Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta mais 42 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 76 miljonit eurot, mida oli 7 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi.
Kaubaeksport kasvas 12% ja import 10%, mistõttu kaupade konto puudujääk vähenes aasta võrdluses 13 miljoni euro võrra ja ulatus 85 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk oli 161 miljonit eurot, 5 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem. Teenuste eksport kasvas 5%, import 10%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool kokku suurenes 14 miljoni euro võrra ja oli 34 miljonit eurot.
Jooksev- ja kapitalikonto kokku oli 21 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes jätkuvalt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. septembril 2017.
Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.
