Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

11/10/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine”

Ärikinnisvara vahendamineKoolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 11/10/2018. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

  • inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
  • inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
  • äripindade omanikele;
  • ärikinnisvara arendajatele;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

    • teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
    • teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
    • konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Ärikinnisvara vahendamine” toimub 11/10/2018 kell 10.00-15.30 Tallinnas. Lektor on Aasta maakler 2016 Ruth Andresen.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvaratehingute maksustamine

Tootjahinnaindeks jätkas juunis tõusu

Eesti StatistikaTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja tekstiilitootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete ja jookide tootmises.

2017. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide tootmises ning puidutöötlemises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2018
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Mai 2018 – juuni 2018, % Juuni 2017 – juuni 2018, %
KOKKU 0,7 2,9
Töötlev tööstus -0,4 1,3
Mäetööstus -1,9 -6,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 14,5 30,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes 2017. aasta juuniga  2,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, tekstiiltoodete ja puittoodete hind, samal ajal langes turbatoodete, elektroonikaseadmete ja kummi- ning plasttoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 1,0% ja võrreldes 2017. aasta juuniga  4,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, keemia-  ja puittoodete hind, samal ajal langes kalatoodete ja jalatsite hind.

Raamatud soodsalt ja transporrt on tasuta

Käsiraamatud pärimisest ja perekonnaõigusest koos tellides 25% soodsamad

Kombo pärimine+perekonnaõigusJuuli lõpuni on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamatud “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” soodsamalt – tellides kaks raamatut korraga, on soodustus 25%.

Käsiraamatud saad soodushinnaga tellida siit.

Transport Omniva pakiautomaatidesse tasuta.

Vaata ka teisi sooduspakkumisi:

Kinnisvaramaakleri ABC

SEB: 7 asja, millele mõelda enne eluasemelaenu võtmist

SEB PankKodu ostmine ja eluasemelaenu võtmine on tähtis samm, mille juures ei tasu kiirustada. Esmapilgul tundub eluasemelaenu võtmine kindlasti hirmutav ja see tekitab palju küsimusi, aga teisalt on oma kodu ikka oma kodu. Toome teieni 7 olulist aspekti, millele enne eluasemelaenu lepingu allkirjastamist tähelepanu pöörata.

1. Osta või rentida?

Esimene küsimus on kindlasti see, kas üürida edasi korterit või osta päris oma kodu. Raha pole selleks enamasti inimestel tagataskust võtta ja seega tuleb mõelda eluasemelaenu peale. Igaüks saab ise kodulaenu kulaatori abil arvutada, kas senine üürisumma jääb samasse suurusklassi uue kodu soetamisel tekkiva igakuise laenumaksega. Mõelge, kas teil on ehk hoopis võimalik säästa raha ja saavutada seejuures parem elukvaliteet, kui teil on üürikodu asemel enda oma?

2. Kas võtta eluasemelaen üksi või kellegagi koos?

Jagatud vastutus on kindlasti lihtsam variant, samas tuleb mõelda, mis juhtub, kui ühel osapoolel pole näiteks ühel hetkel enam sissetulekut? Kas te saate ka sellisel juhul hakkama või arvate, et laenumakse osutub siis teie jaoks liiga suureks?

3. Kui suur summa ja mitmeks aastaks võtta?

Selleks et mõista, millist eluaset te endale lubada saate, tuleb teha põhjalikud arvutused. Lööge kokku praegune sissetulek ja lahutage saadud summast laenud, liisingud ja muud igakuised kulud. Mõelge, mida toob kaasa igakuine eluasemelaen, kindlustusmaksed ja kommunaalkulud. Kaasake otsustusprotsessi pangahaldur, kes annab erapooletut finantsnõu.

4. Millised on teie igakuised väljaminekud praegu?

Ennetades panga küsimusi, arvutage täpselt kokku kõik praegused võlad ja väljaminekud: krediitkaardid, autoliising, õppelaen, alimendid jms. Kas teil on eluasemelaenu sissemakseks vajalik summa olemas või peaksite enne seda mõnda aega koguma?

5. Milliseid kulusid on oodata?

Eluasemelaenu võttes on täpselt teada, kui palju iga kuu pangale maksma peab ja kui pikk on laenuperiood. Aga millised kulud teil veel võiksid lähiajal olla? Näiteks uue tööarvuti või auto ost, pikem reis või põhjalik suvila remont? Mõelge enne laenuvõtmist korralikult läbi, kas need plaanid ikka mahuvad pärast eluasemelaenu võtmist teie eelarvesse, et teid ei ootaks ees kehv üllatus.

6. Kas ostetav kinnisvara katab teie vajadused ka tulevikus?

Mõelge ka võimalikule ruumikasutusele tulevikus: kas teil on praegu lapsed või planeerite pisiperet ning kas valitud elamispind katab teie vajadused nii praegu kui ka tulevikus. Võib-olla plaanite hakata kodus tööd tegema ja vajate selleks eraldi kontoriruumi või töötuba.

7. Eriolukord

Mõelge läbi, kuidas see mõjutab teie võimet eluasemelaenu tagasi maksta, kui pereliiget peaks tabama tööõnnetus või perekonnas peaks keegi surema. Kas teil on sõlmitud elu-, tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustus, mis aitab võimalikus hädaolukorras?

Kui olete sobiva kodu välja valinud, täitke eluasemelaenu taotlus. Kui aga soovite enne valiku tegemist oma võimalusi arutada, siis tulge terviknõustamisele. Orienteeruva kodulaenu kuumakse saate arvutada kodulaenu kalkulaatoriga.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Ettevõtete võla mõõdukas kasv peegeldab investeeringute tagasihoidlikku taset

Eesti PankEesti ettevõtete võla kasv püsib mõõdukas. Ehkki ettevõtete koguvõla aastakasv kiirenes pärast kolmeaastast paigalseisu esimeses kvartalis 3,2%ni, jäi see soodsat majanduskeskkonda arvestades pigem tagasihoidlikuks.

Selle põhjuseks on investeeringute vähesus, mis hoiab tagasi eelkõige pikaajaliste võlakohustuste jõudsamat kasvu. Samas on peatunud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste vähenemine ning kui majandusaktiivsus püsib praegusel tasemel, on edaspidi oodata ettevõtete koguvõla kasvu mõningast kiirenemist.

Majapidamised võtavad laenu endiselt hoogsalt. Sissetulekute kiire kasvu, suure kindlustunde ja madalate intressimäärade toel oli laenunõudlus aasta esimestel kuudel endiselt suur. Majapidamiste võlakohustused suurenesid mullusega võrreldes ligikaudu 7% ning valdava osa kasvust andsid eluasemelaenud pankadelt ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenud kasvasid pankadelt saadud tarbimislaenudest märksa aeglasemalt.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud on kasvanud võlakohustustest kiiremini, mis aitab mõnevõrra leevendada kiire laenukasvuga seotud riske. Majapidamiste võlakohustused ületasid esimeses kvartalis sularaha ja hoiuste kogumahtu 12% võrra, kuid vahe on viimastel aastatel tuntavalt vähenenud. Majapidamiste muude likviidsete finantsvarade (võlakirjad, börsil noteeritud aktsiad ja investeerimisfondide osakud) maht on aga endiselt suhteliselt tagasihoidlik.

Eesti erasektori (ettevõtted ja majapidamised) võla aastakasv kiirenes 4,3%le. Võla kasv jäi seega majanduse nominaalkasvust väiksemaks. Erasektori võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe püsis 118% juures ehk eelmise aasta lõpu tasemel.

Jana Kask
Eesti Panga ökonomist

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

Eesti StatistikaEhitushinnaindeksi muutus oli 2018. aasta II kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2017. aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,3%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 0,7% ja tööjõule 0,4%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta II kvartalis võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 1,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2018
  I kvartal 2018 – II kvartal 2018, % II kvartal 2017 – II kvartal 2018, %
KOKKU 0,3 2,0
tööjõud 0,4 4,7
ehitusmasinad 0,7 2,6
ehitusmaterjal 0,3 0,5
Eramuindeks 0,3 2,3
Korruselamuindeks 0,6 3,1
Tööstushooneindeks 0,4 0,9
Ametihooneindeks 0,3 2,0
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2018
  I kvartal 2018 – II kvartal 2018, % II kvartal 2016 – II kvartal 2017, %
KOKKU 0,4 1,7
tööjõud 0,4 3,5
ehitusmasinad 1,3 2,6
ehitusmaterjal 0,4 0,4
Koolitus Kinnisvara ABC

1Partner: Tallinna korterid kallinesid ühe kuuga 7 protsenti

1PartnerTallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis juunis 1868 euroni, mis on 7,2 protsenti kõrgem kui kuu varem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul müüakse tänavu tõenäoliselt üle 3000 uue korteri, mis on üle aastate kõrgeim tulemus.

“Kui korteriturg buumib, siis majade hinnad ega tehinguarvud pole oluliselt tõusnud, mis on veidi kummaline. Tundub, et tänapäeva eestlased ei tahagi enam oma maja, mis oli ju sajandeid suur unistus. Kel raha, see pigem ostab suure korteri, kui viitsib majaga jännata,” ütle Vahter.

Juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1310 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 173,6 miljonit eurot, mis on 17 protsenti enam kui eelmisel kuul.

Juunis müüdi Tallinnas 867 korterit, mis on üheksa protsenti vähem kui mais. Aastatagusega võrreldes kasvas korterite tehinguaktiivsus juunis kümme ning koguväärtus 40 protsenti. Kalleim korter müüdi ligi 700 000 ning odavaim 3000 euroga.

Juunis müüdi Tallinnas 32 hoonestatud elamumaa krunti, mis on ühe võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 444 000 ning soodsaim 5000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 39 elamumaa krunti, mis on 23 võrra rohkem kui mais. Kalleim krunt maksis 760 000 ja odavaim 10 600 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses pooles möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Käsiraamatud kinnisvaraõigusest ja müümisest koos tellides 30% soodsamad

Kombo kinnisvaraõigus+kuidas müüa kinnisvaraJuuli lõpuni on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamatud “Kinnisvaraõiguse ABC. Uus ja täiendatud väljaanne” ja “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused” soodsamalt – tellides kaks raamatut korraga, on soodustus 30%.

Käsiraamatud saad soodushinnaga tellida siit.

Transport Omniva pakiautomaatidesse tasuta.

Vaata ka teisi sooduspakkumisi:

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Uus Maa Kinnisvarabüroo 06-2018 kinnisvaraturu ülevaade

Uus MaaJuunikuu pani ühtlasi punkti aasta esimesele poolaastale, võimaldades meil korraks peatuda ja heita avaram pilk muutustele, mis leidsid aset pikema ajavahemiku tagant, kui seda pakub tavapärane kuupikkune periood.

Ehkki Eestis on kinnisvaraturg piirkonniti arenenud erinevatel kiirustel ja erinevates suundades, on tervikpilt, mis meil avaneb nii statistika kui ka üldise sentimendi põhjal, pigem positiivne. Jõukuse ja kindlustunde kasv on võimaldanud üha suuremal osal inimestest soetada kinnisvara, võimaldades kujundada endale meelepärane elukeskkond, mis toetab isikliku elu arengut. Uusarenduste geograafia laieneb aasta-aastalt ning Tallinna kui suurima turu aktiivsuse põhjal on näha, et hoolimata suurtest ehitusmahtudest, on huvi uute korterite vastu jätkuvalt suur, mis omakorda toetab ka järelturu kestlikkust.

2018. aasta I poolaastal sõlmiti Eestis korteriomanditega 11 101 tehingut, mida oli 354 tehingu võrra ehk 3,3% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Maakonna tasandil oli tehingute arvu muutus siiski väga ebaühtlane, ühelt poolt on piirkondade areng ja kinnisvaraturg väga erinev, teisest küljest on erinev ka turgude suurus – väiksel turul annab iga tehing statistikasse tunduvalt suurema osa, kui suurel turul. Harjumaal suurenes tehingute arv 426 võrra, ülejäänud Eestis väljaspool Harjumaad langes tehingute arv 72 võrra. Ida-Virumaal langes tehingute arv 87 võrra, üle 40 tehingu sõlmiti vähem veel Pärnu- ja Raplamaal. I poolaastal sõlmiti Harjumaa järel (6288 tehingut) arvuliselt enim veel Tartumaal (1270), Ida-Virumaal (1033) ja Pärnumaal (615).

Mediaanhinna kasv oli erinevalt tehingute arvust laiapõhjaline: võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes tehingute mediaanhind kümnes maakonnas. Ehkki jäme ots on uusarenduste käes, milles domineerib jätkuvalt Harjumaa, on ka järelturul toimunud muutused, mis ei anna hinnakasvu puhul põhjust rääkida vaid uusarenduste mõjust. Kõikide tehingute mediaanhind oli 2018. aasta I poolaastal 1348 EUR/m2 ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes see koguni 13,1% võrra. Niivõrd kiire hinnakasv on ületanud ka kõige julgemad ennustused, millele aitasid kindlasti kaasa mitmed tegurid, sealhulgas ka üle ootuste kiiresti kasvanud ehitushinnad. Kõrgeim oli mediaanhind Harjumaal (1673 EUR/m2), kus hinnad kasvasid 8,3%, järgnesid Tartumaa (1314 EUR/m2) ja Pärnumaa (986 EUR/m2) – neis kahes maakonnas kasvasid hinnad üle 10%.

Uusarenduste suurem koondumine Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse on kinnisvaraturu muutnud üha enam Harjumaa nägu – 2018. aasta I poolaastal moodustas Harjumaa osakaal korteritehingute koguväärtusest 79,1% ning Tallinn 64,7%. Uusarenduste geograafia laienedes on Harjumaa osakaal tehingute koguväärtusest viimastel aastatel valdavalt suurenenud, samas kui Tallinna osakaal on stabiilseks jäänud. I poolaastal sõlmiti Tallinnas 4992 tehingut, mida oli 6,5% rohkem kui varasemal aastal, mediaanhind kasvas samal ajal 7,7% ulatudes 1748 EUR/m2-ni.

Suurima osa tehingute arvust moodustas Lasnamäe linnaosa, kus sõlmiti 1284 tehingut, mida oli 175 võrra rohkem kui aasta tagasi. Äärelinna jätkuvat populaarsust arendajate ja ostjate seas näitas ka Haabersti (+75) ja Mustamäe (+62) korralik tehingute arvu kasv. Suurematest linnaosadest oli märkimisväärsem tehingute arvu langus vaid Põhja-Tallinnas (-50), kus uusarenduste mahud on mõnevõrra vähenenud. Mediaanhinna kasv oli I poolaastal tugev – vaid Nõmme linnaosas suurenes mediaanhind vähem kui 8% võrra, Haaberstis ja Pirital ületas hinnakasv 10% piiri. Kõrgeim oli mediaanhind Kesklinnas (2345 EUR/m2), madalaim Lasnamäel (1570 EUR/m2).

Tartus suurenes võrdluses eelmise aasta sama perioodiga tehingute arv enam kui 150 võrra ning mediaanhind enam kui 20%. Niivõrd jõulise kasvu taga olid nii suurenenud uusarenduste osakaal kui ka üldine hinnatõus, mis ei ole puudutamata jätnud ka odavama otsa paneelelamu kortereid. 2018. aasta I poolaastal sõlmiti Tartus 931 ostu-müügitehingut, mille mediaanhinnaks kujunes 1361 EUR/m2.

Pärnu puhul peab tänavuse aasta andmeid kokku lüües paika tõdemus, et suurele tõusule järgneb tavaliselt rahulikum areng. Pärnu turu ärkamine toimus suuresti 2017. aastal ning taolise tehingute arvu tasemeni 2018. aasta I poolaastal ei jõutud. Tänavusel poolaastal sõlmiti 398 tehingut, mida oli 23 võrra vähem kui mullu, ent tehingute mediaanhind jätkas praktiliselt sama suurt kasvu – 12,8% võrreldes mullusega (1195 EUR/m2).

Hoolimata Narva välist kuvandit mõjutavatest ühiskondlikest sündmustest, mis tipneb presidendi kantselei ajutise kolimisega, pole Narva kinnisvaraturgu need veel mõjutama jõudnud. Võimalik, et tegemist on positiivse sündmuste ahela algusega, mis avaldub viitena, ent selge on see, et Narva ja laiemalt Ida-Virumaa arengu huvides on jätkuvalt oluline, et see säiliks täisväärtusliku Eesti osana. 2018. aasta I poolaastal sõlmiti Narvas korteriomanditega 332 tehingut ning tehingute mediaanhind oli 403 EUR/m2. Kui mediaanhind oli sarnane mullusele perioodile, siis tehinguid sõlmiti ligi 60 võrra vähem.

Eesti väikelinnad on kinnisvaraturu tõusule reageerinud võrdlemisi erinevalt. Rahvaarvu langus on jõudnud juba sellisele tasemele, kus tehingute koguarv on pigem hakanud langema (viieteistkümnest vaatluse all olevast linnast suurenes tehingute arv neljas), ent hinnad on liikunud vastupidises trendis (15st vaatluse all olevast linnast suurenes mediaanhind 10s). Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on nii tehingute arvu langus kui ka hinnalangus tabanud siiski vaid kahte linna: Kohtla-Järvet ja Valgat, mida iseloomustavad madalad sissetulekud, kõrge tööpuudus, kiire rahvastiku arvu langus ning madal maine inimeste silmis. Vastupidiseid näited oli kolm: Keila, Paide ja Tapa. Kui kahes esimeses linnas jäi tehingute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes samaks, siis Tapas suurenes nii tehingute arv kui mediaanhind. Lisaks Keilale ületas mediaanhind 1000 EUR/m2 piiri veel Maardus, üle 700 EUR/m2 oli mediaanhind Kuressaares, Rakveres ja Viljandis.

Harjumaa vallad on tavapäraselt olnud Tallinna arengute esimesed peegeldajad. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes neis valdades, kus sõlmiti vähemalt 50 tehingut (neid oli kokku seitse), tehingute arv kõigis valdades ning mediaanhind kuues vallas. Vaid Viimsi vallas sõlmiti 30 tehingut vähem kui mullu. Hinnaskaala ülemise otsa valdade hinnatase on sarnane Tallinna äärelinnale – 2018. aasta I poolaastal oli Rae vallas tehingute mediaanhind 1687 EUR/m2, Saue vallas 1622 EUR/m2, Viimsi vallas 1607 EUR/m2 ja Harku vallas 1576 EUR/m2.

Koolitus Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” 25% soodsam

Kinnisvaraõiguse ABC. Uus ja täiendatud väljaanneTelli käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABCKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

        • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “lbbzvv” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
        • Pakkumine kehtib kuni 22.07.2018.

Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC“ on 2013. aastal välja antud samanimelise raamatu parandatud ja täiendatud trükk. Käsiraamat käsitleb peamisi olulisi õigusakte, mida kinnisvaravaldkonnas tegutsevad inimesed järgima peavad. Käsiraamatu koostaja on pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Nordecon: Balticconnectori pinnasetööde ehituslepingu sõlmimine

NordeconNordecon AS’i kontserni ettevõte OÜ Kaurits ja AS EG Ehitus (juhtivpartner konsortsiumis ASiga Scanweld ja UABga Alvora) sõlmisid lepingu Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamiseks kogupikkuses 53 km.

Lepingu maksumus on 4,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad selle aasta juulis ning valmivad 2019. aasta septembris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Elamispindade turuülevaate esitlus: suvi 2018

Tõnu ToomparkTaas on olemas  põhjalik elamispindade turuülevaade, mida käin ettevõtetes tutvustamas.

Turuülevaade võtab kokku tänase elamispindade ja korterituru seisu, vaatab mis meid on siia toonud ja mis suunas see meid edasi viib. Traditsiooniliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta ulatuses.

Kuivõrd uute korterite arendusturg on väga aktiivne, pöörab turuülevaade sellele sektorile erilist tähelepanu. Vaatame, kas suur pakkumiste arv on viimas ülepakkumisele ja survele hindadele või ostetakse ikkagi kõik uued korterid ära.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Kinnisvaraõiguse ABC

Nordecon: Kaldase tee lao- ja büroohoone ehituslepingu sõlmimine

NordeconNordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) sõlmis lepingu Karu Kodu OÜga lao- ja büroohoone projekteerimiseks ja ehitamiseks Maardusse, Kaldase tee 4. Hoone kogupinnaga 6 527 m2 lao osa tuleb ühekorruseline ning büroo osa kolmekorruseline.

Lepingu maksumus on 3,4 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Hoone valmib 2019. aasta mais.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Endine tselluloositehase fassaad saab uue ilme

Fausto GruppSel nädalal eemaldatakse kiled ning tellingud endise tselluloositehase Tartu maantee poolselt paekivimüürilt, mis on restaureeritud vastavalt kõigile muinsuskaitsenõuetele.

„Tartu maantee poolt linna sisenejaid tervitab nüüd korralikult taastatud paekivimüür, mis varem oli väga räsitud,” ütles tööde tellija Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov. „Nüüd hakkab juba ka möödasõitjatele paistma, et vähem kui aasta pärast avame siin moodsa ärikeskuse Fahle Park.”

Kokku restaureeriti aadressil Tartu mnt 80 enam kui 640 ruutmeetrit paekiviseina. Töid teostas Oma Fassaad OÜ. Seintest eemaldati suuremad taimed ja samblikud ning tehti taimetõrje müüripinnale sobivate puhastusvahenditega. Müür pesti nõrga surveveega ning puhastati mustusest ja värvist. Paemüüri varisenud osad laoti uuesti, ning üksikud puuduvad kivid asendati müüris võimalikult sarnase välisilmega asenduskividega.

Kogu paemüüri ulatuses puhastati vuugid lahtisest täitest, pesti läbi nõrga surveveega ja vuugiti uuesti. Vuukimisel kasutati olemasolevale võimalikult sarnase koostisega mörti, hüdraulilistlupja jm paekivimüürile sobivat ladumissegu. Mõne kuu pärast saavad sealsed tehasemüürid ka uued aknad.

Endine tselluloositehase kompleks valmis 1910 aastal. Ehitismälestis (reg nr 8626) on projekteeritud ja ehitatud peamiselt juugendlikus stiilis ning on kahekorruseline pikk paekivimüüritis-seintega hoone. Klombitud fassaadidega tehasehoone näol on tegemist Eesti paearhitektuuri ja tööstushoonete silmapaistva näitega. Eenduva ümartorniga otsafassaad (hiljem ümber ehitatud) oli suunatud Tartu maanteele. Juugendstiilis fassaadi liigendasid algselt kaarjad, hammaslõikes karniisidega frontoonid.

Pooleteise aasta jooksul ehitab ja rekonstrueerib Fausto Capital aadressil Tartu maantee 80 Fahle Pargi arenduse esimeses etapis 21 500 ruutmeetri jagu A-klassi nõuetele vastavat äripinda. Arenduse kogumaht on enam kui 100 000 ruutmeetrit. Arhitektuurse lahenduse on teinud KAOS Arhitektid OÜ.

Fahle Pargi ärikvartalisse kuuluvaid hooneid hakkavad ühendama aastaringselt soojad klaaskatusega galeriid, kus asuvad kohvikud, restoranide terrassid ning puhkealad. Lisaks büroodele leiavad kvartalis oma koha kultuuriasutused, spordiklubi, erinevad esitluspinnad ning
kvartali töötajatele ja elanikele suunatud mitmed ettevõtted (ilu- ja tervisekeskus, lastehoid jms).

Fahle Pargi esimene osa valmib 2019. aasta teisel poolel.

Tööde tellija Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubandus-, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamisega. Fausto
Capitali portfelli kuulub kokku üle 58 000 ruutmeetri kaubandus- ja äripinda ning varade maht on kokku üle 100 miljoni euro.

Koolitus Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Pro Kapital: Kontserni uue tütarettevõtte asutamine

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte, AS Pro Kapital Eesti, asutas Tallinnas asuva Kalaranna kinnistu arendamiseks uue tütarettevõtte OÜ Kalaranna Kvartal. Uue tütarettevõtte tegevusalaks ja kavandatavaks majandustegevuseks on kinnisvaraarendus.

OÜ Kalaranna Kvartal osakapitali suuruseks on 2 500 eurot, mis kuulub ühingu asutamisel 100% AS-ile Pro Kapital Eesti. Uue asutatud ühingu juhatuse liikmeteks on AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees, Paolo Vittorio Michelozzi, ja AS-i Pro Kapital Eesti juhatuse liige, Ervin Nurmela.

Tütarettevõtte asutamise eesmärgiks on koondada Tallinnas vanalinna vahetus läheduses asuva Kalaranna Kvartali varakogum eraldi ühingusse ning alustada arendustegevusega.

Tütarettevõtte asutamine ei oma olulist mõju emitendi majandustegevusele.

AS Pro Kapital Grupp informeerib investoreid börsisüsteemi kaudu täiendavalt kui projekti osas on tehtud täiendavaid otsuseid.

Kalaranna Kvartal asub Tallinna südalinna eksklusiivseima kinnistu merepiiril. Detailplaneeringuga on kinnistule kavandatud püsiva iseloomuga rannapromenaad ja sidus avalik ruum koos hoonestuslahendusega, mis looks kogu piirkonnast Tallinna linnaruumi väärtustava koosluse. Kalaranna Kvartali arendus pakub ka kõige nõudlikumale kliendile parimaid lahendusi koostöös arhitektide Ott Kadariku ja Mihkel Tüüriga. Korteritest avanevad fantastilised vaated merele, Kalaranna Kvartali väljakule ja ümbritsevale linnale.

Koolitused kinnisvaramaakleritele
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-06.09.2018 Kinnisvara ABC – OLULINE