Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Kordusteade 18.04.2018 Baltic Horizon Fond: investorkohtumiste teadaanne

Baltic HorizonNasdaq Tallinna ja Nasdaq Stockholmi börsidel noteeritud Baltic Horizon Fondi Fondivalitseja on volitanud AB-d SEB bankas korraldama investorkohtumiste /kõnede sarja (roadshow) Baltikumis ja Põhjamaades, mis algavad 25. aprillil 2018. aastal. Vastavalt turutingimustele on järgnevalt plaanitud 30 miljoni eurone fikseeritud intressimääraga tagatiseta mitteavalik võlakirjaemissioon, millest teavitati 5.aprillil 2018. Võlakirjadele annab eeldatavalt hinnangu reitinguagentuur Standard & Poor´s.

Üksnes MiFID II kutselised kliendid /võrdsed vastaspooled – sihtturuks (MiFID II tootejuhtimine) on ainult võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid (kõik turustuskanalid). PRIIP-i põhiteabedokumenti (KID) ei ole koostatud, kuna mitteavalik pakkumine ei ole kättesaadav jaeklientidele EMP-s.

Oluline märkus:

Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti registreerimist, ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik.

Käesolev teade ei ole väärtpaberite pakkumine Ameerika Ühendriikides. Väärtpabereid ei ole registreeritud ning neid ei registreerita vastavalt Ameerika Ühendriikide 1933. aasta väärtpaberite seadusele (sh hilisemad muudatused; „Väärtpaberiseadus“) või muude Ameerika Ühendriikide osariikide õigusaktide alusel ja väärtpabereid ei või pakkuda ega müüa, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides või Ameerika Ühendriikide isikutele või nende kasuks või arvel, välja arvatud vastavalt vastavale erandi kohaldumisel või tehingu käigus, millele ei kohaldu Väärtpaberiseaduse registreerimisnõuded.

Käesolev teade ei ole väärtpaberite avalikkusele pakkumine Ühendkuningriigis. Väärtpaberite pakkumiseks ei registreerita Ühendkuningriigis prospekti. Seetõttu on käesolev teade suunatud üksnes (i) isikutele, kes asuvad väljaspool Ühendkuningriiki, (ii) isikutele, kes omavad professionaalselt kogemust investeerimistegevuses 2000.a finantsteenuste ja turgude seaduse (finantsturundamine) korraldus 2005 („Korraldus“) artikli 19(5) tähenduses; (iii) high net worth isikutele Korralduse artikkel 49(2) tähenduses; (iv) muudele isikutele, kellele võib käesoleva teate kooskõlas õigusaktidega edastada (kõik need isikud koos nimetatud kui „õigustatud isikud“). Lisaks, käesolev teade on igal juhul suunatud üksnes neile, kes on „kutselised investorid“ prospektidirektiivi (2003/71/EC, sh hilisemad muudatused) tähenduses. Üksnes õigustatud isikutele võimaldatakse ligipääsu ja võimaldatakse tegeleda investeerimistegevusega, millega käesolev teade seondub. Isikud, kes ei ole õigustatud isikud, ei tohi käesolevale teatele või selle sisule tugineda.

TEADE EI OLE MÕELDUD AVALDAMISEKS, JAGAMISEKS VÕI EDASTAMISEKS, OSALISELT VÕI TERVIKUNA, OTSESELT VÕI KAUDSELT, AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES, AUSTRAALIAS, KANADAS, HONGKONGIS, JAAPANIS, UUS-MEREMAAL, SINGAPURIS, LÕUNA-AAFRIKAS VÕI MUJAL, KUS ANTUD INFO AVALDAMINE VÕI EDASTAMINE EI OLE LUBATAV.

Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks märtsis tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus joogi- ja metalltoodete tootmises.

2017. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning kemikaalide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2018
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Veebruar 2018 –märts 2018, % Märts 2017 – märts 2018, %
KOKKU 0,2 2,9
Töötlev tööstus 0,0 1,5
Mäetööstus 0,8 -4,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 2,9 26,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,8

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes 2017. aasta märtsiga 1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, toormetsa ja farmaatsiatoodete hind, samal ajal langes metall- ja keemiatoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ja võrreldes 2017. aasta märtsiga 1,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam põllumajandustoodete, paberi ja tekstiiltoodete hind, samas langes toormetsa, elektrienergia ja toiduainete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.04.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Koolitus Kinnisvara ABC

Merko sõlmis ehituslepingud Kilingi-Nõmme ja Tsirguliina alajaamade ehitustööde teostamiseks

Merko18. aprillil 2018. a sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering AS vahel ehituslepingud Kilingi-Nõmme alajaama ja Tsirguliina alajaama ehitustööde teostamiseks.

Kilingi-Nõmme uude alajaama ehitatakse 330 kV jaotusseade ning kahekorruseline juhtimishoone automaatika-, juhtimis- ja sideseadmetega.

Tsirguliina renoveeritavas alajaamas lammutatakse vana alajaam ning asemele ehitatakse uus 330 kV jaotusseade ja paigaldatakse teine autotrafo. Ühtlasi ehitatakse välja uued releekaitse- ja automaatikasüsteemid.

Kilingi-Nõmme alajaama lepingu maksumus on ligikaudu 3,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tsirguliina alajaama lepingu maksumus on ligikaudu 4,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööd algavad mõlemas alajaamas 2018. aasta aprillis ja lõpevad 2019. aasta novembris. Alajaamade ehitamine toimub „võtmed kätte“ meetodil.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Koolitus Kinnisvara täiendkoolitus

Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

NordeconNordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 23. mail 2018. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Zeta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 16. mail 2018. a arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus) ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.
Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks 22. maiks 2018. a kell 16.00.

Vastavalt Seltsi nõukogu 18. aprilli 2018. a otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

  • Seltsi 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
  • Audiitori valimine 2018. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine;
  • Seltsi aktsiakapitali vähendamine;
  • Nõukogu liikme volituste pikendamine;
  • Juhatuse liikmetele aktsiaoptsioonide andmine.
  • Seltsi nõukogu teeb aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1. Kinnitada Seltsi 2017. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

1.2. Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi 2017. aasta konsolideeritud puhaskasum on 1 388 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 9 698 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2017. a seisuga seega 11 086 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 0,06 eurot aktsia kohta. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse 06.06.2018 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 05.06.2018; alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2017. majandusaasta ees. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 20.06.2018.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2018. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Juhatus on kevadel 2017 viinud läbi konkursi audiitorühingu määramiseks Seltsile järgmiseks 3-aastaseks perioodiks (majandusaastad 2017–2019) ning valinud esitatud pakkumiste hulgast välja audiitorühingu KPMG Baltics OÜ kui parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Audiitor on kinnitanud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tavale, et tal puuduvad tööalased, majanduslikud või muud seosed, mis ohustaks tema sõltumatust teenuse osutamisel.

2017. a majandusaastal on Seltsile osutanud auditeerimisteenuseid Audiitorühing KPMG Baltics OÜ 2017. a sõlmitud lepingu alusel. KPMG Baltics OÜ on osutanud auditeerimisteenuseid kooskõlas eelnimetatud lepinguga ning Seltsil ei ole pretensioone auditeerimisteenuste kvaliteedi osas.

2.1. Valida 2018. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine

3.1. Vähendada Seltsi aktsiakapitali 1 942 528,98 euro võrra 18 263 543,68 eurolt 16 321 014,70 euroni. Aktsiakapitali vähendamine toimub aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,06 euro võrra aktsia kohta. Seltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus 16 321 014,70 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

3.2. Aktsiakapitali vähendamisel teha aktsionäridele väljamakse summas 0,06 eurot aktsia kohta. Oma aktsiate eest Seltsile väljamakseid ei tehta. Väljamakse teha aktsionäridele mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest, kuid hiljemalt kolme kuu ja 14 kalendripäeva möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.

3.3. Aktsiakapitali vähendatakse seoses Seltsi kapitali struktuuri korrigeerimisega viimaks Seltsi aktsiakapitali suurus vastavusse Seltsi tegevusmahtudega ja strateegiliste eesmärkidega. Vähendatud aktsiakapitali suurus on vastavuses seadusest ja Seltsi põhikirjast tulenevate nõuetega.

3.4. Aktsiakapitali vähendamisel väljamakseteks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 06.06.2018 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 05.06.2018; alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama aktsiakapitali vähendamisel tehtavaid väljamakseid.

Päevakorrapunkt 4. Nõukogu liikme volituste pikendamine

Nõukogu liikme Andri Hõbemägi volitused Nordecon AS-i nõukogu liikmena lõpevad 24.05.2018. Nõukogu teeb ettepaneku pikendada Andri Hõbemägi volitusi Nordecon AS-i nõukogu liikmena uueks 5-aastaseks ametiajaks alates 24.05.2018. Nõukogu liikme tasu suurus on määratud Nordecon AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku poolt ning seda ei muudeta.

4.1. Seoses nõukogu liikme Andri Hõbemägi ametiaja lõppemisega 24.05.2018. aastal, pikendada Andri Hõbemägi volitusi järgmiseks põhikirjajärgseks perioodiks, s.o kuni 24.05.2023.

Päevakorrapunkt 5. Juhatuse liikmetele aktsiaoptsioonide andmine

Võttes arvesse, et 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsusega kehtestatud Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi täitmiseks emiteeritud 1 618 755 aktsiast on osa aktsiatest jätkuvalt Seltsi omandis ning kuna õigustatud isikud on loobunud oma optsiooniõiguste realiseerimisest nende suhtes, soovib Selts anda nimetatud oma aktsiate arvelt aktsiaoptsioonid isikutele, kes nimetati Seltsi juhatuse liikmeteks pärast optsiooniprogrammi kinnitamist, eesmärgiga tagada kõikidele Seltsi juhatuse liikmetele võrdne motivatsioonipakett.

Anda Gerd Müller’ile, Ando Voogma’le, Priit Luman’ile ja Maret Tambek’ile aktsiaoptsioon Seltsi aktsiate omandamiseks järgmistel tingimustel („Tingimused“):

5.1. Optsiooni õigustatud isikuteks („Õigustatud Isikud“) on Seltsi juhatuse liikmed Gerd Müller, Ando Voogma, Priit Luman ja Maret Tambek.
5.2. Seltsi juhatuse esimehel Gerd Müller’il on Seltsi nõukogu poolt kehtestatud tingimuste täitmisel õigus omandada kuni 200 000 (kakssada tuhat) Seltsi aktsiat.
5.3. Seltsi juhatuse liikmel Ando Voogma’l on Seltsi nõukogu poolt kehtestatud tingimuste täitmisel õigus omandada kuni 129 500 (sada kakskümmend üheksa tuhat viissada) Seltsi aktsiat.
5.4. Seltsi juhatuse liikmel Priit Luman’il on Seltsi nõukogu poolt kehtestatud tingimuste täitmisel õigus omandada kuni 129 500 (sada kakskümmend üheksa tuhat viissada) Seltsi aktsiat.
5.5. Seltsi juhatuse liikmel Maret Tambek’il on Seltsi nõukogu poolt kehtestatud tingimuste täitmisel õigus omandada kuni 129 500 (sada kakskümmend üheksa tuhat viissada) Seltsi aktsiat.
5.6. Õigustatud Isikute ja Seltsi vahel optsioonilepingute sõlmimine toimub ajavahemikul käesolevate Tingimuste kinnitamisest kuni 01.07.2018. a. Priit Luman’iga ja Maret Tambek’iga optsioonilepingute sõlmimise eeltingimuseks on nende kehtivate optsioonilepingute lõpetamine. Kui Õigustatud Isik nimetatud tähtaja jooksul optsioonilepingut ei sõlmi, kaotab ta õiguse temale võimaldatud aktsiaoptsioone omandada.
5.7. Aktsiaoptsiooni realiseerimise detailsem kord määratakse Seltsi ning Õigustatud Isiku vahel sõlmitava optsioonilepinguga. Optsioonilepingute tingimused ja Seltsi esindaja optsioonilepingute sõlmimisel määrab Seltsi nõukogu. Seltsi nõukogu lähtub optsioonilepingute tingimuste kindlaksmääramisel käesolevatest Tingimustest.
5.8. Õigustatud Isikul on õigus optsiooni kasutada tingimusel, et Õigustatud Isik on optsiooni teostamise ajal jätkuvalt Seltsiga või Seltsi tütarettevõtjaga töö- või teenistussuhtes, välja arvatud, kui nõukogu ei otsusta Õigustatud Isikuga sõlmitava optsioonilepingu tingimustes teisiti.
5.9. Optsiooni teostamine on seotud järgmiste tingimustega:
a) juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon täies ulatuses eeldusel, et Seltsi 2020. a konsolideeritud EBITDA on 12,167 miljonit eurot või rohkem;
b) juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon 50% ulatuses eeldusel, kui Seltsi 2020. a konsolideeritud EBITDA on 9,125 miljonit eurot;
c) juhatuse liikmel ei ole õigust optsiooni teostada, kui Seltsi 2020. a konsolideeritud EBITDA on 6,083 miljonit eurot või vähem.

Optsiooni teostamise täpne ulatus arvutatakse välja interpoleerimise teel, arvestades ülaltoodud vahemikke.

5.10. Õigustatud Isikul on õigus optsiooni teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist temaga optsioonilepingu sõlmimisest, ent igal juhul mitte enne Seltsi 2020. majandusaasta aruande kinnitamist Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamiseks esitab Õigustatud Isik optsiooniperioodil, mis algab Seltsi 2020. majandusaasta aruande kinnitamisest Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt ning lõpeb 15 (viieteistkümne) kuu möödumisel sellest, Seltsile tahteavalduse vastavalt optsioonilepingus sätestatule. Optsiooni teostamise korral tekib Õigustatud Isiku ja Seltsi vahel optsioonilepingus sätestatud tingimustel müügileping, mille alusel tekib Õigustatud Isikul õigus ja kohustus omandada optsiooni esemeks olevad Seltsi aktsiad hinnaga 0,977 eurot iga optsiooniaktsia kohta. Õigustatud Isik on kohustatud tasuma optsiooniaktsiate hinna Seltsile hiljemalt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul optsiooni teostamisest. Optsiooniaktsiate ülekandmine Õigustatud Isikule toimub mitte enne aktsiate eest maksmisele kuuluva hinna tasumist.
5.11. Õigustatud Isikul ei ole õigust temale väljastatud aktsiaoptsioone võõrandada.
5.12. Tingimused täidetakse ja optsioonid realiseeritakse Seltsile kuuluvate oma aktsiate arvelt.
5.13. Optsiooni realiseerimise tulemusena omandatud aktsiad annavad õiguse dividendidele samal majandusaastal, kui need Õigustatud Isikute poolt omandati, eeldusel, et dividendide saamiseks õigustatud isikute nimekirja ei ole enne aktsiate omandamist kindlaks määratud.
5.14. Seltsi nõukogu võib kehtestada aktsiaoptsioonide andmise täpsustavaid tingimusi ja ajakava, juhindudes käesoleva otsusega sätestatud tingimustest. Seltsi nõukogu korraldab aktsiaoptsioonide andmist ja lahendab kõik aktsiaoptsioonidega seotud küsimused.

Seltsi 2017. a majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqbaltic.com.

Kõigi Seltsi korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2017. a majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 20. aprillist 2018. a tutvuda Seltsi kodulehel aadressil www.nordecon.com. Küsimusi korralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 20. maini 2018, esitades selle kirjalikult aadressil: Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. kuni 08. maini 2018, aadressil: Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade 2018
Nõukogu hinnang audiitorile 2017
Korralise üldkoosoleku otsuste eelnõud 2018
Nõukogu aruanne 2017

Koolitus Kinnisvaraturundus

EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse

EftenEfTEN Kinnisvarafond AS-i (registrikood 11505393; edaspidi nimetatud “Fond”) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 23. aprillil 2018. a algusega kell 10.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Hotell Palace konverentsikeskus aadressil Tallinn, Vabaduse väljak 3.

Vastavalt nõukogu otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

  • Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
  • 2017. majandusaasta aruande kinnitamine
  • Kasumi jaotamine
  • Nõukogu liikme volituste pikendamine

Fondi nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1:

Juhatus esitab ülevaate fondi tegevusest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2:

Majandusaasta aruanne 2017 on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt. Nõukogu on aruande heaks kiitnud ja koostanud nõukogu aruande.

Otsuse eelnõu: Kinnitada EfTEN Kinnisvarafond AS-i majandusaasta aruanne 2017.

Päevakorrapunkt 3:

Nõukogu kinnitas juhatuse poolt esitatud ja majandusaasta aruandes märgitud kasumi jaotamise ettepaneku. Otsuse eelnõu:

Jaotamata kasum seisuga 31.12.2017. a summas 46 322 445 eurot jaotada järgmiselt:

Eraldised reservkapitali – 519 850 eurot;

Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend) – 5 357 226 eurot (13,6 eurosenti aktsia kohta);

Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 40 445 369 eurot.

Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 27. aprilli 2018. a Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Dividend makstakse aktsionäridele välja 30. aprillil 2018. a ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Päevakorrapunkt 4:

Vastavalt Fondi põhikirjale on Fondi nõukogu liikmete volituste tähtaeg viis aastat. 05.04.18 möödus Arti Arakase, Jaan Pillesaare, Sander Rebase, Siive Penu ja Laire Piigi volituste tähtaeg.

Otsuse eelnõu: Pikendada nõukogu liikmete Arti Arakase, Jaan Pillesaare, Sander Rebase, Siive Penu ja Laire Piigi volitusi järgmiseks viieks aastaks.

Täiendav informatsioon:

Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse viis tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sh majandusaasta aruande 2017, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku ja nõukogu aruandega, saab tutvuda kuni üldkoosoleku toimumise päevani Fondi asukohas (aadressil Tallinn, A. Lauteri 5, III korrusel) tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Koosolekule registreerimine algab 23.04.2018 kell 09.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal lisaks isikut tõendavale dokumendile ka volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi või notari poolt kinnitatud eestikeelse tõlkega või eestikeelse tõlkega, millel notar on kinnitanud tõlkija allkirja.

Palume Teil saata kinnitus korralise üldkoosoleku kättesaamise kohta viivitamata omal valikul kirjalikult (aadressil Tallinn, A. Lauteri 5) või elektrooniliselt (viljar.arakas@eften.ee).

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Üüriäris edukaks: kas omanik võiks tellida üürikorteri haldamise teenuse?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandjal on võimalus üürniku leidmisega, tema üüriperioodi haldamisega, vara üleandmisega ja hilisema lepingu lõpetamisega ise tegeleda. Teine võimalus on vastav teenus spetsialistidelt osaliselt või täielikult sisse osta.

Loomulikult ohverdab üürileandja, kes tellib üürikorteri valitsemise ehk haldamise teenuse sisse, osa oma potentsiaalsest tootlusest, mille ta maksab teenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita. Professionaalsed üürikorterite valitsejad minimeerivad vakantsust kombineerides omavahel kõrgema hinnaga lühiajalist ja madalama hinnaga pikaajalist väljaüürimist. Samuti võiks professionaalsus vara valitsemisel tähendada, et teenusepakkujal on võimekus leida parema hinnaga kindlamad üürikliendid.

Üürikorteri omaniku seisukohalt on oluline, kas tema teenitav rahavoog on sõltuvuses sellest, kuidas ehk millistel tingimustel õnnestub teenusepakkujal korterisse üürnik leida? Ehk milline on üürihind ja milline on vakantsus? Ehk kas üürikorteri omanik jagab teenusepakkujaga korteri väljaüürimise riski.

Või garanteerib teenuse pakkuja üürikorteri omanikule kindla rahavoo ja üürniku leidmisega seonduvad kõik riskid võtab teenusepakkuja enda kanda?

Sellisel puhul ei maksa end sõnast “garantii” liiga eksitada lasta. Tavapäraselt on üürikorteri omanikule laekuv rahavoog garanteeritud tagatisraha ulatuses.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

EKFL: Kinnisvaraettevõtjad plaanivad kasvatada töötajate arvu ja käivet

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uuringu alusel on kinnisvaraettevõtete ootused eelolevale aastale positiivsed. Valitseb mõõdukas ratsionaalsus nii elamispindade kui äripindade sektori osas, analüüsis küsitluse tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Enamus küsitlusele vastanutest ootab elamispindade ostumüügitehingute arvu ja hindade kasvu.

“Tehingute arvu kasvu ootuse taga on aktiivne arendusturg. Aga ka nõudlus on tugev, sest tööjõuturul läheb töötajatel väga hästi,” kommenteeris Tõnu Toompark. “See loob potentsiaali tehingute tegemiseks.”

Nii elamispindade kui äripindade sektori üüritehingute osas prognoosivad kinnisvaraettevõtjad üksmeelselt tõusu. Küll on mõlema turu segmendi puhul rohkem neid, kes ootavad üürihindade paigal püsimist või langust.

“Kui pakkumist tuleb peale, peab see hindadele ja teenuse kvaliteedile mõju avaldama. Nii äri- kui elamispindade puhul on suurem surve kehvema kvaliteediga pindade osas, kust on üürnikel sama hinnaga võimalik paremale pinnale kolida,” tõi välja Tõnu Toompark.

Positiivsed turu ootused peaksid ettevõtjate arvates peegelduma ka ettevõtete tegevuses. Valdavalt oodatakse käibe ja töötajate arvu kasvu. Üle poole kinnisvaraettevõtetest plaanib suurendada töötajate arvu ja isegi 70% loodab kasvatada käivet.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 59 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

2018-04-19-ekfl-kinnisvarasentiment-1

2018-04-19-ekfl-kinnisvarasentiment-2

Lisainfo

Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

EKÜL: Toru lõhkes, katus tilgub läbi. Millised on vajalikud kulutused?

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKohtupraktikast tuleneb korteriühistu tegevuses vajalike kulutuste mõiste, aga mida see tähendab?

“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on vajalike kulutustega tegemist juhul, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Näiteks on lekkiva torustiku parandamise kulu käsitletav vajaliku kulutusena, samas terve püstaku torustiku vahetamine ei pruugi vajaliku kulutuse määratluse alla mahtuda,” selgitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep ajakirjas Elamu.

“Ringkonnakohus on kaasomandi säilitamiseks vajalikke kulutusi nimetanud hädakuludeks, mida tuleb teha väga kiiresti ja mille sedavõrd kiire tegemata jätmise, et kulutuste tegemist ei jõua teistega arutada, tegemata jätmise korral võib kaasomandi säilimine ohtu sattuda. Lõhkenud toru korral võiks selline kulu olla reeglina vee sulgemise kulu ja võib olla ka konkreetse lekkekoha lappimise kulu, mitte aga terve toru vahetamise kulu. Läbijooksva katuse puhul võiks säilimiseks vajalik kulutus olla läbijooksu koha kinnikatmise kulu ja võib-olla konkreetse läbijooksu koha parandamise kulu, mitte aga täies ulatuses terve katuse vahetamine. Kui hoone karniisist kukub tükke, võiks vajalik kulu olla varisemisohtlike karniisitükkide eemaldamise kulu, mitte aga täiesti uue karniisi rajamise kulu,” selgitab Saulep.

“Praktikas on tekkinud küsimusi sellest, kas vajalike kulutustega seotud toimingute otsustamiseks ja kulutuste kandmiseks peab kokku kutsuma üldkoosoleku või piisab juhatuse otsusest. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu üldkoosoleku otsust või korteriomanike kokkulepet. See on põhjendatav muu hulgas sellega, et antud kulutuse tegemine on seotud aegkriitilise toiminguga. Näiteks torustiku parandamine ja kahjude likvideerimine vajab kohest sekkumist. Mõistlikuks ei saa pidada tegevust, kus avariijuhtumi kohese likvideerimise ja suuremate kahjude vältimise asemel, asub juhatus üldkoosolekut kokku kutsuma, et saada heakskiit avariijuhtumiga seotud kulutuste kandmiseks,” selgitab jurist.

“Riigikohtu lahend aastast 2015 ütleb, et korteriühistu kohustuseks on tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leidmine, korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine,” toonitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

“Uue, tänavu jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemise võib otsustada ka korteriühistu juhatus, kui viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju,” rääkis Mardi.

“Vältimaks aga aastaid vältavaid ja raha nõudvaid juriidilisi vaidlusi, soovitan korteriühistu juhtkonnal omada igakülgset ülevaadet korteriomanike eluaseme heaoluga seotud murededest ja selleks vajalikest töödest ning kulutustest. Et igaüks omaenda tarkusest midagi parandama ei hakkkas, peabki ühistul toimuvast hea ülevaade olema ning korteriomanike muredesse tuleb tõsiselt suhtuda,” soovitab EKÜL õigusosakonna juhataja.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks jätkas mõõdukat tõusu

StatistikaametEhitushinnaindeksi muutus oli 2018. aasta I kvartalis võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 1,8%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust 82%.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid kulutused ehitusmasinatele 0,6% ja tööjõule 0,4%. Materjalide hinnad jäid eelmise kvartali tasemele.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta I kvartalis võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 0,7% ja võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 1,8%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi korral on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2018
  IV kvartal 2017 – I kvartal 2018, % I kvartal 2017 – I kvartal 2018, %
KOKKU 0,2 1,8
tööjõud 0,4 4,5
ehitusmasinad 0,6 2,0
ehitusmaterjal 0,0 0,4
Eramuindeks 0,5 2,1
Korruselamuindeks 0,9 2,7
Tööstushooneindeks -0,6 0,9
Ametihooneindeks 0,3 1,9
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2018
  IV kvartal 2017 – I kvartal 2018, % I kvartal 2017 – I kvartal 2018, %
KOKKU 0,7 1,8
tööjõud 0,9 3,8
ehitusmasinad 1,6 1,5
ehitusmaterjal 0,5 0,4

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Merko: Muutus aktsiatega seotud häälte arvus

Merko18.04.2018 teatas KJK FUND SICAV-SIF ASile Merko Ehitus, et 17.04.2018 langes KJK FUND SICAV-SIF-i osalus (ING Luxembourg S.A. AIF kontol) ASis Merko Ehitus alla 5%. 17.04.2018 seisuga kuulus KJK FUND SICAV-SIF-ile 874 516 ASi Merko Ehitus aktsiat, mis esindab 4,94% ASi Merko Ehituse kõigist hääleõiguslikest aktsiatest.

Lähtuvalt väärtpaberituru seaduse paragrahvist 186 on börsiemitendil kohustus korraldada sellise teabe avalikustamine, mis puudutab isikule kuuluvate häälte arvu muutust, mille puhul häälte arv ületab sama seaduse paragrahvi 185 lõikes 1 sätestatud teavitamiskünnist kas suurenedes või vähenedes.

Koolitus Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Eesti Pank: 2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste oma kasvas

  • Eesti PankEttevõtete võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on madal ja ettevõtted suudavad investeeringuid rahastada omavahenditest
  • Eesti ettevõtete laenamine Eestist suurenes, välismaalt vähenes
  • Majapidamised laenavad hoogsalt nii kinnisvara ostuks kui ka tarbimiseks
  • Välismaale paigutati 2017. aastal ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

Ettevõtete võlg vähenes 2017. aastal ligikaudu 1%. Võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on nende hiljutisest kasvust hoolimata madal ning ettevõtted saavad investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest. Peale selle on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele.

Majapidamised ostavad hoogsalt eluasemeid ja autosid, mistõttu kasvasid nende võlakohustused möödunud aastal 7%. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute oma. Pankade aktiivsus tarbimislaenude turul suurenes ning nende väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv 2017. aastal kiirenes. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus.

Eesti erasektori (st ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe vähenes 2017. aastal märkimisväärselt ja oli aasta lõpus 116%. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKP kiirele kasvule. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal natuke ja oli aasta lõpus 9,5% SKPst.

Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool kasvas ühe miljardi euroni ehk üle 4%ni SKPst. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab küll, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad, kuid samal ajal mõjuvad väiksemad investeeringud halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

2017. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

NordeconNordecon AS-i nõukogu kiitis 18.04.2018 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2017. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2017. a majandusaasta puhaskasum on 1 388 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 9 698 tuhat eurot. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendideks 0,06 eurot aktsia kohta ja mitte teha eraldisi reservkapitali. Ühtlasi on nõukogu oma 18.04.2018. a otsusega teinud aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel kokku 0,06 eurot ühe aktsia kohta.

2017. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav NASDAQ Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com. Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Pärnu mnt 158/1, Tallinn.

Auditeeritud aruandes ei tehtud olulisi korrigeerimisi võrreldes 08.02.2018 avalikustatud esialgsete majandustulemustega.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon Aruanne 2017

Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?

Riigi Kinnisvara: Viimsi riigigümnaasiumis peeti sarikapidu

Riigi Kinnisvara / RKASEile peeti Viimsi riigigümnaasiumi sarikapidu, tähistamaks tulevase koolihoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapeo traditsiooniks on tänada ja kostitada ehitajaid, mis loob head suhted majavaimuga ning toob hoonele head õnne.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku sõnul on esimene Harjumaale rajatav riigigümnaasium uhke ja uuenduslik ehituslikult ning – mis veelgi olulisem – õppekorralduslikult. „Loome gümnasistidele atraktiivse keskkonna, mida kinnitab kooli kandideerijate rohkus juba praegu. Lisaks kriitilise mõtlemise, enesejuhtimise ja õpioskustele innustatakse loodavas riigigümnaasiumis ettevõtlikkusele ja antakse möödapääsmatult tarvilikud infotehnoloogiaalased teadmised,“ lisas kantsler.

540 õpilasele mõeldud tänapäevane gümnaasiumihoone ehitatakse Haabneeme, Viimsi valda, tegemist on esimese riigigümnaasiumiga Harjumaal. Planeeritava koolihoone netopind on ligi 4 150 ruutmeetrit.

Hoone projekteerimisel kasutati ehitusinformatsiooni modelleerimist BIM (Building Information Modelling). Mudelprojekteerimise abil on lihtsam hinnata projekteeritava hoone tulevast energiavajadust, halduskulusid ning kasutusmugavust.

„See koolimaja valmib justkui rätsepaülikond – kordumatu, ainulaadne ja loodud ainult selle tellija vajadusi arvestades. Tänu koostööpartnerite ühisloomingule oleme kujundamas õpikeskkonda, mis toetab suhtlemist, uurimist, mõtlemist, loovust, tegutsemist, erinevaid õpetamise ja õppimise viise. Ootame väga oma innovaatilise koolihoone valmimist, et luua õppimist toetavad tingimused nii vormis kui sisus,“ ütles Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul.

Koolimajale soovisid head Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, Riigi Kinnisvara juhatuse liige Piia Kallas, Merko Infra juhatuse liige Marek Hergauk, Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul ning Viimsi abivallavanem Janek Murakas. Riigi Kinnisvara AS-i juhtimisel ja hallatav Viimsi riigigümnaasium valmib selle aasta sügiseks.

Riigi Kinnisvara juhtimisel ehitatava Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahenduse „CLT“ autoriteks on Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid OÜ (Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse). Koolihoonet projekteeris ja ehitab Merko Ehitus Eesti kontserni kuuluv Merko Infra AS. Ehitustööde maksumuseks on ligikaudu 5,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

„Sarikapidu on eeskätt ehitajate pidu, sest see on märgiks, et ehitus on jõudmas lõppfaasi. Viimsi valla jaoks ei ole see sugugi mitte lõpp vaid meie jaoks protsess alles algab. 1. september astuvad üle lävepaku sajad ootusärevad noored, kes otsivad parimaid tingimusi hariduse omandamiseks. Kaasaegne keskkond annab tubli eelise selleks, et kasutada senisest innovaatilisemaid võimalusi hariduse omandamiseks ning siinkohal on kandev roll ka hoone arhitektuurilisel ja ehituslikul iseloomul. Seega saab öelda, et ehitajad mitte ainult ei ehita maja, vaid laovad vundamendi noorte tulevikule,“ sõnab Viimsi abivallavanem Janek Murakas.

Viimsi riigigümnaasiumi esindussaali hakkab ilmestama skulptor Jass Kaselaane mosaiikpannoo „Liblikas“.

180420 Viimsi riigigümnaasiumis peeti sarikapidu 1Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul, Merko Infra juhatuse liige Marek Hergauk ja ehituse projektijuht Ott Noor ning Riigi Kinnisvara juhatuse liige Piia Kallas.

180420 Viimsi riigigümnaasiumis peeti sarikapidu 2Riigi Kinnisvara juhatuse liige Piia Kallas ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak.

Koolitused kinnisvaramaakleritele

Arco Vara: Haldusreform on pannud inimesed mõtlema oma kinnisvara väärtuse üle

Arco Vara2017. aastal leidis palju kõneainet lõpusirgele jõudma asunud haldusreform. Eesti varasemast 213-st kohalikust omavalitsusest sai ühinemiste järgselt 2018. aasta alguseks 79. Rahandusministeeriumi andmeil on haldusreformi järgselt alla 5000 elanikuga omavalitsusi varasema 169 asemel kõigest 17. Keskmine elanike arv ühes omavalitsuses on sealjuures kasvanud reformi läbiviimise tõttu 6349 elanikult 17 152 elanikuni.

Omavalitsuste ühinemise tulemusena on aga sellistele kohalikele omavalitsustele ette nähtud aadressiandmete muutmise protsess. Maa-ameti andmeil on Eestis ligi 1,2 miljonit aadressi, mille juures haldusreformi tõttu on kokku muutumas umbes 400 000 aadressi, millest hinnanguliselt 200 000 on elukoha aadressid. Sealjuures on vaja omavahel kattuvate aadressidega piirkondades muuta aadressid teineteisest eristuvaks. Selle tulemusena tuleb aga teatud kinnistutele või koguni tänavatele määrata uued nimed, mille muutmisega aga loomulikult väga paljud kohalikud inimesed ei ole nõus.

Esineb ühtlasi piirkondi, kus ei piisa pelgalt aadressi viimase osa muutmisest, vaid tuleb muuta koguni ka külade nimesid, sest ühes ja samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist asustusüksust. Külade nimed muutusid suurel hulgal ennekõike Saare- ja Võrumaal. Haldusreformiga seotud aadressimuudatusi tehakse ruumiandmete seadusest lähtuvalt, masskannetega alustati pärast kohalike omavalitsuste valimisi koheselt 2017. aasta oktoobris. Aadresside muutmist puudutavaid isikuid teavitatakse kõiki individuaalselt, neile antakse võimalus arvamust avaldada muudetava aadressi sobivuse osas. Hoonetel paiknevate uute tänavanimede või hoonete numbrite muutmisega seotud kulude kompenseerimine on otsustada igal omavalitsusel endil, sageli tuleb kulud kanda kinnisvara omanikel omavahenditest.

Kui varasemalt on Eestis ette tulnud olukordi, kus uuselamurajoonides ei ole piirkondlikud elanikud nõus omavalitsuse poolt valitud tänava nimega ning ollakse seetõttu nõus koguni kohtuvaidluseni välja minema, siis haldusreformi järgse aadressiandmete muutmisega on oma olemuselt kaasnenud sarnane elanikkonna vastumeelsus. Siinkohal on täiesti mõistetav inimeste suhtumine teatud piirkonna varasema nime emotsionaalse väärtuse üle, kuid lisaks sellele on sagenenud valearusaam aadressiandmete muutmise mõjust kinnisvara väärtusele.

Kinnisvarale loovad väärtuse ennekõike majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud ja keskkonnaalased tegurid. Sealjuures aadress kui selline ei liigitu neist mitte ühegi väärtust mõjutava teguri alla. Kinnisvarale määrab lihtsustatult öelduna väärtuse ennekõike tema füüsiline asukoht, kuid asukoht ega seal paiknev kinnisvara oma olemuselt haldusreformi läbiviimise järgselt ei muutu. Inimesed ostavad kinnisvara vastavalt oma tarbimisvõimalustele, emotsioonidele ja vajadustele. Hoone seinal või aia küljes olev aadress piirkondlikku pakkumise ja nõudluse dünaamikat ning seeläbi hinnataseme kujunemist paraku mitte kuidagi ei mõjuta. Küll avaldab haldusreform aga kaudselt mõju kinnisvara väärtusele läbi omavalitsuse jätkusuutlikkuse kasvu ning seeläbise infrastruktuuri, mis võimaldab näiteks tänu paranenud võimalustele viia lapsed lasteaeda lähemasse keskusesse kui oli võibolla varasemalt võimalik.

Üüriinvesteeringute nõustamine

04/10/2018 toimub koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel 300x300Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 04/10/2018 Kinnisvarakoolis. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada:

  • millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
  • kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 04/10/2018 kell 10.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on jurist Martina Proosa.

Koolituse läbimine annab osalejale 3,9 Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe arvestuspunkti.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvaraturundus
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.05.2018 Eluruumi üürilepingu sõlmimine – UUS!