Üürikoolitus: üürileandjale, investorile, maaklerile

Ober-Haus: hinnaindeks 04/2016

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis aprillis pärast märtsis toimunud langust 1,0%. Võrreldes 2015. aasta aprilliga oli indeks 1,5% kõrgemal.

Tallinnas toimus aprillis korteriomanditega 753 tehingut, mida oli 8,1% vähem kui märtsis ja 5,8% vähem kui eelmise aasta aprillis. Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab aktiivne arendustegevus, uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase kuu jooksul on müügipakkumiste hulk liikunud tõusutrendis.

Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,1% ja oli 1 590 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta aprilliga oli ruutmeetri hind 1,9% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 6,9% madalam. Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kolmes linnaosas, Põhja-Tallinnas (8,6%), Pirital (2,6%) ja kesklinnas (2,0%). Teistes linnaosades hinnad langesid: Kristiines (10,1%), Mustamäel (4,9%), Nõmmel (4,5%), Haaberstis (1,5%) ja Lasnamäel (1,0%). Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. aprilliga on suurim hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas (19,2%) ja Lasnamäel (5,7%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega. Hinnad langesid enim Kristiines (12,8%), Nõmmel (5,7%) ja Mustamäel (4,7%).

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 7,7% 1 236-le eurole ja Pärnus 0,6% ja oli 945 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 191 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 457 eurot ruutmeeter.

PDF: Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks-aprill-2016

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Arco Vara: Pärnu suvise üürituru jõujooned pannakse paika kevadel

Arco VaraSuvepealinna üürituru kiituseks peab ütlema, et see on viimastel aastatel aktiivne aastaringselt, kuid tõeline üüriralli läheb ikkagi lahti alates kevadest, mil tehakse broneeringuid suveks, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.

Pärnus on kogu aeg nõudlust pikaajalistele üüripindadele, mis oleksid heas seisukorras ja taskukohase hinnatasemega. Peamised üürikorterite otsijad on noored paarid ja pered, kes ehitavad või renoveerivad omale elamispinda või kelle sissetulekud ei sobi krediidiasutustele kodulaenu väljastamiseks.

Pikaajaliste üürikorterite nõudlus suureneb kevade teises pooles, kui korteriomanikud soovivad elamispinna vabastamist suveks. Sobivate pindade nappuse tõttu ületab nõudlus niigi pakkumist ja seetõttu on üürniku valimine justkui missivõistlus, kuna soovijaid jooksevad pakkumistele tormi.

Inimesed, kes otsivad pikemaks ajaks üüripinda, eelistavad asukohta, mis nende elukorraldust väga segi ei paiskaks, kuid samas on hinnaklass ja kommunaalmaksete suurus määrava tähtsusega.

Sisustuse osas eelistatakse, et köögis oleks olemas mööbel ja elementaarne tehnika. Tubades oleks hea diivani, voodite, laudade jms olemasolu.

Suvi annab üüriturule hoogu juurde

Suvine Pärnu korteriturg on väga aktiivne juulis-augustis, kui toimuvad meelelahutusüritused ja ilmad on head. Selleks ajaks broneeritakse pindu juba kevadel ja see on ahvatlev teenimisvõimalus kohalikele kinnisvaraomanikele. Lühiajaline üürimine toimis eelmisel aastal väga edukalt ning juba sellel aastal on näiteks keeruline leida üüripinda Weekend Festival Balticu ajaks.

Suvine lühiajaline üüripind peab sisaldama vajalikku mööblit, tehnikat ning voodipesu ja nõusid. Määrava tähtsusega on loomulikult asukoht ehk eelistatud on kesklinn ja rannarajoon.

Peamised lühiajalised üürijad on lastega pered või suve ja pidutsemist nautima tulnud seltskonnad. Välismaalaste osakaal korterite ja majade üürimisel on võrreldes eelnevate perioodidega kahanemas.

Pikema- või lühiajaline üürimine?

Paljude omanike põhiküsimuseks on Pärnus see, kuidas üürileandjana leida kompromiss pikemaajalise ja lühiajalise üürimise vahel? Reeglina sõltub otsus omaniku ajakavast, kas tal on aega ja tahtmist suvel üürilistega tegeleda, koristada ja olla pidevas valveseisundis. Kui peres on selline isik olemas siis on üüritootlikkus hea.

Samas on isikuid, kes soovivad stabiilset sissetulekut, et katta näiteks väljaüüritava pinna igakuiseid laenumakseid. Seega oleneb kõik siiski vara olemusest, asukohast ning omaniku elustiilist.

Tootlikkus on muidugi suurim korterites, kus üürnikku hoitakse mõistliku hinna eest sees sügisest kevadeni ja suvel võetakse maksimum puhkajate arvelt.

Hinnataseme määrab nagu ikka asukoht

Pikemaks ajaks välja üüritavate elupindade hinnatase sõltub paljuski asukohast, seisukorrast ning kommunaalmaksete suurusest.

1-2-toaliste korterite hinnaklass on vahemikus 200 – 300 eurot kuu, 3-toalistel vahemikus 300 – 500 eurot kuu.

Suviste üürikorterite hinnad on väga erinevad, kuna pakkumisel on pinnad nädalavahetuste, nädalate ja kuude kaupa. Käesoleval hetkel on nõudlus suur ning heas asukohas, neljale kuni kuuele inimesele sobiliku suvituskorteri eest ollakse nõus tasuma isegi kuni 1000 eurot nädalas või kuni 1800 eurot kuus.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 38 000 eurot

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2016 I kvartali lõpu seisuga oli Eestis Eesti panga andmetel 167 000 eluasemelaenu. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv suurenenud 2% võrra.

Eluasemelaenude arvujuurdekasv on üle kahe aasta olnudki 1,8-2,1% vahemikus ehk vaatamata kinnisvaratehingute suurele arvule elamispindade sektoris ei ole laenuvõtjaid väga hoogsalt juurde tulnud.

Pisut tempokamalt on kasvanud keskmine eluasemelaenu jääk. 2016 I kvartali seisuga oli keskmine eluasemelaenu jääk 38 000 eurot, mis on aastatagusest 2,3% rohkem.

Seegi näitaja kinnitab, et paljud tänased laenuvõtjad on inimesed, kes kinnisvara soetades müüvad olemasoleva vara ja uut eluasemelaenu võttes kustutavad vana laenujäägi.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvara korrashoiu alused

Eesti suurim ühisrahastusprojekt – 1 000 000 eurot vaid 48 tunniga

EndoverÜhisrahastusplatvorm Crowdestate kaasas vaid kahe päevaga 1 miljon eurot Endover Kinnisvara arendatavasse korterelamusse 47B Loftid, tehes sellest Eesti suurima ühekordse ühisrahastuse.

Tallinnas aadressile Tööstuse 47b kerkivasse uusarendusse investeeris 761 märkijat. Nii investeeringu kogusumma kui ka investorite hulk saavutasid Eesti ühisrahastamise ajaloo rekordi.

Crowdestate’i juhi Loit Linnupõllu sõnul on investorite jaoks tähtsaimad aspektid usaldusväärne arendaja ja tugev projekt, mis 47B Loftid puhul selgelt olemas on.

“Endover Kinnisvara on üks Eesti tunnustatumaid arendajaid ning oleme üheskoos ellu viinud mitu edukat ühisrahastusprojekti. Ainult tänu varasemale positiivsele kogemusele on võimalik saavutada nii kiire rahastus isegi miljoni eurose kogusumma puhul,” ütles Linnupõld.

Varem on Crowdestate ja Endover Kinnisvara teinud koostööd Lõokese 5, Heina 5, Toompuiestee 13, R. Tobiase 3 ning Raua 25 projektide osas.

Seekordse investeerimisvõimaluse fikseeritud netotulususeks on 13,5% aastas. Keskmiseks investeeritud summaks oli 1325 eurot, väikseimaks 100€ ning suurimaks 20 900€. Investoreid oli kokku 12 riigist üle maailma, neist 73% eraisikud.

47B Loftid on kuuekorruseline äri- ja eluhoone. Maja sise- ja välisilme on inspireeritud New Yorgi loftidest. Hoonet ilmestavad katuseterrassid ja avarad rõdud, kõrged laed, maast laeni aknad, möbleeritud fuajee, saunad ning mitmekesine valik trendikaid siseviimistlusmaterjale. Ülemistelt korrustelt avanevad vaated nii merele, südalinnale kui ka vanalinnale. Hoone ehitus on alanud ning see valmib juba uue aasta alguses.

Fotod arendusest on leitavad Dropboxi aadressil http://bit.ly/1YRodFy.

Crowdestate.eu on kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis teeb kinnisvarasse investeerimise kättesaadavaks ja taskukohaseks igale soovijale. Projektid, mida ühisrahastusplatvormi kaudu investoritele pakutakse, on valitud, kvaliteetsed ja eelnevalt põhjaliku analüüsi läbinud. Seetõttu on investeerimisotsuse tegemine kiire ja lihtne. Crowdestate platvormiga on tänaseks liitunud juba üle 8400 investori ja rahastatud on 18 projekti kogumahus 6,7 miljonit eurot.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on üle 20 aasta kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 9 hoonet.

Kinnisvaraturundus: kuidas paista silma?

RKAS uuendas põhjalikult tehnilisi nõudeid mitteeluhoonetele

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga (EETL), Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Seltsiga (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liiduga (ESPEL), Eesti Külmaliiduga (EKL) ning mitmete teemavaldkonna erialade professionaalidega uuendas põhjalikult juhendmaterjali “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”.

Juhendi eesmärk on võimalikult täpselt ja üheselt tõlgendatavalt määratleda mitteeluhoonete projekteerimise ja ehitamise üldpõhimõtted ning nõuded kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele. Esitatud põhimõtteid ja nõudeid tuleb rakendada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks ja/või korraldajaks on RKAS.

RKAS soovib tagada oma klientidele kvaliteetse kinnisvarakeskkonna, mistõttu on juhendis mitmed nõuded rangemad võrreldes kehtivates õigusaktides kehtestatud miinimumnõuetega.

Kuivõrd juhendi eesmärgiks ei ole koondada projekteerimise ja ehitamise valdkonnas kehtivaid õigusakte, tuleb tööde teostamisel vajadusel täiendavalt järgida ka õigusaktide nõudeid, sealhulgas ka juhul, kui juhend ei ole vastavas osas õigusaktidega veel kooskõlla viidud või kui juhendis esineb vastuolusid õigusaktides sätestatuga. Kuna õigusakte muudetakse sageli, siis täiendatakse jooksvalt ka juhendmaterjali.

Juhendmaterjaliga “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2016” saab tutvuda RKASi koduleheküljel aadressil: www.rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-mitteeluhoonetele

Koolitused kinnisvara arendajatele

Kinnisvarakool otsib büroojuhti-müügiassistenti

Kinnisvarakool2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud koolituste ja seminaride korraldamisele ning käsiraamatute kirjastamisele.

Kutsume oma kollektiivi toimeka ja särasilmse
müügiassistendi-büroojuhi.

Tööülesanded:

  1. igapäevane kliendisuhtlus;
  2. aktiivne koolituste ja seminaride müük;
  3. ettevõtte kodulehe haldamine;
  4. koolituste ja seminaride ettevalmistamine;
  5. ettevõtte kontoritöö korraldamine;
  6. ettevõtte juhtide assisteerimine igapäevastes tööülesannetes.

Isikuomadused, mis teevad Sind parimaks:

  1. väga hea koostöövõime ja avatud suhtlusoskus;
  2. positiivsus;
  3. kohuse- ja vastutustunne;
  4. süsteemsus, korrektsus, täpsus;
  5. soov areneda koos ettevõttega;
  6. tahtmine teha tööd.

Oskused, mis viivad Sinu sihile:

  1. vähemalt keskharidus;
  2. eelnev assistendi või sekretäri töö kogemus;
  3. eesti keele valdamine väga heal tasemel kõnes ja kirjas;
  4. arvuti kasutamise oskus väga heal tasemel (WordPress, Excel, Word);
  5. orienteerumine sotsiaalmeedia kanalites.

Meie pakume:

  1. tööd kaasaegses ja arenevas ettevõttes;
  2. meeldivat töökollektiivi ja arenemisvõimalust;
  3. osaleda ettevõtte korraldatud koolitustel;
  4. väärilist palka vastavalt töö tulemustele.

Kandideerimiseks palun saada oma CV ja motivatsioonikiri kool@kinnisvarakool.ee, hiljemalt 06.06.2016. Rohkem infot saad helistades +372 525 6655 Margot Toompark.

Koolitused kinnisvara omanikele

Arco Vara dividendimakse

Arco VaraAS Arco Vara (väärtpaberi lühinimi ARC1T, ISIN kood EE3100034653) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 25. mail 2016. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 23. mail 2016. a viimast päeva AS Arco Vara aktsiatega, millel on õigus dividendile 2015. majandusaasta eest (cum-dividend). Homme, 24. mail 2016. a ostetud aktsiad ei oma enam õigust dividendile 2015. majandusaasta eest (ex-dividend).

AS Arco Vara maksab dividendi 0,01 eurot aktsia kohta 30. mail 2016.

Raamatud soodsalt ja transporrt on tasuta

Kommunaalamet kontrollis mahajäetud ehitisi

TallinnTallinna Kommunaalameti ja Päästeliidu poolt koostöös Päästeameti Põhja päästekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ning Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Kristiine, Lasnamäe ja Pirita linnaosadega teostati käesoleva aasta veebruaris, märtsis, aprillis ja mais kontrollreide mahajäetud, tuleohtlike ehitiste juurde.

Tallinna Kommunaalameti ja Päästeliidu koostööleppe kohaselt on nende ühishuviks edendada poolte vahelist koostööd õnnetuste riskide hindamisel ja õnnetuste ennetamisel ja nendeks valmistumisel. Tulenevalt eeltoodust käivitati Tallinna Kommunaalameti ja Päästeliidu eestvedamisel käesoleva aasta veebruaris mahajäetud, tuleohtlike ehitiste kontrollreidid, millest võtsid osa Päästeameti Põhja päästekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ja Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Kristiine, Lasnamäe ja Pirita linnaosade esindajad.

Kokku 104 ehitise juurde tehtud kontrollreidide tulemused ja kontrollreididel osalejate ülesanded on sisestatud Google Docs`i keskkonnas olevatesse tabelitesse. Kontrollitud ehitistest 80 kuuluvad ettevõtetele ja eraisikutele, 17 linnale, 6 riigile ja 1 ehitis erinevatele omanikele.

Selgus, et 46 mahajäetud ehitist on ohtlikud ja avatud. 104-st ehitisest 56 ehitisel oli juurdepääs piiramata ja juurdepääs oli osaliselt piiratud 19 ehitisel ning 34 ehitise sees või krundil oli tuleohtlik prügi. 45-e ehitise osas lepiti kokku, et linnaosad võtavad ühendust mahajäetud, tuleohtlike ehitiste omanikega ja määravad puuduste likvideerimise tähtajad. Järelkontrollreidid nimetatud Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Kristiine, Lasnamäe ja Pirita linnaosade territooriumitel asuvate mahajäetud, tuleohtlike ehitiste juurde on kavandatud käesoleva aasta sügisperioodile.

Kinnisvara korrashoiu alused

Ma hakkan üüriinvestoriks! Geenius? Tainapea?

Center KinnisvaraIgaüks, kes Tallinna ja Tartu korterite üürihindadega kursis on, teab ilmselt, et neid saab iseloomustada ühe sõnaga. Laes. Või siis tipus. Või hirmkõrged.  See on paljudes peades pannud tiirlema mõtted, et kinnisvaraga teenida (või vähemalt pensionipõlve kindlustada) peaks olema vaat et riskivaba ettevõtmine.

Jah, kinnisvaraturg on viimased 6-7 aastat sirgjooneliselt tõusnud. Jah, kodulaenu saamine on jätkuvalt lihtne ning jõukohane ka keskmise või väiksema palgaga. Jah, raha pangakontol seismas hoida ei ole jätkuvalt mõtet, sest hoiuseintressid on sõna otseses mõttes olematud. Kuid ei, selle need trendid ei kesta igavesti ning riskivaba ei ole see tegevus kohe kindlasti.

Kui plaanid siiski hakata üüriinvestoriks – ostad korteri selleks, et seda välja üürida – tasub meeles pidada, et:

  • riskivaba investeeringut ei ole olemas. Jah, erinevalt paljudest finantsinstrumentidest ei saa kinnisvara hind päris nulli kukkuda (kui just ei sekku force majeure), kuid mingit garantiid, et sujuv ja pikaajaline tõus kinnisvarahindades jätkub, ei ole. Eestis on ehk ainult Tallinna vanalinn ja südalinna paar kvartalit, mille puhul võib kergemat sorti mürki võtta selle peale, et pikas perspektiivis hind oluliselt ei kuku.
  • kinnisvara on kulu. Kui algaja kinnisvarahuviline teeb kalkulatsioone, siis reeglina hakkab ta arvutama kui suur oleks ühe kuu üür ja kui suur laenumakse. Ja vähemalt praegu on kõik selliste tehete tulemused plussmärgiga, vähemalt Tallinnas. Paraku pole elu nii primitiivne. Võttes üürikorterit pikaajalise investeeringuna, tuleb arvestada ka piisav varu kuludeks – katkine kraan, otsad andnud pesumasin, hõredaks muutunud aknad või ka lihtsalt värskema kaubandusliku välimuse andmine on kõik sinu mure. Sinu raha. Rääkimata maja remondifondist, korteri kindlustamisest ja muust.
  • üürnikud tulevad ja lähevad. Aga ühe lahkumise ja uue leidmise vahele jääb reeglina vähemalt mõni nädal, kehvemal juhul kuu või rohkemgi. Ka sel ajal tuleb sul maksta laenumakseid ja kommunaalkulusid. Mõni tainapea jätab ka kommunaalid tasumata või jääb kuumakse võlgu. Samuti ei pruugi üürikorterite nõudlus ning üürnike valmidus maksta nõutud hinda keskpikas perspektiivis nii kõrgel püsida. See on seotud nii demograafiaga(rahvaarv väheneb), uute korterite juurdeehitamisega (pakkumine suureneb) kui ka riigi tegevusega, kes praegu ähvardab hakata hoopis ise Liivimaa parimaks üürileandjaks.
  • majanduskeskkond muutub. Sa võid kõik õigesti teha ja ideaalselt läbi kalkuleerida, kuid majanduskriisi sa ilmselt ette näha ei suuda. Või mõne olulise sektori eksportturgude äralangemist. Või… Ühesõnaga, targem on oma kalkulatsioonides olla äärmiselt konservatiivne palkade ja üürihindade kasvu osas ning pigem eeldada, et miinusmärgiga EURIBOR on siiski ajutine anomaalia.
  • ka makse tuleb maksta. Täna on Eesti üüriturg küll suures osas must, äärmisel juhul tumehall. Kuid ilmselt see niimoodi pikalt ei kesta. Esimesi samme on riik selles suunas ka juba astunud, kuigi reaalset kasu pole neist sammudest hetkel veel loota. Siiski pigem toimub muutus varem kui hiljem
  • eelmised viis punkti ei ole ammendav loetelu riskidest ning igaks juhuks tasub äriplaani sisse arvestada Tambovi koefitsient ja Murphy seadused, mis reeglina on sinu kahjuks, mitte kasuks.

Kõike eeltoodut lugedes on selge, et päris niimoodi kinnisvaraäri kullasoone leidmine ei käi, et võtad kinnisvaraportaali keskmise üürihinna ning lahutad ühe kuu laenumakse ning saadud vahe pistad taskusse.

Kuid häid diile jagub turul veel tänagi ning natuke otsides, vaeva nähes, korralikult arvutades ning reaalselt oma oskusi ja võimalusi hinnates on kinnisvarasse investeerimine siiski üks kõige reaalsemaid alternatiive raha kontol hoidmisele või väärtpaberitesse paigutamisele. Või isegi oluliselt kindlam valik. Ning alati tasub nõu küsida oma ala ekspertidelt kinnisvarabüroost.

Kinnisvarakoolitused avalikule sektorile

City24.ee ja Wazzup pakuvad kinnisvaraettevõtetele lahenduse kodulehe loomiseks

WazzupAlates tänasest toob City24.ee koostöös Hollandi tarkvaratootja Wazzup Software’ga Eesti turule Wazzup Webi kodulehe teenuse, mis pakub kinnisvaraettevõtetele soodsat ja kaasaegset lahendust kodulehtede loomiseks.

Suurepäraste kodulehtede loomine oma põhitegevuse kõrvalt on kinnisvaraettevõtetele kiiresti arenevas veebimaailmas korralik väljakutse. Ka olemasolevate lehtede ülalpidamine võib muutuda oodatust keerukamaks, kuna tehnoloogia areneb kiiresti, uuendusi on palju ning need on aeganõudvad ja kulukad. Samal ajal soovivad kasutajad näha parimat funktsionaalsust ning kodulehe toimimist kõikides seadmetes – nii arvutis kui ka mobiilsetes seadmetes.

Wazzup Webi kodulehed pakuvad kõigile neile muredele suurepärase lahenduse, et kinnisvaraettevõtjad saaksid keskenduda oma põhitegevusele. Soodsa kuutasu eest saab ettevõte endale kodulehe, mille valmimise eest on hoolt kandnud oma ala tippspetsialistid. Koduleht vastab alati tehnoloogia viimastele nõudmistele, on suurepärase disainiga ning selle Eesti turu jaoks kohandatud otsingumoodul teeb kuulutused hõlpsasti leitavaks.

„Usun, et Baltimaade ja sealhulgas ka Eesti kinnisvaramaastikule saabuvad väga põnevad ajad. Oleme seda sündmust põhjalikult ette valmistanud, võttes appi Wazzup Software aastatepikkused kogemused koostööst tuhandete Euroopa kinnisvarafirmadega. Kodulehtede loomiseks on igasuguseid platvorme, kuid meie nägime kõvasti vaeva selle nimel, et luua midagi ainulaadset – Wazzup on täiega keskendunud kinnisvaramaakleritele,“ kommenteeris Wazzup Software Hollandi tegevjuht Gerben Nijmeijer.

„Wazzup Webi kodulehe teenus viib kinnisvara vahendamise veebimaailmas uuele tasemele. Paljud meist on olnud olukorras, kus kodulehe loomine algab suure vaimustusega, kuid sageli sumbub see hasart probleemidesse: usaldusväärse tegija leidmine on raske, protsess ise tüütu ning ajamahukas, hind on kallis ja lahendused ei tööta lõpuks nii nagu algselt silmas peeti. Wazzup Webiga saab selliseid tõrkeid vältida. Kõik kinnisvaraettevõtted, kes on unistanud oma taskukohasest, funktsionaalsest ja hea disainiga koduleheküljest, saavad seda endale kas või kohe looma hakata. Tegemist on parima kinnisvaraettevõtetele suunatud kodulehe süsteemiga,“ kommenteeris kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.

Wazzup Software tooteid ja teenuseid kasutab praegu Euroopas üle 1500 kinnisvaraettevõte ning neid veebilahendusi külastab kokku üle 1,8 miljoni unikaalse kasutaja kuus.

Kinnisvaraturu ülevaade: Tõnu Toompark teab, mis juhtub järgmisena

Ülemiste järve äärde lisandub kilomeeter kergliiklusteed

Tallinn19.05.2016 Tallinna Linnavolikogu istungil kiideti heaks Tallinna linna osalemine Euroopa Regionaalarengu fondi välisprojektis „Ülemiste järve liikumisrada (Tartu mnt lõigus Lennujaama tee – Vana-Tartu maantee)“.

Projekti tulemusena rajatakse ca 1 km pikkune Tartu mnt kergliiklustee ja Ülemiste järve poolsel küljel asuv terviserada lõigus Lennujaama tee kuni Vana-Tartu maantee koos sellega seonduvate tegevustega.

„Kergliiklustee rajamisega luuakse võimalus kergliiklejate ohutumaks liiklemiseks Peetri, Järveküla, Ülemiste ja Juhkentali asumite vahel. Lisaks erinevate asumite ühendamise funktsioonile tagatakse rajatava kergliiklusteega ühendus Tallinna kergliiklusteede võrgustikuga,“ ütles volikogus eelnõu ette kandnud abilinnapea Kalle Klandorf, „projekti tulemusel panustatakse ühtlasi Rae valla koostöö kaugema perspektiivi eesmärgi täitmisesse, rajades Ülemiste järve tervise- ja liikumisraja ühe lõigu.“

Abikõlblik projekti kogumaksus on 862 225 eurot, millest maksimaalne välistoetus Tallinna linnale on 732 891 eurot ja projekti omafinantseering 129 334 eurot. Projekti rahastatakse 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ raames.

Kinnisvara täiendkoolitus: neile, kes tahavad olla väga head maaklerid

Paldiski maantee kergliiklustee pikeneb Tähetorni tänavani

TallinnTallinna Linnavolikogu 19.05.2016 istungil kiideti heaks otsus, millega linn osaleb Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Paldiski maantee kergliiklustee lõigus Järvekalda tee kuni Tähetorni tänav“.

Projekti raames valmib lõik Paldiski maantee kergliiklusteest, mis ühendab Tallinna Saue ja Harku vallaga.

„Tallinna lähiomavalitsuste vaheline kergliiklusteede võrgustik ei ole terviklik ja see mõjutab nii pealinna kui ka tagamaa omavalitsuste elanikke. Probleemi lahendamiseks on vajalik parandada ühendust pealinnaga rajades puuduvad kergliiklusteede lõigud,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf, „projekti raames valmib üks lähiomavalitsusi ja Tallinna linna ühendav 1,9 km pikkune kergliiklustee lõik 5,7 km pikkusest koostööprojekti raames rajatavast kergliiklusteest, mis tagab liikuvuse pealinna ning Saue ja Harku valla vahel.“

Abikõlblik projekti kogumaksumus on 840 000 eurot, millest välistoetus on 714 000 eurot ja omafinantseering 126 000 eurot, mida kaasfinantseerivad Harku vald 2646 euro ja Saue vald 2646 euro ulatuses.

Kinnisvara täiendkoolitus: neile, kes tahavad olla väga head maaklerid

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis langes

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade langus toiduainete ja kütteõlide tootmises ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hindade tõus puittoodete ja elektroonikaseadmete tootmises.

2015. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide ja toiduainete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Aprill 2016 – märts 2016, % Aprill 2016 – aprill 2015, %
KOKKU -0,3 -1,7
Töötlev tööstus -0,3 -0,8
Mäetööstus -0,3 -7,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 0,0 -9,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,8% ja võrreldes 2015. aasta aprilliga -2,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid aprillis keskmisest enam naftasaaduste, jookide, põllumajandussaaduste ja puittoodete hinnad, samas langesid turbatoodete, ehitusmaterjalide ja mööbli hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,0% ja võrreldes 2015. aasta aprilliga -5,1%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid aprillis keskmisest enam naftasaaduste, ehitusmaterjalide ning naha ja nahktoodete hinnad, samas langesid tekstiiltoodete ja metallide hinnad.

Kinnisvara korrashoiu alused

SEB: Kohandumine aeglasema kasvuga

SEB PankVärske SEB Põhjamaade majandusprognoos (Nordic Outlook) kärbib ootusi lähiaastate majanduskasvule nii Eestis kui maailmas laiemalt. Majandusalastes aruteludes on aina enam kanda kinnitamas sekulaarse stagnatsiooni mõiste. Paljude riikide majandusi iselomustab kõrge säästmiskalduvus ja nõrk investeerimisvalmidus, mis mõjub kasvule pärssivalt.

Tänase majanduspoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus on küsitav. Pärast kümnendeid kestnud finantsturu ja majanduse dereguleerimist ei ole turumajandus poliitilistest otsustest kunagi nii palju sõltunud. Finantsturul varjavad hinnasignaale keskpankade ostetavad tohutud väärtpaberikogused, mis kergitavad varade hindu vaatamata loiule majanduskasvule. Keskpankadel on suurenenud mõju krediidipakkumisele, mis tähendab ilmseid riske ressursside ebaotstarbekama jaotuse seisukohast. Kui rahapoliitika on tekitanud ka majanduslikku ebavõrdsust, siis praegu näeme, kuidas negatiivsed intressimäärad omandavad vastupidise poliitilise mõõtme: neid tõlgendatakse varjatud omandimaksuna, eriti riikides, kus traditsiooniliselt on raha suuremas mahus intressi kandvatele kontodele kogutud. Keskpankade ja poliitiliste süsteemide vahelised piirid on muutumas üha voolavamaks, mis tekitab ka küsimusi seoses keskpankade sõltumatusega.

Hoolimata keskpankade jõulistest sammudest, ei ole soovitud inflatsiooni endiselt saavutatud. Paljudes riikides on intressimäärad jõudnud tasemele, kust nende edasine langetamine hakkab ohustama finantsstabiilsust. Majanduskasvu kiirendamiseks peaks laienema eelarvepoliitika roll, kuid selle tõenäosust vähendab varasemalt kuhjunud võlakoormus, mis ei luba valitsustel kulutusi suurendada. Varasemate majandusteoreetiliste seoste paikapidavuses paneb kahtlema madal palgakasv riikides, kus kitsad olud tööturul peaks nii palgad kui inflatsiooni kiiremini kasvama panema. Edasist deflatsiooniriski vähendab nafta hinna taastumine. Ennustame, et Brenti toornafta hind nihkub 2016–2017 pisut kõrgemale, umbes 45–50 dollari juurde barrelist.

Kardetud Hiina aeglustumise kulg on senini olnud lähedal meie prognoosidele, st majandus väldib rasket maandumist. Eelarve- ja rahapoliitika leevendamine Pekingis pehmendab negatiivseid mõjusid, mida põhjustavad tootmisvõimsuse ning elamispindade ülejääk ja kõrge võlatase. Hiina sisemajandusel on arvestatavat potentsiaali kujuneda tuleviku majandus-mootoriks, kuid on ebakindel, millal selline tasakaalustumine suuremat mõju avaldab. Teistes BRIC-riikides kujunevad majandustulemused väga erinevaks. Kui India kasvab 7,5 protsenti, ei rabele ei Venemaa ega Brasiilia sel aastal sügavast langusest välja struktuursete probleemide, madalate naftahindade ja poliitiliste murede tõttu. Üldjoontes ootame arenevatel turgudel 2017. aastal siiski teatavat stabiliseerumist.

USA majanduskasvu laiapõhjalises languses käesoleva aasta alguses ei avaldu meie arvates majanduse fundamentaalne nõrkus. Madalad intressimäärad, taastuvad aktsiahinnad ja nõrgem dollar on toonud majandusse uut hingamist. Majapidamistel on põhjust oodata tööturu olukorra edasist paranemist ja sissetulekute kasvu. Mõnevõrra kõrgemad naftahinnad stabiliseerivad olukorda tootmissektoris. Majanduskasv ulatub prognoosi kohaselt 2016. aastal 1,9 protsenti ja 2017. aastal 2,5 protsendini. Meie arvates on novembris toimuvatel USA presidendivalimistel Donald Trumpil 35–40 protsendi suurune võimalus valituks osutuda. Kui Trumpi majanduspoliitika rakendatakse ellu, ähvardaksid USA ja maailma majandust tagasilöögid.

Lääne-Euroopa viimased majandustulemused on olnud suhteliselt stabiilsed. 2016. aasta alguses saavutas euroala sama SKP taseme mis enne 2008. aastal toimunud Lehman Brothersi krahhi. Euroala SKP kasv peaks 2016. aastal saavutama 1,7 protsenti ja jõudma 2017. aastal 1,8 protsendini. Kuid euroala on tasakaalustamata kasvuga rahaliit ja seda varitsevad olulised poliitilised probleemid. Saksamaad tabab kasvav kriitika Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), USAlt ja teistelt euroala riikidelt tema 290 miljardi suuruse iga-aastase jooksevkonto ülejäägi (8 protsenti SKPst) ja ülemäära ettevaatliku majanduspoliitika eest. Pangandussektorile avaldavad survet suured korporatiivvõlad, ebatõenäoliselt tagasimakstavad laenud ja madalate intressimääradega keskkond. Populism võtab võimust üha enamates riikides, põhjustades pingeid ühise ELi projekti seisukohast. Kuigi meie hinnangul otsustab Suurbritannia jääda rahvahääletusel ELi, toob ainuüksi refrendumi toimumine kaasa muutused EL arengusuundades. Jätkuvaks proovikiviks on Euroopa jaoks põgenikekriisiga toimetulek.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite käekäik jääb lähiaastatel eriilmeliseks. Prognoosi kohaselt kasvab Rootsi majandus 2016. aastal 4% – pea sama palju kui eelmisel, kuid aeglustub 2017. aastal 2,8 protsendini. Kasvu toetab ennekõike tugev sisetarbimine, sealhulgas avaliku sektori tarbimise rekordiline kasv, mille abil kaetakse riiki saabunud põgenikega seotud kulutusi. Soome majandus on madalpunkti ületanud, kuid seda ootab ees pikk tee ülesmäge. Eksport paraneb mõneti, samas kui majapidamistele avaldab survet kõrge tööpuudus ja avaliku sektori jätkuvad kasinusmeetmed. Siiski võimaldab madal inflatsioon ostujõu paranemist. Eeldame, et Soome SKP kasv saavutab 2016. aastal 0,7 protsenti ja 2017. aastal 1,1 protsenti. Läti ja Leedu majandused kasvavad lähiaastatel sarnases tempos. 2016. aastaks ennustame Lätis 2,7 protsendist ja Leedus 2,8 protsendist SKP kasvu. Seda toetab tugevnevad tööturud ja selle najal suurenev eratarbimine.

Eesti majanduskasv jääb teistest Balti riikidest mõnevõrra aeglasemaks. Erinevalt Lätist ja Leedust on Eesti jõudnud praktiliselt täistööhõiveni, mistõttu on kasvuvõimalused ahtamad ja eeldavad tootlikkuse märkimisväärset suurenemist. Siiski jääb ka Eestis majanduskasvu peamiselt toetama eratarbimine. Prognoosi kohaselt peaks sellel aastal taas kasvama hakkama ka eksport ja ettevõtete ning riigi poolt tehtavad investeeringud. Võrreldes 2015. aastaga peaks SKP kasv kiirenema, jõudes 2016. aastal 2,0 protsendi ja 2017. aastal 2,4 protsendini.

Pärast kaks aastat kestnud deflatsiooni taastub selle aasta teises pooles hinnakasv, mis kärbib majapidamiste tarbimisvõimalusi, kuid võimaldab ettevõtetel paremini toime tulla suurenevate tööjõukuludega. Kõrgema elatustaseme saavutamist piirab aina enam pikaajaliste kasvuallikate puudus. Viimastel aastatel majanduskasvu ülal hoidnud kesktehnoloogiliste sektorite konkurentsieelis hakkab palgataseme tõustes vähenema. Rahvusvaheliselt konkurentsi¬võimelisi kõrgtehnoloogilisi tootmis- ja teenindusettevõtteid on aga vähe ja nende laienemist piirab sobiva tööjõu puudus.

Laadige alla: Nordic_Outlook_Mai2016

Vaadake esitluse slaide

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Nipid koduostjale: mida teha, kui kodulaenu tasumisega on probleeme

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Elu võib minna ülesmäge, kuid minna võib ka teisiti. Pole sugugi harv juhus, kui inimesel tekivad ajutised või pikemaajalised raskused laenumaksete tegemisega. Sellises olukorras on oluline mitte kaotada pead ega laenuandja eest peitu pugeda.

Reeglina raskused ja probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad. Mida varem esilekerkinud probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või kehvemal juhul väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.

Musta stsenaariumi käivitumisel ehk laenu tagasimaksete tegemisega raskuste tekkimisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.

Tulude suurendamine

Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla.

Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla. Olgu selleks oskuseks või võimaluseks vabal ajal taksot sõita, tegeleda tõlketööga või aidata naabrimehel remonti teha.

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine.

Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja tulud. Olemasolev info annab selgema ülevaate, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Maksepuhkus ehk laenupuhkus

Iga inimese elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa ja intressimakse suure osa. Seega ei pruugi maksepuhkus laenuperioodi alguses ehk ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda.

Erandina võivad pangad pakkuda ka täielikku maksepuhkust, st laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.

Laenupuhkuse puhul on oluline teada, et tegemist on laenuvõtja ja laenuandja kahepoolne kokkuleppega. See tähendab, et kui laenuandja hindab, et laenuvõtja probleemid ei ole ajutised, ei pruugi ta laenuvõtjale maksepuhkust võimaldada.

Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine

Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene või kiirlaene, mis on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, on üks võimalus võtta suurem madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Samas tuleb teada, et toodud näite puhul on oluline teada, et 30-aastase laenu puhul, mille intressimäär on 3%, on viienda aasta lõpuks tasutud pisut üle 10% laenusummast. See tähendab, et sellise laneu taas 30 aasta peale pikendamine vähendab laenumakset samuti ligikaudu 10% võrra.

Laneuvõtja jaoks on oluline eelnevalt välja arvutada ja enese jaoks selgeks teha, kas sellisest makseleevendusest on tema jaoks kasu.

Ostetud kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine.

Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on laenuvõtjal võimalik kolida vanematekodusse või väiksemale ja odavamale üüripinnale. Üüripinnale kolimine võib olla ajutine ja kui elu taas positiivsetesse rööbastesse pöördub, saab endisele pinnale tagasi kolida.

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis liialt kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind. Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvaraturundus: kuidas paista silma?
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!