Planeerimisseadus ja selle rakendamine

Nõuanded koduostjale: endise elamispinna müümine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur mõjutab

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Koolitus Kinnisvaraturundus

Postimees: Valga kinnisvara hinnad on väikeses tõusutrendis

Pindi KinnisvaraKuigi kortereid müügis on, tunnevad ostjad puudust ühetoalistest eluasemetest. Üüriturul on aga nõudlus pakkumisest suurem ning näiteks Valgas pole maakleril praegu üürile anda ühtki korterit.

Pindi Kinnisvara Valga kontori maakleri Hans Heinjärve sõnul oli 15. jaanuari seisuga neil pakkumisel üksteist korterit, sealhulgas kahetoalisi kolm, ülejäänud suuremad. Maju on müügis 29, maatükke 15, äripindu 14 ning garaaže üks. Mullu samal ajal oli müügis 26 korterit ja 29 maja.

«Müügis olevate korterite arv on kokku kuivanud. Kõik, mis pakkumisele tulevad, peagi ära müüakse. Enamik korteritest, mis pikemalt seisma jäävad, asuvad 4. või 5. korrusel või on kolme-neljatoalised. Ühetoalised kaua müügis ei seisa. Nõutakse rohkem aga esimesel-teisel korrusel asuvaid ühe- või kahetoalisi ja nende ostjad on enamasti vanemad inimesed. Mul on isegi nelja lehekülje pikkune nimekiri nende inimeste kontaktidega, kes otsivad ühe- ja kahetoalisi kortereid,» sõnas maakler.

Eelmisel aastal sõlmiti Valgamaal Pindi KV OÜ vahendusel 37 tehingut ehk üheksa võrra rohkem kui aasta tagasi. 28 neist olid korteri ostud-müügid, neist viis olid ahiküttega korterid. Maju müüdi üheksa, suvilaid üks ja äripindu üks.

«Lõppenud aasta oli parem kui eelmine, tehingute arv kasvas. Tuleb tõdeda, et pea pool korterite ostutehingutest vormistasin eelmise aasta teises pooles lätlastega, kes on Valgas leidnud töö ning kolivad perega siia,» lisas Heinjärv.

Valga hinnad soodsad ostjatele

Heinjärv avaldas heameelt, et viimastel aastatel väga madalal seisnud kinnisvarahinnad Valgamaal on hakanud veidi kasvama. Kui 2010. aastast peale on korteri ruutmeetri hind püsinud 100 euro ümber, siis näiteks mullu detsembris oli see 120. Renoveeritud eluaseme ruutmeetri hind on ka meil juba tõusnud üle 300 euro.

Paljudes Eesti linnades korterihinnad tõusid. Tallinna eelmise aasta rekord 1703 eurot ruutmeetri kohta purustati taas ning tõusis 1876 euroni. See on 16 korda kõrgem kui Valgas asuval kinnisvaral. Tartu korterite hinnad on Valga omadest kõrgemad 12 korda, Võru-, Viljandi- ja Põlvamaal kolm kuni viis korda. Madalam on ruutmeetri hind ainult Kohtla-Järvel, kus see oli detsembris 87 eurot.

«Mööda Eestit ringi sõites ei ole ma mõistnud, miks Valgamaal need kinnisvarahinnad nii madalad on. Vastust, miks Valga renomee selline on, anda ei oska. Linn on ju kena ja elukeskkond väga hea. Töökohtigi on, kuid kindlasti on puudus kõrgema palgaga töökohtadest. Kui siia linna tuleks üks nüüdisaegne tööstusettevõte, mis pakuks tööd noortele, annaks see kindlasti tõuke ka kinnisvarahindade tõusule. Näiteks Võru kolleeg ütles, et nende linnale andis uue hingamise Kuperjanovi jalaväepataljoni tulek. See tõi sinna elama hulk ohvitsere peredega, kes endale ka elamispinna soetasid,» rääkis Heinjärv.

Nõudmine pakkumisest suurem

Üürikorteritest rääkides ütles Heinjärv, et pakkumine on juba neljandat aastat järjest väike. «Üüriturg on Valgas järsult vähenenud ja seda eelkõige pikaajaliste üürilepingute tõttu. Parematel aastatel vormistasin 60 üürilepingut, eelmisel aastal 23, neist kortereid 16. On hetki, kus kinnisvarafirmal pole pakkuda üürile ühtegi korterit, nagu ka praegu,» sõnas maakler.

Kortereid võetakse üürile pikemaks ajaks ja mõnes elab üürnik juba krooniajast. Ka omanikud ei soovi alla pooleaastaseid lepinguid sõlmida. Valgas pole Heinjärve sõnul üürnikega ka erilisi probleeme olnud: maksavad enam-vähem korralikult. Uue trendina on maaklerile silma hakanud, et üürituru vastu tunnevad huvi investorid, kes ostavad Valgas korteri ja annavad selle siis üürile. «Arvestades ostuhinda ja üüritasu, on korterite tootlikkus hea ja seepärast huvi ka tuntakse,» kinnitas Heinjärv.

Küsimusele, miks soodsa hinnaga eluruume ei osteta, vaid pigem üüritakse, vastas Heinjärv, et laenutingimused on karmistunud. Kas ei saada pangast laenu või ei soovita end Valgaga pikemalt siduda. «Viiest laenusooviga panka pöördunud inimesest tuleb sealt positiivse otsusega tagasi üks,» lisas Heinjärv.

Omanike vaatevinklist on üürihindade tõus teretulnud. Mullu jäid need keskküttega korteritel vahemikku 100–150 eurot kuus, ahikütte puhul algasid hinnad 60 eurost. Hind ei sõltu niivõrd eluruumide suurusest ega tubade arvust, vaid sisustusest, asukohast ja korrusest.

Äripindade üürilepinguid sõlmis maakler mullu seitse. «Juba aastaid on pakkumine suurem kui nõudlus. See hoiab ka üürihinnad madalal: 1,5–6 eurot ruutmeetri kohta,» rääkis Heinjärv. 15. jaanuari seisuga oli üürile anda 29 äripinda.

Ostuhinnad pisut tõusnud

Valgas saab ühetoalise keskküttega korteri kätte 4000–6500, kahetoalise 3800–9500, kolmetoalise 9900 – 23 000 ja neljatoalise 17 000 – 21 000 euroga. Ahiküttega kahetoalise omanikuks võib saada 1800–5000 euro eest. «Hinnad on väikeses kasvutrendis,» nentis Heinjärv. Nõutum piirkond on endiselt Pedeli-äärne ja õmblusvabriku ümbrus. Tegemist on keskmiste hinnavahemikega, erandeid on mõlemas suunas.

Maju müüdi mullu üheksa, mis on kaks korda rohkem kui eelneval aastal. Müügihinnad jäävad vahemikku 11 000 kuni 32 000 eurot, kuid suurim nõudlus on selliste majade järele, mis maksavad 20 000 kuni 25 000 eurot. «On müüdud ka kallimaid maju, kuid praegu on näiteks müügis maja hinnaga 70 000 ja poole aasta jooksul pole selle vastu kahjuks mitte keegi huvi üles näidanud,» nentis Heinjärv. Maamüüke eelmisel aastal Pindi kinnisvara Valga kontor ei vahendanud.

Muutusi ette näha pole

Tõrva piirkonnas on kinnisvarahinnad Valgaga sarnased. «Kortereid on müügis vähe ja ka ostuhuvi väike. Hinnatasemelt on Tõrva korterid kohati veel odavamadki. Majad on veidi kallimad kui Valgas. Otepää piirkond eristub ülejäänud maakonnast, kuna seal on kinnisvara kallim. Mitte küll Tartuga samal tasemel, kuid Valga hindadest kordi kõrgem,» lisas maakler.

Eluasemete hindades ei prognoosi maakler ka tänavu erilisi muutusi. «Põhjusi, miks kinnisvarahinnad siin piirkonnas tõusma peaksid, väga ei näe, kuigi väike tõusutrend on siiski olemas.»

Uudistest niipalju, et juba neljandat kuud on Pindi Kinnivara Valga osakonnas tööl nooremmaakler, hindaja assistent Arle Leht. Tema aitab klientidel kokku hoida vara hindamiskulusid, eelkõige transpordikulu.

«Uudis on veel ka see, et oleme uuesti liitunud kv.ee portaaliga,» lisas Heinjärv.

Korterite hinnad

Eesti suuremate linnade korteriomandite tehinguhindade võrdlus (€/m2)

Linn Dets 2017 Dets 2016 Muutus (%)
Haapsalu 643 571 12,6
Jõgeva 290 170 70,6
Jõhvi 263 344 -23,5
Kohtla-Järve 87 100 -13,0
Kuressaare 932 827 12,7
Narva 383 449 -14,7
Paide 296 291 1,7
Põlva* 391 335 16,7
Pärnu 1153 1006 14,6
Rakvere 463 394 17,5
Rapla** 646 683 -5,4
Tallinn 1876 1703 10,2
Tartu 1382 1294 6,8
Valga 120 113 6,2
Viljandi 650 600 8,3
Võru 510 354 44,1

* detsember 2016 – november 2017
** jaanuar-november 2017

Allikas: Pindi kinnisvara, Maa-amet

http://www.pindi.ee/2018/01/19/postimees-valga-kinnisvara-hinnad-on-vaikeses-tousutrendis/

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

SEB: Sisseränne panustab majanduskasvu

SEB PankEesti rahvaarvu kahanemine on viimastel aastatel peatunud, mis võrreldes teiste Baltimaadega on harukordne olukord. Oluliselt väiksemas väljarändes võib peituda ka üks põhjustest, miks ei ole teistel Baltimaadel õnnestunud Eestile järele jõuda.

Eesti rahvaarv suureneb

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet esialgsed andmed Eesti rahvaarvu kohta käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga. Kuigi poliitikute retoorikat kuulates, võiks oodata justkui järjekordset kurvastavat teadet kaduvast Eesti etnosest, siis tegelikkuses suurenes rahvaarv mullu enam kui 3000 inimese võrra. Samasuguse positiivse sõnumi edastas Statistikaamet ka 2017. ja 2016. aasta jaanuaris, kuid kahjuks ei saa siiski öelda, et Eesti rahvaarv oleks suurenenud juba kolm aastat järjepanu. Nimelt on mullust näitajat veidi korrigeeritud ja revisjoni tulemusena 2016. aastal rahvastik siiski vähenes – kuid ainult 300 inimese võrra. Sellegipoolest, võrreldes 2015. aasta 1. jaanuariga elab täna Eestis pea 5500 inimest enam – see on umbes Türi linna jagu rahvast.

Kahjuks ei ole trendimuutus põhjustatud sündimuse kasvust. Lapsi sündis mullu veidi üle 13 500, mida on 400 võrra vähem, kui 2016. aastal. Eelkõige põhjustab rahvastiku juurdekasvu muutunud rändetrend: viimastel aastatel saabub Eestisse rohkem inimesi, kui siit lahkub. Esialgsetele andmetel ületas eelmisel aastal sisseränne väljarännet koguni kahekordselt, kuid tõenäoliselt korrigeeritakse aasta jooksul neid näitajaid võrdsemaks. Tähelepanuväärne on ka sisserände allikas. Erinevalt mõnest jõukamast Lääne-Euroopa riigist, põhjustab sisserände suurenemist mitte kolmandatest riikidest pärit sõjapõgenike saabumine, vaid eestlaste endi tagasiränne teistest riikidest, eriti Soomest. Muutuse peamiseks põhjuseks tuleb pidada kiiret majandusliku heaolu suurenemist: töökäsi napib pea kõigil aladel ja vahe Põhjamaade palgatasemega on vähenenud. Samal ajal kestab Soomes palkade paigalseis ja ka töötuse määr ületab Eestit märkimisväärselt.

Eesti on teiste Balti riikidega võrreldes erand

Kolmandat aastat järjest saabuvad head uudised võivad mõne panna ehk juba õlgu kehitama ja nentima, et suuri probleeme jagub meil teisigi. Peame endale siiski aru andma, et tegemist on suure võiduga ja võrreldes teiste Balti riikidega on meie positsioon harukordne. Kõrvutades kolme riiki on tulemused vapustavad: kui viimase 10 aasta jooksul on Eestis rahvaarv kahanenud 20 000 inimese võrra, siis Lätis 260 000 ja Leedus enam kui 400 000 võrra. Väljendades sama protsentides, siis on Eestis rahvastik vähenenud 1,5%, Lätis 12% ja Leedus 13%. Leedu rahvaarvu langus on olnud seejuures kiireim kogu Euroopa Liidus.

Languse põhjuseks on olnud mõistagi väljaränne, mida soosib madal palk ja rikka Lääne-Euroopa lähedus ning avatud tööturg. Probleem on seda valusam, et eelkõige on lahkujad noored inimesed, kel parim tööiga ja laste saamine alles ees seisavad. Eurostati prognooside kohaselt kahaneb veel alles hiljuti 3,5 miljoni inimese koduks olnud Leedu elanike arv 2047. aastaks alla 2 miljoni piiri. 1995ndal aastal 2,5 miljonini küündinud Läti rahvaarv langeb umbes sama ajaga alla 1,5 miljoni. Kuigi niivõrd pika aja peale täpsete prognooside tegemine on muidugi esoteerika, siis sarnaste trendide jätkumise korral oleks 100 aasta pärast Eesti rahvaarvult Lätiga võrdne.

Eesti oluliselt parema olukorra põhjuseks tuleb pidada erinevust rände sihtkohtades. Kui Eestist on läbi aastate lahkutud enamasti vaid 80 km kaugusel asuvasse ja kultuuriliselt lähedasse Soome, siis teistes Baltimaades on väljarände peamiseks sihtkohaks olnud teises Euroopa Liidu otsas asuv Suurbritannia. Kuigi aja möödudes on reisimine muutunud vähemalt suhtelisel skaalal odavamaks, siis ilmselgelt võimaldab geograafiline lähedus eestlastel tihedamini kodumaad külastada. Paljude eestlaste jaoks ongi Soome olnud pigem ajutine peatuspaik töötamiseks, mis tähendab vaid ühe inimese pendelrännet, mitte terve perega teise riiki kolimist. Lätist ja Leedust on lahkumine olnud aga jäädavama iseloomuga ning minnakse juba koos perekonnaga.

Kahjuks pole muutust suutnud esile kutsuda ka Suurbritannia peagi saabuv lahkumine Euroopa Liidust. Vastupidiselt tundub justkui, et lähenev tähtaeg annab lahkuda soovijatele indu juurde, sest kardetakse, et alates 2019. aprillist ei pruugita neid enam riiki lubada. Kummastavana mõjub ka asjaolu, et kui varasemalt on otsitud korrelatsiooni majandusnäitajate ja väljarände vahel, siis enam ei näi need seosed kehtivat. Sarnaselt Eestile on nii Lätis kui Leedus tööpuudus viimastel aastatel jõudsalt vähenenud ja palgad oluliselt kasvanud. Sellele vaatamata, pole see pannud teisi baltlasi aga kodumaale jääma ega naasma. Eeltoodu taustal pole imeks panna, et erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei võimutsenud Leedu viimastel valimistel mitte immigratsioonivastane partei, vaid emigratsioonivastane partei.

Väljaränne pidurdab Baltimaade konvergentsi jõukama Euroopaga

Ühe põhjalikuma analüüsi Ida-Euroopa väljarändest on 2016. aastal koostanud Rahvusvaheline Valuutafond IMF. Positiivsena tuuakse selles välja, et isiklikul tasandil on idaeurooplaste väljaränne olnud kindlasti edulugu, aidates inimestel parandada oma elustandardit oluliselt kiiremini, kui see oleks saanud sündida koduriigis. Nende inimeste jaoks, kes on otsustanud oma sünnimaale truuks jääda, on ulatuslik väljaränne muutnud elu aga halvemaks. IMFi hinnangul ongi Ida-Euroopa rändelaine puhul suurimaks ohuks nö „nõiaringi“ tekkimine, kus noorte ja haritud inimeste lahkumine aeglustab päritoluriigi majanduskasvu, kuid kiirendab sihtriigi oma, tekitades jääjates seega veelgi suuremat motivatsiooni elukohta vahetada. Mida ulatuslikum ränne on, seda raskem on madalama elatusstandardiga riigil jõukamatele järele jõuda. IMFi hinnangul on väljaränne üks peamistest põhjustest, miks Ida-Euroopa tootlikkuse kasv on olnud prognoositust aeglasem ja kvalifitseeritud tööjõu puudus niivõrd terav. Samas raportis on leitud, et Lätis ja Leedus oleks ilma väljarändeta võinud aastatel 1995-2012 olla majanduskasvu tempo aastas keskmiselt 0,6-0,9% kõrgem.

Rände mõju võib olla mõistagi ka positiivne. Nii mõnegi Eesti ettevõtte jaoks on välisturgudel edu saavutamisel mänginud väga suurt rolli just mõne välismaalt naasnud eestlase värbamine, kellel parimad kogemused, kuidas endises elukohariigis äri teha ja seal ka laialdane tutvusvõrgustik. Lisaks aitab töökogemus välismaal juurutada siin uusi äriideid ja töövõtteid. Selle eelduseks on muidugi inimeste naasmine, mis Eesti puhul juba silma paistab, kuid teistes Baltimaades täna veel nähtav ei ole. Tähtsust omab mõistagi ka inimeste vanus. Need, kelle ilus idee on naasta kodumaale pensionipõlve pidama, panustavad koduriigi majandusse märkimisväärselt vähem. IMFi raportis tõstatatakse ka küsimus koduriiki saadetava rahalise abi mõju kohta. Ehkki Eesti puhul pole see nii suur teema, kui näiteks Rumeenias või mõnes teises vaesemas riigis, sõltuvad ka Eestis paljud leibkonnad perepea Soomest saadetavast sissetulekust. Kuigi analüüsi kohaselt on taolised rahasiirded panustanud tarbimise kasvu, siis ei aita need siiski kompenseerida riigi majandusele tervikuna sündinud kahju. Kokkuvõtvalt – peame Eestis täna olema väga õnnelikud, et erinevalt enamusest teistest Ida-Euroopa riikides on eestlased suutnud jõuka Lääne-Euroopa säravatele tuledele hästi vastu panna, mis pikemas plaanis lubab meil kiiremini ka rikastele riikidele järele jõuda.

Koolitus Üüriinvesteeringute koolitus

Kinnisvarakoolis toimub 30/01/2018 koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üleKoolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 30/01/2018 Tallinna kesklinnas. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

  • millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
  • mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
  • millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 30/01/2018 kell 10.00-15.30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Linnaplaneerijad kutsuvad AvaLinn äpiga linnaruumi kujundamisel kaasa rääkima

TallinnKaasamisäpp AvaLinn annab inimestele võimaluse esitada oma ideid ja ettepanekuid avaliku ruumi kohta.

„Tallinna linnaruumi planeerijad peavad inimeste tagasisidet oluliseks, kuna see annab parema võimaluse arvestada ruumilahenduste väljatöötamisel selles ruumis elavate inimestega,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. Esialgu saab avaliku ruumi kohta ettepanekuid esitada Põhja-Tallinna ja Kesklinna piiril Skoone bastioni ja Telliskivi kvartali vahelisel alal.

Äpis on uut võimalikku avalikku ruumi iseloomustav joonis ja 29 nö seletavat infopunkti, et ruumilahenduse kaart kõigile paremini mõistetav oleks. Infopunktidele on lisatud fotod tänasest olukorrast kõrvuti tulevikuvisioonidega, mille illustratsioonid on teinud arhitekt Ahti Sepsivart. Tasuta AvaLinn äppi saab kasutada nii iOS kui ka Android opsüsteemis.

Põhja-Tallinna uueneva ruumi visioon on inimsõbralik avalik ruum, kus eelistatakse jalgsi-, ratta- ja ühistranspordiga liikumist. Äpis kuvatud ala on planeeritud oluliseks vaba aja veetmise ja loomevööndiks. Piirkonda on koondunud mitmed olulised avalikud hooned ja loomekeskused, mis elavdavad piirkonna kasutust aastaringselt. Telliskivi loomelinnak, Balti jaama turg, Kunstiakadeemia, Kultuurikatel, Energia Avastuskeskus ja Linnahall pakuvad mitmekülgseid funktsioone ja tekitavad uut loomeenergiat. Ruumilahenduse eesmärk on laiendada nende potentsiaali ka avalikku ruumi ning siduda need tõmbekeskused ja ümbritsevad piirkonnad tervikuks.

Skoone bastioni ümbrusesse loodavad uued pargi- ja rohealad, mitmekülgne avalik ruum ning ohutu liikumiskeskkond toovad linnaruumi aktiivselt kasutama loodetavasti ka lapsed ja seeniorid. Juba praegu on tänu mitmekesisele ühistranspordile antud piirkonna ühendus teiste linnaosadega väga hea ja võimaldab eelistada ühistransporti isiklikule autole.

Lisaks Kalamaja, Balti jaama ja piirkonda jääva Kesklinna ühe serva elanikele ning ettevõtjatele ootavad linnaplaneerijad ka kõikide teiste linnaelanike ideid avaliku ruumi uuenduste kohta. Ideekorje toimub 18.01 – 18.02.2018.

„Katsetame äppi kui vahendit linnaplaneerimise koosloomeks. Kui pilootprojekt õnnestub on edaspidi plaanis äppi kasutada kõigi olulisemate avaliku ruumi ja tänavate projektide koostamisel. Ideekorjega kogume inspiratsiooni nii avaliku ruumi lahendusele kui äpi funktsionaalsuse edasiarendamiseks, et arengud toimuksid vastavalt kasutajate vajadustele,“ selgitas Tallinna peaarhitekti büroo linnaplaneerija-arhitekt Jaak-Adam Looveer. „Kaasamisäpiga on näiteks võimalik planeeritaval alal ringi liikudes ennast positsioneerida ning sedasi kavandatud ruumist täpsemalt aru saada,“ lisas Looveer.

Linna peaarhitekt Endrik Mänd lisas: „Äpis nähtav avaliku ruumi lahendus sündis koostöös huvigruppidega linna erinevatest ametitest, piirkonna seltside, linnakorralduse ja arhitektuuri tudengite ning ettevõtjatega, kelle üsnagi erinevaid ettepanekuid on linnaplaneerijad tasakaalustatult arvestanud. Nüüd ootame piirkonna arengule veelgi avaramat linnaavalikkuse vaadet, et seejärel kokku panna lõplik lahendus.“

Ideekorjega saadud ettepanekuid analüüsitakse ning laiemat diskussiooni tekitanud kitsaskohad arutatakse läbi töötubades. Koosloome eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe avaliku ruumi lahenduse osas, et lähiaastatel ala väljaarendamisele täiskäik anda.

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Riigi Kinnisvara: Vändra päästekomando uus hoone anti üle Päästeametile

Riigi Kinnisvara / RKAS16. jaanuaril andis Riigi Kinnisvara AS Päästeametile üle Vändra päästekomando uue hoone. Pärnu maakonda Vändra valda Allikõnnu külla rajati kahekorruseline 853 ruutmeetri suurune hoone, mida iseloomustab funktsionaalsus, energiasäästlikkus ja kauakestvus. Uus päästekomando hoone parandab märgatavalt päästjate olme- ja töötingimusi ning on oluline panus kohaliku kogukonna turvalisusesse.

Ehitustööde käigus ehitati olemasolev kontorihoone ümber tänapäevaseks komandohooneks, juurde ehitati garaaži osa. Vändra päästekomando nurgakivi asetati eelmise aasta augustis ning sarikapidu peeti oktoobris.

RKAS ja Pärnu REV AS allkirjastasid Vändra päästekomando ehitustööde töövõtulepingu eelmise aasta 12. mail. Ehitustööde maksumuseks on 1 035 225 eurot, millele lisandus käibemaks.

180118 Vändra päästekomandoVändra päästekomando uus hoone

Koolitus Kinnisvara ABC

Sooduspakkumine käsiraamatule “Nõuanded koduostjale”

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “3167kw” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 21.01.2018.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Arco Vara tütarfirma omandas krundi Kodulahe arendusprojekti naabruses

Arco VaraArco Vara AS-i 100%-line tütarfirma Kodulahe II OÜ on omandanud krundi aadressil Paldiski mnt 74 Tallinnas. Krunt asub grupi käimasoleva Kodulahe arendusprojekti vahetus naabruses ja selle suuruseks on 9803 m2. Arco Vara grupp plaanib jätkata soetatud krundil korterelamute ehitust Kodulahe kaubamärgi all.

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Tallinn pani enampakkumisele hulgaliselt mitmesugust kinnisvara

TallinnTallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel mitmesugust linna erinevates piirkondades asuvat kinnisvara.

Nõmme linnaosas asuva Sihi tn 26 kinnisasja 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 200 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2204 m2. Kinnistul asub 2-korruseline hoone suletud netopinnaga 668,4 m2. Sihi tn 26 kinnisasja kaasomanikul on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Lasnamäe linnaosas on alghinnaga 210 000 eurot enampakkumisel Punane tn 68 asuv kinnisasi – ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 3798 m2. Punane tn 68 kinnisasjale on seatud hoonestusõigus Kiili Laod OÜ kasuks ning kinnisasi on koormatud ostueesõigusega hoonestaja kasuks.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 2a kinnisasi on enampakkumisel alghinnaga 69 800 eurot. Miljööväärtusega alal, ranna või kalda piiranguvööndis paikneva hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnisasja pindala on 781 m2.

Enampakkumisel on ka mitmed Põhja-Tallinna linnaosas asuvad eluruumid. Puhangu tn 4a-20 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21,8 m2, on enampakkumisel alghinnaga 34 900 eurot. Ädala tn 5-49 korteriomandi 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 42 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 75,9 m2. Ädala tn 5-49 korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Kopli tn 69e-49 korteriomandi alghind on 27 100 eurot ning Kopli tn 69e-71 korteriomandi alghind 24 200 eurot. Korteriomandite reaalosadeks on eluruumid üldpinnaga 18,5 m2 ja 19 m2.

Randla tn 13-507 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 11,4 m2, on enampakkumisel alghinnaga 18 100 eurot ning Ketta tn 12-8 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21 m2, alghinnaga 26 200 eurot. Ketta tn 12 hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks (Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu).

Lasnamäe linnaosas asuvad korteriomandid Katusepapi tn 7-13 ja Katusepapi tn 7-14 on enampakkumisel ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 50 600 eurot.

Katusepapi tn 7-13 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 14,9 m2 ning Katusepapi tn 7-14 korteriomandi reaalosaks eluruum üldpinnaga 14,8 m2.

Ühtse müügiobjektina ja alghinnaga kokku 166 700 eurot on enampakkumisel ka kesklinnas asuvad korteriomandid Tuukri tn 1-1 ja Tuukri tn 1-2, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 37,3 m2 ning 49,3 m2. Detailplaneeringu kohaselt on Tuukri tn 1 krundile kavandatud üks kuni 6-korruseline äriruumidega ja kuni 8 korteriga elamu, kinnistul asuv hoone on tähistatud lammutatavana.

Vanalinnas on alghinnaga 31 800 eurot enampakkumisel mõtteline osa Lühike jalg 1 // 3 // Rüütli tn 2-9 asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 38,6 m2. Kinnisasi jääb arheoloogiliste mälestiste alale, Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektori ja muinsuskaitseala kaitsevööndisse ning hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikel ostueesõigus.

Enampakkumisel on ka Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv Männiku tee 29 kinnisasi. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega 1475 m2 suuruse kinnistu alghind on 29 600 eurot. Kinnisasjal paikneb 1934. aastal kasutusele võetud, halvas seisukorras elamu suletud netopinnaga 76,6 m2.

Koolitus Kinnisvara korrashoiu süsteem

Mustamäele kerkib uus moodne kultuurikeskus

TallinnMustamäe Kultuurikeskuse Kaja asemele kerkib järgmise aasta kevadeks uus nüüdisaegne hoonestus, kuhu lisaks ruumikale ja mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvale kultuurikeskusele on kavandatud ka linnaosa valitsuse administratiivhoone.

„Käimasoleva ehitushanke tulemused selguvad veebruaris, lammutamisega alustatakse märtsis ning nurgakivi pannakse uuele hoonele mais,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Mustamäe kultuurikeskuse uude hoonesse on kavandatud läbi kolme korruse ulatuv suur saal, huviringide ruumid ja bändide harjutusruum. „Mustamäelased on oodanud nüüdisaegsete võimalustega uut kultuurikeskust juba väga kaua,“ ütles Võrk. „Praegune hoone on ju ehitatud hoopis kinoks ning hiljem kultuurikeskuseks kohandatud.“

Võrk tõdes, et paratamatult ei vasta selline kohandatud hoone kaugeltki mitte kõigile kultuurikeskuse funktsioonidest tulenevatele vajadustele. „Uues majas saavad olema nüüdisaegsete võimalustega ruumid huviringidele ja avarad saalid,“ ütles Võrk.

Kultuurikeskuse tulevase hoone olulisimaks ruumiks on 300-kohaline saal, kus on võimalik korraldada ka teatrietendusi ja suuremaid kontserte. Vana maja saalis on küll 200 kohta, kuid puudub statsionaarne lava, seal toimuvad nii treeningud, tantsuõhtud kui ka muud üritused.

Mustamäe kultuurikeskuse uues, 2-4-korruselises hoones saab olema ruumi kokku 4000 m2. Keldrikorrusele on kavandatud riietus-, abi- ja tehnilised ruumid, dekoratsioonide ladu ja bändide harjutusruum. Esimese korruse saal ulatub läbi teise ja osaliselt ka kolmanda korruse. Teisel korrusel on tehnilised ruumid, kolmandal heli- ja valgusetuba ning kontoriruumid. Neljas korrus on huviringide päralt. Sinna on kavandatud seminari-, käsitöö- ja klubitoad, suur harjutussaal tantsijatele ja muusikaklass.

Mustamäe linnaosa valitsuse asumine kultuurikeskusega ühes majas annab omakorda võimaluse saalide ristkasutuseks. Linnaosa ametnikud saavad uues keskuses kõigile tänapäeva nõuetele vastavad kontoriruumid. Projektis on arvestatud keskust külastavate lastega ning neile on hoones eraldi mängunurk.

Uue hoonekompleksi projekteerisid vastavalt arhitektuurikonkursi võistlusülesandele Infragate Eesti AS ja arhitektuuribüroo BOA OÜ, ideekavandi autorid on arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets.

Väljakuulutatud ehitushankele oodatakse ehitusfirmade pakkumisi hiljemalt 23. jaanuariks. Uue kultuurikeskuse ja linnaosa valitsuse administratiivhoone rajamine läheb maksma ühtekokku ca 8,3 miljonit eurot.

Seoses vana hoone lammutamisega tuleb kokku paarikümnel laste,- noorte- ja täiskasvanute ringil sealt veebruarikuu jooksul asendusruumidesse kolida.

Tallinna linn tegeleb aktiivselt BIM tehnoloogia rakendamisega linna uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. Koostöös Riigi Kinnisvara AS spetsialistidega valminud Mustamäe Kultuurikeskus KAJA testprojekt oli BIM tehnoloogia rakendamisel Tallinna esimene mudelprojekt. Uue 3D-tarkvara ja Linnavaraameti BIM-koordinaatori abil avastati üle 2000 olulise vea projekti koostamisel, mis oleksid jäänud tähelepanuta ja avastamata 2D joonistel.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Positiivne kasumihoiatus 2018. aastaks AS-ilt Pro Kapital Grupp

Pro KapitalAS-i Pro Kapital Grupp hinnangul kasvavad 2018.a oluliselt ettevõtte käive ja netokasum – peamiselt seoses T1 kaubanduskeskuse valmimisega Tallinnas ja Kliversala, Riia elumajade projekti esimese etapi eeldatava eduka valmimise tõttu.

15.01.2018.a kinnitas AS-i Pro Kapital Grupp nõukogu ettevõtte 2018.a eelarve koos eeldatava käibega vahemikus 35-40 miljonit €, mis on 200–250% suuremad võrreldes 2017.a prognoosiga ja 70-95% suuremad kui 2016. Aastatel 2015 – 2017 on ettevõte tegutsenud negatiivse neto tulemusega tingimustes, kus puudus piisavalt lõpetatud projekte, mille puhul kinnisvara müügist tekkinud tulu tulemusena oleks saavutatud positiivne netotulem. Ettevõte plaanib lõpetada 2018.a positiivse netotulemiga vahemikus 2-3 miljonit €.

‘Ettevõte on näidanud oma võimekust arendada tulutoovaid kinnisvaraprojekte ja 2018.a aastal hakkavad paljud pikaajalised projektid tootma tulu. See on realistlik hinnang, mis on ka põhjus, miks ettevõte avalikustab selle tulevikku suunatud informatsiooni kõigile oma aktsionäridele ja huvigruppidele nüüd, selle asemel, et oodata kuni korralise üldkoosolekuni või 2. kvartali tulemuste kajastamiseni,’ ütles ettevõtte juhatuse esimees, Paolo Michelozzi.

Eelmisel aastal teavitas ettevõte oma aktsionäre muutusest dividendipoliitikas ning maksis sel nädalal aktsionäridele välja dividende 0,015€ aktsia kohta.

Koolitused kinnisvaramaakleritele

Viimsi Keskuse käive ulatus 2017.aastal 27,4 miljoni euroni

Viimasi keskusViimsi Keskuse 2017. aasta brutokäive kasvas 12 protsenti võrreldes möödunud aastaga, ulatudes 27,4 miljoni euroni. Keskust külastati 2017. aastal ligi 1,8 miljonit korda ja kokku sooritati ligi 1,9 miljonit ostu. Külastuste ja ostude arv kasvas vastavalt 7 ja 6 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS’i juhi Peeter Küti sõnul kujundavad keskuse tulemusi lisaks üldisele majanduslikule olukorrale nii piirkonnakeskuste trend kui ka Viimsi kasvav elanikkond.

Uute suurte ning laienevate ostukeskuste taustal annavad Küti sõnul kaubandusmaastikul tooni kompaktsed kogukonna- või piirkonnakeskused nagu Viimsi Keskus. “Piirkonnakeskuste eesmärk on ennekõike teenindada kvaliteetselt lähipiirkona elaniku igapäevaseid vajadusi toidukaupadest kuni erinevate teenuste, sportimis- ja meelelahutusvõimalusteni,” lisas Kütt.

Tarbijakäitumist analüüsides võib Küti sõnul märgata, et tarbija on muutunud üha nõudlikumaks ning teadlikumaks nii tervise kui ka kvaliteedi osas ning huvi gurmee- ja ökotoodete vastu on jätkuvalt kasvutrendis. “Samuti eelistatakse ja küsitakse just toidukaupade puhul ennekõike kodumaist,” lisas Kütt.

Tuntud kaubamärkide kõrval leiab Viimsi Keskusest Küti sõnul ka mitmeid kohalikke ärisid, mis lisavad mitmekülgsust kauba- ja teenuste valikusse.

Keskus lööb aktiivselt kaasa ka kohalikus kogukonnaelus, tehes jätkuvalt koostööd erinevate kohalike huviringidega. Lisaks toimuvad kaubanduskeskuses nii kontserdid, raamatuesitlused kui ka muud üritused, mis on kõikidele avatud.

Viimsi Keskus on 2015. aasta augustis avatud ostukeskus, kus tegutseb ligi 14 000 m2 pinnal 40 kauplust, toitlustuskohta ja teenindusasutust. Keskuse juures on 300 kohaga parkla.

Viimsi Keskusest leiab nii Harjumaa suurima valiku gurmee- ja ökotooteid, piirkonna suurima Selveri kui ka uue spaa-kontseptsiooniga spordikeskuse ning meelelahutusala, mis koondab tegevusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Viimsi Keskus hinnati kaubanduse kategoorias kolme parima hulka maineka konkursi Baltic Real Estate Awards 2016 poolt.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad lisaks Viimsi Keskusele Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud auditeeritud müügitulu 2016 aastal oli 598,4 miljonit eurot ja puhaskasum on 25,7 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil. 2016. aastal töötas grupi ettevõtetes keskmiselt 4 079 inimest.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

EfTEN kinnisvarafondide 2017. aasta esialgsed auditeerimata majandustulemused

EftenEfTEN Capitali poolt valitsevate kolme ärikinnisvarafondi summaarne majandustulemus oli 2017. aastal rekordiline. Fondide varade maht oli seisuga 31. detsember 2017 kokku 535 miljonit euro (2016: 492 miljonit eurot), kasvades aastaga kokku 9%. Fondide kogu omakapitali maht oli aastavahetusel 267 miljonit eurot (2016: 232 miljonit), kasvades aastaga 15%. Summaarne puhaskasum oli kolme fondi peale mullu 37 miljonit eurot (2016: 29,2 miljonit) kasvades aastaga 26% võrra. Vastavalt EfTENi fondide dividendipoliitikale teeb fondi juhatus üldkoosolekutele ettepaneku maksta dividendi 16,6 miljonit eurot kolme fondi peale kokku (2016: 12,2 miljonit eurot).

Allpool anname lühiülevaate meie kolme kinnisvarafondi auditeerimata 2017. aasta majandustulemustest.

EfTEN Kinnisvarafond AS  
Fondi asutamisaasta: 2009
Varade maht: 215,6 m€
Investeeringute arv: 19
Omakapital: 109,4 m€
Müügitulu: 16,0 m€ (2016 – 16,9 m€)
Puhaskasum: 9,5 m€ (2016 – 14,4 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 15,7 %
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks: 6,4 m€
Fondi staatus: investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

Fond on oma investeerimistegevuse lõpetanud ja keskendub varade hoidmisele. 2017. aastal viis fond läbi kaks edukat varade müüki: Narva Prisma müüdi Prantsusmaalt pärit Corum varahaldusele (investeeritud omakapitali tootlus oli 24% aastas, omakapitali kordaja 1,9x), ning Stabu ärihoone Riias müüdi Colonna investoritele (investeeritud omakapitali tootlus oli 21% aastas ja omakapitali kordaja 1,8x). Tänu kahele edukale väljumisele otsustas fond tasuda 2017. aasta detsembris lisadividendi kogusummas 4,5 miljonit eurot. Lisaks oleme lõpetamas Jelgavas asuva RAF keskuse laiendusega ning 2017. aasta viimases kvartalis alustasime Viljandis asuva UKU Keskuse laienduse ehitustöödega. Tavapärasest madalam investeeritud omakapitali tootlus on tingitud asjaolust, et EfTEN Kinnisvarafondi kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus 2017. aastal koondina sisuliselt ei muutunud.

EfTEN Kinnisvarafond II AS  
Fondi asutamisaasta: 2015
Varade maht: 221,5 m€
Investeeringute arv: 5
Omakapital: 110,3 m€
Müügitulu: 24,4 m€ (2016 – 16,0 m€)
Puhaskasum: 19,9 m€ (2016 – 10,5 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 24,0 %
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks: 7,9 m€
Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

2017. aastal tegi fond esimese investeeringu logistika segmenti omandades ca. 30 000 m2 laopinnaga “Kaunas Terminal” logistika keskuse Leedus. Lisaks viidi lõpuni suuremahuline Riias asuva Domina kaubanduskeskuse ümberehitus, mille tulemusena avati endisel Prisma toidupoe pinnal kokku 26 uut kauplust. Suurimad neist olid Maxima XXX hüpermarket, SportsDirect ja JYSK. Fondi suurepärastele tulemustele andis oma märkimisväärse osa Radisson Sky hotell Tallinnas, mille müügitulu oli 2017. aastal üle 10 miljoni euro. Viimati ületas hotell 10 miljoni euro käibepiiri täpselt 10 aastat tagasi, aastal 2007. Tallinna majutusturgu mõjutas 2017. aastal positiivselt Euroopa Liidu Nõukogu eestistumise perioodi 2017. aasta teises poolaastas.

EfTEN Real Estate Fund III AS  
Fondi asutamisaasta: 2015
Varade maht: 97,5 m€
Investeeringute arv: 8
Omakapital: 47,2 m€
Müügitulu: 6,6 m€ (2016 – 4,6 m€)
EBITDA: 5,6 m€ (2016 – 3,9 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 24,7 %
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks: 2,3 m€
Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Real Estate Fund III AS’i aasta kõige olulisem sündmus oli fondi aktsiate noteerimine Nasdaq Balti põhinimekirjas. Kokku kaasati IPO protsessis 3,5 miljonit eurot uut omakapitali, mis märgiti investorite poolt 5,7-kordselt üle. Fond tegi 2017. aastal kaks uut investeeringut omandades müük – tagasiüürimise tehingu käigus Hortese aianduskeskuse, ning 14. detsembril 2017 avati fondile kuuluv uus Laagri Selveri toidupood. Möödunud aastal täitus fondi seni suurimal investeeringul, Saules Miestase kaubanduskeskusel 10’s tegutsemisaasta. Fond tegi olulise investeeringu Saules Miestase välisilme uuendamisesse investeerides kokku 500 tuhat eurot keskuse välisfassaadi vahetusse.

Kokkuvõte

Kui EfTEN Capital tegi kolm aastat tagasi, 2015. aastal, uusi kinnisvara investeeringuid kogu summas 110 miljonit eurot, 2016. aastal kokku 140 miljonit eurot, siis 2017. aastal jäi uute investeeringute kogumaht ca. 25 miljoni euro piiresse. Kolme viimase aasta jooksul on tänu Euroopa Keskpanga nullintressipoliitikale oluliselt tõusnud ärikinnisvara hindade tase, ning vastavalt langenud tootlused. Konservatiivse investorina on meie fondide uute investeeringute maht seetõttu langenud ja järjest enam keskendume me olemasolevate investeeringute veelgi efektiivsemale valitsemisele, hoonete laiendamistele ning värskendamistele, et olla atraktiivne üürileandja kasvava konkurentsi tingimustes.

Turu edasiste trendide seisukohast on määrava tähtsusega Euroopa Keskpanga 2018. aasta rahapoliitilised sammud senise lõdva rahapoliitika piiramisel. Sentimendi seisukohast kujuneb väga oluliseks Rootsi elukondlikul kinnisvaraturul toimuv trendi pööre, mis võib negatiivsete arengute korral jahutada välisinvestorite senist kasvavat optimismi Balti riikidesse investeerimise osas. Saame näha kas Rootsi kujuneb ajalooliselt esimeseks turuks maailmas, kus hinnad stabiliseeruvad kõrgtasemel või rullub lahti suurem hindade korrektsioon. Kogu maailma kinnisvararingkondade pilgud on pööratud Rootsi eluasemeturul toimuva jälgimisele.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Arco Vara AS-i täiendavate aktsiate märkimise tulemused

Arco Vara29.12.2017 kuni 15.01.2018 toimus Arco Vara AS-i (10261718) täiendavate aktsiate avalik pakkumine Arco Vara AS-i olemasolevatele aktsionäridele. Pakkumise käigus märkisid märkimisõigust omavad investorid 93% kõigist pakutavatest aktsiatest. Kokku märgiti 2 491 355 aktsiat 3,74 miljoni euro eest.

Arco Vara AS on otsustanud märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kõigile märkimisõigust omavatele investoritele jaotati märgitud aktsiad täies ulatuses. Uued aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele 18.01.2018 või sellele lähedasel kuupäeval. Märkimisperioodi jooksul märkimata jäänud aktsiad, s.o 178 645 aktsiat, tühistati Arco Vara AS-i juhatuse 16.01.2018 otsusega.

Uute aktsiate märkimise tulemusena suureneb Arco Vara AS-i aktsiakapital 1 743 948,50 euro võrra ning aktsiakapitali uueks suuruseks saab olema 6 298 856,90 eurot, mis jaguneb 8 998 367 aktsiaks.

Arco Vara AS juhataja kommentaar märkimistulemuste kohta: „Juhatus on aktsionäridele tänulik eduka aktsiaemissiooni eest. Kaasatud omakapital võimaldab meil ellu viia kõik planeeritud kinnisvaraarendused Bulgaarias ja Eestis. Laiendame oluliselt Arco Vara tegevuse ulatust ja tõstame sellega kasumit lähema kolme aasta jooksul.“

Arco Vara AS-i olemasolevad aktsiad on noteeritud ja võetud kauplemisele Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Arco Vara AS on esitanud taotluse uute aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks samal turul. Taotluse rahuldamise korral on eeldatav uute aktsiate noteerimise ja kauplemisele võtmise kuupäev 25.01.2018 või sellele lähedane kuupäev.

Arco Vara AS-is enam kui 5%-list osalust omavad aktsionärid märkisid 88% kõigist pakutavatest aktsiatest.

Pakkumises osales kaks juhatuse ja nõukogu liikmete kontrolli all olevat äriühingut:

  • OÜ Alarmo Kapital (juhatuse liikme Tarmo Sild ja nõukogu liikme Allar Niinepuu kontrolli all olev äriühing) märkis 1 501 600 aktsiat, mille tulemusel hakkab talle kuuluma 2 517 405 aktsiat, mis esindavad 27,98% Arco Vara AS-i hääleõiguslikest aktsiatest;
  • AS Lõhmus Holdings (nõukogu liikme Rain Lõhmus kontrolli all olev äriühing) märkis 247 622 aktsiat, mille tulemusel hakkab talle kuuluma 850 000 aktsiat, mis esindavad 9,44% Arco Vara AS-i hääleõiguslikest aktsiatest.
Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” annab soovitusi maakleritööga alustamiseks

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKäsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täielik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood http://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Kinnisvaratehingute maksustamine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

24.01.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2017 aasta IV kvartal – VÄRSKE!