Planeerimisseadus ja selle rakendamine

SEB: Sada aastat Eesti majandust

SEB PankEesti Vabariigi 100. aastapäeva vaimus, räägib sellenädalane majanduskommentaar Eesti majanduse minevikust ja tulevikust.

Eesti majandust on enim ümberkujundanud iseseisvumised

Ehkki järgmine tõdemus kõlab küll triviaalsena, on ühe riigi majandussüsteemi kujunemine väga kompleksne protsess, mida mõjutab arvutu hulk erinevaid komponente. Kindlasti kuulub neist olulisemate sekka riigi geograafiline asukoht, valitsemissüsteem, inimeste haridustase. Eesti viimase 100 aasta majandusajaloo puhul on suurimaid muutuseid kaasa toonud siiski pöördelised sündmused poliitikas. Eesti kahekordne iseseisvumine ei ole tähendanud vaid poliitilise sõltumatuse saavutamist Venemaast, vaid sundinud meid end lahti haakima ka idanaabrite majandussüsteemist.

Eesti majanduse lähtepositsioon 1918. ja 1991. aastal oli väga sarnane. Nii nõukogude- kui tsaariajal, oli siinne majandus allutatud suure Venemaa nõudlusele. Tohutu sihtturg võimaldas siin tegutseda hiigelsuurtel tööstusettevõtetel. Kõige olulisemaks neist oli kahtluseta tekstiilitööstus. Eesti suurimaks tööstus¬ettevõtteks, nii minevikus kui ilmselt ka tulevikus, jääb Kreenholmi manufaktuur, kus hiilgeaegadel, enne esimest maailma¬sõda, leidis tööd üle 10 000 inimese. Suuri tekstiilitööstusi, mille toodang läks valdavalt Venemaale, paiknes mujalgi. Lisaks oli tsaariaegses Eestis tähtsal kohal metalli- ja masinatööstus, millele andis täiendavat hoogu lähenev sõda. Sõjatööstuse hiilgeaegasid Tallinnas meenutavad siiani hiiglaslikud uhke arhitektuuriga tööstushooned Kopli poolsaarel ja Ülemiste kvartalis. Lisaks nähti juba enam kui 100 aastat tagasi suurt potentsiaali tselluloositööstusel, mille tootmismahud toona kiiresti kasvasid.

Sarnaselt taasiseseisvumisele, keerati 1918. aastal lisaks senisele poliitilisele korrale pea peale ka majanduse toimimise loogika. Paljud suurtööstused olid juba sõja-aastatel ilma jäänud oma sisseseadest, kuid kadunud oli ka nõudlus. Lisaks muutunud poliitilisele korrale takistas endiste kaubandussuhete jätkumist Venemaaga revolutsioonijärgne majanduslik kaos. Hiiglaslikud ettevõtted ei olnud võimelised sel keerulisel ajastul piisavalt kiiresti uusi turge leidma, mistõttu pidi majanduse struktuur radikaalselt muutuma. Endiste hiigeltehaste asemele sündis palju väiksemaid tootmisettevõtteid, mis keskendusid eelkõige siseturule. Suuremahulised tööstused kerkisid sarnaselt 90ndatele siiski väliskapitali abil. Uue turusituatsiooniga suutsid paremini kohaneda tekstiili- ja tselluloositööstus, kes suutsid eksportida ka läänesuunal. 1920ndatel suurenes oluliselt toiduainetööstuse tähtsus ja nii mõnedki neist ettevõtetest suutsid oma toodangut ka eksportida. Väljaspool tööstussektorit mõjutas majanduse käekäiku kindlasti ulatuslik maareform, mis jaotas senised suurmõisad väiketaludeks. Lisaks tundele ajaloolise õigluse taastamisest, võimaldades see sõjajärgsetel aastatel inimestel enda maalapilt leib lauale saada.

Kuidas erineb tänase Eesti majandusstruktuur 1920ndatest?

Ehk suurim erinevus tänase ja 1920ndate Eesti majanduse vahel on viis, kuidas oleme harjunud mõtlema töötamisest. Kui täna on valdav enamus meist tavalised palgatöötajad, siis äsja iseseisvunud Eestis hankis suurem osa inimestest oma igapäevase talupidajana põllult. 1922. aastal oli põllumajandus peamiseks elatusallikaks 60% Eesti rahvastikust. Tööstuses töötamine elatas 16% inimestest, pisut vähem kui täna, kuid vähemalt sarnases suurusjärgus. Suurima hõivega tööstussektor oli omakorda tekstiilitööstus, mis tänaseks on oma tähtsuse pea täielikult minetanud. Et tuua mõned võrdlusnumbrid tänasest päevast: 2017. aastal töötas taime- ja loomakasvatuse alal 2,5%, töötlevas tööstuses 19% ja tekstiilitööstuses 0,7% kõigist tööga hõivatutest. Kaubandusest, mille alla 1922. aastal loeti ka majutus ja toitlustus ning finantsvaldkond, sai elatust 4% rahvastikust. Eelmisel aastal oli sama suur osa inimestest hõivatud vaid majutuse ja toitlustuse ala. Koos hulgi- ja jaekaubanduse ning finantstegevusega oleks kaubandus toonases mõistes olnud mullu sama oluline tööandja kui töötlev tööstus.

Tööstust domineeris 1920ndate alul kaks suurt haru: toiduaine- ja tekstiilitööstus. Neist esimene andis 1922. aastal vastavalt 22% ja teine 21% kogu tööstus¬toodangust. Kuigi toiduainete valmistamine on oluline tegevus¬ala ka tänapäeval, on uute harude areng selle tähtsust vähendanud. 2017. aasta kolme kvartali põhjal andis see 16% töötleva tööstuse müügitulust. Tekstiilitööstuse osakaal piirdus mullu 3%ga. 1922. aastal oli väga oluline tegevusala ka paberitootmine, moodustades tööstus¬¬toodangust 15%, tänaseks on selle osakaal vaid 2%ni on taandunud. Samas on puit Eesti tööstuse jaoks endiselt oluline tootmissisend. Täna on puidutööstusest saanud selgelt Eesti kõige tähtsam tööstusharu, mille toodang küündib pea viiendikuni kogu töötleva tööstuse mahust. Võrdluseks andis puidutööstus 1922. aastal 9% töötleva tööstuse toodangust. Kaasajal on mõistagi erinev ka majanduse spetsialiseerituse aste. Täna tähendab majaehitus inimese vaatevinklist ehk vaid kataloogist sobiva mudeli valimist. Tegelikkuses valmib hoone aga kümnete ettevõtete toodete ja teenuste abil. 1920ndatel kajastus sellest protsessist majandus-statistikas kaduvväikene osa: kodu püstitati oma kätega ja ise metsast raiutud palkidest. Toonastest tööstusharudest väärib veel mainimist metallitööstus, mis 1922. aastal andis tööstuse müügikäibest 14%, mullu umbes 11%.

Kuigi ka esimese vabariigi aegne Eesti oli suhteliselt edukas eksportija, siis kaasajal on väliskaubanduse tähtsus veelgi tõusnud. Kui 1920ndate lõpul eksporditi Eesti tööstus-toodangust hinnanguliselt 40%, siis 2017. aastal oli vastav osakaal 67%. Muutunud on ka peamised kaubanduspartnerid. Kui pea terve taasiseseisvusaja on Eesti ekspordi peamiseks sihtkohaks olnud Soome, kuhu mullu liikus 18% siin toodetud kaupadest, siis 1924. aastal müüdi toonasesse suhteliselt vaesesse naaberriiki kõigest 7% kaupadest. Eesti peamiseks kaubanduspartneriks oli hoopis Inglismaa, kuhu läks enam kui kolmandik siinsest ekspordist. Väga tähtsal kohal oli ka Saksamaa, kuhu suunduv müük moodustas koguekspordist 23%. Võrreldes 1920ndatega on konkreetsete riikide majandusliku käekäiguga seotud riskid märkimisväärselt vähenenud. Kahe suurima ekspordisihtkoha, Soome ja Rootsi, osatähtsus koguekspordis oli mullu kokku 35%.

182302 SEB artikkelJoonis 1. Eesti peamised ekspordipartnerid 1924. ja 2017. aastal, % koguekspordist.

Mis kannab Eesti majandust järgmised 100 aastat?

Muutused majanduses on viimase 100 aasta jooksul olnud peadpööritavad. Tuleb vaid loota, et järgmised 100 aastat lubavad meil majandust üles ehitada rahulikumas kesk-konnas. Taasiseseisvunud Eesti majanduslik areng on kahtluseta muljet¬avaldav. Samas räägitakse aina enam nn „keskmise sissetuleku lõksust“. Tõepoolest, kui mõtleme nende ettevõtete peale, kelle edul Eesti majandus püsib, siis tegutseb neist valdav enamus üsna traditsioonilistel tegevusaladel. Struktuursetest muutustest majanduses on ehk kõige märgatavam IT sektori tõus, mis lubab eestlastel müüa oma töötundi oluliselt kallimalt, kui see mõnel teisel alal võimalik oleks. Samas on ka IT sektor täna peamiselt käsitöölise rollis, täites tellijate vajadusi rätsepatöö põhimõttel. Kui tahame siit astuda sammu edasi, vajame tooteid, mille oleme ise välja mõelnud, kujundanud ja maha müünud, soovitavalt hulgikaupa. Tootmisel endal on tänapäevases väärtusloomes kahjuks väike roll. Kindlust tuleviku osas annab lisaks senisele edule paiknemine maailma kõige rikkamate turgude, Põhjamaade, vahetus naabruses. Peame vaid pisut rehepaplikult nuputama, mida ollakse neis riikides nõus meilt senisest kallima hinna eest ostma.

Üüriinvesteeringute nõustamine

Baltic Horizon Fund täiendavate fondiosakute noteerimisest Balti fondinimekirjas

Baltic HorizonVastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 22. veebruari 2018. a otsusele noteeritakse ja võetakse Northern Horizon Capital AS’i valitsetava fondi Baltic Horizon Fund’i täiendavalt emiteeritud 1 716 456 osakut kauplemisele Börsi fondinimekirjas.

Baltic Horizon Fund’i ülalnimetatud osakute esimeseks kauplemispäevaks on reede, 23. veebruar 2018. a. Juhul, kui peaks ilmnema ettenägematuid takistavaid asjaolusid, siis sellele lähedane kuupäev. Seega kaubeldakse alates 23. veebruarist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse NHCBHFFT all kokku 79 157 094 Baltic Horizon Fund’i osakuga (ISIN: EE3500110244).

Koolitus Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

15/05/2018 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC”

Kinnisvaraõiguse ABCKoolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub Kinnisvarakoolis 15/05/2018. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
  • eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
  • inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

  • hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks;
  • praktilised näited olulistest kohtulahenditest;
  • võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat turvaliselt;
  • ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
  • praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
  • laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 15/05/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

EstateGuru entered the Spanish market

EstateguruAs the economies of the European Union’s countries are on a rising trend, one cannot underestimate the growth of the Spanish market. According to CBRE, the Spanish economy has an expected growth of 2.5% compared to the European average 1.6%. From EstateGuru’s perspective, we are glad to identify the growing number of Spanish investors along with the rising interest in the Spanish real estate. Investing in alternative real estate assets in Spain is picking up a gear, providing opportunities that are pushing investors to take up positions in different sectors.

To enable our investors to benefit from the growing trend, EstateGuru has placed its focus on the Spanish market. In the following article you will find an overview of the reasons why Spanish and Marbella’s real estate is a solid investment opportunity that every real estate investor should aim to have in their portfolio.

Thriving real estate market

The real estate market in Spain and more specifically the Costa del Sol region is one of the best-valued areas for real estate investment. Whereas property value in mainland Spain is increasing between 20%-30% annually, in Marbella this percentage is within the higher range and sometimes even goes over it. 25% of Europeans are thinking of retiring abroad, and southern Spain is one of their favorite destinations, thereby increasing the demand for the region’s real estate. (Fabps.com)

The first 2 quarters of 2017 show a substantial increase in volume of residential sales over 2016’s figures for the same time period. Together, Marbella, Benahavís and Estepona show an increase of almost 14% over the same period in 2016, with Estepona on its own showing the greatest increase in sales volume with an incredible 37%. These are excellent indicators of the continuous steady growth of the property market in the greater Marbella area. (Panorama.es)

Connectedness and infrastructure

Two airports within a short drive, high-speed rail service and a modern motorway are included in the network of the region, resulting in a rising number of commuting people who spend the week working in Northern Europe followed by weekends in the Marbella sunshine, thereby also contributing to the increase in demand for local properties.

Speed of sales

Despite the high number of Spanish unsold properties, the high-quality homes in prime regions such as Marbella are selling very fast. Spanish banking groups forecast both increase in property sales and a moderate increase in prices. (Crystal Shore Properties)

Quality of life and microclimate

It is no secret that Marbella is one of the few places in Europe where people dream of living, where the quality-price ratio regarding real estate, leisure areas, restaurants, sports clubs, and water sports is one of the best in Andalusia. Marbella’s microclimate offers sunshine year round and even in the cooler months of January and December, it is still possible to sunbathe. Rain is almost unheard of in Marbella, meaning that many people are able to enjoy outdoor activities like Golf and hiking year round, thereby increasing the demand of properties. (Fabps.com)

This is a reason why Marbella is among the top destinations for retirement homes. Major international funds are investing hundreds of millions of Euros into the purchase of development land on the Costa del Sol. These investments are a major indicator of confidence in the future of the market for second and retirement homes. As a result, virtually all of the prime development sites in Marbella have been sold, with new projects currently in the planning stage. (Panorama.es)

Leisure activities

Marbella is well known for its quality golf courses and highest concentration of golf courses in Europe. With over 70 golf courses spread along the coast, Marbella is a top destination for golf lovers. Excellent climate allows sportspeople to play all year round, whether facing the Mediterranean or the mountains. (Birchwood Stanhope)

High-quality infrastructure, climate, quality of life and leisure time activities are nearly always accompanied by high demand in real estate that results in growth in real estate market. The market situation alongside with EstateGuru’s strong underwriting processes, local experienced partners and risk management can generate great investment opportunities and EstateGuru’s platform is glad to be able to offer these opportunities to our international investor base, along with the unique geographic diversification aspect.

Investors can use EstateGuru to make investments into Spanish secured property loans since February 2018!

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Baltic Horizon Fond mitteavaliku pakkumise lõpuleviimine

Baltic HorizonFondivalitseja informeerib Baltic Horizon Fondi (Fond) uute osakute emiteerimise lõpuleviimisest CA i Estland AB-le mitteavaliku pakkumisena seoses Postimaja kaubanduskeskuse omandamisega, millest anti turule teada 27. detsembril 2017. Kokku emiteeriti 1,716,456 uut osakut (Uued Osakud), mis vastab brutosummas 2 349 999.91 eurole, mis on Fondile tasutud.

Uued Osakud emiteeriti kooskõlas Fondi reeglitega hinnaga, mis vastab Fondi osaku viimase puhasväärtusele, s.o. hinnaga, mis vastab Fondi osaku puhasväärtusele jaanuar 2018 seisuga (EUR 1,3691).

Uute osakute emiteerimise tulemusena on Fondi Eesti Väärtpaberite Registris registreeritud osakute koguarv 79,157,094 (varasemalt 77,440,638 osakut).

Fondivalitseja on esitanud taotluse Uute Osakute kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsil.

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

EstateGuru siseneb Hispaania turule

EstateguruVaadeldes Euroopa Liidu riikide majanduse tõusvat trendi, ei saa jätta tähelepanu pööramata Hispaania majandusele ning kinnisvarasektorile, mille keskmine aastane majanduskasv 2,5% ületab olulisel määral Euroopa Liidu keskmist 1,6%. (CBRE) EstateGuru perspektiivist vaadates on meil hea meel näha tõusutrendi ka Hispaania investorite poolel ning ühtlasi oleme täheldanud täiendavat huvi investeerida ka Hispaania kinnisvarasse. Kinnisvarasse investeerimine on Hispaania turul uusi tuure kogumas, mis innustab investoreid järjest enam investeerima ka alternatiivsetesse sektoritesse.

Et lõigata kasu järjest kasvavast turust on EstateGuru fokusseerinud Marbella piirkonnale Hispaanias. Järgnevalt anname ülevaate põhjustest, miks on Marbella regiooni investeerimine hea täiendus kinnisvarainvestorite portfellis.

1. Jõudsalt kasvav kinnisvaraturg

Hispaania kinnisvara, eriti Costa del Sol piirkond, on üks kõige hinnatum piirkond kinnisvarainvesteeringute tegemiseks. Kui kinnisvara väärtus Hispaania sisemaal kasvab keskmiseks 20-30% aastas, siis jääb Marbella kinnisvaraturu tõus vahemiku ülemisse osasse või ületab seda. 25% Euroopa elanikest mõtleb pensionipõlves suvekodu ostmisele päikese all ning Lõuna-Hispaania on nende eelistatuim variant. Fabps.com) 2017. aasta esimesed kvartalid näitasid võrreldes 2016. Aastaga märkimisväärset tõusu ka kinnisvaramüügi tehingute arvu poolest. Marbella, Benahavis ja Estepona piirkonna tehingute arvu tõus on ligi 14%, sealjuures Estepona linna tõus on lausa 37%. Need indikaatorid toetavad tugevat jätkuvat kasvu Marbella piirkonna kinnisvaraturul. (Panorama.es)

2. Hea ühenduvus ja infrastruktuur

Kaks lühikese autosõidu kaugusel asuvat lennujaama, kiirrongid ja mugav kiirtee ühendavad Marbellat teiste piirkondadega, suurendades sellega kaugtööd tegevate inimeste arvu. Paljud Marbella elanikud veedavad töönädala Põhja-Euroopas töötades ning nädalavahetused Marbella päikese all puhates, seeläbi piirkonna kinnisvaraturgu elavdades ja nõudlust suurendades.

3. Müügituru aktiivsus

Olenemata suurest Hispaania müümata majade arvust on nõudlus kvaliteetse ning hea marbellalaadse asukohaga kinnisvara järele suur ning müügituru aktiivsus kõrge. Hispaania suurimad pangad ennustavad tulevikuks stabiilset tõusu nii müügituru aktiivsuse kui ka hinnataseme osas. (Crystal Shore Properties)

4. Elukvaliteet ja soe kliima

Marbella on tuntud ühena vähestest piirkondadest, kus elamisest inimesed unistavad ja seda piirkonna hinna-kvaliteedi suhte, puhkevõimaluste, restoranide, spordiklubide ning veespordivõimaluste tõttu. Marbella soe kliima pakub elanikele aastaringset päikesepaistet, mille all ka aasta külmematel kuudel jaanuaris ning detsembris on võimalik päevitada. Vihm on piirkonnas pea olematu, mistõttu saavad inimesed nautida vabas õhus aja veetmist aastaringselt ning see suurendab piirkonna nõudlust kinnisvara järele oluliselt. (Fabps.com)

Kliima on üks peamistest põhjustest, miks Marbella piirkond on ka populaarne pensionikodude piirkond. Mitmed suured rahvusvahelised fondid investeerivad sadu miljoneid eurosid Marbella piirkonna elamumaa ostmisesse, mis annab põhjust eeldada laiahaardelist elamuarendust tulevikus ning pakub seetõttu kindlustunnet piirkonna arengu suhtes. Suure nõudluse tulemusena on valdav osa pakutavatest arendusprojektidest juba müüdud ning pideva elamuarenduse tulemusena kerkivad uued hooned! (Panorama.es)

5. Vaba-aja tegevused

Marbella on maailmas tuntud kvaliteetsete golfiradade ning kõrge golfiradade tiheduse tõttu. Enam kui 70 rannikuäärse golfirajaga piirkond on üks peamistest golfimängijate sihtkohtadest. Hea kliima võimaldab mängijatel nautida golfi aastaringselt ja seda kas vaatega vahemerele või mägedele. (Birchwood Stanhope)

Hea infrastruktuuri, kliima, elukvaliteedi ja rohkete võimalustega kaasneb nõudlus kvaliteetse kinnisvara järele ning suur kinnisvaraturu aktiivsus. Marbella turusituatsioon koos EstateGuru tugeva protsessijuhtimise ning krediidikontrolliga võimaldab pakkuda investoritele suurepäraseid kinnisvarainvesteeringuid ning EstateGuru meeskonnal on hea meel pakkuda lähiajal Marbella investeerimisvõimalusi ka meie platvormil!

Investoritel on võimalik EstateGuru platvormi vahendusel Hispaania laenudesse investeerida alates veebruarist 2018!

Üüriinvesteeringute nõustamine

1Partner kinnisvaraekspert: korteriühistud üritavad Airbnb ära keelata

1Partner KinnisvaraJärjest enam korteriühistuid keelustab majas lühiajaliste üürilepingute sõlmimise ehk Airbnb, räägib 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

“Piirang mõjutab otseselt inimesi ja investoreid, kes tahavad kodumajutust pidada,” soovitas Vahter enne korteri ostmist võimalikke takistusi uurida.

Martin Vahteri sõnul on peamised probleemid peod ja turvalisus – võõraste inimeste ligipääs elumajja. “90% Airbnb üüripindadel mingit möllu ei toimu, aga mõni kindel korter meelitab millegipärast pidulisi rohkem ligi. Näiteks Maakri tänaval tekitas naabritele hiljuti üks selline peokoht peavalu. Suuremate ja kallimate Airbnb korteritega selliseid probleeme üldiselt pole ja nende klientuuri jaoks on see lihtsalt mugavam alternatiiv tavalisele hotellile,” rääkis Vahter.

“Kui aga korteris käibki iga päev pillerkaar, siis on ühistul omanikku sanktsioneerida raske. Müra ja korrarikkumiste tõendamine on keeruline. Tuleb palju kordi politsei kutsuda, saada avaldused teistelt elanikelt, tegeleda meeldetuletuste ja bürokraatiaga,” ütles Vahter.

“Sellepärast on paljud korteriühistud muutnud oma põhikirja, et lühiajaline üür üldse ära keelata. Põhikirja eiramise eest on võimalik teoorias esitada kahjunõue või isegi algatada korteri sundvõõrandamine. Praktikas on see küll kulukas, 3-5 aastat kestev protsess, mille jooksul võib probleem ka iseenesest juba lahenenud olla,” rääkis Vahter.

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

EKFL ja Swedbank kutsuvad 5. aprillil toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”


Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 5. aprillil Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”.

  • Eesti kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
    Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht
  • Baltikumi eluasemeturu võrdlus. Kus on väljakutsed?
    Tarmo Kase, AS Ober-Hausi Kinnisvara juhatuse esimees
    Diskussioonipaneelis: Loit Linnupõld, Priit Uustulnd, Kristjan Mitt
  • E-kaubandus vs uued kaubanduskeskused. Kes võidab, kes kaotab?
    Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige
    Diskussioonipaneelis: Allan Remmelkoor, Nele Peil, Signe Kõiv
  • Kinnisvara turunduse tulevikunägemused
    Andres Kuusik, Tartu Ülikooli turunduse õppetooli juhataja
  • Kas ärisektori kinnisvaraturg üürniku võimu all?
    Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige
    Diskussioonipaneelis: Tanel Olek, Urmo Utar, Einar Niin
  • Kogu tõde kinnisvarafondidest
    Margus Tinno, Colliers International Estonia partner
    Diskussioonipaneelis: Tarmo Karotam, Viljar Arakas, Madis Raidma
  • Kas eluruumi üüriturgu ähvardab buum?
    Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
    Diskussioonipaneelis: Ero Viik, Martin Rekor, Kristi Djomin

Konverentsil kuulutatakse välja konkursi ”Kinnisvarategu 2017” laureaat.

Päeva juhivad EKFL’i juhatuse esimees Mika Sucksdorff ja tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 3. aprilliks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Sooduspakkumine käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “l82741” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 25.02.2018.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest. Käsiraamatu autor on Niina Siitam.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade

Uus MaaVõrreldes detsembriga suurenes tehingute arv maakondades, mis ei lase end segada uusarendusturu tsüklilisusest. Tehingute arv suurenes kokku viies maakonnas ning langes kokku seitsmes maakonnas, ent üldise tehingute languse taga oli Harju maakond, kus pärast aktiivset detsembrit pöördus turg tavapärasesse rütmi. Enim suurenes tehingute arv traditsiooniliselt maakondades, kus detsember oli loid (Läänemaa, Lääne-Virumaa), lisaks Harjumaale, kus sõlmiti ligi 200 tehingut vähem kui detsembris, tabas suurem langus Pärnumaad (-24 tehingut). Ida-Virumaal sõlmiti 17 tehingut vähem, Tartumaal jäi tehingute arv detsembriga võrreldes samaks.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 1Andmed: Maa-amet

Mediaanhind oli kõrgeim Harjumaal, ulatudes 1668 EUR/m2-ni, ehkki võrreldes detsembriga toimus väike tagasiminek tehingute struktuurist tingitud muutuste tõttu. Sarnaselt tehingute statistikale suurenes mediaanhind valdavalt nendes maakondades, kus detsembris oli toimunud hinnalangus. Enim suurenes mediaanhind Järva maakonnas, suurenedes üle 100 EUR/m2. Enim langes mediaanhind Lääne- (-230 EUR/m2) ja Viljandimaal (-181 EUR/m2). Suurtest maakondadest suurenes mediaanhind Tartumaal (1351 EUR/m2, +91 EUR/m2), ent vähenes nii Pärnu- (1026 EUR/m2, -52 EUR/m2) kui Ida-Virumaal (164 EUR/m2, -44 EUR/m2). Kokku suurenes mediaanhind kuues maakonnas.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 2Andmed: Maa-amet

Nii nagu detsembri aktiivsuse taga oli Tallinna linn, tõi rahuliku jaanuari kaasa sama turg. Tallinna turu sedavõrd suur mõju Eesti kinnisvaraturule tuleneb ainuüksi sellest, et Tallinna korteriomanditehingute käive moodustab ca 80% kogu Eesti turu käibest. Jaanuaris sõlmiti Tallinnas 812 tehingut, tehingute mediaanhind oli 1727 EUR/m2. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv 173 võrra, mediaanhind vähenes 4,4%.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 3Andmed: Maa-amet

Muutunud huvist uusarenduste segmendis aitab ametlikest andmetest kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Võrreldes detsembriga vähenes juriidiliste isikute poolt võõrandatud kinnisvaraobjektide arv ligi 400 võrra , langedes tavapärasele tasemele. Sellest hoolimata oli uusarendusturg äärmiselt aktiivne, juriidiliste isikute osakaal moodustas võõrandamistehingutest ligi 56%.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 4Andmed: Maa-amet

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 5

Veelgi enam kui linna üldstatistikat, mõjutas uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus tunduvalt enam Tallinna linnaosade statistikat, kus tehingute arv on veelgi väiksem. 2018. aasta jaanuaris sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (231), vähemalt 100 tehingut sõlmiti veel Kesklinnas (146), Mustamäel (135) ja Põhja-Tallinnas (102). Lisaks sõlmiti napilt alla 100 tehingu Haabersti linnaosas. Võrreldes detsembriga suurenes tehingute arv vaid Mustamäel ja Lasnamäel, uusarenduste mõju tõttu vähenes tehingute arv enim Kesklinnas (-78) ja Haabersti (-56) linnaosas.

Uusarenduste mahu vähenemise tõttu suurenes mediaanhind vaid kahes linnaosas, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas. Mustamäe ca 7%-lisele hinnatõusule aitas kaasa vastupidine trend – uusarenduste müügi suurenemine. Enim vähenes mediaanhind Haabersti linnaosas (-8,2%), kus juriidiliste isikute poolt võõrandatud objektide arv vähenes võrreldes detsembriga enam kui kaks korda. Üle 2000 EUR/m2 oli mediaanhind Kesklinnas (2338 EUR/m2) ja Kristiines (2005 EUR/m2).

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 6Andmed: Maa-amet

Erinevalt Tallinnast oli Tartus jaanuar aktiivne ning uusarenduste turg, mis ehitusmahtude suurenemise läbi hakkab Tartu tehingute mediaanhinda sel aastal kasvatama, mõjutas juba aasta esimesel kuul tugevalt turgu. Jaanuaris sõlmiti Tartus 147 tehingut, mille mediaanhind oli 1481 EUR/m2. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv vaid kolme võrra, mediaanhind tõusis 11,4%, jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 7Andmed: Maa-amet

Anomaalseks tembeldatud Narva korteriturg ei näidanud hoolimata viimaste kuude positiivsetest sündmustest suuremat edasiminekut. Jaanuaris sõlmiti Narvas 44 tehingut, võrreldes detsembriga sõlmiti koguni 22 tehingut vähem. Mediaanhind, mis jaanuaris oli 440 EUR/m2, suurenes võrreldes detsembriga 16,1%, jõudes parima tasemeni pärast 2017. aasta märtsi.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 8Andmed: Maa-amet

Eelmise aasta kinnisvaraturu suure tagasitulija, Pärnu linna turg oli suvepealinnale omaselt jaanuaris tagasihoidlik, seda taaskord uusarenduste tõttu. Jaanuaris sõlmiti Pärnus 48 tehingut, mis oli väiksem arv pärast 2016. aasta jaanuari. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv 25 võrra, mediaanhind suurenes 3,6% tõustes kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 9Andmed: Maa-amet

Ülejäänud omavalitsustest oli taaskord aktiivseim Kohtla-Järve linn, kus sõlmiti 54 tehingut, mis oli 7 võrra vähem kui detsembris. Võrreldes Narva linnaga sõlmitakse Kohtla-Järvel küll rohkem tehinguid, ent nende mediaanhind on tavaliselt vähemalt viis korda madalam. Kohtla-Järvele järgnesid kolm Harjumaa omavalitsust, kus suure osa tehingutest moodustavad uued või uueväärsed korterid. Võrreldes detsembriga suurenes tehingute arv enim Sillamäel, kus detsembris sõlmiti 11 tehingut, jaanuaris aga 22. Sarnaselt Kohtla-Järvele kuuluvad aktiivsemate omavalitsuste hulka ka keskmisest kehvemas seisukorras elamufondiga ning väheatraktiivsed Tapa ja Valga vald. Teistest tunduvalt kõrgem mediaanhind oli kolmes Harjumaa omavalitsuses, mille hinnatase on sarnane Tallinnale.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2018 kinnisvaraturu ülevaade 10Andmed: Maa-amet

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Domus Kinnisvara: Ehitisregister – kas kinnisvara omaniku karistusregister?

Domus KinnisvaraEhitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevalt korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. Seega – selleks kuupäevaks peaksid olema kõik loakohustuslikud ehitised (kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooned) kantud ehitisregistrisse. Aga juba täna on kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev õigus rakendada sunniraha näiteks juhul, kui ehitisregisti andmete kontrollimise põhjal selgub, et ehitis on kasutusloata kasutusel. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

Ehitisregister, miks ja kuidas?

Ehitisregistri pidamise eesmärgiks on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine.

Kogu teave kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta esitatakse pädevale asutusele eelistatult elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Vaid juhul, kui dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse.

Registrisse kandmata ehitis- kas ebaseaduslik ehitis?

Ehitisregistrisse kandmata hooned on tõepoolest sageli ehitatud õigusliku aluseta, st näiteks ilma ehitusloata, ehitusdokumentatsioon on puudulik või ehitustegevus ei vasta nõuetele, on ehitatud ilma projektita, projektist erinevalt jne.

Enne 01.07.2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:

  • enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ehk enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis- sel juhul ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt;
  • enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis ehk pärast 01.01.2003 ning enne 01.07.2015 ehitatud ehitis. Ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.

Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige näiteks, kas ehitisele esitatavad nõuded on täidetud, kas ehituse otstarve vastab kasutuse eemärgile.

Kui palju maksab seadustamine?

Ebaseaduslikult ehitatud ehitise registrisse kandmiseks tuleb tasuda ainuüksi riigilõivu summas 500 eurot, mis sisaldab kõikide seadustamiseks vajalike lubade menetlemist. Küll aga ei sisalda see võimalike alusdokumentide hinda. Lisanduvad tasu ehitise auditi, tuleohutusauditi teostamise, elektripaigaldise tehnilise kontrolli akti vormistamise, ehitusjärgse mõõdistuse teenuse eest jne.

Miks või millal seadustada?

Ehitise seadustamine on eelkõige vajalik:

  • hoone on ehitatud projektist erinevalt;
  • hoonet on laiendatud, kuid ei ole esitatud vastavaid dokumente registrile;
  • hoone on ehitatud seda dokumenteerimata, seadusest tulenevatele nõuetele mittevastavalt;
  • hoonele soovitakse panga kasuks hüpoteegi seada;
  • kinnisvara müügitehingul soovib ostja ostu finantseerida pangalaenuga;
  • soovitakse hoonet kindlustada.

Kuigi 2020 1. jaanuarini on mitu aastat aega, soovitame me oma hoonete andmed registris korda teha, et vältida asjatuid hilisemaid sekeldusi ja järelevalvemenetlusi. Sel juhul võib kindel olla, et ehitisregistrist ei saa ehitise omanikule nö karistusregistrit.

On täiesti mõistetav, et kogu seadustamise protsess võib tunduda lahendamatu ja keeruline. Nõudeid ja nüansse on palju, mõisted keerulised ja õigeks registrikandeks vajalik korrektne andmete sisestus.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Kinnisvara müümise protsessist annab ülevaate käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?”

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakool OÜ käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

UMPA: 5 asja, mida pidada silmas investeeringu tegemisel

umpaInvesteerimine võidab populaarsust järjest laiema hulga inimeste seas. Tegime väikse analüüsi kõige sagedamini esinevatest probleemidest ja toome siinkohal teieni 5 asja, mida pidada silmas investeeringu tegemisel.

1) Määra adekvaatselt oma tootlusootus ja ajakava

Arusaamine sellest, kui kiiresti tahad vara väärtust kasvatada ja kui kauaks tahad oma kapitali paigutada, annab sulle kohe piirid, millisesse objekti investeerida. Juhul, kui tahad hoida vara väärtust tasub otsida kõige vähem tööd vajav objekt. Juhul, kui aga loodad teenida üle 10% tootluse, siis pead kindlasti vaatama arenduspotentsiaaliga kinnistu või mõne halvasti majandatud objekti suunas. Kui arvestad, et jõuad ise tegeleda objekti juhtimisega, siis määra ära ka enda aja hind. Samuti arvesta, et kõrgema tootlusega kaasneb ka kõrgem risk.

2) Konsulteeri spetsialistiga

Enne otsuse tegemist räägi kellegagi, kellel on selle objekti või kinnisvara valdkonnas sügavamad teadmised. Ära karda pöördud kinnisvara ettevõtete poole. Näiteks UMPA kogemusest lähtudes on 90% juhtudest esmane konsultatsioon täiesti tasuta. Sageli annab spetsialist sulle täiesti uue perspektiivi tehtavale investeeringule. Konsultatsioon võib tuua välja hoopis uusi tahke riski või likviidsuse osas.

3) Võrdle erinevaid objekte ja tee mitu pakkumist

Kui oled leidnud endale sobiva investeerimisobjekti, siis otsi sarnaseid objekte ja tee võrdlevad pakkumised. Sageli juhtub nii, et tegeliku hinna indikatsiooni saad ainult läbi konkreetse pakkumise tegemise. Pakkumishind ei pruugi olla lõplik tehingu hind ja omanike võimalused ja vajadused hinnaläbirääkimiste osas on erinevad. Algselt kallim või madalamat tootlust pakkuv objekt võib pärast hinna läbirääkimisi osutuda oluliselt odavamaks, või kasumlikumaks. Samuti annab erinevate objektidega tutvumine parema ülevaate turuolukorrast ja likviidsusest, mis mõjutab kindlasti investeeringust vajadusel väljumist.

4) Võta panga või finantseerimise pakkumine aegsasti

Kinnisvara investeering tehakse tavaliselt laenu toel. Juhul, kui omad põhiandmeid objekti osas, saad juba pöörduda panga poole. Võõrkapitali hind mõjutab investeeringu tootlust, seega tasub kaaluda, milline rahastamise mudel on kõige kasulikum. Pangad on konservatiivsed ja võtavad sageli otsuse tegemiseks kuu aega, vahest ka rohkem. Kui otsus tuleb kiiremini, siis on ta tõenäoliselt kallim. Näiteks ühisrahastuse kaasamisel võib rahastamise otsus tulla päevadega, kuid laenu hind on enam, kui kolm korda kallim. Tasub selle ajakuluga arvestada ja kaaluda kõiki kättesaadavaid rahastamise mudeleid.

5) Ära muuda plaani poolel teel

Kui oled loonud kava investeeringu ajakava ja eesmärgi osas, siis ära muuda plaani. See võib olla kulukas, või vähendada tootlust. Näiteks: Olles teinud otsuse, et soetad äripinna valmis ehitamise ja välja üürimise eesmärgil selleks, et saata tootluseks üle 20% aasta baasil, peaksid sellest kinni pidama. Objekti väärtus on kõige kõrgem, kui üürilepingust on järgi maksimaalne periood ja pind on parimas seisukorras. Juhul, kui otsustada mitte müüa, siis langeb investeeringu tootlus üle lepingu perioodi tavalise rahavoo investeeringu tasemele, mis on alla 10%. Juhul, kui sama aja jooksul oleks objekti müünud ja võtnud ette järgmise objekti siis oleks kapitali tootlus kasvanud. Hoidmisel aga on efekt tagurpidine. Või teistpidine näide: Soovid omada võimalikult madala riskitasemega objekti, mille tootlus ei ole kõrge aga rahavoo kindlus väga hea. Eesmärk 5 aasta järel objekt müüa ja võtta uus analoogne, selleks, et mitte tõsta riski amortisatsiooni või turuhinna osas. 5 aasta möödudes tundub, et objekt kestab veel 5 aastat, kuid vahetult pärast seda otsust toimub veesüsteemi rike, mille tagajärjel vajab objekt olulist remonti ja kulutused muudavad tootluse ajutiselt pea nulli lähedaseks. Jää plaani juurde ja toimi vastavalt oma tootluse ja riski tasemele. Kui kahtled küsi nõu investeeringu nõustajatelt.

Loomulikult on investeerimisel palju muid tahke ja ka kõige professionaalsemad investorid või nõustajad ei suuda maandada kõiki riske. Küll aga on võimalik õige tegevusega määrata ära riskide suurus ja saavutada enda poolt algselt pandud eesmärk.

Investeerimine on isiklik otsus ja alati peab arvestama ka kapitali kaotamise võimalusega, soovitame teha otsus igakülgselt kaaludes ja kõike riske arvestades.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

EKÜL: Purikaõnnetuse tagajärgede eest vastutab kogu korteriühistu

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLTänavu jaauaris jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus. “Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastub korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Varasemalt võis näiteks purikaõnnetuse kannatanu esitada kogu nõude ka ainult ühe korteriomaniku vastu, kel tuli hiljem esitada tagasinõue teiste korteriomanike vastu. See tähendas, et üks korteriomanik võis näiteks sattuda olukorda, kus ta pidi rahuldama nõude, mille suurus ületas kogu tema vara väärtuse. Kui nõuet vabatahtlikult ei täidetud, tuli tal selleks, et esitada omakorda nõue teiste korteriomanike vastu, pöörduda kohtusse. “Näiteks kaheksa aastat tagasi Tallinna kesklinna kortermaja juures juhtunud üliraske purikaõnnetus tõi kannatanu perekonnalt nõude neljale sama maja korteriomanikule,” meenutas Mardi. “Uus seadus ütleb aga, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,” märkis Mardi. ” Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.”

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Merko: Käivitus Basteja Life korteriarendusprojekt Vilniuse vanalinnas

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko statyba on käivitanud Vilniuse vanalinnas asuva Basteja Life korteriarendusprojekti. Kolmekorruseline kortermaja aadressil Strazdelio tn 5 valmib 2019. aasta lõpuks.

Kolmekorruselises katusekorrusega kortermajas (www.bastejalife.lt) on 75 korterit ja 87 maa-alust parkimiskohta, kaks sisehoovi ning vanalinna stiilis sillutisega sisetänav. A-energiaklassiga hoone korteritel on soojustagastusega sundventilatsioon ja vesipõrandaküte. Korterid on väga helikindlad nii sise- kui välismüra suhtes. Kortermaja arhitekt on Palekas Architects Studio, mida juhib Rolandas Palekas. Korterite suurused jäävad vahemikku 32–133 ruutmeetrit ning ruutmeetri hinnad on vahemikus 2500–4500 eurot.

Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvaratehingute maksustamine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.03.2018 Ärikinnisvara vahendamine