Planeerimisseadus ja selle rakendamine

EfTEN Real Estate Fund III AS auditeerimata majandustulemused I kvartal 2018

EftenJuhatuse esimehe kommentaar

EfTEN Real Estate Fund III AS’i 2018. aasta I kvartali olulisimad sündmused olid DSV Riia logistikakeskuse laiendusest tulenev üüritulu suurenemine alates märtsikuust ning 14. detsembril 2017. aastal avatud Laagri Selveri kauplusehoones tegevuse alustamine. Laagri Selveri arendusprojekti saab lugeda lõppenuks käesoleva aasta mais, millal viiakse lõpuni Circle K Laagri teenindusjaama poolse lisaparkla asfalteerimistööd. Tavapärase majandustegevuse osas vastas esimene kvartal juhtkonna ootustele. Lisaks täideti ajautiselt vakantsed pinnad Vilniuses Ulonu ärihoones. Mõlemad fondile kuuluvad Leedu büroohoonete üüripinnad on kvartali lõpu seisuga 100% üürnikega kaetud.

Fondi dividendipoliitika näeb ette dividendi väljamakset 80% fondi iga-aastasest rahavoost. 2018. aasta esimese kvartali jooksul kogunes potentsiaalseks (neto)dividendi väljamakseks 625 tuhat eurot, mis on 19 eurosenti ühe aktsia kohta. Dividendide väljamakse 2018. aasta kasumilt toimub 2019. aasta kevadise aktsionäride üldkoosoleku järel.

Finantsülevaade

EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud 2018. aasta I kvartali müügitulu oli 2,000 miljonit eurot, kasvades 2017. aasta I kvartaliga võrreldes aastaga 13%. Kontserni EBITDA oli 2018. aasta I kvartalis kokku 1,582 miljonit eurot (2017 I kvartal: 1,409 miljonit eurot). Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 1,251 miljonit eurot ning puhaskasum suurenes võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 14%.

Konsolideeritud brutokasumi marginaal oli 2018. aasta I kvartalis 98% (2017 I kvartal: sama), seega moodustasid kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (s.h maamaks, kindlustus, hooldus- ja parenduskulud) nii 2018. kui 2017. aasta I kvartalis kõigest 2% müügitulust. Kontserni kinnistutega seotud kulud, turustuskulud, üldkulud ning muud tulud ja -kulud moodustasid selle aasta esimeses kvartalis kokku 21% müügitulust (2017 I kvartal: 20% müügitulust).

Kontserni varade maht oli seisuga 31.03.2018 97,548 miljonit eurot (31.12.2017: 97,291 miljonit eurot), s.h kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus moodustas varade mahust 89,789 miljonit eurot (31.12.2017: 88,390 miljonit eurot).

EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsia puhasväärtus kasvas 2018. aasta I kvartali jooksul 2,7%. Kontserni laenulepingute keskmine intressimäär (s.h arvestades intressiswapi lepinguid) oli kvartali lõpu seisuga 1,73% (31.12.2017: sama) ning LTV (Loan to Value) 51% (31.12.2017: 52%).

EfTEN Real Estate Fund III AS dividendipoliitika näeb ette, et igal aruandeaastal maksab Kontsern vabast rahavoost 80% aktsionäridele (bruto)dividendideks. 2017. aastal maksis EfTEN Real Estate Fund III AS aktsionäridele (neto)dividende 1,5 miljonit eurot (63 senti aktsia kohta). Fondi üldkoosolek otsustas bilansipäevajärgselt, 2018. aasta aprillis jagada 2017. aasta kasumist (neto)dividendideks 2,2 miljonit eurot (68 senti aktsia kohta), mis 2017. aasta lõpuks sissemakstud aktsiakapitali kohta on 6,1%.

EfTEN Real Estate Fund III I kvartal vahearuanne2018

Kinnisvaraturu ülevaated ja analüüsid

Mustamäele kerkib kortermaja erivajadusega inimestele

www.tallinn.eeTeisipäeval, 24. aprillil kell 13 pannakse koos maja tulevaste elanikega nurgakivi Kadaka tee 153a kinnistule rajatavale erihooldekodule.

„AS-i Hoolekandeteenused ehitab kinnistule erihooldekodu eluhoone, milles hakatakse pakkuma ööpäevaringset erihoolekandeteenust kuni 24-le psüühilise erivajadusega täiskasvanule, kes on jagatud neljaks kuueliikmeliseks pereks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Erihooldekodu valmib juba sügiseks.“

Ühtlasi lahendatakse krundisisene liikluskorraldus, parkimine ning haljastus ja heakord. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvest.

Tallinna Linnavolikogu otsustas seada linna omandis olevale Kadaka tee 153a kinnisasjale AS Hoolekandeteenused kasuks hoonestusõiguse.

„Tallinna linn, AS Hoolekandeteenused ja Sotsiaalministeerium on sõlminud ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärgiks on tagada sujuv ja tõrgeteta koostöö psüühilise erivajadusega inimeste jaoks mõeldud teenusekohtade rajamiseks Tallinna linna territooriumile,“ selgitas abilinnapea Tõnis Mölder.

Ühiste kavatsuste protokolli kohaselt on kavas ajavahemikus 2015 – 2023 rajada ligikaudu 200 ööpäevaringse ja toetatud elamise teenusekohta, mis asuksid teenuseüksustes Tallinna erinevates piirkondades.

„Nii linna kui ka riigi jaoks on oluline, et saaksime kvaliteetseid erihoolekandeteenuseid psüühilise erivajadustega inimestele pakkuda ööpäevaringselt,“ ütles Mölder. „Tallinnas avame koostöös riigiga sel aastal veel mitu erihooldekodu.“ Kui 2017. aastal oli pealinnas vaid 13 ööpäevaringse toetusega teenusekohta, siis juba 2018. aastal rajab AS Hoolekandeteenused koostöös Tallinna linnaga pealinna neli perekorteritega elamut ehk kokku 96 uut ööpäevaringse toetusega teenusekohta.

AS Hoolekandeteenused direktori Liina Lanno sõnul on nad Tallinna linnaga teinud juba mitu aastat head koostööd erivajadustega inimeste elutingimuste parandamise nimel. „Tallinnas peab olema rohkem spetsiaalselt vaimupuudega ja psüühikahäiretega inimestele mõeldud teenusekohti, et inimesed ei peaks kolima vajaliku teenuse saamiseks oma kodukohast ja lähedastest eemale. See, et erivajadusega inimesed saavad elada kogukonnas oma pere ja sõprade läheduses ning teha võimetekohast tööd või siis õppida, on aga väga oluline ning toetab nende iseseisvust ja annab neile võimaluse panustada ühiskonda koos teistega,“ sõnas Lanno ning lisas, et tunnustab Mustamäe halduskogu, kes toetas Kadaka teele erivajadustega inimestele kodu loomist.

Planeerimisseadus ja selle rakendamine

SEB ja Omniva koostöös valmib Baltikumi kaasaegseim logistikakeskus

SEB PankSEB ja Omniva sõlmisid lepingud, millega pank võimaldab logistikaettevõttele investeerimis- ja arvelduslaenu vastavalt 10 ja 5 miljoni euro väärtuses. Laenuga finantseerib SEB Omniva kaasaegse logistikakeskuse ehitust, mille kogumaksumus koos sorteerimistehnoloogiaga saab olema 17,2 miljonit eurot.

SEB ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov ütleb, et e-kaubanduse kasv nii globaalselt kui Eestis aina kiireneb ning see muudab jaekaubanduse ärimudeleid kardinaalselt. „Aina rohkem ostab Eesti tarbija kaupa nii kohalikest kui piiritagustest e-poodidest ja see kaup vajab kiiret sorteerimist ja tellijani kohale viimist. SEB Pangal on hea meel toetada Baltimaade ühte juhtivat ja ambitsioonikat logistikaettevõtet Omnivat tema kasvustrateegia elluviimisel,” lisas ta.

Omniva juhatuse liikme Jaan Sildami sõnul on uue logistikakeskuse ehitus ettevõtte IT-süsteemide arenduse ning Baltikumi pakiautomaadivõrgustiku laiendamise kõrval üks Omniva lähiaja suurtest investeeringutest. “Meil on hea meel, et oleme koos SEBga leidnud väga hea lahenduse selle investeeringu elluviimiseks,” ütles Sildam.

Rae valda kavandatav logistikakeskus aitab Omnival senisest tõhusamalt sorteerida pakke ja kirju ning parandada ja kiirendada seeläbi oma teenust. Käesoleva aasta sügisel valmiva logistikakeskuse südameks saab olema tipptasemel sorteerimisliin, mis suudab jaotada tänase 30 asemel koguni 400-sse erinevasse mahutisse ning seda kõike kolm korda kiiremini. Logistikakeskus laiub tervelt 13 tuhandel ruutmeetril, sealhulgas võimaldab 70 000 ruutmeetrine krunt ka vajadusel tulevikus laieneda.

https://www.seb.ee/uudised/2018-04-19/seb-ja-omniva-koostoos-valmib-baltikumi-kaasaegseim-logistikakeskus

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Arco Vara: Algab Kodulahe arendusprojekti II etapi korterelamu ehitus

Arco VaraArco Vara AS-i tütarettevõte Kodulahe OÜ sõlmis peatöövõtulepingu RAMM Ehituse OÜ-ga Tallinnas asuva Kodulahe elamuarendusprojekti II etapi kortermaja ehituseks. Lepinguline ehitustööde maht ületab 7 miljonit eurot. Ehitustööd objektil algavad 2018. aasta mai alguses ja kortermaja planeeritav valmimisaeg on 2019. aasta neljandas kvartalis. Kortermaja ehitust finantseerib Luminor Bank AS.

II etapi kortermaja aadress on Lahepea tn 9, Tallinn. Majja on planeeritud 68 korterit ja 1 äripind kogu müüdava pinnaga (ülevalpool maapinda) ca 5000 m2. Kortermaja arhitektuurse lahenduse on koostanud KAMP Arhitektid OÜ arhitektid, kes projekteerisid ka I etapi. Ehitusluba arendusprojekti II etapi kortermaja ehituseks väljastati 20.12.2017.

Kodulahe arendusprojekti II etapi eelmüük algas 2018. aasta aprillis. Projekti tutvustavad andmed jooksvalt on kättesaadavad veebilehel www.kodulahe.ee.

Arco Vara AS-i juhataja kommentaar: „Eesti kõrgemad ehitushinnad esitasid Kodulahes väljakutse ka Arco Varale ja tema kasumimarginaalile. Samas ei ole Tallinn lakanud kasvamast, ning konkreetselt Kodulahe elukvartalis loodavad väärtused tõmbavad rohelist elukeskkonda ja sportlikku elustiili väärtustavaid kliente ligi. Teises etapis korteri ette paberil ostnud klientide hulk on suhteliselt suurim Arco Vara ajaloos ning me alustame ehitust, teades paljude klientide nimesid ja soove. Teise etapi tulemusi näeme 2019. aasta neljandas kvartalis ja 2020. aasta esimeses kvartalis. Kontsernil nüüd käimas ehitus nii Bulgaarias kui Eestis korraga.“

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Eesti Pank: Kes võidab kinnisvara hinnatõusust?

Eesti PankAndes hiljuti intervjuud Äripäeva raadiole, jäi mulle meelde saatejuhi repliik, et kõige rohkem loetakse ärilehes kinnisvaraturgu ja -hindu kajastavaid artikleid. Tundub, et kinnisvara hinnamuutused pakuvad huvi pea kõigile, sõltumata sellest, kas inimene plaanib lähiajal uut eluaset osta või mitte. Kirjutatakse ka artikleid, milles autor arvutab, kui palju rikkamaks on viimase aasta jooksul tänu kinnisvarahinna tõusule saanud näiteks keskmine Tallinna korteriomanik. Ent tõstame pilgu hetkeks numbrijadalt ja küsime endalt, kes siis tegelikult kinnisvara hinnatõusust võidab?

Omaniku poolt enda eluasemena kasutatav kinnisvara ei ole olemuselt tootlik vara. Siinne mõtteharjutus räägibki just koduomanikest, mitte investoritest, kes kinnisvara ostavad, müüvad ja sellelt üüritulu teenivad. Eluase ei ole klassikalises mõttes investeering, sest omanik ei teeni sellelt tavaliselt mingit tulu. Kvaliteetne ja hea asukohaga eluase on eelkõige osa n-ö heast elust, mille poole me kõik püüdleme. Nii nagu kallid autod, puhkusereisid ja muudki hea elu juurde kuuluvad asjad, võib rahaliselt üle jõu käiv eluase olla omanikule finantsiliselt hukatuslik. Ometi on täiesti loomulik, et enamik meist tahab elada nii hästi, kui meie rahalised võimalused seda lubavad.

Selge on see, et kinnisvarahindade kiire tõus ei ole koduostu alles plaaniva inimese huvides. Kas aga oma kodu juba omavad inimesed peaksid hinnatõusu üle rõõmustama? Õige vastus on, et sageli mitte ja sõltub olukorrast. Kinnisvara hinnatõus ei ole ka nende inimeste huvides, kes loodavad kunagi osta endale uut ja paremat eluaset. Kuigi võime end tunda oma kodu väärtuse tõustes jõukamana, ei ole sellest mingit kasu, kui plaanime tulevikus osta veel kallimat kinnisvara, mille hind on eeldatavasti samas tempos kallinenud. Vana eluaset müües on sel juhul hinnavahe uue ja paremaga tõenäoliselt veel laiemaks veninud. Oma kodu saavad investeeringuna käsitleda seega vaid inimesed, kes soovivad tulevikus tõenäoliselt praeguse eluaseme tagasihoidlikuma vastu vahetada. Nii näiteks võib neljatoalist korterit omav abielupaar plaanida laste täiskasvanuks saades suure ja kalli korteri müüa ning soetada endale väiksema ja soodsama eluaseme. Nemad tõesti võidaksid kinnisvara hinnatõusust – või vähemalt seni, kuni nad ei otsusta aidata oma lapsi, kes maadlevad oma esimese kodu ostul kallite kinnisvarahindadega.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et korterite ja elumajade hinnatõus ei tee ühiskonda tervikuna kuigi palju rikkamaks, sest suures osas jagatakse rikkust lihtsalt ümber – tegemist on ökonomistide terminit kasutades nullsummamänguga, kus ühe võit on teise kaotus. Võidavad need, kel on juba vähemalt nii palju kinnisvara, kui nad vajavad, ning kaotavad need, kel seda veel ei ole. Minu võit on minu laste kaotus. Kes aga kinnisvarabuumist küll vähemalt mõnda aega selgelt võita võivad, on kinnisvara arendajad, finantseerijad, maaklerid ja ehitajad. Võibolla ka toimuvat kajastavad ajakirjanikud ja kommentaatorid.

Eelistada tuleks seega pigem kinnisvara hinna mõõdukat kallinemist, mis käib käsikäes inimeste sissetulekute tõusuga ja hoiab eluaseme soetamise taskukohasena võimalikult paljudele. Sellisel juhul ei toimu ühiskonnas pingeid tekitavat äkilist rikkuse ümberjagamist ning väheneb oht järskude hinnakõikumistega kaasnevaks ebastabiilsuseks majanduses üldisemalt. Õnneks tundub, et praegu oleme Eestis tasakaalupunktile piisavalt lähedal. Üsna samas tempos on kasvanud nii uute eluasemete pakkumine kui ka inimeste koduostu soovid. Kinnisvara hinnatõus on viimastel andmetel olnud veidi üle 5% aastas, mis jääb samasse suurusjärku inimeste sissetuleku kasvuga.

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni

Tallinn aitab leevendada kortermajade parkimiskitsikust

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus seab P. Pinna tn 3 korteriühistu kasuks Tallinna linna omandis olevale P. Pinna tn 3b kinnisasjale isikliku kasutusõiguse.

P. Pinna tn 3 korteriühistu kasuks seatakse isiklik kasutusõigus 253 m² suurusele osale Tallinna linnaomandis olevast üldkasutatava maa sihtotstarbega Pinna tn 3b kinnisasjast. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal paiknev parkimisala. Isiklik kasutusõigus seatakse 15 aastaks ja tasuta. Korteriühistul on õigus kasutada isikliku kasutusõiguse eset sõiduautode parkimiseks ning seda hooldada ja parendada.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme alaliselt heas seisukorras ning tagada sellel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid. Isikliku kasutusõiguse esemele tehtavad parendustööd kohustub õigustatud isik kinnisasja omanikuga kooskõlastama.

Kinnisasja omanikul on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist, kui õigustatud isik rikub oluliselt isikliku kasutusõiguse eseme korrashoiu ja säilimise tagamise kohustust.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on Tallinnas püütud parkimiskitsikust leevendada elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamisega. „Oleme seadnud rohkem kui 70 korteriühistu kasuks linna maale isikliku kasutusõiguse, sel moel on loodud korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde ligi 2000 parkimiskohta,“ ütles Võrk. „Kokku oleme andnud korteriühistute kasutusse üle kaheksa hektari ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosavalitsused andnud tasuta korteriühistute kasutusse üle 30 linnale kuuluva parkimisplatsi.“

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Riigi Kinnisvara: Tallinna Euroopa Kool otsib kunstikonkursiga maamärki

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim ideelahendus 2018. aasta sügisel valmiva uue Tallinna Euroopa Kooli avalikku ruumi mõeldud maamärgile. Teos hakkab paiknema hoonete kompleksi B-korpuse katuse väljaulatuva ventilatsioonikambri kattena, moodustades kaugemalt vaadeldava ja äratuntava maamärgi.

Euroopa Kool paikneb aadressil Tehnika 18, Tallinna Vanalinna ja Kesklinna vahetus läheduses miljööväärtuslikus asumis. Miljööväärtuslikud asumid vajavad lisaks keskkonnale omasele tugevale visuaalsele identiteedile ka avaliku ruumi esteetilist rikastamist artefaktidega. Konkursiga leitud teos peaks olema kättesaadav ja vaadeldav võimalikult suurele auditooriumile. Euroopa Kooli hoone ajalugu – algne funktsioon raudteekoolina – on loonud hoone esisele avalikule ruumile väga tugeva visuaalse identiteedi. Hoone ette paigutatud auruvedur on ajalooliselt kinnistunud kui meeldejääv orientiir linnaruumis. Et mitte auruveduriga võistelda, on kunstiteose asukohaks valitud esmamuljel ootamatuna mõjuv katus. Konkurss rõhutab avaliku ruumi ning maamärkide tajumise olulisust linnaruumis. Konkursi eesmärgiks on seda kõike saavutada visuaalselt ning esteetiliselt hea tasemega kaasaegse kunstiteose kaudu.

Žüriisse kuuluvad arhitekt Ahti Kooskora Sweco Projektist, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Ingrid Ruudi ja Maria Arusoo, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Mari-Liis Tammi ja Vano Allsalu ning Tallinna Euroopa Kooli haldusjuht Sven Laats.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 65 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Teise ja kolmanda koha auhinna suurused on 650 eurot ja 325 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 12. juuni 2018 kell 12:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt http://rkas.ee/kunstikonkursid/euroopa-kooli-maamark. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Scandium Kinnisvara: Kristiines rekonstrueeritakse vabariigiaegne Tallinna maja

Scandium KinnisvaraTallinnas Kristiine linnaosas Rähni tänaval saab uue hingamise 11 korteriga ajalooline Tallinna-tüüpi maja. 1936. aastal ehitatud majja tulevad funktsionaalsed korterid, mis sobivad nii koduks kui ka investeeringuks.

Maja restaureerimisel tehakse kummardus maja ajaloole – algupäraselt taastatakse Tallinna-tüüpi majale iseloomulik kivitrepikoda, korterites kasutatakse laudpõrandaid ja kaheraamseid puitaknaid.

Renoveerimise käigus saab Rähni 4 majast aga ka nutikas maja. Paigaldatakse kaugloetavad küttemõõdikud, mis võimaldavad küttekulusid rakenduse abil jälgida ja kütet nutitelefoniga reguleerida.

Majas on kahe- ja kolmetoalised korterid suuruses 28-60m2. Kristiinele omaselt ümbritseb maja suur aed, kuhu lisaks säilinud viljapuudele luuakse laste mänguväljak ja grillimisala.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara arendusjuht: “Tallinna-tüüpi maju leidub Kristiines vähe ja seda rõõmsamad oleme, et saame ühe neist väärikalt taastada. Lisaks ajaloo väärtustamisele kasutame rekonstrueerimisel ka tänapäeva tipptehnoloogiaid. Näiteks võib iga korteriomanik pikale nädalavahetusele või puhkusele sõites ühe puutega kogu korteri jahedamaks seada, säästes nii küttekuludelt. Samuti on võimalik määrata kuupäev ja kellaeg, millal kodu taas hubase 23 kraadi peale „ise“ tagasi peab minema. Kõik selleks, et uued kodud saaks võimalikult mugavad ja säästlikud.“

Maja arendaja on Scandium Kinnisvara ja ehitaja Stark Ehitus.

Ehitustööd on alanud. Maja valmib 2018. aasta jõuludeks.

Rähni 4

Rähni 4 hoov

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Pro Kapital: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2017

Pro KapitalAS-i Pro Kapital Grupp nõukogu kinnitas 23. aprillil 2018 toimunud koosolekul ettevõtte 2017. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.

2017. aastal jätkas ettevõte T1 arendamisega ja ehitustöödega kolmes elamuarendusprojektis: Kristiine Citys Tallinnas, River Breeze Residence’s Riias ning Šaltinių Namai elamukompleksis Vilniuses. Tallinnas valmis neljas Kristina Maja 31 korteriga, jätkuvad järgneva kolme elamuhoone ehitustööd. 2018. aasta alguses valmis Kristiine Citys Marsi 6 renoveeritav hoone. Riias on valmimas luksuslik elumaja 47 korteriga Daugava jõe kaldal. Vilniuses valmivad järgmise aasta alguses neli uut elamuhoonet vanalinna vahetus läheduses.

Ettevõtte 2017. aasta auditeeritud konsolideeritud müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest moodustas 12,077 miljonit eurot. 2016. aasta 17,610 miljoni euroga võrreldes vähenes käive 31,4%. Käibe vähenemine on tingitud varude vähenemise tõttu, kuna ettevõttel valmis alles aruandeperioodi lõpus veel üks elumaja. Kinnisvaramüügi käivet kajastab ettevõte notariaalsete müügilepingute sõlmimisel ja pindade ostjatele üleandmisel. Ettevõtte brutokasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest moodustas 2017. aastal 4,561 miljonit eurot, mis oli 7,3% madalam kui 4,922 miljonit eurot 2016. aastal. Ettevõtte brutorentaablus kasvas sellegipoolest 35%. Ettevõtte 2017. aasta auditeeritud puhaskahjum jätkuvatest tegevusvaldkondadest moodustas 0,953 miljonit eurot võrreldes 2016. aasta puhaskahjumiga 4,645 miljonit eurot. 2017. aasta puhaskahjumit mõjutas positiivselt kasum hotellide müügist 3,045 miljonit eurot ja 0,53 miljoni euro suurune tulu varade ümberhindlusest.

Auditeeritud majandusaasta ja 27. veebruaril 2018 avaldatud 2017. aasta neljanda kvartali vahearuandes avaldatud esialgsed aruandeperioodi tulemid ei ole muutunud. Siiski on toimunud kasumiaruandes korrigeerimisi: finantstulud on vähenenud 1,452 miljoni euro võrra, muud äritulud on kasvanud 1,798 miljoni euro võrra ja muud ärikulud 0,346 miljoni euro võrra. Antud muudatus on tingitud hotelliäriga seotud tütarettevõtete müügist saadud kasumi kajastamise ümber klassifitseerimisest. Ka on korrigeeritud lõpetatud tegevusvaldkondade müüdud kaupade ja teenuste kulu, üldhalduskulusid, finantstulusid ja finantskulusid. Korrigeerimised mõjutasid ka jätkuvate tegevusvaldkondade kasumiaruande komponente. Kokku vähenes lõpetatud tegevusvaldkondade tulem ja suurenes jätkuvate tegevusvaldkondade tulem 55 tuhande euro võrra.

PKG Annual Report 2017 EST

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Hankele Reidi tee ehitamiseks esitati kaheksa pakkumust

www.tallinn.eeTallinna Kommunaalameti riigihankele „Reidi tee ehitus Tallinnas“ esitati tähtajaks, 23. aprilliks kaheksa pakkumust. Kõikide protseduuri reeglite kohaselt jõutakse Reidi tee parima pakkumuse teinud firma väljaselgitamiseni kuue nädala pärast.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul võtab pakkujate kvalifitseerimine andmete mahukuse tõttu ca kaks nädalat, mille järgselt saab pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse projekti esitada kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile. „Peale Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kooskõlastuse saamist saame vormistada pakkumuste edukaks tunnistamise käskkirja,“ selgitas Klandorf ja lisas, et Ametil võib kooskõlastuse andmisele kuluda kuni 30 päeva. Hankelepingu parimaks tunnistamise järgselt on ette nähtud on kaks nädalat vaidlustusaega. Ehitustöödega Reidi teel alustatakse eelduste kohaselt juuli lõpus.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Lasnamäele rajatakse Tuletorni tänav

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus määrab Lasnamäe linnaossa Ülemiste asumisse kavandatud tänava nimeks Tuletorni tänav.

Uus tänav rajatakse vastavalt Pae tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule mis näeb ete viie olemasoleva hoone restaureerimise ja viie uue korterelamu ehitamise.

Planeeringuga tekkiva uue tänava nime küsimust arutanud Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et kuna alal asub 40 m kõrgune, Tallinna kõige suurem ja tähtsam lõuna tuletorn ehk Punane majakas, mis on ehitusmälestisena riikliku kaitse all, oleks uuele tänavale sobivaim nimi Tuletorni tänav. Lasnamäe linnaosa valitsus on nimekomisjoni taotluse kooskõlastanud ning Tuletorni tänava nime määramise kohta on arvamust küsitud ka asjassepuutuvalt maaomanikult, kes vastuväiteid ei esitanud.

Koolitus Kinnisvara ABC

Maa-amet: Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta I kvartalis

Maa-amet2018. aasta I kvartal näitas rekordilist kinnisvara hinnaindeksi taset ja suuremat uute korterite osakaalu.

Käesoleva aasta I kvartalis tehti kokku 11 045 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Tehingute arvu poolest ei ole 2018. aasta I kvartal nii aktiivne kui oli 2017. aasta I kvartal, see tähendab tehingute arv on kahanenud 7,8%. Võrreldes tehingute arvu muutust eelmis ehk möödunud aasta IV kvartaliga, siis on tehingute arv kahanenud 17,2%, kuid üldjuhul ongi I kvartal kinnisvaraturul rahulikum, mis väljendub ka tehingute arvu ja koguväärtuse languses.

Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta I kvartalis 1Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2016 I kvartal – 2018 I kvartal

2018. aasta I kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 855,5 miljonit eurot, mis on 11,9% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil ning 9,4% vähem kui 2017. aasta aktiivses IV kvartalis. Tehingute koguväärtus küll vähenes võrreldes eelmise kvartaliga, kuid püsib kõrgemal kui 2017. aasta I–III kvartalis (joonis 1). Kasvu näitas I kvartalis ainult hoonestamata maade sektor, kui tehingute koguväärtus kasvas 4% võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga (joonis 2). Hoonestatud maade ning korteriomandite puhul tehtud tehingute koguväärtus vähenes.

Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta I kvartalis 2Joonis 2. Tehingute rahaline maht kinnisvaraturul sektorite lõikes perioodil 2016 I kvartal – 2018 I kvartal

Korteriomanditega tehti I kvartalis kokku 6629 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5283. Eluruumidega tehinguid on 4,7% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 11,8% vähem kui 2017. aasta IV kvartalis. Koguväärtus seejuures I kvartalis oli 4,4% kõrgem kui 2017. aasta I kvartalis, samas 9,5% väiksem kui 2017. aasta IV kvartalis. Eelmise kvartali võrdluses väiksema tehingute väärtuse osakaal tuleneb korterite tehingute arvu mõnevõrra väiksemast arvust, kuna üldiselt on turg I kvartalis vähem aktiivne.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2018. aasta I kvartalis oli Eestis kokku 23,1%, mis on kõrgem kui eelmistel perioodidel (joonis 3).

Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta I kvartalis 3Joonis 3. Eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal (%) perioodil 2016 I – 2018 I kvartal

Kokku müüdi 1219 uut korterit, mis on 130 uut korterit vähem kui eelmises kvartalis. Tallinnas müüdi I kvartalis 775 uut korterit ning uue korteri keskmine hind oli 2 170 EUR/m2 (-1,1%). Uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest Tallinnas oli 32%.

Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40-55 m2 ning välja on toodud kaks kõrgemat ja kaks madalamat piirkonda) maksis Tallinna Kesklinnas keskmiselt 139 738 eurot (2818 EUR/m2), Põhja-Tallinnas 135 089 eurot (2934 EUR/m2). Põhja-Tallinnas viis keskmise ruutmeetri hinna üles just Kalamaja asumi uute korterite kallim ruutmeetri hind, samuti võrreldes Pelgurannaga suurem korterite osakaal antud piirkonnas. Mustamäel maksis uus kahetoaline korter keskmiselt 92 517 eurot (1826 EUR/m2) ja Lasnamäel 78 963 eurot (1788 EUR/m2).

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2018. aasta I kvartalis 4 393 ostu-müügitehingut, mis on 12,7% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning koguni 23% vähem kui 2017. aasta IV kvartalis. Tehingute koguväärtus I kvartalis oli 419,5 miljonit eurot, ning võrdluses 2017. aasta I kvartaliga on väärtus kasvanud 18,2%, kuid langenud 10,1% viimase kvartali tasemest. Koguväärtus võrreldes eelmise kvartaliga küll kahanes, kuid hoonestamata maade tehingute väärtus kasvas. See tuleneb kallimate kinnistute müügist ja suuremahuliste tehingute suuremast hulgast, kui 2018. aasta I kvartalis oli tehinguid, mille hind ületas 6 miljonit eurot, kolm tükki, siis eelmises kvartalis nii kõrge hinnaga tehinguid polnud. 2018. aasta I kvartalis tehti hoonestamata maaga 2803 tehingut ning hoonestatud maaga 1590 tehingut.

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja » (PDF) on läbi ajaloo (koostatud alates 2003. a) kõrgeimal tasemel. Hinnaindeksi kasv oli 2018. aasta I kvartalis 11,7% võrreldes muutust aastataguse sama perioodiga. Võrdluses 2017. aasta IV kvartaliga kasvas hinnaindeks 0,1%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 13,1%, hoonestamata maa 16,9% ning hoonestatud maa hinnaindeks kahanes 1,1%. Võrdluses eelmise kvartaliga kahanes korteriomandite hinnaindeks 0,4%, hoonestatud maa 1% ning ainsana kasvas hinnaindeks kvartali võrdluses hoonestamata maa osas 2,3%.

Tehingute andmebaasi laekunud 2018. aasta I kvartali andmed on kontrollitud 19.04.2018 seisuga.

Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

Eesti Pank: Pankade kasum vähenes esimeses kvartalis tulumaksukorra muutuse tõttu

  • Eesti PankKinnisvaraettevõtetele on viimastel kuudel rohkem laenatud
  • Majapidamiste eluaseme- ja tarbimislaenude kiire kasv jätkus
  • Pankade puhaskasum oli esimeses kvartalis 13% väiksem kui aasta tagasi

Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatelt pankadelt ja liisinguettevõtetelt 2018. aasta märtsis küllaltki aktiivselt. Uusi pikaajalisi laene ja liisinguid võeti 278 miljoni euro väärtuses ehk 11% suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Viimastel kuudel on suurenenud eelkõige laenamine kinnisvaraettevõtetele: märtsis anti neile peaaegu pool uutest pikaajalistest laenudest. Varasemast aktiivsema laenutegevusega paistsid esimeses kvartalis silma ka veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted[1].

Märtsis jätkus majapidamiste laenude ja liisingute kiire kasv. Majapidamiste laenunõudlus püsib kiire palgakasvu ja kõrge kindlustunde mõjul suur ning eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 6,6%. Uusi eluasemelaene võeti 96 miljoni euro ulatuses, pisut vähem kui samal ajal aasta tagasi. Samas on majapidamiste autoliisingute maht viimastel kuudel kiiremini kasvanud. Seda on muu hulgas mõjutanud aasta alguses kehtima hakanud muudatus ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise korras, mille tõttu on hakatud ettevõtete sõiduautosid eraisikute nimele ümber vormistama. Autoliisingu kogumaht suurenes märtsis aasta võrdluses 18,5%. Ka muud tarbimislaenud kasvasid kiiresti, aastaga 9,5%. Nõudlus arveldus- ja krediitkaardilaenude järele on kiire palgakasvu juures mõnevõrra väiksem; nende kogumaht muutus aastaga väga vähe.

Uute laenude keskmised intressimäärad jäid selle aasta esimeses kvartalis eelmise aasta omadega võrreldavale tasemele. Nii uute eluasemelaenude kui ka ettevõtete pikaajaliste laenude intressimääraks kujunes märtsis 2,4%.

Tänu laenuvõtjate heale laenumaksevõimele püsis pankade laenukvaliteet hea. Ettevõtete ja majapidamiste üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude kogumaht vähenes märtsis 135 miljoni euroni, mis on kogu laenuportfellist 0,9%. Pangad on võimalike laenukahjude katteks teinud provisjone, mis katavad üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude mahu peaaegu täielikult.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades kasvasid märtsis samuti kiiresti. Hoiused pankades suurenesid aasta võrdluses 9,4% ehk 13,1 miljardi euroni.

Pangandussektori puhaskasum 2018. aasta esimeses kvartalis vähenes. Kvartali jooksul teeniti puhaskasumit kokku 77,5 miljoni eurot, mida on 13% vähem kui aasta tagasi. Varade tootlikkuseks kujunes aastases arvestuses 1,2%, mis on aastatagusest tasemest 0,3 protsendipunkti väiksem. Intressitulu suurenes, aga kulud suurenesid rohkem. Aasta alguses kehtima hakanud uus tulumaksukord nõuab, et pangad peavad kvartali jooksul teenitud kasumilt maksma tulumaksu, mistõttu suurenes tulumaksukulu. Lisaks kasvatas kahe panga ühinemine personalikulusid ning aktsiaturgude korrektsiooni tõttu tekkis kulu finantsvarade ümberhindlusest.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Riigikohtu praktika: Juurdepääsutasu avalikult kasutatavale teele

Teder Law FirmAsjaolude kohaselt kuulus isikule kinnisasi koos 20 garaažiboksiga kuid nendest 14-le puudus tal juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Omanik taotles läbi naaberkinnistu juurdepääsu, kuid naaber leidis, et üle tema kinnisasja juurdepääsu tagamine on ebamõistlikult koormav ning talle peaks hüvitatama kahju seoses kinnistu väärtuse vähenemisega.

Kohus kordas oma varasemat seisukohta, et koormatud kinnisasja omanikule määratav hüvitis ehk maatükile juurdepääsutasu peaks sisaldama kindlasti ühe komponendina ka hüvitist omandiõiguse riive eest (hüvitis kasutuseelise alusel) sõltumata asjaolust, kas juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast sõltuvatest asjaoludest või temast sõltumatutest asjaoludest (näiteks maareformist sõltuvalt). Juhul kui juurdepääs kaotati juurdepääsu taotlejast sõltumatutel asjaoludel, annab see alust väljamõistetava hüvitise vähendamiseks, ning juhul kui juurdepääs kaotati juurdepääsu taotlejast sõltuvatel asjaoludel, ei saa juurdepääsu taotleja hüvitise vähendamisega arvestada.

Minimaalne hüvitis, mida õigustatud kinnisasja omanik peaks maatüki kasutamise eest koormatud maatüki omanikule maksma, ei või olla väiksem kui juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus. Kolleegium selgitas, et juurdepääsu kasutamise eest saadava kasutuseelise hüvitamise eesmärgiks on tagada kinnisasja omanikule samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel.

Pille Pettai

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Horizon Fond osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Baltic HorizonNorthern Horizon Capital AS kutsub Baltic Horizon Fondi (edaspidi: Fond) osakuomanikke Fondi osakuomanike üldkoosolekule (Üldkoosolek), mis toimub 15. mail 2018 algusega kell 15:00 (Kesk-Euroopa suveaja järgi). Koosolek toimub asukohaga Wallingatan 34, 111 24 Stockholm, Rootsi. Koosolekule registreerimine algab kell 14:00 Kesk-Euroopa suveaja järgi s.t. kehtiva Rootsi aja järgi.

Osakuomanike üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Fondi reeglite punktidest 10.4, 10.6 ja 8.12 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Fondi osakute ja häälte koguarv käesoleval hetkel on 79,157,094.

Üldkoosoleku päevakord

Fondi Üldkoosoleku päevakord on järgmine:
1. Fondi 2017.a majandusaasta aruande ja audiitoraruande ning 2018.a I kvartali vahearuande ülevaade;
2. Fondi reeglite punkti 15.4.1(r) tõlgendamise ülevaade;
3. Otsus Fondi osakute tagasiostu programmi loomise kohta;

Palume Fondi osakuomanikel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh.cap.com hiljemalt 8. mail 2018.a. Fondivalitseja vastab küsimustele üldkoosoleku ajal.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud osakuomanik, kelle nimel on Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Fondi osakuid 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 4. mai 2018.a Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume osakuomanikel, kes hoiavad osakuid enda nimel Nasdaq CSD SE poolt peetavas osakuomanike registris, teavitada Fondivalitsejat oma Üldkoosolekul osalemisest soovist, saates allpool kirjeldatud info Fondivalitseja e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 8. mail 2018. Teavitus peaks sisaldama informatsiooni investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist üldkoosolekul.

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanikele

Palume osakuomanikel, kellele kuuluvad osakud on registreeritud Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis, teavitada Fondivalitsejat oma Üldkoosolekul osalemisest soovist, saates allpool toodu info Fondivalitseja e-posti aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 8. mail 2018.

Teavitus peaks sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume osakuomanikel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja aluse, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb samuti enne Üldkoosolekut esitada Fondivalitsejale ülalmainitud e-posti aadressile koos teavitusega soovist Üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuna Fond on registreeritud Eestis, siis juhime tähelepanu, et välisriigis välja antud volikirja ja registrikaardi koopia (juriidiline isik) puhul on nõutav ka dokumendi notariaalne kinnitamine ning teatud juhtudel ka apostille’i lisamine (apostille’i lisamise kohustus kehtib mh nt Rootsis või Soomes väljastatud ning notariaalselt tõestatud volikirjadele).

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart). Füüsilisest isikust aktsionäri esindajal palume esitada isikut tõendav dokument (pass, ID kaart) ning, kui asjakohane, esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument. Juhul kui osakuomanik on juriidiline isik, palume esitada inglise keelsed dokumendid, mis tõendavad osakuomaniku esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Fondivalitseja kasutab teabe, mille Fondivalitseja kogub volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri ning Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanike kohta, osakuomanike Üldkoosolekule registreerimise ja hääletamise nimekirjade ettevalmistamiseks.

Fondivalitseja ettepanekud Üldkoosoleku päevakorra punktide osas

2. Fondi reeglite punkti 15.4.1(r) tõlgendamine

Fondi reeglite punkt 15.4.1(r) ütleb, et muud Fondi investeeringutega seotud tegevus- ja finantskulud, muuhulgas, kuid mitte üksnes jooksvad kapitalikulud, kantakse Fondi edukaks funktsioneerimiseks Fondi arvel. Kahtluste vältimiseks informeerib Fondivalitseja käesolevaga ja selgitab asjassepuutuvatele isikutele, et Fondi raamatupidamise kulud kuuluvad Fondi investeeringutega seotud tegevuskulude alla ning need kuuluvad kandmisele Fondi arvel.

3. Otsus Fondi osakute tagasiostuprogrammi kohta

Fondivalitseja ettepanek on, et Üldkoosolek otsustab luua Fondi osakute tagasiostuprogrammi ning volitab Fondivalitsejat (või temal mandaadil tegutsevat isikut) omandama Fondi arvel Fondi osakuid järgmistel tingimustel:

  1. Fondi osakute tagasiostu tehingud tehakse kas Nasdaq Tallinna või Nasdaq Stockholmi reguleeritud turul kooskõlas vastava turu reeglitega ning rangelt kooskõlas kohalduva õigusega;
  2. Tagasiostuprogrammi eesmärk on tugevdada Fondi kapitalistruktuuri omandades Fondi osakuid hinnaga, mis on alla Fondi osaku puhasväärtust antud hetkel;
  3. Tagasiostud tehakse hinnaga, mis on alla Fondi osaku puhasväärtust antud hetkel;
  4. 12-kuulise perioodi jooksul, mis algab 15. maist 2018, võidakse omandada kuni 5,000,000 osakut kuni 5,000,000 euro eest;
  5. Fondi poolt tagasiostetud ja hoitavate osakute koguarv ei tohi ühelgi ajahetkel ületada 10% Fondi osakute koguarvust;
  6. Omandatud osakute eest tasutakse rahas;
  7. Fondile kuuluvad osakud ei anna Fondile või Fondivalitsejale mingeid osakutest tulenevaid õigusi;
  8. Fondivalitseja tühistab Fondile kuuluvad osakud vähemalt 3 kuu jooksul pärast nende omandamist;
  9. Fondivalitseja on saanud kinnituse Eesti Finantsinspektsioonilt ja/või Rootsi Finantsinspektsioonilt selle kohta, et ülalkirjeldatud tingimustel Fondi osakute tagasiostuprogramm mahub turukuritarvituste määruses nr 596/2014/EU sätestatud erandi sisse;

Käesoleval hetkel ei kuulu Fondi oma osakuid.

Koolitus Kinnisvara ABC
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.05.2018 Eluruumi üürilepingu sõlmimine – UUS!