Planeerimisseadus ja selle rakendamine

EfTEN: EfTEN Kinnisvarafond müüs Narvas asuva Prisma kinnistu

EftenEfTEN Kinnisvarafond müüs Narvas asuva Prisma kinnistu Prantsuse varavalitsemise ettevõttele Corum, mis investeerib ärikinnisvarasse Euroopas. Tehingu maksumus on 16,7 miljonit eurot.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu järjekorras kaheksanda EfTEN Kinnisvarafondi eduka üksikobjekti müügiga. „Investeering oli meie investoritele kahtlemata edukas ning on hea meel, et selle tehinguga on Balti ärikinnisvaraturule lisandunud uus investor,“ lisas Arakas.

Kuigi EfTEN Kinnisvarafondi tähtaeg saabub Arakase sõnul 2022. aastal, peab fondivalitseja EfTEN Capital oluliseks objektidest väljuda aegsasti, mitte oodata fondi lõpptähtaja saabumist.

Prisma kinnistu Narvas aadressil Kangelaste prospekt 29 oli EfTEN Kinnisvarafondi portfellis alates 2013. aasta märtsist. Projekti investeeritud omakapitali tootlus oli 24% aastas ning omakapitali kordaja 1,9.

Corum on Prantsusmaa päritolu varavalitsemise ettevõtte, kelle jaoks on tegu esimese tehinguga Balti riikides. Tehingut nõustas Newsec Leedu.

EfTEN Kinnisvarafond AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. Fond lõpetas investeerimistegevuse 2015. aastal, mil asutati EfTEN Kinnisvarafond II AS ja EfTEN Real Estate Fund III AS. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 20 objekti Eestis, Lätis ja Leedus. Fondi kogu varade maht on 220 miljonit eurot.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 45 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Koolitus Kinnisvara korrashoiu süsteem

Maa-amet: Uued korterid leiavad omaniku üha kõrgema hinnaga

Maa-ametMaa-ameti tehtud korteriomandite turuanalüüs näitab, et 2016. aasta teisel poolel uute korterite müük kasvas ja esmamüügis olnud korterid leidsid omaniku varasemast kõrgema hinnaga.

„Uute korterite osakaal moodustas kõigist Eestis tehtud korteriomandite tehingutest ligi 19 protsenti ja Tallinnas moodustasid esmamüügid lausa 28 protsenti korteriomandite tehingutest,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss tuues välja teisalt asjaolu, et enamikes Eesti piirkondades on tehingute arvud ja väärtused nii uute kui ka järelturu korterite osas märksa tagasihoidlikumad.

Üle Eesti tehti 2016. aasta teisel poolel korteriomanditega kokku 11 119 tehingut, mis on 3,4 protsenti rohkem kui eelnenud aasta samal perioodil. Tehingute koguväärtus oli 704 miljonit eurot, mis tähendab kasvu ligi 14 protsenti.

Korteriomandite ostu-müügituru kapitali maht kasvas oluliselt eelkõige Harju, kuid ka Tartu ja Pärnu maakonnas toimunud tehingute toel. Kapitali mahu suurenemine oli põhjustatud enamjaolt keskmisest kõrgemast tehinguhinnast, kuid ka aktiivsuse kasvust. Tehingute arv kasvas vaid kinnisvaraarendajate müükidest tulenevalt, eraisikutest müüjaid oli vähem kui eelmistel perioodidel.

Tallinnas tehingute arv suurenes oluliselt Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades just esmamüükide osas, see suurendas mediaanhinda ning tehingute koguväärtuse mahtu. Esmamüükide hinnad olid Tallinnas oluliselt kõrgemad kui järelmüükidel, kuid hinnaerinevus on linnaosati varieeruv ja konkreetsetest valminud arendusobjektidest sõltuv.

Eestis tõusis kõigi tehingute mediaanhind 2016. aasta teisel poolel 1206 euroni ruutmeetri eest, mis on 10 protsenti kõrgem kui 2015. aasta teisel poolel. Korteriomandite mediaanhind on olnud kõrgem vaid 2007. aasta esimesel poolaastal, kui see küündis tasemeni 1 264 eurot ruutmeetri kohta. Kallima hinnatasemega maakondades olid mediaanhinnad veelgi tõusnud, seevastu pooltes maakondades toimus mediaanhinna langus.

Loe lähemalt: Korteriomandite 2016 II poolaasta turuülevaade

Kinnisvaramaakleri ABC

Baltic Horizon Fond täiendavate osakute avaliku pakkumise tulemused

Baltic Horizon20. juunil 2017 kell 15:00 (Kesk-Euroopa aja järgi) lõppes Baltic Horizon Fund (Fond) täiendavate osakute avalik pakkumine. Kokku märgiti 7 397 027 uut osakut (Uued Osakud), mis vastab brutosummas 9 843 963,53 eurole.

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Fondi fondivalitseja otsustas jaotada kõigile investoritele märgitud osakud täies ulatuses.

Uute osakute pakkumise tulemusena suureneb Fondi osakute koguarv 7 397 027 võrra, st. Fondi osakute koguarvuks on pärast täiendavate osakute Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreerimist 64 655 870 osakut.

Fondijuht Tarmo Karotam’i kommentaar: „Me oleme rahul pakkumise tulemusega ning plaanime paigutada kaasatud kapitali uutesse objektidesse Baltikumi pealinnades esimesel võimalusel. Antud kolmas kapitali kaasamise ring lubab fondil kasvatada oma bruto varasid 200 miljoni euroni, hajutades nii portfelli ning parandades fondi opereerimise efektiivsust. Viimase 12 kuu jooksul on fond kaasanud oma Baltikumi ärikinnisvara strateegia jaoks kapitali ligikaudu 60 miljonit eurot. Investoritel, kellel polnud võimalik lõpule viia oma märkimisprotsessi juunis, saavad oma investeeringud tulevikus teha kas Stockholmi või Tallinna börside järelturul. Fondi meeskond jätkab olemasoleva portfelli aktiivset juhtimist omades jätkuvalt eesmärki maksta kvartaalseid dividende oma investoritele.“

Olulised kuupäevad

  • eeldatavalt hiljemalt 21. juunil 2017 registreeritakse Uued Osakud Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
  • eeldatavalt 26. juunil või sellele lähedasel kuupäeval kantakse osakud investorite või nende nimel tegutseva isiku väärtpaberikontodele iga investori poolt märgitud osakute ostuhinna makse vastu;
  • eeldatavalt 26. juunil 2017 on esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsil;
  • eeldatavalt 30. juunil 2017 või sellele lähedasel kuupäeval on esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.
Üüriinvesteeringute nõustamine

Riigi Kinnisvara: Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse võitis BOA OÜ

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS koostöös Saue Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse tulemused. Konkursile laekunud viie võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks BOA OÜ ideelahendus märgusõnaga „KAKS KANTSI“ (autorid: Anto Savi, Jürgen Lepper ja Maiu Hirtentreu).

Žürii hinnangul on kavand „Kaks Kantsi“ keskkondlikult ja hoonemahtude jaotuselt ideekonkursi tugevaim töö. „Kaks Kantsi“ arvestab Laagri kujunduskava ja võistlusala hõlmava detailplaneeringu kergliiklustee suunaga. Koolihoone peasissepääs on loogilises suunas, hästi märgatav ja leitav. Kooli- ja spordihoone on kavandatud kahe eraldiseisva mahuna, mida ühendab sissepääsuosa esimese korruse ulatuses. Kergliiklustee kulgeb pandustega üle sissepääsu. Kaldteed loovad omaette toreda, mängulise ja mitmeid kasutusvõimalusi pakkuva maastiku.

Ideekavand „Kaks Kantsi“ 2

Ideekavand „Kaks Kantsi“ 3

Ideekavand „Kaks Kantsi“ 4Ideekavand „Kaks Kantsi“

Ideelahenduses on kasutatud lihtsaid, kuid mitte primitiivseid vormi- ja kujundusvõtteid – pidulik kaldtee, akende rütm, arusaadavad ja lihtsad materjalid. Sümpaatsed on väliauditoorium ja pidulik lipuväljak. Parkimine on selgelt eraldatud jalakäijatest ja jalgrattaga liiklejatest.

Ruumide paigutus ja grupeerimine on selge ning loogiline. Klassiruume ühendab ja seob tervikuks ühiskasutuses ruumid ning rekreatsioonialad.

Teise koha vääriliseks tunnistati Arhitekt Must OÜ töö pealkirjaga „SÜDA“ (autorid: Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Kaidi Põder, Helena Rummo, Helmi Marie Langsepp ja Kerttu Karina Kuusik).

Ideekavand 1

Ideekavand 2

Ideekavand 3

Ideekavand 4

Ideekavand 5Ideekavand “SÜDA”

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus „VAIM JA KEHA“ (autorid: Lauri Eltermaa, Eva Nõmm-Vaga, Kaur Talpsep ja Urmo Mets).

Ideekavand VAIM JA KEHA 1

Ideekavand VAIM JA KEHA 2

Ideekavand VAIM JA KEHA 3

Ideekavand VAIM JA KEHA 4

Ideekavand VAIM JA KEHA 5

Ideekavand VAIM JA KEHA 6Ideekavand “VAIM JA KEHA”

Lisaks anti välja ergutuspreemia BOA OÜ poolt esitatud ideelahenduse „SAME SAME BUT DIFFERENT“ eest (autorid: Anto Savi, Jürgen Lepper ja Maiu Hirtentreu) ning OÜ PAIK Arhitektid ideekavandi „LARUS“ eest (autorid: Indrek Järve ja Lauri Saar).

Ideekavand LARUS 1

Ideekavand LARUS 2

Ideekavand LARUS 3

Ideekavand LARUS 4Ideekavand “LARUS”

Ideekonkursi preemiafond on kokku 18 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: esikoht 6 500 eurot, teine 4 500 eurot, kolmas 3 000 eurot ja mõlema ergutuspreemia suurus 2 000 eurot.

Järgmisena korraldatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt, kui Saue Vallavalitsus saab Haridus- ja Teadusministeeriumilt positiivse otsuse investeeringu tegemise kohta. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 363 000 eurot. Sellest 285 000 eurot moodustab Laagri gümnaasiumi projekteerimine ja 78 000 eurot spordihoone projekteerimine. Summadele lisandub käibemaks.

540 õpilasele kavandatav tänapäevane õppehoone on kavas ehitada Saue valda Laagrisse, Kooli tänav 1 kinnistule.

Seminar -Kinnisvaraturu ülevaade-

Linnahalli renoveerimisprojekti koostaja selgub avaliku konkursi korras

TallinnTallinna tegevlinnapea Taavi Aas ning linnahalli arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe allkirjastasid täna ainulitsentsilepingu, mis võimaldab linnal linnahalli projekteerimise protsessiga tõrgeteta edasi liikuda.

Tallinna linna ning Tallinna Linnahalli kui arhitektuuriteose autorite vahel sõlmitud leping annab Tallinna linnale litsentsi autoriõiguste teostamiseks.

„Anname omalt poolt parima, et linnahall saaks renoveeritud kiireimal ja parimal moel,“ ütles Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liige Kaia Jäppinen. „Praegu on esmane eesmärk kuulutada välja avalik projekteerimishange. Eeldatavasti augusti algul välja kuulutatava hanke tulemused selguvad oktoobris.“

Jäppinen lisas, et hanke läbiviimisel ja projekteerija valikul tehakse kindlasti tihedat koostööd ka arhitektide liidu ja muinsuskaitsega, samuti arhitektuurimälestise autoritega. „Kindlasti ei ole pakkumuse hind ainus ja peamine kriteerium, lisaks sellele kaalutakse mitmeid pakkujate kvalitatiivseid näitajaid – meeskonna võimekus, varasemad tööd jne,“ rõhutas Jäppinen.

Tallinna linn soovib linnahalli rekonstrueerida ja renoveerida ning ehitise tervikuna taas kasutusele võtta. Nende tööde tegemiseks tuleb kasutada linnahalli autorite autoriõigusi. „Sõlmitud ainulitsentsileping paneb paika linnahalli autoritele kuuluvate autoriõiguste kasutamise tingimused,“ ütles Aas.

Lepingu kohaselt annavad autorid linnale oma isiklike õiguste teostamiseks ainulitsentsi linnahalli ehitise ja selle aluseks olnud ehitusprojektide muutmiseks ja nendele teiste autorite teoste lisamiseks. Samuti saab linn autoritelt all-litsentsi andmise õiguse. Eelkõige on all-litsentsi õigus vajalik, kuna linnahalli rekonstrueerimise projekti tööde tegemist juhib Tallinna Linnahalli AS, kellele linn siis omakorda annab litsentsi autoriõiguste teostamiseks.

„Tallinna Linnahalli kui silmapaistva arhitektuurimälestise esinduslikuks kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimist on lubanud Vabariigi Valitsus järgnevail aastail ka riigieelarvest toetada,“ lisas Aas. „Tallinna Linnahalli rekonstrueerimine loob riigi ja linna koostöös tõmbekeskuse, mis elavdab nii linna kui ka kogu riigi majandust ja ettevõtlust.“

Tallinna linnavalitsus kavatseb linnahalli rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerida. Plaani kohaselt saab täiemahuliselt rekonstrueeritud Tallinna Linnahallist multifunktsionaalne rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskus. Rekonstrueeritud linnahallis saab hakata korraldama kuni 2500 osalejaga konverentse ja kongresse ning suures saalis vähemalt 3500 pealtvaatajaga kontserte ja etendusi. Linnahalli suure saali rekonstrueerimise tulemusel saab Tallinn endale kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise, moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga esinduskontsertsaali.

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku pikendamine

TallinnNõmme Linnaosa Valitsuse ja Nõmme seltside ettepanekut arvestades pikendatakse üldplaneeringu avalikku väljapanekut kuni 31. augustini.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub kuni 31. augustini 2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis ja Nõmme Linnaosa Valitsuses, Vabaduse pst 77 (alates augustist aadressil Valdeku tn 13) igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse kindlaks linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel tutvumiseks väljas ka Tallinna linna koduleheküljel aadressil http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering

Ettepanekuid või vastuväiteid üldplaneeringule saab esitada kirjalikult kohapeal, postiga või e-mailiga.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” annab ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselAlates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Lunapolis Kinnisvara: 6 kõige tähtsamat tegevust, millest müüki alustada

LunapolisViimasel paaril aastal on Pärnu kinnisvaraturule lisandunud ja lisandub veelgi hulganisti uusi kortereid ja maju. Pakkumisi on väga palju ja seda kõike on oluliselt rohkem, kui on ostjaid. Siit ka põhjus, miks on vaja arvestada täna pikema müügiajaga, kasutada kogemustega särtsakat maaklerit ning oma kinnisvara pakkumise esile toomiseks teiste pakkumiste seast on vaja olla nutikas ja kasutada lisaks uusi kaasaegseid tehnilisi lahendusi.

Kõige tähtsamat 6 tegevust, millest müüki alustada

  1. Valmista ette kinnisvara enne pildistamist ja pakkumise avalikustamist.
    Seda osa tuleks võtta väga tõsiselt. Põhimõttest, et küll uus ostja remondib, pole täna enam mingi kasu. Kõigil on nii kiire, aega napib ja peamine rahastaja pank soosib remonditud kinnisvara finantseerimist.
  2. Lisa kvaliteetsed müügipildid oma müügipakkumisele.
    Internet on täna kõikjal ning kinnisvara valik on nii suur, et kõiki pakkumisi ei jõua ostajad läbi vaadata ega kindlasti ja läbi käia. Peamine mille põhjal tehakse otsus asuda kinnisvarapakkumist põhjalikumalt uurima ja ka vaatama minna on pildid teie kinnisvara pakkumisest. Kui piltidel nähtav ja müügihind teie pakkumisel pole kooskõlas, siis mingit vaatamist, rääkimata tehingust, ei tule.
  3. Lisa võimalusel müügivideo müügipakkumisele.
    Kuna internet on täna kõikjal ja videode vaatamine paljudele inimestele lihtsam, eelistatum kui piltide vaatamine, siis see ongi peamine põhjus miks võimalusel lisada müügipakkumisele video. Mõistagi pole mingit kasu mobiiliga tehtud videost, vaid tegutseda tuleb nagu proff. Vaata kuidas see peaks toimuma! vaata siit.
  4. Lisa läbimõeldud ja asjakohane tekstiline informatsioon müügipakkumise juurde.
    Müügijutt on nagu puzzle. Müügitekst objektile peab olema läbimõeldud ostja/üürniku huvidest lähtuvalt ja need ei ühti tihtipeale müüja omadega. Ühest retsepti pole, kui julgen kinnitada, et kui olete sarnaselt kinnisvara maaklerile kokku puutunud sadade ja sadade ostjatega, siis lõpuks saab selgeks ka mida müügikuulutusse kirjutada nii, et see tekst ostjat kõnetaks ja ka vaatama tooks.
  5. Lisage plaanid oma kinnisvarast.
    Plaanid aitavad ostjal saada selgust, kas müüdav eluase on juba sobiva planeeringuga või saab seda kohandada sobivaks. vaata näidet
  6. Määrake oma kinnisvarale õige müügihind
    Parim soovitus on kasutada hinna määramisel kellegi kogemust, kes igapäevaselt tegeleb kinnisvara müügiga/üürimisega. Üldjuhul putub maakler igapäevaselt kokku paljude müügi- ja üüritehingutega, on kursis ostjate ja üürnike ootustega kvaliteedile ja hinnale ning seeläbi oskab kõige paremini vara omanikule soovitada realistliku müügihinda. Omanikud kahjuks tihtipeale tuginevad hinna määramisel meedias välja öeldule( mis on tihti kellegi erihuvi), vaatavad naabri kuulutust või panevad rahasse emotsionaalseid väärtusi, mis aga kuidagi ei lähe korda ostjale. Vale müügihind = müüki ei toimu!

Kui see eelnev, kõige olulisem osa on tehtud puudulikult, siis pole oodata ka head tulemust edasisest müügiprotsessist.

Et kinnisvara müük kulgeks viperusteta on mõistlik alustada kõige tähtsamast – vali omale kinnisvaramaakler, kes kogu müügiprotsessi aitab õigesti läbi viia.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Mustamäele parkimismaja rajamise enampakkumine nurjus

TallinnMustamäele linna maale parkimismaja ja avaliku parkla ehitaja leidmiseks välja kuulutatud enampakkumisele ei laekunud tähtajaks ühtegi pakumust.

„Seega tuli Tallinna Linnavaraameti poolt välja kuulutatud enampakkumine osalejate puudumise tõttu nurjunuks tunnistada,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Kavatsetakse A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale hoonestaja leidmiseks peagi uue pakkumise välja kuulutada, pakkumistingimusi ei ole plaanis muuta.“

„Eesmärgiks on rajada avaliku ja erasektori koostöös linna omandis olevale kinnisasjale piirkonna elanikke teenindav parkimismaja ja avaliku parkla,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Selleks soovime A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale hoonestusõiguse seada.“

Ärimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasja pindala on 8563 m2. Pakkumise kohaselt peab hoonestaja ehitama kinnistule parkimismaja, mille suletud netopinnast kuni 40% võib sisaldada muid äriruume, ning avaliku parkla. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised.

Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Hoonestaja kohustub lõpetama ehitustööd ja vormistama parkimismaja ja avaliku parkla ning neid teenindavate ehitiste kasutusload hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Kinnisasjale rajatavasse parkimismajja on kavandatud ligi 400 parkimiskohta.

Kinnisasja ca 4072 m² suurusele osale tuleb ehitada parkimismaja ja selle teenindamiseks vajalikud rajatised. Parkimismaja suletud netopinnast kuni 40% võib sisaldada muid äriruume. Kinnisasja ca 4491 m² suurusele osale on kavandatud avalik parkla ja selle teenindamiseks vajalikud rajatised; sõiduteed, kõnniteed koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega; tehnovõrgud ja -rajatised. Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel kinnisasja omanik kinnisasjale jäävate ehitise eest hoonestajale hüvitist ei maksa.

Võrgu sõnul on pilootprojekti õnnestumise korral plaanis elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

„Elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamine leevendab parkimiskitsikust. Seni oleme teinud seda korteriühistute kasuks linna maale kasutusõiguse seadmisega,“ ütles Võrk. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks ning sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. „Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad,“ lisas Võrk.

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 05-2017

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes mais 2,8%, mis on suurim kuine langus peaaegu viimase kahe aasta jooksul. Võrreldes 2016. a maiga oli indeks 4,1% kõrgemal.

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 05-2017

Koolitus Kinnisvara ABC

Arco Vara: Kinnisvara hindamine aitab vältida õhulosside ehitamist

Arco VaraOma kodu osta või müüa soovides puutume tihti kokku ka kinnisvara hindamisega. Peamised põhjused, miks eksperthinnang vajalikuks osutub, on seotud kodulaenu võtmisega, mil pank soovib hindamisakti ostetava vara turuväärtuse kohta nii ostetava vara puhul kui ka lisatagatisele.

Samas nõuavad pangad hindamisakti ka näiteks laenu taotlemisel olemasoleva kinnisvara renoveerimiseks või päris uue maja ehitamiseks.

Veel üks levinud põhjus kinnisvara hindamisteenuse tellimiseks on seotud vara jagamisega, kus tõuseb päevakorda olemasoleva kinnisvara turuväärtuse hindamiseks, et vara abikaasade vahel õiglaselt jaotuks.

Palju on ka neid kinnisvaraomanikke, kes enne oma vara müüki soovivad teada selle reaalset väärtust, et vältida ülepaisutatud ootusi või nii-öelda laest võetud hindu ja tellivad selleks hindamise. Hindamisakt annab turvatunde nii müüjale kui ka võimalikule ostjale, kiirendades müügiprotsessi ja asjaajamist krediidiasutustega.

Muuda hindamine sujuvaks

Enne hindaja kutsumist saab kinnisvaraomanik teha eeltööd, et hindamine sujuks kiirelt ja takistusteta. Esmatähtis on kontrollida, kas kinnisvaraga seotud dokumentatsioon on korras ja kättesaadav. Hindaja saab küll vajalikud dokumendid tellida vastavatest ametiasutustest, kuid see kulutab aega.

Kindlasti tasub enne hindaja tulekut kriitilise pilguga üle vaadata oma majapidamine. Miks? Inimesed arvavad tihti, et hindamisakti puhul ei mängi heakord rolli, kuid tegelikult ütleb siiski pilt rohkem kui tuhat sõna ja laenuandjat huvitab, kuidas omanik oma vara eest hoolitseb.

Oluline on tagada veel juurdepääs kõikidesse ruumidesse ja kõrvalhoonetesse. On esinenud näiteks juhuseid, kus hindamisaktis on märge, et kinnistul on kelder aga pildid keldrist puuduvad. Pank on taolise akti tagasi saatnud ja hindaja peab uuesti kohale sõitma ning puuduoleva fikseerima. See kõik aga pikendab protsessi laenu saamisel.

Kui vara müügiga tegeleb maakler ja ostuhuviline soovib tellida hindamisakti pangale, arvavad müüjad tihti, et maaklerite piltidest piisab juba hindamisakti koostamiseks. Nii see siiski ei ole. Hindaja kohustus on tutvuda põhjalikult vara seisukorraga ja kui maakler pildistab kõike turunduse seisukohta silmas pidades ja parimat esile tuues, siis hindaja kaamera peab tabama ka kõik ebakõlad.

Koolitus Üüriinvesteeringute koolitus

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas mais tõusu

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas mais eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus mööbli- ja keemiatoodete tootmises ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnalangus metalltoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses. 

2016. aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, mai 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Mai 2017 – aprill 2017, % Mai 2017 – mai 2016, %
KOKKU 0,3 4,2
Töötlev tööstus 0,4 4,7
Mäetööstus -1,3 -7,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -0,8 2,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,4 0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga -0,1% ja võrreldes 2016. aasta maiga 6,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langes mais keskmisest enam naftasaaduste, turbatoodete, metallide ning mööbli hind, samas tõusis keemiatoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning põllumajandussaaduste hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga -0,8% ja võrreldes 2016. aasta maiga 4,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langes mais keskmisest enam põllumajandustoodete ja naftasaaduste hind ning tõusis jookide, ehitusmaterjali ning mootorsõidukite hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.06.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvara käsiraamatute transport tasuta

Domus Kinnisvara: Kuhu küll kõik getod jäid?

Domus KinnisvaraGetosid, definitsiooni järgses täiuslikkuses, pole Eestis olnud ega ole lähitulevikus ka näha. Paljude riikide näitel aitab getostumisele tugevalt kaasa immigratsioon, kuid Eesti aasta läbi kestev kehv suusailm on siinkohal olnud seni suureks abiks probleemi vältimisel. Ometigi on paljudes linnades, eesotsas Tallinnaga, olnud piirkondi, mille maine on suhtekorralduslikult lootusetu, kus on domineerinud majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed koos keskmisest kõrgema kuritegevusega.

Aastaid tagasi poetasime üle huulte sõna asotsiaalid ning manasime silmade ette Kopli liinid, Astangu, Akadeemia tee ühiselamud, aga ka Kalamaja ning mitmed teised piirkonnad ja tänavad, mis tänaseks on läbinud totaalse muutumise. Kalamajast, kui tõelisest Tuhkatriinu-loost, on meedias palju juttu olnud ja tõsi on, et Põhja-Tallinna linnaosa keskmine ruutmeetri hind on viimastel aastatel olnud Tallinna üks kõrgemaid, jäädes alla vaid kesklinnale. Endisest inetust pardipojast on saanud tõeliselt elitaarne piirkond, mille uusarendustesse saavad kodu lubada endale vaid õige kopsaka sissetuleku või säästudega inimesed.

Akadeemia tee ühikatubade asemel on nüüd moodsa sõnaga minikorterid, mida väikeinvestorid rabavad üksteise võidu, Astangule kerkiv Aurora Park valiti möödunud aastal City24 rahvahääletusel parimaks uusarenduseks, Kopli liinide lammutamisega on algust tehtud eesmärgiga rajada sinna vaat et üks prestiižikamaid elamupiirkondi Tallinnas. Asula tänav, mis oli aastaid veidi küsitava väärtusega piirkond koos ümbritsevate garaažidega, on tänaseks läbinud korralikud hoonete renoveerimisprojektid ning pärast sõidu- ja kõnniteede kapitaalremonti näeb välja kui tõeliselt idülliline elukeskkond keskklinna piiril. Suurepärane näide, kus erasektor ja munitsipaalvõim on teinud teineteisest sõltumatult ära omad investeeringud, kuid lõpptulemus moodustab terviku, millest võidavad kõik.

Näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid järeldus on selgelt ühemõtteline – Tallinn on üks väheseid pealinnu kogu maailmas, kus puuduvad getod. Vaesamad inimesed pole mõistagi kadunud, kuid Tallinna omapära on see, et korteri erastanud ja ots-otsaga kokku tulev pensionär elab kõrvuti uhke pintsaklipslasega, kes ostis korteri juba renoveeritud kujul ja pangalaenu kaasabil. Üks sõidab bussiga, teine BMW-ga, kuid maja keskmine elatustase on kõrgem ja piirkonnal tuleviku osas veidi parem perspektiiv olemas.

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kui kõik barakid on buldooserite poolt ümber lükatud ning igasugu elukunstnikud ja bomžid majadest välja visatud, siis kas kõik ongi hästi ja getostumise oht jäädavalt ellimineeritud? Tõsi, järjest kasvav elatustase, suuremad säästud ja väiksem töötus aitavad kaasa sellele, et vaesemaid ja mahajäetud piirkondi Tallinnasse juurde ei teki. Linnas, kuhu sisseränne ülejäänud Eesti noorte näol on piisavalt suur, on riskitegureid selgelt vähem.

Küll aga ei maksa ära unustada, et üldiselt elanikkond vananeb ja löögi alla satuvad linnaosad ja piirkonnad, kus elanike keskmine vanus on kõrgem. Näiteks Mustamäel on juba praegu märkimisväärne osa elanikkonnast vanem kui 70 eluaastat. See tähendab, et ei teki piisavalt raha hoonete renoveerimiseks või isegi elementaarseks heakorrastamiseks, korteriühistute juhatused on pigem passiivsed jne. Seega nii Mustamäe kui teised „mäed“ on teatav riskikoht, kuid esialgu ülemäära muretseda pole põhjust. Palju on meie endi kätes, palju saavad teha nii linnavõim kui riik, tark linnaplaneerimine ja igasugu rekonstrueerimise toetused on ainult abiks ning võimaldavad kogu linnaruumis ühtlast arengut.

Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 20/09/2017

Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel 300x30020/09/2017 toimub Tallinnas koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada:

  • millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
  • kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 20/09/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: eluruumide ehituslubade arv kasvas 37 protsenti

Tõnu Toompark2017 I kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 1764 eluruumi. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 37%, mis on märgatav kasv.

Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli samal ajal 149 000 m² ehk eelmisest aastast 23% enam.

Ehitusloa saanud eluruumide arv suurenes eluruumide pindalast kiiremini seetõttu, et suur hulk ehituslobasid väljastati korterelamutele. Korterite pindala on keskmisest väiksem ja nii viib suurem korterite ehituslubade proportsioon kogu ehituslubade keskmise alla.

Keskmise 2017 I kvartalis ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 84,5 m². Eelmise aasta analoogne näitaja oli 93,6 m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!