriregistrile AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamiseks.
10 oktoober 2017
Aktsiate emiteerimise lõpuleviimine 17 oktoober 2017 või sellele lähedane kuupäev
Eeldatav aktsiate kauplemise alustamine reguleeritud turul 19 oktoober 2017 või sellele lähedane kuupäev

Aktsiakapitali suurendamine toimub ja aktsiatest tulenevad õigused tekivad alates aktsiakapitali suurendamisest äriregistris.

Aktsiate kauplemisele võtmine

Pro Kapital Grupp esitab 10. oktoobril 2017 Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatava reguleeritud turu Noteerimis- ja Järelevalvekomisjonile taotluse pakutava 6 000 000 aktsia kauplemisele võtmiseks. Kuigi Pro Kapital Grupp teeb kõik jõupingutused aktsiate kauplemisele võtmiseks, ei saa Pro Kapital Grupp aktsiate kauplemisele võtmist tagada.

Prospekti kättesaadavus

Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise prospekt on elektroonilises vormis kättesaadav Pro Kapital Grupp kodulehel aadressil http://prokapital.com/investor/aktsionarid/dokumendid/ ja Finantsinspektsiooni kodulehel aadressil http://www.fi.ee/index.php?id=14925.

Investorid võivad prospektist paberkoopia saamiseks pöörduda aadressile Sõjakooli 11, 11316, Tallinn või esitavad paberkoopia saamiseks palve alltoodud e-posti aadressile.

Enne Pro Kapital Grupp aktsiatesse investeerimist palume tutvuda prospektiga tervikuna.

Aktsiakapitali suurendamine

Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu kuus Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsust. Iga otsusega suurendatakse Pro Kapital Grupp aktsiakapitali 6 000 000 uue aktsia väljalaskmise teel erinevate märkimishindadega. Nimetatud otsuste alusel väljastatavate aktsiate märkimishinnad on vastavalt:
Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu kuus Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsust. Iga otsusega suurendatakse Pro Kapital Grupp aktsiakapitali 6 000 000 uue aktsia väljalaskmise teel erinevate märkimishindadega. Nimetatud otsuste alusel väljastatavate aktsiate märkimishinnad on vastavalt:

1. 1,80 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,60 eurot) iga aktsia kohta;

2. 1,90 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,70 eurot) iga aktsia kohta;

3. 2,00 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,80 eurot) iga aktsia kohta;

4. 2,10 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,90 eurot) iga aktsia kohta;

5. 2,20 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 2,00 eurot) iga aktsia kohta;

6. 2,30 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 2,10 eurot) iga aktsia kohta.

Ülejäänud osas on kõik nimetatud aktsiakapitali suurendamise otsused ühesugused ning vastuvõetud järgmistel tingimustel:

1. uute aktsiate arv: 6 000 000;

2. ühe aktsia nimiväärtus: 0,20 eurot;

3. aktsiakapitali suurendamise maht: 1 200 000 eurot (6 000 000 uut aktsiat) (uus aktsiakapitali suurus pärast suurendamist on 12 054 344,40 eurot)

4. uued aktsiad on sama liiki, mis Pro Kapital Grupp olemasolevad aktsiad (AS Pro Kapital Grupp lihtaktsia, ISIN kood EE3100006040);

5. aktsiate märkimise eesõigus on Pro Kapital Grupp aktsionäridel, kes väärtpaberiregistri andmete kohaselt väärtpaberiregistri 4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities) omavad Pro Kapital Grupp aktsiaid (edaspidi olemasolevad aktsionärid);

6. aktsiate märkimise eesõiguse teostamise tähtaeg: 2 nädalat (alates 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017);

7. aktsiate märkimise periood: 2 nädalat (alates 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017);

8. aktsiate eest tasutakse rahalise sissemaksega;

9. aktsiate eest tasutakse ülekandega Pro Kapital Grupp pangakontole nr EE727700771000914548 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) aktsiate märkimise tähtaja jooksul;

10. uusi aktsiaid pakutakse märkimiseks:

10.1. olemasolevatele aktsionäridele;

10.2. Pro Kapital Grupp nõukogu poolt valitud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellele pakutakse aktsiaid kogusummas vähemalt 100 000 euro eest isiku kohta (välja arvatud need isikud, kelle osalemine aktsiate pakkumises eeldab täiendavat registreerimist, prospekti või muid meetmeid lisaks Eesti õigusaktide kohaselt nõutavatele ja Pro Kapital Grupp poolt võetud meetmetele) (edaspidi institutsionaalsed investorid);

10.3. Pro Kapital Grupp juhatuse ja nõukogu liikmetele ning

10.4. Eesti füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale eespool nimetatud institutsionaalsete investorite ja olemasolevate aktsionäride.

11. Kui ilmneb, et on toimunud aktsiate ülemärkimine, otsustab Pro Kapital Grupp nõukogu aktsiate jaotuse alljärgnevalt:

11.1. esiteks on igal olemasoleval aktsionäril õigus omandada ja talle eraldatakse sellisel arvul aktsiaid, mis on proportsionaalne väärtpaberiregistris registreeritud andmete alusel olemasolevate aktsionäride nimekirja kindlaksmääramise hetkel (s.t väärtpaberiregistri 4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities) talle kuuluvate aktsiate arvuga. Olemasolevale aktsionärile selles osas eraldatavate aktsiate maksimaalne arv arvutatakse järgmise valemi järgi ja tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni: Sm = Sa x se / sa. Selles valemis: (a) „Sm“ on maksimaalne aktsiate arv, mida olemasolev aktsionär võib omandada; (b) „Sa“ on aktsiate koguarv (s.t 6 000 000); (c) „se“ on olemasolevale aktsionärile olemasolevate aktsionäride nimekirja kindlaksmääramise hetkel kuuluvate aktsiate arv; ja (d) „sa“ on Pro Kapital Grupp aktsiate koguarv enne aktsiate emiteerimist (s.t 54 271 722);

11.2. teiseks eraldatakse igale olemasolevale aktsionärile üks aktsia, kui talle esimeses osas eraldatud aktsiate täisarv saadi ümardamise teel (vt eespool);

11.3. kolmandaks eraldatakse ülejäänud aktsiad investoritele nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast märkimisperioodi lõppu (eraldatavate aktsiate arvu määrab nõukogu oma äranägemisel).

12. Aktsiate alamärkimisel võib juhatus pikendada aktsiate märkimise perioodi kuni 15 päeva võrra või tühistada uued väljastatud aktsiad osas, milles need jäid märkimata.

13. Emiteeritavad aktsiad annavad õiguse dividendidele alates aktsiakapitali suurendamise majandusaastast.

14. Käesolev aktsiakapitali suurendamise otsus on 18. septembri 2017 Pro Kapital Grupp pakkumis ja kauplemis prospekti (edaspidi prospekt) punktis 24.5 („Aktsiate väljastamise otsus“) sätestatud otsus. Kõik prospektis sätestatud tingimused ja nõuded kehtivad käesoleva otsuse alusel tehtavale aktsiakapitali suurendamisele.

Aktsiakapitali suurendamise otsuste tühistamise õigus

Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu otsuse:

1. jätta endale muu hulgas õigus muuta ja/või tühistada mistahes enda poolt vastuvõetud Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsus;

2. mitte suurendada Pro Kapital Grupp aktsiakapitali rohkem kui kuue miljoni uue aktsia võrra vastavalt vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsustele;

3. anda kõik uued aktsiad välja vaid ühesuguse märkimishinnaga.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Nordecon: Aktsiakapitali vähendamise registreerimine äriregistris ja väljamaksed

Nordecon15. septembril 2017 kanti äriregistrisse Nordecon AS-i aktsiakapitali vähendamine 24. mail 2017 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati vähendada Nordecon AS-i aktsiakapitali 1 456 896,74 euro võrra 19 720 440,42 eurolt 18 263 543,68 euroni. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,045 euro võrra aktsia kohta. Aktsiaseltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Nordecon AS-i aktsiakapitali suurus 18 263 543,68 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

Aktsiakapitali vähendamine summas 1 384 052,76 eurot (0,045 eurot aktsia kohta) makstakse välja aktsionäridele 18. detsembril 2017. Nordecon AS-le kuuluvate oma aktsiate eest aktsiaseltsile väljamakseid ei tehta.

Aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 7. juunil 2017 a. kella 23:59 seisuga.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni

Uus Maa: Euromoney valis Uus Maa Eesti parimaks kinnisvarabürooks

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo valiti Euromoney poolt taas Eesti parimaks kinnisvarabürooks. Tegu on juba kolmanda korraga, mil Uus Maa selle väärika tiitli sai.

Järjekorras 13. kinnisvarauuringu (Real Estate Survey) raames küsitleti 2462 vastajat 1218 ettevõttest, kokku 75 riigist. Fookuses oli nii kinnisvarafirmade poolt pakutavate teenuste hulk kui ka nende kvaliteet.

„Oleme väga meelitatud sellise tunnustuse eest. Mis saab olla parem, kui klientide rahulolu ja konkurentide heakskiit meie töö osas,“ ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus.

Uus Maa Kinnisvarabüroo on Euromoney poolt varasemalt pärjatud aastatel 2009 ja 2010.

Euromoney on üks tuntumaid finantsajakirju, mis tegutseb aastast 1969. Ajakirja lugejaskonnaks ja uuringutes osalejaiks on peamiselt äriettevõtete juhid, kelle arvamuse ja häälte põhjal koostati ka nimetatud edetabel.

Kinnisvara käsiraamatute transport tasuta

Tallinna Reaalkooli juurdeehituse detailplaneeringu avalik väljapanek

TallinnTallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda ajavahemikul 6.-20. oktoobrini tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimaja, tuba 32) ning Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus) esmaspäeval kella 8.15‑18.00, teisipäevast neljapäevani kella 8.15‑17.00 ning reedel kella 8.15‑16.00.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Tallinna Linnavalitsus võttis Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastu 30. augustil 2017. Detailplaneeringu eesmärgiks on võimaldada rajada Tallinna Reaalkoolile reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskuse. Planeeritav keskus pakuks Tallinna koolidele võimalust saada maailmatasemel reaalharidust. „Reaalhariduse edendamiseks vajab Tallinn kaasaegset kompetentsikeskust, mis võimaldab maksimaalselt rakendada kaasaegset õpikäsitust – õppijate individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavat, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavat õpet,“ ütles abilinnapea Mihhail Kõlvart. Abilinnapea lisas, et uus hoone lahendab Tallinna Reaalkooli aastaid vaevanud ruumikitsikuse ja sportimisvõimaluste puudumise probleemid. Lisaks Tallinna Reaalkooli õpilastele saavad valminud õpperuume kasutada ka kõikide teiste Tallinna koolide õpilased, see annab võimaluse teha oma koolitöid ja praktikume nüüdisaegse varustusega laborites.

Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering näeb ette kinnistul oleva neljakorruselise Tallinna Reaalkooli hoone säilitamise olemasolevas suuruses ning selle kõrvale kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone ehitamise ja olemasoleva ühekorruselise hoone rekonstrueerimise. Estonia puiestee ja G. Otsa tänava nurgal asuva detailplaneeringuala suurus on 1,27 ha.

Detailplaneeringuga Estonia pst 6 kinnistule määratav ehitusõigus võimaldab Tallinna Reaalkooli arendada ning kooli tegevust ajaloolises asukohas laiendada. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid ja luua ajakohased tingimused õppetöö läbiviimiseks.

Uus õppehoone on kavandatud praeguse spordiväljaku alale, ühtlase tänavaseina kujundamiseks on määratud Estonia puiestee ehitusjoon. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ei tohi planeeritud hoone kõrgus ületada Tallinna Reaalkooli hoone katusekarniisi kõrgust. Planeeritud hoone võib ühendada ajaloolise koolihoonega esimese ja maa-aluse korruse tasandil.

Detailplaneeringus on määratud arhitektuurinõuded mälestiseks tunnistatud koolihoone vaadeldavuse ja dominantsuse tagamiseks. Enne planeeritud hoone ehitusprojekti koostamist tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Lisaks on krundile planeeritud parkla, rekreatsiooniala ja spordiväljak.

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Domus Kinnisvara turuülevaade 08-2017: Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind läheneb 1400 eurole

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel teostati augustis Eestis kokku 4582 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 278 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis juuliga võrreldes 10% ning võrreldes eelmise aasta augustiga tõusis 9%. Käesoleva aasta augustikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 9% kõrgem.

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 2146 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 192 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 11%. Aktiivsuse tõusu tõi kaasa korterite (+196 tk) ja elamute (+58 tk) müügitehingute arvu tõus. Augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel saadi varasemalt broneeritud korteritega tehingut lõpuni viidud, mis tõstsid korteritehingute arvu. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 15% ja tehingute koguväärtus 23%.

Tallinn-AUGUST-2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati augustis ca 27% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 24%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma C. R. Jakobsoni tn 7, Kuklase tn 16/18, Lahepea tn 7, Randla tn 6 ja Sinimäe tn 16 arendused, kus kokku teostati 114 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2094 €/m². Palju uusarendusi on veel valmimas, seega ei ole niipea oodata uute korterite osakaalu suurt langust.

Tartu

Tartu maakonnas teostati augustis 459 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 26 miljonit eurot. Juuliga võrreldes tõusis tehingute arv 9%, kuid koguväärtus püsis samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus püsis samal tasemel.

Tartu-AUGUST-2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati augustis ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 22%. Sel kuul jõudis tehingusse mitu keskmisest kõrgema hinnaklassiga uusarenduse korterit (nt Lai tn 39, kus korterite tehinguhinnad üle 2200 €/m2), mis tõstsid korterite keskmise hinna tasemeni 1390 €/m2.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati augustis 223 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 8 miljonit eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 28% ning tehingute koguväärtus 32%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 21% ja koguväärtus 19%.

Pärnu-AUGUST-2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

August oli Pärnu linnas uute korterite müügitehingute poolest tagasihoidlik, ainult 5% tehingutest toimus uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 14%. Sellest tulenevalt langes ka korteri müügitehingute keskmine hind.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 153 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehingute arv 6% ja tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 2%, kuid koguväärtus tõusis 9%.

Viljandi-AUGUST-2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 160 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 46%. Augustis müüdi viis üle 100 000 euro maksvat elamut, mis tõstis tehingute koguväärtust. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 26%.

Kuressaare-AUGUST-2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Narva

Ida-Viru maakonnas teostati augustis 310 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 117%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ja koguväärtus 146%.

Narva-AUGUST-2017

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Koolitus Kinnisvara ABC

Õpetajate Kodu korterid jagati valituks osutunud taotlejate vahel

TallinnTäna jagati Õpetajate Kodu korterid sõelale jäänud taotlejate vahel, komisjoni ettepaneku korterite üürile saajate kohta kinnitab Tallinna linnavalitsus.

Õpetajate päeval, 5. oktoobril avatavasse Õpetajate Kodusse asuvad elama Tallinna linnas asuvas koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis või kutseõppeasutuses töötavad õpetajad.

„Lasnamäe Kadrioru poolsesse serva, Uuslinna tn 3a kinnistule rajatud Õpetajate Kodus on kokku 75 korterit,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Neist 72 korterit sai täna nö. välja jagatud, kolm korterit jätsime reservi. Korteri välja valituile üürile andmise otsuse teeb linnavalitsus ilmselt kahe nädala jooksul.”

Õpetajate Kodus on 40 ühetoalist korterit suurusega 24,0-36,5 m2 ning 35 kahetoalist korterit suurusega 38,7-50,7 m2.

Õpetajate Kodus asuvate korterite üürile saamise taotluste vastuvõtt algas 15. mail. Taotlejate vahel etteantud kriteeriumide alusel valiku tegemise hetkeks oli komisjonile laekunud 158 avaldust, neist vastas kriteeriumidele 138. Eluasemekomisjon valis nende seast mitmete kriteeriumide alusel omakorda välja 72 taotlejat, kelle taotlus oli kõige enam põhjendatud.

Õpetajate Kodu eluruumide üüri suurus on 5,21 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus. Hoone saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega. „Eesmärgiks on seatud tavapärasest märksa madalamad ülalpidamiskulud – tegemist on energiat maksimaalselt säästva majaga,“ rõhutas Võrk.

„Üürnike mugavuse huvides rajati maja soklikorrusele lisaks panipaikadele ka pesumasinate ja -kuivatitega nn pesuköök, ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele. Korterid varustatakse köögimööbli ja –tehnikaga,“ lisas Võrk

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Tallinna linnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes. „Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest,“ tõdes Võrk. „Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma.“

Ärikinnisvara vahendamine

26/09/2017 toimub koolitus “Ärikinnisvara vahendamine”

Ärikinnisvara vahendamineKoolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 26/09/2017 Tallinna kesklinnas. Lektor on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

  • inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
  • inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
  • äripindade omanikele;
  • ärikinnisvara arendajatele;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
  • teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
  • konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Ärikinnisvara vahendamine” toimub 26/09/2017 kell 09.00-14.00 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvara ABC

Arco Vara: Eesti korterituru augustikuu lühiülevaade

Arco VaraAugustikuus tehti Eestis 2 084 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 327 tehingut rohkem, mille juures tehinguaktiivsus kasvas 19% võrra. Võrreldes 2016. aasta augustiga tehti 91 tehingu ehk 4,6% võrra enam tehinguid. Kui viimastel perioodidel on järjepidevaks trendiks olnud olukord, kus tehingute arv kasvab märgatavalt kiiremini kui mediaanhind, siis möödunud kuude vältel on asunud kasvutempod ühtlustuma. Ennekõike kerkib turgu iseloomustavate näitajate stabiliseerumine üles tehinguaktiivsuse kasvu aeglustumise tõttu.

Alates maikuust kasvas igakuiselt Harjumaalt väljaspool mujal Eestis tehingute arv kiiremini nii absoluutnumbrites kui ka protsentuaalselt, augustis aga väljaspool Harjumaad tehinguaktiivsus aastases võrdluses enam ei kasvanud. Maikuus kasvas tehingute arv väljaspool Harjumaad 18%, juunis 9,6%, juulis 9,1% kuid augustis langes 1,7% võrra. Augustikuus hoidis üleriigiliselt korterituru tehinguaktiivsust ennekõike Harjumaa, mille juures absoluutnumbrites kasvas tehinguaktiivsus vastavas maakonnas sarnases tempos nii pealinnas kui mujal maakonnas, mis oli suuresti tingitud uute korteritega tehtavatest tehingutest.

Sarnaselt varasematele kuudele võis ka augustis märgata keskmisest kiiremat tehinguaktiivsuse ja hinnakasvu tempot mitmetes väiksemates Eesti piirkondades. Maakondade keskustes ja teistes väikelinnades on märgata varasemate trendide jätkumist, kus vähene kvaliteetsete pakkumiste arv on soodustamas kasvanud nõudluse taustal hinnataseme keskmisest kiiremat kasvamist. Laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on keskustes oluliselt kasvanud pakkumishindade tõttu asunud siirduma ennekõike linnalähedastesse alevikesse, kus korterite hinnad on madalamad ning võimalik on sama raha eest soetada rohkematoalisi kortereid. Eesti suuremates ja aktiivseimates väikelinnades nagu Rakveres ja Viljandis on aastane hinnakasv jäänud püsima ligikaudu 10% juurde, mille juures on aga lähitulevikus oodata hinnakasvu tempo järkjärgulist taandumist mõõduka kasvuni.

Varasemad kohati mõnenädalased müügiperioodid on kiirelt kasvanud pakkumishindade tõttu väikelinnades taas pikenema asunud ning selle tulemusena pakkumiste arv tasakaalukalt kasvule pöördunud. Endiselt müüjakeskse turu tõttu ei ole kinnisvara omanikud nõus rohkete huviliste tõttu pakkumishindu aga langetama, mistõttu on paljudes väiksemates Eesti piirkondades ainuüksi eluasemelaenu sissemaksuks vajaliku summaga kinnisvara soetamine muutunud keerulisemaks, tarvis on suuremat omafinantseeringut. Möödunud kümnendi jooksul tänasest hinnatasemest mõnevõrra kõrgema hinnaga soetatud kinnisvara eest lootus tänasel hetkel vähemalt sama palju raha tagasi saada on asunud müüjaid suuresti emotsionaalselt mõjutama.

Hulgaliselt pakkumisel olevaid kortereid on pakkumishindade osas tugevalt ülehinnatud, mistõttu nende eluasemelaenu tagatiseks hindamisel ei lange hinnatud turuväärtus ja kokkulepitud tehinguhind kaugeltki kokku. Ostjaskonna osakaal, kes varasemalt oli võimeline tehinguid tegema rohke või pelgalt omakapitaliga, kasutamata ostuks laenuraha, on jätkuvalt ostmas investeerimiseks sobilikke objekte kuid mitte enam iseendale elamiseks. Pangalaenuta ostjaskonna seas on aina enam korteriturul esile kerkimas aga pensioniealised tarbijad, kes soovivad kolida maalt linna või vahetada suurema korteri väiksema vastu, sarnane trend püsib tulevikus stabiilselt aktuaalne.

Augustis tehtud korteritehingute mediaankeskmiseks hinnaks kujunes Eestis 1 251 €/m2. Võrreldes juuliga kasvas ruutmeetrihind 1,4% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,4%. Augustis jätkus Eesti korterituru kui terviku mediaanhinna kiirenev kasv teist kuud järjest. Märtsis oli aastane hinnakasv 7,3%, aprillis 3,0%, mais 1,8%, juunis 1,0% kuid juulis jällegi 6,0%. Pikema aja vältel on tehinguaktiivsus kasvanud Tallinnast ja Tartust väljaspool piirkondades, kus hinnatase on oluliselt madalam. Kuigi vastavates piirkondades on hinnakasvu tempo kiirenenud, ei ole siiski madalate piirkondlike hindade tõttu hinnakasv viimase kahe kuu vältel kiiremini kasvama asunud. Nii aprillis, mais kui ka juunis olid uute korterite müüginumbrid Eestis mõnevõrra madalamad, mistõttu Eesti korterituru keskmine hinnatase kasvas ka vastavatel perioodidel aeglasemalt kui aasta esimestel kuudel ning ühtlasi juulis ja augustis. Augustikuus kasvas Tallinnast väljaspool tehingute arv mujal Eestis aastases võrdluses 2,9% kuid mediaanhind langes 4,2% võrra, sest turuaktiivsus on jätkanud kasvamist odavamate varadega Eesti n-ö mahajäänumates piirkondades.

170913 Korterid

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

170913 Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017* 2017. aasta augusti andmed on esitatud 06.09 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

170913 Tabel

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Statistika: viivituses olevate eluasemelaenude maht väheneb

Tõnu Toompark2017 II kvartalis lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel Eesti majapidamistel tähtajaks tasumata eluasemelaene 217 miljoni euro väärtuses. See moodustab kogu eluasemelaenude portfellist 3,2%.

Aastataguse ajaga võrreldes on hilinevate laenude maht vähenenud. Aasta tagasi 2016 II kvartali seisuga oli hilinevate laenude maht 239 miljonit euro ja 3,7% laenuportfellist.

Enamus eluasemelaenude võlgadest likvideeritakse suhteliselt ruttu. Üle 60 päeva on viivituses olevate eluasemelaenude maht 33 miljonit eurot ehk 0,5% laenuportfellist.

Laenude tagastamise positiivsete trendide taga on eelkõige kerkivad palgad ja kõrge tööhõive. Need tegurid annavad võimaluse laene tähtaegselt ja ilma liigsete viivitusteta teenindada.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Merko sõlmis ehituslepingu Neringa hotelli rekonstrueerimistöödeks Vilniuses

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko stayba ja UAB „Neringos viesbutis“ sõlmisid lepingu Neringa hotelli rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde teostamiseks aadressil Gedimino avenüü 23, Vilnius.

Lepingu maksumus on ligikaudu 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimine on plaanitud 2018. aasta detsembrisse.

UAB Merko statyba (www.merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.

Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

Majaehitaja: Tahan endale maja ehitada, palju üks maja maksab?!

Majaehitaja“Tere! Mul on krunt olemas ja ma tahan omale maja ehitama hakata! Palun tehke pakkumine ühele viilkatusega keskmise suurusega majale?” Selliseid kirju või telefonikõnesid saavad majatootjad ja ehitusfirmad küllaltki sageli.

Paremal juhul antakse natuke rohkem infot, määrates ära maja suuruse ja võimaliku energiaklassi või vajalike ruumide nimekirja. Iga täpsustav info on teretulnud, kuid ilmselgelt on see ebapiisav info, et teha korrektset hinnapakkumist maja ehitamiseks.

Koos tüüpprojektide ning elementmajadega võidukäiguga on kujunenud olukord, kus inimesed ei keskendu maja tellides projekti koostamisele, mis täpsustab enamik valikuid, vaid eeldavad, et kui küsida hinnapakkumist nn. keskmisele majale, siis küll seal kõik vajalik sisaldub. See aga pole paraku päris õige arusaam. Vaatame allpool seda teemat natuke lähemalt.

Majaehitus on teenus, mitte kaup

Kuigi mõni üksik moodulmajade tootja on võtnud suuna sinnapoole, et müüa oma moodulmaju standardkaubana, jääb siiski praegu ja ka tõenäoliselt järgnevatel aastakümnetel selgelt peale individuaalne lähenemine oma maja ehitamisele. Ja põhjus on samuti ilmselge, kõik inimesed on erinevad, oma erinevate võimaluste, soovide ja vajadustega.

Majaehitus on teenus, kus tuleb valida paljude võimaluste hulgast enda jaoks sobilik arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus, leida majale optimaalne ruumiplaan, otsustada ära maja tehnosüsteemid ning teha maja välis- ja siseviimistluse materjali- ja värvivalik. Seda sisendit saab kokkuvõttes anda ainult tellija ise.

Iga tellija saab kasutada majaehituseks ideede ja mõtete kogumiseks erinevate majaprojektide katalooge ja tüüplahendusi, kuid selleks, et küsida esmast hinnapakkumist, tuleb teha eeltööd ja fikseerida kõik see, mida oma majalt soovitakse.

Sellist eeltööd on vaja teha ennekõike kahel põhjusel:

  1. Oma majaga seotud valikute ja lahenduste läbimõtlemine aitab aru saada, millist maja tegelikult sina ja su pere vajab. Teadlik tellija on hiljem rohkem oma majaga rahul ning oskab oma maja rohkem väärtustada.
  2. Võimaldab saada täpsema hinnapakkumise. Detailsem info hinnaküsimise staadiumis vähendab riske oluliseks hinnatõusuks ehitusfaasis. Kui küsida hinnapakkumist minimaalse info põhjal siis pakutakse tavaliselt ka kõige minimaalsema ja odavama hinnaga lõpptulemust. See aga, et pakutud lahendus on nuditud ja sellest ka soodsam hind, selgub sageli alles ehitusfaasis, kus tellija on sageli sunnitud lisakulusid tegema asuma, et maja valmis saaks.

Kokkuvõttes on soovitav juba majaprojekti algfaasis koostada nimekiri kõigest, mis on oluline ja mis abistab majatootjat või ehitusfirmat konkreetsema esmase hinnapakkumise tegemisel. Väike näide, mis antud nimekirjas võiks olla:

  • Maja arhitektuur. Kas aluseks võetakse mõni tüüpprojekt või kaasatakse arhitekt individuaalprojekti tegemiseks? Individuaalprojekti käigus aitab arhitekt ka kaasa mõelda ja pakub lahendusi, kuid ka seal peab olema põhisisend tellijalt.
  • Maja suurus / elanike arv.
  • Korruste arv.
  • Maja paiknemine krundil.
  • Ruumiprogramm ehk majas olevate ruumide nimekiri ja nende suurused.
  • Maja energiaklass.
  • Põhimõtteline konstruktiivne lahendus. Põhimaterjalid, katusekatte materjal jne.
  • Kütteallikas ja küttelahendus (näiteks õhk-vesisoojuspump ja põrandaküte)
  • Ventilatsioonilahendus ja jahutussüsteem (loomulik või soojustagastuse sundventilatsioon, ventilatsioonitorustiku materjal)
  • Välisuksed ja aknad (akende avanemine, aknaraami materjal, soojusjuhtivus U väärtus)
  • Majasisesed muud kommunikatsioonid (kanalisatsioon, tarbevesi – konkreetne tootesari või lahendus)
  • Korstnalahendus (kui majale on korsten vajalik)
  • Maja siseviimistlus (põrand, seinad, laed, niisked ruumid – materjalide valikul võib ette anda ka m2 hinna suurusjärgu, siseuste hinnaklass, aknalaua materjal)
  • Elektritööd (kasutuspunktide orienteeruv arv, kus oleks ka maja välisvalguse punktid ja õueala valgustuspunktid, majas kasutatavate pistikute ja lülitite tootesari)
  • Nõrkvool (valvelahendus, andmeside kaabelduse lahendus, targa maja funktsionaalsus)
  • Santehnika tootesari
  • Kesktolmuimeja lahendus
  • Valgustid (sealhulgas süvistatud valgustid, valgustite tootesari)
    jne.Nagunii tuleb tellijal kõigi nende teemade osas oma seisukoht kujundada, kuid pigem tasub seda teha kohe projekti algusfaasis.

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Domus Kinnisvara: Kuidas valmistuda krundiostuks?

Domus KinnisvaraMille järgi valivad inimesed omale sobiva krundi, kui valik on nii mitmekesine ning maatükid erinevad üksteisest nii asukoha, kuju, hinna, naabrite, suuruse, pinnavormi, haljastuse ja veel paljude parameetrite poolest? Nii krundi müümine kui ka ostmine on põhjalikku süvenemist nõudvad tegevused ning tavainimestel ei pruugi olla piisavalt teadmisi, kuidas seda teha ning millega arvestada.

Maa-ameti andmetel on käesoleval aastal (seisuga 31.08.) Tartu maakonnas hoonestamata elamumaaga tehtud 373 tehingut ning keskmine pinnaühiku hind 17 €/m2. Tartu linnas on hoonestamata elamumaaga tehtud samal ajal tehinguid 63 ning keskmine pinnaühiku hind 60€/m2. Tartu maakonnas on kinnisvaraportaali kv.ee andmetel pakkumises hetkel 486 elamumaa kinnistut, mille hinnad algavad 4 000€ (elamumaa Ülenurme vallas) ning ulatuvad kuni 196 000€. Eksklusiivseim ja kalleim ühepereelamu krunt asub Emajõe ääres, kiirelt arenevas, modernses ja turvalises Kvissentali elamurajoonis, mis asub Tartu kesklinnast ca 5 minutilise autosõidu kaugusel. Lisaks on seal pakkumises ka mitmeid krunte soodsamas hinnaklassis.

Kuidas leida suurest hulgast pakutavatest kruntidest omale just see kõige sobivam, et maja valmis ehitades ja piirkonda elama asudes ei peaks oma valikus pettuma?

Järgnevalt on antud mõned soovitused, mille üle peaks iga krundiostja enne notarisse ostutehingut vormistama minemist mõtisklema:

  1. Mõtle läbi ja kirjuta märksõnad paberile, millist ümbruskonda Sa endale ja oma perele sooviksid. Nii nagu ka maja ostmisel, tuleks läbi mõelda, kas soovid kõnniteed oma kodu vahetus lähedusse, kas jalgrattateed on olulised? Kas on tähtis, et kool ja kaubanduskeskus oleksid jalutuskäigu kaugusel? Kas ja kui tihe on bussiühendus linnaga? Kas naabrid võiksid olema vähemalt kilomeetri kaugusel või sobib elada ka nende vahetus läheduses? Kaardista oma soovid ja ootused parima elukoha väljavalimiseks.
  2. Otsi, võrdle ja vali välja ehitaja. Hoonestamata maa ostmine tähendab, et Sa pead ise leidma ehitusfirma või ehitaja, kes Sulle unistuste kodu ehitab. Vali välja mitu sobivat ehitusfirmat ja uuri nende taustasid ning võrdle firmasid omavahel – kes mida pakub. Mõtle enda jaoks valmis, kas soovid „võtmed kätte“ lahendusega maja, või oled valmis ise käed külge panema ning soovid professionaali abi ainult mõningate keerulisemate tööde teostamisel. “Võtmed kätte” ehk täislahendus sisaldab kõiki maja valmimiseks teostatavaid töid. Nende tööde hulka kuuluvad üldjuhul projekteerimine, vundamenditööd, sisekommunikatsioonitööd, viimistlustööd ning veel hulk töid, mis on vajalikud tervikliku maja valmimiseks.
  3. Kui piirkond on tundmatu, siis enne kohalesõitmist on lihtne ümbruskonnaga tutvuda Google tänavavaate või satelliitpildi abil. Selle abil on võimalik sama kiirelt ja lihtsalt vaadata nii seda, mis asub sinule huvipakkuva krundi vahetus läheduses kui ka mitme kilomeetri kaugusel. Kaunis krunt võib olla pakkumises uskumatult soodsa hinnaga, aga siin tasukski ostida põhjust – ehk asub mõni ebameeldiv hoone (nt. loomakasvatus- või tööstus) krundi vahetus läheduses, mida Sa sinna tegelikult ei sooviks.
  4. Tutvu piirkonna, asukoha ja krundiga kohapeal. Sul on täielik õigus krundil jalutada, tutvuda krundi heade ja halbade külgedega ning unistada, kus oleks hea näiteks terrassilt päikeseloojangut vaadata. Kui krunt piirneb veekoguga, siis arvesta, et madal jõgi või oja võib vihmaperioodil krundi üle uputada. Märka suuri surnud alasid ilma roheluseta – need võivad viidata varjatud keskkonnaprobleemidele või liigniiskusele ning tuua kaasa selle, et ka tulevikus ei hakka seal taimed kasvama.
  5. Küsi müüjalt täpsustavat infot krunti puudutava infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kohta. Veendu, et vee, elektri ja kanalisatsiooniga liitumisel ei ole varjatud tasusid. Kas kaabeltelevisioon ja kiire internet peavad piirkonnas kättesaadavad olema? Uuri nende ühendamise võimalusi.
  6. Ülevaade teedest ja kinnistule juurdepääs. Tavaliselt soovitakse osta krunte, mis asuvad avalikult kasutatava tee ääres või milleni pääseb mööda avalikult kasutatavat teed. Kui ostetava krundiga nii ei ole, siis uuri kindlasti välja, et vajalikud juurdepääsud ja õigused tee kasutamiseks on olemas.
  7. Tutvu piirkonna üld- ja detailplaneeringuga (kui on olemas) ning veendu, et ehitamisele ja ehitisele seatud piirangud sobivad Sinu väljavaatega uue kodu osas. Kontrolli, ega konkreetsel maatükil pole ehitamist takistavaid või isegi välistavaid piiranguid. Maa-ameti geoinfosüsteemist on võimalik valida mitmesuguseid kaardikihte, millest kindlasti tuleks üle vaadata “Kitsenduste kaart”, “Looduskaitse” ja “Kultuurimälestised”. Kui läheduses on mingi piiranguid põhjustav objekt (nt maantee, raudtee, elektriliin, jõgi, muinsus- või looduskaitseobjekt vms), siis vajadusel saab piirangu olemuse kohta täpsemat infot vastavatest registritest või asutustest.
  8. Tööta koostöös professionaalidega. Leia endale asjatundlik kinnisvarakonsultant/maakler, kellel on eelnevalt kogemusi kruntide ostmise osas (nt. elamumaa ostja esindamisel). Võimaluse korral kaasa protsessi ehitaja või arhitekt juba enne lõplikku elamumaa ostuotsuse tegemist, et hiljem ei peaks kahetsema.
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2017. aasta augusti seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2017. aasta augusti lõpu seisuga on 1.3315 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2017. aasta juuli lõpu seisuga on -0.81%. Fondi puhasväärtuse vähenemine tulenes seoses osakuomanikele rahalise väljamaksete tegemisega augustis.

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

Nordecon ja Haven Kakumäe sõlmisid lepingu 3 kortermaja ehitamiseks Kakumäele

NordeconNordecon AS ja Haven Kakumäe OÜ sõlmisid lepingu Tallinnasse Kakumäele aadressile Lesta 10 kolme kortermaja projekteerimiseks ja ehitamiseks. Nordeconi lepingu maht on ligikaudu 11 miljonit eurot, Haven Kakumäe arenduse investeeringute kogumaht on 70 miljonit eurot. Majad valmivad 2018. aasta lõpuks.

„Oleme Tallinnasse Kakumäe poolsaarele valmis saanud Eesti kõige uuema jahisadama ning nüüd alustame sinnasamma ka kortermajade ja sadamahoonete arendust – sellest piirkonnast saab ilus ja terviklik ala elamiseks ning spordi ja hobidega tegelemiseks,“ ütles Haven Kakumäe OÜ juhatuse esimees Neeme Kaarma.

„Eratellijate osakaal hoonete ehituses on päris suur, see on väga positiivne. Eriti aktiivne on Tallinna elamuehitus, muud ehitusvaldkonna sektorid on mõõdukas kasvus,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Kakumäe Lesta 10 kortermajad on kindlasti hea müügipotentsiaaliga, kuna asuvad väga hästi planeeritud ja läbimõeldud piirkonnas. Majad on mere ääres, vaikses ja rahulikus piirkonnas, jahtklubi kõrval, ümber on lopsakas loodus ja hulgaliselt sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi, aga samas on ka hea ligipääsetavus nii merelt kui maalt, nii jalgsi kui transpordivahenditega.“

Lesta 10 kolm kortermaja on 3-korruselised, hoonete brutopind on kokku 10695 m² ja netopind 9410 m². Kolmes majas on kokku 55 korterit, korterid on 2–5toalised. Maju ühendab maa-alune parkimiskorrus. Igast trepikojast viivad liftid soojustatud parklasse.

Korterid on avara planeeringuga, kõrgete, 3-meetriste lagede, põrandakütte ja maast laeni akendega, mis tagavad rohke valguse. Korterid on varustatud „targa kodu“ süsteemiga, akendel on automaatsed katted. Igas korteris on sauna võimalus.

Lesta 10 kortermajad asuvad Haven Kakumäe jahtklubi kõrval mere ääres. Kortermajad asuvad 15 min kaugusel Tallinna kesklinnast, umbes 5 minuti kaugusel Rocca al Mare kaubanduskeskusest, 5 minuti kaugusel Kakumäe rannast ning umbes 25 minuti kaugusel Tallinna lennujaamast.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Haapsalu

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSeptembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

  • Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
  • Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
  • Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
  • Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
  • Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
  • Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

  • 20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
  • 28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

  • Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
  • Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.09.2017 Kinnisvaraõiguse ABC