Riigi Kinnisvara: Rae vallas avati uus kinnipidamiskeskus

Riigi Kinnisvara / RKASPolitsei- ja Piirivalveamet avas täna Rae vallas Soodevahe külas uue kaasaegse kinnipidamiskeskuse. Hoone eraldatud tiibades asuvad varasemalt Harkus paiknenud kinnipidamiskeskus ja Tallinna arestimaja.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin nentis, et Riigi Kinnisvara ajaloos ei ole teist nii mahukat ja suurt projekti, kui seda on Rae kinnipidamiskeskuse ja uue vangla kompleksi ehitus. “Tegemist on küll kahe erineva asutusega, aga meie jaoks oli selle projekti eesmärk üks jaühine – ehitada kompleks, kus on oluline turvalisus, energia- ja keskkonnasäästlikkus ning ruum,” lisas Kati Kusmin.

Kinnipidamiskeskuse juht Vambo Oolberg ütles, et kõige suurem ja tuntavam muutus puudutab elamistingimusi. „Varjupaigataotlejate ja
väljasaadetavate toad ning vahistatute ja aresti kandvate inimeste kambrid on võrreldes eelmiste hoonetega parema valgustuse, heliisolatsiooni ja
ventilatsiooniga ning tänapäevastele nõuetele vastavad. Varem said arestialused ja vahistatud sooja veega pesta kord nädalas, nüüd saab
seda teha iga päev, kuna duširuum asub kambris,“ kirjeldas Oolberg uue hoone eeliseid.

„Uus kinnipidamiskeskus täidab kahte funktsiooni. Koos on varasemalt eraldi paiknenud Rahumäe arestimaja ja Harku kinnipidamiskeskus. Liitsime
küll kaks struktuuriüksust kokku, kuid erinevatel alustel kohtu loal kinnipeetud inimesed omavahel kokku ei puutu ning nad on hoones üksteisest
täielikult eraldatud,“ ütles Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder, kelle büroo koosseisu uus kinnipidamiskeskus kuulub.
„Kinnipidamiskeskuses töötab ühtne meeskond, kuid ruumid ja kord hoone tiibades on väga erinevad.“

Harkus paiknevate kinnipeetavate ja Rahumäe arestialuste ümberkolimine toimub detsembri alguses. Harkus asunud kinnipidamiskeskuse hoonest huvitub Harku vald. Kinnistu lõpliku munitsipaalomandisse taotlemise otsustab novembri lõpus volikogu. Riigi poolt on seejärel vajalik saada Vabariigi
Valitsuse nõusolek kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks oktoobris tõusis

Eesti StatistikaTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2,8%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas oktoobris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises ja mäetööstuses, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

2017. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, oktoober 2018
Tegevusala EMTAK 2008 järgi September 2018 – oktoober 2018, % Oktoober 2017 – oktoober 2018, %
KOKKU 0,3 2,8
Töötlev tööstus 0,8 1,3
Mäetööstus 2,2 0,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine –5,2 24,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,8% ja võrreldes 2017. aasta oktoobriga 2,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam mineraalsete kütuste, elektroonikaseadmete ja turbatoodete hind, samal ajal langes elektrienergia, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,2% ja võrreldes 2017. aasta oktoobriga 4,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam toormetsa, naftasaaduste ja jalatsite hind, samal ajal langes elektrienergia, kummi- ja plasttoodete hind.

Statistika alus on küsimustikud „Tootjahind“, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.11.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.</

Svet: Keldrimäe vajab uut asumikeskust

www.tallinn.eeKesklinna vanema hinnangul panevad Eha keskuse arenguplaanid otsima uut Keldrimäe asumikeskust

Eha keskuse kohale Tartu mnt 49 soovib ettevõtja rajada 149 numbritoaga hotelli. Linnaosavalitsuse hinnangul võib hotell sellele kohale küll sobida, kuid pakutud variant on liiga suur, arvestades kohapealset liiklust ja juurdepääse. Seetõttu ei antud ka projekteerimistingimuste taotlusele omapoolset kooskõlastust.

„Kindlasti pooldame avalikku linnaruumi korrastavaid samme ja uute ettevõtete tulekut Tallinna kesklinna. Samuti ei ole me vastu hotelli avamisele kunagise kinohoone ja praeguse kaupluse asemel, kui uus ettevõte teenib eelnimetatud linnaruumilist eesmärki ning vastab antud koha tingimustele,“ selgitas Kesklinna vanem Vladimir Svet.

„Oma kinnistuid soovivad arendada nii Eha keskuse kui ka Keskturu omanikud. Kui oma praegusel kujul kaovad Eha keskuses asuvad poed, eeskätt Maxima, ja suur osa Keskturust, siis võib juhtuda, et selle asumi keskus hakkab aina rohkem nihkuma Juhkentali tänava poole. Kuna kogu sealses piirkonnas on ees suured muutused – Kalevi keskstaadioni ja Poolamäe pargi renoveerimine – ning seal asuvad ka Kesklinna sotsiaalkeskus ja Liivalaia raamatukogu, siis tuleks mõelda, kas ei võiks just sellest piirkonnast kujuneda kohalik kogukonnakeskus,” kommenteeris Svet.

1973. aastal tollase ERKI arhitektuuriüliõpilase Tiit Hanseni projekti järgi valminud hoones avatud kino „Eha“ suleti juba 1996. Hiljem on Eha keskuseks nimetatud majas asunud nii pank, kasiino kui ka kasutatud rõivaste ja toidupoed.

Baltic Horizon Fund: Tagasiostu tehingud

Baltic Horizon FundPerioodil 12.11.2018 kuni 16.11.2018 tehti järgmised tehingud:

Kuupäev Tagasi ostetud osakute hulk Osaku keskmine kaalutud hind (EUR) Hind kokku (EUR)
12.11.2018 5 932 1,3100 7 770,92
13.11.2018 6 083 1,3100 7 968,73
14.11.2018 6 622 1,3100 8 674,82
15.11.2018 6 949 1,3100 9 103,19
16.11.2018 6 842 1,2950 8 860,39
Kokku 32 428 1,3068 42 378,05

Käesoleva teate avaldamise seisuga omab Baltic Horizon Fond 136 469 oma osakut.

404 294 oma osakut, mis osteti tagasi ajavahemikul 01.08 2018 – 19.10.2018, on vastavalt Fondi osakute tagasiostu programmi tingimustele tühistatud.

Kõik ülaltoodud tehingud tehti Nasdaq Tallinna börsil SEB Pank AS poolt, kes viib maaklerina läbi Fondi osakute tagasiostu programmi.

Programm kestab kuni 19.06.2019 ning selle jooksul võidakse omandada kuni 5 miljonit osakut kokku kuni EUR 5 miljoni eest hinnaga, mis on madalam kui viimane osaku puhasväärtus (NAV).

Kinnisvarakoolis toimub 05/12/2018 koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

Martina ProosaKoolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 05/12/2018 Tallinna kesklinnas. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

  • millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
  • mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
  • millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Koolituse läbimine annab osalejale 3,8 Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe arvestuspunkti.

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 05/12/2018 kell 10.00-15.30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Uute eluasemelaenude intressimäär püsib väga madalana

Tõnu ToomparkUute eluasemelaenude intressimäär oli septembris Eesti Panga andmetel 2,54%. See on mõnevõrra vähem kui augustikuine intressimäär 2,60%. 20-…30-aastaste eluasemelaenude intressimäär on turu keskmisest pisut madalamal. See oli septembris 2,21%.

Negatiivne 6 kuu euribor hetkel eluasemelaenude intressimäära ei mõjuta, sest allpool nulli olevat euribori intressimarginaalile ei liideta. Nii antakse tänaseid eluasemelaene välja ainult riskimarginaali baasilt.

6 kuu euribor, mis on tavapärane baasintressimäär, oli septembri keskmisena -0,268%. Ses suurusjärgus on euribor olnud kogu käesoleva 2018. aasta.

Tähelepanu väärib veel, et tarbijahinnaindeks on meil olnud pea viimased kaks aastat 3-4% juures. Sellest pool või isegi enam protsendupunkti allajääb eluasemelaenude intressimäär tähenda, et laenuvõtjad saavad juba ligi kaks aastat laenu negatiivse reaalse intressimääraga.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Riigi Kinnisvara: Saaremaa riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Sirge“

Riigi Kinnisvara / RKASTäna avas Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Saaremaa Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga korraldatud Saaremaa riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võistlustööde nimekaardid.

Konkursi võitis ideekavand „Sirge“, mille autoriteks on Martin Kinks, Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk kinnitas, et Saaremaa riigigümnaasiumi loomise ettevalmistustööd on kulgenud hästi. „Riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kõikjal Eestis kvaliteetset haridust. Selle üheks eelduseks on tänapäevane õppehoone, kus on kodune, mugav ja hea nii õpilastel kui ka õpetajatel. Soovin konkursi võitjatele õnne! Üks suur samm uue kooli rajamisel on tehtud.“

Arhitektuurikonkursi koordinaator ja Riigi Kinnisvara projektidirektor Taavi Aare võttis kokku žürii tagasiside võidutöö kohta: „Võidutöö on arhitektuurselt heal tasemel ja selge kontseptsiooniga, arvestab piirkonna omapära ja hoonestusega, on lihtne ja sirgjooneline. Asendiplaaniliselt õnnestunud selge lahendus, tugeva telje ning organiseeritud ruumiga, esinduslik ja hästi välja toodud peasissepääs.“ Lisaks märkis žürii, et hoone on kompaktse vormiga, mis parandab energiatõhusust.

Saaremaa riigigümnaasium on planeeritud kuni 540 õpilasele ja selle netopind on ca 4100 m², kool on plaanis avada 2021. aasta sügisel. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Saaremaa Vallavalitsuse vallaarhitekt Mark Grimitliht: „Võistlusel oli meeldivalt palju osalejad ja võidutöö väljavalimine oli žüriile paras pähkel. Võidutöö puhul sai otsustavaks selge kontseptsioon ja asendiplaaniliselt õnnestunud lahendus. Tugev telg ja organiseeritud ruum loob eeldused, et täpsemal projekteerimisel läheb võidutöö veelgi paremaks.“

Teist ja kolmandat kohta jäid jagama ideekavand „Sookurg“, mille autoriteks on Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan arhitektuuribüroost molumba ning ideekavand „Sulg“ arhitektuuribüroo b210 arhitektid Mari Hunt, Mari Möldre, Nele Šverns, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Anni Kotov.

Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Y“, mille autoriteks on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Vahter ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto ning „Kahepaikne“ ideekavandi esitanud Doomino Arhitektid ja DAS Arhitektid, mille autorid on Rene Sauemägi ja Pelle-Sten Viiburg.

Ideekonkursi preemiafond on kokku 24 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

I koht 9000 eurot,
II ja III koht mõlemad 6000 eurot.

Ergutuspreemiaid anti välja kaks ning kokku summas 3000 eurot.

Nordic Real Estate Forum 2018

Nordic Real Estate Forum 2018

Domus Kinnisvara: Maja ostu kasuks räägivad uudsed argumendid

Domus KinnisvaraÜks igavikulisemaid küsimusi kinnisvaraturul on olnud, et kas elada korteris või majas. Ühe või teise võimaluse kasuks on olemas nii pragmaatilised argumendid kui emotsionaalsed hinnangud. Ja ega teisiti polegi see võimalik, sest inimesed ongi erinevad ja perekondade vajadused lahknevad veelgi enam kui poliitikute seisukohad valimisstuudios.

Traditsiooniliselt on maja kasuks valdavalt otsustatud loogiliselt elukõverat mööda käies. Inimesed on otsustanud hakata koos elama, sündinud on lapsed ja seejärel on puudu jäänud eelkõige ruutmeetritest, aga ka oma aianurgast. Mõistagi on olemas ka hulk teisi argumente nagu vajadus privaatsuse järele, soov kontrollida ja saada ühemõtteliselt aru jooksvate elamiskulude sisust, suurem võimalus pidada lemmikloomi ja turvalisem mängukeskkond oma lastele või ka tahe prestiižikama elukeskkonna järele. Aga peamine mõjutegur on ikka olnud lihtne vajadus, et tubadest ja abiruumidest jääb korteris väheks ning majaga kaasnevad suuremad ruumid annavad ühe käigu juurde täisväärtuslikuma elu elamiseks.

Aga ajas on muutunud ja teisenenud argumendid, miks kolitakse majja. Tuntust on kogunud „maale elama“ tüüpi algatused ja oluliselt laiemaks ongi läinud põhjuste hulk, miks kolitakse nii maale kui majja. Kui varasematel aastakümnetel prevaleerisid pigem ratsionaalsed argumendid, siis nüüdseks on juurde tulnud hulk tunnetuslikke aspekte ja põhjuseid, mida näiteks 90-ndatel ei osatud isegi ette kujutada. Kasvanud on nende inimeste hulk, kes hindavad rahu ja vaikust, mida elu maamajas pakub. Juurde on tulnud inimesi, kes tähtsustavad Eestile ainuomast loodust ja kogu idüllilist keskkonda.

Aga lisandunud on ka perekondi, kes hindavad laste jaoks kaasnevaid võimalusi – võimalust joosta paljajalu murul, noppida põõsast marju ning püherdada liivas ja mullas jne. Kogu ühiskonnas on leidnud suurt kõlapinda, et lapsed teevad vähem sporti, ei liigu piisavalt ning istuvad omas toas ning veedavad tunde mõne elektroonilise seadme seltsis. Korteris, üldjuhul, peab vanematel olema kõvasti iseloomu, energiat ja tahet, et nende laps elaks teistsugust elu. Majas elamine annab vähemalt natuke suurema võimaluse, et lastel oleks olemas mitmekülgne lapsepõlv, et Pokemoni kõrval võideldakse vahelduseks vihmausside ja naabri kassiga ning põsed saaksid punaseks mitte radiaatori kuumusest ega kehvast ventilatsioonist, vaid kullimängust. Paljud uuringud on tõestanud, et elukeskkond mängib äärmiselt suurt rolli laste arengus ja tulevikus. Laste kehakaalu kasv, nn nutikaela probleemid, sotsiaalsete oskuste vähenemine on tõsised probleemid, mille ees seisavad kõik lapsevanemad. Muidugi mõista pole elu majas iseenesest mingi võluvits, kuid loob siiski teatud eelduse, et lapsed oleksid tervemad, puutuksid rohkem kokku värske õhu ning päris loomade ja inimestega. Väärtused, mis kohati kipuvad unustusse vajuma, kuid teatud inimesed sellevõrra rohkem väärtustama ja astuma samme oma laste tervise ja tuleviku nimel.

Aastaid on levinud arvamus, et maja soetamine on kallis ja vaat et luksus. Tõsi, odav see pole. Aga kui keskenduda tehinguaktiivsele Harjumaale, siis näeme, et vähemalt uusarendustes jääb suur osa perekortereid 200 000 € ja ülespoole hinnaklassi ning selles suurusjärgus on juba ka majade hinnad. Seega hind ei peaks ega ka ole täna esmane põhjus, mis paneb inimesi korteri ja maja vahel valima. Põhjused on mujal ning poolt- ja vastuargumentide pikka rivisse on ilmunud täisti uued näitajad.

AS-i Pro Kapital Grupp aktsiate üleviimisest Põhinimekirja

NasdaqNasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas 15.novembril 2018.a. lõpetada AS-i Pro Kapital Grupp aktsiatega kauplemine Lisanimekirjas ning noteerida tema aktsiad samaaegselt Põhinimekirjas.

AS-i Pro Kapital Grupp aktsiad on kaubeldavad börsi Põhinimekirjas alates tänasest, so. 19.novembrist 2018 a.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kampaaniahinnaga

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?Pühapäevani on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kampaaniahinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “97rx75” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 26.11.2018.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on mõeldud nii väiksema- kui suuremamastaabiliste üürileandjate abimeheks. Käsiraamat puudutab üürileandmise majanduslikku aspekti. Samuti on põhjalikult käsitletud eluruumi üürileandmise õiguslikke külgi. Käsiraamatu autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu riskimarginaal ja selle muutmine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Võib juhtuda, et laenuvõtja avastab, et tema aastaid tagasi võetud eluasemelaenu riskimarginaal on oluliselt kõrgemal kui laenudel, mida praegu väljastatakse. Sellisel juhul tasub laenuvõtjal uurida, kas tal on võimalik oma laenu intressi riskimarginaali soodsamaks kaubelda.

Riskimarginaali allakauplemise põhjus võib olla ka laenuvõtja paranenud majandusseis. Näiteks võib laenuvõtja riskantsus laenuandja jaoks olla vähenenud, sest tema sissetuleks on kasvanud, uus tööandja on usaldusväärsem ettevõte, laenuvõtja on teinud olulise eluaseme väärtust tõstva remondi või on laenu suhe tagatisvara turuväärtusesse oluliselt vähenenud.

Intressimäär peegeldab laenuvõtja riskantsust. Kui riskantsus on vähenenud, võiks ka intressimäär äkki madalam olla.

Soodsamat intressimäära ei pea otsima ainult olemasoleva laenu väljastaja käest. Vajadusel võib laenuvõtja mõelda sellelegi, et viia laen üle teise panka, kus talle pakutakse soodsamaid tingimusi. Üldreeglina pakuvad suuremad laenuandjad madalamat intressimäära kui väiksemad laenuandjad. Kui olemasolev laenuandja riskimarginaali alandamisega lepib, küsib ta laenulepingu muutmise eest tõenäoliselt tasu.

Laenu teise panka üleviimisega kaasnevad notari tasud ja riigilõivud, mis on seotud hüpoteegi üleandmisega. Samuti küsib uus pank üsna tõenäoliselt uut laenulepingu tasu. Seega on laenulepingu uude panka üleviimise kulud suuremad ja seda tasub teha eelkõige siis, kui võit intressimäära langusest on märgatav.

Laenuvõtja jaoks sõltub riskimarginaali vähendamise eest makstava lepingutasu majanduslik mõttekus sellest, kui suur marginaali alandamine on tal laenuandjalt võimalik välja kaubelda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Eesti Pank: Eesti pole enam odava tööjõu maa

Eesti PankEhkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.

Samas sunnib tööjõu kallinemine kolima madala tootlikkusega tootmist odavama tööjõuga riikidesse ja see suurendab ebakindlust tuleviku ees. Kõige tõenäolisemalt hakkab tööjõu kallinemine ettevõtteid pitsitama rahvusvahelisele konkurentsile avatud majandusharudes. Üldistatult tähendab see Eesti puhul tööstust.

Eesti ei ole teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes enam odava tööjõu maa. Meie tööstussektoris maksab töö ligikaudu 50% rohkem kui Lätis ja Leedus (vt joonis). Bulgaariast ja Rumeeniast on Eesti tööjõud juba kordades kallim. Teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on aga palgaerinevused väiksemad.

Palgataseme erinevuste puhul mängib rolli ka see, kas vaadelda kogu tööstussektori aritmeetilist keskmist või võrrelda palku üksikasjalikumalt. Eespool joonisel on toodud nii palgaerinevused tööstussektoris kokku (kastidena) kui ka Eesti tööstussektori struktuuriga kaalutud palgataseme erinevused (joonena). Jooniselt selgub, et kui võrrelda üksikasjalikumalt samu tegevusalasid, on Eesti palgatase teiste Ida-Euroopa riikide omast veelgi kõrgem. Sama tegevusala palgad on Eesti tööstussektoris ligikaudu 50% kõrgemad kui Poolas, Ungaris, Lätis ja Leedus ning 20–25% kõrgemad kui Tšehhis ja Slovakkias. Seega on vähemalt tööjõukulu mõttes Eestis kallim toota kui ülejäänud Ida-Euroopas.

Selles, et riigi suhteline palgatase võib muutuda, ei ole iseenesest midagi uut. Sajandivahetuse paiku oli Eesti töötleva tööstuse palgatase pea sama mis Leedus (vt joonis), kuid aja jooksul on Eesti palgad kasvanud kiiremini ning jõudnud järele näiteks Tšehhile ja Slovakkiale. Ka näiteks Poola ja Ungari tööstussektori palgatase sarnanes 1990. aastatel Tšehhi omaga, aga aja jooksul on Poolas ja Ungaris palgad kiiremini kasvanud.

Kuigi enamikus Ida-Euroopa riikides on tööjõud odavam kui Eestis, ei pruugi tootmise sinna kolimisest ettevõttele palju abi olla, sest tõenäoliselt kallineb tööjõud madalama palgatasemega riikides kiiremini. Kui Lätis jätkub samasugune palgakasv nagu viimasel kuuel aastal, jõuab Läti tööstussektori palgatase kuue-seitsme aastaga sama kõrgele, nagu see oli möödunud aastal Eestis. See ei ole ilmselt piisav perspektiiv, et tootmine Eestist Lätti kolida, kuna ka tootmise kolimine ise ei ole odav. Pigem võib karta seda, et kui majandusolukord halveneb, suletakse tootmisüksuseid riikides, kus tööjõud on kallim, ehk siis pigem Eestis. Samas peame ka teadvustama, et muutused, mis tõstavad järsult tööjõu hinda madalama tootlikkusega harudes, näiteks miinimumpalga kiire tõus, võivad põhjustada koondamisi ja madala tootlikkusega harude lahkumist.

Analüüsis on vaadeldud palgana kõige üldisemat võimalikku tööjõukulu näitajat ehk palka koos kõigi tööjõumaksudega. Kuna tööjõudu maksustatakse igas riigis erinevalt, võib bruto- ja netopalkade võrdlus olla eksitav.

Tuleb siiski silmas pidada, et andmed palgataseme kohta võivad eri andmeallikates märkimisväärselt erineda. Näiteks SKP põhjal on töötleva tööstuse palgaerinevused Balti riikide vahel palju väiksemad kui teiste uuringute alusel (vt joonis). On huvitav, et Eesti ja Lääne-Euroopa riikide palgataseme erinevused ei sõltu eriti valitud andmeallikast, küll aga esineb kõikumisi võrdluses Ida-Euroopa riikidega. SKP andmed näitavad palgataseme erinevust sageli väiksemana. Siiski osutavad nii tööjõukulu uuring kui ka ettevõtete finantsstatistika SKP andmetega võrreldes suuremale palgataseme erinevusele Läti ja Leedu ning Eesti vahel. Ka iga nelja aasta tagant korraldatav üksikasjalik töötasu uuring näitab, et palgaerinevused Balti riikides on üsna suured.

Tallinnas toimub homme elamumajanduskonverents

www.tallinn.eeLaupäeval, 17. novembril toimub Tallinna Kiirabi Koolituskeskuses (Retke tee 1) traditsiooniline iga-aastane elamumajanduskonverents.

„Seekord on konverentsi põhirõhk arutelul linna tasakaalustatud arengu ja kõigiga arvestava elukeskkonna teemal,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Konverentsi avab linnapea Taavi Aas ning tervituskõne peab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Konverents algab kell 12, registreerimine kell 11.30.

Konverentsi modereerivad abilinnapea Eha Võrk ja Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Konverentsi esimeses pooles räägib Põhja Päästekeskuse juht Marko Rüü tuleohutusest Tallinna eluhoonetes, võttes esmase tähelepanu alla gaasiandurid ja läbipääsuteed ning Eesti Korterühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla räägib teemal „Mida tõi korteriühistutele kaasa aasta 2018?“.

Konverentsi teise poole sissejuhatuseks annab abilinnapea Eha Võrk ülevaate linna keskkonnasäästlikest uusehitistest, sellele järgneb keskustelu teemal „Tallinn – elukeskkond kõigile (autoga ja autota)“. Arutelu veavad linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper, transpordiameti arenguprojektide peaspetsialist Janek Timberg,

Elamumajanduskonverentsi lõpetuseks tehakse kokkuvõte projekti „Roheline õu“ kuuest tegevusaastast ning autasustatakse tänavusi tublimaid. Konverentsi vaheajal keerutatakse loosiratast ning ettekannetele ja diskussioonidele järgneb vabas vormis arutelu kohvilauas.

Baltic Horizon Fund: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2018. aasta oktoobri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2018. aasta oktoobri lõpu seisuga on 1.3675 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on -1.4%. Fondi puhasväärtus vähenes oktoobris tulenevalt rahalise väljamakse arvesse võtmisega EUR 2,06 miljoni ulatuses ja negatiivsest muutusest tuletisinstrumentide (intresside SWAP) reservis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!