Kinnisvara korrashoiu alused

“Kinnisvara hindamise ABC” koolitus toimub 16/03/2017

Andres Teder: Kinnisvara hindamineKinnisvarakoolis toimub 16/03/2017 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest.  Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolituse “Kinnisvara hindamise ABC” eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“ toimub neljapäeval 16/03/2017 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372  506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Koolitus Kinnisvara täiendkoolitus

Statistika: maade turul jääb tehinguid vähemaks

Tõnu Toompark2016 IV kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetele tuginedes 3107 tehingut hoonestamata maadega. Turuaktiivsus ehk tehingute arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 7%.

Nii vähenes ka hoonestamata maa tehingute käive. Kui 2015 viimases kvartalis oli hoonestamata maa tehingute käive 115 miljonit eurot, oli see 2016 viimases kvartalis 101 miljonit eurot ehk aastatagusest 13% vähem.

Kuivõrd hoonestamata maade tehingud on kallimast piirkonnast Tallinnas-Harjumaal kaugemale kandunud, on vähenenud keskmise tehingu väärtus. 2016 IV kvartalis oli keskmise hoonestamata maa tehingu väärtus 32 382 eurot ehk 2015 vastavast näitajast 6% vähem.

Kokkuvõtlikult võime öelda, et kuigi räägime korterituru ja ärikinnisvaraturu aktiivsusest, ei ole see aktiivsus maade turul veel oodatud hoogu üles võtnud.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvaramaakleri ABC

Kust leida infot korterite arendusturu kohta?

Tõnu ToomparkMis toimub uute korterite turul? Kas pakkumine kasvab ja ülepakkumine viib hinnad alla? Või leiavad pakkumised mõistliku aja jooksul ostjad?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringuteenus.

Uusarenduste monitooringuteenus vaatab nii Tallinna linna, Tallinna linnaosade kui üksikute arendusprojektide või projektide kogumite lõikes, kui suur on pakkumine, millised on müügitempod ja milline on pakkumiste hind.

Monitooringuteenus näitab ilmekalt, kas uute korterite müügitempod liiguvad tõusu- või langusesuunas ja kas arendajad on pigem hindu kergitamas või kukutamas.

Kui oled huvitatud uusarenduste värskest infost, anna teada +372 525 9703 ja/või tonu@adaur.ee. Saame kokku ja räägime lähemalt, kuidas andmestikust maksimaalne väärtus välja võtta.

PS: Vajadusel on võimalik teha arendusprojektide statistika aruandevormid vastavalt tellija vajadusele.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Arco Vara: Makromajanduse ülevaade

Arco VaraStatistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,2%. Kasvu suurimaks toetajaks oli transpordi, kaubanduse ja energeetika tegevusaladel loodud lisandväärtus. Suurimad majanduskasvu pidurdajad olid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ehitus ning kinnisvaraalane tegevus. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades. Eesti Panga andmeil võib majanduse täiendav stimuleerimine laenurahaga praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise. Kolmel järjestikusel aastal kahanenud investeeringud on vähendanud järgmiste aastate kasvupotentsiaali. Ettevõtete baromeeteruuringud kui ka prognoosid osutavad siiski majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele.

Kolmandas kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 289 miljonit eurot ehk 5,5% SKPst (2015. aasta III kvartalis 3,3%), püstitades sellega rekordi. Ülejäägi suurenemise tagasid kaupade ja teenuste ülejäägi kasv ning investeeringutulude netoväljavoolu vähenemine. Eesti Panga kiirhinnangul oli maksebilansi jooksevkonto novembris 76 miljoni euroga plussis. Kaubaeksport kasvas kiiremini kui kaubaimport (eksport 8%, import 6%). Eksport kasvas enim Soome ja Saksamaale, kahanes enim aga Lätti ja Hollandisse. Teenuste eksport kasvas tänu reisiteenuste ja muude teenuste väljaveo suurenemisele 8%, ehkki trandsporditeenuste eksport on endiselt madalseisus. Jooksev- ja kapitalikonto summa oli novembris 96 miljonit eurot, tähendades, et riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem vahendeid kui sealt kaasasid. 2016. aasta novembris kasvasid ekspordihinnad 3% ja impordihinnad 1% võrra.

2016. aastal jõudsalt kasvanud palgatulu ja tarbimine soodustas maksutulude laekumist, Eesti riigieelarve tulud sõltuvad suures osas tööjõumaksudest. Tulu on suurendanud ka kõrgemad aktsiisimäärad alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele. Kasvanud maksulaekumist on kindlasti toetanud ka Maksu- ja Tolliameti efektiivsem tegevus, seda ennekõike käibemaksuga ning palgakuludega seonduvalt. 2016. aastal kogus Maksu- ja Tolliamet makse 6,26 miljardit eurot ehk 100,1 protsenti riigieelarves planeeritust, võrreldes 2015. aastaga koguti makse 5,5% enam. Eelarve planeeritust suurem laekumine tulenes eelkõige keskmise töötasu kasvust. Detsembris ulatusid maksulaekumised 534,8 miljoni euroni, mida oli 9,6% rohkem kui aasta varem samas kuus.

Laenuintressimäärad novembris praktiliselt ei muutunud – uute väljastatud eluasemelaenude keskmised intressimäärad olid 2,3%. Intressimäär, mis vahepeal pisut tõusis, on viimastel kuudel langenud 2016. aasta alguse tasemele. Intressimäärade arengut on mõjutanud ka see, et eluasemelaenu aktiivselt pakkuvate pankade hulk on varasemast suurem. Tähtajaks tasumata laenude maht on püsinud väike, novembri lõpus oli rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht 180 miljonit eurot, mis moodustas 1,2% laenuportfellist.

Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtetele novembris väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,5%, mis erinevalt eluasemelaenudest oli kuuga kasvanud ligi 0,4%.

Septembri istungil otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana -0,40% ehk negatiivsete intresside keskkond jääb püsima. Nõukogu on jätkuvalt eeldusel, et Keskpanga baasintressimäärad püsivad sarnasel tasemel veel pikema aja vältel. Nõukogu kinnitab, et igakuiseid varaoste jätkatakse kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või seni, kuni inflatsiooni areng on püsivalt kohandunud soovitud inflatsioonieesmärgiga.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti ka novembris, seda aasta võrdluses 9,1%. Sealjuures on kasvanud enamiku sektorite laenumaht, aasta jooksul suurenesid enim kinnisvaraettevõtete laenud. 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis vähenes ettevõtete laenamine välismaalt ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Kokku kasvas ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell novembris aasta võrdluses 7,4%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid novembris samuti kiiresti – aasta võrdluses 8,6%. Ettevõtete hoiused kasvasid aasta võrdluses 9,7% ja majapidamiste omad pisut aeglasemalt, 7,6%. Kuuga suurenes hoiuste kogumaht 149 miljoni võrra, 11,5 miljardi euroni.

Eluasemelaenude kasv on alates 2016. aasta teisest kvartalist kiirenenud. Novembris kiirenes eluasemelaenude portfelli aastakasv 5%ni. Uusi eluasemelaenusid väljastati 93 miljoni euro väärtuses, mis on samas suurusjärgus kui paaril viimasel kuul, kuid ligikaudu 15% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Novembris kasvas nii lepingute keskmine väärtus kui ka arv. Lepingute keskmine väärtuse kasv viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on endiselt suurenenud.

Majapidamiste muude laenude kasv püsis sarnaselt eelmistele kuudele kiire, mille kasv on tingitud peamiselt autoliisingu tõttu, mille kogumaht suurenes novembris aasta võrdluses 16%. Eesti peredest on laenu võtnud 41% ehk sama palju kui ligi kaks aastat tagasi ja pooled laenukohustustest on seotud kinnisvaraga. Käesoleva aasta jooksul plaanib laenu võtta ligikaudu viiendik peredest ja enamikul neist on juba mõni laenukohustus.

2016. aasta kolmandas kvartalis suurenes tööpuudus Statistikaameti andmetel 7,5%ni, sest tööturul osalemise aktiivsus kasvas, kuid hõive määr kahanes. Hõivatute arv vähenes aastavõrdluses 1,2% ning see toimus pigem avalikus kui erasektoris. Töökohti on alates 2010. aastast loodud enim teenindussektoris, samal ajal on tööstussektoris hõive olnud senini väiksem kui enne kriisi. Hõive kahanemine tähendab, et juba mõnda aega majanduse kasvutempot ületanud tööjõukulude kasvukiirus peaks hakkama aeglustuma.

2016. aasta sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood, mille järel inflatsioon on hakanud kiirenema. Olenemata kiiresti kasvavatest tööjõukuludest ja nõudlusest on hinnatasemete kasv püsinud siiski võrdlemisi nõrk. Hindade aastakasv kiirenes detsembris Statistikaameti teatel 1,0%lt 2,2%ni. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus samal ajal 1,1%ni, mis on endiselt madalam Euroopa Keskpanga 2% lähedasest inflatsioonieesmärgist. 2016. aasta esimesel poolel toimunud hinnalanguse tõttu jäi aasta keskmine inflatsioon nulli lähedale (0,1%). Detsembri hinnakasvus andsid tooni iga-aastased hooajalised tegurid: puu- ja köögiviljade kallinemine, alkoholi ning riiete ja jalatsite allahindlused, lisaks tõstsid hinnataset ligi 30% kasvanud lennupiletite hinnad. Edasine hindade areng sõltub suurel määral Eesti maksupoliitikast ja nafta hinnataseme kujunemisest maailmaturul, mistõttu 2017. aastal kujuneb Eesti hinnakasv kiiremaks kui euroalal keskmiselt. 2017. aastaks prognoosib Eesti Pank tarbijahinnaindeksiks 2,8 protsenti.

Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis esimese poolaasta 7,8%lt aasta võrdluses 7,1%ni. Keskmine palk ulatus kolmandas kvartali 1 119 euroni, olles hooajalisi tegureid arvestamata teise kvartaliga võrreldes umbes 45 euro võrra väiksem. Kui hooajalisi tegureid arvesse võtta, siis keskmine palk kolmandas kvartalis kasvas võrreldes teise kvartaliga, kuid aeglustuvas tempos. Palgaväljamakse mediaaniks osutus III kvartalis 785 eurot, mis kasvas võrreldes keskmisega kiiremini nii valitsemisasutustes kui ka ettevõtetes äriregistris, kokku aasta võrdluses 6,7%. Seega nihkub keskmine palk ajas järjest lähemale mediaanpalgale. Valitsuse prognooside kohaselt on 2017. aastal oodata 5,5%list palgakasvu 1 200 euroni kuus.

Seni jõuliselt tõsnud keskmine palgatase pole sissetulekutaseme ühtlustumise hindamisel objektiivne näitaja, kuna see on osaliselt tulnud ettevõtlus- ja palgatulu ümberjaotumisest. Kiiret palgakasvu aeglase majanduskasvu ajal selgitab tööjõumahukate tegevusalade parem käekäik. Suurem osa majanduskasvu takistanud tegevusaladest on kapitalimahukad, mis kujundavad tööturu olukorda suhteliselt vähem. Sealjuures on aga tööjõumahukate tegevusalade areng olnud kiirem ja nõudlus täiendava tööjõu järele on kaasa toonud palgakasvu lahknemise majanduskasvust. Keskmise brutokuupalga kasv oli 2016. aastal hakanud aeglustuma ning järgmistel aastatel kohanemine tööturul jätkub. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aasta reaalpalga kasv oluliselt alla viimaste aastate reaalpalga kasvule, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet.

Kvartaalsed makrokeskkonna näitajad

2015/2016. aasta näitaja Väärtus Muutus võrreldes eelmise kvartaliga (%) Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%)

Jaemüügi mahuindeks (III kv, 2010=100, %)   -0,3 4,3
Tarbijahinnaindeks (IV kv, %)   0,0 1,3
Ehitushinnaindeks (III kv, %)   0,7 -0,7
Korterite ruutmeetri keskmine hind (III kv, €) 1 086,3 2,3 8,2
Registreeritud töötud (III kv) 27 720,3 4,4 -2,0
Keskmine brutokuupalk (III kv, €) 1 119,0 -3,8 7,1
Eksport (III kv, mln €) 3 022,0 -0,3 6,8
Import (III kv, mln €) 3 330,6 -4,5 1,9

Allikas: Eesti Pank

Eesti Pank kehtestas alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude väljastamisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetavalt laenubuumi riski ja teatas tänavu aprillis valmidusest nõudeid karmistada. Praegu kehtivatest nõuetest on esimene, et laenusumma võib olla kuni 85% laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Kui laenu käendab KredEx, võib laenu anda kuni 90% tagatise väärtusest. Teise nõudena peavad kõik laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed moodustama kokku kuni 50% tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis laekub laenutaotleja pangaarvele. Kolmas nõue piirab eluasemelaenu maksimaalse pikkuse 30 aastale.

2016. aasta märtsis hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ning võlaõigusseaduse muudatused, mis puudutavad laenu tagatiseks oleva vara hindamist. Sellest tulenevalt võivad eluasemelaenu väljastavad pangad nõuda uute korterite ostjailt kinnisvaraarendaja hinnapakkumise asemel ostetava vara eksperthinnangut. Muudatus teeb uute korterite soetamisega seotud asjaajamise ostjaile kallimaks ning võib suurendada nõutavat omafinantseeringut. Osalist hinnatõusu on piirkonniti oodata ka 2017. aasta märtsis kehtima hakkavast krediidiandjate- ja vahendajate seaduse lisana kehtivast määrusest, mis käsitleb nõudeid krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ja kogemustele. Määruses sisalduvad ennekõike kinnisvara hindajatele suunatud nõuded, mille taustal lisanduvad senisele eksperthinnangu koostamisele mõningad täiendavad tingimused.

2016. aasta majanduslike suursündmuste taustal prognoositakse, et nii Brexit kui võimalikud raskused Euroopa panganduses ja Rootsi kinnisvaraturul toovad lähiajal kaasa kõrgendatud konservatiivsuse ennekõike pankade riskide juhtimises ning selle poliitikas tervikuna. Rahandusministeeriumi 2016. aasta sügisese prognoosi kohaselt prognoositi Eesti majandusele 2016. aasta kasvuks 1,3% ja 2017. aastaks 2,5%list kasvu. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, mida toetab ühelt poolt prognoosikohane kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv. Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2017. aastal oodata Eesti majanduses 2,6%list kasvu. Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3-protsendilist majanduskasvu.

Eesti ettevõtete laenuportfell on lähiminevikus kasvanud stabiilselt, aga põhiosa laenudest läheb tegelikkuses äripindade finantseerimiseks ehk otseseid kapitaliinvesteeringuid ei ole tehtud, mistõttu investeeringutest ei ole tegelikku olulist tulu juurde tekkinud. Tõuget vajaks ennekõike majanduse kasvupotentsiaal, st ettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimekus. SKP kasv tuleneb lähiaastatel investeeringute ning ekspordi kasvu taastumisest. Taolise kasvu taastumine saaks aset leida juhul, kui ettevõtete müügihinnad liiguvad ülespoole ning tootlikkuse langus ei süvene.

Eesti elanike sissetulekud ja ostujõud on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, majapidamiste tarbimise kasv on sealjuures olnud mitme aasta vältel majanduskasvu edestav. Kiirelt kasvanud ostujõud hakkab lähiajal aga inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustuma, mis tuleneb ennekõike energia odavnemise lõppemisest ning maksutõusudest. Kodumajapidamiste investeeringute osas on oodata kasvu aeglustumist, mistõttu ei tohiks lähiajal enam tulla kinnisvara tehingute arvu kasvu.

Laenukasvu kiirenemine võib suurendada pankade neid riske, mis on ennekõike seotud kinnisvaraturuga. Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on oht, et kinnisvarahinnad ning eluasemelaenud ja kinnisvaraettevõtete laenud hakkavad kiiremini kasvama. See suurendab pankade haavatavust kinnisvaraga seotud riskide suhtes. Eesti Pank on eluasemelaenude liigse kasvu riski ennetamiseks pankadele kehtestatud eluasemelaenude väljastamise nõudeid vajadusel karmistamas, kui riskid laenu- või kinnisvaraturul peaksid suurenema.

Kinnisvarakoolitused avalikule sektorile

Toyota avas Narva äripargis piirkonna moodsaima autokeskuse

MerkoELKE Grupp avas reedel Narva äripargis pidulikult 2,5 miljonit eurot maksnud ja 13 inimesele tööd andva Eesti moodsaima Toyota keskuse. Täisteenust pakkuva autokeskuse ehitas Merko.

Autokeskuse tegevjuhi Valdik Uski sõnul on Narva ja kogu Kirde-Eesti arenev ning suure potentsiaaliga piirkond, kus on nõudlus kõrgel tasemel teenuste järele ja samas piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu nende teenuste pakkumiseks.

“Viimaste aastate Eesti müüduim automark Toyota on hinnas ka Ida-Virumaal, mis on tekitanud suure nõudluse esinduse tasemel teeninduse järele,” ütles Uski. “Klientide huvi Toyota Narva keskuse vastu on suur juba praegu ning usun, et saame oma tegevusega anda panuse terve piirkonna arengusse. Meie kasutatav tehnoloogia on tipptasemel ja usun, et samal tasemel on ka meie klientidele pakutav teenindus.”

Lähiaastail on plaan keskuse töötajaskonda kasvatada 25-ni, et pakkuda piirkonna arvukale klientuurile senisest paremat teenust ning haritud noortele võimalust oma oskusi kodukohas rakendada ning arendada.

Värbamist suvel alustanud Toyota Narva autokeskuses asuvad mõne erandiga tööle kohalikud spetsialistid, kes läbisid eelnevalt mitmekuulise täiendkoolitusprogrammi ning praktika.

“Konkurents igale ametikohale oli kõva mitte ainult inimeste arvu, vaid ka nende sisu ja kogemuse poolest. Usun, et oleme komplekteerinud
väga hea meeskonna,” lisas Uski.

Autokeskuse ehitanud AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Keit Paali sõnul sujus koostöö ladusalt ja tulemuslikult. “Tegemist on juba mitmenda meie ehitatud Toyota keskusega ning meil on hea meel, et saime tuua armastatud autobrändi ka Ida-Virumaa inimestele lähemale. Pikaajalise Toyota kliendina saame Merkos kinnitada, et kahe brändi väärtused ühtivad – mõlemad seame esiplaanile kvaliteedi ja kestvuse,” lisas Paal.

Uus, interaktiivsete lahendustega Toyota keskus Narvas rajati Narva äriparki Olginas, kus teeninduspinda on kokku 1600 ruutmeetrit. Tegemist on täisteenust pakkuva müügiesindusega, kus on väljas kogu Toyota mudelivalik.

Lisaks autode müügile ja hooldusele pakutakse Toyota enda kindlustust ja liisingut, kahjukäsitlusteenust, rehvimüüki, erinevaid e-teenuseid, autopesu jm. Elke Grupp soovis tulla Narva esindusega lähemale olemasolevatele ja potentsiaalsetele klientidele.

Valdik Uski sõnul on rajatava keskuse oluliseks eesmärgiks olla läbipaistev ja avatud – seda nii ärimudeli, teenindusprotsessi kui ka hoone arhitektuurilahenduse poolest. Uus Toyota keskus loob kliendile kohapeal kõik võimalused, et olla kursis ja jälgida mugavalt oma auto teenindusprotsessi.

ELKE Grupp on 12 ettevõttest koosnev kontsern, põhitegevusalaga Sõiduautode müük ja müügijärgne teenindus. Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevad 9 autokeskust esindavad Toyota ja Lexuse autobrände. Üle 300 töötajaga kontsern müüb aastas keskmiselt 6500 sõiduautot ja teenindab müügijärgses teeninduses üle 100 000 kliendikülastuse. Kontserni ajalugu ulatub 1990 aastasse, millal alustas tegevust vanim tütarettevõte – Toyota esindus Tallinnas ELKE AUTO AS.

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

AS Baltic RE Group announces reorganization of its subsidiary Baltic Re S.p.a.

AS Baltic RE Group starting from February 2017 plans to improve AS Baltic RE Group Concern structure and as a result AS Baltic RE Group’s subsidiary Baltic Re S.p.a will be reorganized and added to its subsidiary SIA Skunu 19. As a result of the reorganization AS Baltic RE Group will gain direct control of the Baltic Re S.p.a subsidiary SIA Skunu 19.

The merger will have no impact on financial structure and will not cause any capital dilution effect as the companies involved in the process are (directly or indirectly) fully owned by AS Baltic RE Group.

AS Baltic RE Group plans to complete the reorganization till July 31, 2017.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

RKAS: Arsenali kinnistu müügitingimused olid tavapärased

Riigi Kinnisvara / RKAS
 
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kommentaar täna, 18. jaanuaril Äripäevas avaldatud artiklile „Arsenali kinnistud müüdi poliitiliste otsuste tulemusel”. RKAS peab kahetsusväärseks Äripäeva katset näidata 2012. aastal toimunud Arsenali kinnistu müüki poliitiliselt kallutatuna ja läbipaistmatuna.
 
Siinkohal tuletame meelde, et AS Erika Neli likvideerimismenetluse käigus kuulutati 2012. aasata mais välja avalik kirjalik enampakkumine Tallinnas asuvate kinnistute Erika 4, 4c, Tööstuse 69b, 69c, 69d, 69e, Tööstuse 71 ja 71a võõrandamiseks alghinnaga 1 520 000 eurot. Pakkumiste esitamise tähtajaks oli kolm nädalat. Müügiperioodil tutvusid objektiga mitmed huvilised. Enampakkumise lõppedes esitati üks ostupakkumus summas 1 521 000 eurot ning sama aasta 12. juulil sõlmiti müügileping osaühinguga Arsenal Center.
 
Arsenali kinnistute müügiperioodi pikkus oli kolm nädalat, mis on tavapärane praktika. Äripäeva viide tähelepanuväärselt lühikese tähtajaga konkursile on põhjendamatu, millega seatakse kahtluse alla ettevõtte läbipaistev müügikorraldus. Kinnitame, et RKAS toimib seadusi järgiva riigiettevõttena, mida on kõik senised auditid, sealhulgas Riigikontrolli omad, ka tunnistanud.
Kinnisvara käsiraamatute transport tasuta

Eesti majandus vajab töökäsi

SEB PankEesti rahvaarv on tänu eestlaste tagasirändele suurenenud juba kaks aastat järjest. Rahvastiku vananemise tõttu sellest majanduskasvu säilitamiseks aga ei piisa.

Rahvaarv suureneb, kuid rahvastik vananeb

Statistikaamet rõõmustas eestlasi sel nädalal uudisega, et Eesti rahvaarv kasvas juba teist aastat järjest. Esialgsetel andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 1 317 800 inimest, mida on 1850 võrra enam kui  mullu. Elanike arv suurenemise põhjus oli positiivne rändesaldo. Alates 2016. aastast peab Statistikaamet rände üle arvet uue metoodika alusel ning selle põhjal ületab sisse¬ränne väljarännet. Eelmise aasta jooksul asus Eestisse elama 3300 inimest rohkem, kui neid Eestist lahkus. Sisserände peamiseks allikaks on seejuures Eesti enda kodanikud, kes on peale välismaal elatud perioodi otsustanud kodumaale naasta. Positiivne rändesaldo on eriti silmapaistev võrreldes teiste Baltimaadega, kus väljaränne on sisserändest enam kui kaks korda suurem. Eesti loomulik iive püsib kahjuks endiselt negatiivne. Kuigi lapsi sündis mullu pea 14 000, siis suri üle 15 000 inimese. Siiski on märkimisväärne, et hoolimata sünnitusealiste naiste arvu vähenemisest, on sündide arv püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat.
Sisseränne ja väljaränne Balti riikides 2015. aastal, inimeste arv

Kuigi trendimuutus rahvaarvus sunnib üle vaatama ka seniseid rahvaarvuprognoose, ei muuda see olematuks rahvastiku vananemist. Tänaste arvutuste kohaselt kahaneb parimas tööeas ehk 25- kuni 64-aastaste inimeste arv juba lähema 10 aasta jooksul ligikaudu 80 000 inimese ehk umbes 10% võrra. Rahvaarvu vähenemine on eluea pikenemise tõttu aga suurusjärgu võrra aeglasem, mistõttu suureneb tulevikus oluliselt töötavate ühiskonnaliikmete koormus ülejäänute ülalpidamisel.

Tagasirännet ajendab elatustaseme tõus

Nagu öeldud, on tänase positiivse rändesaldo taga peamiselt Eestisse tagasipöörduvad eestlased. Siia naasmise peamiseks ajendiks võib pidada kiiret elatustaseme tõusu ja soodsat olukorda tööturul. Eesti tööhõive ei ole kaasajal olnud kordagi nii kõrge. Kui viimase majandus¬buumi kõrghetkel ulatus hõivemäär 63%ni, siis nüüd juba 66%ni, mis on väga hea näitaja ka võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Väga kiire on olnud ka reaalsete sissetulekute kasv. Kuigi majandus-buumi ajal oli keskmise palga aastane kasvuprotsent lausa kahekohaline, siis pea sama kiire oli ka tollane inflatsioon. Täna on keskmine palk võrreldes 2010. aastaga kasvanud sisuliselt poole võrra, kuid tarbijahinnaindeksi kasv on sama periood jooksul piirdunud vaevu 10%ga. Ka ostujõuga kohandatud sisemajanduse kogutoodangu poolest inimese kohta oleme jõudnud 75% tasemele EL keskmisest, võrreldes 65%ga aastal 2010.

Lisaks meie edule, soosib tagasirännet ka teiste ebaedu. Tagasipöördujate peamine lähteriik on mõistagi Soome, kus püsivalt elavate eestlaste suurusjärguks on varasemalt pakutud ligi 50 000 inimest. Kuigi Soome majanduse langus on peatunud, on sisemajanduse kogutoodangu kasv äärmiselt napp, seda ilmselt ka lähiaastail. Tavainimese jaoks on eriti selgelt tunnetatav erinev kliima tööturul. Kui Eestis näib palgaläbirääkimistel jäme ots olevat töötajate käes, siis Soomes on palgakasv viimastel aastatel piirdunud vähem kui pooleteise protsendiga. Hoolimata madalamast loomuliku töötuse määrast, on reaalne töötus Soomes Eestist oluliselt kõrgem, jäädes mullu 9% piirimaile.

Kahjuks ei näi tööhõive tõusust ja tagasirändest Eesti tööturu jaoks piisavat. Kuigi eelmise aasta kolmandas kvartalis suurenes ka töötuse määr, siis on oluliselt kasvanud vabade ametikohtade arv. 2016. aasta III kvartalis oli täitmata enam kui 11 000 töökohta. Vabade töökohtade määr oli kõrge just kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades nagu info ja side ning finantsvahendus.

Eesti rändepoliitika püsib konservatiivsena

Tööjõu nappust püüavad leevendada mõned äsjased uuendused Eesti migratsioonipoliitikas. Selle nädala keskel jõustusid muudatused välismaalaste seaduses, mis peaksid lihtsustama töörännet Eestisse. Prioriteediks on võetud tööjõupuuduse leevendamine just IT-sektoris ja iduettevõtetes. Nimelt ei loeta  selliste ettevõtete poolt väljastpoolt Euroopa liitu värvatavaid töötajaid enam aastase sisserände piirarvu sisse. Omaette küsimus on sellise piirarvu mõistlikkus tänastes oludes. Teatavasti on siia ühe aasta jooksul elama asuvate välismaalaste arv limiteeritud 0,1%ga Eesti rahvastikust, mis tähendab, et loa saavad vaid veidi enam kui 1300 inimest. Maailmas, kus tööjõu liikuvus aina suureneb, põhjustab selline piirang Eestile rohkem kahju kui kasu. Sisuliselt välistab piirang vähegi suuremate ettevõtete asumise Eestisse, kes rahvusvahelist tööjõudu kasutavad. Loomulikult on võimalik lõputute erandite loomine, kuid haritud ja töötahteliste inimeste Eestisse asumise piiramine, ei tundu tänases keskkonnas enam mõistlik.

Kaua oodatud muutuseks seadusandluses on senise nõude leevendamine, mille kohaselt tuli välismaalasele maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka. Nüüdsest piisab sellest, kui palk on vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Pikka aega kehtis sama nõue isegi neile kolmandatest riikidest pärit noortele, kes olid siin omandnaud kõrghariduse. Seega võis inimene olla noor, kõrgelt haritud ja vallata perfektset Eesti keelt, kuid kui tema esimesel töökohal palk 1,24 keskmiseni ei küündinud, oli ta sunnitud naasma kodumaale.
Muudatuste valguses tundub, et senisest töömigratsiooni suhtes tõrjuvast poliitikast on saamas ehk parimal juhul reageeriv poliitika. Riigi aktiivsest rollist taibukate inimeste Eestisse meelitamisel, oleme veel aga kaugel. Euroopa põgenikekriisi taustal on rändepoliitika tundlik teema, kuid usutavasti on andekate, haritud ja töökate inimeste kolimise vastu Eestisse vähesed. Iseasi, mis peaks neid siia meelitama. Vaid tootlikkuse kasv kahanevat tööealiste arvu ei kompenseeri, mistõttu kahaneb lähitulevikus ka majanduse kasvutempo.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Ehitushinnaindeks eelmisel aastal langes

StatistikaametEhitushinnaindeks langes 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines 2015. aastaga võrreldes 1,2%, masinate kasutamine odavnes 1,1% ja materjalide hinnad odavnesid 1,8%.

2016. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,5%. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam tööjõu kallinemine, mis andis kvartalimuutusest üle poole. 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes andis materjalide odavnemine indeksi langusest üle kolmveerandi.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,9%, sealhulgas kallines tööjõud 0,8%, masinate kasutamine odavnes 1,6% ja materjalide hinnad langesid 2,1%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,4%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2016
  III kvartal 2016 – IV kvartal 2016, % IV kvartal 2015 – IV kvartal 2016, %
KOKKU 0,2 -0,5
tööjõud 0,3 0,3
ehitusmasinad 0,4 0,0
ehitusmaterjal 0,1 -1,0
Eramuindeks 0,2 -0,1
Korruselamuindeks 0,2 -0,2
Tööstushooneindeks 0,2 -0,5
Ametihooneindeks 0,1 -0,6

 

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2016
  III kvartal 2016 – IV kvartal 2016, % IV kvartal 2015 – IV kvartal 2016, %
KOKKU 0,3 -0,4
tööjõud 0,3 0,2
ehitusmasinad 0,1 0,1
ehitusmaterjal 0,3 -0,9
Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Baltic Horizon Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 1,4 miljonit eurot

baltic-horizonBaltic Horizon Fund´i (Fond) fondivalitseja Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse summas 1,4 miljonit eurot, mis tähendab ligi 2% tootlust Fondi 2016. aasta neljanda kvartali keskmise puhasväärtuse kohta. Rahalises väärtuses võrdub see ligikaudu 1,4 miljoni euroga, olles ühe osaku kohta 0,024 eurot.

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 7. veebruaril 2017. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 3. veebruaril 2017.a. kell 23:59 seisuga (Fikseerimiskuupäev).

Koolitus Kinnisvara ABC

Tootjahinnaindeks detsembris kuuga ei muutunud

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga 2,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises. 

2015. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Detsember 2016 – november 2016, % Detsember 2016 – detsember 2015, %
KOKKU 0,0 2,5
Töötlev tööstus 0,7 2,7
Mäetööstus 0,3 -11,7
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -8,1 6,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta detsembris võrreldes novembriga 1,4% ja võrreldes 2015. aasta detsembriga 5,6%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis detsembris keskmisest enam naftasaaduste, toormetsa  ning nahktoodete hind, samas langes elektrienergia, tekstiiltoodete ja keemiatoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta detsembris võrreldes novembriga 1,3% ja võrreldes 2015. aasta detsembriga 3,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis detsembris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandustoodete ja farmaatsiatoodete hind ning langes nahktoodete, elektrienergia ja mööbli hind.

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Eesti kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2016. a. IV kvartalis.

Maa-amet2016. aastal tehti Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 ostu-müügitehingut väärtusega  2,85 miljardit eurot. Võrreldes 2015. aastaga tehti 871 tehingut (1,9%) rohkem ning tehingute  aastane koguväärtus kasvas 87,9 miljoni euro võrra (3,2%).

Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvararturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem. 

Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2015 I kvartal - 2016 IV kvartal

Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2015 I kvartal – 2016 IV kvartal

2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016 IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m2. Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest.

Eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal (%) perioodil 2015 I - 2016 IV kvartal

Joonis 2. Eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal (%) perioodil 2015 I – 2016 IV kvartal

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016 IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016 aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%.

Lisainfo: Epp Rohtla, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Nõuanded koduostjale: osta või ehitada?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmise mõtteid mõlgutades tasuks hetkeks põgusalt käsitleda küsimusi, mis on seotud otsusega oma uus kodu hoopis ise ehitada. Ehitamise all ei pea mõtlema, et koduotsija ise hakkab oma kätega vundamendi auku kaevama ja müüre laduma. Pigem on siin silmas peetud eelkõige ehitusteenuse tellimist ühepereelamu rajamiseks.

Ehitamine on ajamahukas

Sageli ostetakse kinnisvara ja ostu finantseerimiseks kasutatakse laenu. Ostes laenu abil valmis korteri või maja, on kohe võimalik hakata nautima kulutuste vilju.

Kui aga panga finantstuge kasutades ehitada maja oma kätega ja sisustada seda hiljem aastate jooksul vastavalt rahalistele võimalustele, on kodulooja olukorras, kus laen on võetud ja intressikulu seljas, kuid selle vilju kasutada ei ole võimalik, sest maja valmimine võtab veel aega.

Oma rolli mängib turukonjunktuur

Ostmise-ehitamise vahel valija peab tähelepanu pöörama turukonjunktuurile. Võib selguda, et ühel hetkel on valmis maja ostmine oluliselt soodsam kui uue maja ehitamine, teisel ajal on aga kasulikum maja ise ehitada, sest nii saab selle odavamalt, kui osta valmis olemasolev maja.

Koduostjast tulenevad põhjused on kõige olulisemad

Kodu ostmise asemele ehitamise kasuks otsustamisel peab koduostja mõtlema, kas ta on suuteline ehitusteenust tellima? Eks kõik ehitusteenuse pakkujad ütlevad, et nad on parimad ja ausad tegijad, kuid elu näitab, et rumalal tellijal tõmmatakse nahk üle kõrvade.

Vahel võib koduotsija olla küll pädev ehitusteenuse tellija, uid ajast jääb napiks.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvaratehingute maksustamine

Swedbank Economic Outlook: Rays of light amid political clouds

  • SwedbankStrong cyclical uptick in the business cycles of advanced economies
  • Underlying trend growth remains weak
  • Demography is changing drivers of economic growth

Swedbank Economic Outlook, January 2017

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Tallinn loob uue tervikliku ruumilahenduse Telliskivi Loomelinnakust reisisadamani ning arendab mobiilrakenduse elanike paremaks kaasamiseks

TallinnLinnaplaneerimise amet osaleb Baltic Urban Lab projektis, mille avakoosolek toimus jaanuari keskel Soomes, Turu linnas. Tegemist on Kesk-Läänemere programmi projektiga, mille raames projekti partnerlinnad Turu, Norrköping, Riia ja Tallinn tegelevad pruunalade (endiste tööstus- ja raudteealade) taas kasutuselevõtuga aktiivse linnaruumina.

Protsessi kaasatakse huvitatud osapooled ning võetakse arvesse linlaste vajadusi ja soove ala kujundamisel. Eesmärgiks on välja töötada maaomanikke, arendajaid, planeerijaid ja linnakodanikke kaasav koostöömudel ja avalikku ruumi arvestav terviklahendus (struktuurplaan), et Skoone bastioni ala Telliskivi loomelinnakust reisisadamani oleks elav piirkond.

Tallinnas väljavalitud projektiala (ca 27 ha) on väga atraktiivse asukohaga, külgnedes selliste oluliste avalike hoonetega nagu tulevane Eesti Kunstiakadeemia peahoone, Energia avastuskeskus, Kultuurikatel ja linnahall. Samuti paikneb ala kahe olulise transpordi sõlmpunkti Balti jaama ja reisisadama vahel. Ühelt poolt nende kahe sõlmpunkti ja teiselt poolt vanalinna-Kalamaja omavahelist ruumilist seost tahabki linn selle projektiga tugevdada.

Skoone bastioni ümbruse ala arendamisel on suurimaks väljakutseks investorite leidmine ja kaasamine avaliku ruumi arendamisse. Seni on piirkondade arendamise initsiatiiv Tallinnas olnud peamiselt erakätes, sellel alal aga võtab linn juhtrolli enda kätte ja tõstatab asukoha väljaarendamise olulisust Tallinna kesklinna piiril.

Projektiga katsetatakse ka uusi kaasamismeetodeid. Luuakse Planeeringute registri edasiarendusena mobiilirakendus, mille abil hakatakse linnakodanikelt planeeritava ala kohta ettepanekuid ja kommentaare koguma. Planeeringute register on täna avalik veebirakendus, mis on loodud projekteerimistingimuste, ehitusprojektide ja detailplaneeringute menetlusega seotud teabe esitamiseks.  „Tahame planeerimisalase läbipaistvusega jõuda inimestele lähemale. Projekti raames loodavat planeeringute registri mobiilirakendust testitakse esialgu projekti pilootalal, tulevikus on plaan võtta mobiilrakendus osaks kõikidest planeeringute menetlustest,“ sõnas linna peaarhitekt Endrik Mänd.

Mobiiltelefoni rakendus aitab paremini kaasata ja ka teavitada kodanikke uutest arendustest, rakendus annab osapooltele võimaluse linnaarengutega pidevalt kursis olla ning planeeringutega kavandatavast linnaruumist paremini aru saada. Rakendus peaks võimaldama linnas liikudes geopositsioneerimise kaudu saada infot kavandatud ja kavandatavate planeeringute ja ehituste kohta, sh määrata enda asukoha suhtes detailplaneeringus kavandatud hoonete, tänavate ja haljasalade asukohti ning teha ettepanekuid graafiliselt selleks loodaval kaardirakendusel.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!