Täna 09. veebruaril 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva.

NB! Täna 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

Tarvo Teslon KV.EE +372 510 6464 tarvo@kv.ee www.kv.ee

Tõnu Toompark MA Adaur Grupp OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee www.adaur.ee

Hetkeolukord on pigem see, et paljud inimesed ei vasta pangast laenu saamise kriteeriumitele ehk neil puudub kas piisav sissetulek või omafinantseeringu suurus, mis on pankades praeguseks kõige enam karmistunud laenu saamise põhitingimuseks. Samuti pööratakse suurt tähelepanu, kes on tööandjaks, et olla veendunud laenusoovija töökoha säilimises pikemas perspektiivis.

Lisaväärtusena olnud maksusoodustus ei tundu praegu veel olevat peamiseks teguriks, et see oluliselt vähendaks laenu saajate soove. Kindlasti on aga iga soodustusi kärpiv sõnum mõneks ajaks ebameeldiv signaal kogu turule, mis kahandab inimeste usku lubadustesse, mida on antud, kuid mida ei peeta. Inimesed, kes praegu on laenu võtnud, on kindlasti arvestanud, et iga aasta õnnestub mingi osa makstud laenu intressidest tagasi saada ning see lihtsustab siiski mingis osas nende laenu teenindamise võimet. Nii olen seda teinud ka mina.

Eriti annab maksusoodustuse äravõtmine tunda sellisel raskel ajal nagu praegu ehk kus kinnisvara turg on läbimas suurt langust, kus ka pangad soovivad kohati olemasolevate tagatiste suurendamist või osalist laenu tagastamist ning kus palgakärped on olnud vägagi tuntavad.

Veelgi hullem aga on olukord siis, kui inimesed on kaotanud üldse oma sissetulekuallika ning elavad säästudest ja iga võimalik rahaline maksusoodustus on väga vajalik ja suureks abiks pangakohustuste täitmisel, et mitte kaotada oma kõige tähtsamat turvatunde allikat – oma kodu.

II pensionisamba toetuse kadumine oli esimeseks ebameeldivaks uudiseks inimestele, kes sellesse uskusid. Kui nüüd otsustatakse ära võtta teine inimese turvalisust toetav soodustus, siis kipub kaduma usk riigi lubadustesse ning see on minu arvates märksa suurem jälg oma riigi lubaduste edaspidisesse usaldamisesse.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui inimeste töökohad ja palgatasemed on pidevas ohus, kui elementaarseteks vajadusteks mõeldud kaupade ja teenuste hinnad kasvavad, kui laenukohustused vajavad tagasimaksmist ja seda osaliselt ehk juba ka enne planeeritud aega ning kaovad ka riiklikud toetused, siis üldine meelestatus saab suure löögi. Nii väikese riigis nagu seda on Eesti, on rahva meelestatusel väga suur roll ja see peaks andma meile siiski pigem jõudu uueks kasvuks, kui tekitama lisapingeid.

Praegu on suure positiivse lootuse ja meelsuse loonud lootus ühineda euroga, mis kindlasti aitaks kaasa majanduse elavnemisele, uute töökohtade ja üldisele majandusliku turvatunde tekkele. Loodame, et valitsus teeb jätkuvalt kõik selleks, et sellestki lootusest ei kujuneks pettumus.

Artikli autor on Mart Saa, Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige

Omanikuna on Sul kindlasti ette tulnud suuri väljaminekuid ja seetõttu tead täpselt, kui keeruline ja aeganõudev on parima pakkuja leidmine. Parim pakkumine ei tähenda ilmtingimata kõige odavamat pakkumist - oluline saada piisavalt pakkumisi, et tekiks võrdlusmoment.

Mercelli konsultandid on spetsialiseerunud sobivate pakkujate leidmisele ning toetavad Sind korrektsete lähtetingimused paika panemisel. Siis on pakkumised paremini võrreldavad ning parima valiku tegemine lihtsam. Hoiad kokku aega ning kindlasti ka kulusid, tänu suuremale konkurentsile.

Tänu omavahelisele koostööle, on Eesti Omanike Keskliidu liikmetel võimalus kasutada Mercelli abi pakkujate leidmisel tasuta. Samuti on Mercell loonud eraldi veebilehe korteriühistutele, kuhu on koondatud juhised erinevate tööde teostamiseks ning kasutajate reaalsed kogemused.

Tee proovi ja tunneta kokkuhoidu oma rahakotis!

Ettevõtete põhivarainvesteeringud 2009. a. III kvartalis olid statistikaameti andmetel 6,3 miljardit krooni. Aastaga langes investeeringute maht veerandi võrra.

Kinnisvaravaldkonnaga seonduvatest investeeringutest tehti rahapaigutusi hoonete-rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse 2,2 miljardi krooni väärtuses. Hoonete ja rajatiste soetamisele kulus 2009. a. III kvartalis 1,3 miljardit krooni. Maa soetamisele kulutati 185 miljonit krooni.

Seejuures vähenesid investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse 36% ja maa soetamisse 52%. Investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse suurenesid 52% võrra.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

• New blog post: Statistika: iive liigub positiivsema poole http://www.adaur.ee/index.php/statistika-iive-liigub-positiivsema-poole/ #
• New blog post: Üürilepingu õigusliku aluseta ülesütlemisega ei pääse üüri maksmisest http://bit.ly/8psLvN #
• Huumor: soodne kinnisvarapakkumine. Ostjad – kiirustage! http://www.okidoki.ee/item/128215/#largepic #
• Kinnisvaramüük & sotsiaalvõrgud: http://eu.techcrunch.com/2010/01/26/is-property-going-social/ #
• New blog post: Koduomanike sõber sai kätte auhinna. http://www.adaur.ee/index.php/koduomanike-sober-sai-katte-auhinna/ #
• New blog post: Kinnisvarainvestorid otsivad uusi investeerimisobjekte http://bit.ly/8Z0SwN #
• New blog post: Kinnisvarakool alustab esmaspäeval http://www.adaur.ee/index.php/kinnisvarakool-alustab-esmaspaeval/ #
• New blog post: Arco Vara: uus kinnisvaraturu ülevaade http://www.adaur.ee/index.php/arco-vara-uus-kinnisvaraturu-ulevaade/ #
• New blog post: Omanike Keskliidu ettepanek läks läbi – talvel ei tohi kütet kinni keerata. http://bit.ly/bYmPeK #
• New blog post: AS Merko Ehitus rajab Porkuni Kooli http://www.adaur.ee/index.php/as-merko-ehitus-rajab-porkuni-kooli/ #
• New blog post: AS Merko Ehitus rajab Porkuni Kooli http://www.adaur.ee/index.php/as-merko-ehitus-rajab-porkuni-kooli/ #
• New blog post: Omanike Keskliidu ettepanek läks läbi – talvel ei tohi kütet kinni keerata. http://bit.ly/bYmPeK #
• New blog post: Koduomanike sõber sai kätte auhinna. http://www.adaur.ee/index.php/koduomanike-sober-sai-katte-auhinna/ #
• Kas 2 nädalat on piisav aeg kinnisvara enampakkumisel osalemiseks? Vist mitte… http://tinyurl.com/ybm4b4s #
• New blog post: Koidula raudteepiirijaama hoonetekompleks sai nurgakivi http://bit.ly/cGgqrO #
• Täna 11.00-12.00 Kukus kinnisvarateemad käsitlusel. Kuidas peaks jagunema vastutus laenuvõtja ja -andja vahel? http://kuku.ee/?pid=18&lang=1 #
• Pole vaja energiamärgist kohustuse korras – http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=80e7dbb8-208f-4435-952d-76dc48eb082b – Nõus. #
• Eks ikka tuleb seda puud kasta, mis vilja kannab… http://tinyurl.com/yfgvojv #

Koidula raudteepiirijaama rajamistöödega on nüüd jõutud nurgakivi panekuni. Silindrisse, mis paigaldati tulevase jaama- ja büroohoone keskele, pandi 3. veebruaril palju häid soove, kaasaegse tehnika reklaamlehti tulevastele arheoloogidele, Värska valla värske väljaanne ning mitmedki "Koidulad"

Koidula raudteepiirijaama rajatakse kolm suuremat hoonet: kolmekorruseline ja 3100 ruutmeetri suurune jaama- ja büroohoone, kahekorruseline ja 1400-ruutmeetrine tolli- ja veterinaarkontrolli hoone ning 1000-ruutmeetrine vedurite ja vagunite tehnohooldepunkt. 

Lisaks rajab hoonete hanke peatöövõtja Koger ja Partnerid/AS Eltron hoonete välisvõrgud, reisijate ja kaubaperroonid, koerte aediku, platside ja parklate teekatendid ning haljastuse, paigaldab kiudoptilised kaabliliinid, rajab jaama ala ja piirdeaia valvesüsteemi.

Ehitustööd algasid novembris. Rongiliikluse juhtimiskeskuse ruumid jaamahoones ning jaamahoone põhikonstruktsioonid valmivad käesoleva aasta juunis, ülejäänud hooned ja rajatised 2011. aasta maikuus.

Vaata fotogaleriid

09. veebruaril 2010. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu.

“KV.EE kinnisvaraturu ülevaade jätkab vana joont – anname numbritele-graafikutele põhineva ülevaate kõigist Eesti kinnisvaraturu aktiivsematest piirkondadest,” kommenteeris Tarvo Teslon kinnisvaraportaalist KV.EE.

Turuülevaate koostaja on analüütik ja kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark, kelle kogemus kinnisvaraturul toimuva jälgimisega ületab kümmet aastat.

“Elamispindade turg näitab üha selgemalt pöördumise märke,” tõi ülevaate oluliseima välja Tõnu Toompark. “Olen veendunud, et järgmises ülevaates on positiivsust juba märksa enam.”

2009. a. IV kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaratuturu ülevaade ilmub 09. veebruaril 2010. a. ning on alates 09/02/2010 kl 10.00 tasuta allalaaditav portaalist KV.EE.

Teisipäeval 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

Tarvo Teslon KV.EE +372 510 6464 tarvo@kv.ee www.kv.ee

Tõnu Toompark MA Adaur Grupp OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee www.adaur.ee

Eesti büroopindade tänasel turul valitseb ülepakkumine, mis survestab hindu ning tõstab vakantsust. Liiga lihtsaks see büroohoonete omanike elu ei tee. Võrreldes Eesti bürooturgu aga lähimate naabritega võib vaieldamatult väita, et Tallinnas võiks olla büroopindu tänasest kordades enam.

Tänasest pessimismi tekitavast büroopindade ülepakkumisest ei saa loomulikult mööda vaadata. Tallinnas on pea pool miljonit ruutmeetrit büroopindu, millest hinnanguliselt 20% ootab kannatamatult üürniku. Tegemist on üüratu koguse vaba pinnaga, mille absorbeerimine võtab kindlasti mitmeid aastaid aega.

Hetke turuolukorrast ei tohiks lasta end liialt hirmutada. Tähtis pole see, kus me oleme, vaid see, kuhu me suundume. Kui heita pilk kaugemale ning mõelda sellele, kui palju võiks Tallinnas kahekümne-kolmekümne aasta pärast kontoripinda kokku olla, siis tasub kauni kodulinna näitajaid võrrelda parimate lähinaabritega. Absoluutnumbritest tähtsamaks muutuvad siin suhtarvud.

Tallinnas on tänase seisuga Colliersi andmetel 1,1 ruutmeetrit büroopinda elaniku kohta. Meist sadakond kilomeetrit põhjapool Helsinkis on ühe elaniku kohta büroopinda juba 6,4 ruutmeetrit. Stockholmi büroopindade hulgaks ühe elaniku kohta annab Colliers 8,1 ruutmeetrit.

Esialgu võiksime Eesti lati naaberriikide kõrgeltarenenud pealinnadest pisut allapoole seada ja võrrelda Tallinna büroopindade hulka mõne Soome tubli väikelinnaga. Näiteks Tamperes on büroopinda 4,4 ja Turkus 4,0 ruutmeetrit elaniku kohta ehk ligi neli korda Tallinnast rohkem.

Nendele numbritele tuginedes võime väita, et Tallinna büroopindade turg on täna alles lapsekingades, mis tähendab jõudsat kasvu algust lähituleviku teismelise eas.

Loomulikult ei saa väita, et täna peaksid kopad ja kraanad mürisema lööma ja alguse peaks saama uute kontorihoonete ehitusbuum. Büroopindade viimine „Tampere tasemele“ eeldab esmalt tänasest masust edukalt väljarabelemist.

Järgmise küsimusena seisab ees majandusstruktuuri muutus selliseks, et uutele kontorihoonetele oleks tõepoolest reaalset rakendust. Olemasolev majandusstruktuur meid viie rikkama sekka liiga kiiresti ei vii ja büroode nõudlust ei kasvata. Majanduse struktuur peab muutuma selliseks, kus lisaväärtust toodavad kõrgeltharitud nutikad inimesed kontorites ja laborites.

Majanduse struktuuri muutusele aitaks kindlasti kaasa mõne Euroopa Liidu institutsiooni „peakorteri“ Eestisse meelitamine. Tunnustame siinkohal Eesti riigi ponnistusi IT agentuuri Eestisse toomiseks. Sellised institutsioonid aitavad tihendada kontakte Euroopa otsustajate ja meie ettevõtjate vahel, luues uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks.

Konvergents ehk majanduse ühtlustumine Euroopa Liiduga on aeganõudev, kuid loodetavasti vääramatu protsess. On selge see, et meie majanduse struktuur ja lisaväärtuse loomise allikad võiksid olla pikemas perspektiivis analoogsed ja pigem lähedased lähinaabritele.

Oleme büroopindadeturul täna suhteliselt keerukas olukorras, kuid vaevalt õnnestub meil vältida arenguid, mis on toimunud naaberriikides. Enam kui tõenäoliselt oleme me 20-30 aasta pärast majandusarengus samas punktis või isegi paremas seisus, kus on meie naaberriigid täna. See tähendab, et Tallinnas võiks olla büroopindasid tänasest mahust mitmetes kordades enam.

Artikli autor on Gert Jostov, Ülemiste City juhatuse esimees.

Tallinna ja Eesti korteriomanditehingute arv on kolm kvartalit järjest tõusnud. Käesoleva aasta esimene kvartal tõenäoliselt tuleb madalama tehingu arvuga, kui 2008. aasta viimane kvartal, kuid siiski kõrgema tehingute arvuga, kui 2009. aasta madalseisu jõudnud esimene kvartal.

Keskmise hinna põhi jääb tänase seisuga nii Eestis, Tallinnas kui Pärnus 2009. aasta kolmandasse kvartalisse. Eks lähitulevik näitab, kas see jääb kogu kriisi põhjaks.

Tartu tehingute hinnad olid siiski 2009. a. IV kvartalis madalamal tasemel, kui varasematel perioodidel.

Korteriomanditehingute arv

2009. a.IV kvartalis osteti-müüdi Tallinnas 1507 korteriomandit. Tartus vahetas omanikku 233 ja Pärnus 95 korteriomandit.

Kogu Eesti korteriomanditehinguteks oli 2009. aasta viimases kvartalis 3069.

Korteriomanditehingute arv on enam, kui selgelt taastunud. Turul on kinnisvara jaeostjaid, kuid kindlasti  on aktiveerunud ka investoreid, kes otsivad soodsaid ostuvõimalusi.

Tõusva tehingutearvu valguses ei ole tõusnud eluasemelaenude käibed. See tähendab, et palju oste tehakse ilma laenuraha kasutamata.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Võrreldes aastataguse ajaga on taas üle hulga aja korteriomanditehingute arvu juurdekasv positiivsusesse pöördunud.

Tallinnas tehti möödunud aasta viimase kvartali jooksul tehinguid 16% aastatagusest ajast enam. Tartu ja Pärnu tehingutearvud jäid aastagausega pea samale tasemele tõustes Tartus 1 ja langedes Pärnus 2 protsenti.

Kogu Eesti korteriomanditehingute arv tõusis aastaga Tallinna toel 5%.

Tehingute arvu languse tõusuks pöördumine on oluline tegur kinnisvaraturu tervise taastumisel. Õnneks ei ole juba 2009. a. kestel silmapaistnud tehingute tõus ja klientide turule naasmine pöördunud.

Siiski on raske oodata pikaajalist tehingute arvu tõusu, sest elamispindade turu aktiivsus on juba niigi üsna parajal mõistlikul tasemel.

Korteriomanditehingute keskmine hind, kr/m2

Korteriomanditehingute hinnad on üle saamas teravast langusest. Senine hinnapõhi jääb 2009. aasta III kvartalisse.

Veel enamuses eesolevat külma talve ja kõrget tööpuudust arvestades võib kinnisvarakriisi lõpliku hinnapõhja seljataha jätmine küll pisut ennatlikuks osutuda. Samas ei saa võimalik täiendav hinnalangus tänu turule naasnud klientidele olla väga suur.

Tallinna korteriomanditehingu keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli 2009. a. IV kvartalis 13089 krooni. Tartus oli tehinguhind 11148 ja Pärnus 11267 krooni.

Eesti keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli 2009. a. IV kvartalis 9809 krooni.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kui eelmise kvartaliga võrreldes Eestis-Tallinnas-Pärnus korteriomanditehingute hinnad tõusid ja Tartus pisut langesid, siis aastataguse ajaga võrreldes on hinnatasemed endiselt üsna sügavas miinuses.

Positiivne on suure hinnalanguse juures see, et hinnalanguse periood hakkab üle saama. Seda peegeldab ka juuresolev hinnamuutuse graafik, mis näitab, et kumer põhi on selleks korraks tõenäoliselt tehtud.

Hinnalangus erinevates piirkondades on olnud aasta jooksul üsna ühtlane. Nii Eesti kui terviku, Tallinna ja Tartu kõigi aastane korteriomanditehingute ruutmeetri hinnalangus jääb suurusjärku 30-33%. Pisut vähem ehk 26% on aastaga hinnatase kukkunud Pärnus.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Tehinguhindade tipphetk oli nii Eestis, kui Tallinnas 2007. aasta aprillis, keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli siis Tallinnas 26755 krooni. Eesti keskmine korteriomandite tehinguhind oli aprillis 2007. a. 19 327 krooni.

Tartu tipphind oli pisut varem. Veebruaris 2007. a. tehti Tartus korteriomanditega tehinguid keskmise ruutmeetrihinnaga 19417 krooni.

Pärnu maksimaalse keskmise ruutmeetrihinnaga tehti tehinguid 2007. a. mai kuus. Hinnatasemeks oli toona 23118 krooni.

2009. a. IV kvartaliks on hinnatasemed kukkunud Eestis, Pärnus ja Tallinnas 48-49-50%. Seega on kahe ja poole aastaga toimunud hindade poolitamine.

Tartu hinnalangus on olnud väiksem jäädes “ainult” 40 suurusjärku. Tartu madalam hinnalangus on ka saladus, mille tõttu Tartu tehingute arv on Tallinnaga võrreldes ebaproportsionaalselt väike.

Kindlasti aitaks Tartu kinnisvaraturule kaasa hinnalanguse mõningane jätkumine või hindade püsimine praegusel tasemel. Tartu kõrval kehtib sama ka Pärnu kohta.

Kokkuvõtteks

2009. aasta lõpp ja 2010. aasta algus näitavad vägisi, et elamispindade turg on kriisist väljarabelemise suuna võtnud.Kinnisvaraturg ei ole kindlasti jõudnud või lähiajal jõudmas buumiaegsele tasemele – kaugel sellest.

Täna on turul aktiivselt tehinguid tegevad jaekliendid ja investorid andnud selge signaali, et nad usuvad Eesti majanduse ja kinnisvaraturu taastumisse.

Tehingute arv või paigalejäänud hinnatasemed jätavad suhteliselt külmaks üle 100 000 küündiva töötute armee. Paradoksaalselt on elamispindade hinnatõus töötute kinnisvaraomanike huvides.

Kui näiteks töötuksjäämise tõttu on perekond sunnitud ostetud eluaseme müüma, siis on igati parem seda teha tänaste hindade juures. Mitte siis, kui hinnad oleksid tänasest tasemest näiteks 20% allpool.

Arvestama peab asjaolu, et üle 90% eluruumidest kuulub eraomanikele, enamasti eraisikutele. Nii on selge, et parem on, kui inimeste peamise vara ehk kodu väärtus ei lange. Seega on hindade peatumine ning stabiilne ja madal (ma rõhutan – stabiilne ja madal) kinnisvara hinnatõus  need tegurid, mis tagavad meie kinnisvaraturu tervise ja jätkusuutlikkuse.

Paljude majanduselu iseloomustavate negatiivsete tegurite valguses on siiski näha, et nii nagu Eesti riik on suurematestki raskustest välja rabelenud. Usun veendunult, et me ei jää viimaste aastate põgusasse majanduslangusesse liialt kinni ja liigume eluga positiivses suunas edasi.

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on käesoleva nädala alguses 63,9 punkti tasemel. See on aastatagusest ajast 22% madalamal. Võrreldes aga indeksi tipphetkega aprillis 2007. a. on languseks koguni 41%.

Vaatamata pisut kaugema ajaga võrdlusena toodud suuri langusnumbreid on KV.EE indeks tänaseks langusest läbi saamas. Indeks on püsinud samal tasemel juba üle pooleteist kuu. Ühepunktises kõikumisvahemikus on KV.EE indeks aga püsinud juba pea kolm kuud.

Pakkumishindade püsimisele aitab kaasa pakkumiste hulga ehk kuulutuste vähenemine. Portaalis KV.EE on pakkumisi 17 400. Aastaga on pakkumiste hulk vähenenud 17% võrra.

Vähenev pakkumiste hulk suureneva tehingutemahu ehk kasvava nõudluse korral ongi tegur, mis on sundinud hinnalanguse peatuma.

Loomulikult pärsib hindade kiiret tõusulepöördumist suur töötute arv ja tarbijate madal kindlustunne. Hindade tõusule aitavad kaasa aga investorid, kes jahivad soodsa hinnaga pakkumisi ning seeläbi suurendavad ostajatepoolset konkurentsi ja nii avaldavad survet hinnalanguse peatumisele ehk hindade tõusule.

Kinnisvaraturu pakkumise tundmatuks (ja raskesti mõõdetavaks) teguriks on täna laenumaksetega raskustes olevad inimesed, kelle varal on potentsiaal sundmüüki tulla. Eriti keerulises olukorras on inimesed, kes on kinnisvara soetanud ja laenu võtnud turu tipphetkedel 2006.-2007. aastal.

Samuti on üsna tõenäoliselt kasvava võlakoorma all olevate korteritega hädas korteriühistud. Ühel momendil korteriühistute kannatus katkeb, kuid millised tegevused sellele järgnevad on keeruline ette ennustada, sest panga kasuks oleva hüpoteegiga korteri puhul on raske ühistule mingit raha välja nõuda.

Kinnisvaraturul on endiselt vähe positiivseid uudiseid, kuid positiivsed uudised on siiski erinevalt näiteks aastatagusest ajast igal juhul olemas. Seda peegeldab kõige paremini tehingute kasvu fakt, mis näitab, et hulk inimesi on valmis Eesti kinnisvaraturu positiivsemale tulevikule rahakoti abil panuseid panema.

KV.EE Indeksi graafik