Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused
 

Rotermann City OÜ võlakirjaemissioon märgiti 2,84 korda üle

RotermannRotermann City võlakirjade 6 miljoni euro suurune avaliku pakkumise baasmaht märgiti 2,84-kordselt üle. Tugeva nõudluse tõttu otsustas ettevõtte suurendada emissiooni mahtu 8 miljoni euroni. Pakkumises osales kõigist Balti riikidest kokku 1379 unikaalset investorit, kes märkisid võlakirju kogusummas 17,06 miljonit eurot.

Eesti investorid märkisid võlakirju summas 15,95 miljonit eurot (93,5%), Läti investorid 0,83 miljonit eurot (4,9%) ning Leedu investorid 0,28 miljonit eurot (1,6%). Keskmine märkimissumma oli 12 370 eurot.

Rotermann City OÜ juhatuse esimehe Kaarel Loigu sõnul näitab emissiooni edu, et investorid hindavad nii ettevõtte senist tööd kui ka visiooni luua Tallinna südalinna pikaajalist väärtust loovat linnakeskkonda. „Võlakirjaemissiooni tugev üle märkimine on tunnustus, mida ei mõõdeta ainult eurodes. See peegeldab usaldust, mis on kujunenud aastate pikkuses koostöös heade klientide, partnerite ja kogukonnaga. Tänases turuolukorras, kus investorid teevad oma valikuid väga kaalutletult, on selline tulemus eriti kõnekas. See kinnitab, et hinnatakse nii meie meeskonda, seniseid tulemusi kui ka strateegiat. Meie jaoks on investorid olulised partnerid, keda ühendab soov panustada Tallinna ühe silmapaistvama linnaruumi kujunemisse ning selle pikaajalisse väärtusekasvu. Selline toetus annab meile kindluse jätkata ambitsioonikate projektide elluviimist ning innustab kandma vastutust, et täita kõrgeid ootuseid,“ ütles Loigu.

LHV võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus õnnitles Rotermann Cityt eduka debüüdi puhul kapitaliturgudel. “Ettevõtte esimese võlakirjaemissiooni üle märkimine näitab investorite usaldust kõrge-kvaliteedilise kinnisvaraportfelli ja aja jooksul loodud mitmekesise linnakeskkonna vastu. Investorite huvi oli isegi suurem, kui lõplikud märkimistulemused näitavad, kuna mitmed institutsionaalsed investorid väljendasid huvi suurema emissioonimahu vastu. Tugev investorihuvi loob Rotermann Cityle head eeldused kapitaliturgudelt tulevikus ka suuremate mahtude kaasamiseks. Täname kõiki investoreid, kes pakkumises osalesid,“ ütles Kalmus.

Emissiooni tulemusena emiteerib Rotermann City OÜ 8000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, fikseeritud aastase intressimääraga 7,75% ning lunastamistähtpäevaga 12. detsember 2029, mille tulemusena kujuneb emissiooni kogumahuks 8 000 000 eurot.

Võlakirjad kantakse eeldatavasti investorite väärtpaberikontodele 12. juuni 2026 ning kauplemine Nasdaq First North turul algab eeldatavasti 15. juunil 2026. Esimene intressimakse tehakse eeldatavasti 12. septembril 2026.

Rotermann City plaanib võlakirjadega kaasatud rahaga mitmekesistada ettevõtte kapitalistruktuuri, vähendades seotud osapoole, U.S. Investi ees olevat kohustust, mis tuleneb emitendi tütarettevõtte A3 Arendus OÜ osa ostutehingust. A3 Arendus OÜ arendab büroohoonet aadressil Ahtri tn. 3, mis külgneb ühelt poolt mere ja teiselt poolt Rotermanni kvartaliga ning on osa Talsinki kvartalist.

Vastavalt Rotermann City OÜ juhatuse otsusele jaotati võlakirjad lähtudes järgmistest põhimõtetest:

  • Kõik sama märkija poolt esitatud märkimiskorraldused liideti kokku;
  • Igale investorile jaotati 33,5% märgitud võlakirjade koondarvust, arvestades allpool kirjeldatud jaotuspõhimõtteid;
  • Igale investorile jaotati vähemalt üks võlakiri, tingimusel, et märkimiskorraldus andis investorile õiguse saada võlakirju vastavalt jaotuspõhimõtetele;
  • Investoritele, kes märkisid võlakirju koondmärkimissummas vähemalt 100 000 eurot, jaotati 60% märgitud võlakirjade koondarvust;
  • Igale võlakirjade saamise õigusega investorile jaotati täisarv võlakirju, ümardatuna lähima täisvõlakirjani.

Rotermanni kvartalist

Rotermanni kvartal on Tallinna unikaalseim ja hinnatuim linnaruumi osa, kus ajalooline tööstuspärand on põimitud kaasaegse arhitektuuri, kvaliteetse ärielu ja linnaliku elukeskkonnaga. Vanalinna, südalinna ja sadamaala ühendava sõlmpunktina on kvartalist loodud paik, kus kohtuvad ajalugu ja tänapäev ning kus on hea elada, töötada, käia restoranides, kohvikutes ning teha igapäevaseid oste. Rotermanni kvartal on osa Urmas Sõõrumaale kuuluvast Golden Line kinnisvaraportfellist. Golden Line’i kuuluvad südalinna arendused Artius, Talsinki, Rotermann, Golden Gate, La Marina, Grand Avenue, Patarei Merekindlus jt, mis kujundavad Tallinna südalinna ja sadamaala ühtseks, rahvusvahelise mõõtmega linnaruumiks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Merko: Magnolijas korteriarendusprojekti teise etapi käivitamine Riias

MerkoAS Merko Ehitus gruppi kuuluv SIA Merko Mājas on käivitanud Riias Pārdaugava piirkonnas Magnolijas elamuprojekti teise etapi. Üks kolmekorruseline 61 korteriga hoone aadressil Skrines tn 10 valmib 2027. aasta suvel.

Magnolijas (magnolijas.merkomajas.lv) hoone on A-energiaklassiga. Korterite suurus jääb vahemikku 42 – 104 ruutmeetrit ja ruutmeetri hind vahemikku 2646 – 3082 eurot.

Elamuprojekt asub vaikses ja rahulikus Šampēterise asumis, mis paistab silma oma madalate hoonete, armsate häärberite ja hoolitsetud aedade poolest. Hoonete juurde kuuluvad õues asuvad parkimiskohad, laste mänguväljak, välijõusaal ja jalgrattahoidla. Aiaga piiratud hoov koos turvakaameratega pakub korteriomanikele privaatsust ja täiendavat turvalisust. Kõikidel korteritel on avarad rõdud ja elutubades kõrged laed. Hoones on panipaikade ala ning ühine puhkeruum külaliste vastuvõtmiseks ja vaba aja veetmiseks.

SIA Merko Mājas (merkomajas.lv) on tunnustatud Läti elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi ning korteriostjatele mugavuse ja kindlustunde tagamiseks juhib Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

260609 Magnolijas korteriarendusprojekti teise etapi käivitamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EfTEN Real Estate Fund AS’i 2026. aasta viie kuu finantstulemused ja aktsia puhasväärtus seisuga 31.05.2026

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta mais konsolideeritud üüritulu 2 668 tuhat eurot, mis on 19 tuhat eurot vähem kui aprillis. Üüritulu vähenes 28 tuhande euro võrra seoses Vilniuses asuva Menulio 11 büroohoone müügiga. Samal ajal kasvas üüritulu logistika- ja hooldekodude segmendis kokku 11 tuhande euro võrra seoses Riias asuva Jurkalne logistikapargi vakantsuse vähenemise ning Hiiu hooldekodu üüritulu etapiviisilise kasvuga. Fondi konsolideeritud EBITDA oli mais 2 289 tuhat eurot, s.o 46 tuhat eurot rohkem kui aprillis. Mai üldkulud olid madalamad nii madalama valitsemistasu kui ka aprillis aktsionäride üldkoosoleku korraldamise ning dividendimaksetega kaasnenud kulude tõttu.

Fondi konsolideeritud vakantsus vähenes mais 2,3%-ni (aprillis 2,9%), seda nii Jurkalne logistikapargi vakantsuse vähenemise (6,3%-lt 3,9%-ni) kui ka Pärnu mnt 105 büroohoone vakantsuse vähenemise tulemusel (16,5%-lt 5,2%-ni). Büroosektori vakantsus oli mai lõpus 9,6% (aprillis 11,2%; 2025. aasta lõpus 14,4%). Portfelli vakantsus oli viimati nii madal 2023. aasta keskel.

Fondi konsolideeritud raha jääk vähenes mais 1 483 tuhande euro võrra, sisaldades dividendide tulumaksu tasumist summas 2 552 tuhat eurot.

Selle aasta esimese viie kuuga on kontsern teeninud 13 535 tuhat eurot üüritulu (4,7% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal) ning 11 349 tuhat eurot EBITDA-d (7,1% rohkem kui eelmisel aastal). Üüritulu ja EBITDA on kasvanud logistika- ja hooldekodude segmendi uute investeeringute ning kaubanduse segmendi parema äritegevuse tulemusel.

EfTEN Real Estate Fund AS on 2026. aasta esimese viie kuu jooksul teeninud konsolideeritud korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku 5,87 miljonit eurot, mis on 1,05 miljonit eurot (21,7%) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Rahavoog kasvas nii EBITDA suurenemise (756 tuhat eurot) kui ka laenu- ja intressimaksete vähenemise (341 tuhat eurot) tulemusel.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 31.05.2026 seisuga 19,82 eurot, kasvades mais tavapäraselt 0,7%.

EREF_reports_monthly_05.2026

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Arco VaraAKTSIONÄRIDE KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU KUTSE, PÄEVAKORD JA ETTEPANEKUD

Lp. Arco Vara AS-i aktsionär,

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rotermanni 10, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 30.06.2026 kell 16.00 Tallinnas Kodulahe paviljonis (aadressil Lammi 8).

Korralise üldkoosoleku päevakord:

        1)    2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • Kinnitada Arco Vara AS-i 2025. aasta majandusaasta aruanne.

        2)    Kasumi jaotamine ja dividendi maksmine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

  • Katta 31.12.2025 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 479 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt;
  • Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende;
  • Mitte teha eraldisi reservkapitali, teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ega kasutada kasumit muuks otstarbeks.

3)    Juhatuse tasustamispõhimõtete kinnitamine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

  • Kinnitada Arco Vara AS-i juhatuse tasustamispõhimõtted vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud juhatuse tasustamispõhimõtetele.

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcovara.com ja Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas aadressil Rotermanni 10 tööpäevadel kell 9.30-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.com. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 15.06.2026, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 27.06.2026. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.com ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 23.06.2026 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Kõigil, kes soovivad määrata endale volikirja alusel tegutseva esindaja, palume informeerida meid sellest hiljemalt 26.06.2026 ja edastada digitaalselt allkirjastatud volikirjad e-posti aadressile info@arcovara.com . Juhul, kui puudub digitaalse allkirjastamise võimalus, palume saata skaneeritud volikiri e-posti aadressile info@arcovara.com ja originaal postiga aadressile Rotermanni 10, Tallinn 10111. Korralisest üldkoosolekust füüsiliselt osa võtta soovivate aktsionäride registreerimine algab 30.06.2026 kell 15.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

15.06.2026 toimub koolitus “Planeerimisseadus ja ehitusseadustik praktikas – muudatused, kohtulahendid ja rakendusprobleemid”

Raul KebaKas planeerimis- ja ehitusvaldkonna seaduse muudatused tekitavad küsimusi ja ei jõua kohtulahendites järge pidada? Tule 15.06.2026 kell 10.00-15.15 koolitusele ning vandeadvokaat Raul Keba annab selge ülevaate seaduste rakendamisest, uuemast kohtupraktikast ja igapäevastest probleemkohtadest.

Koolitusel osaledes saad:

  • ülevaate planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku olulisematest muudatustest
  • teada, millal saab detailplaneeringu kohustuse asendada projekteerimistingimustega
  • praktilised teadmised ehitusteatise, ehitusloa, kasutusteatise ja kasutusloa menetlustest
  • ülevaate värskeimast kohtupraktikast ja riigiasutuste seisukohtadest
  • kindlust oma igapäevaste otsuste tegemisel ehitus- ja planeerimisvaldkonnas.

Koolitus sobib:

  • ehitus- ja arendusettevõtete spetsialistidele
  • kohalike omavalitsuste ametnikele
  • arhitektidele ja projekteerijatele
  • kinnisvaravaldkonna spetsialistidele
  • kõigile, kes puutuvad kokku planeerimise ja ehitamise küsimustega.

Osaleda saad nii veebis kui ka kohapeal.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: Välisresidendid korteriturul rohkem müüvad kui omandavad

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Eesti korteritehingutes võõrandajate poolel 1115 välisresidenti. Välisresidentidest korterite omandajaid oli 423. Seega oli korterite võõrandajaid 692 võrra omandajatest rohkem.

Välisresidentidest korterite võõrandajate arv on omandsajate arvu ületanud iga-aastaselt alates 2015. aastast. Viimasel kolmel aastal on välisresidentidest korterite võõrandajate arv püsinud enam-vähem samal tasemel, kuid omandajaid on vähemaks jäänud.

Välisresidentide omandatud korteritehingute koguäärtus 2025. a oli 30,6 miljonit eurot. Võõrandajate tehingute summa oli 61,6 miljonit eurot ehk 31,0 miljoni euro võrra suurem. Välisresidendi omandatud korteri keskmine väärtus oli ~72 300 eurot, välisresidendi võõrandatud korteritheingu keskmine hind oli ~55 300 eurot.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: mais võetud keskmine kodulaen ületas 139 tuhandet eurot

BigbankKodulaenude võtmine püsib kolmandat kuud väga aktiivne ning mais sõlmitud lepingute keskmine suurus kasvas 139 142 euroni, mis on kõrgem nii aprillikuu kui käesoleva aasta esimese kvartali keskmisega võrreldes, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juht Arthur Taavet toobki selle kevade ühe peamise trendina välja keskmise laenusumma kasvu. “See on tegelikult hea märk, sest viitab omal moel inimeste tõusnud laenuvõimekusele, mis omakorda on enamasti seotud sissetulekute kasvuga,” kommenteerib Taavet, kelle kinnitusel on keskmine laenusumma paar viimast aastat kuude lõikes peamiselt püsinud 120-140 tuhande euro vahemikus. “Peamine vahe ongi selles, et varem oli keskmine tihti just selle vahemiku alumises servas, kuid viimastel kuudel pigem lähemal 140 tuhandele ning seda isegi vahel ületanud,” kirjeldab Bigbanki juht.

Kodulaenude turg on Taaveti sõnul olnud tuntavalt aktiivsem alates märtsist ning võib loota, et see püsib nii ka juunis. “Panga jaoks on järgise kuu ootuste kavandamisel hea indikaator uute laenutaotluste arv ning see oli ka mais eelmiste kuudega samas suurusjärgus,” selgitab pangajuht.

Arthur Taavet lisab, et konkreetselt Bigbank pühendab eraldi aega, et aidata leida koduostuks võimalus ka neil, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel sobilikku kodulaenu ei saa. “Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, kuhu paljude Eesti inimeste igapäevane elu ja sissetulekud ei sobitu. Meid eristabki see, et oleme otsustanud võtta rohkem aega igaühe soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks,” selgitab Bigbanki juht panga häid tulemusi üldiselt tiheda konkurentsiga kodulaenuturul.

Arthur Taaveti sõnul võiks uue kodu ostmist kättesaadavamaks muuta maksimaalse laenuperioodi tõstmine. “Soome teatas äsja, et lubab nüüdsest välja anda 40 aasta pikkuseid kodulaene ja ma ei näe ühtki olulist takistust, miks Eestis ei võiks pankadel lubada sama või isegi veel pikemat perioodi,” rõhutab ta ja lisab selgituseks, et kinnisvara on panga jaoks alati olnud tugev tagatis. “Inimene tahab tegelikult ju piisavalt madalat kuumakset, mis võimaldaks uue kodu osta esimesel võimalusel, mitte seda taas edasi lükata. Laenuperioodi pikkus on inimese jaoks aga pigem teisejärguline, eriti kui arvestada, mida teeb inflatsioon aastakümnete jooksul raha väärtusega,” põhjendab Eesti noorim pangajuht Taavet ning viitab, et hiljutised inflatsiooniprognoosid jäävad 4% ümber, mis kahtlemata räägib soodsa interessiga laenamise kasuks.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märts 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 298 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 196 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Hoolimata energia kallinemisest püsis üldine hinnakasv mõõdukas

Eesti PankStatistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv mais aastaga 3,7%. Hinnakasvu vedas eelkõige mootorikütuste kallinemine.

Eriti kiiresti on kallinenud diislikütus, mis oli mais 32% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes bensiiniga sõltub Euroopa Liit diislikütuse puhul rohkem impordist ja tarneraskused on hoidnud selle rafineerimismarginaalid kõrgel tasemel. Turg on olnud väga tundlik Lähis-Idast tulevatele uudistele ja määramatus edasiste arengute suhtes on suur. Seetõttu on naftahind maailmaturul viimastel kuudel kõikunud suures vahemikus, 90–120 dollarit barreli kohta. Eestis on hinnatõusu mõnevõrra tagasi hoidnud tanklakettide vaheline hinnasõda, mis algas eelmise aasta sügisel.

Toiduainete hinnatõus oli aasta alguses tugev, ulatudes 6%ni, kuid on viimastel kuudel kiiresti aeglustunud, piirdudes maikuus 2%ga. Toidutoormete odavnemine maailmaturul on kaasa toonud nii toiduainete tootja- kui ka impordihindade languse. Peamiselt on alanenud või ja piimatoodete ning teraviljad hinnad, sest üleilmne teraviljasaak oli mullu väga hea. Samas on tõusule pöördunud õliviljade hinnad, mis on tingitud biokütuste laialdasemast kasutuselevõtust kõrgete naftahindade tõttu.

Tööstuskaupade hinnad pole aastaga märkimisväärselt muutunud, kasvades mais 0.9%. Riided ja jalatsid on endiselt odavnenud, kuid tarbijakorvis on üha enam näha elektroonikakomponentide kallinemise mõju. Ühe suurima hinnatõusu on tarbijakorvis aastaga läbi teinud mälukandjad, mille hinnad on kerkinud 37%. Osaliselt on see seotud tehisintellekti sektorist tuleneva tugeva nõudlusega kiipide järele ja piiratud tootmisvõimsusega. Elektroonika- ja arvutikaupade puhul on tehnoloogia areng ja seadmete kasvav võimekus samal ajal aidanud osa sisendikulude kasvust korvata.

Hindade muutus lähikuudel sõltub suures osas teenuste hindadest, sest algamas on puhkuste hooaeg. Eelmise aasta suvel kallinesid vabaajateenused Eestis mitme suure ürituse tõttu võrreldes teiste euroala riikidega kiiremini. Tänavu kujuneb hooajaline hinnatõus tõenäoliselt aeglasemaks. Osa hinnatõusust, 1,5 protsendipunkti, mis on tingitud eelmise aasta juuli käibemaksu tõusust, taandub hinnakasvust välja.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Lähis-Ida kriisi esimesed märgid on kohal, inflatsioon kiireneb

BigbankKuigi täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv oli madalam kui nädala alguses avaldatud harmoneeritud hinnaindeksi kiirhinnang, näeme siiski, et hinnatõus on hakanud vaikselt hoogu võtma. Kiirhinnangu järgi, kuhu oli lisatud ka välismaalaste Eestis tehtud kulutused, oli hinnatõus 4%, täpsustatud andmetel kasvasid tarbijahinnad 3,7%. Mäletatavasti oli THI kasv eelmine kuu 3.4%.

Kõige suurema panuse hinnatõusu andis transport, sest kütusehinnad on kasvanud tänu Lähis-Ida kriisile. Kahjuks ei ole meil jätkuvalt mitte mingit selgust, millal USA-Iraani sõda mingi rahumeelse lahenduse leiab. Laevad seisavad jätkuvalt Hormuzi väinas liiklustupikus. Diiselkütuse hind on aasta võrdluses kasvanud 32%, maagaas 19,4 ning elekter 9%. Kuna vedelgaasi tootmise ja transportimise taristu on Kataris lõhutud, siis jääb maagaas veel mõnda aega kallimaks kui me harjunud oleme. Kuigi Euroopa otseselt sõltub vähe Lähis ida naftast ja gaasist, siis nende energiaressursside defitsiit on maailmaturu hinna üle viinud ning sellest sõltuvad kõik, ükskõik kuskohast nad oma nafta või gaasi ostavad.

Kõige selle kordategemine võtab aega ja koheselt ei muutu midagi, isegi kui laevad peaksid täna hakkama vabalt liikuma. Aeg ei tähenda antud juhul kuid või nädalaid vaid pigem aastat või kahte. Teisalt ei ole ka tootjad kiirest defitsiidi likvideerimisest huvitatud, sest kasumid on ju kenad, mida nad täna nafta ja gaasi müügist saavad. Väidetavalt on USA naftaekspordi tulud läbi aegade kõige suuremad.

Kallim transport hakkab tasapisi mõjutama ka muude teenuste ja kaupade hinda, sest lõpuks me ju kõik sõltume transpordist ühel või teisel viisil. Euroopa Komisjon prognoosib oma hiljutises raportis Eesti selle aasta hinnatõusuks 4,4%. Ka see prognoos viitab pigem hinnatõusu kiirenemisele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Prognoosime üürihinna mõõdukat tõusu

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE oli maikuus pakkumisel keskmiselt 1368 Tallinna üürikorterit keskmise hinnaga 14,5 €/m². Eelmise aastaga võrreldes on üüripakkumine 8,1% suurem ja hind 5,6% ülevalpool. Kuu varasemaga võrreldes on üüripakkumine vähenenud 12%, kuid hind püsis viiendat kuud järjest kindalt paigal. Statistiliste näitajate taga on hooajalised muutused, mis tänavu on ajaliselt hilisemad kui aasta tagasi, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Aastatagusest on üüripakkumist küll rohkem, kuid viimaste kuude jooksul on kuulutuste arv hoogsalt vähenenud. Käesoleva 2026. a alguse portaali KV.EE 1600-1650 pakkumist on maikuuks vähenenud märgatava 17% võrra. Üüripakkumise vähenemise taga on hooajalised tegurid – nimelt läheb iga kevad hulk pikaajalise üüri kortereid majutusärisse,“ selgitas Tarvo Teslon.

Maikuine Tallinna üüripakkumiste keskmine hind püsis viiendat kuud järjest visalt 14,5 €/m² tasemel.

„Kevadine hooajaline üüripakkumise vähenemine on viimastel aastatel olnud tegur, mis on üürileandjatel aidanud hindu pisut ülespoole tõsta, et toime tulla suurenenud omanikukulude ja kasvanud intressimääraga. Tänavune kevadine positiivne tärkamine üüriturul on olnud hilisem. See on olnud tegur, mis on üürihinda portaalis KV.EE paigal hoidnud,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Tallinna üürikorterite pakkumishinnad on samal tasemel või isegi pisut allpool, kus need olid 2022. aastal ehk neli aastat tagasi. Üürihinna ainus edasine tee on ülespoole.

„Üüripakkumise kevadine vähenemine portaalis KV.EE on võimalus üürileandjatele pikalt paigal püsinud hindu pisut ülespoole kruvida. Üüriinvesteeringute rahavoolised tootlused on viimase 15 aasta madalaimad. Seega põhjendus üürihinna tõusuks on täiesti olemas. Üürnikele ei tohiks mõningane mõõdukas üürihinna tõus üle jõu käia, sest keskmiste näitajate alusel arvutatud korteri üürihind palga suhtes on samuti viimase 15 aasta madalaim. Juba sügisel ehk õppehooaja alguses, mis on üürituru teine kuumem periood, näeme tänasest kõrgemaid üürihindu,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

2026-06-05 KV.EE Prognoosime üürihinna mõõdukat tõusu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Mainor Ülemiste võlakirjade tähtaegse lunastamise teade

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS teatab, et lunastab 10. juunil tähtaegselt kõik 50 000 emiteeritud võlakirja (ISIN EE3300002138) nominaalmahus 5 miljonit eurot.

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Hepsor SOF alustab uute kortermajade ehitust Paevälja kvartalis

HepsorHepsor AS-i ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ ning ehitusettevõte Mitt & Perlebach OÜ allkirjastasid 4. juunil lepingu Tallinnas Paevälja kvartalis aadressil Paevälja 7 asuvate korterelamute ehitamiseks. Lepingu maksumus on 10,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehituslepingu hind sisaldab nii korterelamute kui ka neid teenindava taristu – teede, platside ja tehnovõrkude – väljaehitamist.

Arendusprojekti raames valmib kaks korterelamut kokku 70 ühe- kuni viietoalise korteriga, pakkudes koduotsijatele laia valikut erineva suuruse ja planeeringuga kodusid. Korterite müüdav pind on ligikaudu 4 650 ruutmeetrit. Ehitustööd valmivad 2027. aasta teisel poolel. Projekti 70 korterist on 18 võlaõiguslepingute alusel müüdud.

Uutes A-energiaklassiga hoonetes on kasutusel kaasaegsed ja jätkusuutlikud lahendused, elektriautode laadimistaristu ning jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruumid, mis toetavad keskkonnasäästlikku eluviisi ja pakuvad elanikele energiatõhusat ja kulusäästlikku elukeskkonda.

2023. aastal valmis Hepsoril samas piirkonnas 96 korteriga Paevälja Hoovimajade arendusprojekt.

Hepsor SOF-il on Paevälja kvartalis võimalik mitmes etapis välja arendada kokku ligikaudu 270 uut kodu.

Lisaks võimaldab piirkonnas kehtiv detailplaneering Hepsoril rajada kvartali järgmistes etappides täiendavalt ligikaudu 100 kodu.

Koos juba valminud Paevälja Hoovimajade arendusprojektiga arendab Hepsor Paevälja kvartalis kokku ligikaudu 470 kodu ja 4200 ruutmeetrit üüritavat äripinda.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riigimaa hoidmiseks uus kord ja digilahendus

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumValitsus kinnitas täna põhimõtted, mille alusel edaspidi riigi maareservi kohta otsuseid tehakse. Uue korra järgi säilitab riik maid avaliku kasutuse, arenduse, looduskaitse, põllumajanduse või maavarade saamise eesmärgil ning maade kiireks analüüsiks luuakse kaasaaegne IT-lahendus.

Ühtsed reeglid tagavad, et riigil on tulevikus piisavalt maad julgeolekuks, kriisivalmiduseks jt teisteks vajadusteks. Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on seni tulnud ette, et asutused tõlgendavad maareservi erinevalt. „Ei ole olnud ühtset arusaama, millist maad riigile hoida ja millist näiteks müüa või ettevõtjale välja rentida. Põhimõtted peavad olema kõikidele osapooltele selged ja üheselt arusaadavad. Nii sünnivad läbimõeldud otsused ning saame parema ülevaate maa kasutusest, väärtusest ja mõjust riigieelarvele.”

Reservina hoitakse maad, millel on riigivõimu teostamise, riigi või omavalitsuse avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise võimalus. Näiteks alad, kuhu riigil on tulevikus kavas rajada maanteed, raudteed, sadamad, lennuväljad või riigikaitseobjektid. Samuti säilitatakse riigile maa, mis on vajalik puhkealaks või ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, eriti juhul, kui selline maa võib sattuda arenduse ja ehitamise surve alla, näiteks rohealad tiheasustuses.

Reservi arvatakse ka maa, mis on riigile oluline, ent mille võib teatud tingimustel kasutusse anda. Näiteks saab välja rentida looduskaitselise rohumaa karjatamiseks või põllumaa taimekasvatuseks, kui riigile on oluline, et sellel jätkuks põllumajandustegevus.

Ka saab riigimaa anda kasutusse tootmiseks või ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtja jaoks suurendavad selgemad reeglid ja analüüsikohustus läbipaistvust ning vähendavad bürokraatiat, mis võib tekitada huvi riigimaa kasutuse vastu ning soodustab ettevõtlust ja investeeringuid.

Põhimõtete mugavaks rakendamiseks luuakse kaasaegne digilahendus, mis tähendab kiiremat tulemust, vähem käsitööd, dubleerivaid päringuid. Keskkond toob kinnistu info eri andmekogudest ühte töölauda kokku ja võimaldab lihtsalt maareservi analüüse teha ning on heaks tööriistaks ka muude riigi kinnisvaratoimingute jaoks.

Maa omaduste ja kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks toimuvad automaatsed päringud näiteks maakatastrisse, topograafia andmekogusse, looduse infosüsteemi, maavarade, teede ja põllumajandustoetuste registritesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on keskkonna arenduseks 2026. aastal eraldanud 225 000 eurot.

Määrusega kehtestatakse viieaastane üleminekuperiood, mille jooksul tuleks iga riigimaa kohta esimene analüüs teha. Suurtel maaportfelli haldajatel, nagu Maa- ja Ruumiamet või Riigimetsa Majandamise Keskus, on mõlemal hallata üle 20 000 kinnisasja. Analüüsil ja läbimõeldud otsuste tegemisel on oluline roll kõigil riigivara valitsejatel, et maaga saaks toetada erinevate valdkondade riigi strateegilisi vajadusi.

Määrus “Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise alused ja kord“ jõustub üldises korras.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis mais aastaga 3,7%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 4,6% kallimad.

Võrreldes eelmise aasta maiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 10,4% ja eluasemega seotud kulutuste 5,4% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt bensiini 14,3% ja diislikütuse 32,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu vedasid aga elektri 9,4% ja maagaasi 19,5% kallinemine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 3,9% langenud,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid mais aastaga 0,9%. „Alkohoolsete jookide 4,8% ja tubaka 16,1% hinnatõusu taga olid osaliselt aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiisi on aasta jooksul tõstetud kahel korral,“ selgitas Ilumets.

Võrreldes eelmise aasta maiga kallinesid värske või külmutatud liha 3,8%, valmistoit 4,5%, värske viliköögivili 8,9% ja munad 11,3%. Värske leht- ja varsköögivili on võrreldes eelmise aasta sama kuuga odavnenud 24,4%. Või hind on langenud seitse kuud järjest, olles mais 25,6% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes aprilliga mõjutas mai tarbijahinnaindeksit enim maagaasi 23,9%, elektri 2,1% ja bensiini 1,8% hinnatõus, samuti puhkusereiside 18,6%, rahvusvaheliste lendude 12,8% ja hotellihindade 12% kallinemine. Vastupidist mõju avaldas diislikütuse 8,4% odavnemine. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu puuviljade ja pähklite 2,6% ning tsitruseliste 14,7% kallinemine. Köögiviljad odavnesid kuuga 7,8%, värsked marjad 15,2%, värske või külmutatud kala 5,4% ja šokolaad 2,4%.

260605 Tarbijahinnaindeks tõusis mais aastaga 3,7%

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, mai 2026

Tooterühm

aprill 2026 – mai 2026, %

mai 2025 – mai 2026, %

KÕIK KOKKU

0,4

3,7

Toit ja mittealkohoolsed joogid

-1,1

0,9

Alkohoolsed joogid ja tubakas

0,0

8,1

Riietus ja jalatsid

0,2

-3,9

Eluase

1,4

5,4

Majapidamine

-0,6

1,5

Tervishoid

0,0

2,7

Transport

0,1

10,4

Info ja side

-0,2

1,7

Vaba aeg

3,2

4,2

Haridus ja lasteasutused

0,0

5,3

Toitlustus ja majutus

2,2

3,2

Kindlustus- ja finantsteenused

0,1

-11,1

Mitmesugused kaubad ja teenused

-0,1

4,1

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 05.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Liven AS juhatuse liikme volituste pikendamine

LivenLiven AS-i (Liven) nõukogu otsustas pikendada Liveni juhatuse liikme Alina Kester juhatuse liikme volitusi kuni 3. juunini 2029. Liveni juhatusse kuulub kolm liiget: Andero Laur (esimees), Mihkel Simson ja Alina Kester.

Alina Kesterile kuulub 46 166 Liveni aktsiat ning talle on väljastatud optsioone kokku kuni 40 000 aktsia omandamiseks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus