Statistikaamet: Tootjahinnaindeks septembris langes

Eesti StatistikaTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta septembris võrreldes augustiga –0,5% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning joogi- ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises.

2017. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2018
Tegevusala EMTAK 2008 järgi August 2018 – september 2018, % September 2017 – september 2018, %
KOKKU –0,5 2,9
Töötlev tööstus 0,0 1,4
Mäetööstus 0,7 –1,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine –5,5 23,6
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1% ja võrreldes 2017. aasta septembriga 2,8%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam mootorsõidukite osade ja lisaseadmete, naftasaaduste ja rõivaesemete hind, samal ajal langes elektrienergia, mööbli ja metallide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta septembris võrreldes augustiga 0,4% ja võrreldes 2017. aasta augustiga 4,6%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam põllumajandussaaduste, jalatsite ning ehitusmaterjalide hind, samal ajal langes elektrienergia ja elektriseadmete hind.

Statistika alus on küsimustikud „Tootjahind“, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.09.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Swedbank: Vanasse majja kodu ostmine – millele võiks tähelepanu pöörata?

SwedbankPopulaarses Facebooki rahatarkuse grupis Kogumispäevik keskendutakse sel kuul kinnisvara teemadele. Kas osta kodu uude või vanasse majja? Ja kui osta kodu vanasse majja, siis mida võiks ostu puhul silmas pidada?

Merko Ehitus Eesti AS projektijuhi Mario Pajuste sõnul pole vanema maja puhul vahet, kas tegu on kivi-või puitmajaga. Mõlemal juhul tuleks esitada kontrollküsimusi, sest vigu ja probleeme võib esineda nii kivi- kui ka puitmajadel. Ideaalis võiks enne vanemasse majja korteri ostmist kaasata protsessi kogenud ehitusspetsialisti, kes oskab näha ohumärke. Elektrijuhtmestikku võiks omakorda kontrollida vastava pädevusega isik.

„Sageli juhtub, et esialgu soodsana tunduva korteri ostuga vanasse majja kaasnevad mitmed ootamatud kulud ja probleemid, mis võivad lisanduda ostuhinnale hiljem. Kuna uuemate majade korterid on ehitatud tänapäevaseid nõudeid arvestades, siis võimalusel soovitan osta kodu uude majja,“ avaldas Pajuste. Kuna Kogumispäeviku grupi liikmete seas on väga palju ka neid, kes soovivad soetada kodu just vanemasse majja, siis palusime Mario Pajustel grupi liikmete küsimustele vastata.

Millele võiks pöörata tähelepanu vanasse majja kodu ostmisel?

Aspekte, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Alustades kasutusloa olemasolust ja lõpetades trepikojast tulevate helidega. Esmalt tuleks uurida, kas korter vastab projektile – ehk siis, kas on tehtud ümberehitusi. Eriti tähelepanelik tuleb olla omavoliliste konstruktsioonide ümberehitusega. Enne ostu tuleks küsida kindlasti korteriühistu olemasolu kohta ja uurida eelmiste aastate kommunaalkulusid ja igakuist remondifondi suurust. Kui maja fassaadil on näha veekahjustusi (näiteks sadeveerennidest läbijooksud), siis see pole hea märk. Samamoodi pole hea, kui keldrisse minnes tuntakse rõskust ja nähakse võimalikke niiskuskahjustusi. Ka pööningul võiks kontrollida, kas on niiskuskahjustusi ja uurida lähemalt katuse aluskatte (kile vms) olemasolu ja üldmuljet – kui see puudub või on ebakorrektselt paigaldatud, siis võivad tekkida kahjustused, muuhulgas ka hallitus. Lisaks võiks kontrollida katuse soojustuse olukorda.

Mida võiks aga lähemalt kontrollida korteris sees?

Kindlasti võiks vaadata viimistletud seina ja lae olukorda – kas värv on koorunud ja kas on näha veekahjustusi. Kui korteris on välisseinte värvi muutuseid, siis need võivad viidata külmasildadele, niiskuskahjustusele ja hallitusele. Kontrollida tuleks ka seda, kas muudel pindadel korteris on hallitust, problemaatilised kohad on vannitoad ning lagede ja seinte nurgad. Lisaks võiks põrandatel jälgida seda, et ei oleks suuri muhke-lohke ja läbivajumisi, mis võivad näidata välja vigasid aluspinnas.

Üle tuleks vaadata ka plaaditud pinnad ja koputades, kas plaadid on lahti. Kui need koputamise tulemusel kõmisevad, siis see võib olla märk, et plaadid pole korralikult aluspinna küljes kinni. Ühtlasi võiks kontrollida vannitoa ventilatsiooni – pannes WC-paberi vastu õhuresti või -klappi, saab kontrollida väljatõmbe olemasolu. Kui paber tõmmatakse vastu, siis on väljatõmme olemas. Üle võiks vaadata ka nähtavate torustike olukorra. Kui esineb roostet ja tilkumisi, siis see pole hea märk.

Mida pidada silmas puumajja korteri ostul?

Lisaks eespool mainitud tähelepanekutele, tuleks hoolikamalt uurida, kui kõrgel on puitfassaadi alumine piir maapinnast ja kas tuulutus on tagatud. Hea märk on see, kui fassaad on tuulduv (näiteks ventilatsiooniavad) ja puitosa asub maapinnast kõrgemal, et tagada õhu liikumine talvel. Kui fassaad on kehvas olukorras, siis sellega võivad kaasneda temperatuuri, niiskuse ja hallituse probleemid. Puitmajade üks suur ohutegur on ka majavamm. Seda saab hõlpsasti kontrollida keldris, sest seal on soe ja niiske ning majavammi arenguks soodsad tingimused.

Millised ohud varitsevad vana maja pööningukorrusele korterit ostes? Millised ohud varitsevad aga soklikorruse korteri ostul?

Pööningu puhul tuleks alustada sellest, kas pind on kinnisturaamatusse märgitud. Võiks uurida ka läbijookse katusest, sest selle paranduskulude jagamisel võib tekkida probleeme. Kindlasti võiks uurida eelmiselt omanikult temperatuuri kohta. Kui korter on ebakvaliteetselt soojustatud, siis võib tekkida olukord, kus suvel on palav ja talvel on külm.

Soklikorrusele korterit ostes on üks põhiprobleem aga niiskus. Tasub kontrollida seda, kas fassaad on tuulduv ning sokkel plekiga kaetud, sest see kaitseb soklit ja ka korteri konstruktsioone niiskuse eest. Hea on ka kontrollida, kas sokkel on soojustatud ja hüdroisoleeritud.

UMPA: Ära viivita innovatsiooniga

umpaLäti Kinnisvara ettevõtete assotsiatsioon korraldas hiljuti esimese tehnoloogia konverentsi PropTech Riga 2018, mis tõi kokku suure hulga kinnisvara ja tehnoloogia ettevõtteid. Mul oli suur au seda kaks päeva väldanud sündmust modereerida. Allpool mõned mõtted, mis panid meid oma ettevõttes olulisi suunamuutusi tegema.

Terminit FinTech on finantsvaldkonna tehnoloogiate kohta kasutatud juba üle kümnendi. Paljudele on tuttavad Transferwise, Monese, Funderbeam, EstateGuru, Crowdestate, Fortumo jt. Kinnisvaras hakati PropTech’ist rääkima vaevalt viis aastat tagasi. See ei tähenda, et tehnoloogilisi uuendusi varem ei toimunud, kuid koordineeritud arendustegevust tegelikult ei toetatud. Tänaseks on PropTech sama levinud sõnaühend, kui FinTech ja uusi idusid tärkab piltlikult öeldes iga päev. Kinnisvara on oluliselt pikema äritsükliga, kui raha või vallasvaraga seotud ärid. Seetõttu on selles valdkonnas edu saavutamiseks vaja lihtsalt suuremat investeeringut ja pikemat kannatust. Lisaks on kinnisvara väga kohalik äri ja seda pole lihtne globaliseerida. Aga just siin saab tehnoloogia aidata. Kõrvalt vaadates võib tunduda teisiti aga maailmas on viimase viie aastaga loodud üle 6’000 PropTech äri ligi 100 riigis.

Inimesed otsivad mugavust läbi tehnoloogia. Üha enam oodatakse läbipaistvust ja lihtsust. Kinnisvara valdkond on kõike muud, kui lihtne. Notariaalsed tehingud, registrid, pangad, hinnangud, haldus jne Riigiti on tingimused erinevad aga üldine probleemistik on sarnane. Seega on siin tehnoloogilistel lahendustel kõige suurem toime ja väärtus.
Lihtsamaid näiteid uuendustest võib tuua Suurbritanniast. Üks suuremaid ja kiirema kasvuga kinnisvara vahendajaid seal on tänaseks Purple Bricks. Platform, mis tagab kodu vahetuseks vajalikud teenused fikseeritud hinnaga. Selge, lihtne ja lisaks otse sinu telefonis. Viimase kolme aastaga on Purple Bricks kasvanud 100-350% aastas. Samal ajal, kui UK suurim traditsiooniline agentuur Countrywide on kahanenud 71%. Lihtsad ja läbipaistvad teenused müüvad. Eeltoodu oli ainult üks võimalik rakendus.
Suur samm edasi on tehtud kinnisvara halduse teemades, kus tavalisest exceli ja jooksva tehniku formaadist on saanud nutiseadmega operaator. Uuendusi on oodata nii vahenduse, hindamise, tehingunõustamise kui arenduse alal. Põnevad ajad! Õnneks tulevad mitmed algatused ka Eestsist.

Kogu selle tehnoloogilise pealetungi juures peab aga arvestama ühe nüansiga. Traditsiooniliselt on linnakeskkondade areng ja inimeste hõivatus olnud seotud logistiliste lahendustega. Seoses tehnoloogiaga on kujunemas suuremaks takistuseks telekommunikatsioon ja infotehnoloogilised võrgud. Sel ajal, kui Tallinn mõtleb, kuidas kesklinnast autod välja suunata, tuleks hoopis panna rõhk telekomile ja optilisele infrale. Uue aja ettevõtted paiknevad vabatahtlikult sinna, kus on kõige parem ligipääs infole. Side kiirus ja töökindlus on selleks kõige parem motivaator. Sama moodi liigub klient infokeskkonda ja eeldab järjest kiiremat, mugavamat ja lihtsamat lahendust.

Kaasata inimene väljastpoolt sektorit on sageli oluliselt efektiivsem, kui püüda leida uuendus seest poolt. Tuleviku kliendid ei tunne nostalgiat paberilehele trükitud klantsmaterjali ees. Nad tahavad näha vastust nende küsimusele samal hetkel oma nutiseadmes. Nad tahavad, et kõik töötab ja nad eelistavad juba täna sotsmeediat personaalsele kohtumisele. See paneb tugeva löögi alla teenused, mis toimuvad kohtumiste ja käepigistustega.
Maaklerteenused muutuvad. Hindamisteenused automatiseeruvad. Haldusteenused muutuvad tehniliseks. Arendus ja ehitusprotsesse hakkavad teostama masinad.See kõik on eilne päev, sest kui me millestki teame, siis on ta juba juhtunud.

Tõeline innovatsioon tuleb väljaspoolt sektorit. Päeva lõpuks pole oluline, kes ja kuidas, kellelt töö või kliendi ära võtab. Teenuseid pakutakse ka tulevikus. Lihtsalt tuleb kohaneda muutunud oludega ja areneda, pidevalt areneda.

Ära eita, ära halvusta, ära keelusta või viivita innovatsiooni!
Mõista, võimalda, julgusta ja toeta innovatsiooni!

Uus Maa Kinnisvarabüroo 09-2018 kinnisvaraturu ülevaade

Uus MaaEhkki uusarendusturg on Tallinnas püsinud jätkuvalt aktiivsena ning laojäägi realiseerimise kiiruses pole toimunud suuri hüppeid, on arendajate seas üha enam tajuda ebakindlust, mille tõttu on pikenenud arenduste eelmüügiperiood.

Arendajad soovivad olla kindlad, et enne ehitama asumist on piisav hulk potentsiaalseid ostjaid olemas. Järelturu müük on olnud stabiilne, mistõttu on tehingute arvu kujundajaks muutunud just uusarendused. Kuna aga sel aastal valmib vähem uusarendusi kui eelmisel aastal, tabaski käesoleva aasta III kvartalit tugevam tehingute arvu langus.

III kvartalis sõlmiti 2194 tehingut, mida oli ligi 200 võrra vähem kui aasta tagasi. Mäletatavasti sõlmiti aasta esimeses kahes kvartalis 2401 ja 2583 tehingut. Tõenäoliselt ongi 2400–2500 tehingut tänase aktiivsuse juures tehingute arvu tipuks ning see enam suuresti ei muutu. Hinnakasvu osas säilib sisendite jätkuvam kallinemise tõttu (mida peamiselt kujundab palgakasv) ilmselt mõõdukas optimism: hinnatõus on siiski hakanud vaikselt pidurduma, näiteks on viimase nelja kvartali jooksul tehingute mediaanhind jäänud 1746 ja 1754 EUR/m2 vahele. Käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on mediaanhind suurenenud küll 6,5%, ent järgmisel aastal kahaneb sellegi näitaja suurenemine.

Tallinna paigalseisu kõrval on käesoleva aasta suurimaks tõusjaks just Tartu, mida toetab ka eelmise aasta madal võrdlusbaas. Aasta esimese üheksa kuuga on tehingute arv Tartus suurenenud 15% ning mediaanhind 8,4%. Kvartalipõhiselt on mõlemad näitajad püsinud siiski stabiilsena, eriti mediaanhind, mis viimase aasta jooksul on püsinud 1300–1400 EUR/m2 vahel. Tehingute arv ületas III kvartalis 500 piiri, mida oli enam kui 30 võrra rohkem kui möödunud aasta samal ajal, ent kui madal võrdlusbaas kõrvale jätta, on sarnaselt Tallinnale turg ilmutanud stabiliseerumise märke.

Pärnus on korterite pakkumine võrreldes aastataguse perioodiga ligi 200 võrra suurem. Selle taga on paljuski aktiivne uusarendusturg, mis on valikut suurendanud. Kuna hinnaootused on Pärnus endiselt kõrged (keskmine pakkumishind on ca 1550 EUR/m2, tehinguhind ligi 500 EUR/m2 madalam), on Pärnus korterite müügiperioodid pikenenud. Mediaanhinna stabiilsus viitab sellele, et üsna paljude korterite puhul pole inimesed valmis hinnatõusuga kaasa tulema. Ehkki uusarendusturg näitab üles järjest suuremat aktiivsust, pole see käesoleva aasta tehingute arvus veel kajastunud – aasta esimese üheksa kuuga sõlmiti veidi enam kui 50 tehingut vähem kui möödunud aasta sama ajaga, ka käesoleva aasta III kvartalis sõlmiti eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi tõttu 30 tehingut vähem. Samas on tehingute arv püsinud stabiilsena, viimase kaheksa kvartali jooksul on vaid ühe korra sõlmitud vähem kui 200 tehingut. Ehkki mediaanhind kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes taas üle 10%, on mediaanhind viimased neli kvartalit sisuliselt paigal püsinud, jäädes 1150 ja 1190 EUR/m2 vahele.

Narvas pole pakkumiste hinnad viimase kahe aasta jooksul muutunud, viimase aasta jooksul on pakkumiste arv püsinud stabiilsena, samas on eriti vähenenud uute pakkumiste arv, mis võib tähendada seda, et üha enam narvakaid on jäänud korterite müügiotsuse osas pigem äraootavale seisukohale, selmet müüa teenida korterite eest vähem kui aasta tagasi. Tehingute arv on Narvas vaikselt pöördunud tõusuteele – aasta I kvartalis müüdi 159 korterit, II kvartalis 173 korterit ning III kvartalis 197 korterit, mida oli isegi rohkem kui eelmise aasta III kvartalis. Tehingute arvu suurenemisega on kaasas käinud ka paljude korterite kiirmüük – III kvartalis oli tehingute mediaanhind vaid 344 EUR/m2, mis oli mitme aasta madalaim näitaja.

 

Aktiivsemates väikelinnades on tehingute arv käesoleva aasta esimese üheksa kuuga võrreldes eelmise aasta sama ajaga valdavalt langenud. Positiivset kasvu on peamiselt eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu näidanud Jõhvi ja Sillamäe, jätkuvalt on tänu riigikatse valdkonna arendamisele populaarne Tapa. Pakkumiste arv pole enamikes väikelinnades aga oluliselt muutunud, pakkumishinnad on püsinud paigal, samas on müügiperioodid pikenenud. Seega on tekkinud arvestatav hulk kinnisvara, mida ei peeta enam otstarbekaks pakkumishinnaga osta, tõenäoliselt on niigi piiratud ostjaskonnale hinnapiir ette tulnud, mistõttu on tehingute arvu hinnakasvu tingimustes tabanud vähikäik.

Mediaanhind peegeldab üsna hästi väikelinnade mainet – Tallinna, Tartu ja Pärnu järel hinnatakse väljaspool Harjumaad enim just Kuressaaret, Rakveret ja Viljandit, mille hinnad on viimase aasta jooksul teinud läbi mõningase hinnatõusu, Rakvere ja Viljandi puhul isegi enam kui 100 EUR/m2 võrra. Enamikes linnades on hinnad kasvanud, eriti muljetavaldav on olnud Tapa areng, mis on turu kontekstis käitunud nagu riik riigis – veel 2016. aastal oli aasta esimese üheksa kuu tehingute mediaanhind seal 111 EUR/m2, 2018. aastal aga juba 249 EUR/m2. Taoline areng annab jätkuvalt lootust, et kui vähegi suurem ettevõtmine tekib väikelinna, siis ei pea positiivseid mõjusid enam kaua ootama jääma.

Üksikelamute turg on käitunud sarnaselt korteriturule hinnatõusu märgi all. Võrreldes eelmise aasta esimese üheksa kuuga ei suurenenud tehingute hind vaid kahes maakonnas (Järva ja Lääne). Sarnaselt korteritele on kõige hinnatumad piirkonnad mediaanhinna põhjal Harjumaa ja Tartumaa, mis olid ka ainsad maakonnad, kus mediaanhind ületas 100 000 euro piiri. Ning nagu ka korteriturul järgneb neile Pärnumaa, kus tehingute mediaanhind oli veidi üle 90 000 euro. Ülejäänud maakonnad jäävad valdavalt 30 000 ja 70 000 euro vahele, sõltudes väikese tehingute arvu tõttu juba rohkem tehingute struktuurist.

Tehingute arv on käitunud aga vastupidises suunas – see on suurenenud vaid viies maakonnas (suurematest vaid Tartumaal), valdavalt on tehingute arv nii elamu- kui suvilaturul läinud pigem ühe sammu edasi ja kaks sammu tagasi. Põhjuseks on vähenenud pakkumiste arv, mis on omakorda survestanud hindasid ning muutnud elamud niigi kõrge lõpphinna juures vähem taskukohasemaks.ksikelamute turg on käitunud sarnaselt korteriturule hinnatõusu märgi all. Võrreldes eelmise aasta esimese üheksa kuuga ei suurenenud tehingute hind vaid kahes maakonnas (Järva ja Lääne). Sarnaselt korteritele on kõige hinnatumad piirkonnad mediaanhinna põhjal Harjumaa ja Tartumaa, mis olid ka ainsad maakonnad, kus mediaanhind ületas 100 000 euro piiri. Ning nagu ka korteriturul järgneb neile Pärnumaa, kus tehingute mediaanhind oli veidi üle 90 000 euro. Ülejäänud maakonnad jäävad valdavalt 30 000 ja 70 000 euro vahele, sõltudes väikese tehingute arvu tõttu juba rohkem tehingute struktuurist.

Tehingute arv on käitunud aga vastupidises suunas – see on suurenenud vaid viies maakonnas (suurematest vaid Tartumaal), valdavalt on tehingute arv nii elamu- kui suvilaturul läinud pigem ühe sammu edasi ja kaks sammu tagasi. Põhjuseks on vähenenud pakkumiste arv, mis on omakorda survestanud hindasid ning muutnud elamud niigi kõrge lõpphinna juures vähem taskukohasemaks.

Mainor Ülemiste tütarettevõte sõlmis Fund Ehitusega 12 miljoni eurose ehituslepingu

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS tütarfirma Öpiku Majad OÜ sõlmis 12 miljoni euro suuruse ehituslepingu Fund Ehitusega aadressile Valukoja 10 bürootorni ja Ülemiste linnaku esimese eluhoone rajamiseks.

Lurichi kvartali 13-korruseline 82 üürikorteriga maja ja 8-korruseline bürootorn ehitatakse aadressile Valukoja tänav 10 vanade Dvigateli paekivimüüride vahele.

Hoonete kavandatav valmimisaeg on 2020. aasta esimeses pooles, mille järel saab moodne linnak ööpäevaringse elutegevuse.

Hoonetekompleksi on projekteerinud Arhitektuuribüroo Pluss. Ehitust finantseerib OP Corporate Bank Plc Eesti filiaal.

Mainor Ülemiste põhitegevus on Ülemiste City kui Tallinna lennujaama kõrval endise Dvigateli tehase territooriumil asuva Baltimaade suurima ärilinnaku arendamine.

Linnaku 36 hektaril on tänaseks välja ehitatud 130 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 380 ettevõttes töötab täna üle 10 000 inimese. Aastaks 2025 elab, töötab ja õpib linnakus prognooside kohaselt 20 000 inimest. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Pindi Kinnisvara: Välismaalastest naabrid on ootamatu oht

Pindi KinnisvaraTegemist pole vaenu õhutamisega, vaid Eestis kehtiva õiguskorraga- nimelt paljude Euroopa Liidu väliste riikide kodanike vastu saab võlgade korral kohtusse minna vaid varaomanike koduriikides.

Seetõttu tasub eelkõige väiksemates kortermajades elamispinna soetamisel uurida, ega valdav enamus korteriomanikke pole Venemaa, Ukraina jms riikide kodanikud, kus kohtusüsteemide toimimine on eurooplaste jaoks sageli arusaamatu ja hirmutav, rääkimata asjaajamise keerukusest ja kulukusest.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Elari Udam ütles, et kui soetada endale elamispind magalarajooni 100 korteriga elamusse, siis 4-5 ukrainlase või valgevenelase naabrus on suhtarvuliselt marginaalne. „Kui aga ostate endale elamispinna 8 korteriga elamusse, kus enamus korteritest kuuluvad Euroopa Liidu õigusruumist välja jäävate riikide kodanikele, võite jääda halbadel aegadel tõsiste probleemide küüsi. Kui naabrid arveid ei maksa, siis tuleb need maksta nende eest või terves majas lülitatakse küte ja vesi kinni, sest ka Eesti kohtu kaudu võlgade tasumist nõuda ei saa. Ainus, mida saab tavaliselt korterite kaupa jaotada, on elekter, aga ka seda mitte alati ning ilma veeta on elamispind niikuinii kasutuskõlbmatu,” selgitas Udam.

SEB: Mis parandaks Eesti konkurentsivõimet?

SEB PankÄsja avaldatud riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti mullusega võrreldes mõned kohad ära andnud. Taolised järjestused võivad tunduda kunstlikud, kuid loovad hea võrdlusbaasi ja annavad ehk mõtteid, mida majanduse edendamiseks veel ette võtta.

Eesti konkurentsivõime pole laita

Viimase aja majandusteemalistest debattidest kipub jääma mulje, et riigi konkurentsi-võime määrab ära õllekohvri hind. Õnneks vaadatakse mujal maailmas seda küsimust natuke avarama pilguga. Lõppeval nädalal avalikustati nimelt iga-aastane riikide konkurentsivõime järjestus, mille koostajaks on organisatsioon nimega Maailma Majandusfoorum – tuntud ka iga-aastase tippürituse Davose majanduskonverentsi korraldamise poolest. Nimetatud edetabel püüab riigi majanduse konkurentsivõimet iseloomustada sadade majandust ja ühiskonda kirjeldavate indikaatorite abil, mida täiendab riigis tegutsevate tippjuhtide küsitlus. Kuigi edetabelit kiputakse võtma spordivõistlusena, on selle suurim tugevus ilmselt laiapõhjalise võrdlusbaasi andmine riikide majanduste ja ühiskonna kõrvutamiseks.

Eestil ei ole läbi aastate olnud põhjust oma positsiooni selles järjestuses häbeneda. Mullu paiknesime me näiteks 29., aasta varem 30. kohal. Ka nüüdne langus 32. kohale maalib meist vähemalt Kesk- ja Ida-Euroopa maade seas pigem eduka riigi pildi. Ainsana sarnase taustaga riigina edestab meid Tšehhi, kes viimatises edetabelis paigutus 29. kohal. Läti ja Leedu on Eestist kümmekond kohta tagapool, vastavalt 42. ja 40. kohal. Mõistagi tuleb konkurentsivõime mõiste tõlgendamisel säilitada avatud meel – näiteks edestab Eestit ühe kohaga Itaalia, kelle majanduskeskkond on meist dimensionaalselt erinev. Taolisel edetabelil, nagu igal sellisel ülesandepüstitusel, on hulk sisulisi ja metodoloogilisi probleeme, kuid selle peale vaid õlgu kehitada oleks rumalamgi.

Kehva tervisega IT riik

Konkurentsivõime raporti põhjal on Eesti peamisteks tugevusteks võrreldes teiste riikidega laialdane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ning oskuslik tööjõud. Vähemalt neist esimene ühildub hästi Eesti enesepildiga kui edukast IT-riigist. Et 140 riigi kohta võrreldavate indikaatorite leidmine on paras väljakutse, ei sisalda see hinnang muidugi paljut, mis meie elu tõesti mugavaks muudab – veebipõhised avalikud teenused, digiallkiri jm. Eesti kõrge positsiooni taga järjestuses on hoopis lai mobiilse interneti levik: mobiilse andmeside lepingute arv ületab meil märkimisväärselt elanike arvu. Kõrged on muidugi ka mitmed muud mobiili- ja internetikasutust mõõtvad näitajad.

Rääkides tööjõu oskustest, jäävad ilmselt mitmed tööandjad Eesti konkurentsivõimelisuse osas skeptiliseks. Edetabelis annab meile hea positsiooni kõrge koolis veedetud aastate arv ja täiskasvanud elanikkonna tugevad digitaalsed oskused. Võib muidugi vaielda, kas haridust mõõdab kvaliteet või kvantiteet, kuid uuringud kipuvad kinnitama haridus-süsteemis veedetud aja tugevat korrelatsiooni teiste inimese edukust mõõtvate näitajate, sh palgaga. Mis puudutab digitaalseid oskuseid, siis konkurentsivõime raport kasutab selle hindamisel küsitlusuuringu tulemusi. Samas on täiskasvanud elanikkonna häid probleemilahendusoskuseid kinnitanud ka objektiivsematel alustel seisvad uuringud, millest tuntuim on OECD poolt korraldatav täiskasvanute oskuste uuring PIAAC.

Kui jätta kõrvale koduturu väiksus, siis on raporti põhjal Eesti mahajäämuse üks kõige olulisem põhjus inimeste nõrk tervis. Nimelt ootab sünnihetkel keskmist eestlast võrreldes paljude teiste riikidega ees liialt vähe tervena elada jäänud aastaid. Euroopa Liidu riikide järjestuses oli Eesti meeste oodatav tervena elatud aastate arv Läti järel väikseim – vaid 54 aastat. Rootsis on see aeg pea 20 aastat pikem! Kehva tervise majanduslikke tagajärgi ilmestab suur töövõimetute inimeste hulk, kes jõukohase töökoha puudumise tõttu on sunnitud virelema vaesuses.

Teine näitaja, mis Eestit konkurentsivõime paremusjärjestuses allapoole tõmbab on infrastruktuuri kvaliteet. Osaliselt hõlmab see „pehmeid“ arvamusi küsitlusuuringust, kuid ka üheselt mõõdetavaid ja vägagi valusaid näitajaid, näiteks kasin otselennuühenduste arv. Kesise hinnangu pälvib ka Eesti finantssüsteem, mida muuhulgas selgitab pea olematu kapitaliturg.

Mis Eesti konkurentsivõimet tegelikult parandaks?

Konkurentsivõime edetabelis kõrgema koha saavutamiseks on mitmeid asju võimalik ka kohe ära teha – olgu selleks siis rohkemate lennuühenduste loomine või mõne ettevõtte Tallinna börsile viimine. Kuid kas need on kõige tähtsamad küsimused?

Nii Eesti pika- kui lühiajalise konkurentsivõimelisuse kõige olulisem garantii tundub olevat hoopis tööjõud. Vaatamata inimeste sandile tervisele on Eesti täna saavutanud tööhõivemäära, mis on üks Euroopa Liidu kõige kõrgematest. Ühiskondlikus plaanis on see mõistagi suurepärane, kuid töökäte puudus ja kiiresti kasvavad tööjõukulud ähvardavad nii mõnegi meid seni toitnud ettevõtte saata paremaid jahimaid otsima. Majandustsüklid vahelduvad ja võime olla kindlad, et tulevik toob ka aastaid, kus tänases majanduskliimas mõttetuna näiv töökoht üsna atraktiivne näib. Kahaneva tööealise elanikkonna arvu tõttu ei ole Eesti tööjõuprobleem aga ajutine vaid krooniline. Järsud muutused demograafias paistavad silma juba täna, eriti teravalt teenindussektoris, kus värvata tuleb pea poole väiksema hulga noorte seast kui veel mõni aasta tagasi. Lisaks ei tohi unustada, et tööjõud on peamine komponent majanduskasvu võrrandis, mille kahanemisel peame paratamatult leppima aeglasema kasvu ja väiksema heaoluga.

Töötajate arvu kõrval on vähemalt sama oluline teema inimeste oskused ja võimekus. Erinevad rahvusvahelised võrdlused kinnitavad, et Eesti ei pea selle pärast häbenema. Kuid arvestades ülinappi rahvaarvu, ei saa me leppida lihtsalt hea positsiooniga, vaid peaksime suutma olla tipud. Kui täna otsitakse ühiskonnas mõnda suurt kandvat tulevikuideed, siis maailma kõige parema kvalifikatsiooniga rahvastik võiks olla päris hea valik. PISA uuring on kinnitanud Eesti põhihariduse kvaliteeti, ent samas liigas ei konkureeri me kahjuks kõrghariduse poolest. Olukorras, kus kogu arenenud maailm võitleb helgete peade pärast, võiks üks tugev rahvusvaheline kõrgkool olla kasuks mitte vaid meile endale, vaid aidata siia meelitada välismaalasi, kelle saabumist tervitaks isegi EKRE.

Uus Maa: Обзор рынка сентябрь 2018

Хотя рынок строительства нового жилья в Таллинне по-прежнему сохраняет активность и скорость реализации жилья в наличии значительно не изменилась, застройщики все больше проявляют неуверенность, что приводит к удлинению периода предпродажи новостроек. Застройщики хотят быть уверены, что перед началом строительства у них будет нужное количество потенциальных покупателей. Продажи на рынке вторичного жилья сохраняют стабильность, а потому наибольшее влияние на количество сделок оказывает именно новое жилье. Однако, поскольку в этом году строится меньше нового жилья, чем в предыдущем, III квартал текущего года ознаменовался значительным падением количества сделок.

В III квартале было заключено 2194 сделки, что примерно на 200 меньше, чем год назад. Как мы помним, за первые два квартала года было заключено 2401 и 2583 сделки. Очевидно, при нынешней активности рынка недвижимости количество сделок не превысит 2400–2500 и в этом году больше значительно не изменится. В области роста цен, очевидно, сохранится умеренный оптимизм в силу продолжающегося подорожания вхождения (на что в основном влияет рост заработных плат). И все же, рост цен постепенно начинает замедляться, например в течение последних четырех кварталов медианная цена оставалась в промежутке от 1746 до 1754 евро/м2. Конечно, за первые девять месяцев текущего года медианная цена выросла на 6,5 %, но в следующем году замедлится также рост этого показателя.

На фоне застоя на рынке Таллинна самый значительный рост в этом году показал Тарту, чему способствовали также низкие показатели за предыдущий год. За первые девять месяцев года количество сделок в Тарту выросло на 15 %, а их медианная цена – на 8,4 %. В квартальном разрезе оба показателя все же оставались на стабильном уровне, особенно медианная цена, которая в течение последнего года держалась в промежутке от 1300 до 1400 евро/м2. Количество сделок в III квартале перевалило за 500, что более чем на 30 сделок больше, чем за тот же период предыдущего года. Однако если не принимать во внимание низкие показатели предыдущего года, то, как и в Таллинне, рынок демонстрирует признаки стабилизации.

В Пярну предложение квартир по сравнению с аналогичным периодом прошлого года возросло почти на 200 единиц. Это можно объяснить достаточно активным рынком нового жилья, который повысил ассортимент. Так как ценовые ожидания по-прежнему высоки (средняя цена предложения примерно 1550 евро/м2, цена сделки примерно на 500 евро/м2 ниже), период продажи квартир в Пярну растет. Стабильность медианной цены указывает на то, что в случае довольно большого количества квартир люди не согласны с таким ростом цен.

Хотя рынок строительства нового жилья демонстрирует все большую активность, это еще не отразилось на количестве сделок за текущий год. За первые девять месяцев года было заключено на 50 с небольшим сделок меньше, чем за аналогичный период минувшего года. В III квартале текущего года в силу высоких показателей предыдущего года было заключено на 30 сделок меньше. В то же время количество сделок остается на стабильном уровне, и за последние восемь кварталов всего один раз было заключено менее 200 сделок. Хотя по сравнению с аналогичным периодом предыдущего года медианная цена в третьем квартале вновь выросла более чем на 10 %, на протяжении последних четырех кварталов она фактически оставалась на месте, укладываясь в промежуток от 1150 до 1190 евро/м2.

В Нарве цена предложений за последние два года не изменилась. В течение последнего года количество предложений оставалось стабильным, но при этом особенно снизилось количество новых предложений, что может означать то, что все больше жителей Нарвы тянет с принятием решения о продаже квартиры, вместо того чтобы продать ее и получить меньшую сумму, чем год назад. Количество сделок в Нарве понемногу начало повышаться: в I квартале года было продано 159 квартир, во II квартале – 173 квартиры, а в III квартале – 197 квартир, что даже больше, чем в III квартале минувшего года. Росту количества сделок сопутствовала экстренная продажа многих квартир: в III квартале медианная цена сделок составила всего 344 евро/м2, что стало самым низким показателем за несколько минувших лет.

 

В наиболее активных малых городах количество сделок за первые девять месяцев текущего года по сравнению с аналогичным периодом предыдущего года упало. Положительные тенденции, в основном в силу низких показателей за предыдущий год, показали Йыхви и Силламяэ. Благодаря развитию сектора государственной обороны по-прежнему сохраняет популярность Тапа. При этом количество предложений в большинстве малых городов существенно не изменилось. Цены предложения остаются такими же, но период продажи удлиняется. Таким образом возникло значительное количество недвижимости, которую больше не считается целесообразным покупать по цене предложения. Очевидно, и так ограниченное количество покупателей еще сильнее сдерживает цена продажи, а потому в условиях роста цен число сделок начало снижаться.

Медианная цена довольно хорошо отражает имидж малых городов: вслед за Таллинном, Тарту и Пярну за пределами Харьюмаа больше всего ценятся Курессааре, Раквере и Вильянди, где за последний год цены несколько повысились. В Раквере и Вильянди они даже возросли более чем на 100 евро/м2. В большинстве городов цены растут. Наиболее впечатляющие тенденции можно увидеть в Тапа, который в контексте рынка действует как будто государство в государстве: еще в 2016 году медианная цена сделок за первые девять месяцев года составляла здесь 111 евро/м2, однако в 2018 году она составила уже 249 евро/м2. Такая тенденция по-прежнему дает надежду, что если в малом городе возникнет какая-либо крупная организация, то положительные изменения не заставят себя ждать.

Рынок частных домов, как и рынок квартир, развивается под знаком роста цен. По сравнению с первыми девятью месяцами минувшего года цена сделок не возросла всего в двух уездах (Ярвамаа и Ляэнемаа). Если судить по медианной цене, то, как и в случае с квартирами, самыми ценными регионами являются Харьюмаа и Тартумаа, которые также стали единственными уездами, где медианная цена перевалила за 100 000 евро. Как и на рынке квартир, за ними следует Пярнумаа, где медианная цена сделок немного превысила 90 000 евро. В остальных уездах цена преимущественно остается в пределах от 30 000 до 70 000 евро и в силу низкого количества сделок больше зависит от их структуры.

Однако тенденции в области количества сделок обратные – оно возросло всего в пяти уездах (и из крупных только в Тартумаа). Количество сделок на рынке частных домов и дач в основном сделало шаг вперед и два шага назад. Причина этого состоит в падении количества предложений, что в свою очередь оказало давление на цены и привело к тому, что дома при и так высокой конечной цене стали еще менее доступны для покупателей.

 

Uus Maa: Market review September 2018

Even though the market of new developments has remained active in Tallinn and there have been no big leaps in the speed of stock absorption, an increasing uncertainty can be sensed among the developers, extending the presale period of developments. The developers want to make sure that there is a sufficient number of potential buyers before they start the construction. The sales in the secondary market have been stable, therefore, the number of transactions is mainly shaped by new developments. As a smaller number of new developments are to be completed this year than last year, the 3rd quarter of this year is characterized by a bigger fall in the number of transactions.

2194 transactions were concluded in the 3rd quarter, which was 200 transactions less than a year ago. As we can remember, 2,401 and 2,583 transactions were concluded in the first two quarters of the year. Considering the current activity, 2,400 to 2,500 is probably the peak number of transactions, and it will not change considerably any more. As to the price increase, there is probably moderate optimism due to the continued increase in the price of inputs (shaped mainly by the increased salaries): the price increase has still gradually started to slow down, for instance, the median price during the last four quarters has remained between 1,746 and 1,754 EUR/m2. During the first nine months of this year, the median price has increased by 6.5% but next year also the increase of this figure will slow down.

 

Next to the standstill in Tallinn, the greatest riser this year was namely Tartu, which is also supported by the low comparison base of last year. In the first nine months of the year, the number of transactions in Tartu has increased by 15% and the median price by 8.4%. On quarterly basis, both of the figures have still remained stable, especially the median price which has remained between 1,300 and 1,400 EUR/m2 during the past year. In the 3rd quarter, the number of transactions exceeded the line of 500, which was by over 30 more than during the same period last year but leaving aside the low baseline, the market has shown signs of becoming more stable, similarly to Tallinn.

In Pärnu, the offering of apartments exceeds the same period last year by nearly 200. That is greatly based on the active market of new developments, which has increased the selection. As the price expectations are still high in Pärnu (the average asking price is about 1,550 EUR/m2, the transaction price nearly 500 EUR/m2 lower), the sales periods of apartments have extended in Pärnu. The stability of the median price implies that for many apartments, people are not ready to go along with the price increase.

Even though the market of new developments shows increasing activity, it has not been reflected yet in the number of transactions of the current year – compared to the same period last year, in the first nine months of the year, slightly over 50 transactions less were concluded; also in the 3rd quarter of this year, 30 transactions less were concluded due to the high baseline of last year. However, the number of transactions has remained stable; during the past eight quarters, less than 200 transactions have been concluded only once. Even though in comparison to the same period last year the median price increased again over 10% in the 3rd quarter, the median price has remained virtually the same for the past four quarters (between 1,150 and 1,190 EUR/m2).

In Narva, the asking prices have not changed in the past two years, and the number of offers has remained stable during the past year. However, the number of new offers has noticeably dropped, which may mean that an increasing number of inhabitants of Narva have decided to delay their decision to sell rather than earn less for the apartments than the year before. The number of transactions has gradually started to increase – in the 1st quarter of this year, 159 apartments were sold, 173 in the 2nd quarter and 197 apartments in the 3rd quarter, which was even more than during the 3rd quarter last year. The increase in the number of transactions has been accompanied by fire sale of many apartments – in the 3rd quarter, the median price of transactions was only 344 EUR/m2, which was the lowest figure in several years.

In comparison to the same period last year, the number of transactions has mainly dropped in the more active small towns during the first nine months of the current year. Mainly due to the low baseline of last year, a positive growth can be observed in Jõhvi and Sillamäe; also Tapa is continually popular, thanks to the development of the national defence area. The number of offers, however, has not significantly changed in most of the small towns, the asking prices have remained the same, whereas the sales periods have prolonged. Thus, there is a considerable amount of real estate that is not considered feasible to be bought at the asking price. It is highly likely that the anyway small number of buyers has reached their price limit, and therefore, with the price increase, the number of transactions has moved to the opposite direction.

The median price reflects the reputation of the small towns rather well – outside Harju County, next to Tallinn, Tartu and Pärnu, people most appreciate Kuressaare, Rakvere and Viljandi where the prices have somewhat increased during the past year, even by over 100 EUR/m2 in Rakvere and Viljandi. Prices have increased in most of the towns. The development of Tapa has been especially impressive – it has behaved in the market context like a country of its own. In year 2016, the median price of transactions was still 111 EUR/m2, in 2018, however, already 249 EUR/m2. Such a development continues to give hope that if a larger organisation happens to emerge in a small town, it does not take long until positive effects follow.

Pindi Kinnisvara: Arendajad vassivad müüdud korterite arvuga

Pindi KinnisvaraPindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et üldine turundusideoloogia ei laida heaks mõne korteri broneerituks märkimist olukorras, kui sellele on tegelikult ka huviline olemas, ehkki ta pole veel rahalist sissemakset teinud.

„Kui aga ülikallite kesklinna arendusprojektide omanikud või müügikorraldajad näitavad oma kodulehtedel, et ainult üks kuu peale saja korteri müüki paiskamist on neist pooled müüdud, on tegemist alatu pettusega. Eesti kinnisvaraturul pole 3000-eurose ruutmeetrihinnaga projekte, mis müüksid ennast enne avalikuks tulemist poolenisti välja. Erandiks oli Skyline projekti linna- ja merepoolne vaade,“ sõnas Sooman. Ta sõnas, et massiline võltsbroneeringute märkimisega tegeletakse eelkõige kesklinna kehvalt müüdud projektide puhul, mujal piirkondades vastab müügistatistika enam-vähem tegelikkusele.

„Ostjatel tasub olla ettevaatlik ja pigem peaksid arendajad oma hinnapoliitika üle vaatama, sest kallite korterite segmendis konkurents aina kasvab ja ostjaid kõikidele lihtsalt ei jätku,“ lisas Sooman.

Pindi Kinnisvara: Indeks keeras lõpuks tõusule

Pindi KinnisvaraKolm kuud järjest langenud, korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tõusis septembris 2,6% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1389 eurot ruutmeetri kohta. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1354 €/m².

Kui tänavu augustis tehti indeksilinnades 1305 korteriomandi tehingut, siis septembris oli tehingute arv 1249. Võrdluseks- 2017. aasta septembris tehti indeksilinnades 1378 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et suurt arengut üheski piirkonnas polnud. „Tallinna tehingute osakaal veidi tõusis, teistes linnades tehingute arv langes ja see mõjutas ka kaalutud keskmist,“ märkis Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 9 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 123 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Kriis väikelinnades süveneb

Pindi KinnisvaraÄärealastumine muutub väiksemates Eesti linnades üha suuremaks probleemiks- inimesed põgenevad Tallinnasse-Tartusse ja jätavad tihti oma väärtusetu elupaiga soiku.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et väikelinnade tulevik on väga tume. „On mõned kirkad kriidid karbis, kus kohalikud omavalitsused näevad kurja vaeva, et elu linnas sisse puhuda, kuid need on erandid“, ütles ta. Erandite all pidas ta silmas linnasid nagu Rakvere, Viljandi, Kuressaare ja Haapsalu.

„Üldiselt on seis kehv ja aina kehvemaks läheb- elanikud lahkuvad, majadel lastakse laguneda ja loodame ühiselt, et lõpuks kellegi lapsele rõdupaneel pähe ei kuku,“ lisas ta.

Soomani sõnul on jätkuvalt kõige odavamad korterid Valgas ja Kohtla-Järvel, kus oli septembris keskmine korteriomani tehingu ruutmeetri hind vastavalt 116 ja 96 eurot.

Nõuanded koduostjale: kasutuskord kinnistu mõttelise osa ostmisel

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ehk laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, peab olemas olema kinnisvara kinnistusraamatusse kantud notariaalne kasutuskod.

Mõtteline osa kinnisvarast võib siin näiteks tähendada olukorda, kui laenu tagatiseks läheb näiteks pool majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks 1/2 maja. Mõttelise osaga võib olla ka tegemist olukorras, kus ostetakse-müüakse mingit osa korteriomandist. Tavapäraseks võib pidada olukorda, kus korteriomandist mõtteliste osade omanikeks saavad elukaaslased. Sellisel puhul kasutuskorda ei ole vaja. Muud juhud korteriomandist mõttelise osa ostmisel-müümisel on pigem erandlikud.

Mõttelise osa pantimise juures ehk hüpoteegiga koormamise juures nõuab laenuandja, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalselt kinnitatud kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks kinnisasja kasutust selliselt, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Uute korterelamute juures jagatakse kasutuskorra alusel ära parkimiskohtade kasutamine.

Laenuandja nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda sel põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt piiritletud. See selgus võimaldab laenu tagastamise probleemide puhul vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu, mh kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmise. Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise juures on praktikas keerulisem osa kaasomanike vahelise sisulise kokkuleppeni jõudmine ja kaasomanike notariaalse lepingu sõlmimisele kohale ajamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid – 2018 sügis

Tõnu ToomparkKokku on saanud suur sügisene elamispindade turuülevaade, mis võtab kokku Tallinna korterituru kõige olulisemad trendid.

  • Kui palju on Tallinnas uusi kortereid pakkumisel? Kas neid on liiga palju või jääb sootuks puudu? Milline on pakkumiste dünaamika?
  • Millised hinnaklassis on pakkumiste kasv suurem, kus väiksem? Kas kiiremini müüvad odavamad või kallimad korterid?
  • Kas uued korterid lähevad ka müügiks? Kas müük vastab pakkumisele?
  • Millised on müügiperioodid? Kas müügile kuluv aeg venib pikemaks või lühemaks?
  • Kuidas liiguvad hinnad? Kas ehitushinna tõus viib uute korterite hinna kerkimisele? Kas korteriturul on võimalik hinnalangus?
  • Kuidas mõjutab elamispindade turu nõudlust ja pakkumist laenuturg? Millised muutused on laenuturgu kõigutamas? Kas laenuturult on näha ohte kinnisvaraturule?
  • Kas on buum või ei ole buumi? Kas on kuum või väga kuum?

Neile ja paljudele teistele olulistele küsimuse annab vastused elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis 2018

Lahe Kinnisvara: Raske suvi sunnib põllumaa rahaks tegema

Lahe KinnisvaraRaske suvi sunnib põllumaa rahaks tegema kirjutab Postimehe lisalehes Maa Elu ajakirjanik Riina Martinson ja kutseline vara hindaja Karin Lapp, kel on ka Maa-ameti litsents.

Põllumaa tehase rahaks

Kolm järjestikust põllumajandusele rasket aastat on ettevõtjad seadnud seisu, kus eluspüsimiseks vajaliku raha saamiseks ollakse sunnitud maid müüma.

Sel sügisel on kinnisvara hindajate poole pöördunud tavapärasest enam põllumaa omanikke, kellele on metsa- ja põllumaad kokkuostev firma teinud ostupakkumise ja nüüd soovib maaomanik kõrvale ka teist hinnangut maa väärtuse kohta.

Harva pöördub keegi kinnisvarafirma poole sooviga oma põllumaa selle vahendusel müüki panna. „Maaomanikud on nii teadlikuks muutunud, et pöörduvad kinnisvara hindajate poole, siis kui soovivad saada teada, kas neile pakutakse õiglast hinda, ja selle põhjal peavad juba ise läbirääkimisi ostjatega,” selgitab Lahe Kinnisvara Viljandi esinduse juht ja Maa-ameti litsentsiga vara hindaja Karin Lapp.

Kui mõne aja eest said laiemalt tähelepanu metsaomanikele helistavad ja turuhinnast madalamat hinda pakkuvad kokkuostjad, siis sarnane muster toimub ka põllumaade ostul.

Põllumaa hinnakäärid erinevatel kokkuostjatel

Lapp on oma töös näinud, et põllumaa hinnakäärid on umbes 20 protsenti, näiteks üritatakse 100 000 eurot maksev maa kätte saada 80 000 euroga. Kui tegu on hinnatud piirkonnaga ja viljaka mullaga, ollakse valmis ka rohkem maksma, aga alustada üritatakse ikka madalamalt.

Suur põllumaa on hinnas

Suurtel põllumajandusettevõtetel aitavad elus püsida ja tootmiskulu all hoida võimsad masinaid, millega pisikesel põllul miskit teha pole. Nii ongi eriti nõutud ja kallimad suured põllutükid.

Enamik põllumaade müügitehinguid tehakse 2500–3500 euroga hektari eest.

Kuna põllumaid on avalikus pakkumises vähe ja nõudlus suur, on tehingute hind paremate maatükkide eest tõusnud isegi kuni 5000 euroni hektari eest.

„Kui tegemist on viljaka mullaga ja suurema maatükiga, tehakse tehinguid keskmisest kõrgemate hindadega,” kinnitab Lapp ja pakub, et 5000 eurost hektarihinda makstakse suurte, umbes 20-hektariste, hea kuju ja mullaviljakusega põllu eest.

Põllumaa turuanalüüsid

Maa-ameti ja Lahe Kinnisvara analüüs näitab, et viimastel aastatel on põllumaaga tehtavate tehingute arv küll kahanenud, kuid hind aina kasvab – viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud tuhande euro võrra. Kõrgeim mediaanhind oli Jõgevamaal (3406 €/ha), madalaim Hiiumaal (1721 €/ha).

Põld rendile

Lapp räägib, et üldjuhul jäävad põllumaa rendihinnad vahemikku 70–120 eurot hektari eest aastas, aga suuremad ettevõtted küsivad märksa kõrgemat renti kui eraisikud: 150–170 eurot hektari eest aastas.

„Põllumaade rendihinnad pigem tõusevad, sest suuremad põllu- ja metsamajandamisettevõtted ostavad pidevalt eraisikutelt maid kokku ja soovivad rohkem kasu saada,” seletab Lapp. „Üha vähem on võimalusi maad soodsalt soetada. Müüjad on teadlikumaks muutunud.”

On levinud ka selline kasutus, et maaomanik annab naabrile oma maa tasuta kasutada, et keegi hoiaks maa korras ja see ei võsastuks.

Põllumaade hind on kõrgem piirkondades, kus tegutseb rohkem põllumajandustootjaid ja seega on haritava maa vajadus suurem. Põllumaa hinnale avaldavad mõju maatüki pindala, boniteet, PRIA põllumassiivide registris registreeritud pindala, juurdepääsutee olemasolu ja kraavide paiknemine maatükil. Ostjad on enamasti juriidilised isikud.

Tehingud põllumaaga

Seisuga 31. detsember 2017 oli maakatastri statistika põhjal Eestis 1 042 595 hektarit haritava maa kõlvikut ja 294 833 hektarit loodusliku rohumaa kõlvikut. Kogu Eesti pindlast (v.a Peipsi ja Võrtsjärv) moodustab see vastavalt 24% ja 6,8%.

Haritava maaga tehti mullu kokku 1253 tehingut, mis tähendab, et tehingute arv kahanes 10,8 protsenti võrreldes 2016. aastaga. Tehingute koguväärtus jäi tasemele 38,2 miljonit eurot.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind küündis 2912 euroni hektari eest. (Allikas: Maa-amet ja Lahe Kinnisvara andmebaas).

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!