Kolm Venda

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2017 kinnisvaraturu ülevaade

Uus MaaEesti

Aasta algas rahuliukult, nii, nagu see alati olnud ongi. Mulluse jaanuariga võrreldes on kasv aga toimunud, sest kogu möödunud aasta jätkas kinnisvaraturg vaikset tõusu.

Maa-ameti statistika kohaselt toimus 3469 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 18% vähem. 2016. aasta jaanuariga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 25,9%.

Vaadates tähtsamaid keskuseid, näeme, et tehinguaktiivsuselt langes enim Tallinn, samas kui paljudes linnades toimus kasv. Võib öelda, et pealinna tehingudünaamika on muude näitajate kõrval üsna tugevalt sõltuvuses ka uutest korteritest – kui notariaalseid ostu-müügilepinguid sõlmitakse enam, toimub tõus, kui aga vähem, leiab aset langus. Mujal linnades on olukord aga stabiilsem, sõltudes vaid järelturust.

Korteri ruutmeetri mediaanhind jaanuaris ning muutus ühe kuuga

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestile langes ka Tallinnas aset leidnud kinnisvaratehingute hulk ning seda eelkõige rekordilise detsembriga võrreldes, mil sõlmiti suur hulk uute korterite asjaõiguslepinguid. Loomulikult avaldas jaanuaris mõju ka vaiksem aastaalgus. Maa-ameti andmetel toimus 1205 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 22,3% vähem. Aastataguse jaanuariga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus aga 48,4%. Siin on põhjuseks mulluse jaanuari tavapärasest väiksem tehingute arv.

Kortereid müüdi 767 (detsembris 937), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1654 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 1,6%, siis aastaga kasvas see 14,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

– Haabersti: 1645 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +3% ja aastaga +11,9%*.
– Kadriorg: 2491 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +2,3% ja aastaga +67,2%**.
– Kalamaja: 2191 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +1,9% ja aastaga +2%.
– Kesklinn: 2188 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +1,5% ja aastaga +12,7%*.
– Kristiine: 1703 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -0,4% ja aastaga +12,5%*.
– Lasnamäe: 1381 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -2% ja aastaga +7,9%.
– Mustamäe: 1349 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -0,1% ja aastaga -1,5%.
– Nõmme: 1399 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -21,7%* ja aastaga -6,4%.
– Pirita: 1704 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -8,8% ja aastaga +11,1%*.
– Põhja-Tallinn: 1916 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -1% ja aastaga +25,9%*.
– Vanalinn: 3046 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +7,5% ja aastaga -3,2%.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.
** Jaanuaris 2016 toimus Kadriorus kobartehing tavapärasest oluliselt madalama hinnatasemega korteritega.

Eramuid ja suvilaid müüdi 23 (detsembris 26) ning hoonestamata elamumaid 4 (detsembris 6). Mõiste „suvila“ kasutusala linna piires on jäänud üha väiksemaks, sest nende hoonete eramute ümberehitamine on toimunud aastaid.

Tartu

Maa-ameti andmetel toimus Tartus 165 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 11,3% vähem. 2016. aasta jaanuariga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 26%.

Kortereid müüdi 124 (detsembris 141), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1228 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 6%, siis aastaga kasvas see 3,6%. Mõlemaid näitajaid võime vaadata pigem kui väikeseid statistilisi muutuseid.

Eramuid müüdi 17 (detsembris 9) ning hoonestamata elamumaakrunte 2 (detsembris 5).

Ida-Virumaa

Vastupidiselt kogu Eestile Ida-Virumaal tehingute hulk võrreldes detsembriga kasvas. Maa-ameti andmeil toimus jaanuaris 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 22,8% enam. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas müüdud objektide hulk aga 25,1%.

Ka korteriturud maakonna tähtsamates keskustes kasvasid. Narvas müüdi 59 korterit (detsembris 47), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 401 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 3,5% ning aastaga 9,3%.

Kohtla-Järvel müüdi 64 korterit (detsembris 43) ning siin kujunes ruutmeetri mediaanhinnaks 55 eurot. Nagu sellele linnale iseloomulik, on muutuste protsentuaalsed näitajad suured, sest sealne kinnisvaraturg on äärmiselt vastuoluline. Nii langes hinnatase kuuga 36% ja aastaga 39,6%.

Jõhvis müüdi aga 23 korterit (detsembris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 177 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 34% ja aastaga 13,2%. Ja nagu varemgi oleme kommenteerinud – väikestel kinnisvaraturgudel on suured muutused tavapärased, sest igal üksikul tehingul on suur kaal.

Eramuid müüdi Jõhvis 2 (detsembris 3) ning hoonestamata elamukrunte 1 (detsembris samuti 1).

Pärnu

Ka Pärnus tehingute hulk mõneti kasvas. Maa-ameti andmeil toimus 91 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 7,1% enam. 2016. aasta jaanuariga võrreldes, mis oli erakordselt vaikne kuu, kasvas tehinguaktiivsus aga 49,2%.

Kortereid müüdi 49 (detsembris 54), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 949 eurot. Kui detsembriga võrreldes langes hinnatase 6%, siis aastaga kasvas see 2,3%

Eramuid müüdi 9 (detsembris samuti 9) ning hoonestamata elamukrunte 6 (detsembris 0).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg tegi jaanuaris tubli kasvu. Maa-ameti andmetel müüdi 31 kinnisvaraobjekti, mis on detsembrist 24% ning mullusest jaanuarist 29,2% enam.

Kortereid müüdi 17 (detsembris 19) ning nende ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 514 eurot. Kui detsembriga võrreldes langes hinnatase 8,5%, siis aastaga 16,6%.

Eramuid ja elamukrunte ei müüdud.

Rakvere

Jaanuaris oli Rakvere kinnisvaraturg tehinguaktiivsuselt keskmisel tasemel. Maa-ameti andmeil toimus 27 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 8% enam. 2016. aasta jaanuariga võrreldes kasvas tehingute sõlmimise aktiivsus 35%.

Kortereid müüdi 17 (detsembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 460 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 27%, siis aastaga langes see 12,4%. Rakvere kinnisvaraturul on pidevad tõusud ja langused tavapärased ning praegusel juhul võime öelda, et turg on keskmisel, maakeeli „normaalsel“ tasemel.

Eramuid müüdi 2 (detsembris 59. Elamukrunte ei müüdud.

Kuressaare

Kuressaares toimus jaanuarikuus 27 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 17,4% detsembri, aga ka aastatagusest näitajast enam.

Kortereid müüdi 17 (detsembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 704 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 15,7%, samas kui aastaga tõusis see 6%.

Eramuid müüdi 2 (detsembris 4) ning hoonestamata elamumaid 2 (detsembris samuti 2).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli tehinguaktiivsuselt jaanuaris viimase 12 kuu aktiivseim. Maa-ameti andmetel müüdi 37 kinnisvaraobjekti, mis on detsembrist 68,2% ning mullusest jaanuarist suisa 184,6% enam. Põhjuseks mitteeluruumide suurem müügihulk, mis on ühekordne ja ei oma seetõttu turutrendi kujundamisel tähtsust.

Kortereid müüdi 11 (detsembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 530 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 4,4%, siis aastaga 52,7%. Viimase näitaja taga on ühelt poolt nii loomulik aastane hinnatõus, mis aegrida vaadates ongi kuust-kuusse veidi toimunud, teisalt on siin ka keskmisest suurem mõju kallimatel korteritel.

Eramuid müüdi 3 (detsembris 2) samas kui krunte ei müüdud.

Koolitused kinnisvara arendajatele

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks langes mürtsuga alla

Pindi KinnisvaraPindi Indeks langes jaanuaris 8,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1305 eurot. Detsembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1424 €/m².

„Kuna mullu detsembris tehti uusarendustega masujärgselt rekordarv tehinguid, siis viskas see ka keskmise hinnataseme üles, nüüd on tehingustruktuur normaliseerunud ning langus varasemasse punkti küllaltki ootuspärane,“ kommenteeris Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Kui 2016. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut, siis tänavu jaanuaris tehti 1135 tehingut. Võrdluseks- 2106. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades vaid 881 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8,4 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 109 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Atlantise esine Emajõe kallas saab esindusliku väljanägemise

TartuVolikogu andis linnavalitsusele loa korraldada riigihange Emajõe kaldakindlustuse Kaarsilla ja Atlantise vahelise lõigu rekonstrueerimiseks. Uus kaldapromenaad peaks valmima järgmise aasta suvel.

Atlantise esisele kaldapealsele kavandatava puhke- ja promenaadiala rajamise eesmärk on muuta Emajõgi avatumaks ning tuua inimesi ja tegevusi jõe kallastele. Tervikuna koos käesoleva aasta kevadel algava Kaarsilla põhjaliku remondi ning 2018. aastal Ülejõe pargis avatava Koidula-Jannseni monumendi ja sellega seotud väljakuga saab Tartu keskus Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal juurde kaasaegse ja esindusliku linnaruumi.

Kaldakindlustuse projekteerimisel arvestatakse Tajuruum OÜ tehtud eskiislahendusega, mille järgi rajatakse Atlantise-esisele alale paralleelselt jõega kahel tasandil liikuda võimaldav kergliiklustee ja kaldapromenaad. Kui hetkel pääseb jõe äärest alumiselt tasandilt Kaarsilla suunas üles vaid treppidest, siis uue kergliiklusteega luuakse sillani kaldteeühendus. Kaldteest saavad alguse vaateterrassid, mis langevad jõe suunas istekõrguste astmestikena.

Tööde hinnanguline maksumus on 700 tuhat eurot, 220 tuhat on käesoleva aasta linnaeelarves, ülejäänu planeeritakse 2018. aasta eelarvesse.

Atlantise promenaad

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Baltic Horizon 2016 IV kvartali konsolideeritud auditeerimata tulemused

baltic-horizonFondi vara brutoväärtus aruandeperioodil kasvas, moodustades 31. detsembril 2016 154,9 miljonit eurot (30. september 2016: 133,7 miljonit eurot). Kasv tulenes peamiselt Pirita ostukeskuse soetamisest ja teise avaliku pakkumise tulemusel suurenenud rahalistest vahenditest.

Fondi vara puhasväärtus seisuga 31. detsember 2016 oli 76,8 miljonit eurot (30. september 2016: 57,2 miljonit eurot). Puhasväärtuse kasv tulenes peamiselt täiendavast kapitalist, mis teise avaliku pakkumise käigus kaasati (ligikaudu 19,5 miljonit peale märkimistasude maha arvamist), ja Fondi teenitud kasumist.

2016. aasta IV kvartalis teenis Fond 1,2 miljonit eurot puhaskasumit (2015. aasta IV kvartal: 3,2 miljonit eurot), mis avaldas Fondi vara puhasväärtusele positiivset mõju. Puhaskasumit toetasid kvartali lõpus teostatud Domus Pro kinnisvarainvesteeringu ümberhindlus ja kinnisvarainvesteeringutelt teenitud tulu. Kuna kinnisvarainvesteeringuid hinnati septembris, siis kogu Fondi kinnisvaraportfelli aastalõpu seisuga ümber ei hinnatud. Järgmised hindamised on kavandatud 2017. aasta juunisse. 2015. aasta IV kvartali puhaskasumit suurendas kinnisvara ümberhindluse kasum.

Kontserni 2016. aasta IV kvartali puhas renditulu moodustas 2,3 miljonit eurot (2016. aasta 12 kuud: 7,2 miljonit  eurot), kujunedes kõrgemaks kui 2015. aastal, mil IV kvartali puhas renditulu moodustas 1,6 miljonit eurot (2015. aasta 12 kuud: 5,3 miljonit eurot). Puhta renditulu kasv eelmise aastaga võrreldes tulenes peamiselt aruandeperioodil soetatud G4S peakorteri, Upmalas Biroji büroohoone ja Pirita ostukeskuse lisandunud rendituludest.

Koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris

3 nõuannet oma maja ehitamise käivitamisel

MajaehitajaOma maja ehitamisel on alati kõige raskemad esimesed sammud, millest alustada ja kuidas võimalikult efektiivselt ja kvaliteetselt ehitusprotsessi juhtida? Siinkohal nõuanded, mis seda teekonda veidi lihtsustavad ja aitavad olulisematele teemadele tähelepanu juhtida.

1. Projekti kvaliteet määrab ka suuresti ehituskvaliteedi

Tellija peaks võimalusel olema alati kaasatud projekteerimise faasis, seda nii selleks, et anda tagasiside funktsionaalse ruumiplaani ja arhitektuurse väljanägemise osas, kuid ka selleks, et küsida projekteerijalt “Kas ehitaja saab selle projekti järgi ehitada?”

Üldjuhul levinud ja populaarne “eelprojekti” staadiumis projekt ei sisalda kogu ehitamiseks vajalikku infot ja soovitavalt tuleks, kas tellida detailsem “põhiprojekt” ja/või keerulisemate sõlmede osas vajadusel ka “tööprojekt”.

Tellijal otsustab projekti detailsuse valimisega ka selle, kui selgelt ja üheselt on välja toodud ehitustööde sisu, konstruktiivsed lahendused ehk kokkuvõttes selle, mille alusel on võimalik kontrollida ehitustööde teostamist ja nende kvaliteeti.

2. Ehitustööde hinnapakkumine ei sisalda enamasti kõiki töid

Tellijad eeldavad ekslikult, et kui nad esitavad ehitajale projekti ja paluvad hinnapakkumist siis saadud hinnapakkumises on kõik ehitustöödeks vajalik sisse arvestatud. Tegelikkuses isegi “võtmed kätte” majade hinnapakkumistes on tavaliselt osa töid puudu.

Hinnapakkumise puhul tuleks arvestada, et teostamisele kuuluvad ainult need selgelt väljatoodud tööd, mis on pakkumises kirjas. Keerukaks teebki tellijale pakkumise hindamise just see, et puudub erialane teadmine ja kogemus, mis tööd lisaks pakkumises toodule oleks veel vajalikud.

Tellija peaks saadud hinnapakkumise põhjalikult läbi töötama koos ehitajaga ning selgeks tegema, mis täpselt pakkumises sisaldub, küsides aga pidevalt “Kas konkreetses töölõigus on veel puudu töid, mis hetkel pakkumises ei sisalda?” Kui seda ei tehta siis on hiljem ehitusfaasis tavaliselt ootamas pealesunnitud lisakulud, millega ei osatud arvestada.

3. Hinnapakkumises toodud viimistlusmaterjalide ja -toodete hinnaklass ei pruugi tellijale sobida

Ehitaja poolt esitatavates hinnapakkumistes on toodud välja sageli näiteks parkettpõrand, siseuksed, liistud, aknalauad, keraamilised plaadid, sanitaartehnika, kas konkreetse töölõigu osas tervikhinnaga /komplekti hinnaga või kasutatakse m2 hinda, millega täpsustatakse teatud materjalid osas m2 piirhinnad.

Probleem seisneb selles, et tellija ei vaata hinnapakkumises väljatoodud materjalide hindade alusel tavaliselt, kas hinnapakkumises toodud materjali hinnaga saab soovitud kvaliteedi ja väljanägemisega lõpptulemuse. Tavaliselt vaadatakse tellija poolt, et tööga seotud rida oleks hinnapakkumises olemas, kuid ei tehta sisulist materjalide/toodete hinna analüüsi.

Tulemuseks olukord, kus sõlmitakse ehitusleping ja alustatakse töödega ning tööde käigus ja enamasti just lõpufaasis hakkab selguma, et hinnapakkumises toodud hinnaga viimistlusmaterjale ei sooviks mitte mingil juhul oma maja puhul kasutada. Tulemuseks lisakulud ja ajaplaani nihkumine, sest kallimate materjalide hanked on tavaliselt pikema tarneajaga.

Seetõttu tasub tellijal alati hinnata kohe hinnapakkumise saamisel, kas pakkumises väljatoodud materjalid on tema maitsele ja soovidele vastavad. Tuleks käia enne ehituslepingu sõlmimist ehituspoodides ja veenduda, kas näiteks hinnapakkumises toodud m2 hinnaga keraamiliste plaatide kvaliteet ja valik on sobilik või soovitakse parema väljanägemisega interjööri tarvis kallima hinnaklassiga siseviimistluse tooteid.

Pööra nii projekteerimise kui ka hinnapakkumises staadiumis tähelepanu eeltoodud nõuannetele ja saad vastu ehitusfaasis kiirema ja sujuvama ehitamise.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Arco Vara: Mustamäe paneb ajaproovile vapralt vastu

Arco VaraMustamäe on oma 68 000 elanikuga üks Tallinna parima mikrokliimaga elupiirkondi, kus on palju parke ja rohealasid, kirjutab Arco Vara maakler Dmitri Bekker.

Mustamäe linnaosa kestvuse üheks oluliseks märgiks on fakt, et seal tegutseb kõige rohkem kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid tööandjaid Tallinnas: meditsiinilinnak, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, kõrgkoolid, lisaks kaubandus- ja teenindusasutused jpm.

Mustamäel on 9 kooli ja 19 lasteaeda, edukalt tegutseb huvikool Mustamäe Laste Loomingu Maja ja muidugi Tallinna Tehnikaülikool – ainus tehnoloogiakõrgkool Eestis ja ainus campus-tüüpi ülikool Baltimaades.

Mustamäel asuvad ka Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia õppetoolid, Tallinna Majanduskool ja IT Kolledž, seega võib julgelt väita, et Mustamäe on kõrgkoolide linnaosa. Meditsiinilinnak on samuti muljetavaldav: kõrvuti tegutsevad Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lastehaigla ja Mustamäe polikliinik. Seega on selles linnaosas palju tegureid, mis mõjutavad kinnisvaraturgu positiivses suunas.

Korteriturg püsib aktiivne

2016. aastal oli Mustamäe korterelamute kinnisvaraturg dünaamiline ja aktiivne, ostu-müügi tehinguid toimus kogu aasta jooksul nii vanas elamusektoris kui ka uutes kortermajades. Aasta jooksul sooritati kokku 1095 korterelamu ostu-müügi tehingut.

Kuna Mustamäel on päris palju paneelmaju 1960-1970. aastatest, siis tehingute põhiosa (ca 700 tehingut, keskmine müügihind 1340 eur/m²  ja elamu keskmine pindala  43 m²) oli sooritatud just selles elamusektoris.

Need elanikud, kes saavad endale lubada kallimat või hoopis uut kodu, müüvad vanad korterid maha ning kolivad uutesse. Korterimüüjate hulgas on palju neid inimesi, kes said korterite omanikuks pärimise teel. Tihti ostetakse Mustamäele investeerimise eesmärgil halvas seisukorras korter, tehakse remont ja müüakse see edasi.

Järgmise taseme kortermajadega, ehitusaastad 1971-1990, sooritati möödunud aastal kokku 216 tehingut, keskmise müügihinnaga 1300 eur/m²  ja keskmise pindalaga 53 m² , mis näitab, et rohkem müüdi 3-toalisi kortereid. Taolised korterid on reeglina heas seisukorras.

2001-2010 ehitatud kortermajadega registreeriti kokku 70 tehingut, korteri keskmise pindala 56 m²  ja hind 1536 eur/ m². Majades vanusega kuni 5 aastat (2011-2016) sooritati 130 korteritehingut, keskmise pinnaga 62 m²  ja hinnaga 1645 eur/ m².

Siit nähtub, et uutes majades on elamispinnad suuremad. Tehingute arv on kõrge ka tänu uusarendustele, 2016 aastal lõpetati ja müüdi suur Sipelgapesa korteriarendus Sääse asumis.

Hetkel on Mustamäel 5 aktiivset korterelamute arendusprojekti, nii suuremaid ja soodsama hinnaga kui ka väiksemaid, pisut kallimaid.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Elu korteriühistus: Korteriomandi loomine ja ühistu asutamine

katri-sarapuuMeil on päevakorras ühistu asutamine, aga nüüd selgus, et meil on endiselt kaasomand ja korteriomanditeks pole jagatud. Kas ühistu loomiseks on vaja kindlasti esmalt vormistada korteriomand? Tean, et korteriomandiks vormistamiseks peavad kõik majaelanikud minema notarisse oma nõusolekut kinnitama. Kuidas tavapäraselt selline olukord korraldatud on?

Korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu. Seega korteriühistu saavad asutada korteriomanikud, mitte kaasomanikud. Selleks, et oleks võimalik korteriühistu asutada, peab jagama kaasomandi korteriomanditeks.

Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 4 lg 2 alusel võib kaasomandis oleva kinnisomandi jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. Vastavalt KOS-le võib korteriomanditeks jagada üksnes kogu kinnisomandi. Seega korteriomandiks vormistamiseks peavad kõik majaelanikud notaris enda nõusolekut kinnitama.

Korteriomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused.

Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KOS § 5 lõike 3 punkti 1 nõuetele vastav plaan või projekt. Kinnistamisavaldusele lisatakse riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid või muud kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumendid (KOS § 5 lg 3 p 1, kinnistusraamatuseadus (edaspidi KRS) § 35, 36 ja 361).

Kui korteriomanditeks jagatav kinnisomand on koormatud piiratud asjaõigustega, tuleb need üle kanda korteriomandite registriosadesse. Selleks ei piisa nende õiguste omajate kui puudutatud isikute nõusolekust (KRS § 341 lg 1), vaid on vaja ka vastavat asjaõiguskokkulepet (KRS § 35 lg 1 p 1). Hüpoteegi ülekandmisel korteriomandite registriosadesse on selline nõue ka otseselt sätestatud (asjaõigusseadus § 356). Muude piiratud asjaõiguste ülekandmisel tuleneb kokkuleppe vajalikkus aga sellest, et kinnisasja koormava asjaõiguse ülekandmisel korteriomandit koormavaks asjaõiguseks muutub asjaõiguse sisu. Sisu muutmine aga eeldab vormikohast asjaõiguskokkulepet.

Kuna kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks on notariaalselt tõestatud vormis asjaõigusleping, soovitame pöörduda notari poole, kus kõik majaelanikud peavad andma enda nõusoleku korteriomanditeks jaotamiseks, misjärel notar koostab kinnistamisavalduse ja edastab selle kinnistusosakonnale.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

Riik omandab edaspidi looduskaitsealuseid maid ainult piirangutest lähtuvalt

KeskkonnaministeeriumValitsus kiitis tänasel istungil heaks muudatuse, millega kaotatakse looduskaitsealuste maade riigile omandamise määrusest erisus ning edaspidi lähtutakse ka linnades, alevikes ja parkides asuvate kinnisasjade puhul kaitsekorrast tulenevate piirangute ulatusest ja olulisusest.

Kehtiva korra kohaselt tekib riigil maaomaniku poolt avalduse esitamisel linnades, alevikes ja parkides looduskaitse alustel maadel asuvate kinnisasjade omandamise kohustus mitte konkreetsetest piirangutest, vaid asukohast tulenevalt. Muudatus ei puuduta juba omandamise järjekorras olevaid kinnisasju, nendega jätkatakse seni kehtinud korra aluses.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on muudatusel oluline mõju looduskaitsealuste maade riigile omandamise järjekorra lühenemisele, sest piiratud eelarvevahendite valguses on just linnades ja parkides asuvate kinnisasjade ostmine tihti keskmisest kulukam ning looduskaitse vahenditest tuleb välja osta ka need kinnisasjad, mille sihtotstarbeline kasutamine looduskaitseliste piirangute tõttu takistatud ei ole.

Teise olulise muudatusena leevendatakse nende metsaomanike olukorda, kelle metsa tagavara on pärast kinnisasja omandamise algatamist looduslike tegurite (torm, üleujutus, tulekahju vms) tõttu oluliselt vähenenud. Selliste asjaolude ilmnemisel lähtutakse edaspidi metsa väärtuse määramisel kinnisasja algatamise otsuse ajal kehtinud või pärast algatamise otsust tehtud metsa inventeerimise andmetest. Lisaks muudetakse raiekulu arvutamise valemit ja viiakse see kooskõlla kasutatavate raieteenuste hindadega.

„Tegemist on järjekordse muudatusega, mille eesmärk on kiirendada looduskaitsest tulenevate piirangute maaomanikele hüvitamist ning tagada maaomanike võrdne kohtlemine. Esimese sammuna tõstsime sel aastal riigieelarves maade omandamiseks ette nähtud summa kolmele miljonile eurole, järgmisest aastat on see summa juba neli miljonit eurot. Tänavusest aastast on erametsa toetust võimalik taotleda ka neil metsaomanikel, kelle rangelt kaitstav mets asub väljaspool Natura ala. Riigikogu menetluses on ka muudatus, mille kohaselt on kunagi riigilt järelmaksuga maa ostnutel, kes taotlevad looduskaitseliste piirangute tõttu maa riigile võõrandamist, võimalik graafikujärgsed maksed peatada. Ja nüüd neljandaks, tagame selle, et maa omandamine toimuks ainult konkreetsetest kaitsepiirangutest lähtuvalt,“ loetles Pomerants.

Maade riigile omandamise järjekorras on veebruari alguse seisuga 183 avaldust, millest linnades, alevikes ja parkides asub 28 kinnisasja.

Koolitused kinnisvara arendajatele

Pindi Kinnisvara: Korteriühistuid on aastaid tüssatud

Pindi KinnisvaraPaljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja.

Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisest aastast muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.

„Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,“ rääkis Udam.

„Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja  ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos katkeb ka ühistute tüssamine,“ sõnas ta.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Arco Vara: Suvepealinnas paneelikaid ära ei põlata

Arco VaraNagu paljudes Eesti suuremates linnades, on ka Pärnus oma suurem paneelmajade piirkond, mille mõju kohalikule kinnisvaraturule ei saa sugugi alahinnata, kirjutab Arco Vara maakler Gätlin Vesset.

Pärnus on vaieldamatult populaarseim, suurim ja arenenuim paneelmajade piirkond Mai -Papiniidu. Atraktiivsus seisneb selles, et antud piirkonnas asuvad lasteaiad, koolid, toidukauplused, kaubanduskeskus ning paljud muud teenindusettevõtted. Leidub ka mitmekülgseid ajaveetmise võimalusi nii tervisesportlastele kui lihtsalt looduses viibijaile. Muidugi annab elukeskkonnale palju juurde ka meri, mis jääb kortermajadest vaid mõne minutilise jalutuskäigu kaugusele.

Vana ja uus on kõrvuti

Nimetatud linnaosa elamud on ehitatud aastatel 1959 kuni 2016. Enamik hoonetest jäävad siiski ajavahemikku 1980 – 1986 või uuemad. Vanemate majade puhul on silmatorkavalt levinud renoveerimine ja uuendamine. Võib öelda, et ühistud nagu võistleks, millisel majal on silmapaistvam valgustus või värvivalik. Peamine viis renoveerimise finantseerimiseks on pangalaen. Vanemate hoonete kaasajastamine loob linnaosast tervikpildi, nii et uusarendused sulanduvad varem ehitatu vahele päris kenasti.

Elanikkond on Mai piirkonnas väga mitmekesine, kuid kõige otsitavam müügiartikkel on 2-toaline korter olenemata seisukorrast. Noored ja lastega pered eelistavad piirkonda mugavuse pärast. Pered otsivad võimalusi kolida väiksematelt suurematele pindadele madalamatel korrustel või liftiga majades kõrgematele korrustele, lummava merevaatega korteritesse. Eakamad inimesed eelistavad esimese ja teise korruse 1- või 2-toalisi kortereid. Vanem generatsioon leiab üha sagedamini tee Mai – Papiniidu suunas, müües suureks jäänud korteri või palju energiat ja aega nõudva maja. Hulgaliselt on neid kinnisvarahuvilisi, kes soovivad müüa maakonnas asuva elamispinna ja kolida linna keskküttega korterisse. Suur hulk elamispindu elurajoonis on ka kohalikel üüritulu saamiseks või välismaalastel suvituskorteriks.

Vanadel ja uusarenduste korteritel suured hinnakäärid

Ostusoovi korral tuleks arvestada, et vanemas majas asuva 1- ja 2-toalise korteri ruutmeetri hind jääb keskmiselt vahemikku 850 kuni 1200 eur/m². Suurematel korteritel on ruutmeetri hinnad mõnevõrra madalamad. Uusarenduste puhul on aga hinnad oluliselt kõrgemad, nende hinnaklass küündib kuni 2000 eur/m².

Pärnu paneelmajadest on veel populaarsust kogumas Oja ja Rohu tänava piirkond, kus leiab lisaks vanematele paneelmajadele samuti uusarendusi. Sealne piirkond on hinnatasemelt võrreldes Mai – Papiniidu  hindadega natuke tagasihoidlikum. Uusarenduste hinnatase jääb vahemikku 1200-1400 eur/m².

Üldiselt on suvituslinna vanemates korterelamutes hinnad väga varieeruvad. Palju sõltub hind korteri asukohast, korrusest, seisukorrast ja ehitusaastast. Üldjuhul leiab iga õige hinna ja kvaliteedi suhtega korter siiski kiiresti ostja.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Telli kõik kinnisvarauudised meilile

Värsked kinnisvarauudised

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.


 

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 01-2016

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes jaanuaris pärast kahte kuud kestnud tõusu ja oli võrreldes detsembriga 0,5% madalamal. Võrreldes 2016. a jaanuariga oli indeks 8,2% kõrgemal.

Jaanuaris toimus Tallinnas korteritega 751 tehingut, mida oli 19,7% vähem kui detsembris, kuid 37% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli 27%. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu. Samuti on üürikorterite pakkumiste hulk liikunud viimase 3 kuu jooksul tõusutrendis.

Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 0,9% ja oli 1 762 eurot ruutmeeter, mis on uus buumijärgse aja rekord. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga oli ruutmeetri hind 14% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna tõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kesklinnas (7,9%), põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega Poordi tn ja Tivoli arendusprojektides. Teistes linnaosades hinnad langesid: Nõmmel 16,3, Kristiines 5,3%, Pirital 2,1%, Põhja-Tallinnas 2,0%, Lasnamäel 2,0% ja Haaberstis 0,8%. Mustamäel hinnad ei muutunud. Nõmmel ja Kristiines oli järsu languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, vastavalt 17,2% ja 13,8%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute korteritega.

Tartus keskmine pinnaühiku hind langes võrreldes eelmise kuuga 2,9% 1 260-le eurole ja Pärnus langes 1,7% ja oli 1 006 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 196 eurot ning Narvas tõusis ja oli 411 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 01-2017

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Linnahalli ja lähiala detailplaneering hakkab valmis saama

TallinnPõhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku, detailplaneeringuga saab tutvuda 8. märtsist kuni 6. aprillini.

Detailplaneeringuga saab tutvuda eelpoolnimetatud ajavahemiku kestel tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2, Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimaja ruumis 32 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee (detailplaneeringu menetluse number on DP041900). Täiendav info avaliku väljapaneku kohta telefonidel 645 7003 ja 645 7264.

Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

„Kahtlemata on otstarbekas ja avalikes huvides linna keskuse vahetus läheduses asuv väga hästi juurdepääsetav ala võimalikult kiiresti kasutusele võtta,“ lisas Aas.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Kinnisvaraturu ülevaated ja analüüsid

Merko Ehitus AS ehitusleping Eestis – Sindi 110kV jaotusseadme renoveerimine

Merko15. veebruaril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja AS Elering vahel leping Sindi 110kV jaotusseadme renoveerimistööde teostamiseks Pärnu maakonnas Eestis.

Tööde käigus renoveeritakse Sindi 330/110/20kv alajaamas 110kV jaotla. Juhtimishoone ja rajatised projekteeritakse, ehitatakse ning antakse Tellijale üle valmiskujul, st “võtmed kätte” meetodil, kus kõik projekti mahus olevad seadmed tarnitakse koos vajalike projekteerimistöödega, paigaldatakse, seadistatakse, kontrollitakse ning antakse tellijale lõplikult üle pingestatud kujul. Lepingu mahus on ka vana alajaama lammutus- ja utiliseerimistööd.

Lepingu maksumus on 1,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekteerimis- ja ehitustööd algavad 2017. aasta veebruaris ning tööd lõppevad novembris 2018.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Tööturg püsib kõige kiuste tugev

SEB PankKeskmise palga kiire tõus ajal, kui majanduskasv on äärmiselt aeglane, on tõstatanud küsimuse, kas peagi on tööturul oodata pööret halvemuse suunas. Viimased andmed näitavad tööturgu siiski positiivses valguses. Seetõttu ei peaks tööjõu-teemalised diskussioonid keskenduma maksudele, vaid võimalustele, kuidas Eesti napp tööjõud võimalikult tarka tööd tegema panna.

Töötuse kasv ei ole järsult kiirenenud

Teisipäeval avaldas Statistikaamet tööturustatistika 2016. aasta viimase kvartali kohta. Tööjõu-uuringu andmetel oli eelmise aasta lõpus tööta 6,6% tööturul aktiivsest rahvastikust. 2016. aasta keskmine töötuse määr jäi seega 6,8% tasemele. Uue info valguses paistab III kvartali kõrge töötus anomaaliana. Mäletatavasti tegi töötuse määr III kvartalis ootamatu hüppe 7,5%ni 2015. aasta III kvartali 5,2% tasemelt, mis tekitas küsimuse, kas olukord tööturul on ootamatult halvenenud. Tänase info põhjal on vastus sellele küsimusele „ei“ ning vähemalt töötaja vaatevinklist nähtuna, püsib majanduskeskkond endiselt väga soodne.

Kui eelmainitud hüppe tõttu III kvartalis, jäi aastakeskmine töötuse määr mullu 2015. aastast kõrgemaks, siis hõive- ja tööturul osalemise määra kasv jätkus. Tööturul aktiivsete inimeste osakaal 15-74-aastase elanikkonna seas küündis mullu 70,4%ni; tööhõivemäär ulatus samas eagrupis 65,6%ni. Niivõrd kõrgete näitajate poolest paigutub Eesti EL liikmes¬riikide seas üsna tipu lähedale, sarnasele tasemele Skandinaaviamaade ja Saksamaaga. Tööhõive kasvu on suurima panuse andnud just vanemaealised inimesed. Võrreldes 2015. aastaga, lisandus töötajate sekka enam kui 6000 üle 60-aastast inimest. Seejuures tegi tööhõive suurima hüppe ülespoole 70-74-aastaste vanusegrupis: kui 2015. aastal oli selles vanuses inimestest tööga hõivatud 13,1%, siis mullu juba 16,3%. Veidi väiksema tõusu tegi ka 15-24-aastaste tööhõive määr. Seevastu on toimunud negatiivne pööre 25-34-aastaste tööhõives: mullu oli töötavaid inimesi selles vanuserühmas 4500 võrra vähem kui 2015. aastal. Hõivemääras väljendus see ligi 3,5% langusena. Suuresti selgitab muutust tööturult eemalejäämine pere juurdekasvu tõttu: selles vanusegrupis vähenes hõive eelkõige naiste seas. Võrreldes 2015. aastaga oli mullu lapsehooldus¬puhkusel kokku 4600 naist varasemast enam. Samas kahanes 2016. aastal ka 25-34-aastaste meeste hõive.

Töötusele on mõju avaldanud käimasolev töövõimereform, mille abil püütakse hõivesse tagasi tuua vähemalt osa pea 60 000 töövõimetuspensionärist, kes täna tööl ei käi. Reformi täpsem mõju hakkab selgemalt avalduma just 2017. ja 2018. aastal. Mullu vähenes Tööjõu-uuringu andmetel haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemal viibivate inimeste arv 2015. aastaga võrreldes enam kui 3000 inimese võrra. Töötukassas oli vähenenud töövõimega inimesi detsembri lõpu seisuga arvele võetud veidi vähem kui 6000. Tuleb siiski tähele panna, et töövõimetuspensionäride ümber-suunamine Töötukassa teenustele ei muuda statistikat automaatselt, kuna Tööjõu-uuringus lähtutakse inimese enda hinnangust, kas ta soovib ka tegelikult tööd leida.

Joonis 1. Tööhõive 15-74-aastase elanikkonna seas on ajalooliselt kõrgel tasemel.

Tööhõive 15-74-aastase elanikkonna seas on ajalooliselt kõrgel tasemel.

Millised saavad olema edasised arengud tööturul?

Nii tänavu, kui ka järgmisel aastal, mõjutavad tööturgu vastandlikud jõud. Ühelt poolt suurendab majanduskasvu kiirenemine paratamatult nõudlust tööjõu järele. Et tööhõive on täna rekordiliselt kõrge, siis võib lisakäte leidmine ettevõttesse osutuda keerukaks. 2016. aasta III kvartalis jõudis vabade ametikohtade määr 2%ni, mis on kõrgeim tase alates 2008. aastast ning oodata on selle edasist tõusu. Seejuures napib töötajaid nii kõrge- kui ka madalapalgalistel ametikohtadel. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste tänasel tööturul nö „ripakil“ ei ole ja nende värbamine eeldab tööandjalt kogukat palgafondi. Madalapalgalistel ametikohtadel on probleemiks aga tööjõu voolavus, sest töötajad otsivad mõistetavalt suurimat võimalikku sissetulekut ja madala tööpuuduse keskkonnas ollakse töökoha vahetamisel julgemad.

Teisalt on majanduses tervikuna oodata töötuse tõusu. Küll on kasv mõneti statistiline, sest töötute hulk suureneb inimeste arvelt, kes ei olnud varasemalt tööturul aktiivsed. Vähenenud töövõimega inimesed, kes saavad nüüdsest teenuseid ja toetust Töötukassa käest, peavad aktiivsemalt püsivat töökohta otsima. Kiireid muutuseid reform endaga ilmselt kaasa ei too. Isegi kui tervis lubaks inimesel teistsuguses ametis töötada, siis nõuab varasemalt füüsilise tööga elatist teeninud inimese asumine kergemale kontori- või teenindustööle hoopis teist¬suguseid oskuseid. Vaadates töövõimetuspensioni saavate inimeste paiknemist Eesti kaardil, elab neist enamus ka piirkondades, kus uusi töökohti luuakse väga vähe. Lisaks töövõimereformile on keskpikas perspektiivis ilmne, et viimase kolme aasta jooksul 20% kasvanud keskmine palk peab hakkama mõjutama ettevõtete töökorraldust. Kiireneva majanduskasvu tingimustes on muutustega kaasnev töötus küll loodetavasti ajutist laadi. Üle aegade on efektiivsust otsimas avalik sektor, kust lisandub tööturule nö „valgekraesid“, kes tõenäoliselt on võimelised uue töökoha leidma suhteliselt kiiresti.

Tööjõu kõrge maksustamine ei ole Eesti majanduse võtmeprobleem

Võttes arvesse kitsaid olusid tööturul, on üllatav, kui palju tähelepanu pälvib tööjõu madalama maksustamise küsimus. Palgasurve all oleva ettevõtja seisukohast on soov kulusid piirata mõistetav, kuid ühiskondlikust vaatevinklist ei kipu argumentatsioon just liialt tugev olema. Ajal, kui Eesti töötuse tase on alla oma pikaajalise „loomuliku“ määra, ei vaja töötajate värbamine täiendavat stiimulit. Kurta konkurentsivõimet kahjustava tööjõuhinna või –maksude üle olukorras, kus naaberriikide palk ületab siinset taset 2-3 korda, räägib enamat aga ettevõtte äriplaani piiratuse kohta. Mis puudutab võimalikku ülempiiri seadmist sotsiaalmaksule, tuleb arvesse võtta, et mitmekordset keskmist palka teenivate inimeste seas moodustavad insenerid ja IT-spetsialistid kaduvväikese osa. Vananeva rahvastikuga väikeriigis on tööjõud majanduse kõige kallim vara. Selle allahindlusega müümise asemel tuleks keskenduda ülesandele, kuidas vähestest inimestest võimalikult nutikad ja suurt väärtust loovad töötajad koolitada.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Koolitus Kinnisvaraturundus
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!