Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

Canadian Real Estate Company Enters the Estonian Market

SNC-Lavalin Homburg Property Management, a company owned by two Canadian capital holding companies, has opened an office in Tallinn. Similar ventures are also being opened in Riga and Vilnius.

The company was founded by one of the biggest engineering, construction management and maintenance companies in the world, SNC-Lavalin Group Inc., with more than 100 years’ worth of experience together with the Baltic management and maintenance company Homburg Valda, which belongs to the Homburg group of companies. SNC-Lavalin Group has been developing and operating in the real estate field in Canada, the USA and the Netherlands for more than 40 years already.

According to SNC-Lavalin Homburg Property Management director Algirdas Augustaitis, incentives for the establishment of the joint venture included the existing work experience enjoyed by Homburg Group in the Baltic States, along with market development potential, especially in the field of public-private partnerships.

“Shortage of capital at the creation or improvment of infrastructures are problems not only in developing countries and not only in economically tight times. Public-private partnerships are very common in Canada, and bringing our long-term experience to Estonia should only be beneficial in the long term” said company director Algirdas Augustaitis.

In Algirdas’ opnion, SNC-Lavalin’s team was able to attract the largest possible level of capital even as the market is trying to overcome the most difficult circumstances as it is. For instance in 2010 the McGill group of university health centre clinics was backed with a 732 million US Dollar (approximately 573.6 million Euros at the time of writing) investment, which is currently the largest sum in the history of public-private partnerships in Canada.

With public and private partnerships undertaken in the performance of specific infrastructure projects such as railways, airports, bridges, hospitals and prisons, the parent company is planning to consolidate firms’ human resources.

In terms of offering its services to business enterprises operating in Estonia, SNC-Lavalin Homburg Property Management focuses its activities mainly towards retail, office and logistics centres. The new company’s director stated that the main competitive advantage it offers is a better relationship between price and quality than potential customers are currently offered in the market.

The company opened its Tallinn office on January 17th. The original article (in Estonian) can be viewed here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

2011. aasta muutis kinnisvaraturu elavaks märgatavalt kasvanud investorite hulk

2011. aasta II poolaasta oli Eesti kinnisvaraturul mõnevõrra aktiivsem kui sama periood 2010. aastal. Kui tunamullu kerkis kogu Eestis ostu- müügitehingute hulk üle 3000 vaid detsembris, siis 2011. aastal ületas tehingute hulk antud piiri augustist aasta lõpuni.

Teist poolaastat iseloomustas ebakindlus tuleviku suhtes, mistõttu kinnisvaraturule ilmus oma vabu sääste investeerivaid eraisikuid. Seetõttu muutus turg aasta lõpu poole üha aktiivsemaks. Kokku teostati 2011. aasta II poolaastal 17 747 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 4,2% enam kui tunamullu samal ajal (2010. aasta II poolaastal tehti 17 025 tehingut).

Kinnisvara müüdi kokku 824 miljoni euro väärtuses, mis on 20 protsenti enam kui ülemöödunud aasta samal perioodil (684 miljonit eurot 2010. aasta II poolaastal). Võrreldes 2009. aasta I poolaastaga, mis oli kinnisvaraturul raskeim periood, mil teostati 11 926 kinnisvara ostu-müügitehingut, on tehingute hulk kasvanud 49 protsenti. Võrreldes buumiaegse tippajaga 2007. aasta I poolaastal, mil kokku tehti 27 587 kinnisvara ostu müügitehingut, on tehingute hulk kahanenud 36%.

Vaadeldaval poolaastal müüdi üle Eesti kokku 7052 korteriomandit, mis on võrreldes 2010. aasta II poolaastaga, mil omanikku vahetas 6907 korterit, 2,1% enam. Kui 2010. aasta teise pooles maksis ruutmeetri mediaanhind 628 eurot, siis 2011. aasta II poolaastal 691eurot. See teeb aastaseks tõusuks 10 protsenti.

Kui 2010. aasta II poolaastal andis kinnisvaraturul tooni euroootus, siis 2011. aastal enam uued korterid ja majad, samuti osteti rohkem keskmisest kallimaid eramuid ja ärihooneid. See tingis ka tehingusummade ning rahaliste mahtude kasvu.

2011. a. II poolaasta märksõnad

• 2010. ja 2011. aasta II poolaasta olid kinnisvara ostumüügitehingute hulga põhjal sarnased. Kui tunamullu kergitas aktiivsust euro peatne saabumine, siis mullu muutis turu elavaks märgatavalt kasvanud investorite hulk.
• Kinnisvaraturgu iseloomustas ebakindluse kasv ja mure eurotsooni tuleviku pärast.
• Korteriturule ilmusid kohalikud väikeinvestorid, kes paigutasid oma sääste odavamatesse elamispindadesse.
• Üüriturg saavutas sügisel uue tipu, tekkis kvaliteetsete korterite defitsiit. Suurt hinnatõusu ei toimunud.
• Uusarenduste turul pöörati aina rohkem rõhku kvaliteedile, mitte kvantiteedile.

Uus Maa 2011. a. II poolaasta turuülevaade on allalaaditav siit.

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Kas kodu tuleks osta või üürida?

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud.

Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest.

Oma kodu loob stabiilsust

Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital.

Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks.

Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus – laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega.

Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel.

Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab.

Sobib liikuvale inimesele

Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma.

Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine.

Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini.

Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud.

Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Püsimööbel annab kokkuhoidu

Maja ehitamisega seoses jäetakse sageli ülekohtuselt väikse tähelepanuta sisustus ja ennekõike püsimööbel. Miks on see oluline?

Mida pean silmas püsimööbli all?

Püsimööblina käsitlen erinevaid peamiselt eritellimusena loodavat ja täpselt ruumide mõõtmeid arvestavat mööblit. Selline mööbel võimaldab kõige efektiivsemalt ruumi pinda kasutada. Nii põrandapinda  ka seinapinda.

Sellise mööbli tellimine on mõnevõrra kallim kui valmismööbli ostmine, kuid tasub ära.

Miks on selline püsimööbel nii oluline?

Ma julgen välja käia mõtte, et korralikult planeeritud püsimööbel võimaldab ehitada väiksema üldpinnaga maja ilma, et kaotaks mugavuses. Vastupidi – korralikult läbimõeldud sisseehitatud mööbel annab erilise funktsionaalsuse, mis elukvaliteeti tõstab.

Täiesti tavaline on see, et oma kodu ehitaja hakkab kappidele või muule mööblile mõtlema alles siis kui maja peaaegu valmis. Tulemuseks olukord, kus hangitakse mööbel, mis enam-vähem sobib, kuid mis hakkab tubades märgatavalt rohkem ruumi võtma kui seda algul sooviti või tehakse mööbli funktsionaalsuses allahindlust ning lepitakse põhjalikult läbimõtlemata lahendustega.

Tulemuseks olukord, kus igale vajaliku esemele ei ole sobilikku kohta ja asjad hakkavad kuhjuma ning kaduma. Mööblit, mis ei suuda täita oma ülesannet, ei ole mõtet hankida!

Püsimööbel ei pea olema tingimata kallis, ennekõike on tähtis idee ja funktsionaalsus, milleks mööblit täpselt kasutatakse.

Minu soovitus on koos maja plaanide valmimisega mõelda läbi alati ka mööbli teema ning miks mitte visandada ka juba võimalikud mööblijoonised, millega ehitamise käigus saaks vajadusel arvestada.

Selle töö jaoks kaasa näiteks sisekujundaja – sisearhitekt või  käi mööblifirmades nõu ja abi saama või tutvu erinevate sisustusajakirjadega ning hangi varakult ideid, mis sinu kodus töötaksid.

Tee oma maja panipaikadega ja mööbliga tööd paberil projekteerimise etapis ning naudi praktilist maja!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Soomlased otsivad Tallinna 100 korterit

1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultandi Christian Ayreri sõnul on ootel 25 Soome era- ja äriklienti, kes soovivad investeerimiseks ja üüritulu teenimiseks osta kohe Tallinna kesklinna kokku sada korterit.

Christian Ayreri kinnitusel on kinnisvara ostmine ja edasiüürimine Soomes traditsiooniline ja levinud ettevõtluse vorm, kuid viimasel ajal on nii kohalikus meedias kui kinnisvaraspetsialistide seas levinud veendumus, et Helsingi kinnisvara pole enam atraktiivne. “Saadav tulu kapitalilt on maksimaalselt 3-4 protsenti ning vara väärtus pigem kahaneb. Kuna Tallinna kinnisvaralt on võimalik teenida 5-7 protsenti ja väärtus tõuseb, siis otsitaksegi siia kortereid, kuhu raha paigutada,” ütles Ayrer.

1Partner Kinnisvara konsultandi sõnul on suurematest Soome klientidest üks investeerimisfond juba neli ostnud ning otsib veel 16 korterit, mille keskmiseks ostusummaks on arvestatud 130 000 eurot. “Ettevõte otsib kesklinna kallimatesse piirkondadesse peamiselt 2-toalisi kortereid,” ütles Ayrer ning lisas, et selliseid pindasid pakutakse üllatavalt vähe ja otsimine on suurem töö.

Christian Ayreri sõnul otsib üks erainvestor Tallinnasse samuti 20 korterit. “Ärganud on ka kinnisvara-amatöörid, kes on huvitatud kahe kuni nelja korteri ostust Tallinnasse,” ütles Ayrer ja lisas, et kokku on järjekorras 25 soomlast, et soetada kokku sada Tallinna kesklinna korterit.

Christian Ayreri sõnul on soomlastel hea ettekujutus millist vara nad soovivad soetada ja üldiselt tunnevad nad end turvalisemalt kui neid esindab oma rahvuskaaslane.

Suurenenud töömahu katmiseks on 1Partner Kinnisvara võtnud tööle eraldi Soome päritolu maaklerid nii elamu- kui tööstusklientidega tegelemiseks.

Statistika: elamispindade turu aktiivsus oli 2011. a. heal tasemel

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis elamispindadega 23 200 tehingut. Need on tehingud eluruumidest korteriomandite ja hoonestatud elamumaaga. Eluruume oli 2011. a. alguses statistikaameti andmetel Eestis kokku 655 900.

Seega oli kogu 2011. a. kestel käibes 3,5% eluruumidest. 2010. a. oli vastav näitaja 3,6%.

Normaalseks elamispindade aastaseks käibeks loetakse tavapäraselt 3…5% eluruumidest. Selline käive hoiab turu piisavalt tasakaalus andel kinnisvaramüüjale mõistliku ajaga leida varale ostja. Samas on ostjal sellise turuaktiivsuse läbi piisav valikuvõimalus.

Arvestades turukonjunktuuri ehk majanduskriisi ühest faasist väljumist ja teise sisenemist võib 3,5-protsendilist eluruumide käivet igati heaks tulemuseks. Kurta elamispindadeturu passiivsuse üle ei tohiks.

Vaevalt tuleb niipea tagasi aeg, kus aastas vahetas omaniku 7,1% eluruumidest nagu see toimus näiteks 2006. aastal

Elamispindade turu aktiivsus

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Büroopindade turule lähiajal uusi hooneid ei tule

2008. aasta lõpus alguse saanud büroopindade turu madalseis pööras tõusule 2010. aastal ning sama trend jätkus ka 2011. aastal. Võib julgelt väita, et 2011. aasta oli Eesti büroopindade turule majanduskriisist väljumise aasta. Olulisemad turgu iseloomustavad märksõnad 2011. aastal olid A-klassi (kesklinna kaasaegsed pinnad) ja B-klassi (kaasaegsed pinnad väljaspool kesklinna) büroopindade üürihinna tõus, marginaalseks kahanenud vakantsus A-klassi büroopindade sektoris ning rentnike kõrgendatud ootus uute üüripindade valiku suurenemiseks. Märkimisväärseks tuleb pidada ka avaliku sektori panust büroopindade turul, eelkõige uusehituse kontekstis.

Viimaste aastate tõmbetuuled kinnisvaramailmas on eraldanud terad sõkaldest. Koore on riisunud need kinnisvararendajad, kes on julgenud investeerida kliendisuhetesse ja tulevikku, kuna Eesti büroopinna klient on läbi kriisiaastate muutunud üha nõudlikumaks. Oodatakse paindlikku, kvaliteetset ning omaniku poolt tähelepanelikku teenust.

Muutunud turuga kohanenud büroopindade omanikud on suutnud viimase aasta jooksul kasvava nõudluse toel hinnad tänaseks kümmekond protsenti ülespoole tuua. Kummitav võlakriis ei ole läbirääkimistes veel olulist mõju avaldanud ja A-B klassi pindade piiratud pakkumise tõttu liiguvad üürihinnad ilmselt selles segmendis veel ülespoole ka 2012. aastal.

Vaevalt saab eesolev hinnatõus kiire olema, kuid piirkonniti ja hooneti skaalaasse 5-15% jääv tõus tundub pigem tõenäoline. Taoline tõus ei tohiks käia üle jõu üürnikele ning suudab katta järjest kallinenud sisseostetavate teenuste kulu büroode omanikele. Üürihinna kujunemisele avaldab oma mõju ka alternatiivkulu põhine ehk ehitushinna jätkuvast kerkimisest tingitud hinnatõus uue pinna arendamisel.

Vakantsus A-klassi büroode sektoris oli juba 2011. a. keskpaigaks üsnagi marginaalne ning ka B-klassi populaarsemate hoonete näitel on vakantsus taandunud minimaalseks. Technopolis Ülemiste näitel on keskmine vakantsus 5% suurusjärgus, mis on nö efektiivne omanikule talutav vakantsuse määr ning kus säilib olemasolevate üürnike laienemisvõimalus. Võib prognoosida, et vakantsused on ka järgneval 2012. a. pigem madalad ega muutu oluliselt.

Uute büroode turuletulek on hetkel ja jääb ka 2012. a. raskendatuks, seda eelkõige oluliselt tõusnud ehitushinna tõttu. Kallinenud ehitushind nõuab uue büroohoone puhul tänasest vähemalt 20% kõrgemat üürihinna taset, mida üürnike maksevõime aga veel vastu võtta ei suuda. Seega ei luba kõrge ehitushind madale langenud vakantsust uute büroopindade lisandumise näol oluliselt suurendada. Ka on raske näha reaalseid põhjuseid, miks ehitushind peaks tänaselt tasemelt, mis on võrreldav 2007.-2008. a. tipphindadega, oluliselt allapoole tulema.

Teine põhjus, mis kinnisvaraarendust oluliselt mõjutab, on kallinev arendustegevuse finantseerimine. Tõenäoliselt on 2012. a. intressimäär pankadevahelise usalduskriisi tõttu kerkimas ja see muudab ka arendustegevuse kallimaks.

Üks vähestest hetkel ehitamisel olevatest uutest Tallinna kaasaegsetest büroohoonetest on Technopolis Ülemistes valmiv kolmiktorn mille ehitustöödega alustati 2011. aasta lõpus ja mis valmib 2013. a. ning mille investeeringute mahuks on üle 30 miljoni euro. Tulevases kolmiktornis on kokku ca 24 000 m² kontoripinda. Mitmel arendajal on küll olemas kehtiv ehitusluba uue kaasaegse büroohoone ehitamise koheseks alustamiseks, kuid tõenäoliselt lükatakse need plaanid eri põhjustel enamiku poolt rohkem kui aasta võrra edasi.

Vaatamata madalale vakantsusele tuleb büroopindade omanikel siiski olulist vaeva näha, et pakkuda klientidele parimaid ning terviklikke teenuseid. Pakub ju kaasaegne bürookompleks lisaks modernsele väljanägemisele ja tänapäevastele tehnoloogilistele lahendustele ka erinevaid lisateenuseid. Technopolis Ülemistes oleme keskendunud soodsa ja inspireeriva ettevõtluskeskkonna loomisele.

Tänased arengud lubavad 2012. aasta bürooturult oodata mõõdukalt tõususuunda pürgivaid üürihindu, madalat vakantsust ja uute pindade lisandumise nappust. Viimast pidurdavad karmimaks muutuvad finantseerimistingimused ja kallis ehitushind.

Gert Jostov
Technopolis Ülemiste juhatuse esimees

Vabad büroopinnad Tallinnas 2005-2011

Allikas: Colliers International

Kuidas müüa kinnisvara talvel?

Talv on kinnisvaraturul tavaliselt pisut keerulisem aeg. Lumine vaipkate, pori ja pimedus ei soodusta kinnisvara müümist. Järgnevad RE/MAXi soovitused kinnisvara müümiseks talvel.

Talvel krundi või maja soetanut võib kevadel, lume sulades oodata ebameeldiv üllatus. Enamik ostjaid on nendest ohtudest teadlikud ning seetõttu ootavad talvel pakutavale kinnisvarale ka mõnevõrra madalamat hinda. Samas on just praegu sobiv aeg tulla meie juurde konsultatsioonile ja teha ettevalmistusi müügi alustamiseks kevadel. Meie ettepanek on oodata müügiga kevadeni aga kui see võimalik ei ole, siis on meil mõned soovitused kinnisvara müüjatele:

• Tooge müügikuulutuses küttekulud eraldi välja. Viimaste aastate külmad talved on paljude ostjate jaoks toonud fookusesse küttekulud. Käesolev suhteliselt soe talv annab hea võimaluse rõhutada objekti madalaid kütte- ja ülalpidamiskulusid.
• Kinnisvara puhul on lisaks asukohale ja kvaliteedile väga oluline ka visuaalne esmamulje. Sellepärast teemegi me RE/MAX Professionalsis alati objektist profifotod ja soovitame seda kindlasti ka teile. Kui võimalik, siis tuleks lisaks talvel tehtud fotodele lisada ka suveperioodil tehtud pildid, et potentsiaalne ostja näeks, mis teda mõne kuu pärast ootamas on.
• Tehke kodu korda, visake mitte vajalikud asjad ära või viige hoiule. Ostjad otsivad avarust ja seda eriti ajal, kui suurem osa tegevustest toimub siseruumides. Mida vähem on ruumis asju, seda avaram see tundub. Talvel tasub erilist tähelepanu pöörata esiku puhtusele, kuna see läheb väga kiiresti mustaks ja on samas esimene koht, mida ostja korteris või majas näeb.
• Ruumid peavad olema hästi valgustatud. Talvel, pimedal ajal on see eriti oluline punkt. Kui vaja, siis vahetage pirnid võimsamate vastu ja pange kõik tuled ostjate tuleku ajaks põlema.
• Kui te müüte maja, siis peaks kõnnitee olema kindlasti lume- ja jäävaba ning võiksite mõelda õueküünaldesse investeerimisele, see loob pimedal ajal sooja ja sümpaatse esmamulje.
• Olge hinna määramisel realistid. Ostjad teavad, et talvel müümine on raskendatud ja nad eeldavad selle võrra ka madalamat hinda.

Leanika Klassen
RE/MAX Professionals

Koolitus Kinnisvara ABC toimub 06/02/2012

Järgmine koolitus Kinnisvara ABC toimub juba 06/02/2012. Koolitus on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kel on plaanis kinnisvaraturul suuri tegusid teha.

• Neljapäevane koolitus annab aimdust kinnisvaraturu toimimisest, kinnisvara hindamisest ja finantseerimisest. Neist teemadest räägib kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

• Suur osa koolitusest on pühendatud kinnisvaravaldkonnas hädavajalikule juriidikale. Vaatame üle erinevad kinnisvaraäri puudutavad seadused ning anname käitumisjuhised erinevate olukordade jaoks. Juriidilise osa lektor on pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

• Kolmas koolituse osa pühendub kinnisvara müügiprotsessile ja maakleri tegevusele. Selle teema käsitlemist juhib maaklerbüroo juht Andree Raid.

Lähem info Kinnisvara ABC koolituse kohta ja registreerumine Kinnisvara ABC kodulehelt.

NB! Soovitame kõikidele Kinnisvara ABC koolituse läbijatel osaleda ka elamispindade üürivaldkonnale pühendatud üürikoolitusele. Samuti soovitame soojalt müügikoolitust.

Täpsem info ja registreerumine

• Kinnisvara ABC
• Kinnisvara ABC üürikoolitus
• Kinnisvara müügikoolitus

Andree Raid Kinnisvarakool OÜ +372 502 3300 andree@raid.ee

Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee

Statistika: kinnisvaratehingute käive kasvas aastaga 19%

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut, mis on 1% võrra enam kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive suurenes samal ajal 19% võrra ja jõusis 1,76 miljardi euroni.

Kinnisvaratehingutest pooled ehk täpsemalt 49% tehti korteriomanditega. 20 113 korteriomanditehingust omakorda 2901 olid tehingud äripindadest korteriomanditega ja 17 212 eluruumidest korteriomanditega.

12 125 tehingut (28%) tehti möödunud aastal hoonestamata maaga, 9361 (22%) hoonestatud maaga.

Kinnisvaratehingute käibest langes korteriomanditele 39% ehk 680 miljonit eurot. See on eelmisest aastast 16% enam.

Kinnisvaratehingud objekti liigi järgi, tehingute arv

Kinnisvaratehingud objekti liigi järgi, mln €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.