Ülemiste kodu

Uus või vana korter – kumba eelistada?

SEB PankEnamus Tallinnas müügil olevatest korteritest on vanemates majades, uusarenduste osakaal eluasemeturul on umbes 25%. Mille alusel teha otsus vana või uue korter kasuks? Aitame otsuse langetamist lihtsustada ja toome välja olulised aspektid, millele tuleks mõelda.

Üldine seisukord

Uues korteris saab vastavalt oma äranägemisele teha sisekujundust ja valida enda jaoks sobivad ehitusmaterjalid – vannitoaplaadid, põrand, seinavärv, (köögi)mööbel.

Ka vanemat korterit saab oma käe järgi disainida, kuid siis lisanduvad ostuhinnale veel töö, aja- ja rahakulu, sest lisaks uuele sisekujundusele tuleb varasem sisustus välja vahetada/eemaldada. Näiteks korteris sees elades on põranda väljavahetamine väga ebamugav protseduur. Kui aga uus sisekujundus pole esmane prioriteet, on vanem korter koheseks sissekolimiseks lihtsam, kuna üldiselt on olemas elamiseks esmatähtis objekt, köök, mis uute korterite puhul ostuhinnas ei sisaldu.

Riskid

Uue korteri ostmisel kontrollige, kas arendaja taust on korrektne või on esinenud varasemalt probleeme. Lisaks on vaja teada, millal lõppeb maja garantiiperiood ning milliste vigade ilmnemisel parandab vead arendaja, milliste puhul omanikud. Ostes korteri piirkonda, kuhu alles elamurajooni rajatakse, tuleb veenduda, kelle kanda jääb taristu väljaehitamine.

Vanema korteri puhul on oluline, et endine omanik likvideeriks oma võlgnevused ja teataks ka sundüürnikest või nendest, kes on korterisse sisse kirjutatud. Samuti võib uurida kortermaja (ühistu) ajalugu ja tulevasi plaane. Kui ühistu on otsustanud võtta laenu, siis võib eeldada, et ka igakuised kulud suurenevad.

Ehituskvaliteet

Uuearenduste puhul kehtib kindlasti ehitusgarantii, kuid tuleb välja selgitada garantii pikkus ja tingimused. Vanemate majade puhul on ilmselt ehituslikud või planeeringust tulenevad vead juba välja tulnud, seega uurige, kas nende probleemidega on tegeletud ning kas on olemas ka remondifond ootamatuteks väljaminekuteks seoses suuremate ehitusprobleemidega. Tehke kindlaks, milline on katuse seisukord, et vältida veekahjustusi. Vanemate majade puhul tuleb kontrollida ka aknaid ja välisuksi – kuidas avanevad ja millises seisus on tihendid.

Korteriühistu/haldaja

Selgitage välja, kas uues kortermajas on olemas juba tegutsev ühistu või tuleb see alles moodustada ning kas kasutatakse haldusfirma teenust. Vanemate majade puhul on kindlasti paigas, millised ülesanded ühistul on ning millega tegeleb haldusfirma (kui see palgatud on). Nii uue kui ka vana korteri puhul tehke selgeks, millised on haldusfirmaga kaasnevad kulud.

Jooksvad kulud

Uutes majades on tänu energiasäästlikumale ehitusviisile igakuised kommunaalkulud tihti madalamad. Lisaks ei vaja uuem maja lähiperioodil remonti, mistõttu on ka ühistu kogutavad remondikulud väiksemad.

Vanema elamu puhul sõltub jooksvate kulude suurus maja seisukorrast (kas on renoveeritud) ja kütte liigist. Vanema maja eeliseks on see, et ostja saab enne korteri soetamist tutvuda varasemate kommunaalarvetega, mida uusehitiste puhul teha ei saa.

Parkimine ja kõrvalruumid

Täiesti uude majja korteri ostmisel tuleb selgitada, missugused on parkimistingimused – kas autokoht tuleb soetada eraldi või mitte. Üldjuhul tuleb ka keldriboksi/panipaiga eest eraldi maksta.

Vanemate majade puhul on parkimisega seotud teemad enamasti lahendatud ning on selge, kas parkimine on linnatänaval või ühistu poolt hallataval alal. Ka panipaiga olemasolul on see üldjuhul vanemal korteril ostuhinna sees.

Elekter ja vesi

Uusarenduse puhul on elektrisüsteem uus ja töökindel, kuid tuleks jälgida, milline on pistikute paigutus ning kas see vastab ootustele. Vanemate majade puhul on aga oluline uurida, kas pistikud on töökindlad, mis seisus on juhtmestik ning kas majas on torustik vahetatud.

Korteri hind

Ostueelistuse vana või uue korteri puhul määrab sageli hind. Uusarendused on üldjuhul kallimad, kuid suures osas sõltub hind ka asukohast. Kesklinnas võivad vanemate korterite hinnad ühtida linnaäärsete uusarendustega. Kuid võrreldes vana ja uue korteri maksumust mingis kindlas piirkonnas, on uusarenduste hinnad enamasti kõrgemad. Oluline on mõista, et alati ei pruugi uusarenduse hind peegeldada maja/korteri kvaliteeti, vaid sisaldab muuhulgas taristu väljaehitamise kulusid, mis on üldiselt kallis ettevõtmine.

Samas tuleks välja arvutada korteri kogukulu. Kuigi uue korteri ostuhind võib olla kallim, siis elamine seal on enamasti soodsam. Kokku tuleks liita igakuised laenumaksed ja jooksvad kulud, ning selle põhjal vaadata, milline variant on odavam.

Emotsionaalne hinnang

Uue korteri puhul võib olla kindel, et keegi pole varem sellel pinnal elanud, mis on paljudele oluline, sest soovitakse puutumata, “puhta energiaga” elamispinda. Paljud eelistavad aga korterit, millel on ajalugu või teatud väärikus ning seda suudavad pakkuda vaid vanemad ehitised.

Kui kindlustunne puudub, võta ostetav korter üürile

Kinnisvarabüroo Uus Maa kutseline maakleri Kristina Sõmeriku sõnul ei ole temal maaklerina eelistusi uue või vana korteri osas. Kui inimene ei ole oma soovis kindel ning kahtleb, kas teeb ikka õige sammu, soovitab ta alati proovida omanikult kõnealust korterit hoopis üürida. Nii saab võib-olla juba esimese ööga selgeks, kas sellest kohast kujuneb tulevikus igatsetud kodu või ei.

„Isiklikust kogemusest rääkides: mina olen elanud nii vanemas majas kui ka täiesti uues korteris. Avastasin, et mulle meeldivad pigem väärikad vanemad majad, millel on ajalugu või mis on eestiaegsed. Ühesõnaga, et majal on oma lugu,“ nendib Sõmerik, lisades, et tema on maaklerina veendunud, et igal kodul on olemas ostja. Muidugi on lihtsam müüa korterit, mis on puhas ja mida on hoitud ning armastatud, kuid alati leidub inimesi, kes soovivad ise oma kodu kujundada ning neid ei huvita, mis seisus see täpselt hetkel on. Ehitusmaterjalid võimaldavad ka vanasse majja luua kõigile tänapäevastele nõudmistele vastava elamise.

Samas on aga aja jooksul aina tähtsamaks muutunud korterite lisaväärtus ehk kindlad parkimiskohad, garaažid, keldrid ja panipaigad ning soojustagastusega ka ventilatsioonisüsteemid. Järjest enam kasutatakse ka sisekujundaja abi. Võrreldes 10 aasta tagusega on trend eelistada eraldi kööki, mitte enam avatud planeeringut. Populaarsust koguvad retrostiil, hele mööbel ning tapeedid.

„Samas on inimesed ikka ja alati hinnanud mugavust: kui kaugel on kodust kauplus, lasteaed, kool ja bussipeatused ning kuidas on lahendatud parkimine. Vahel tundub, et oleme liigagi mugavaks läinud – tahame leida südalinnas rohelust ning vaikust, müra ja autodeta keskkonda. Kui kolme-neljakorruselises majas puudub lift, siis loetakse see juba suureks veaks.“

Koolitus Kinnisvara ABC

Nordea värske majandusprognoos: majanduskasv muutub ekspordi ja ikka veel vaevaliselt kasvavate investeeringute toel laiapõhjalisemaks

NordeaEesti eksport taastub – kasvavad mahud ja hinnad. Energiahindade tõusust hoogu saanud inflatsioon paneb proovile tarbimisvalmiduse. Tööjõunõudlus püsib stabiilne. Pikemaajalise kasvu võtmefaktoriks saavad olema investeeringud tootlikkuse tõstmisse eeskätt eksportivates harudes.

Majandus kasvab vastavalt 2,5% 2017. aastal ning majandusstiimulite (sh suuremahuliste investeeringute realiseerimisel) koguni kuni 2,9% 2018. aastal.

Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palmi sõnul muutub Eesti majanduskasv laiemapõhjaliseks, sest aeglustuvat tarbimist tasakaalustab ekspordikasv ja investeeringute hilinenud taaskäivitumine. Täistööhõivele lähenev tööturg ja märtsikuust alates tugevnenud tarbijakindlustunne toetavad taastumist ka edaspidi.

Energia ja toormehindade kasv maailmaturul ja kohalik aktsiiside tõus viivad inflatsioonimäära ajutiselt üle 3%. „Pärast kaheaastast hinnalangust testib oodatust kiirem hinnakasv tarbijate ostuvalmidust. Siiani on tarbimiskulutused olnud majanduskasvu peamine allikas,“ ütleb Palm.

Kuigi peamiselt energiahindadest tulenev inflatsioonihüpe mõjutab negatiivselt tarbijate reaalsissetulekut, on see kasulik eksporditulu seisukohalt. Siiani on madal hinnatase eksportivate sektorite, näiteks elektritootjate, õlitööstuste ja metallitöötlejate marginaale survestanud.

Ekspordikasv on lõpuks nii kaupade kui ka teenuste osas hoogustunud. Teenuste eksporti toetab jõuliselt IKT sektor, mille rekordiline panus majanduse lisandväärtusse (0,5% SKTst) ületas möödunud aastal koguni töötleva tööstuse oma.

Töötleva tööstuse väljavaade on arvestades euroala tugevat kasvuinertsi ja viimase viie aasta kõrgeimat kindlustunde taset selgelt paremas seisus kui varem. Euroala tootjahindade kasv ületab täna energia ja vahetarbekaupade toel 2% läve. Seejuures euroala inflatsiooninäitajad peegeldavad, et üha suurem osa ressursside hinnakasvust kantakse tootjate poolt tarbijatele edasi. See kajastub edaspidi ka tulude taastumises. Põhjamaade majandused koguvad hoogu, seejuures positiivseks üllatajaks on seekord Soome, mille majandus kasvab, tarbija kindlustunne läheneb rekordilisele tasemele ja laiem majanduse kindlustunne on jõudnud ajaloolisest keskmisest kõrgemale. Rootsi puhul kogub hoogu teenuste eksport. Norra puhul viitavad ärikinnisvara arenduste mahud investeeringute kasvule. Ootame tööpuuduse määra langust ja mõõdukamat alusinflatsiooni kasvu.

„Eesti tööstuse tellimused ja ekspordihinnad on kasvul, tööjõu nõudlus ületab aastatagust taset, mis kõik kinnitab mõõdukat kasvuväljavaadet. Aasta esimese kahe kuu keskmisena kasvasid Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad ca 7% aastatagusega võrreldes. Ekspordihindade kasv sõltub täna paljuski maailma tooraineturgude stabiilsusest. Välisnõudlust ja kindlustunde püsimist mõjutavad jätkuvalt geopoliitilised riskid. Eksporditulude pikemaajalisem kasv on aga Eestis puhul kinni ennekõike tootlikkuse ja konkurentsivõime arendamises,“ sõnas Palm.

Inflatsiooni kasvav lahknemine euroala keskmisest viitab vajadusele leida uusi kasvustiimuleid rahapoliitika ja sisetarbimise kõrval. Pikemaajalise kõrgema kasvu eelduseks on investeeringud tootlikkuse kasvu, tööjõu arendamisse ja innovatsiooni.

„Eesti majanduse konkurentsivõime edasist arengut määravad tööjõu arendamise kõrval paljuski traditsiooniliste majandusharude teadus- ja arendustegevuste eelarvete kasv ja tootearendus, ning innovatsiooni etturiteks olevate tarkvara ja tehnoloogiaettevõtete lisandumine. Eesti idufirmade ökosüsteem areneb jõudsalt ning on eelmisel aastal loonud tuhat uut töökohta, millest valdav osa asub Eestis. Selleks, et lõhe Eesti ja Euroopa juhtivriikide tööstuste lisandväärtuse vahel väheneks, tuleb muude tegurite kõrval panustada uutesse tehnoloogiatesse sh tööstuse ja teenuste sektori digitaliseerimisse, e-riigi arendamisse ja investeerimiskeskkonna konkurentsivõimesse.,“ sõnas Palm.

Kokkuvõttes toetab eelseisvatel aastatel Eesti arengut Euroopa ja Põhjamaade majanduste senisest ühtlasem majanduskasv, millele lisanduvad EL struktuurifondide ja Euroopa investeerimiskava pakutavad võimalused investeeringute nutikaks elavdamiseks.

Reflatsioon

Eesti makromajandusnäitajad

Kinnisvarakoolitused avalikule sektorile

Merko Ehitus kontserni kuuluv Peritus Entreprenør sõlmis ehituslepingu Norras

Merko27. märtsil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Peritus Entreprenør AS ja Vestre Viken HF vahel projekteerimis- ja ehitusleping Blakstadi haigla hoone juurdeehituseks Askeris, mis paikneb Oslot ümbritsevas Akershusi maakonnas.

Kahekorruseline moodulelementidest hoone antakse tellijale üle võtmed kätte põhimõttel, välja arvatud mööbel ja inventar.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd teostatakse ajaperioodil aprill kuni detsember 2017.

Peritus Entreprenør AS (peritus-entreprenor.no) Norra ehitusettevõte, mis teostab üldehitustöid. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni alates 2016.

Kinnisvaratehingute maksustamine

04-06/04/2017 toimub koolitus “Kinnisvara ABC”

Kinnisvara ABC 300x300Kinnisvarakooli koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04-06/04/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustada õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitus annab:

  • Ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitusele on oodatud kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata ning kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga; kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi; kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda ja kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Lektorid on Tõnu Toompark, Marko Sula ja Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub Tallinna kesklinnas 04.04, 05.04 ja 06.04 kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv väheneb

Tõnu Toompark2016. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1061 mitteeluruumi kogupindalaga 770 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes mitteeluruumide ehituslubade arv 1%, kuid pindala kasvas 23% võrra.

Mitteeluruumide ehituslubade arv on aga selges languses.

2016. aastal sai ehitusloa 2514 mitteeluruumi pindalaga 1 158 000 m². Aasta varem olid vastavad näitajad 3421 ja 1 232 000 m². See teeb mitteeluruumide ehituslubade arvu aastaseks kukkumiseks 27% ja pindala vähenemiseks 6%.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Elu korteriühistus: Korteriühistu jagunemine

Meie kinnistul on kolm maja, mille kohta on moodustatud kõigest üks korteriühistu. Meie majaga on kõik korras, kuid teistel majadel on vaja teostada märgatavalt suuremas mahus remondi- ja hooldustöid. Sellest lähtudes jagatakse ka arved kõigi kolme maja vahel võrdselt ära.

Küsimus: Kas on võimalik, et igale majale moodustataks eraldi korteriühistu, kuna ma ei ole nõus tasuma teiste majade remondi eest? Mittetulundusühingut on võimalik seaduse järgi jagada.

Vastus: Korteriühistu on mittetulundusühing ja mittetulundusühingu jagunemine erinevateks mittetulundusühinguteks on seaduse järgi tõepoolest võimalik. Siiski korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et vastavalt korteriühistuseaduse § 5 lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega korteriühistu jagunemine hoonete kaupa oleks küll võimalik, kuid seda üksnes juhul, kui need hooned asuvad eraldi kinnisasjadel ehk kui korteriühistu on seni valitsenud mitmel kinnisasjal asuvaid korteriomandeid. Korteriühistu eristub mittetulundusühingutest just oma nö sundliikmesusega, mida tuleb arvestada ka mittetulundusühingu jagunemisel kehtivate sätete kohaldamisel (RKTKo 3-2-1-77-11). Juriidilise isiku jagunemine ja ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning selle tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega.

Saan aru, et Teie juhtumi puhul on tegemist kolme hoonega, mis asuvad ühel kinnistul. Vastavalt eeltoodule tuleb märkida, et Teie korteriühistut mitmeks korteriühistuks ei ole võimalik jagada.

Teil on siiski lahendusena võimalik kaaluda kinnisasja jagamist hoonete arvust sõltuvalt  (eraldi katastriüksuste  moodustamist). Sellisel juhul saab iga korteriomanditeks jagatud kinnisasja haldamiseks moodustada eraldi korteriühistu. Teine võimalus oleks reguleerida kinnisasja kasutuskord ja valitsemine detailsemalt, näiteks määratleda, et iga maja kulud jäävad vastava maja elanike kanda, või sätestada korteriühistu põhikirjas kulutuste jaotamise põhimõtted erinevate hoonete osas.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Pindi Kinnisvara: Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse all!

Pindi KinnisvaraÜüriturul kehtivad karmid reeglid. Kui oled lastega või koduloomaga, siis üürikorteri leidmine on väga raske.

„Lastega ning koduloomadega peredel on üürikorteri leidmine alati keerulisem olnud, kuid viimastel aastatel on lõviosa üürileandjatest mitte tühjaks jäänud korterite omanikud, vaid teadlikud üüriinvestorid, kes on reegleid vaikimisi veelgi karmistanud,“ rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Iga varaomaniku soov on, et vara säiliks üürniku käes võimalikult hästi ja riskid oleksid maandatud. Täna turul domineerivad üüriinvestorid arvutavad üüritootlust koos amortisatsiooniga oluliselt täpsemalt ja peavad väikelapsi ning koduloomi võimalike kahjustuse tekitamise tõttu potentsiaalseks lisakuluks,“ selgitas Sooman.

„Mõistan täielikult, kui 3 koeraga üürnik tundub hirmutav, kuid kahe lapsega ema automaatne välistamine on inimesena hinnates väga ebaõiglane,“ lausus Sooman.

Tema sõnul oleks üks lahendus pidada varaomanikuga dialoogi, millised peaks olema piisavad tagatised, mis viimast rahuldaksid. „Investoritega ühise keele leidmine ei olegi tegelikult ülearu keeruline, kuniks räägitakse rahast,“ lisas ta.

http://www.pindi.ee/2017/03/22/pindi-lastega-voi-koduloomaga-uurnikuks-koli-kuuse-all/

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Tartu uuselamurajooni Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

KvissentaliFausto Grupp ja Villaare OÜ sõlmisid kokkuleppe ridaelamute arendamiseks Tartu hinnatud Kvissentali uuselamurajoonis. Esimesed modernse arhitektuuriga 100m2 suurused ridaelamud saavad valmis juba tänavu sügisel.

“Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodu Tartu parimas uusasumis,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Tegemist on kompaktsete, energiasäästlike ja läbimõeldud lahendusega ning ümbritsevasse keskkonda hästi sulanduvate ridaelamutega. Esimesed kodud valmivad 2017. aasta jõuludeks.”

Väärika ajalooga Kvissental on Tartu linna esimene uuselamurajoon, mille hoonestuskava on detailideni läbimõeldud ning linna poolt kinnitatud ja paika pandud on ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodu- ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.”

Kvissentali ühendab linnaga vastloodud taristu: 2016. aastal sai valmis 2km kergliiklusteid, lisaväärtust annab Tartu kaasaegseim laste- ning noortepark, Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. “Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi: võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Selline piirkond on ka peresõbralik: lapsed on taas rohkem värskes õhus, kooli või tööle võib sõita jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega, kogu perega saab täiesti tasuta sportida.”

Fausto ärigrupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto ärigruppi kuulub 8 ettevõtet, mille portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Koolitus Üüriinvesteeringute koolitus

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksi aastakasv aeglustus

StatistikaametEluaseme hinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 4,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 4,5% ja majade hinnad 5,4%.

2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3%, 2013. aastal 10,7%, 2014. aastal 13,7% ja 2015. aastal 6,9%.

Korterite hinnad tõusid 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 3,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 5,4% ning ülejäänud Eestis 8,6%

.Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2016

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 1,2% ja võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 7,7%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 3,5%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -0,1% ja võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 8,5%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Ärikinnisvara vahendamine

Nõuanded koduostjale: mis on kodulaenu intressimäära fikseerimine?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Väga sageli kasutatakse baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud ehk pool aastat.

Seejärel korrigeeritakse summaarset intressimäära vastavalt hetke kuue kuu euriborile. See intressimäära muudatus toimub laenuvõtja jaoks automaatselt ja sellega ei kaasne laenulepingu muutmisi või uuesti allkirjastamisi.

Harvem kasutatakse baasintressimäärana näiteks ühe kuu euribori. See tähendab laenuvõtja jaoks seda, et intressimäär muutub iga kuu. Viimase kuue aasta jooksul on ühe kuu euribor olnud alati madalamal kui kuue kuu euribor. See tähendab, et laenuvõtja jaoks on ühe kuu euribori baasintressimääraga eluasemelaen odavam.

Reeglina pakuvad Eesti pangad võimalust eluasemelaenu intressimäära fikseerimiseks kolmeks või viieks aastaks. USAs pakutakse eluasemelaenude intressimäära fikseerimist isegi näiteks 25 aastaks.

Laenuvõtja võib eluasemelaenu pikaajalist fikseerimist pidada enda jaoks justkui kindlustuseks, mille abil ta garanteerib, et laenumakse suurus kokkulepitud aja jooksul ei muutu. Praktilises elus tähendab eluasemelaenu intressimäära fikseerimine kindlustunnet, kuid selle kindlustunde eest tuleb reeglina maksta pisut kõrgemat intressimäära kui samal hetkel muutuva intressimäära puhul.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Pindi Kinnisvara: Väikeremondi tellijad on hiljaks jäämas

Pindi KinnisvaraKevad on tulnud kiirelt ja sellest tulenevalt on ehitusbrigaadid iseäranis varakult oma töögraafikud täis broneerinud.

Pindi Kinnisvarahalduse hoolduse ja remondi ärisuuna juhi Rein Ungerti sõnul on tavapäraselt parimaks remonttööde tellimise ajaks veebruari- ja märtsikuud, kuid tänavune soe talv ja kiirelt parenenud ilm aktiveeris tellijad varem. „Suurte tööde tegijad on veel saadaval, sest nad ei võta esimesi ettejuhtuvaid tellimusi kohe vastu. Väikeremonttööde teostamiseks, mille käigus on vaja vahetada kahe toa jagu parketti või mõned katusepaneelid, on aga korralikke töömehi üha raskem leida,“ selgitas Ungert. „Ka Pindi Kinnisvarahalduse töömeeste graafikud täituvad väga kiirelt,“ ütles ta.

„Turul käib suisa ülepakkumine, mille käigus püüavad osad tellijad meelitada rahaga ehitajaid varasematest tellimustest nende kasuks loobuma. Isiklikult ma ei usu, et sellise pakkumise vastu võtnud töömehed usaldusväärsed oleksid,“ lisas Ungert.

http://www.pindi.ee/2017/03/22/pindi-kinnisvara-vaikeremondi-tellijad-hiljaks-jaamas/

Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 12/04/2017

12/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnivara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab arusaama kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajaliselt kestvusest ja ka praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Lektor on Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

“Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 12/04/2017 kell 10.00-15.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Üüriinvesteeringute koolitus

Eesti Pank: Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas veebruaris aasta võrdluses 10%

  • Eesti PankEttevõtetele anti uusi laenusid aasta alguses mullusest mõnevõrra vähem
  • Uusi eluasemelaenusid anti veebruaris 10% rohkem kui aasta tagasi
  • Hoiuste maht kasvas kiiremini kui pankade laenu- ja liisinguportfell
  • Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes veebruaris 57 miljoni euro võrra 17,2 miljardi euroni, mis on 6,3% rohkem kui samal kuul aasta tagasi.

Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisingufirmadest võetud laenude ja liisingute kasv 2017. aasta alguses pisut aeglustus, kuid püsis kiire. Veebruaris oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht 6,8% suurem kui aasta tagasi. Samas on ettevõtete laenamine välismaalt ja mujalt kui pankadest ja liisingufirmadest vähenenud ning ettevõtete koguvõlg ei ole eriti muutunud. Uusi laenusid ettevõtetele on aasta kahel esimesel kuul antud vähem kui aasta tagasi.

Eluasemelaenude portfell kasvas veebruaris sama tempoga mis jaanuariski, olles kuu lõpus 5,6% suurem kui aasta tagasi. Veebruaris anti uusi eluasemelaenusid 76 miljoni euro väärtuses ehk ligikaudu 10% suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Kasvas nii lepingute arv kui ka keskmine väärtus. Autoliisingu kasv aasta esimestel kuudel pisut aeglustus, kuid on endiselt kiire (veebruaris aasta võrdluses 14%). Arveldus- ja krediitkaardilaenude maht kasvas veebruaris aasta võrdluses 1,2%.

Pikemat aega viivises olevate laenude maht veebruaris pisut kasvas, nagu jaanuariski, kuid jäi endiselt väikeseks. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht suurenes veebruaris 188 miljoni euroni. Suhtena laenuportfelli on pikemat aega viivises olevate laenude maht jäänud väikseks, moodustades veebruaris 1,2% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht suurenes veebruaris tempokalt, kasvades aastatagusega võrreldes peaaegu 10%. Seega kasvas hoiuste maht aasta võrdluses kiiremini kui pankade laenuportfell. Majapidamiste hoiuste maht, mis veebruaris suurenes ligikaudu 116 miljoni euro võrra, kasvas aastatagusega võrreldes 8%. Ettevõtete hoiuste maht oli veebruari lõpus 11% suurem kui aasta tagasi.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

 

Maksetähtaega ületanud laenude maht ja allahindluste osakaal laenuportfellis

 

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv (%)

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Maa-amet: Valmis Eesti esimene mahealade kaardirakendus

Maa-ametMaa-ameti, Põllumajandusameti ja Organic Estonia koostöös valmis Eesti esimene mahealade kaardirakendus. Uus kaardirakendus pakub mugava võimaluse täpsemalt näha, millised meie põllumajandusalad on mahedad ja kus on võimalik korjata mahesaadusi. Kokku oli 2016. aastal Eesti pindalast ligi 30% alad, mis võimaldavad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise ja mahesaaduste korjega.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvaltsi sõnul on Eestis nii mahepõllumajandusmaa, mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv kui ka mahesaaduste korje aasta-aastalt kasvanud.

“Mahepõllumajandusmaa maht on kasvanud viimase kuue aastaga üle 50% ja jõudnud 184,5 tuhande hektarini. See on ligi 18% kogu Eesti põllumajandusmaast. Ettevõtete huvi mahesaaduste korje vastu on aga viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, koguni üle kuue korra. Eelmisel aastal korjati mahesaadusi 613,1 tuhandelt hektarilt, aasta varem oli mahuks ainult 93,1 tuhat hektarit,” selgitas Anu Nemvalts viimaste aastate arenguid. “Maa-ametile on oluline, et Eesti erinevad ruumiandmed oleksid avalikult kõigile mugavalt kättesaadavad ja seetõttu olime kohe valmis mahekaardi rakenduse loomisele õla alla panema. Kindlasti oleme valmis tulevikus seda kaarti edasi arendama,” ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

2015. aastal Arengufondi arenguidee konkursi võitnud Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup näeb Eestit tulevikus aruka maheriigina. “Eesti praegustest mahealadest hea ülevaate saamiseks on kaardirakendus väga oluline,” kinnitab Kulderknup. “Meie üks eesmärke on käivitada kogu Eestit hõlmav mahemajanduse tervikprogramm, et edendada maaelu ja kohalikku ettevõtlust, luua uusi kõrgekvaliteetseid töökohti väljapool suuremaid linnu ning suurendada Eesti mahetoodete eksporti. Eestil on väga hea võimalus muuta mahemajandussektor arvestatavaks majandusharuks, millel on väga tugev ekspordipotentsiaal näiteks ka farmaatsia ja looduskosmeetika sektorites, kuid see vajab reaalseid tegusid. Koostöös Maa-ameti ja Põllumajandusametiga loodud kaardirakendus on just selline praktiline lahendus, mis on abiks nii põllumehele kui ka ettevõtetele, kes soovivad erinevaid mahesaadusi korjata,” ütles Krista Kulderknup.

“Loomulikult pakub uus rakendus kõigile inimestele mugava võimaluse näiteks nutitelefoniga looduses liikudes vaadata, kus ümbruskonnas on mahedad korjealad,” lisas Organic Estonia eestvedaja.

Tänasel päeval on mahesaaduste korjealadena registeeritud peamiselt RMK metsad, kuid Kulderknup loodab, et järjest rohkem erametsaomanikke kaalub samuti võimalust oma metsades mahesaaduste korje võimalusi pakkuda. “Oleks ju tore, kui Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal on üle 50% Eesti pindalast ametlikult tunnustatud mahedana,” pakkus Krista Kulderknup.

    • Mahekaardi rakendus asub Maa-ameti geoportaalis
    • Maheala kohta korduma kippuvad küsimused MTÜ Organic Estonia kodulehel

http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA32H5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=950&zlevel=0,552500,6505000

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Baltic Horizon Fund omandas Duetto I büroohoone Vilniuses, Leedus

Baltic HorizonBaltic Horizon Fund (Fond) teavitas 19. jaanuaril 2017 plaanist omandada Duetto I büroohoone Vilniuses, Leedus. Eile, 22. märtsil 2017 allkirjastati YIT Kausta būstas’iga ostu-müügileping Duetto I büroohoone omandamiseks. Lepingujärgne tehingu hind on 14,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Ühtlasi tagab YIT Kausta būstas 2 aasta jooksul hoone esialgse äritulu (NOI).

Duetto I asub Vilniuse teises büroo- ja kõrghoonete piirkonnas, äsjavalminud läänepoolse ringtee kõrval. Duetto I büroohoone on 10-korruseline, maa-aluse parklaga. Büroohoone väljarenditav pindala on 8327 m². Hoonel on A-klassi energiatõhusus. Ankurüürnikeks on Lindorff ja Pernod Ricard. Fondil on ostuoptsioon kõrval asuva büroohoone Duetto II omandamiseks pärast selle valmimist.

Koolitus Kinnisvara ABC
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!