Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

Eluaseme hinnaindeksi tõusu mõjutas I kvartalis enim korterite kallinemine

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 3,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 6,5% ning majade hinnad langesid 4,7%.

2012. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 11,2% ja majade hinnad langenud 0,2%. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 12,5%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 10,8% ning ülejäänud Eestis 3,9%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Arco Vara aktsionäride lepingud

Vastavalt Tallinna börsi reglemendi punktile 7.8. on Arco Vara AS kohustatud tagama, et aktsionärid, kes omavad rohkem kui 5% Arco Vara aktsiatega esindatud häältest, on kohustatud avalikustama kõigi selliste lepingute olulised tingimused, mis on sõlmitud teise aktsionäri või kolmandate isikutega ning on suunatud aktsiate vaba võõrandamise õiguse piiramisele või mis võivad oluliselt mõjutada aktsiate hinda.

Arco Vara vahendab käesolevaga järgmist üle 5%-lise osalusega aktsionäride poolt esitatud teavet:

AS Lõhmus Holdings ja OÜ Gamma Holding on sõlminud omavahelise ostueesõiguse lepingu, mille kohaselt on neil vastastikune ostueesõigus 10.06.2013 seisuga neile kuuluvate Arco Vara aktsiate suhtes.

Aktsiaid võõrandada sooviv pool peab teatama teisele poolele aktsiate võõrandamise kavatsusest ja võõrandamishinnast. Teisel poolel on õigus aktsiad omandada esitatud tingimustel ning tal on omandamissoovist teatamiseks aega 5 päeva. Ostueesõiguse leping on jõus kuni 30.06.2016, või kuni aktsia hind tõuseb üle poolte vahel kokku lepitud hinnataseme.

OÜ Alarmo Kapital ja OÜ HM Investeeringud on sõlminud omavahelise aktsionäride lepingu, mille kohaselt on Alarmo Kapitalil ostueesõigus HM Investeeringutele kuuluvate Arco Vara aktsiate suhtes kuni 30.06.2016.

HM Investeeringud peab teatama Alarmo Kapitalile aktsiate võõrandamise kavatsusest ja võõrandamishinnast. Alarmo Kapitalil on õigus omandada aktsiad esitatud tingimustel ning tal on omandamissoovist teatamiseks aega kuni üks nädal.

Samuti on lepingu kohaselt Alarmo Kapitalil HM Investeeringutele kuuluvate aktsiate ostuoptsioon kokku lepitud hinnaga, mida Alarmo Kapital võib teatud tingimustel realiseerida kuni 31.03.2014. Lepingu kohaselt on HM Investeeringud kohustatud Arco Vara üldkoosolekul hääletama sarnaselt Alarmo Kapitaliga kuni 30.06.2016.

Swedbank: kodulaenu võtmine kasvab, ohumärgiks uute korterite hinnatõus

Eluasemelaenude võtmine on jätkuvas kasvutrendis ning tõus jätkub tõenäoliselt ka järgneval aastal. Panka teeb seejuures murelikuks uue kinnisvara hinnatõus, mida on vedanud eelkõige pakkumiste vähesus uutele varadele, tõdes tänasel pressiüritusel Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.

Käesoleva aasta esimese 5 kuuga on tehingute arvu kasv küllalt kiire – esimese 5 kuuga +18%, 2012 kokku +21%. „Samas on pakkumiste arv aastaga vähenenud ja see võib olla üheks kiirenenud hinnatõusu põhjuseks. Meie hinnangul peab kasv olema eelkõige jätkusuutlik ja pangana jälgime kindlasti olukorda hoolikalt. Soovitame inimestel laenuvõtmise hoolsalt läbi mõelda ning laiemalt võttes ei tohiks me unustada mõne aasta taguseid kogemusi buumi ajast,“ selgitas Tukk. „Tänased kliendid laenavad üldiselt mõistlikult ja maksekoormus on hea – laenu võtmine mõeldakse hoolikalt läbi ja jäetakse ka piisav puhver muudeks kuludeks.“

Tuka sõnul on väga positiivseks trendiks omavahenditest kinnisvara finantseerimine, mis on buumi aastatega oluliselt muutunud. „Kui tollal finantseerisid inimesed valdavalt panga toel, siis täna on kinnisvara investeeringuna jälle populaarsem ning uutest korteritest finantseeritakse omavahenditest juba ligi 50%. See näitab, et inimesed otsivad aktiivselt väljundit kontol seisvale rahale,“ märkis Tukk.

Tema sõnul pole lähiajal oodata suurt muudatust ka Euribori käitumises. „Kui täna on eluasemelaenu marginaalid pisut tõusnud, siis pole see põhjustatud mitte Euribori muutusest, vaid seetõttu, et pankadele kehtestatud karmimad nõuded on toonud kaasa ka kerge muutuse kõrgemate laenumarginaalide näol,“ hindas Tukk.

Üritusel tuli jutuks ka makseraskustes kliendid ja nende tänane olukord. „Makseraskustes klientide arv on tänaseks oluliselt vähenenud – põhjusteks on eelkõige tööhõive taastumine ning madal intressitase, mis on toonud laenu hädas olijatele kaasa madalama laenumakse. Kuid 2009-2010 vajas laenu restruktureerimist 6000 klienti, siis täna on neist ca 4/5 makseraskustest üle saanud ja ülejäänud ca 1000 kliendiga tegeleme igapäevaselt,“ lisas Tukk.

Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik ütles, et 2013. aasta teisel poolel näeme tasakaaluka kasvu jätkumist kinnisvara turul. „Aasta teises pooles on hinnatrend sõltuvalt asukohast stabiilne või kergelt tõusev, mida mõjutavad selgelt uute objektide tehingud. Tallinnas püsib aktiivne huvi uute korterite vastu ning meie prognoosime aasta müügiks 1250-1300 korterit,“ sõnas Viik.

„Ka arendajad võtavad täna juba julgemalt uusi projekte ette ja tõenäoliselt näeme lähiaastatel pakkumise suurenemist, mis võiks kaasa tuua ka surve hinnalangusele. Arendajad on julgemad, sest nõudlus püsib tugev ja ehituse sisendhinnad stabiilsed,“ lisas Viik.

Tallinna äripindade turul on taas populaarsemaks muutumas vanalinna bürood

Veel aasta tagasi olid Tallinna büroopindade osas olulisemateks märksõnadeks kesklinna A-kvaliteedi büroohoonete nullilähedane vakants ning see, et kvaliteetsete büroode defitsiiti ei suuda leevendada ka rajatavad uusehitised.

Tänaseks päevaks on näha, et üürnikud soovivad aina vähem muuta olemasolevaid üüritingimusi, sõlmida uusi „kuldsete käeraudadega“ üürilepinguid ning pigem on lojaalsed oma üürileandjale – pikendavad olemasolevaid üürilepinguid ning teavad läbirääkimistel nii enda kui ka üürileandja positsiooni. Kolimise (üüripinna vahetamise) peale mõeldakse alles siis, kui ruumivajadus on märkimisväärselt suurenenud/vähenenud, ruumid/hoone amortiseerunud, üürihinna osas ei saada kokkuleppele jne. Ka rahvusvahelise taustaga ettevõtted, kes otsivad pikemaajaliselt juba endale uut bürood suhtuvad skeptiliselt kohalikku kinnisvaraturgu ning nende otsust laieneda siiapoole või siis üürida uus büroo mõjutab selle riigi majanduslik olukord, kus peakontor asub.

Aastaid tagasi algas protsess, mille käigus kolisid vanalinna ärid kesklinna büroohoonetesse ja kaubanduskeskustesse, kuna parkimine vanalinna piirkonnas muutus tasuliseks. Tänu sellele on võrreldes kesklinna uute büroodega vanalinna üürihinnad veidi langenud ning ettevõtted leidnud taas üles vanalinna, mille iidsetesse hoonetesse on võimalik projekteerida modernne büroo. Samuti leiab vanalinnas väiksemaid büroosid (80-150 m2), mida uutes büroohoonetes napib.

Tallinna vanalinn on äritegevuse mõttes kesklinna ärikeskusest väga erinev. Peatänavad nagu näiteks Viru ja Väike-Karja tänav ning Raekoja platsi ümbrus on äriliselt väga aktiivne piirkond, kus suurem osa ärikinnisvarast on suunatud turistide teenindamisele, sest restoraniäri püsib suuresti vaid turistide najal. Kuid vanalinna kõrvaltänavad sobivad turistide vähese huvi tõttu nii elamiseks kui ka büroodeks. Kui kliendil on ambitsioone rajada büroo vanalinna, siis peaks tal olema sisemist soovi läheneda oma kontori lahendusele teisiti kui muu keskkonna puhul. Vanalinnas peab arvestama sellega, et hooned on vanad, ruumidele kuluvad hooldustasud kõrgemad kui uutes hoonetes. Ventilatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteem tuleb keskaega sobitada ning asjad, mida pole kunagi vanalinnas olnud, tuleb uude büroosse mahutada. Kõikvõimalike tegevus- ja kauplemislubade taotlemisel, äripinna siseviimistluse muutmisel, reklaamide paigaldamisel tänavale ja hoone fassaadidele, tuleb kokku puutuda muinsuskaitse kõrgendatud tähelepanuga. Vanalinna bürood ehitades ongi firmajuhi põhiprobleemid, kuidas kitsal pinnal võimalikult ökonoomselt töökohta organiseerida ja keskaegses hoones tänapäevast ventilatsiooni- ning kommunikatsioonisüsteemi rajada.

Lõppkokkuvõttes töötingimused ei pruugi olla just kõige paremad, kuid samas teeb õdus aura selle vea tasa: oskuslikult saab ära kasutada tsaariaegses majas peituvaid väärtusi nagu kivist seinu ja massiivseid laetalasid, ripplaed jäetakse üldjuhul ära tänu laes olevaile maalingutele või unikaalsetele karniisidele. Omapäraselt mõjuvad aknad vaheseintes või siis põrandas, mis lisavad büroole avarust.

Vanalinna bürood sobivad väga hästi loomingulistele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline tegutsemine omapärases keskkonnas. Samuti tunnevad jätkuvalt vanalinna glamuurihõngulise kinnisvara vastu huvi saatkonnad, advokaadibürood, diplomaadid jne. Suur osa vanalinna büroopindade üürnikest näeb vanalinna kinnisvaras ennekõike sealse kinnisvara unikaalsust ja ajalugu. Kesklinna üüriklientide nõudmised ei ole aga aastaga muutunud ning peamisteks valikukriteeriumideks on kindlasti mugav parkimine, hea ligipääs, logistiliselt hea asukoht ja korralikud tehnilised tingimused hoones nagu ventilatsioon, jahutus ning kommunikatsioonid. Seega tundub vastuoluline, et kesklinna uute büroopindade kõrval on kasvamas huvi ka omanäoliste ning hea auraga vanalinna büroopindade vastu, kuid üürnike eelistuste põhjuseks ei ole ainult soodsam üür vaid ka omanäoline ning kordumatu õhkkond.

Artikli autor:
Jana Uibo
Uus Maa

Artikli allikas on Uus Maa

Linnavalitsus aitab korteriühistutel parkimiskitsikust leevendadaLinnavalitsus aitab korteriühistutel parkimiskitsikust leevendada

Tallinna linnavalitsus kavatseb seada parkimisalana kasutamiseks Korteriühistu Sõpruse 246 kasuks isikliku tasuta kasutusõiguse osale Tallinna linna omandis olevast Keskuse tn 2b kinnistust.

Keskuse tn 2b kinnistu pindala on 2,3 ha, isiklik kasutusõigus seatakse 353 m² suurusele osale kinnistust. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat, isikliku kasutusõiguse eest korteriühistult tasu ei võeta.

Korteriühistu Sõpruse 246esitas Tallinna Linnavaraametile avalduse isikliku kasutusõiguse seadmiseks Sõpruse pst 246 korterelamu esisele, linna omandis olevale maa-alale, millele ühistu on vastavalt projektile ning programmi Hoovid korda raames välja ehitanud parkimisala. Parkimisalal on 22 parkimiskohta.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse ala alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale.

„Tallinna linnavalitsus lahendab linnamaale korteriühistute kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega parkimise probleemi elamukvartalites,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Praeguseks on seatud linnamaale parkimiskohtade rajamise eesmärgil isiklik kasutusõigus enam kui 30 korteriühistu kasuks. Eelmisel aastal ehitati kokku 1195 parkimiskohta, sellest projekti „Hoovid korda“ raames 732 parkimiskohta, kusjuures linn toetas korteriühistuid selle projekti raames kokku on 330 551 euroga.“

Tallinna linn pakub korteriühistutele võimalust seada linna omandis olevale maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on korteriühistute parkimisprobleemide leevendamine. Oluline on seejuures ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Tallinn toetab korterelamute õuealade heakorrastamist

Tallinna korteriühistud esitasid haljastuse rajamise toetuse saamiseks 121 taotlust.

Kõige aktiivsemad olid toetuse taotlemisel Lasnamäe (36 taotlust), Kesklinna (32) ja Põhja-Tallinna (24) korteriühistud. Otsused taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta langetatakse hiljemalt 10. juuliks.

„Taotluste kogusumma – enam kui 53 000 eurot – ületas tunduvalt projekti elluviimiseks kavandatud summa 37 880 €,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Seega tuleb nii mõnelgi ühistul seekord leppida taotluse rahuldamata jäämisega. Asjaolu, et projekti „Roheline õu“ jaoks linnaeelarvesse kavandatud vahendid on taotlustega kaetud 140%, näitab korteriühistute aktiivsust ja valmidust elukeskkonna parandamisse nii aega kui raha panustada. Teisalt viitab see vajadusele kavandada järgmise aasta eelarvesse selle projekti jaoks mõnevõrra suurem summa kui sel aastal.“

Projekti „Roheline õu“ raames korterelamute õuealade korrastamiseks toetuse taotluste vastuvõttu alustas Tallinna Linnavaraamet 24. mail, taotluse esitamise viimane päev oli 15. juuni.

Käesoleval aastal tegevust alustanud projekti „Roheline õu“ kaudu toetab Tallinn korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Toetust võisid taotleda Tallinnas asuvad korteriühistud, maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60%.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks,
lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks.

„Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel,“ ütles Võrk. „Võiks öelda ka nii, et see linnakeskkonda kaunistav projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 850 korteriühistut.“

Võrgu sõnul on lisaks sellele linn toetanud 70 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 30 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastatavate korteriühistute toetamise korra kehtestas Tallinna Linnavolikogu 2. mail 2013.

„Pilootprojektina käivitas sellise tegevuse Kesklinna valitsus juba mullu ning see näitas, et huvi niisuguse toetusmeetme vastu oli päris suur,“ lisas Võrk.

Aina enam vanemaid ostab lapsele tudengikorteri

Elavnenud müügi- ja üüriturg on lisaks kõigile muudele ostjategruppidele toonud Tallinna korteriturule ka üha enam lapsevanemaid, kes oma lapsele tudengikorteri soetavad. Kui varem oli see tendents omane eelkõige Tartule, siis käesoleva aasta kevadest saati on seda rohkem näha ka Tallinna magalapiirkondades.

Selliste arengute põhjuseid on eelkõige kaks – ühelt poolt jõudsalt kasvanud üürihinnad, mida mujalt Eestist Tallinna saabuvate tudengite vanemad maksta ei soovi, ning teisalt see, et praegu on vabade vahendite kinnisvarasse paigutamine igati mõistlikum, kui raha niisama pangas hoida.

Enamasti ostetakse ühe- ja kahetoalisi heas seisukorras kortereid, kuid kuna kooli alguseni on veel aega, siis soetatakse ka remonti vajavaid pindu, sest niisugusel juhul on võimalik saada korter kätte hea hinnaga ja remont teha vastavalt oma maitsele, seejuures veel raha kokku hoides.

Väärib märkimist, et paljud korteriostud tehakse eesmärgiga last tudengiajal majutada ning pärast kooli lõppu plaanitakse korter edasi müüa. Vaid vähestel juhtudel mõeldakse edasisele väljaüürimisele. Paljuski on selle põhjuseks omanikest vanemate elukoht Tallinnast kaugel ning puuduks kontroll vara üle.

Enamik tehinguist pangalaenuta

Paljud kõnealustest ostudest tehakse vaid omavahenditest. Paigutatakse nii sääste kui ka näiteks päranduseks saadud kinnisvara müügist saadud raha.

Siiski on ostjate seas ka tudengeid, kes võtavad juba ülikoolis olles laenu. Tõsi, summad ei ole suured, sest vanemad toetavad suure omaosalusega. Tihti ollakse ka käendajaks, sest lapse töökoht pole veel päriselt laenutingimustele vastav.

Korteriostu osaliselt laenuga finantseerides nähakse samuti kasu, sest vaba raha saab investeeritud ning väiksema laenu puhul jääb kuumakse üürihinnast madalamaks. Siiski panen südamele, et võlg on võõra oma, buum ja sellele järgnenud krahh siiani tuntavad, mistõttu tasub laenuvõtmisel oma tegelikud võimalused väga täpselt läbi kaaluda.

Artikli autor:
Liisa Laud
Uus Maa

Artikli allikas on Uus Maa

Statistika: Eesti elamispindade käive on 23% netopalkade summast

Eesti inimeste netopalkade summa kasvab jõudsalt ja läheneb ohtliku kiirusega. Nominaalselt 2008. a. tipule lähedaloleva palkade kogusumma ostujõud on täna muidugi inflatsiooni tõttu oluliselt madalamal, kui viis aastat tagasi.

Alates 2009. a. põhjast on jõudsalt kasvanud ka elamispindade käive. 2013. a. elamispindade käive (ehk korterite kui eluruumide ja eluhoonetega hoonestatud maatehingute käive) oli maa-ameti andmetel kokku 267 miljonit eurot.

Elamispindade käive palkade kogusummast on protsentuaalsena püsinud viimaste aastate kestel vägagi stabiilselt 20-30% vahemikus. Käesoleva aasta esimese kvartali elamispindade käive moodustas palgasummast 23%.

Hinnata võib, et 20-30% on turvaline vahemik, mis viitab, et elamispindade turg on nii ostjate kui müüjate jaoks piisavalt likviidne.

Suurem elamispindade käive viitaks ohule, et inimesed on võtmas omale liiga suuri kohustusi. Madalam käive seevastu viitaks kinnisvaraturu madalale likviidusele.

Tänane aktiivne kinnisvaraturg ja kasvavad elamispindade hinnad annavad alust oodata, et elamispindade tehingute käive on lähema poole aasta jooksul netopalkade suhtes kasvamas.

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvaramulli indeks jõudis mais uuele tasemele

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on tänaseks jõudnud 59,4 punkti tasemele, tehes viimase kuuga 0,9-protsendilise tõusu. Aastaga on indeksi väärtus kasvanud 7,5%.

Maikuus ületas indeks alates kinnisvaraturu põhjast esimest korda 59 punkti piiri. Tõusu vedasid peamiselt korterite ja elamumaa kallinenud tehinguhinnad ning viimase kuuga hüppeliselt kasvanud äripindade pakkumishinnad. Samas pidurdavad endiselt indeksi väärtuse kasvu majade ja maade pakkumishinnad, mis näitasid mais kerget langustki.

Korterite tehinguhindade kasv, mis on viimase paari kuuga kiirenenud, oli võrreldes eelmise aastaga 12%, peegeldades eelkõige trendi Tallinnas. Ka tehingumahud on kasvanud korterite puhul iseäranis tugevalt – võrreldes eelmise aastaga ligi kolmandiku.

Maikuu tõi võrreldes aprilliga kinnisvaraturule veelgi aktiivust juurde. Ostu-müügitehingute koguarv kasvas võrreldes aprilliga 11% ning võrreldes aastatagusega 13%.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 19,1% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

OKO omanikud rajavad Viimsi ja Pirita piirile uue merevaatega restorani (1)

Menuka OKO restorani eestvedajad teevad Viimsi piirile mere kaldale uue toidukoha, mille köögipoole eest vastutab Eesti üks tunnustatumaid kokkasid Tõnis Siigur.

Kaberneemes asuva OKO restorani eestvedaja Martti Siimanni sõnul on uus Viimsi sissesõidule rajatav toidukoht kolmeosaline. U-kujulise hoone ühte tiiba tuleb 80-kohaline pererestoran, teise külge avatud köögiga 40-kohaline privaatsaal ning keskossa osaliselt katusega kaetud 100-kohaline suveterrass vaatega merele ning Tallinna panoraamile.

“Oleme ise koos OKO ja ka uue Viimsi restorani osaniku Marko Zukkeriga Viimsis naabrimehed ja juba ammu mõelnud, et siinkandis võiks olla hea koht, kus kodu lähedal perega söömas käia. “Nüüd teeme selle ise ära ning Tõnis Siiguri juhtimisel hakkame pakkuma moodsat Viimsi rahvuskööki,” naljatas Siimann ja lisas, et maja saab valmis järgmiseks naistepäevaks.

Siimanni sõnul lõpetas Tõnis Siigur oma töö restoranis Bordoo, et pühenduda igapäevaselt uuele toidukohale ning “suvepraktikale” OKOs.

Uue Viimsi restorani nimi on veel lahtine ja selle leidmiseks plaanitakse korraldada konkurss.

Hoone ehitaja, 1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on uus restoran silmapaistvalt ilus ja modernne, sulandudes hästi kokku loodusliku ranniku ja rannamiljööga. “Hoone projekt on minimalistlik, kuid põnevate ehituslahendustega mitmetasandilistest põrandatest kuni eripärase terrassini,” ütles Hinno.

Maja projekteeris Peeter Loo firmast KAMP Arhitektid ning sisekujunduse eest vastutab Tarmo Piirmets Pink OÜ-st. 544-ruutmeetrise hoone arendab Baltek Arendus OÜ ja ehituskonkursi võitis 1Partner Ehitus. Ranna tee 3 aadressiga hoone paikneb Tallinna viimasel krundil, vana Viimsi vallamaja asukohas.

Uue restorani osanikud on samad, kes Kaberneemes asuval OKO-l – Martti Siimann, Tõnis Siigur ja Marko Zukker. OKO valiti 2012. aasta Eesti TOP 50 paremuselt 3. restoraniks ning 2012 Hõbelusika konkursi parimaks pererestoraniks.