Eesti Pank: Ettevõtete omakapital ei kasva enam endise kiirusega

Eesti PankEttevõtete omakapitali kasv 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul aeglustus. Omakapitali aastakasv ulatus kolmanda kvartali lõpuks ligikaudu 4%ni, mis oli pisut väiksem kui ettevõtete võla kasv. Omakapitali kasvu on tõenäoliselt pidurdanud aeglasem kasumikasv, suuremad dividendimaksed ja uute välismaiste otseinvesteeringute vähesus.

Arvestades, et varasema ligi kaheksa aasta jooksul on Eesti ettevõtete omakapital kasvanud võlakapitalist valdavalt kiiremini, pole võla mõõdukas ennakkasv ehk finantsvõimenduse suurenemine vähemalt lühiajaliselt probleem. Edasist omakapitali muutust mõjutab enim ilmselt ettevõtete kasumi kasv, mis omakorda sõltub majandusarengust ja ettevõtete võimest oma kulusid kontrolli all hoida.

Ettevõtete võla kasv oli endiselt märgatavalt aeglasem kui majanduskasv, 2018. aasta kolmandas kvartalis 5,6%. Teise kvartaliga võrreldes oli kasv pisut väiksem – see tulenes peamiselt varem välismaal väljastatud võlakirjade lunastamisest, aga pisut rauges ka Eestist tegutsevatest pankadest ja valdusfirmadest laenamine. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kasvab ettevõtete võlg lähiaastatel keskmiselt 6% aastas.

Majapidamiste rahaline olukord paranes ka 2018. aasta kolmandas kvartalis, st nende säästud kasvasid kiiremini kui võlakohustused. Majapidamiste hoiuste maht suurenes mullu kolmandas kvartalis aastaga 10%. Veelgi tempokamalt kasvas majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid ja investeerimisfondide osakud. Lisaks suurenes pensionifondidesse kogutud vara. Suurem osa maailma ja Eesti väärpaberiturgude langusest jäi päris aasta lõppu ning Eesti majapidamiste sääste see kolmandas kvartalis veel märkimisväärselt ei mõjutanud. Majapidamiste võlakohustused kasvasid natuke alla 7% ehk umbes samas tempos kui sissetulekud. Kõige rohkem võeti laenu endiselt pankadest; muudelt laenupakkujatelt võetud laenude kasv oli aeglasem.

Ehituslepingu sõlmimine Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimismaja ehitamiseks

NordeconNordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) sõlmis lepingu Citypark Eesti OÜ-ga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimismaja projekteerimiseks ja ehitamiseks aadressile N. Lunini 16 Tartus. Rajatav parkimismaja tuleb ühe maa-aluse ja viie maapealse korrusega ning selles saab olema 432 parkimiskohta.

Lepingu maksumus on 3,95 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Hoone valmib 2020. aasta aprillis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

PAKRI tööstuspargil sai valmis 2 jalgpalliväljaku suurune päikesepark

Pakri Teadus ja TööostusparkDetsembri viimastel päevadel valmis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargil Paldiski linna serval 2 jalgalliväljaku suurune päikesepark, mis võimsuselt suudaks ära katta ligi 300 kodumajapidamise energiavajaduse.

Vastvalminud päikesepargi võimsuseks on ligi 1MW, mis on maksimaalne Euroopa Liidu toetuste eest rajatava päikesepargi võimsus ning on hinnanguliselt võrdeline 300 kodumajapidamise tarbimisega. „Jaama toodetud energiat on võimalik tarbida meie tööstuspargis tegutsevatel ettevõtetel läbi Pakri Energiavõrgu, samuti saame ülejääva energia edastada elektrivõrku,“ selgitas tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

Päikesejaam on paigaldatud endisele jäätmemaale, kus pinnasest on kõrvaldatud ehitus- ja bioloogilised jäätmed, mida saab edukalt taaskasutada. „Rajasime päikesejaama betoonist kanduritele, mis asuvad kasutatud kuntsmuru kattel. Selle hankisime Advanced Sports Installations Europe AS-ilt, kes pälvis 2017. aastal Eesti Keskkonnasõbraliku ettevõtte peatiitli. See peaks PAKRI päikesepargist tegema omasuguste seas ühe väiksema keskkonna jalajäljega päikesepargi Eestis,“ märkis Laansoo Jr. ja lisas, et selle lahendusega on PAKRI toonud lihtsa innovatsiooni päikesepargi ehitusse, mida tasub teistelgi eeskujuks võtta.

PAKRI partnerid päikesepargi ehitusel olid Energiapartner OÜ, kelle vastutusala oli jaama ehitus ning Trapets OÜ, kelle tööks oli üldehitus. „Koostöös sai päikesejaam püsti väga intensiivse ajagraafikuga ehk kahe kuuga,“ märkis Laansoo Jr.

Päikesepargi ehitus oli järgmine samm tööstuspargi jõulises arengus. Tänaseks 11 aastat edukalt tegutsenud, Euroopas unikaalne rohelisest targast tööstuslinnast, taastuvenergia tootmisest ning rohetehnoloogia sektori kompetentsikeskusest koosnev PAKRI Teadus- ja Tööstuspark plaanib aastaks 2020. saada Põhja-Euroopa suurimaks erakapitalil arendatavaks targaks tööstuslinnaks. Laienemise järgmise etapi rahastamiseks kaasab ettevõte jaanuari lõpuni investeeringuid Fundwise ühisrahastusplatvormi vahendusel. Eesmärk on ühisrahastuse kaudu koguda 300 000 eurot.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis on pidevas väljaehitamises 65 hektarit unikaalselt tarka tööstuslinna. Enam kui 20 000 ruutmeerisel erinevas seisukorras tootmispinnal ning arendus- ja testimisalal tegutseb täna 22 tootmis- ja üle 35 rohetehnoloogia äriteenuste klienti. Taastuvenergiat toodetakse pargis koostootmisjaamast, päikesest ja koheselt ka tuulest. PAKRI on Paldiski Ettevõtjate Liidu, Targa linna klastri, Jätkusuutliku kinnisvara ja energia klastri, Tuuletehnoloogia Liidu ja Tuuletehnoloogia klastri liige ning omab kolmandat aastat järjest vastutustundliku ettevõtte hõbetaseme kvaliteedimärgist, olles sellega esimene vastutustundlik tööstuspark Eestis.

Riigi Kinnisvara: Konkursi „Aasta betoonehitis 2018” nominentide hulgas 3 Riigi Kinnisvara projekti

Riigi Kinnisvara / RKASEesti Betooniühing korraldab 18ndat korda silmapaistvate ning tarkade lahendustega betoonehitiste konkursi. “Aasta betoonehitis 2018” nominentide hulgas on Riigi Kinnisvara kolm olulist ning tähelepanuväärset projekti: Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal, Tallinna uus kohtumaja ning Tallinna uus vangla.

Võitja kuulutatakse välja märtsis 2019.a. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni, betoontoodete ja raketise tarnija. Vajadusel annab žürii välja eriauhindu.

Riigi Kinnisvara: Aasta ehitusprojekti tiitlile kandideerib 3 Riigi Kinnisvara projekti

Riigi Kinnisvara / RKASAasta ehitusprojekti tiitlile kandideerib 17 ehitist, millest kolm on Riigi Kinnisvara projektid: Lubja tänava kohtuhoone, Viimsi Gümnaasium ja Rapla Gümnaasium.

Konkursi võitjad kuulutab välja Eesti Ehitusinseneride Liit ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit ühiselt korraldataval pidulikul galal 23.jaanuaril, kus tehakse teatavaks tiitlite “Parim hoone ehitusprojekt 2018”, “Parim rajatise ehitusprojekt 2018” ning “Aasta Ehitusinsener 2018” võitjad.

Veel on võimalik registreerida koolitusele “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?”

Üüriinvesteeringute koolitusKoolitus “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?” toimub 21/01/2019. Koolitusel antakse osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Koolitus “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?” toimub 21/01/2019 kell 10.00-17.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Tõnis Room Booking.com’st.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2018. aasta korteritehingute arv oli Eestis napis tõusus, Tallinnas napis languses

Tõnu Toompark
2018. a tehti Eestis kokku 22 394 korteritehingute koguväärtusega 1,6 miljardit eurot. Eesti keskmine korteritehingu ruutmeetrihind oli 1240 €/m². Keskmise korteritehingu väärtus oli 76 032 €.

Kogu aasta korteritehingute arv oli 2018. a 0,3% võrra suurem kui aasta varem 2017. aastal. Neljast kvartalis kolme jooksul oli tehingute arv aastatagusest väiksem.

Korteritehingute hind 1240 €/m² oli 2018. aastal eelmisest aastast 9,0% kõrgemal. Kerkinud tehingute hind viis korteritehingute käibe suurenemisele 9,3%.

Korteritehingute arvu juures väärib tähelepanu asjaolu, et turu suurima ja trende näitava piirkonna ehk Tallinna korteriturul oli 2018. aasta kaks viimast kvartalit tehingute arv aastatagusest väiksem. Kogu Tallinna 2018. aasta tehingute arv oli 9702 ehk 2017. aastast 0,6% vähem.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Jaanus Paurmani sõnul läks maksuameti sõlmitud lepingu kommunikatsioon nihu, sest kõlama jäi nagu oleks Airbnb ja sarnaste majutusvahenduse platvormidelt teenitud tulu deklareerimine valikuline, kuid tegelikult on vabatahtlik ainult andmete automaatne edastamine. “Pole saladus, etpalju Airbnb kasutajaid jätab oma tulu deklareerimata lootuses, et maksuametil pole nii palju ressurssi, et kõiki kontrollida,” rääkis Paurman.

Maksuameti hinnangul on kogu üüritulu maksuauk 20 miljonit eurot aastas. “Kui käest-kätte korteri üürimist on keeruline tõendada, siis läbi elektroonilise platvormi tehtud maksed on väga selgelt näha ning mingit käsitsi kontrolli ei peaks tegema,” ütles Paurman.

“Kõigile osapooltele oleks selgem ja lihtsam, kui Airbnb andmed saadetaks kohustuslikus korras otse maksuametile, nagu näiteks palgatulu. Tehniliselt mingit takistust pole ja riik saaks sellest valdkonnast automaatselt täieliku ülevaate ning ka parema maksulaekumise,” põrutas Paurman.

Kuigi praegu võib tekkida tunne, et midagi ei juhtu, kui Airbnb tulu deklareerimata jätta, ei soovita Mainori õppejõud seda kindlasti teha. “Kõigi maksete ajalugu on elektrooniliselt olemas ning maksuamet saab need iga aeg läbi vaadata. Siis tuleb aga takkajärgi juba ära maksta kogu summa koos trahvidega,” hoiatas Paurman.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tapa kaitseväelinnaku komplekteerimisala rajamiseks

NordeconNordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu Tapa linnas Loode 35 asuva kaitseväe Tapa linnaku komplekteerimisala rajamiseks. Ehitustööde hulka kuuluvad erinevad hooned ja rajatised, näiteks universaalhallid majutuseks, toitlustamiseks, tehnika remontimiseks, aga ka teed, platsid, telkimisplatsid, estakaadid jmt.

Projekti maksumus on 10,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad selle aasta jaanuaris ning valmivad 2020. aasta jaanuaris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

SEB: Mida oodata 2019. aastal majanduses?

SEB PankEelmise aasta lõpus puhkenud ärevus majanduse tuleviku suhtes on vähemasti aktsiaturgudel leevenenud. Teisalt on majanduskasv aeglustumas nii Eestis kui maailmas ja tulevikuplaanide tegemisel on mõistlik seda silmas pidada.

Ootusärev algus aastale

2019. aastale on majanduselus vastu mindud ootusärevalt, kuid rõhk on kindlasti sõnal „ärev“. Kuigi finantsturgudel detsembris aset leidnud verevalamine puudutas keskmist eestlast vähe, loetakse sellealaseid uudiseid siiski usinalt ja tuletatakse meelde kümne aasta taguseid aegu. Eks põhjustab elevust seegi, et viimastel aastatel on meil ju läinud väga hästi. Eesti sisemajanduse kogutoodang on kolme aastaga tõusnud 12%, mis mõne jõuka Lääne-Euroopa riigi jaoks on olnud kättesaamatu tulemus ka viimase 20 aasta jooksul. Keskmine brutopalk on samal aja jooksul kasvanud 23%. Isegi mediaanpalk, millest pooled vähem ja pooled rohkem teenivad, küündib nüüd 1000 euroni. Kuid kas head ajad on nüüd tõepoolest lõppenud? Etteruttavalt võib nii vist tõesti öelda, kuid see ei tähenda tingimata, et Eesti inimeste käsi peaks käima halvasti.

Eksport toetab majandust aina vähem

Üks alanud aasta suurimatest murekohtadest on väljavaade väliskaubanduses. Kuigi ekspordi osatähtsus majanduses on viimastel aastatel vähenenud, moodustas see mullu endiselt umbes 75% SKPst. Lihtsamini öeldes tähendab see, et väga suur osa Eesti ettevõtetest ja inimestest sõltuvad sellest, kui varmalt ollakse välisriikides valmis meie loodud tooteid ja teenuseid ostma. Esimeses ei ole me viimastel aegadel üleliia edukad olnud. Kuigi eurodes mõõdetuna kasvas kaubaeksport mullu hästi, siis numbreid lähemalt uurides selgub, et valdavalt panustas sellesse erinevate kütuste – naftasaadused, põlev¬kiviõli, puidugraanulid ja elekter – müük. Korrigeerides ekspordinumbreid hinnakasvuga, siis 2018. aasta III kvartalis Eesti ekspordikasv püsihindades lausa peatus. Väljavaade pole liialt hea ka selleks aastaks. Eesti peamiste kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majanduskasv saab prognoosi järgi olema aeglasem ja seetõttu ei kasva endises tempos ka Eesti ettevõtete sellesuunaline müük. Lisaks on mitmed suurematest eksportööridest seotud Põhjamaade suurkontsernidega, kelle tulevikku mõjutab mitte niivõrd koduriigi, kui suurte majanduste nagu Saksamaa või Hiina käekäik. Just neist riikidest on tulnud aga mitmeid ettevaatlikuks tegevaid signaale. Lisaks majandusžargoonis „tsüklilisteks“ kutsutavatele probleemidele ehk turu hetkenõudlusele mõjutavad meid aga ka „struktuursed“ probleemid – mitme lihtsama töö tegemiseks on Eesti muutunud liiga kalliks. On selge, et kui mediaanpalk riigis 10 aastaga sisuliselt kahekordistub, muutuvad mõned äriplaanid seeläbi kahjumlikuks. Iseenesest on see nähtus tervitatav, kuid mõne suuretegija lahkumine Eesti turult võib majandusse jätta paraja augu.

Majanduskasvu jääb ülal hoidma sisetarbimine

Positiivse poole pealt jääb majandust toetama sisetarbimise kasv. Seis tööturul on täna tavalise tööinimese vaatevinklist võttes väga hea – hõive on kõrge, palgakasv kiire ja see olukord jääb püsima ka 2019. aastal. Lisaks avardab inimeste tarbimisvõimalusi endiselt tulumaksureformi mõju. Et paljud töötajaid ei osanud oma 2018. aasta täpseid sisse¬tulekuid ette ennustada, läheneti tulumaksuvaba miinimumi deklareerimisele pigem konservatiivselt. Seetõttu peaks maksuameti andmetel tulumaksutagastused ulatuma tänavu rekordilise 130 miljoni euroni. Kuigi osa sellest summast liigub kindlasti ka säästudesse, saab panus tarbimisse olema siiski märkimisväärne.
Teisalt annavad mitmed indikaatorid märku majandusosaliste konservatiivsemast vaatest tulevikule – aeglustunud on automüük ja tempo raugemisest kinnisvaraturul annab märku välja antud ehituslubade kahanev arv. Nõrgenenud on ka majanduslik kindlustunne, kuigi ajaloolises plaanis on inimeste usk tulevikku veel tugev. Erinevalt 2008. aastast ei iseloomusta tänast Eesti majandust aga üleliigne laenamine, mis võimaldab majandusel aeglustuda sujuvamalt. Kokkuvõttes näib, et selleks aastaks jagub majandusel veel piisavalt inertsi, et kellegi elu liialt ebamugavaks ei muutu.

Joonis 1. Eri sektorite majanduslik kindlustunne, indeks.

Lasnamäe ja Tondi põhikoolid tervikrenoveeritakse 20 miljoni euro eest

www.tallinn.eeTallinna linn on alustanud kahe hariduslike erivajadustega (HEV) kooli – Lasnamäe ja Tondi põhikoolide tervikrenoveerimistöödega.

„Koolide tarvis investeeringuid on juba kaua oodatud, et parandada laste õpi- ja rehabilitatsioonitingimusi. Mõlemad õppekompleksid on väärika ajalooga ning olnud kasutusel erivajadustega laste õpikeskkonnana. Tänaseks on hooned aga kehvas seisus, kooliperedel on probleemiks ka ruumipuudus,“ nentis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder.

Sel aastal alustatakse Tondi Põhikooli ehitustöödega, mille käigus lammutatakse senine, nõuetele mittevastav hoone ja ehitatakse uus, arvestades sealsete õpilaste erivajadusi. Ettevalmistus- ja lammutustöödega on planeeritud alustada juba jaanuari jooksul, vundamendi ehitustöödega aga vahetult enne suve.

„Väga tublid ja töökad koolikollektiivid saavad endale nüüd ka vajadustele vastavad ja tõeliselt nüüdisaegsed koolikompleksid, sealhulgas luuakse tingimused rehabilitatsiooniks, mida nende koolide õpilased väga vajavad,“ tõdes Mölder.

Haridusvaldkonda kureeriv abilinnapea Vadim Belobrovtsev lisas, et eelkõige on hariduslike erivajadustega õpilaste seisukohalt oluline, et Tondi põhikool läbib tervikrenoveerimise. „Tondi kool saab oma kasutusse uued ja kaasaegsed õpperuumid, sealhulgas ruumid töö- ja tehnoloogiaõpetuseks, kodunduseks ja käsitööks ning võimalused huvitegevuse arendamiseks. Samuti saab värske kuue ka spordisaal koos vajalike abiruumidega,“ ütles Belobrovtsev, kelle sõnul rajatakse kooli juurde ka õpilaskodu ning ruumid Tallinna Õppenõustamiskeskuse tarbeks.

Tondi koolipere peaks alustama õppetööd uues majas juba 2020. aasta 1. septembril. Ehituse finantseerimine on kavandatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud meetme kaudu. Projekti eeldatav kogumaksumus on 11 780 000 eurot.

2019. aasta alguses valmib Lasnamäe Põhikooli ehitusprojekt. Ka selle kooli tervikrenoveerimine on vajalik õpi- ning töötingimuste kaasajastamiseks. Projekti eeldatav kogumaksumus koos sisustusega on 7 750 000 eurot.

Nõuanded koduostjale: ostetava kodu valduse vastuvõtmine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügilepingu sõlmimise järel tuleb kinnisvaramüüjal kokkulepitud ajal koduostjale valdus üle anda. Kui tehingut on vahendanud kinnisvaramaakler, peaks maakler viibima valduse üleandmise juures ja selle korraldama.

Seaduse kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või teenuse osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sellest võib välja lugeda, et lepingu sõlmimisega on käsund täidetud ja maakler rohkem midagi tegema ei pea. Samas võib valduse üleandmise korraldamise kohustuse panna maaklerile maaklerilepinguga. Lisaks näeb maakleri valduse üleandmise korraldamise kohustust ette kinnisvaramaaklerite kutsestandard.

Valduse üleandmisega läheb otsesele valdajale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, mistõttu tuleb kinnisvaraobjekt üle anda kinnisasja asukohas.

Kinnisasja valduse üleandmisel tuleb asja seisukord põhjalikult üle vaadata. Samuti tuleb üle vaadata, kas kõik hinnas sisalduvad esemed on olemas ja kokkulepitud seisukorras. Kui asjal avastatakse puudused, millest varem ei olnud ostjat teavitatud, tuleb need üleandmise-vastuvõtmise akti kirja panna.

Avastatud puuduste korral tuleb kinnisasja omanikule anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või leppida kokku kompensatsiooni maksmises. Ka need kokkulepped tuleb aktis fikseerida.

Samuti fikseeritakse valduse üleandmise-vastuvõtuaktis mõõdikute (nt elekter, gaas, vesi) näidikud. Kuni valduse üleandmise hetkeni ehk kuni fikseeritud näitudeni tasub teenuste eest müüja ja sealt maalt edasi ostja – kui muidugi ei ole muid kokkuleppeid.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Linnaplaneerijad ootavad linlaste arvamust Kase pargi kaasajastamiseks

www.tallinn.eePõhja-Tallinnas hakatakse lähiajal rekonstrueerima looduskaitse all olevat Kase parki. Sellega seoses ootab Tallinna Linnaplaneerimise Amet linnakodanikelt ettepanekuid ja kommentaare Artes Terrae maastikuarhitektuuribüroo poolt väljatöötatud eskiislahendusele. Ettepanekute esitamise keskkond asub paljudele linnaelanikele juba tuttavas mobiilirakenduses AvaLinn.

„Ehitusprojekti staadiumis saab kodanikelt laekunud ettepanekuid võimaluste piires arvestada, mistõttu ootame linlastelt aktiivset reageerimist. Hea meel on tõdeda, et linlased on meie mobiilsetele seadmetele välja töötatud kaasamisrakenduse avastanud ja seal juba varemgi eelmiste projektide kohta arvamust avaldanud. Viimati oli rakenduses ettepanekute tegemiseks avatud Süsta pargi korrastamise projekt. Planeerijatele on igasugune tagasiside oluline,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Kopli, Sepa ja Maleva tänavatega piiritletud Kase park paikneb olemasoleva elukeskkonna ja arendatava Kopli liinide ala vahel. Pargi rekonstrueerimisega luuakse piirkonna praegustele ja tulevastele elanikele mitmekesiste tegevustega atraktiivne puhkeala, samas säilitades ja esile tõstes pargi looduslikku väärtust.

AvaLinna mobiilirakendus töötati välja eesmärgiga avalikustada Tallinna suuremad avaliku ruumi projektid ning kaasata linnakujundusse ka linnaelanikud. Äpp võimaldab lisada sinna järjest uusi uuendamist ja korrastamist vajavaid piirkondi. Äpis saab tutvuda avaliku ruumi lahendusega, edastada omapoolne ettepanek, avaldada poolehoidu või kriitikat, samuti kommenteerida teisi ettepanekuid. Kase pargi projekt on AvaLinnas aktiivne kuni 28. jaanuarini. Rakenduse loomist kaasfinantseeris Euroopa Liit ning see töötati välja Baltic Urban Lab projekti raames.

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.12.2018

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS teenis detsembris 844 tuhat eurot müügitulu, mis on 12% rohkem kui kuu varem. Kõrgem üür oli seotud aastas korra arvestatava käibeüüriga Saules Miestase kaubanduskeskuses Leedus. Fondi EBITDA oli detsembris kokku 579 tuhat eurot (novembris: 568 tuhat eurot).

EBITDA sisaldas detsembris fondivalitseja edukustasukulu summas 46 tuhat eurot, mis arvutatakse valitsemislepingu alusel kahe viimase aasta börsipäevade sulgemishindade vahelt, millest on elimineeritud minimaalne tootlikkus (10%) ning dividendide väljamaksete mõju. Fondivalitseja edukustasuks on 20% selliselt arvutatud viimaste börsipäevade hindade tõusult.

Fondi sõltumatu hindaja Colliers International viis detsembris läbi kaks korda aastas teostatava kinnisvarainvesteeringute hindamise, mille tulemusel tõusis fondi kinnisvaraportfelli väärtus 0,6% (600 tuhat eurot). Tänu kinnisvarainvesteeringute ümbrehindluse kasumile oli tavapärasest kõrgem ka fondi puhaskasum, ulatudes 951 tuhande euroni (novembris oli fondi puhaskasum 363 tuhat eurot).

2018. aasta 12 kuu kokkuvõttes on EfTEN Real Estate Fund III auditeerimata andmetel teeninud 8,7 miljonit eurot (2017: 7,3 MEUR) müügitulu ja 6,7 miljonit eurot (2017: 5,6 MEUR) EBITDA-d. EBITDA marginaal on mõlemal aastal 77%, s.t Fondi müügi- ja üldkulud moodustavad müügitulust 23%.

Fondi puhaskasum on 2018. aasta 12 kuu kokkuvõttes 6,3 miljonit eurot (2017: 6,6 MEUR). Väiksem puhaskasum tulenes väiksemast kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasumist, mis 2018. aastal oli kokku 1,6 miljonit eurot ja 2017. aastal 2,8 miljonit eurot.

Lähtudes fondi dividendipoliitikast, mis näeb ette, et vabast rahavoost tasutakse minimaalselt 80% aktsionäridele dividendideks, saaks fond maksta 2018. aasta kasumilt kokku dividende 2,4 MEUR, mis on 74 senti aktsia kohta (neto). 2017. aasta kasumilt maksis fond dividende 68 senti aktsia kohta.

EfTEN Real Estate Fund III konsolideeritud varade maht oli 31.12.2018 seisuga 108,5 miljonit eurot (31.12.2017: 97,3 miljonit eurot) ning omakapital 50,5 miljonit eurot (31.12.2017: 46,4 miljonit eurot). Fondi 12 kuu tootlus keskmise sisse makstud kapitali kohta on detsembri lõpu seisuga 17,6%.

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 31.12.2018 oli 15,67 eurot. NAV kasvas detsembris 1,9%.

1Partner: Tallinna kinnisvaratehingute arv langes mullu esimest korda 10 aasta jooksul

1Partner2018. aastal tehti Tallinnas ca 14 500 kinnisvaratehingut, mis on 6,4 protsenti vähem, kui aasta varem, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul võib tehingute arv ka tänavu langeda, sest lagi on kätte jõudnud. “Siiski pole suuri muudatusi ette näha, sest majanduse põhinäitajad on stabiilselt head – tänavune majanduskasvu prognoos on korralikud kolm protsenti, miinimumpalk tõusis ning lisaks on tööjõupuudus madal. Samuti jääb euribori intress madalaks, ehk laenamine on endiselt suhteliselt odav,” rääkis Vahter.

“Inimestel on mingi ajalooline kõhutunne, et iga kümne aasta tagant peab tulema uus kriis, aga selleks pole praegu põhjendatud alust. Hinnalangust pole oodata, pigem tuleb eelmisega sarnane aasta,” lisas Vahter.

2018. aastal tehti kogu Eestis 48 925 kinnisvaratehingut, mis on 5,5 protsenti vähem, kui 2017. aastal.

Tallinnas tehti mullu 9702 korteritehingut, mis on varasema aastaga võrreldes samal tasemel. Tallinna korteri ruutmeeter maksis mullu keskmiselt 1841 eurot, mis on 2017. aastaga võrreldes 5,1 protsenti kõrgem. 2018. aastal maksis pealinna kalleim korter 1,05 miljonit eurot.

2018. aastal müüdi Tallinnas 343 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 5,5 protsenti vähem kui 2017. aastal. Kalleim maja müüdi 4,9 miljoni eest.

Möödunud aastal müüdi 180 elamumaa krunti, mis on 29,5 protsenti enam kui aasta varem. Kalleim krunt maksis 1,03 miljonit eurot.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.-17.01.2019 Kinnisvara ABC