Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Arco Vara: Majanduskeskkonna paranemine soodustab hoonestamata äri- ja tootmismaade tehinguaktiivsust

Arco VaraHoonestamata tootmismaade tehingute arv asus majanduskeskkonna paranedes 2013. aastast kiirelt kasvama, jõudes 2016. ja 2017. aastal taas 2006. aasta tipptasemele.

Hoonestamata ärimaade osas võis kõrgemat tehinguaktiivsust märgata ennekõike 2014. aastal, mil võõrandati aktiivselt riigi omandis olevaid maid. Sagenenud on kallima hinnaga tehtud tehingud, kuid nii hoonestamata tootmis- kui ärimaade hinnatase ei ole kasvanud tehinguaktiivsuse taustal siiski 2009. aasta langusmomendist kuigi palju taastunud. Tasakaalukalt kasvama asunud ettevõtete investeeringud maasse ja ehitistesse on siiski soodustamas vastavate segmentide edasist kasvu. Mõlema sihtotstarbega maade turud on valdavalt mõjutatud Harju- ja Tartumaal toimuvast, kus hinnataseme suur kõikumine tuleneb üksikutest piirkondlikest kallimatest tehingutest. Üleüldist hinnataseme kasvu on valdavalt tagasi hoidnud enne majanduskriisi aegset perioodi lattu toodetud kuid tänaseni realiseerimata detailplaneeringutega krundid. Ühtlasi on olulist rolli mänginud nii kohalike omavalitsuste kui ka Euroopa Liidu struktuurfondide rahade eest arendatud tööstuspargid, seda ennekõike Ida-Virumaal.

Viimaste kvartalite põhjal võib märgata nii hoonestamata äri- kui tootmismaadega tehtud tehingute arvu mõningast kasvamist väljaspool Tartu- ja Harjumaad, mis tuleneb üleriigilisest majanduskeskkonna järk-järgulisest paranemisest. Erinevalt hoonestamata äri- ja tootmismaadest ei ole hoonestatute puhul aga pärast majanduskriisi aegset perioodi väljaspool Harjumaad erilisi tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete kasvutrende märgata, seda ennekõike hoonestatud ärimaade osas. Ärikinnisvara osas jäävad väikeettevõtete puhul kaubanduspindade soetamist takistama kommertspankade poolsed piirangud perspektiivis kahaneva elanikkonnaga piirkondadesse investeerimisel. Valdav osa Eesti tootmisotstarbelise kasutusega hoonetest on ehitatud enne 2000ndaid aastaid, ehitised on tänaseks tihti amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Ostjaskond ja üürnikud eelistavad võimalusel kaasaegse ehituskvaliteediga tootmis- ja laohooneid, mis on siiski soodustamas mitteeluhoonete ehitusaktiivsuse kasvu ka mujal Eestis.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Fausto Capital: Ajutiselt on nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Fausto GruppSeoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.

Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.

Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.

Enam kui 80 meetrit pika klaaskatusega äritänava keskel hakkab paiknema madal bassein, millest üle saamiseks tuleb ületada galerii pinnaga tasapinnaliselt paiknev sild. Silla peale ehitatakse restoranide ja välikohvikute terrassid koos lopsaka haljastusega (vt fotogaleriid).

Kogu lammutus- ja ehitustöö toimub koostöös muinsuskaitsjatega ning kõik muinsuskaitse all olevad ajaloolised tehasehooned säilitatakse ning restaureeritakse. Arhitektuurse lahenduse on teinud KAOS Arhitektid OÜ.

Järgneva aasta jooksul ehitab ja rekonstrueerib Fausto Capital aadressil Tartu maantee 80 Fahle Pargi arenduse esimeses etapis 21 500 ruutmeetri jagu A-klassi nõuetele vastavat äripinda. Arenduse kogumaht on enam kui 100 000 ruutmeetrit. Esimese etapi arenduse maksumus on suurusjärgus 20 miljonit eurot ning see valmib 2019. aasta suveks.

Fahle Pargi esimese ehitusjärgu ankurrentnik AS Eesti Meedia kolib kavandatavale 8000 ruutmeetrile kõigi oma Tallinnas tegutsevate üksuste ning umbes 550 töötajaga ning Stora Enso kolib Fahle Parki kogu oma rahvusvahelise finantskeskuse koos oma enam kui 200 töötajaga.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubandus-, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamisega. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku üle 58 000 ruutmeetri kaubandus- ja äripinda ning varade maht on kokku üle 100 miljoni euro.

Konsultatsioonid ettevõtetele ja eraisikutele

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg paistab Euroopast vaadatuna kadestamapanevalt aktiivne

Uus MaaElades suure osa aastast Eestist eemal, on põnev jälgida, kuidas paistab kodumaine kinnisvaraturg distantsilt. On asju, mis on meeldivad ja on ka seda, mida võiks muuta, paremaks teha.

Kohe alustuseks ütlen, et eestlased on võrreldes vana Euroopaga väga tugevalt kinnisvarausku. See, milline on viimased aastad olnud kinnisvaramüügi kiirus ja hinnatõus, teeb kadedaks ka kõige prestiižikamate linnade kinnisvaramaaklerid. Keskmine korteri müügi kiirus on näiteks Uus Maa maakleritel Tallinnas ca 3 kuud. Lähinaabritel Helsinkis ja Stockholmis on vastav näitaja 6-12 kuud, Marbellas aga 8-12 kuud.

Eestlased pigem ostavad esimesel võimalusel endale suurema, uuema ja mugavama kodu või investeerimiskorteri, kui et paigutavad vaba raha riskantsematesse valdkondadesse. See on muide väga suur erinevus Skandinaaviamaadega, kus usaldatakse pensionifonde. Kindlasti on Eesti kinnisvara võrreldes Skandinaavia lähinaabritega veel soodne, millele annab kinnitust ka soomlaste taaskord kasvav huvi Tallinna korteriturul.

Suurim erinevus üüriturus

Võrreldes Skandinaavia suuremate linnade ja üldiste Euroopa trendidega, on meil üürikorterite, seega ka investeerimiskorterite osakaal turul väike.

Ja kuigi üüriturg paistab Eestis olles suur, siis tegelikkuses elab vaid 22% elanikkonnast üüripindadel ning 78% on kas ise või leibkonna liikme kaudu seotud isikliku kinnisvaraga. Vanas Euroopas, eriti näiteks Rootsis ja Saksamaal, elab kuni 60% inimestest üüripinnal.

Meie lähinaabrites juures, Helsinkis ja Stockholmis on üürikorterite osatähtsus enam kui pool kogu korteriturust. Tõsi, siin mängib rolli ka suur munitsipaalmajade hulk ning Rootsis ka üsna karm eluasemepoliitika, kuid teisalt, tänu rahulikule ajaloole on säilinud üürimajad ja nende eraisikutest omanikud. Nii oli enne sõda ka Eestis.

Siiski, üürimine töökoha, õppimise või ka elustiililise valiku tõttu on Eestis kasvav trend ning see tähendab, et stabiilsemat elukohta pakkuvaid üürimaju on üha rohkem vaja.

Viimasel ajal on tulnud aina enam välispäringuid, kus tuntakse huvi osta üürivooga elukondlik hoone Tallinnas. Kuna üürimaju on meil niivõrd vähe, on siin teiselt poolt tegu suurt potentsiaali omava äriga.

Rohkem heakorda ja paremat logistikat

Arhitektuur ja uusehitised on teemad, mis panevad tihti paljusid eesti inimesi tuliselt arutlema. Samas, kui eemalt vaadata, siis tegelikult on uusehituste kvaliteet Eestis ülimalt hea ning projektid enam jaolt väga nägusad.

Muret teeb, et väga vähe panustatakse korralikku infrastruktuuri ja keskkonda laiemalt. Eelkõige pean silmas seda, mis puudutab haljastust ja tänavaid. Ilusate majade vahel looklevad katkised ja korrastamata teed ning haljasalad on tihtilugu umbrohtu kasvanud. Euroopas ollakse väga karmid omanikega, kes oma kinnistu heakorda ei suuda hoida. Trahvid on suured.

Eesti suuremad magistraalid jätavad oma kvaliteedilt ja laiuselt võrreldes vana Euroopa ja Skandinaaviaga ikka väga soovida. Tallinna-Tartu tee peaks olema neljarealine, sama lugu on ka Narva ja Pärnu suunaga. Hea logistika on riigi üks majanduslikest kvaliteedimärkidest.

Ning majandusega ongi paslik lõpetada. Selle hea käekäik tagab, et Eesti inimesed saavad endale lubada aina paremat kinnisvara, kvaliteetsemat keskkonda ning seeläbi suuremat heaolu.

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas juulis tõusu

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puittoodete tootmises ning mäetööstuses, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

2017. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuli 2018
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuni 2018 –
juuli 2018, %
Juuli 2017 –
juuli 2018, %
KOKKU 0,7 3,2
Töötlev tööstus -0,1 1,1
Mäetööstus 2,5 -3,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 8,7 34,2
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,0% ja võrreldes 2017. aasta juuliga  2,4%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, kummi- ja plasttoodete ning turbatoodete hind, samal ajal langes rõivaesemete, elektroonikaseadmete ja keemiatoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ja võrreldes 2017. aasta juuliga  4,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, kummi- ja plasttoodete hind, samal ajal langes jalatsite, põllumajandussaaduste ja metallide hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.08.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Planeerimisseadus ja selle rakendamine

Nasdaq: Baltic Horizon Fund´i võlakirjade noteerimismenetlus

NasdaqNasdaq Tallinna börs alustas laekunud dokumentide põhjal menetlust Northern Horizon Capital AS’i valitsetava avaliku kinnise lepingulise investeerimisfondi, Baltic Horizon Fund´i võlakirjade noteerimiseks Börsi Võlakirjade nimekirjas.

Börs teavitab menetluse käigus Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni poolt vastu võetavatest otsustest eraldi.

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

Baltic Horizon Fund: Tagasiostu tehingud

Baltic Horizon FundPerioodil 13.08.2018 kuni 17.08.2018 tehti järgmised tehingud:

Kuupäev Tagasi ostetud osakute hulk Osaku keskmine kaalutud hind (EUR) Hind kokku (EUR)
13.08.2018 3659 1,2848 4 701,08
14.08.2018 4170 1,2800 5 337,60
15.08.2018 3366 1,2770 4 298,38
16.08.2018 4281 1,2810 5 483,96
17.08.2018 3578 1,2900 4 615,62
Total 19054 1,2825 24 436,65

Käesoleva teate avaldamise seisuga omab Baltic Horizon Fond 41 016 oma osakut.

Kõik ülaltoodud tehingud tehti Nasdaq Tallinna börsil SEB Pank AS poolt, kes viib maaklerina läbi Fondi osakute tagasiostu programmi.

Programm kestab kuni 19.06.2019 ning selle jooksul võidakse omandada kuni 5 miljonit osakut kokku kuni EUR 5 miljoni eest hinnaga, mis on madalam kui viimane osaku puhasväärtus (NAV).

Kinnisvara käsiraamatute transport tasuta

Uus Maa Kinnisvarabüroo 07-2018 kinnisvaraturu ülevaade

Uus MaaEriliselt soe ja kuiv juuli, mis paljudel inimestel langes kokku puhkuseperioodiga, tõi võrreldes kahe varasema kuuga kaasa tehingute arvu languse. Juulis sõlmiti umbes 200 tehingut vähem kui mais või juunis, samas võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes tehingute arv ligi 50 võrra. Kokku sõlmiti juulis 1806 tehingut, tehingute mediaanhind oli 1264 EUR/m2 (taaskord madalam võrreldes paari viimase kuuga, ent eelmise aasta juuliga võrreldes +2,3%). Tervikuna on 2018. aasta olnud esimese seitsme kuuga aktiivsem kui möödunud aastaga, ehkki piirkonniti on areng toimunud erinevalt. Võrreldes eelmise aasta seitsme kuuga sõlmiti üle 400 tehingu rohkem, tehingute mediaanhind suurenes 11,2%, jäädes 1337 EUR/m2 juurde.

Tehingute arvu statistika näitab, et väljaspool suuremaid linnu on rahvaarvu kahanemine hoolimata paranenud majanduskeskkonnast mõjutanud negatiivselt tehingute arvu ning tekkinud on piir, üle mille enam tehingute arv tänaste arengute jätkudes enam ei suurene. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanes tehingute arv kaheksas maakonnas, üle 50 tehingu vähem sõlmiti Rapla- ja Pärnumaal. Harju- ja Tartumaa kõrval, kus tehingute arv suurenes vastavalt 409 ja 115 võrra, paistsid silma veel Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Põlvamaa, kus tehingute arv suurenes vähemalt 30 võrra. Samas oli just Harjumaa see maakond, mille tõttu juulis tehingute arv langes, kuna ülejäänud maakondade peale suurenes tehingute arv 33 võrra, samas kui Harjumaal sõlmiti 227 tehingut vähem.

Mediaanhinna kasv oli erinevalt tehingute arvust laiapõhjaline: võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes tehingute mediaanhind kümnes maakonnas. Ehkki jäme ots on uusarenduste käes, milles domineerib jätkuvalt Harjumaa, on ka järelturul toimunud muutused, mis ei anna hinnakasvu puhul põhjust rääkida vaid uusarenduste mõjust. Suurematest maakondadest suurenes juulis tehingute mediaanhind vaid Pärnu maakonnas (+10,1%) tõustes ligi 1100 EUR/m2-ni, Harju- ja Tartumaal toimus pärast paari rekordilähedase hõnguga kuud väike, paariprotsendiline tagasiminek. Kõrgeim oli mediaanhind Harjumaal (1669 EUR/m2), kus hinnad kasvasid 7,5%, järgnesid Tartumaa (1312 EUR/m2) ja Pärnumaa (994 EUR/m2) – neis kahes maakonnas kasvasid hinnad üle 9%.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 07-2018 kinnisvaraturu ülevaade 1

Tallinnas sõlmiti juulis ca 150 tehingut vähem kui juunis, andes sellega suure panuse üle-Eestilisse tehingute arvu vähenemisesse. Uusarenduste mahu vähenedes langes tehingute mediaanhind võrreldes juuniga 3,5%. Kokku sõlmiti juuli jooksul Tallinnas 708 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1736 EUR/m2. Aastases võrdluses on Tallinna turg jätkanud mahu kasvatamist – aasta esimese seitsme kuuga sõlmiti pealinnas 5700 tehingut ning tehingute mediaanhind oli 1747 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv 6,0% ja mediaanhind 7,6%. Kui tehingute arvu on peamiselt kasvatanud uusarenduste mahu kasv, siis mediaanhinna kasvu on enam-vähem samal määral panustanud nii järelturu korterid kui ka esmamüügist omanikku vahetanud korterid.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 07-2018 kinnisvaraturu ülevaade 2

Juuli oli ka haruldane ses mõttes, et tehingute arv langes võrreldes juuniga praktiliselt igas linnaosas, vaid Mustamäel suurenes näitaja kahe võrra. Aasta esimese seitsme kuuga moodustas suurima osa tehingute arvust Lasnamäe linnaosa, kus sõlmiti 1434 tehingut, mida oli 199 võrra rohkem kui aasta tagasi. Üle 100 tehingu sõlmiti möödunud aasta sama ajaga enam Kristiines (+136), kus tehingute arvu kasvatamises mängis suurt rolli endise Tondi kasarmute arendus ning Haabersti (+103), kus väljakujuned piirkondade kõrval toimub aktiivne arendus ka endistes pruunalades ja võsastunud rohumaades. Suurematest linnaosadest oli märkimisväärseim tehingute arvu langus vaid Põhja-Tallinnas (-48), kus uusarenduste maht on mõnevõrra vähenenud.

Sarnaselt tehingute arvu langusele oli linnaosade tehingute mediaanhind pigem miinuspoolel – paariprotsendist hinnatõusu näitasid Nõmme ja Põhja-Tallinn, ülejäänud linnaosades jäi see pigem nullilähedaseks või langes enam kui 5% (Haabersti, Pirita). Aasta esimese seitsme kuuga oli mediaanhinna kasv siiski tugev – vaid Nõmme linnaosas suurenes mediaanhind vähem kui 1% võrra, samas kui Haaberstis ja Põhja-Tallinnas ületas hinnakasv 10% piiri. Kõrgeim oli mediaanhind Kesklinnas (2328 EUR/m2), madalaim Lasnamäel (1570 EUR/m2).

Uus Maa Kinnisvarabüroo 07-2018 kinnisvaraturu ülevaade 3

Võrreldes Tallinnaga oli Tartus juulikuu aktiivne, võrreldes juuniga sõlmiti vaid 8 tehingut vähem, mediaanhind langes 2%, ent mõlemad näitajad oli turu tipu lähedased. Aastases võrdluses on peamiselt uusarenduste mahu kasvades esimese seitsme kuuga tehingute arv suurenenud 170 võrra, tehingute mediaanhind suurenes 9,1% ning sarnaselt Tallinnale on sellesse panustanud nii uusarendused kui ka järelturu korterid.
Pärnus sõlmiti juulis 70 tehingut, tehingute mediaanhind kerkis üsna tipu lähedale, ulatudes 1268 EUR/m2-ni. Juuniga võrreldes suurenes nii tehingute arv (+13) kui ka mediaanhind (+13,4%). Aastases võrdluses on tehingute arv esimese seitsme kuu põhjal siiski mõnevõrra langenud (-30), tehingute mediaanhind on üldise hinnatõusu toel jätkanud mullusele sarnast kiiret kasvu (+13,1%).

Narva, mis on varasemast enam tähelepanu pälvinud seoses presidendi kantselei kolimise ning mitmete kultuuriliste ettevõtmistega, pole hoolimata mõnevõrra kahanenud tööpuudusest ning töötajate arvu kahanemise aeglustumisest suutnud positiivseid uudiseid tuua kinnisvaraturule. Juuli oli 72 tehinguga küll keskmisest enam aktiivsem, ent tehingute mediaanhind oli vaid 341 EUR/m2, mis jääb viimaste aastate tasemele veidi alla. Aasta esimese seitsme kuuga sõlmiti Narvas 37 tehingut vähem kui mullu (441→404), tehingute mediaanhind jäi praktiliselt samale, 400 EUR/m2 tasemele pidama.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 07-2018 kinnisvaraturu ülevaade 4Andmed: Maa-amet

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

UPC: Lühiülevaade Tallinna uute ja järelturu korterite müügist 2018.a. esimesel poolaastal

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidVaatasime otsa Maa-Ameti tehingute registrile ja võtsime sealt välja Tallinna korteriomandite müügid. Jätsime arvestamata mitteeluruumid, mitte vabaturu tehingud, korteriomandite mõtteliste osadega tehtud tehingud. Eraldasime uute ja järelturu korteritega tehtud tehingud. Kokkuvõte on esitatud järgmise tabeli ja graafikuna.

180821 UPC lühiülevaade

180821 UPC lühiülevaade 2

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Domus Kinnisvara: Kas Eestit ohustavad tühjad arendusprojektid?

Domus KinnisvaraEestis käib vilgas ehitus. Kui võtta Tallinna ja lähiümbruse kaart ette, siis ühe ruutkilomeetri kohta saab päris mitu uusarendust. Ümberringi kerkivad mitmeid kortermaju, ridaelamuid, paarismaju, elamukvartaleid jne. Ainuüksi Harjumaal on pakkumisel ligi 160 uusarendust, lisaks veel järelturu pakkumised. Põhifookus on hakanud Tallinnast väljapoole laienema ning tõsiseid arendustöid on näha ka äärelinnades. Kas tõesti leidub kõikidele nendele elamispindadele ostjad? Mis saab nendest pindadest, mida kinnisvara vahetuse tarbeks maha müüakse? Kas ka neile leidub ostja?

Statistika näitab, et keskmine kinnisvaraostja vanus on 25-40 aastat. 2018.aasta seisuga on selles vanuses elanikke Tallinna ca 106 000. See on vanus, kus esmased õpingud on lõpetatud, esimene töökoht on olemas ning tekib vajadus oma isikliku eluaseme järele, et alustada oma elu. Kolitakse vanemate kodust välja ning vajatakse enamasti kahetoalist korterit. On ka variante, kus esmane elupind müüakse maha, et vahetada kahe väiksema korteri vastu või ühe suurema. Teine kategooria kinnisvaraostjaid on sisserändajad ehk need, kes väiksematest asulatest kolivad pealinna ning samuti vajavad elamispinda. Üks osa on üürituru klient ning teine müügi oma. 2017. aastal oli Tallinnasse sisseränne ca 9400 inimest, kellest 25-40 vanuses noori oli ca 2000, kes kõik vajasid kohta elamiseks.

Eesti rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul olnud kasvavas trendis. Seda küll mitte iibe tõttu, sest see on meil jätkuvalt negatiivne, kuid suureneb tänu välisrändele ehk Eesti piirist väljaspoolt sisserändajate arvelt. Kinnisvaraturu mõistes aitab välisränne kaasa pigem üürituru aktiivsusele esmajoones, kuivõrd ostu-müügi tehingutele, kuid tulevikuvaates võiks neistki saada potentsiaalsed ostjad.

2018. aasta esimesel poolaastal on tehtud Eestis kokku ca 24000 ostu-müügi tehingut, millest Tallinna linna korterite tehingute arv oli ca 5000. Eelistatakse pigem uusi või väga heas seisukorras kortereid, nagu tuleb välja Domus Kinnisvara turuülevaatest. Uute korteritega on tehtud tehinguid sel aastal juba 1655tk. Lisaks elupinna ostjatele on kasvanud ka väikeinvestorite osakaal, mis ilmselt on seotud välisrändega.

Seega, kas kõikidele praegu ehitatud pindadele leidub ka ostja või ootab meid ees tühjana seisvad majad võib hetkel südamerahuga otsa vaadates öelda, et hetkel veel ostjatest puudust ei tule ning nii kaua kuni toimub linnastumine ning jätkub välisränne, meid tondilossid ei hirmuta.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Maa-amet: 20. augustist hakkab kehtima uus katastriüksuse moodustamise kord

Maa-amet20. augustist 2018 hakkab kehtima uus katastriüksuse moodustamise kord. Uue regulatsiooni loomisel võeti arvesse, et kui seni kehtinud reeglid oli mõeldud eelkõige katastriüksuste moodustamiseks maareformi läbiviimisel, siis tänaseks on tegelik vajadus katastriüksuseid moodustada hoopis erinevate maakorraldustoimingute läbiviimiseks.

Määrusega kehtestatud reeglid on loodud tagama täpsemad mõõdistamistulemused katastriandmete kvaliteedi tõstmiseks. Selgus maa piiride ja ulatuse osas on oluline omandiõiguse kaitse seisukohalt. Riik saab kaitsta omandiõigust eelkõige seeläbi, et hoiab usaldusväärseid piiriandmeid riiklikus registris ja piirimärkide kadumise korral on võimalik tuvastada katastriüksuse asukoht.

Varasemalt reguleerisid katastriüksuse moodustamist ja sellega seonduvat mitmed erinevad määrused. Katastriüksuse moodustamise korda koondati kokku kõik katastriüksuse moodustamist puudutavad normid.

Olulisem sisuline muudatus katastripidamises ja katastriüksuse moodustamises on see, et katastriüksust saab edaspidi moodustada nii mõõdistamise, kaardimaterjali kui ka olemasolevate katastriandmete alusel. Katastrimõõdistamist on uue korra kohaselt õigus teha nii maakorraldustööde tegevuslitsentsi omajal kui ka katastripidajal. Seega hõlmab maamõõtja mõiste ka Maa-ametit kui katastripidajat juhul, kui katastrimõõdistamist teeb Maa-amet.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

13/09/2018 toimub koolitus “Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses”

Kinnisvaraõiguse ABC13/09/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses“. Koolitusel antakse osalejatele ülevaade kõigist olulistest muudatustest, mis leidsid aset korterelamutes peale 2018. aastal kehtima hakanud uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Koolitus on suunatud eelkõige:

  • kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad igapäevaselt korteriomandite müügi vahendamisega;
  • kõigile eraisikutele, kes soovivad müüa või osta korteriomandit;
  • kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus “Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses” annab Sulle:

  • hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
  • teadmised, mida tuleb tähele panna korteriomandi müügi/ostu/vahendamise juures alates 2018. aastast.

Koolitus “Muudatused kinnisvaratehingutes uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse valguses” toimub 13/09/2018 kell 15.00-17.15. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Ärikinnisvara vahendamine

Reinvest24: Kas ma peaksin investeerima nüüd või ootama järgmist masu?

Reinvest24Nii et soovite investeerida kinnisvarasse, kuid kuulete igasuguseid lugusid turu kokkuvarisemise kohta. Kas ma peaksin ootama? Jama jutt! Teil pole aimugi, millal õige aeg saabub. Senikaua kaotate raha ja võimalusi iga päev. Ausalt öeldes pole paremat aega oma raha investeerida kui praegu. Midagi head ei tule lihtsalt raha peal istudes. See kaotab oma väärtust või lihtsalt kulutate selle aja jooksul ära. Ainus tõeline viis, kuidas seda raha säästa ja kasvatada, on seda investeerida projektidesse, mis toovad teile stabiilset tulu. Kui on midagi, mis kõikidel miljonäridel maailmas ühist on, siis see, et nad kõik investeerivad oma raha. Ja nad teevad seda pidevalt!

Sa ei saa olla kindel millal turukõikumised lõppevad

Õige aeg investeerimiseks on siis, kui on olemas vahendid ning turvaline viis see targalt ära paigutada. Kõiki vahepealseid hetki on raske ette näha – mida turg teeb homme? Kas hinnad tõusevad või kukuvad jätkuvalt edasi. Kahjuks sa ei tea seda kuni on liiga hilja. Sellepärast on see alati risk. Sõltuvalt teie riskitaluvusest, te kas asute julgelt (ja potentsiaalselt edukalt) investeerima või jääte ootama. Lõputu ootamine tähendab seda, et kaotate igapäev potentsiaalse tootluse ning raha väärtuse kahanemise (inflatsiooni) arvelt.

Sa kaotad raha oodates

Ootamisega seonduvad alati kulud. Aeg on raha, eks ole? Kui me vaid saaks ennustada tulevikku. Siis me kõik investeeriksime turu kõige madalamal hetkel. Aga kui te pole just turuekspert, siis te ei tea, millal turu korrektsioon on lõppenud ja millal on parim aeg investeerimiseks. Kuid vahepeal, iga päev, kuu ja aasta, millal ootate, te jätate kasutamata passiivse sissetuleku võimalusi. Ja mõnikord võtavad turukorrektuurid aastaid! Teie riskitaluvus võib olla madal, kuid kartes kaotust ja oodates, olete jäämata saanud potentsiaalse tulu arvelt juba kaotanud.

Uuringud nõustuvad

Bloomberg (juhtiv tarkvarafirma, kes jagab turuuudiseid) on isegi loonud simulatsioone, mis näitavad, kas on kasulikum investeerida kohe või oodata turgude langust. Tulemused näitavad, et te tõenäoliselt kaotate rohkem oodates ja hoides oma sularaha, võrreldes nendega kes investeerivad oma raha ja hoiavad pigem oma vara.

Praeguse inflatsioonimääraga kaotab see raha mida te hoiate aja jooksul oma väärtust. Uuringud on näidanud, et oodates investeerimise asemel, kaotate tegelikult ajas rohkem, kui võiksite investeerides teenida. Näiteks aastate 1926 ja 2016 vahel tagas USA aktsiaturg 6,3% üle sularaha. Uuringus võrreldi neid investoreid, kes investeerisid 5 aastat pärast turukrahhi (ja sellele järgnenud turukorrektuuri), võrreldes investoritega, kes hoidsid oma vara kogu perioodi jooksul. Uuringud näitasid, et rahas istuvate inimeste tulu oli vaid pool nende omadest, kes oma vara hoidsid. Siin on antud uuringu graafik. Excess returns on sularaha kasumid (samal ajal, kui keskmine ostu ja hoidmise määr on 6,3%).

180821 Reinvest24 Kas ma peaksin investeerima nüüd või ootama järgmist masu

Niisiis, pole vahet kas ootate 10% turu korrektsiooni või 50%. Oodates, te kaotate ikkagi raha, mida võiksite samal ajal teenida, igatipidi!

Ei ole olemas sellist asja nagu ‘õige hetk’

Investeerige koguaeg! Et kindlustada oma raha tuleb ära kasutada igat hetke, kui turg on madalal – peaksite pidevalt investeerima. Nii tihti kui võimalik, ja ilmselt iga kord, kui leiate hea võimaluse või projekti. Nii saate igast tsükli osast kasu – siis, kui turg tõuseb ja siis, kui langeb. Iga päev on võimalus. Peate lihtsalt selgeks tegema, millist tüüpi võimalus.

Usu numbritesse

Kui teete investeeringuid, on oluline välja selgitada, millised on prognoosid. Meedial ja ühiskonnal on alati oma arvamus selle kohta, kui kõrgel või madalal on hetkel turg. Oluline on välja selgitada oma investeeringu tootlus ja teha omad otsused numbrite põhjal (mitte arvamuste). Samuti on oluline teada, kuidas teie investeering on kaitstud aja jooksul.

Kokkuvõttes võib öelda, et oodates pikka aega ei ole see teie raha jaoks kunagi hea. Te peaksite alati tegema põhjaliku uurimistöö ning taustakontrolli, kuid ei ole olemas sellist asja nagu ideaalne hetk investeerimiseks. See sõltub nii paljudest asjadest. Parim hetk oma raha investeerimiseks on see, kui teil on see olemas ja kui leiate õige võimaluse.

Kas sa arvad, et oleks õige aeg saada kinnisvarainvestoriks? Vajuta siia, et avastada oma investeerimisvõimalusi kohe praegu!

Koolitus Kinnisvara täiendkoolitus

Statistika: Viivituses eluasemelaene jääb vähemaks

Tõnu ToomparkEesti kodumajapidamistel oli 2018 II kvartalis Eesti panga andmetel tähtajaks tasumata eluasemelaene 202 miljoni euro väärtuses. See näitaja on aastaga vähenenud 7%.

Enam ehk 8,5% on aastaga vähenenud kuni 30 päeva viivituses olevate laenude maht. Neid oli 2018 II kvartali lõpu seisuga 147 miljonit eurot.

Aastaga on suurenenud 60-90 päeva viivituses olevate laenude maht. Tänavu II kvartali seisuga oli selliseid laene 9 miljoni euro väärtuses ehk aastatagusest 14% rohkem.

Halbade laenude üldiselt positiivse dünaamika taga on soodne majanduskonjunktuur ja hea tööjõuturg. Kõrge tööhõive ja kasvavad palgad soosivad laenude tähtaegset tagastamist ning uute laenude võtmist.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Ärikinnisvara vahendamine

Head taasiseseisvumispäeva!

Adaur Grupp soovib kõigile vanadele ja uutele sõpradele head taasiseseisvumispäeva!

Eesti lipp

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Sooduspakkumine käsiraamatule “Uus ehitusseadustik ja ehitamine”

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “8elpqa” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 26.08.2018.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-06.09.2018 Kinnisvara ABC – OLULINE