Koolitus “Korteriühistu raamatupidamise ABC” toimub 25/10/2018

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamise ABC” toimub 25/10/2018 Tallinnas. Lektor on KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Pille Kaarlõp.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamise ABC“ on suunatud:

  • kõigile raamatupidajatele – nii neile, kes on seda tööd juba teinud kui ka neile, kes alles alustavad;
  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu raamatupidamist.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamise ABC“ annab Sulle:

  • teadmised raamatupidamise üldpõhimõtetest ja sellega kaasnevast seadusandlusest;
  • näidised korteriühistu kontoplaanist ja siseeeskirjadest;
  • seletab lahti korteriühistu arvestuspõhimõtted;
  • õpetab koostama majanduskava;
  • selgitab, kuidas koostada majandusaasta aruannet;
  • ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega raamatupidajatele.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamise ABC” toimub 25/10/2018 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: korteritehingute rahalise käibe kasv pidurdumas

Tõnu ToomparkMaa-ameti andmetel oli 2018 III kvartalis Eesti korteritehingute rahaline käive 378 miljonit eurot. See on väga napilt 0,1% eelmise aasta vastavast näitajast enam.

Korteritehingute käibe kasvu pidurdumine näitab, et pole sugugi võimatu, et korteriturg võtab viimastele aastatele omase olnud kiire kasvutempo maha. 2018 III kvartalis oli kogu Eesti korteritehingute arv aastatagusest 4,2% allpool.

Kogukäivet mõjutav tegur hind siiski tõusis. Eesti korteritehingute ruutmeetri hind oli 2018 III kvartalis 1183 €/m² ehk mullusest 2,6% kõrgemal. See on viimase 8 kvartali kõige väiksem hinnatõusu näitaja.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Nordic Real Estate Forum 2018

Nordic Real Estate Forum 2018

Eesti Arengu HLÜ: majanduskasvu jätkumiseks peavad ettevõtted rohkem investeerima

ERE / Estonian Real EstateEesti ettevõtted peaksid mõtlema investeeringute mahu suurendamisele, leiavad Eesti-Arengu HLÜ finantsanalüüsi osakonna eksperdid. Nende sõnul on investeeringute osakaal ettevõtlussektoris hetkel rekordiliselt madalal tasemel, mis võib tööhõive kasvu aeglustumise tingimustes mõjutada majandust tervikuna.

Eesti-Arengu HLÜ juhatuse esimehe, Maksim Sorokini sõnul ei saa praegune positiivne olukord Eesti majanduses kesta igavesti. „Kommertspankade hiljuti avaldatud andmed teise kvartali SKP taseme kohta näitavad, et majandus on kindlalt kasvukursil, ulatudes aasta võrdluses 3,7%-ni. Samal ajal tuleb silmas pidada, et märkimisväärseima panuse majanduskasvu andis ehitussektor, mille lisandväärtus kasvas aastaga 17%. Kuid nagu me mäletame kümne aasta tagust olukorda, ei saa ehitussektor olla pikka aega majanduskasvu veduriks,“ ütles Maksim Sorokin.

Tema sõnul võiks meid ettevaatlikuks teha ka kogukasumi vähenemine ettevõtlussektoris, mis ametlike andmete kohaselt oli üksnes aasta esimeses pooles 9%. „Peamiseks teguriks on endiselt tööjõukulude osakaalu kasv, samas kui tööviljakuse kasvutempo on aeglane, kõikudes 2% taseme lähedal. Just see avaldab negatiivset mõju erasektori kasumlikkusele, mis langes peaaegu 2009. aasta tasemele,“ lausus Eesti-Arengu HLÜ juhatuse esimees Maksim Sorokin. Ta lisas, et Eesti ettevõtete käibe üldine kasv oli aasta esimeses pooles 9%, kuid kulude dünaamika ületab endiselt seda näitajat.

Kõik see viitab Maksim Sorokini sõnul investeeringute mahu järsule vähenemisele: „Kui uskuda suurte kommertspankade statistikat, siis üksnes käesoleva aasta teises kvartalis vähenes ettevõtlussektoris investeeringute maht 20% võrra ja langes viimase 23 aasta madalaimale tasemele. Kui see suundumus jätkub, tuleb edasine kasv ära unustada.“ Sorokin märkis, et ettevõtted peaksid mõtlema investeerimisvõimalustele: „Tingimustes, kus majanduskasv ei saa enam tugineda tööhõive kasvule, on ainus võimalus majandusarengu toetamiseks tagada kapitali tootlikkuse kõrge tase.”

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mis tegeleb põhilistelt investeerimisega kinnisvarasse ja hüpoteeklaenude portfellidesse, aga ka paljutõotavatesse äriprojektidesse.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” soodushinnaga

Planeerimisseadus ja selle rakendamineKuni pühapäevani on  Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “XIXQ14” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 21.10.2018.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ toimub 17.10.2018

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab 17.10.2018 koostöös LHV-ga  konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“. Konverents toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses aadressil Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4.

Ajakava

9.00 – 9.30 Osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.35 – 10.20 „Olukord kinnisvaraturul? Kuidas pank mõtleb?
Rain Gontmacher, LHV Panga Krediidijuht

10.20 – 11.10 Kinnisvaraportaalide tulevikunägemused
Priit Kallas, DreamGrow Digital OÜ tegevjuht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Paavo Heil, Kinnisvara24.ee tegevjuht
  • Katrin Vilimaa, FB grupi „Korterite üürimine (maaklerita!)“ kaasomanik ja grupi „Investeerimine Kinnisvarasse“ omanik
  • Kaie Kass Agcay, Uus Maa Kinnivarabüroo juhatuse liige, turundusjuht

11.10 –11.40 Hispaania lõunaranniku turg investori ja maakleri pilgu läbi
Jaanus Laugus, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa partner

11.40 – 12.00 Kes tulevad Eestisse? Kus nad töötavad ja kus nad elavad? Mida neile pakkuda, mida arendada?
Ave Lauren, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator

12.00 – 13.15 Lõuna

13.15 – 13.45 „Sotsiaalmeedia muutuvast mõjust Y, X, Z põlvkondadele
Paul Aguraiuja, Reklaamiagentuuri IMPACT 80720 tegev- ja loovjuht

13.45 – 14.45 „Arhitekti pilguga uusarenduste protsessile ja kvaliteedile
Ülar Mark, Arhitekt

Uutest arengutest Tallinna kinnisvara planeeringutes
Endrik Mänd, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linna peaarhitekt – ameti juhataja asetäitja

Diskussioonipaneeli moderaator:

  • Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

14.45 – 15.05 Kohvipaus

15.05 – 15.50 „Mis on energiatõhususe hind kinnisvaraarenduses? Kas turg hangub?
Jarek Kurnitski, TTÜ professor

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Tiit Kuusik, AS Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse divisjoni direktor
  • Madis Mägi, Hausers Grupp OÜ juhatuse esimees
  • Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige

15.50 – 16.30 Uusarendused vs järelturg. Hinnastus ja erisused.
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige, partner
  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Konverentsi moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFLi juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km. Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ ekfl.ee

EfTEN investeeris Viljandi UKU Keskuse laiendusse 4,3 miljonit eurot

EftenNeljapäeval, 11. oktoobril avatakse Viljandis UKU Keskuse laiendus, millesse keskuse omanik EfTEN Kinnisvarafond AS investeeris 4,3 miljonit eurot.

UKU Keskuse brutopind suureneb ligi poole võrra, 10 700 ruutmeetrini, millest üüritavat pinda on 8 000 ruutmeetrit. Märgatavalt lisandub parkimiskohti, mida peale laienduse valmimist on 220 senise 109 asemel. UKU Keskuse uue pinna peamised üürnikud on New Yorker, Pepco, Eesti Töötukassa ja Uku Hambaravi.

„Kui EfTEN omandas endise Viljandi vangla kinnistu Riigi Kinnisvara enampakkumiselt 2010. aasta septembris, tekitas see paljudes turuosalistes imestust. Nüüd kaheksa aastat hiljem saame öelda, et endise vangla territooriumi ümberkujundamine kaasaegseks linnaruumiks on lõppenud ning EfTEN-il on olnud au mastaapset projekti ellu viia. Tegemist on EfTEN-i senise tegevusajaloo ühe kõige edukama investeeringuga,“ ütles EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakas.

Kokku on EfTEN investeerinud UKU Keskusesse ligi 10 miljonit eurot. UKU Keskuse arhitektuurilise lahenduse on loonud arhitektid Muru & Pere OÜ ning laienduse autoriks on Arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe. Laienduse ehituse peatöövõtja oli Tesman AS.

Merko: Ehitusleping Eestis (ärihoone Tallinnas)

Merko11. oktoobril 2018. a sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Aromare lepingu ärihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks aadressil Pärnu mnt 186, Tallinn.

Lepingu raames ehitatakse kuuekorruseline kontori- ja kaubanduspindadega ärimaja koos kahekorruselise ja 300 autot mahutava parkimismajaga.

Lepingu maksumus on ligikaudu 16 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.Tööd algavad 2018. aasta sügisel ja hoone valmib 2020. aasta märtsis.

Arco Vara: Eesti kinnisvaraturu oktoobrikuu lühiülevaade

* 2018. a. septembri andmed on esitatud 06.10 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris tehti Eesti korteriturul kokku 1812 tehingut. Võrreldes augustiga tehti 3,8% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 5,2% vähem tehinguid. Sügisese perioodi algusega seotud hooajaline kasv on pigem tavapärane ning on kordunud seni kestnud kasvutsükli jooksul sisuliselt iga-aastaselt. Võrreldes aastataguse perioodiga jätkus aga turuaktiivsuse alanemine teist kuud järjest, langust vedas jätkuvalt ennekõike Tallinna linn, kus on asunud vähenema nii uute kui ka järelturu korterite müük. Tallinnas tehti võrreldes eelmise aasta septembriga 8,7% vähem tehinguid. Aasta esimese üheksa kuu vältel on Tallinnas müüdud 1,6% rohkem kortereid kui aasta tagasi, kuid tehingute arv on kasvanud ainult üle 55 m2suuruste elamispindade puhul. Eesti aktiivseimates väikelinnades nagu Viljandis, Kuressaares, Rakveres kui ka Pärnus võis aga tehingute arvu langusele pöördumist märgata nüüdseks juba kolm kvartalit järjest. Kasvu peatumine tuleneb ennekõike aastatagusest kõrgest võrdlusbaasist, mida on juba pikemat aega loonud uute korterite edukas müük ning korterituru laiapõhjaline ja üleriigiline aktiveerumine.

Olenemata sellest, et enamikes Eesti väikelinnades on jätkunud elanikkonna ligi 1%-line vähenemine aastas ning Tallinnas seevastu ligi 1%-line aastane elanike arvu kasv, ei ole siiski käesoleval hetkel elanike arvu muutumisega seotud trendid olnud otseselt turul aset leidvate muutuste põhjuseks. Vaadates turul tehtavaid tehinguid, kinnisvaraportaalides pakkumisel olevaid varasid ning analüüside ostuhuviliste kliendiprofiili, on potentsiaalne ostjaskond ostuotsuseid edasi lükkamas ennekõike kinnisvara kõrge absoluutväärtuse tõttu. Olenemata, et 2014. aastast ei ole Tallinnas ega Tartus kinnisvara kättesaadavus piirkondlikku sissetulekut ja kinnisvara hinnataset võrreldes oluliselt halvenenud, ei ole siiski olemasolevast ostjaskonnast suur hulk tarbijaid võimelised kinnisvara praegustelt hinnatasemetelt soetama. Väikelinnades on muutused turul aset leidnud tunduvalt kiiremini, sest pakkumise moodustab valdavas osas ainult nõukogudeaegne elamufond.

Väikelinnade turud kirjeldavad klassikalist pakkumise ja nõudluse tasakaalustumist

Väikelinnade näitel on turul aset leidnud järgnevad muutused. Kõigepealt asus Tallinna ja Tartu aktiveerumise järgselt viitajaga nõudlus tugevalt kasvama ka väikelinnades, mille järel pöördus pakkumiste arv langusesse ning hinnakasv hakkas kiirenema. Seejärel püsis pakkumiste arv mitmetes keskustes ligi aasta aega kõigest mõnekuulise laojäägi juures, mis viis hinnataseme veelgi kõrgemale. Kui hea kuni väga hea siseviimistluse seisukorraga tüüpkorterite ruutmeetri hinnatase hakkas ületama piirkondlikku keskmise brutopalga taset, on järjest suurem hulk tarbijaid pidamas kinnisvara pigem kalliks ning on võimalusel otsimas odavamat elamispinda, kuid seda tulutult.

Edasiselt on pakkumiste arv ligi 6-kuulise viitajaga asunud jõudsalt kasvama ning hinnataseme kasv peatuma. Näiteks Pärnu linnas on mediaanhinna tase küll jätkanud kvartaalselt vaadatuna tänavu III kvartalis 11%-list kasvu, kuid hinnatase on täpselt sama, mis eelneva aasta IV ja selle aasta I kui ka II kvartalis. Täpselt samasugust olukorda on märgata ka näiteks Rakveres, Viljandis, Paides ja Jõgeval. Likviidsuse sarnasel tasemel püsimise ja pakkumiste arvu edasise kasvamise mõjul ei ole välistatud, et uuel aastal I kvartalist hinnatase mitmetes väiksemates keskustes veidi alaneb.

Sarnased kuid uute korterite laialdasest pakkumisest tulenevalt veidi erinevad muutused on lähikvartalitel aset leidmas tõenäoliselt ka Tallinnas. Lühiajaliselt võib Tallinnas veel järelturul hinnakasv kiireneda, sest alla 2000 €/m2 pakkumisel olevate uute korterite maht on jäämas järjest väiksemaks, kuid järelturu pakkumine on juba pikemat aega niigi õhuke ning see ei suuda uute korterite müüginumbrite vähenemist tõenäoliselt tasakaalustada. Ostjate jaoks turul valitsev olukord on siiski paranemas, sest tehingute arvu kasvu pidurdumise kõrval on pakkumiste arv taas kasvamas ning hinnakasv aeglustumas, mis võimaldab ostjaskonnal turul vahepealsel perioodil aset leidnud muutustega kohaneda.

Üüriturul on taas nõudlus kasvanud ning hinnakasv piirkonniti kiirenenud

Põhilise ostjaskonna moodustavad omanditurul endiselt 25-35-aastased tarbijad, kes on moodustamas eraldi leibkondi ning kellest suur hulk on ostmas oma esimest elamispinda, milleks on reeglina korter. Kuna ostjaskonna pigem kõrgetele nõudmistele vastava kuid taskukohase kättesaadavusega pakutava kinnisvara hulk on turul vähenenud, on järjekordselt märgata mitmetes Eestis suuremates keskustes üürituru taaskordset kasvamist. Kui möödunud aastate jooksul võis märgata laiapõhjalist üürikinnisvarasse investeerimist, mis tõi turule rohkem pakkumisi ning tasakaalustas pakkumishindu, siis vahepeal prognoositud üüriturul kujunev ülepakkumine möödus suhteliselt kiiresti. Üürihindade kasv on taaskordselt hoogustunud, ainuüksi Tartu linnas on käesoleval aastal olnud hea kuni väga hea siseviimistluse seisukorraga üürikorterite pakkumishindades ligi 10%-line kasv. Väikelinnades on olnud märgata suhteliselt sarnast hinnakasvu, üürikorterite pakkumine on taas langenud ning mitmetes maakonnakeskustes on vastuvõtliku hinnataseme juures kvaliteetset elamispinda hetkel leida tunduvalt keerulisem kui veel aasta tagasi.

Tallinnas on aastane üürihindade kasv olnud veidi tasakaalukam ning linna siseselt piirkonniti erinev, kuid puhtalt statistiliselt vaadatuna on hinnakasv jäänud kuni 5 protsendi juurde. Analüüsides kinnisvaraportaalide andmeid, on Tallinnas üüripakkumiste arv pea igakuiselt alanenud juba veebruarist saadik, muutusi on siiski kujundanud ennekõike üürituru hooajaline käitumine. Oktoobrist asub pakkumiste arv aga tõenäoliselt taas kasvama. Tallinnas on üürikorterite pakkumisi olnud viimasel ajal rekordiliselt palju, kuid arvestades vahepealset elanike arvu kasvu ning viimati 2015. aasta kevadel esinenud pakkumiste kõrgeimat mahtu, ei ole üürikorterite hulk kuulutusportaalides oluliselt kasvanud. Lähiajal jätkub Tallinnas küll aktiivne kinnisvarasse investeerimine, kuid väheste sobilike pakkumiste tõttu ei küündi see enam varasemate aastate tasemele. Teisalt on järjest enam märgata ka investeerimisotsuste edasilükkamist, sest näiteks eelistatuimate alla 20 m2 suuruste korterite pakkumisandmeid analüüsides peab tõdema, et nende prognoositav tootlus jääb juba pindalalt suurematele korteritele alla ehk pakkumishinnad on vastavas segmendis tihti üle hinnatud.

Tallinna linna koliv elanikkond on muutumas

Tallinnasse koliva elanikkonna struktuur on siiski olenemata seni sarnasest elanike arvu kasvust muutumas. Tööpuudus on üleriigiliselt madal ning kvalifitseeritud tööjõul ei ole enam põhjust pealinna kolida, suhteliselt sarnase palgataseme juures on nõudlust tööjõu järele ka juba kodukandis, kus igapäevased kulutused on madalamad ning elukeskkond võrreldes Tallinnaga sageli tunduvalt parem. Tallinnasse kolib jätkuvalt ennekõike madalama haridus- ja oskustasemega elanikkond, samas on järjest enam märgata, et osa neist ei tule Tallinnas oma eluga rahaliselt toime ning kolitakse mõne aja möödudes tagasi väikelinnadesse, seda eriti üksikisikutest leibkondade osas. Kõrgemalt haritud ning oskustööjõu liikumist tagasi väikelinnadesse hoiab eemale aga peamiselt asjaolu, et sellistel inimestel on sageli elukaaslane, kes aga ei leiaks tõenäoliselt omale endises kodukohas sobilikele tingimustele vastavat töökohta. Sarnaseid trende on välja toonud juba pikemat aega ka mitmed väikelinnades või nende lähipiirkonnas tegutsevad edukad tööstusettevõtted, kes sageli sooviksid näiteks koostöös avaliku sektoriga vastavale probleemile mingisugust lahendust leida.

Tehingute arvu vähenemist on turul olnud märgata ennekõike odavamate varade osas

Kinnisvarabüroode jaoks on perspektiivis küll turul tehtavate tehingute arvu vähenemine probleem, kuid kui hetkel vaadata tehingute struktuuri näiteks elamu- ja korteriturul, on ennekõike vähenenud kõige madalamasse hinnaklassi kuuluvate varadega tehtud tehingud, mille osas tavapäraselt nagunii ei kasutata ei vahendusteenust ega ka pangalaenu, sest tarbijad soetavad selliseid varasid valdavas osas omafinantseeringuga. Mitte, et senine tehingute arvu vähenemine ei oleks kinnisvarabüroodel näiteks hindamisteenuse osas nõudlust viimastel kuudel mõningal määral alandanud, vaid nõudluse vähenemine ei ole seni kulgenud samas tempos nagu kinnisvaraturu üldine langustrend.

Turuaktiivsuse alanemine, pakkumiste arvu kasvamine ning ühtlasi müügiperioodide pikenemine on aga peatselt teatud määral soodustamas kinnisvaramaaklerite teenimisvõimalusi, sest kuigi varade käibekiirus langeb, on seni elukondliku kinnisvara turg olnud järelturu osas pigem äärmiselt müüjakeskne. Inimesed on edukalt oma kinnisvara müügiga hakkama saanud ilma vahendusteenust vajamata, mistõttu äärmiselt aktiivne kinnisvaraturg on kinnisvaramaaklerite tegevust tavapärasele arusaamale vastupidiselt just seni takistanud. Turul valitsevad trendid on aga muutumas ning professionaalse müügi- ja turundusteenuse kasutamine muutub järjest vajalikumaks. Tallinna linnas on juba kuuldusi, et üksikute oodatud müügigraafikust maas olevate uusarenduste osas on asutud maakleritele pakkuma kõrgemat vahendustasu, et võimalusel müüki ergutada.

Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 23/10/2018

DiSC müügipsühholoogia 300x300Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 23/10/2018 Tallinna kesklinnas. Lektor on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turunduse õppejõud ja DiSC konsultant Aet Kull.

Koolituse “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele. Kinnisvaratehingute closing ja kliendi vastuväidete ületamine” sihtrühm on:

  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
  • kinnisvara spetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügijuhid, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest;
  • eraisikud, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Koolitusel saad teada:

  • kuidas planeerida efektiivselt müügiprotsessi vastavalt erinevatele klientidele;
  • kuidas lõpetada müüki ehk mida teha siis, kui klient ütleb “ei” – tegelikult alles siis müük algab.

Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 23/10/2018 kell 12.00-17.15 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EfTEN Real Estate Fund III: Tähesaju kaubanduspargis Hortese aianduskeskuse ehitustähtaja muutmine

EfTEN Real Estate Fund III AS teatas 20.09.2018, et tütarettevõtja Tähesaju tee OÜ alustas Tähesaju kaubanduspargis asuvale kinnistule Hortese uue aianduskeskuse ehitamist.

Seoses Hollandi terase tarnija asendamisega muutub ehituse valmimise tähtaeg. Ehitatava aianduskeskuse uus planeeritud valmimine on septembri lõpp 2019. a. Aianduskeskuse avamine on kavandatud 2019 aasta neljandasse kvartalisse.

Kortermajad soovivad renoveerimiseks riigilt maksimumtoetust

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEnamik renoveerimist plaanivaid kortermaju Eestis võtab ette tervikrenoveerimise ning taotleb riigilt maksimaalset ehk 40% toetust. “Seda ei osanud keegi 2014. aastal toetusmeetme planeerimisel ette näha,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud korteriühistute suurfoorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu. “Me ei arvanud, et 102 miljoni euro eest saab Eestis korda teha 407 maja, kui varem sai 37 miljoniga korda teha 650 maja,” tõi ta välja, rõhutades, et tegemist on siiski meeldiva üllatusega. “Majad saavad väga hästi korda. Praegu on 407st majast valmis 226 ja üle Eesti käib tõsine renoveerimine.”

Kui aga nõudlus on suur, kerkivad ehitushinnad. “40% toetusnõuetele vastavate rekonstrueerimistööde hind praegu on 293 eurot ruutmeetri kohta,” rääkis Reinsalu. “Kui arvutada see ümber umbes 60m2 korteri kohta, on rekonstrueerimise hind sellise korteri kohta varasemast 1800-2000 eurot kallim.” Reinsalu sõnul lähevad renoveerimisele sagedamini pigem väiksemad kui suured kortermajad. “Renoveermist juhivad Tartumaa ja Harjumaa, tublid ollakse aga ka Valgamaal ja Lääne-Virumaal, eriti Rakveres. Muret tundma paneb Ida-Virumaa, kus renoveerimist vajavate hoonete hulk on suur, aga selles meetmes on renoveeritud vaidkaks maja,” vahendas Reinsalu. “Viimase toetusmeetme 102 mln euroga saab korda 2% Eesti elamufondist. Selleks, et kogu rekonstrueerimise potentsiaaliga elamufond korda teha, läheks toetusteks tarvis 4 miljardit eurot, aga karta on, et selleni Eesti kunagi ei jõua.”

Reinsalu selgitas ka, et kortermajade renoveerimiseks 2019. aastal ette nähtud 32 miljonist on 22 miljonit eurot tegelikult varasema meetme väljamaksed, mis juba taotluste ja otsustega kaetud. “Kohustustest vaba uut raha on riigieelarve strateegias järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud 100 miljonit, aastaks 2019 aga 10 miljonit,” selgitas Reinsalu.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on riikliku renoveerimistoetuse jätkumine korteriühistutele hea uudis, kuid summad võiks olla suuremad. ”Meil on hea meel, et riik on Eesti Korteriühistute Liidu häält kuulda võtnud ning jätkab kortermajade renoveerimise toetamist. Eesti Korteriühistute Liidu poolt tänavu aasta alguses läbi viidud küsitlusest selgus, et korteriühistud on omalt poolt renoveerimisprotsessi alustamiseks juba rahamahukaid kulutusi teinud ning oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot,” vahendas ta.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Arco Vara: Haritav maa on olnud Eestis kõige tulusam investeering

Arco VaraSamal ajal kui elukondlik kinnisvaraturg on asunud jahenema, on käesoleval aastal näidanud keskmisest tugevamat kasvutrendi ennekõike metsamaa. Haritava maa hinnakasv on samaaegselt püsinud võrdlemisi sarnases tempos nagu aasta tagasi, kuid järjest enam on samuti märgata hinnakasvu piirkondlikku ja perioodilist kiirenemist.

Sisuliselt on mõlema segmendi hinnatase jätkanud lineaarset kasvutrendi aastast 2004. II kvartalis kujunes Eestis metsamaa mediaanhinnaks 2561 €/ha ning haritaval maal 2992 €/ha, III kvartalis olid hinnatasemed vastavalt 2869 €/ha ja 3200 €/ha. Metsamaa hinnatase kasvas III kvartalis aasta baasil 30% ning haritav maa veidi tasakaalukamalt 9,2% võrra. I kvartalis võis metsamaa aastast mediaanhinna kasvu märgata aga 27% ning II kvartalis koguni 54% juures.

Majandus- ja finantskriisi mõju oli metsa- ja põllumaadele pigem vähene

Nii metsa- kui ka haritava maa puhul on iga-aastaselt tegemist järjest kõrgemate hindadega, mida pole veel ajalooliselt Eestis esinenud. 2008. ja 2009. aasta sündmused viisid kogu kinnisvaraturul hinnataseme ja tehingute arvu langusesse, kuid majandus- ja finantskriis metsa- ja põllumaade osas kuigi olulisi turudünaamika muutusi kaasa ei toonud, metsa- ja põllumajandusliku kasutusotstarbega maad on sisuliselt jätkanud iga-aastast tempokat hinnakasvu.

Metsa- ja haritava maa hinnakasvu on panustanud alates 2004. aastast ennekõike Euroopa Liidu toetused, kuid majanduskriisi järgselt on vastav hoonestamata maade segment järjest enam käsitletav pigem kui investeerimistoode kui puhtalt põllu- või metsamajanduslike eesmärkidega kinnisvara. Eesti maatulundusmaade hinnad on võrreldes Lääne-Euroopa hinnatasemetega veel oluliselt madalamad, kuid põllumajandustoodete tootmismahtude ja ülemaailmse tarbimise kasvu jätkumise taustal jätkub siinne põllu- ja metsamaade hinnakasv. Kuigi metsamaade hinnakasvu on möödunud kvartalitel soodustanud osaliselt ennekõike varasemate perioodide soojad talved ning puittoodete osas kasvanud ekspordimahud, siis teisalt on hinnakasvu panustamas lisaks asjaolu, et suur hulk Eestis kasvavat metsa on lihtsalt jõudmas raieküpsesse ikka.

Maatulundusmaadega tehtav tehingute arv väheneb

Turuaktiivsuse alanemist on viimaste perioodide vältel toonud esile ennekõike asjaolu, et metsa- ja haritavate maade sobilikke pakkumisi on turul üha vähem. Suur hulk olemasolevast maafondist on juba koondunud suurmaaomanike kätte, kelle tõttu on üldine likviidsus turul alanenud, sest kinnistuid hoitakse kapitalikasvu teenimise eesmärgil portfellides võrdlemisi pikaajaliste positsioonidena. Vähenevate pakkumiste tõttu on sagenema hakanud ka väheväärtuslike kinnistute soetamine, mis on perspektiivis viimas ka näiteks raiesmike edasise hinnakasvuni, mille hinnatase on seni püsinud pigem madal. Seda, et maaturul on tehingute arvu kasv peatunud, peegeldab hästi ka statistika ettevõtete investeeringutest põhivarasse, mille juures investeeringud maasse pole 2015. aastast sisuliselt muutunud.

Sobilike pakkumiste vähesuse tõttu kuid siiski võrdlemisi tulutoova äri osas on tõenäoliselt väga suur hulk Eesti eraisikutest maaomanikest saanud mõnest või koguni mitmest ettevõttest kas telefonikõne või kirja, et neile kuuluvast kinnistust ollakse huvitatud ning sealjuures tehakse ka kohene hinnapakkumine. Hinnapakkumiste tegijate osas on aga reeglina tegemist vahendajatega, kes ei soovi maid soetada endale vaid soovivad neid vaheltkasuga maksimaalselt mõnekuulise vahega edasi müüa. Lõpptarbijateks on sageli välismaised investeerimisfondid või ka kohalikud suurmaaomanikud, kes on teatud piirkondades huvitatud oma positsioonide suurendamisest.

Varajased investeeringud põllumaasse on olnud äärmiselt tulusad

Metsa- ja haritava maa mediaanhinna kasv on alates 2004. aastast olnud tänavu III kvartali seisuga vastavalt 248% ja 757%. Võrdlusena võib siinkohal tuua näiteks Tallinna linna korteriturult sama perioodi mediaanhinna kasvu, milleks on 150%. Isegi kui arvestada, et kogu selle perioodi vältel oleks Tallinnas asuv korter olnud üürilepinguga koormatud, mille juures üürikorteri brutotootluseks oleks iga-aastaselt hinnatasemelt 7% kuid lisanduvat kapitali iga-aastaselt ei reinvesteerita, on haritav maa ilma laenuvõimendust kasutamata olnud endiselt ligi 3 korda tulutoovam, stabiilsem ning riskivabam kui elukondliku üürikinnisvara pikaajaline investeering.

Avati Mustamäe spordi- ja vabaajakeskus

www.tallinn.eeTeisipäeval, 9. oktoobril sai linnarahvas vastavatud Mustamäe Elamuste Keskust uudistada. Kolmapäevast on võimalik juba ka kõiki meelelahutuskeskuses pakutavaid vee-, sauna- ja spordimõnusid nautida.

Akadeemia tee 30 kinnistule rajatud spordi- ja vabaajakeskus pakub uusi sportlikke ja lõõgastavaid elamusi enam kui 13 000 ruutmeetril. Mustamäe Elamuste Keskuses on Eesti suurim spaa- ja saunakeskus, kuue 25-meetrise rajaga ujula ning lastebassein, Eesti moodsaim ja suurim 16 rajaga bowlingusaal, spordiklubide keti 24-7 Fitness jõusaal ja rühmatreeningute saal, Eestis unikaalsete tehniliste lahendustega akrobaatikasaal ja Eesti suurim batuudikeskus.

„Tööd kulgesid väga ladusalt ja tulemus on suurejooneline,“ tunnustas abilinnapea Eha Võrk. „Pole kahtlust, et see vaba aega mitmekülgselt sportlikult ja tervislikult veeta võimaldav keskus külastajaist puudust tundma ei hakka. Kindlasti hakatakse sinna käima ka teistest linnaosadest, arvestades, et tegemist on linna moodsaima ja võimsaima Spa’ga “

Sportimisvõimalustest väärib eraldi esiletõstmist spordisaali rajatud unikaalne tõstetav spordipõrand, mida on võimalik vastavalt saali kasutusotstarbele kas avada või sulgeda. See suurendab saali kasutusvõimalusi ning võimaldab ohutut treenimist sportvõimlejatele.

„Spordi- ja vabaajakeskuse rajamisega täitsime mustamäelaste ammuse unistuse,“ ütles linnaosa vanem Lauri Laats. „Kuigi Mustamäe on elanike arvult tallinna linnaosadest suuruselt teine, ei ole siin oma ujulat ja avalikku sauna ning korralikku mitmekülgseid võimalusi pakkuvat spordikeskust seni paraku olnud.“

Mustamäele sauna ja ujulaga spordikompleksi rajamiseks viidi läbi konkurss ning seati linna omanduses olevale kinnistule Astlanda Arendus OÜ kasuks hoonestusõigus.

Arco Vara: Elamumaa kruntide pakkumine hakkab taas täienema

Arco VaraEluasemeprojektide finantseerimine on pidurdumas

Tänavu perioodil jaanuarist augustini finantseeriti uute eluasemeprojektide arendamist 5,5% võrra suuremas mahus kui aasta tagasi samal perioodil, võrreldes 2016. aasta sama ajaga oli kasv aga siiski ligi 35%. Tänavu on edasine arendustegevus asunud pidurduma, periooditi võib märgata suuremate projektide finantseerimist, kuid üldiselt on laenumahu edasine kasv aeglustunud sarnaselt kinnisvaraturule kui tervikule. Iseenesest on mõningane kasvutempo pidurdumine äärmiselt tervitatav, riskid kinnisvara arendamise juures on viimaste kvartalite vältel oluliselt kasvanud ning turu mõningane pidurdumine on olnud igati ootuspärane. Samas, vähemalt Tallinna linnas on viimase kahe kuu vältel olnud arenduseks sobilike kinnistute hindamise osas märgata taas üsna tugevat kasvu. Arendajad on asunud turul tajutavate muutuste tuules kiirustama, turule soovitakse tuua mitmeid projekte, mille algatamist oleks tegelikkuses võinud läbi viia tunduvalt varem, seda nii elukondliku kui ärikinnisvara detailplaneeringute osas.

Kes arvab, et sarnaselt 2007. aastale peaks hetkel turgu vaatama kui pilguga, et vähemalt ühe projekti jõuab veel teha, siis tuleks soovitada pigem riskide konservatiivsemat hindamist kui veel mõni aeg tagasi. Korteriturul on hinnakasv taandumas kõigest mõne protsendini, väheneva tehingute arvuga kuud asuvad sagenema. Ehitushind on samaaegselt jätkanud tempokat kasvu ning arvestades avaliku sektori poolsete tellimuste mahtu ning olukorda ehitusturul tervikuna, ei ole ehitushinna alanemist hetkel kusagilt paista. Potentsiaalsete laenukliente arv on vähenenud ning Tallinna linnas on elanikkonna edasine kasvutempo perspektiivis aeglustumas. Arendusprojektide müügiperioodid on pikenemas, sellega paralleelselt turunduskulud kasvamas ning kuna enamus turuosalisi käitub suhteliselt sarnaselt, ei ole ka arendajate vahelise konkurentsi olulist leevenemist lähikvartaliteks võimalik prognoosida. Teisisõnu, kui varasemalt võisid arendajad finantsprojektsioonides teha arvestatavaid vigu või minna turule optimistlike ootustega, siis nüüd olukorras, kus kinnisvara pidev hinnakasv enam võimalikke ettenägematuid kahjusid ei pruugi korvata, peaks asuma oma võimalikke riske pigem ümber hindama.

Olulist kasvutrendi ei ole veel näinud ainult hoonestamata elamumaade turg

Käesoleva kinnisvaraturu kasvutsükli vältel ei ole veel tugevat kasvu kogenud sisuliselt ainult üks segment, selleks on aga kõige riskantsem arendusvaldkond, milleks on hoonestamata elamumaa. Korterituru aktiveerumise järgselt hakkas mõni aeg hiljem kasvama ka elamuturg, elamuturul on sarnaselt korteriturule aga pakkumiste arv vahepealsel perioodil vähenenud, pakkumishinnad kasvanud ning pakkumise struktuur halvenenud. Osa ostjaskonnast on asunud kallinenud hindade kõrval maja ostmise asemel otstarbekamaks pidama pigem juba selle ehitamist, mille järgselt on ka üksikelamu ehituseks sobilike kruntide hulk asunud turul järkjärgult vähenema.

Vaadates viimase nelja kvartali vältel hoonestamata elamumaadega tehtud tehinguid, siis on periooditi märgata väga tugevat tehingute arvu kasvu mitmetes erinevates Eesti piirkondades, kuid seda peamiselt Tallinna ja Tartu lähiümbruses. Volatiilne turuaktiivsus ei tulene aga mitte tehigute arvu üldisest tugevast kasvust, vaid asjaolust, et kinnisvaraarendajad on hakanud varasemalt buumiaegse perioodi lõpus pooleli jäänud projekte taaselustama. Hoonestamata elamumaade projektid koosnevad reeglina mitmekümnest krundist, mida on arendajad aga asunud tõstma ühest juriidilisest kehast teise, et alustada avalikku kasutusse suunatud taristu elementide nagu elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühenduse ning teedevõrgu väljaarendamisega kui ka müügitegevusega.

Hoonestamata elamumaade pakkumine on kinnisvaraportaalides seni näiteks Harjumaal 2016. aasta keskpaigast järjepidevalt vähenenud, Tartumaal seevastu 2015. aasta esimesest poolest alates. Sobilike kruntide hulk on soovituimates piirkondades vähenenud ning olemasolevate pakkumishinnad mõningal määral kasvanud. Tallinna lähiümbruses on üldistatuna tugevaimat nõudlust märgata kuni 50 000 eurose hinnaklassiga elamukruntidele, kuid suur hulk uutest esilekerkivatest elurajoonidest on paraku veidi kõrgemas hinnaklassis. Hoonestamata maa tehingute arvu ja hinnataseme kasvu on seni tagasi hoidnud võrdlemisi laialdane pakkumine, mille juures valdav enamus pakkumistest pärinevad buumiaegsel perioodil väljaarendatud elurajoonidest. Teisalt on majandus- ja finantskriisi järgselt hoonestamata maa arendusprojektide ning ühtlasi ka kruntide kodu rajamiseks soetamine veidi muutunud, mistõttu sarnaselt kümnenditagustele sündmustele ei ole elamumaa turul hinnataseme ja tehingute arvu kasvu sarnases tempos kiirenemist sel korral kindlasti oodata.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!