Arco Vara: Millega arvestada krundi ostmisel?

Arco VaraMaja ehitamine algab sobiva krundi otsimisest. Turul on pakkumisi palju. Mille põhjal otsustada, milline krunt on tulevase kodu rajamiseks kõige sobilikum? Jagan allpool mõned kasulikud näpunäited.

Pööra tähelepanu maa sihtotstarbele

Maa sihtotstarbe kohta saab infopäringu teha maa-ameti kaardirakenduse geoportaalist. Sisestades katastritunnuse või aadressi, näete, kas tegemist on elamumaaga. Ei tohi alt minna kinnisvaraportaalide kuulutustega, kus elamumaa pähe müüakse maatulundusmaad või muu sihtotstarbega maad. Sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Olenevalt korrast piisab taotlusest omavalitsusele või tuleb algatada detailplaneeringu muutmine, mis on tasuline ning võib võtta aega kuni paar aastat.

Veendu, et kinnistule võib ehitada

Kõige täpsema info, kas maa-alale on kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, saab kohalikust omavalitsusest. Projekteerimistingimustega määratakse lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada. Ehituspiiranguid saab vaadata maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardirakenduselt.

Küsi, kas krundil on olemas geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan on kinnistu joonis mastaabis 1:500, mis sisaldab endas kogu kinnistuga seotud info: kõrgused, torustikud (nt drenaaž), olemasolev haljastus, veekogud jne. Sellele märgitakse kõikide kommunikatsioonide liitumispunktid, asetatakse maja projektsioon, teed jne. Kui müüjal pole geodeetilist alusplaani veel tehtud, tuleb see tellida maamõõdubüroost. Keskmiselt võtab see aega 1–3 nädalat.

Kontrolli võimalust liituda elektrivõrguga

Elektrivõrguga liitumisel tuleb arvestada lepingu menetlus- ja liitumistasuga. Lepingu menetlustasu on 55–78 eurot, liitumistasu arvutatakse liitumispunkti kauguse ja amprite järgi. Kuni 400 meetri kaugusel alajaamast maksab liitumine 156 eurot amper*.

Minimaalne amprite arv ehk peakaitsme suurus võiks olla 16, kuid et mugavalt ja tõrgeteta elada, soovitan peakaitsme suuruseks 25 amprit. Seega kui ehitatav maja asub alajaamast kuni 400 meetri kaugusel, tuleb elektriliitumise eest tasuda 2496–3900 eurot*.

Alajaamast üle 400 meetri kaugusel asuva uue tarbimiskoha liitumine on palju kallim. Liitumistasu arvestatakse tegelike kulude, näiteks materjali- ja ehituskulu järgi ning sellele lisandub projektijuhtimise tasu 3,35% tööde kogumaksumusest.

*Hinnad on indikatiivsed

Selgita välja, millised võimalused on liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamise ning korrashoiuga. Maakohtades tuleb arvestada puurkaevu olemasolu/rajamisega. Keskmiselt maksab puurkaevu puurimine ca 500 eurot, sellele lisanduvad veetrassi kaevamise kulu, torustiku, veepumba ja teiste vajalike materjalide maksumus. Arvestada tuleks orienteeruvalt paari tuhande euroga.

Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas, liitumiseks peab sõlmima lepingu trasse haldava ettevõttega.

Tee kindlaks, kas kinnistule on juurdepääs ja kes haldab teedevõrku

Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal, on teedevõrk enamasti planeeritud. Tähelepanu peaks pöörama sellele, kellele teed kuuluvad ja kas kinnistuni on tagatud juurdepääs avalikult teelt. Kui juurdepääsu avalikult teelt ei ole ega ole seatud ka servituuti, ei anna pangad ka laenu. Linna või valla teede korrashoiu eest vastutab kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele, kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ning keskendub pigem oma õigustele.

Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess, aga kui see ette võtta, siis saab oma kodu kujundada algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi ning lõpptulemus pakub kindlasti rahuldust paljudeks aastateks.

Väike-Õismäele kerkib rannaspordihall

www.tallinn.eeReedel, 22. veebruaril kell 12 paigaldatakse nurgakivi Haabersti Rannaspordihallile (Õismäe tee 130).

Pallimängukeskuses hakkavad paiknema eri suurusega pallimängude saalid, sealhulgas soojustatud liivaga rannapallimängude saal. Lisaks on hoonesse kavandatud mitmeid pallimängudega seotud harrastusi võimaldavad ruumid. Haabersti Rannaspordihall valmib 2020. aasta lõpuks.

„Mitmed spordiorganisatsioonid pöördusid linnavalitsuse poole sooviga rajada Tallinnasse ka talvehooajal sisetingimustes rannaspordialadega ning rannapallimängudega tegelda võimaldav keskus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Rannaspordialade kandepind on aastast aastasse kasvanud nii harrastajate kui profisportlaste seas ning olemasolevad sisehallid ei suuda üha suurenevat nõudlust katta.

Arvestades asjaoluga, et taolist sisehalli vajab eeskätt just Haabersti ja selle lähiala, kuulutas Tallinna linn Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks välja läbirääkimistega pakkumise, eesmärgiga rajada kinnisasjale kinnine pallimängude keskus ning kuni 200 kohaline spordihostel. Ainsana esitas pakkumise Tallinna Spordibaasid OÜ ning see vastas igati linna nägemusele.

Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul saavad eelkõige noortele tegevust pakkuvas pallimängude keskuses sisukalt vaba aega veeta paljud Haabersti elanikud. „Lisaks rannaspordi ja pallimängude areenile on keskusesse planeeritud ka 180m2 suurune treeningsaal, kus saab harrastada joogat, tai-chi võimlemist jms. Halli esimesele korrusele on planeeritud kohvik,“ lisas Jürgenson.

Ideekorje: Putukaväil Põhja-Tallinnas

www.tallinn.eeTäna alanud ideekorjega ootavad linnaplaneerijad kuu aja jooksul linlaste ettepanekuid Pelgulinna ja Pelguranna piiriala söötis linnaruumi ümberkujundamiseks.

„Piirkonna elanikud ja ala kasutavad inimesed saavad kuni 20. märtsini pakkuda ideid, milliseks nad sinna kavandatava roheala kujundada soovivad,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. „Ideekorje kaardile on võimalik joonistada puuduvaid otseteid ning märkida uusi tegevuskohti. Samuti saab märkida kohad, mis valgustust või muid heakorraga seonduvat vajavad.“

Pelgulinna ja Pelguranna piiril paiknevad kõrgepingeliinid asendatakse maakaabliga. See laiendab ala kõrgepingeliinidest vabaneva kasutusvõimalusi – näiteks saaks selle roheala lineaarpargiks arendada.

Ideekorje fookuses on Ristiku tänava ja Kolde pst ning Ehte ja Puhangu tänavatega piiritletud ala, mida ääristavad peamiselt garaažikompleksid. „Selle ala saaks ümberkaudsete elanike tarvis rohelise avaliku ruumina välja arendada,“ ütles Novikov.

Ideid saab esitada nii elektroonilisel kaardil tallinn.ee/putukas kui paberkaardil Sõle raamatukogus (Sõle 47b).

Pärast ideekorjet analüüsivad linnaplaneerijad ettepanekuid ning laiemat diskussiooni tekitanud kohad arutatakse läbi avalikes töötubades. Koosloome eesmärk on saavutada avaliku ruumi lahenduse osas ühiskondlik kokkulepe ning järgnevatel aastatel ala välja arendada.

Linnaplaneerijate ja looduskaitsjate visiooni kohaselt tuleks ala kindlasti säilitada rohekoridorina, sest see on ideaalne keskkond tolmeldajate (liblikad ja kimalased) levikuks linnas – sellest ka linnaplaneerijate idee nimetada see rohekoridor putukaväilaks. Samuti võivad loodushuvilised alal tegeleda linnaaianduse ja miks mitte ka linnamesindusega. Ümbruskonnas paiknevatele koolidele ja lasteaedadele pakub ala ideaalset keskkonda õuesõppeks.

Piki Kopli kaubajaama serva planeeritakse rajada ka kergliiklustee, et soosida rattakasutust ning luua uus ühendus Balti jaamast Stroomi randa – jalgrattaga kuluks selle vahemaa läbimiseks vaid 10 minutit. Pelguranna ühendust kesklinnaga parandaks oluliselt ka tulevikus rajatav Pelguranna trammiliin.

Linnaplaneerimise amet teeb koostööd Tallinna Ülikooli linnakorralduse tudengitega, kes linnaplaneerimise kursuse raames uurivad pilootala akadeemilisest vaatenurgast ning praktiseerivad piirkonna elanike kaasamist koosloomeprotsessi.

Ideekorje ja pilootalale uue linnaruumilise lahenduse väljatöötamine toimub Augmentd Urbans (Koosloome ja liitreaalsus linnaplaneerimises) projekti raames. Projekti märksõnadeks on koosloome, visualiseerimine planeerimise varajases staadiumis ning säilenõtkus linnaplaneerimises. Augmented Urbans välisprojekti (2018-2020) rahastatakse Kesk-Läänemere programmist.

Arco Vara: Allahindlus kinnisvaraturul ei viita lahkele arendajale

Arco VaraUusarenduste kinnisvaraturg ei ole ühtlane, nagu pole ühesugused ka turul tegutsevad arendajad. Teame kõik näiteid, kus uues korterelamus võib 2-toaline korter tähendada suurusvahemikku 35–80 m². Nii võivad arendajad pakkuda ka erinevat kauplemisruumi, ent suurem allahindlus ei pruugi näidata arendaja lahkust.

Üks kinnisvaraarendaja tuleb turule tootega, mille hinna sisse on arvestatud ka kauplemisruum. Kui korteri hinnale on 5000 eurot „õhku“ juurde arvestatud, võimaldab arendaja klientidele kergesti selle summa ulatuses allahindlust. Näiliselt on tegu lahke arendajaga, tegelikult maksavad need kliendid, kes hinda alla ei kauple, turuhinnast pisut kõrgemat hinda. Teatud määral reguleerib seda küll pangafinantseeringuks nõutav eksperthinnang, ent kallimate võrdlustehingute juures võib selline olukord tekkida.

Teine arendaja on turule tulles oma tootele õiglase hinna määranud ning kliendil ei õnnestu suures mahus allahindlust saada. Täpne hind ei sisalda „õhku“, mille arvelt oleks võimalik allahindlust pakkuda, kauplemisruumi võib olla vaid kuni tuhat eurot.

Siin tekib tihti olukord, kus keelduv vastus jätab kliendile arendajast väära mulje. Ollakse pettunud, eriti kuuldes, et tuttav sai teiselt arendajalt korteri ostes tuhandeid eurosid hinnasoodustust.

Kui ühe korteri hinnas on 5000 eurot „õhku“ ning kliendile lubatakse allahindlust 3000 eurot, teisel arendajal on aga hinnapoliitika täpne ja kauplemisruumi ei ole, siis tekib küsimus, kumma klient maksis tegelikult rohkem.

Allahindlus on sageli seotud ka hoone valmimise protsessiga. Pangad finantseerivad korterelamu ehitust sageli alles siis, kui 20–35% korteritest on võlaõiguslike tehingutega koormatud. Ehk eelmüügi ajal on tavaliselt võimalik kortereid soodsamalt soetada. Hoone valmimisel saab arendaja hulgaliselt arveid ning siis on vaja võimalikult kiiresti teenida võimalikult palju raha, et panga ees võlg tasuda ning intressikulu vähendada. Siis võidakse taas teha sooduspakkumisi ja müüa kehvema asukoha või aknast avanevate vaadetega korterid maha alandatud hinnaga. Sooduskampaaniate raames pakutakse klientidele ka tasuta köögimööblit või panipaika.

Kinnisvaraturu arendusprojekti edukuse kriteeriumid võivad arendajatel erineda, ent ühtmoodi oluliseks peetakse projekti kiiret realiseerimist ja saadavat tulu. Ka siin näeb kahte tüüpi arendajaid ja näiline lahkus ei pruugi peegeldada tegelikkust. Kui korterelamus on viimased korterid müümata, siis üks arendaja annab kliendile hinnas julgelt alla seetõttu, et tahab iga hinna eest viimastest toodetest lahti saada.

Kui arendus jääb pikalt müüki, satub arendaja raskustesse, kuna marginaal on kokku kuivanud, intressid tiksuvad ja aeg muutub kalliks. Allahindlus muudab ka inimeste mõtteviis ja ootusi arenduste suhtes: kui hinnad on tõusmas, kiirustab klient ostuga, kui on märgata aga languse tunnuseid, siis hakatakse tihti ootama, et ehk saab kinnisvara soetada veel soodsamalt.

Teine arendaja jätab selles olukorras tooted pigem enda portfelli ja jääb ootama, millal turg järele jõuab.

Et ei tekiks arenduste pikki müügiprotsesse, peaks arendaja juba eos paika panema sihtgrupi, kellele kinnisvara müüa soovitakse. Kinnisvara hinda aitavad alla kaubelda enamasti hinnavõrdlus sarnaste objektidega, aknast avanevad vaated, kehvapoolne viimistlus, läbimõtlemata ja kehv planeering, hoone madalam energiaklass jne.

Buumiajale sarnased, liiga tavalised lahendused ei ole enam atraktiivsed, oluline on sihtgrupile sobiva projekti loomine ja arenduse seotus ümbritsevaga. Kliendid ootavad arenduselt läbimõeldust, suhestust ruumi ja keskkonnaga ning tihtipeale saab määravaks eristumine konkurentidest, visuaalsus ja sõnum, mida müüakse.

Käsiraamat “Pärimine” 25% soodsam

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Telli käsiraamat “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “15r0zw” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 24.02.2019.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Käsiraamat “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” on suunatud kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil maine teekond on otsa saanud. Samuti on käsiraamat hindamatu infoallikas inimestele, kes on pärimise protsessi keskel ja soovivad sellega seonduvad delikaatsed probleemid kiiresti ja õiglaselt lahendada. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Arco Vara: Ettevaatust osaliselt renoveeritud kortermajadega!

Arco VaraSee soovitus käib aastaid tagasi renoveeritud korterelamute kohta, kus töid tehti jupikaupa, otsiti odavamaid lahendusi ning pandi rõhku vaid fassaadi soojustamisele ja akende vahetamisele. Kahjuks oli paljudel juhtudel tulemuseks hoopis elukvaliteedi halvenemine.

Kindlasti soovitan kodu osta kortermajja, mis on viimastel aastatel terviklikult rekonstrueeritud. Sama ei saa ma soovitada aga kümmekond aastat tagasi renoveeritud kortermajade kohta. Miks? Toon välja viis põhjust.

Kui hoone on soojustatud ja õhupidavaks tehtud, aga ventilatsioonisüsteemi ei ole, halveneb sisekliima oluliselt.

Vanemad korterelamud on ehitatud loomuliku ventilatsiooniga – õhuvahetus toimus hõredate ehituskonstruktsioonide kaudu. Kui aknad vahetada ja hoone soojustada, halveneb õhuvahetus järsult, puuduliku ventilatsiooni tõttu tekib ka rohkem niiskust ja neis tingimustes kipub tekkima hallitus. Sageli kurdavadki renoveeritud korterelamute elanikud hallituse ja halva enesetunde üle, hallitusseente eosed võivad põhjustada ka allergilisi reaktsioone, köha, nohu, peavalu, koguni astmat.

Kui hoone on rekonstrueeritud terviklikult, on tagatud ka värske õhu juurdevool ja hallitusega probleeme ei teki. Viimastel aastatel on valdavaks lahenduseks saanud soojustagastusega ventilatsioon.

Jupikaupa tehtud renoveerimistööd ei anna soovitud tulemust

KredExi toetuse saamiseks on korteriühistud pidanud tegema töid terviklikult ehk 25% toetuse puhul muutma küttesüsteemi, soojustama fassaadi, katuse, vahetama aknad ja tagama ventilatsiooni, 40% toetuse puhul lisaks ka aknapaled soojustama ja paigaldama soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi.

Varem renoveeriti korterelamuid pigem jupikaupa: ühel aastal vahetati aknad, teisel soojustati katus, aasta või paari pärast otsaseinad või fassaad. Nii aga ei arvestatud üht tööd tehes järgmisega, näiteks tekkisid vaid osaliselt kaetud külmasillad ja neis kohtades jällegi hallitus.

Kortermaju renoveeriti sageli ilma korraliku projektita ja ebakvaliteetselt

Kui KredExi toetusega kaasneb nõue ehitusjärelevalvele ning koostööle tehnilise konsultandiga, siis aastaid tagasi tellis korteriühistu töid oma äranägemise järgi, valdavalt oli valiku aluseks odav hind ning töid teostasid eri ettevõtted. Korterelamu tervikliku renoveerimise eest ei vastutanud keegi.

Paljudes hoonetes on hiljem ilmnenud mitmed projekteerimis- ja ehitusvigadest tingitud probleemid. Näiteks on soojustus paigaldatud valesti või märgadele pidadele, fassaadi vuugid pole piisavalt tihendatud, nii on tekkinud niiskuskahjustus või pääseb välisõhk läbi seinte liikuma.

Tihti pole võimalik ka aastatetagust dokumentatsiooni taastada ega ebakvaaliteetselt tehtud töö tegijat vastutusele võtta.

Vananenud planeeringud tekitavad ebamugavusi

Nõukogudeaegsetes korterelamutes on tavaliselt pisikesed köögid ning läbikäidavad toad, korterid on väikesed ja seinad kostuvad läbi. Pahatihti on tehtud omavolilisi ümberehitustöid, mida tagantjärele seadustada pole võimalik.

Kui uusarendustes saab iga korteriomanik oma kasutusse panipaiga ja tavaliselt ka parkimiskoha, siis nõukogudeaegsetes korterelamutes on keldrid ühised ning majaelanike oma parkla õnnestub rajada väga vähestel.

Osaliselt renoveeritud majas on vajamineva tervikliku rekonstrueerimiseni raske jõuda

On palju näiteid, kus maja tervikliku rekonstrueerimise vajadus on majaelanikud tõsiselt tülli ajanud. Kui osad korteriomanikud on omal käel vanad aknad kahekordsete pakettakende vastu vahetanud, ei ole nad nõus neid jälle kolmekordsete vastu vahetama, ent kolmekordsed pakettaknad on KredExi toetuse nõue. Ollakse ka seda meelt, et vanad malmradiaatorid toimivad veel hästi ja küttesüsteemi uuendamine on puhas raharaiskamine. Laenu võtmist peljatakse ning ei taheta mõista, et pikemas perspektiivis tasub see end ära.

Korteriühistute kogemus näitab, et soovitud tulemuse – parema energiatõhususe ja sisekliima, hoone pikema eluea – tagab vaid korterelamu terviklik rekonstrueerimine. Kõigele muule lisaks tõstab see ka korterite väärtust kinnisvaraturul.

Merle Rohtmets, kinnisvaramaakler

Kommentaar

Joonas Kerge, KredExi kommunikatsioonispetsialist

Korterelamute terviklik rekonstrueerimine on parim viis tagada madalamad küttekulud ja maja pikaajaline säilimine. Olgugi et sellega kaasneb reeglina korteriühistule ka laenukohustus, näitab kogemus, et tihti ei maksa pärast terviklikku rekonstrueerimist korteriühistu oluliselt rohkem, sest küttekulud vähenevad 50–70%.

KredEx on aastate jooksul jaganud korterelamutele rekonstrueerimistoetust. 2017. aasta septembrist on taotluste vastuvõtt küll peatatud, ent töötame koostöös ministeeriumiga välja uusi tingimusi, mis selguvad lähikuudel. Korteriühistutel, kes soovivad toetuse abil oma maja korda teha, on eelkõige vaja majaelanike ühist otsust. Lisainfot leiab KredExi kodulehelt, kindlasti lisame sinna esimesel võimalusel ka infot uute tingimuste kohta.

Endover: Eesti suurima ja kalleima luksuskorteri

EndoverEesti juhtiv kinnisvaraarendaja Endover alustas Tallinnas Kristiine asumis 20-korruselise elu- ja äripindadega kõrghoone Torn ehitustöid, kus ootab omanikku 600-ruutmeetrine läbi kahe korruse luksuskorter, mille hind on kolm miljonit eurot. Turu langust ettevõtte sõnul märgata ei ole.

“Oleme Torni 20. korrusele planeeritud 600-ruutmeetrise penthouse’i, mis on meile teadaolevalt hetkel suurim ja tõenäoliselt ka kalleim müügis olev korter Eestis, milletaolist siin varem nähtud ei ole. Luksusliku elupinna hind on ligikaudu kolm miljonit eurot,“ ütles Endoveri müügidirektor Marko Männimets. “Kinnisvaraturg töötab jätkuvalt täiskäigul ja kriisi paista ei ole. Analüütikute hinnangul on turg sisenemas kiire kasvu faasist stabiilsesse faasi, kus hindade ja tehingute kasv võtab hoo maha ja jätkab rahulikku arengut, kuid langust näha ei ole. Endoveris on müük käimas üheksas arendusprojektis, mahuga 870 korterit, mille hulgas on ka luksuskortereid. Oleme oma praktikas ka varem üle miljoni maksvaid kortereid müünud. Näeme, et suurte ja eristuvate lahenduste järele on turul nõudlus olemas ning see sihtrühm hindab 360-kraadiseid panoraamvaateid ja privaatseid katuseterrasse manhattanlikes kõrghoonetes,” selgitas Männimets trende.

Kõrghoone Torn paikneb eelkõige rohealade ja madalhoonestusega Kristiine linnaosas, seetõttu avanevad sealt unikaalsed avarad vaated südalinnale, merele, Ülemiste järvele ja rohelisele ümbruskonnale, mille sarnast tihedama kõrghoonestusega piirkondades ei leia. „Just seetõttu otsustasime hoone viimasele korrusele rajada kõrgete lagedega ja maast laeni akendega penthouse´i. Luksuskorteris on 400 ruutmeetri ulatuses elupinda. Samuti kuulub sinna üle 200 ruutmeetrine katusel asuv maast laeni klaasist seintega talveaed, kuhu saab rajada väliköögi, kamina, koduspaa, sigarisalongi või teostada muid lennukaid ideid.“ Lisaks sellele on penthouse varustatud innovatiivsete targa kodu lahendustega. Privaatsust ja turvalisust lisab asjaolu, et eluruumidesse on ligipääs liftiga vaid korteriomanikel. „Oleme ostjale jätnud samas piisavalt vabad käed. Nii saab kodu täpselt oma soovide, suuruse ja siseviimistluse järgi kujundada.”

Soovi korral saab aga korrusepinna soetada väiksemate osade kaupa ja rajada sinna rohkem kui ühe korteri. „See jääb tulevase omaniku või, rohkemate huviliste korral, omanike otsustada. Kes ees, see mees,“ rääkis Männimets.

Kristiines Seebi 1 aadressil paiknev 20-korruseline elu- ja ärihoone Torn valmib 2020. aasta lõpus. Arhitektuurse lahenduse töötas välja ARS Projekt arhitektuuribüroo, arhitekt Rasmus Tamme juhtimisel. Sisekujunduse on loonud Superellipsi sisearhitektid. Uusarendusse on planeeritud 170 korterit, mis on 2-4-toalised ja 36-77 ruutmeetri suurused, kõrgeima korruse luksuskorterite suurus algab 150 ruutmeetrist. Samuti tuleb hoonesse rohkelt ühiskasutatavaid alasid, nagu näiteks vabaaja-lounge treeningala, peoruumide ja saunakompleksiga, päikeseterrassid, hoonesisene parkla ja turvaline laste mänguväljak 6. korruse terrassil. Ehituse alguseks oli Tornis müüdud juba 30% korteritest.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp ning Eesti suurim elamukinnisvara arendaja. Ettevõte arendab Tallinnas 32 hoonet ning omab pikaajalist kogemust nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. 2018. aasta Kantar Emori sõltumatu kinnisvarasektori uuringu järgi on Endover Eesti tuntuim kinnisvaraarendaja.

“Kinnisvaramaakleri ABC” annab nõu, kuidas alustada maakleritegevusega

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKäsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab praktilisi soovitusi ja nõuandeid  maakleriametis alustamisega, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Turuülevaade 2019: suur kevadine Tallinn elamispindade turuülevaade

Tõnu ToomparkValminud on suur Tallinna elamispindade kevadine turuülevaade. Ülevaade võtab kokku pealinna korterituru kõige olulisemad trendid.

  • Majanduskeskkond kui kinnisvaraturu raamistik, majanduskeskkonna üldisemad arenduperspektiivid.
  • Laenuturg kui kinnisvaraturu oluline mõjutaja. Mis on laenuturu mõju kinnisvaraturu hetkeseisule ja tulevikule?
  • Kuidas liigub kogu korterituru tehingute arv? Mis on liikumiste põhjus, mis on võimalikud tulevikustsenaariumid?
  • Hinnatrendid ja nende võimalikud arengud.
  • Kuidas on muutunud uute korterite pakkumiste arv ja müük? Milline on pakkumise-müügi tasakaal?
  • Prognoosid.

Neile ja paljudele teistele küsimuse annab elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

 

KredEx: Eelmisel aastal käendas KredEx 3788 ettevõtte, eraisiku ja korteriühistu kohustusi summas üle 416 mln euro

Kredex2018. aastal said ettevõtted ja eraisikud KredExi käenduse abil pankadest 416 mln eurot nii oma ettevõtte tegevuse, kui oma kodu ostu rahastamiseks.

Ettevõtlusvaldkonnas sõlmiti kokku 292 ettevõtte kohustuste tagamiseks 428 uut lepingut summas 118 mln eurot, millest KredExi tagatis moodustab 72 mln eurot. Ettevõtjad kasutasid KredExi käendust peamiselt pangagarantiide saamiseks (46% väljastatud käenduste mahust), millele järgnesid arvelduskrediidid ja käibelaenud (29%) ning investeerimislaenud (23%).

KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Jarmo Liiveri sõnul on käendusmahud möödunud aastaga võrreldes pisut kahanenud. „Ettevõtjad toimetavad aktiivselt, ent praegune turu- ja tööjõusituatsioon tekitavad kahtlemata palju väljakutseid. Tuginedes ettevõtjatelt saadud tagasisidele, muutsime eelmisel aastal mitmete oma teenuste tingimusi, et need vastaksid paremini ettevõtjate hetkevajadustele. Näiteks on suurenenud vajadus investeerida hoonetesse, seadmetesse ja ka tarkvarasse, mille jaoks tõime eelmisel aastal turule uuenenud tingimustel tööstuslaenu. Samuti oleme üheskoos teiste finantsturu osalistega aktiivselt panustamas teavitustegevusse, et suurendada ettevõtjate teadlikkust erinevate rahastusvõimaluste kohta.“

Aasta lõpu seisuga käendas KredEx 836 ettevõtte laene, pangagarantiisid ja liisinguid summas 189 mln eurot. KredExi käenduskohustuse jäägiks oli 110 mln eurot. Suurima osakaaluga sektoriteks olid töötlev tööstus (33% käenduse jäägist), ehitus (25%), kaubandus (6%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (6%).

Alates asutamisest 2001. aastal on KredExi laenukäenduse abil ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud rohkem kui 1,4 miljardit eurot.

Eluasemevaldkonnas sõlmiti eelmisel aastal 3383 uut eluaseme laenukäenduse lepingut, mis võimaldab erinevatele sihtrühmadele kodulaene kogusummas 284 mln eurot, millest KredExi tagatis moodustab 35 mln eurot. Lisaks sõlmiti 113 korteriühistuga korterelamu laenukäenduse lepingud, millega võimaldati neile pangast saada rohkem kui 14 mln eurot korterelamu korrastamiseks. KredExi käendus moodustab nendest laenudest umbes 10 mln eurot.

Eelmisel aastal väljastati Eestis iga viies eluasemelaen KredExi käendusega.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul oli kinnisvaraturg 2018. aastal jätkuvalt aktiivne ning see kajastub selgelt ka KredExi tulemustes. „Inimesed otsivad võimalusi päris oma kodu soetamiseks ning tihti on takistuseks just esmase sissemakse või lisatagatiste puudumine. Võrreldes 2017. aastaga on KredExi eluasemelaenu käenduste maht jäänud enam-vähem samale tasemele. Lisaks on täies hoos korterelamute rekonstrueerimine, mida aitab läbi viia ka KredExi pakutav korterelamu laenukäendus.“

Era- ja riskikapitali valdkonnas jätkasid ettevõtete rahastamist KredExi osalusega fondifondist Balti Innovatsioonifond (BIF) investeeringu saanud viis era- ja riskikapitalifondi (BaltCap Private Equity Fund II, BPM Mezzanine Fund, Livonia Partners Fund, Karma Ventures Fund I, BaltCap Growth Fund).

Samuti fondifondist EstFund investeeringu saanud äriinglitega kaasinvesteerimise fond United Angels Co-Investment Fund I ja uuenduslikesse varajase faasi ettevõtetesse riskikapitaliinvesteeringuid tegev Tera Ventures Fund II. Ühtekokku jõuab BIF-i ja EstFundi toel piirkonna ettevõteteni umbes 560 mln euro ulatuses era- ja riskikapitaliinvesteeringuid.
Samuti jätkuvad ettevalmistused Balti Innovatsioonifond II asutamiseks, mis peaks tegevust alustama veel sel aastal.

Arco Vara: Kuidas vähendada kulutusi, kui peaksid kaotama töökoha?

Arco VaraTöökoha kaotus on murettekitav, eriti juhul, kui kodu on ostetud pangalaenu abil. Samas ei tohiks kodu soetamist töötuks jäämise hirmus aina edasi lükata. Isegi kui töösuhe peaks praeguse tööandjaga lõppema, aitab nutikas kodukulude optimeerimine  uue töö otsimise ajal toime tulla.

Kuigi töötuse määr on paljude aastate madalaim, kaotab ka praegu osa inimesi ootamatult töökoha. Näiteks detsembris võttis end töötukassas arvele 4697 uut töötut, kokku oli tööotsijaid üle 31 000.

Selge on see, et töötuks jäädes pole mõnda aega võimalik harjumuspärast elustiili jätkata. Toon välja kaheksa soovitust, mis aitavad tööotsingute perioodil kulusid kokku hoida.


Pane laenumaksete tasumiseks oma kodu raha teenima

Kui sul on vaba tuba või koguni majaosa, anna see üürile. Kui oma kodu kellegi võõraga jagada on vastuvõetamatu, siis kaalu võimalust kolida mõneks ajaks näiteks vanematekoju ja oma korter või maja tervenisti välja üürida.

Piira vee ja elektri tarbimist

Vaata veebilehelt elektrihind.ee, kas sul on soodsaim elektripakett, ja vajadusel vaheta see välja. Eemalda vooluvõrgust seadmed, mida sa parasjagu ei vaja; kustuta tuled tubades, kus keegi parasjagu ei viibi. Kui kütte maksumust arvutatakse korteripõhiselt, siis alanda eluruumide sisetemperatuuri: kui toasooja on 24 kraadi asemel 20, annab see märkimisväärse kokkuhoiu. Keera vannitoas põrandakütet vähemaks. Ära küta soojaks tube, kus keegi parasjagu ei ela.

Vaata üle kõik teenuste tellimused

ja loobu mittevajalikest. Kui jälgid näiteks televiisorist ainult kolme kanalit, siis pole mõtet teleteenuse pakkujale saja kanali eest maksta.  

Vaata üle ka kõik muud harjumuspärased kulutused ja liikmetasud

Võibolla loobuda mõnest ajakirjatellimusest, hakata spordiklubis või jõusaalis käimise asemel värskes õhus täiesti tasuta trenni tegema?


Ära osta valmistoite, tee ise süüa

Mine poodi vajaminevate toiduainete nimekirja ja konkreetse rahasummaga, ära kasuta pangakaarti – nii väldid emotsioonioste ega saa liialt kulutada.


Raskuste tekkimisel pöördu kindlasti panka,

kus laenuhaldur aitab leida sinu olukorrale parima lahenduse. Selleks võib olla näiteks ajutine maksepuhkus või igakuise laenumakse vähendamine koos laenu tagasimaksmise aja pikendamisega.


Auto võib mõneks ajaks ühistranspordi vastu välja vahetada

Autoomaniku rahakotist haukavad suure tüki autoliising, kindlustus, hooldus- ja bensiinikulu. Võibolla oleks mõistlik autost mõneks ajaks loobuda või vahetada see soodsama ja ökonoomsema vastu.


Kui paistab, et laenu tagasimaksmine võib üle jõu käivaks muutuda, kaalu võimalust oma kinnisvara maha müüa ning soetada soodama hinnaga eluase

Olemasoleva kodu müümine ja soodsama eluaseme otsimine ei pruugi sugugi olla niisuur ettevõtmine, kui see võib esialgu tunduda. Kui see paistab siiski liialt keeruline, kasuta kinnisvaramaakleri abi!

KV.EE: Kas kinnisvarapakkumiste arv toob hinnad alla?

Tõnu ToomparkElamispindade pakkumiste arvu portaalis KV.EE kajastav KV.EE pakkumiste indeks on keeranud õrnale tõusule. Selle kõrval tasub silmas pidada, et korteritehingute arv on alates eelmise 2018. aasta teisest poolest languses. Siit tasub jõuda küsimuseni, kas suurenev pakkumine ja tõsisem konkurents kinnisvaramüüjate vahel surub viimase kvartali jooksul tõusu näidanud KV.EE elamispindade pakkumishindade indeksi langusesse?

Korteritehingute arv on oluline turu indikaator, mis annab otseselt aimdust kinnisvaraostjate meelsusest. Kui tehingute arv kasvab, on ostjad optimistlikud. Tehingute arvu langus viitab ostjate pessimismile, võib-olla aga ka näiteks turu küllastumisele ehk asjaolule, et enamus koduostu endale lubada saavatest inimestest on ostu juba teinud.

Tallinnas jääb tehinguid vähemaks

Tehingute arv Eesti korterituru suurimas piirkonnas ehk Tallinnas on langenud 2018. aasta kaks viimast kvartalit. Poolaasta tehingute arvu langus aastatagusega võrreldes oli 7%. Lisaks on 2019. a jaanuarikuine tehingute arv eelmisest aastast allpool. See on märk asjaolust, et ostjad ei taha tehinguid enam sama meelsalt teha kui varasemalt.

Arvestades tehingute arvu vähenemist ja jätkuvalt näiteks läbi uusarenduse müüki lisanduvat pakkumist pole imeks pandav, et korteripakkumiste arv portaalis KV.EE on vaiksesse tõusu pöördunud. Pakkumiste arvu kasv tähendab, et nii professionaalseltel kui eraisikust kinnisvaramüüjatel on tehinguni jõudmise nimel rohkem konkurente, kellega võistelda.

KV.EE hinnaindeks siiski kasvab

Suurema konkurentsi tingimustes on üllatav portaali KV.EE pakkumishindu kajastava KV.EE indeksi kõrgel tasemel püsimine. Indeksi langusesse mittepöördumise põhjenduseks sobib asjaolu, et KV.EE hinnaindeks peegeldab portaalis KV.EE olevate kuulutuste hindu.

Kui pakkumises on enam uusi ehk kallimaid kortereid, hoiab see KV.EE indeksit üleval ilma konkreetse vihjeta vara väärtuse ehk potentsiaalse tehinguhinna liikumissuunale.

Muutused on mõõdukad

Korteritehingute arv on täna endiselt ajaloolisest keskmisest märksa kõrgemal tasemel. Prognoosides, et toimub lähenemine ajaloolisele keskmisele, võib ennustada tehingute arvu mõningat mõõdukas tempos langemist.

Kinnisvaramüüjate elu tehingute arvu langus lihtsamaks ei tee. Nii avaldub oluline surve hindadele. Arvestades aga teisest küljest uute kinnisvarapakkumiste sisendhindade ehk eelkõige ehitusteenuse ja maa ning tööjõukulude olulist kallinemist, ei ole üldiseks hinnalanguseks olulist ruumi.

Turg muutub erisuunaliselt

Nii võib lähiminevikus sama sammu astunud elamispindade turule prognoosida teatavat korratust ja erisuunalisust. Finantsiliselt tugevad arendajad müügiga ei kiirusta ning hindu ei langeta. Järgmised projektid peavad tänase kulubaasi trendide juures pakkumisse tulema kõrgema hinnaga.

Väiksemad ja mitte nii tugevad arendajad, näiteks arendajad, kes on enam sõltuvuses võõrfinantseerimisest, peavad müügile lisahoogu andma. Müügi ergutamise ühe olulise võimalusena nähakse enamasti hindade langetamist. See võib muuhulgas tähendada endise utoopilise hinnaootuse toomist mõistlikule turu tasemele. Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE

Arco Vara: Kinnisvarabüroo jätkab uute omanike ja uue missiooniga

Arco VaraEelmise aasta lõpuks emaettevõttest Arco Vara AS eraldunud Arco Vara Kinnisvarabüroo AS jätkab kinnisvara vahendamist ja hindamist nelja omaniku juhtimisel litsentslepingu alusel. Ettevõte on seadnud eesmärgiks saada Eesti parimaks kinnisvarabürooks ning aidata võimalikult paljudel eestimaalastel kogeda oma kodu leidmisrõõmu.

Üks osanikest, eelmise aasta jaanuarist Arco Vara Kinnisvarabüroo tööd tegevjuhina eest vedanud Elari Tamm peab toimunut ettevõttele murranguliseks. „See on ajalooline hetk. Arco Vara Kinnisvarabüroo omanikuks ei ole enam börs, vaid selle hea käekäigu eest seisavad neli inimest,“ ütles ta. Tegevjuhina jätkava Elari Tamme kõrval on osanikeks ja partneriteks ettevõtte finantsjuht, pikaaegse investeerimis- ja kinnisvarabüroo juhtimise kogemusega Helver Tõkke; ettevõtte äristrateeg, ettevõtlus- ja IT-haridusega pastor Peep-Ain Saar ning Arco Vara Kinnisvarabüroo hindajateenuse juht, 13 aastat ettevõttes töötanud Kerli Koha.

Elari Tamme sõnul annab Arco Vara Kinnisvarabüroo uus visioon ettevõttele justkui uue tulemise. „Iga ettevõte peab endalt küsima, miks ta teeb seda, mida teeb. Esitasime selle küsimuse endale kohe esimesel kohtumisel ja jõudsime selgele arusaamale, et raha on oluline vaid jätkusuutlikkuseks, meie tegutsemise ajendiks on aga veendumus, et igaüks väärib kodu. Kodu on turvaline koht, kus saad olla sina ise. Just seda me hindamise ja maaklerluse kaudu pakumegi: aidata inimestel leida see koht, kus nad saaksid olla nemad ise.“

„Arco Vara Kinnisvarabüroo tahab olla inimesekeskne, näha inimest tema kodus, pakkuda oma kodu äratundmisrõõmu. See puudutab samuti ärisid – ka iga ettevõte väärib oma kodu.“ lisas Tamm.

Kinnisvarabüroo tegutseb litsentsilepingu alusel, jagades börsiettevõttega infotehnoloogiat, andmeid, raha, nime ja mainet. Oma osaluse Arco Vara Kinnisvarabüroo juhtkonnale võõrandanud Arco Vara AS keskendub edaspidi vaid kinnisvaraarendusele.

Kavandatav kergliiklustee viib ohutult Balti jaamast Stroomi randa

www.tallinn.eeKäimasoleva Põhja-Tallinna linnaruumi kujundava projekti kohaselt tuleks rajada Balti jaama Stroomi rannaga ühendav kergliiklustee, mis hakkaks kulgema piki Kopli kaubajaama serva.

„Jalgrattaga kuluks selle ca 3 km pikkuse tee läbimiseks kõigest 10 minutit,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Kavandatav kergliiklustee kulgeks läbi planeeritava Kopli kaubajaama lineaarpargi ning STANDARDi pargi, üle Ristiku silla, mööda vana raudteetammi, üle Sõle tänava Merimetsa ja Stroomi rannani.

„Ristiku tänavat ületav amortiseerunud viadukt on plaanis juba sel aastal lammutada,“ ütles Novikov. „Samas tuleb juba lähiaastail rajada selle asemele nõuetele vastav kergliiklussild, toetamaks kiiresti arenevas linnaosas säästlikke liikumisviise.“

Novikov lisas, et plaanis on taastada ka kunagine Kalamaja ja Pelgulinna asumi vaheline ühendus jalakäijate silla kaudu üle Kopli kaubajaama – ühendus plaanitakse taastada Kolde pst sihilt Volta tänavale. „Sillalt avanevad imelised vaated vanalinnale ja Kopli kaubajaamale,“ ütles Novikov. „Ühtlasi on rajatav sild oluliseks uueks ühenduslüliks kahe merekalda vahel.“

Novikov tõdes, et kiirelt areneva Põhja-Tallinna linnaosa jaoks on võtmetähtsusega ka ühistranspordivõrgustiku täiustamine, pakkumaks alternatiivi autotranspordile ja suurendamaks tänavate läbilaskvust. Seetõttu tuleks kaaluda linnaosa kõige tihedamini asustatud Pelguranna asumisse uue trammiliini rajamise võimalust, tagamaks sealsele elanikkonnale kiire ja mugav ühendus kesklinna ja elukoha vahel.

Homme esitleb abilinnapea Andrei Novikov linnavalitsuse istungil Kesk-Läänemere programmi välisprojekti „Koosloome ja liitreaalsus linnaplaneerimises (Augmented Urbans)“ vahearuannet, mis sisaldab muuhulgas eelpool kirjeldatud linnaruumi kujundamise ettepanekuid.

Tallinna välja valitud projektiala ning protsess on osa koostatavast Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringust. Projekt keskendub alale, mis algab Telliskivi loomelinnakust piki Kopli kaubajaama serva üle Ristiku tn viadukti Ehte-Puhangu tn garaažide vahelise kõrgepinge õhuliinide alust koridori kuni Merimetsa rohealani. Kopli kaubajaama osatähtsus väheneb ja kõrgepingeliinid asendatakse maakaabliga, mis laiendab ala kasutusvõimalusi ning võimaldab kujundada uut avaliku ruumi.

Mustamäele kerkib avaliku ja erasektori koostöös parkimismaja

www.tallinn.eeKolmapäeval, 20. veebruar kell 14 pannakse nurgakivi A. H. Tammsaare tee 92 kinnistule kerkivale Mustamäe Parkimismajale.

„Kinnisasjale rajab linna tellimusel parkimismaja ja avaliku parkla OÜ Fund Ehitus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Seadsime läbirääkimistega pakkumise korras leitud parima arhitektuurse ja majanduslikult kaalutletud visiooniga arendaja kasuks kinnistule hoonestusõiguse.“

Üheks oluliseks pakkumiste hindamise kriteeriumiks oli parkimismajja kavandatud parkimiskohtade arv.

“Parkimismaja ja avaliku parkla rajamise tulemusena saavad ümberkaudsete korterelamute elanikud oma sõidukite parkimiseks juurde ligi 600 parkimiskohta,” ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. „See muudab majadevahelised hoovialad autovabamaks.“

Pilootprojekti õnnestumise korral plaanitakse elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

OÜ Fund Ehitus ja Tallinna linna vaheline hoonestusõiguse seadmise leping sõlmiti 17. jaanuaril 2018. Hoonestaja võttis kohustuse ehitada A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale parkimismaja ja avaliku parkla. Ehitustööd tuleb lõpetada 31. märtsiks 2020.

Võrgu sõnul on Tallinnas püütud parkimiskitsikust leevendada elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamisega. „Oleme seadnud rohkem kui 70 korteriühistu kasuks linna maale isikliku kasutusõiguse, sel moel on loodud korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 2000 parkimiskoha,“ ütles Võrk. „Kokku oleme andnud korteriühistute kasutusse üle kaheksa hektari ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosavalitsused andnud tasuta korteriühistute kasutusse üle 30 linnale kuuluva parkimisplatsi. Ent vaatama sellele on nn magalarajoonide elanikel endiselt raske oma autole kodu juures parkimiskohta leida.“

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Targa kinnisvara korrashoiuteenuse tellija koolitus