Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Katla Maja esimene ühistu koosolek on peetud

Liven KinnisvaraEile, 25.08.2016 toimus Kultuurikilomeetril Liven Kinnisvara uue projekti Katla Maja esimene ühistu koosolek. Vaatamata sellele, et maja ehitusega ei ole veel alustatud, korraldati mitteametlikus vormis kohtumine tulevaste elanike, huviliste ja projektiga seotud osapoolte vahel. Lisaks hoone ehituslike küsimuste arutamisele valiti tulevase maja õueala sisustamiseks lauatennise laud ja nauditi ühistelt filmi, head toitu ja jooki.

Tegelikkuses ei olnud muidugi tegemist ametliku ühistu koosolekuga, vaid tulevastele elanikele mõeldud tutvumisõhtuga, kus oli võimalus esitada küsimusi Katla Maja arhitektile Olavi Kukele ja sisearhitektidele Tõnis Kalvele ja Ahti Grünbergile. Seejärel esitleti lauatennise laudu, mida maja elanikud saaksid edaspidi oma koduõues kasutada. Valituks osutus Risto Kozeri poolt disainitud betoonist ilmastikukindel laud. Õhtu lõpetas ühine filmivaatamine.

“Kuna meie uues majas on üle poole korterite juba omaniku leidnud, siis otsustasime mitte kaua oodata ja teha esimese ühise ürituse,” kommenteeris Andero Laur, Liven Kinnisvara juhatuse liige. Laur selgitas: “Siiani oleme maja tutvustanud oma sõpradele-tuttavatele ja nende kaudu on huvilisi järjest lisandunud. Avaliku müügiga ei ole me veel alustanudki.”

Sisearhitekt Ahti Grünberg arvas: “Katla Maja on isemoodi maja, mis ei sobi kõigile. Kõige lihtsam on seda iseloomustada kahe märksõnaga – kõrged laed ja industriaalstiil.” Sisearhitekt Tõnis Kalve kirjeldab tööd selliselt: “Katla Maja on olnud lihtne projekt! Kui teed midagi, mis peegeldab täpselt sinu enda isiklikku maitset siis tuleb see loomulikult ja ilma pingutuseta.” Sisearhitektid Kalve ja Grünberg on samuti kaasa löönud Kultuurikatla renoveerimislahenduste leidmisel.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima
elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse ning suhtleb oma partneritega ausalt ja selgelt.

Katla Maja on Kultuurikatla vahetusse lähedusse rajatav kortermaja, mida iseloomustavad industriaalstiil, kõrged laed ja kultuurihuviliste meelisasukoht.

Katla Maja on Liven Kinnisvara jaoks juba teine projekt, mis on osutunud ülimenukaks. Ka Lasnamäel asuv Central Residence oli 2/3 ulatuses välja müüdud enne ehituse algust.

Koolitused kinnisvaraarendajatele: Detailplaneeringute menetlemine, Ehitus- ja kasutusload

Teenused: Üürileandjate üürinõustamine

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜAktiivne üüriturg ja üüripakkumise suurenemine nõuab üürileandjatelt professionaalset lähenemist. Kõikidel soovijatel on võimalik kasutada üürinõustamise teenust.

Teenusest

  • Eluruumi üüriinvesteeringu tegemise nõustamine.
  • Eluruumide üürileandmisega seonduvad riskid, nende vältimine.
  • Üürileandmisemajanduslikud aspektid.

Teenuse sihtrühm

Üürinõustamise teenuse sihtrühm on valdavalt eraisikud, kuid ka ettevõtetest ja ettevõtjatest üürileandjad.

Sageli on üürileandmise projektiga raske alustada. Üürivaldkonda siseneval investoril on tüüpiliselt palju küsimusi alates sellest, milline peaks olema üürikorteri sisustus, maksustamisega seonduvad probleemid, kuni üürileandmisega soenduvatest riskidest aru saamiseni.

Üürinõustamisel proovime vestluse käigus läbi käia olulisemad konkreetset klienti huvitavad teemad, et edasised otsused põhineksid tugeval teadmisel ja aitaksid saavutada soovitud eesmärgi.

Kontakt/Tellimine

Turuülevaate tellimiseks palun kontakteeru lehe all servas toodud telefonil, meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Nimi (nõutav):

Ettevõte/aadress:

Telefon (nõutav):

E-mail (nõutav):

Kommentaar/küsimus:

 Liitun meililistiga

Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris

Saksamaa – Euroopa majanduse tõrges päästja

SEB PankSel nädalal külastas Eestit Saksamaa kantsler Angela Merkel. Kohtumisel peaminister Taavi Rõivasega rõhutas viimane majandusliku koostöö olulisust kahe riigi vahel. Selle nädala kommentaar võtabki vaatluse alla Eesti ja Saksamaa kaubandussuhted ja Saksamaa rolli Euroopa majanduses laiemalt.

Saksamaalt oodatakse rohkem kui ta anda soovib

Saksa majanduse kasv ei ole viimastel aastatel olnud peadpööritav, kuid siiski kiirem kui teistes Euroopa suurriikides. Selgemalt eristab Saksamaad riigi tööturu tugevus – eelmisel aastal langes töötuse määr alla 5% ega ole olnud sellest palju kõrgem ka varasematel aastatel, ajal, kui näiteks Hispaanias oli tööta enam kui veerand tööjõust. Saksamaa majanduslik edu ei ole selgitatav vaid ühe teguriga. Riigi tugevus on loomulikult võimas tööstussektor, sh autotööstus, mis on suutnud säilitada konkurentsivõime vaatamata Aasia tõusule. Tööstust toetab tugev haridussüsteem ja sealne õpipoisiõpe. Konkurentsivõimele mõjub hästi ka kuulumine euroalasse, sest Saksa marga olemasolul, oleks IMF-i hinnangul selle kurss euro omast ligi neljandiku võrra kõrgem. Oma osa on täita ka nö “pehmetel” väärtustel. Saksa alalhoidlik mentaliteet nii indiviidi kui ettevõtte tasandil tähendab pidevat alla võimete elamist, mis pikas perspektiivis on kaasa toonud riigi rikastumise.

Kui Eestis on Saksa alahoidlikkus au sees, siis mitte kõigis riikides ei leia sealne majandusmõte poolehoidjaid. Euroopa kidurat majanduskasvu on keskpankade poolt üritatud elavdada raha pakkumise suurendamise abil, kuid probleemiks on just vähene nõudlus. Kui tarbijad on kulutuste suurendamisel ettevaatlikud, võiks appi tulla riik, ehitades näiteks teid ja hooneid. Enamusel suurriikidest selleks aga suure riigivõla tõttu võimalus puudub. Prantsusmaal ja Hispaanias läheneb võlakoorem jõudsalt 100%-le SKP-st, Itaalia on selle ammugi ületanud. Saksamaa riigivõlg on aga vähenenud 70%-ni. Pealegi on investorid tänases keskkonnas nõus Saksamaale laenamise eest lausa peale maksma. See on ärgitanud ootusi, et Saksamaa oma tarbimist suurendades Euroopa majanduskasvu turgutaks. Saksamaa on aga jäigalt kinni pidanud tasakaalus eelarve põhimõttest.

Suureks probleemiks on teiste riikide jaoks ka Saksamaa suur jooksevkonto ülejääk, mis ulatus eelmisel aastal 8,5%-ni SKP-st. Seetõttu on USA lisanud Saksamaa nö “jälgimisnimekirja” riikidest, kes oma valuutat sihilikult nõrgendavad. Euroalasse kuuludes Saksamaa otseselt euro väärtusega muidugi manipuleerida ei saa. Saksamaa juhtkond ei pea suurt ülejääki ka probleemiks, hinnates seda majandusliku edu loomulikus tagajärjeks. Maailma mastaabis on tegemist aga nullsumma mänguga ja Saksamaa ülejääk väljendub kusagil mujal puudujäägina. Seetõttu on Euroopa Komisjon ja IMF kutsunud Saksamaad üles olukorda tasakaalustama, suurendades investeeringuid infrastruktuuri ja elavdades sisetarbimist. Seni ei ole neid just liialt innukalt kuulda võetud.

Saksamaa majandusele ennustatakse edu ka edaspidiseks. Euroopa Komisjon ja IMFi hinnangul kasvab riigi majandus sellel aastal 1,6% ja kasv jääb sarnaseks ka järgnevatel aastatel. Varasemaga võrreldes peaks SKP kasvu veidi enam toetama sisetarbimine, mitte jätkuv kaubavahetuse ülejäägi suurenemine. Pikemas plaanis on võtmetähtsusega küsimus, kuidas kohaneb Saksamaa uue aja majandusmudeliga, kus majanduskasvu loovad pigem teenused, kui tööstustoodang. Eestlase vaatevinklist tundub ühe olulise riigi arengut piirava tegurina sakslaste suur umbusk digitaalsete teenuste pakutavate võimaluste vastu. Sakslased on ühed kõige aktiivsemad andmekaitse ja veebiprivaatsuse eest kõnelejad maailmas, kuid uue aja teenuste üks enesestmõistetav osa on suurte andmemassiivide koondamine, mille abil teenuseid arendada ja raha teenida.

Saksamaa tähtsus Eesti eksportijate jaoks on suurenenud

Sarnaselt paljudele teistele riikidele, on ka Eesti kaubavahetus Saksamaaga suures puudujäägis. Kui 2015. aastal eksportis Eesti Saksamaale kaupasid veidi enam kui 0,6 miljardi euro eest, siis importis enam kui 1,4 miljardi euro väärtuses. Mõistagi moodustab suurima osa Saksamaalt toodavatest kaupadest sealse autotööstuse toodang – ligi 20% kogu impordist. Lisaks tuuakse Saksamaalt sisse ka kõiksugu muid masinaid ja seadmeid, mis koos transpordivahenditega annab kokku pea poole Saksamaalt toodavatest kaupadest.

Eesti eksportööride jaoks on hiiglaslik Saksamaa turg ahvatlev. Enam kui 80 miljonit elanikku tähendab, et turg on neli korda suurem kui Eesti ekspordi peamine sihtkoht Skandinaavia kokku. Esmapilgul tundub sarnane ka kultuuriline taust, mis äri tegemist võiks hõlbustada. Tegelikkuses on Eesti ettevõtted põrganud kokku aga hoopis konservatiivsema ärikultuuriga, kui ollakse siinmail harjunud. Kokkulepete sõlmimine võtab aega ja vahetu suhtluse ning digitaalse maailmaga harjunud eestlaste jaoks võib Saksamaa jäik ja kohati vanamoodne keskkond olla frustreeriv. Ettevõtted, kes sealsel turul on läbi löönud, on pidanud selleks aastaid pingutama. Turul läbi löömine tähendab, et ettevõte peab korraga olema valmis tohutuks müügi- ja tootmisvõimsuseks.

Viimase viie aasta jooksul on Eesti eksport Saksamaale järjepidevalt kasvanud, moodustades eelmisel aastal Eesti koguekspordist 5,2%. Selle aasta esimese poole põhjal on Saksamaa osatähtsus kasvanud isegi 5,7 %-ni. Ainult Eesti päritolu kauba ekspordi arvestuses ulatub Saksamaa osakaal ekspordis isegi 7%-ni koguekspordist, millega on Saksamaa Rootsi ja Soome järel Eesti väliskaubanduse tähtsuselt kolmas sihtriik. Kaubagruppidest eksporditakse Saksamaale kõige enam “muid tööstustooteid” (25% koguekspordist), millest omakorda umbes kaks kolmandikku moodustavad kokkupandavad ehitised ja ülejäänud peamiselt voodid, madratsid ja muu mööbel. Tähtsal kohal on ka puidutööstuse toodang, esimese poolaasta põhjal 17% koguekspordist. Märkimisväärselt viiakse Eestist Saksamaale veel elektriseadmeid ning täppis- ja meditsiiniseadmeid – põhiliselt ühe Saksa päritolu ettevõtte toodetavaid endoskoope.

Joonis 1. Eesti peamised ekspordikaubad Saksamaale 2016. I poolaastal, mln eurot.

Eesti peamised ekspordikaubad Saksamaale

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Veeriku ostukeskus kasvas enam kui poole võrra

Capital MillTäna taasavati pidulikult varasemaga võrreldes enam kui poole suurem Veeriku ostukeskus, kus lisaks kasvanud Selveri kauplusele on senisest laiem valik ka teisi teenuseid.

Tänu juurdeehitusele ja senise hoone värskendamisele muutus keskus avaramaks ja kaasaegsemaks. Varem 2240 ruutmeetril tegutsenud Selver on nüüd 3288 ruutmeetril.

Veeriku ostukeskuse arendaja Capital Mill OÜ investeeringute juhi Kristjan Kivipalu sõnul oli keskus nii külastajate kui rentnike vajadustele kitsjaks jäänud, mistõttu oli laienemine igati loogiline.

“Veeriku ostukeskus asub olulisel tuiksoonel, mistõttu eelistavad väga paljud tartlased seda oma igapäevaostude ja muude toimetuste tegemiseks. Et nii keskus tervikuna, kui selles tegutsevad ettevõtted saaksid klientidele pakkuda senisest veelgi paremat teenust, oli laienemine ainuõige samm,” ütles Kivipalu. “Lisaks pidevalt kasvavale külastajate arvule näitab meie jaoks keskuse populaarsust ka see, et kõik uued rendipinnad leidsid väga kiiresti üürniku.”

Uuenenud keskuses on netopinda 5050 ruutmeetrit, enne märtsis alanud juurdeehitustöid oli seda 3412 ruutmeetrit.

Veeriku ostukeskuse ehitas AS Ehitustrust, mille juhatuse esimehe Kaido Somelari sõnul oli selle ehituses küllaga väljakutset.

“Alles keskus suleti, kuid nappide nädalate jooksul toimus uue osa ühendamine olemasolevaga ja viimase värskendus,” kirjeldas Somelar. “Ehitaja paindlikkus, suur keskuste ehitamise kogemus ja arendaja äriplaani mõistmine on kombinatsioon, mis aitab selliseid projekte edukalt ellu viia.”

Lisaks Selverile tegutsevad Veeriku ostukeskuses kauplused Jardin Lilled, eDrinks, Tähtpäev, lemmikloomapood BettaZoo, Pere Optika, kalapood Latikas ning E-Smoker. Samuti Apotheka apteek ning solaarium Sunplanet.

Teenustest on esindatud ilusalong Jäälind, kingsepp, kellassepp ja kullasepp, Tartu Pesumaja ning Itella pakiautomaat. Söögikohtadest avatakse lähiajal Hesburger ja Peetri Pizza. Keskuse parklas on ruumi 178 autole (sh 6 invakohta) ning 34 jalgrattale.

Lisaks Veeriku ostukeskusele kuuluvad Capital Mill OÜ portfelli Tartus veel Jõe keskus ja Jaamamõisa Selver ning Jõgeva Selver.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Koolitus Kinnisvara hindamine

45 erivajadusega inimest saavad võimaluse eluaseme kohandamiseks

TallinnTallinna Linnavolikogu tänasel istungil võeti vastu otsus osalemiseks katseprojektis, mille tulemusel saab Tallinna linnas 45 erivajadusega inimest võimaluse eluaseme kohandamiseks.

Projekti ellu viimiseks sõlmitakse haldusleping Tallinna linna ja Sotsiaalministeeriumi vahel ning iga kohanduse maksumus kaetakse kuni 4500 euro suuruses summas Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja nende kaasrahastamiseks Eesti riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest.

Katseprojektis toetatakse eluaseme kohandamist vähemalt 45 inimesele järgmiselt:

– viis kohandust eluruumile, sh eluruumi sisse- ja väljapääsule;

– viis kohandust hoone välisukse ja eluruumi vahelisele käiguteele;

– viis kohandust hoone sisse- ja väljapääsule, kus asub taotleja eluruum;

– viisteist kohandust puudega isikutele, kes on alla 18-aastased;

– viisteist kohandust puudega isikutele, kes on vanuses 18–62 eluaastat;

– viisteist kohandust puudega isikutele, kes on 63-aastased või vanemad.

Haldusülesande kogumaksumus on 242 619 eurot, millest 216 000 eurot on ette nähtud eluaseme kohandamise kulude hüvitamiseks ning 23 460 eurot haldusülesande täitmise eest. Haldusülesande täitmise kulud sisaldavad projektijuhi palkamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid koos tööjõumaksudega 12 kuuks ning töökohaga seotud kaudseid kulusid. Halduslepingu kohaselt rahastab Tallinna linn esmalt oma vahenditest eluasemete kohandamise kulud. Kord kvartalis on Tallinna linnal õigus esitada taotlus katta tehtud kulud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja nende kaasrahastamiseks Eesti riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest.

Tallinna linn täidab halduslepingut Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 44 linnavolikogu liiget, üks linnavolinik jäi erapooletuks.

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

11/10/2016 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC”

Evi Hindpere11/10/2016 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega kaasnevate juriidiliste aspektide käsitlemisele.

Koolitus on suunatud ennekõike kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele ning kõikidele teistele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute tegemisega.

Kinnisvarakoolitust viib läbi pikaajalise kogemusega kinnisvarajurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 11/10/2016 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvaraturu ülevaated ja analüüsid

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks on paremini sobilik vana või uus korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse. Uute korterite rahavooline tootlus on enamastai vanade korterite üüritootlusest madalam, sest uue korteriga seonduvad riskid on madalamad.

Ostes üürileandmiseks uue korteri tuleb arvestada, et korter tuleb sisustada. Näiteks tuleb kanda kulutused köögimööblile, muudel mööblile ja sisustusele. Nii võime piltlikult öelda, et esimesed aasta-paar maksab üürnik üürileandjale kinni mitte korterit ennast, vaid kiiresti amortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, tuleb mööbli ostmisel kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära või kasutada veel kallimat omakapitali. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tasuvust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist. Teisisõnu on kallimate korterite puhul üürnikust tulenevad riskid reeglina madalamad.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam, sest seda suudab endale võimaldada laiem üürnike sihtrühm.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvaraõiguse ABC

Uus portjeega luksusmaja City Residence toob Tallinna südalinna metropoli hõngu

City ResidenceEile avas Endover Kinnisvara Tallinna peatänaval luksusliku 8-korruselise äri- ja eluhoone City Residence, mis toob südalinna uusi arhitektuurilisi väärtusi ning muudab piirkonda suurlinnalikumaks. Tartu mnt 56 asuv väärikas ja esinduslik hoone lisab linnapilti mustast graniidist fassaadi, suursuguse topeltkõrgusega fuajee, klaasist talveaed-rõdud ning maast laeni aknad.

„Tallinna südalinn muutub iga aastaga aina võimsamaks – meie kunagisest väikesest kilulinnast on saamas tõeline metropol ning City Residence’i avamine pealinna tuiksoonel on saavutus, mille üle saame väga uhked olla,“ rääkis Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud. „Tallinna vanalinn ja miljööalad on väärikad ka maailma mastaabis, kuid väheks jääb suurlinnale omase arhitektuuriga piirkondi. City Residence loob südalinna väärikust esindusliku mustast graniidist fassaadi, luksusliku fuajee ning soojade talveaed-rõdudega, milleks saime inspiratsiooni Londonist, kus ilmastikutingimused on meie omadele sarnased.“

„City Residence’i eristavad lisaväärtused, mida Tallinna kesklinnas pigem ei kohta – grilli- ja lastealaga sisehoov ning suursugune fuajee, kus maja elanikke ja külalisi võtab vastu portjee,“ märkis Robert Laud. „Selliseid avaraid topeltkõrgusega ja möbleeritud fuajeesid kohtab peamiselt hotellides ning suurlinnade nagu New Yorgi ja Londoni hoonetes, Eestis on see kahjuks veel harv nähtus, kuid võiks olla ühe tervikliku hoone elementaarne osa. Majale annab soliidse ja esindusliku ilme välisfassaad, kus on kasutatud tellise, betooni ja krohvi asemel väärtuslikemaid materjale nagu must graniit, komposiitmetall ning palju klaasi.“

„Kvaliteetset looduskivi fassaadil väga tihti kortermajade puhul ei kohta,“ rääkis City Residence’i projekteerinud Ars Projekt arhitektuuribüroo arhitekt Rasmus Tamme. „Arhitektil teeb meele rõõmsaks see, kui arendaja taotleb tavapärasemast kõrgemat taset ning on valmis ka rahaliselt rohkem panustama, et luua kvaliteetset elukeskkonda. Selle moodsa hoone teeb eriliseks just materjalide ja detailide käsitlus – hinnalisemad materjalid, metallist detailid, profiilid, fassaadivalgustus, mis rõhutab maja vertikaalsust, maast laeni aknad ning minimalistlikud rõdud, mis on justkui elutoa osa. Majaesine on kaetud graniitplaatidega ning korralik haljastus istepinkidega on see, millele arendajad reeglina rõhku ei pane.“

„Tavapärasest eristuv ja suurlinnalikult mõjuv on tänava tasandil asuvad äripinnad, kus on väga kõrged ruumid ja topeltkõrged klaasvitriinid, mille mastaapi rõhutavad kahe korruse ulatuses portaalid,“ ütles Rasmus Tamme. „Fuajee on tavapärasest suursugusem ning detailsemalt läbi töötatud ja uhkelt möbleeritud.“

Endover Kinnisvara (www.endover.ee) on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 9 hoonet.

Galerii avamisest: http://pilv.powerhouse.ee/index.php/apps/gallery/s/Otj80l2v7VG4ZOG
Foto: Tiit Mõtus

Fotod majast: https://www.dropbox.com/sh/tccdw7rftr45udd/AACD2924xaE9uLL4AAr4mOWva?dl=0
Foto: Maris Tomba, Tõnu Tunnel

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni

Nordea ja DNB ühine uus pank võib tugevdada konkurentsi Eesti jaepanganduses

  • NordeaUus loodav pank kasvataks Eesti pangandussektori varade mahtu ligi 40%
  • Uus loodav pank oleks Baltimaades suuruselt teine pank
  • Eesti eraisikute pangateenuste turul võib uus pank tugevdada konkurentsi
  • Eesti finantsstabiilsust hakkaks mõjutama Läti ja Leedu pangandusturu riskid

Nordea ja DNB Panga Baltimaade äride liitmine uueks iseseisvaks Baltimaade pangaks peakontoriga Eestis ning filiaalidega Lätis ja Leedus tähendaks, et Eesti finantsstabiilsust ohustavate riskide seisukohast muutub olulisemaks olukord Läti ja Leedu pangandusturul.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul oleks Balti regiooni suuruselt teise panga loomine Eesti finantsturu viimaste aastate suurim uudis, mis võib tähendada suuremat konkurentsi jaepanganduses. „Danske tõmbus hiljuti tagasi Eesti jaepanganduse turult, mis ei mõjunud konkurentsile hästi. Samuti ei olnud DNB pank seni aktiivne jaepanganduses. Loodan, et uue suure Balti riikidele keskenduva universaalpanga teke toob kaasa senisest tugevama konkurentsi eriti just eraisikutele mõeldud pangateenuste turul. Konkurents on edasiviiv jõud, mistõttu on tegemist hea uudisega,“ ütles Müller.

Neljapäeval avaldasid Nordea ja DNB pangakontsernid kava, mille kohaselt loovad nad oma Balti äride alusel uue iseseisva panga peakontoriga Eestis ja mille filiaalid asuvad Lätis ja Leedus. Kui erinevate riikide ametkonnad selle plaani heaks kiidavad, siis tekib Baltimaade suuruselt teine pank ja Eesti pangandussektori varade maht kasvab tehingu tagajärjel ligi 40%.

Kui uue suure panga peakontor tehakse Eestisse ja filiaalid teistesse Balti riikidesse, siis Eesti finantssektori stabiilsust hakkab otseselt mõjutama Läti ja Leedu panganduses toimuv. „Oma suuruse tõttu muutuks uus pank Eestis süsteemselt oluliseks. Meie panganduse riskid hakkavad enam sõltuma Lätist ja Leedust, kus oleks suur osa uue panga ärist. Kui uue panga loomine saab heakskiidu, siis hakkame Eesti Pangas finantsstabiilsuse riske analüüsides kindlasti rohkem tähelepanu pühendama Läti ja Leedu turule ning täiendavate kapitalipuhvrite kehtestamisel sellega arvestama,“ märkis asepresident Müller.

Nii Nordea kui DNB kuuluvad Skandinaavia juhtivate pankade hulka ning võrdse hääleõigusega omanikena on mõlemad kinnitanud oma valmisolekut vajadusel oma Balti pangale lisarahastamist pakkuma. Mülleri sõnul on taolise tugeva seljataguse omamine kindlasti oluline Eesti finantssektori stabiilsuse seisukohast.

Uue panga tegevuse üle hakkaks tulenevalt bilansi suurusest järelevalvet teostama Euroopa Keskpank koostöös Finantsinspektsiooniga.

Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused

Nordea ja DNB ühendavad Balti riikides äritegevuse

NordeaNordea ja DNB on kokku leppinud oma äritegevuste ühendamises Eestis, Lätis ja Leedus ning seeläbi Balti riikides juhtiva ja tugevate Põhjamaiste juurtega iseseiseva suurpanga loomises.

“Ühendades Balti turu tundmise, tiheda koostöö meie klientidega ja digitaalse panganduse arengu, on Nordea aastaste jooksul ehitanud Balti riikides üles tugeva ja eduka panga, mis hoiab regioonis tugevat kolmandat kohta. Nüüd on aeg astuda järgmine samm ja valmistuda tulevikuks. Koos saab meil olema suurem tegevusmaht, parem geograafiline kohalolek ja laiem tootevalik, et saada Balti riikides klientide jaoks suurpangaks,” selgitas Inga Skisaker, Nordea Balti panganduse juht.

Nordea ja DNB äritegevused Balti riikides sobivad suurepäraselt kokku ja täiendavad üksteist. Nordea on saavutanud hea positsiooni suurettevõtete segmendis, samas kui DNB on tugev väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis. Koos saab kahel pangal olema veelgi suurem ja konkurentsivõimelisem jaepangandusäri. Lisaks sellele saab ühendatud pangal olema tugev geograafiline esindatus, sest Nordea on tugev Eesti turul, DNB on tugev Leedu turul ning mõlemad on tugevad Läti turul. Nordeal ja DNB-l on Balti riikides vastavalt 1300 ja 1800 töötajat ning nende varade suurus on vastavalt 8,5 miljardit ja 5,6 miljardit eurot.

“Oma rohkem kui 70 pangakontoriga Balti riikides on DNB ehitanud üles dünaamilise ja kliendikeskse äritegevuse. Tänapäeval on panganduse võtmeks tegevusmaht, suuremad pangad suudavad kasutada oma ressursse tõhusamalt. Juhtival iseseisval pangal on paremad võimalused meie piirkonnas kasvavaks konkurentsiks valmis olla ning kasutada ära mastaabiefekti ja muutuda veelgi enamate ettevõtete, klientide ja partnerite põhipangaks Balti riikides,” selgitas Mats Wermelin, DNB Balti panganduse juht.

Nordeal ja DNB-l on ühendatud pangas võrdne hääleõigus, kuid erinev osaluse suurus, mis peegeldab ühisesse panka tehtava panuse suhtelist väärtust tehingu lõpule viimise hetkel. Tehing sõltub regulaatorite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta II kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi.

Koolitus Kinnisvara hindamine

Arco Vara: Valmista oma kinnisvara sügistalviseks müügiperioodiks ette

Arco VaraOma kodu müümine võib mitmetel põhjustel kesta kauem kui esialgu planeeritud, mistõttu käib potentsiaalseid kliente seda uudistamas aastaringselt, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Seega tasub juba varakult mõelda sellele, kuidas oma kodu kinnisvaraostjatele ka kõige pimedamatel ja külmematel kuudel esitleda, eriti veel siis, kui selles parasjagu enam ei elata. Alljärgnevalt mõned teemakohased nõuanded.

Hoia teed ja läbipääsud puhtad

Hoolitse selle eest, et maja või suvilani ei peaks sügisel kõndima läbi pori ja lompide. Vajadusel täida pinnast või juhi liigniiskus kraavidesse. Talvel tee kindlasti lume- ja libedusetõrjet. Kui kinnistuni jõudmine kujuneb potentsiaalse kliendi jaoks vaevaliseks, võib see tekitada negatiivse emotsiooni ja tehinguni jõudmise tõenäosus väheneb tunduvalt.

Valgustus korda

Pimedal ajal on kunstlikul valgusel väga suur roll. Õuevalgustus peaks olema hõlpsasti lülitatav, et objektile sisenemine ei tekitaks raskusi ja oleks turvaline. Hea oleks, kui välisvalgustus valgustaks lisaks elumajale ka kõrvalhooneid. Toad võiksid olla võimalikult hästi valgustatud, sest hämarus ja pimedad nurgad jätavad tavaliselt mulje, justkui soovitaks midagi varjata. Alati peaks käepärast olema ka korralik taskulamp.

Aed ja aiarajatised

Aiast võiks sügistalveks kokku korjata kõik, mis suvel kipub laokile jääma – aiatööriistad, kärud, kastmisvoolikud, anumad, mänguasjad jms. Lohaka mulje jätavad purunenud klaaside või kiledega kasvuhooned. Õlitada võiks kõik välisuste lukud, et rooste või külmumine ei takistaks neid avamast, kui mõni ostja tuleb majapidamist üle vaatama.

Katused ja vihmaveesüsteemid

Katus tuleks üle vaadata vähemalt kord aastas. Kui ei esine tormikahjusid, siis kindlasti võib vihmaveerennidest leida rämpsu, mis takistab vihmavee äravoolu. Kellel on vihmaveerennidesse külmumise vältimiseks paigaldatud soojuskaabel, siis selle töökindlust tuleks kontrollida.

NB! Jääpurikad on väga selge märk hoone viletsast soojapidavusest.

Korstnad ja küttekolded

Küttesüsteemid ja elava tulega küttekolded vajavad erilist tähelepanu. Puiduküttega püsielamus tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Hooajalises elamus peab korstnapühkija käima üks kord enne kütteperioodi algust. Kui maja on müügiperioodile elaniketa, siis tuleb kindlasti kasuks enne ostja saabumist eluruumid soojaks kütta.

Kinnisvara korrashoiu alused

Nordecon koos tütarfirmaga Nordecon Betoon hakkab ehitama Harku valda Eesti suurimat moodulmajade tehast

NordeconNordecon ja Nordecon Betoon sõlmisid osaühinguga ITT Capital lepingu Harku valda Kumna külla moodulmajade tootmishoone rajamiseks osaühingule Harmet. Lepingu kogumaht ületab 9 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Ehitusmaksumusele lisaks investeerib OÜ Harmet uue tootmisüksuse käivitamiseks veel ca 5 miljonit eurot.

„Oleme ehitanud moodulmaju ehk ruumielemente juba üle 15 aasta ning meie tööde kvaliteet on leidnud tunnustust nii Eestis, Lätis, Leedus kui Skandinaaviamaades,“ ütles OÜ Harmet juhatuse esimees Toomas Kalev. „Tellimuste maht on kasvanud, olemasolevad tootmispinnad on kitsaks jäänud ja ei vasta enam kaasaja nõuetele. Kui tahame olla efektiivsed, tagada parimat kvaliteeti, pakkuda tellijatele konkurentsivõimelist hinda ja parandada töötajate töötingimusi, on investeering möödapääsmatu.“

„Harmet on Eesti üks suuremaid moodulmajade ja ehitussoojakute tootjaid – meil on hea meel, et saame kaasa aidata nende arengule,“ ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. „Tootmishooneid Eestis viimasel ajal väga palju ei rajata, seepärast on moodulmajade tehase ehitamine Nordeconi praegu suurim selletaoline projekt. Alustame töödega kohe augustis ning valmis hoone koos tehnovõrkudega anname tellijale üle vähem kui aasta pärast – juulis 2017.“

26 845 m² tootmishoone koosneb ühekorruselisest tootmispinnast, ühekorruselisest laopinnast ja kolmekorruselisest kontori- ja olmeruumide plokist. Lisaks tootmishoonele ehitatakse välja vajalikud juurdepääsuteed ja platsid koos tehnovõrkudega. Harmet OÜ moodulmajade tootmishoone rajatakse Kumna külla Harku vallas aadressile Puussepa tee 4.

OÜ Harmet (www.harmet.ee) on 1992. aastal loodud Eesti üks suuremaid moodulmajade s.t hoone ruumelementide tootja, pakkudes terviklahendust alates projekteerimisest lõpetades hoone paigaldamisega. Harmetil on kokku kolm tehast: Sauel, Tutermaal ja Pärnus. Harmetis saab tööd üle 400 inimese. Lisaks eelpoolmainitud kolmele tehasele on tehas Paljassaares, kus tegutseb eriprojektidele spetsialiseerunud OÜ Harmet tütarettevõte OÜ Harmet Constructions.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd lähes 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvara müügikoolitus

Что делать, если у приобретенного дома или квартиры выявляются дефекты?

SEB PankПокупка своего жилья, с одной стороны, эмоциональное решение, с другой же, – оно требует практичности. И, несмотря на то, что может показаться, будто на квартиру имеются все разрешения, комнаты выглядят приятно, а все технологические системы функционируют, все же позднее могут выявиться скрытые дефекты. Как поступать в этом случае?

Письменно сообщите о скрытых дефектах

При выявлении скрытых недочетов первым делом следует сообщить о них продавцу, конечно, это нужно сделать в письменном виде. Во время переговоров постарайтесь достигнуть соглашения об устранении дефектов. Если продавец все же не сделает этого в разумный срок, новый собственник может самостоятельно провести ремонтные работы и потребовать у продавца возмещения расходов, потребовавшихся для устранения недочетов.

Если продавец отказывается их возместить, у продавца есть право обратиться в суд, однако, как правило, подобные процессы сложны и занимают продолжительное время. Поэтому, чтобы их предотвратить, при покупке квартиры или дома следует быть внимательным и по возможности для оценки жилья пользоваться помощью эксперта.

Фотографии являются доказательным материалом

Будьте предусмотрительны, и сделайте фотографии своего будущего дома еще до заключения договора, а также непосредственно после этого. Если позднее возникнет спор, фотографии помогут Вам подтвердить свои утверждения.

Сделку можно аннулировать

Если предыдущий владелец виновен в сокрытии строительных дефектов, например, без соответствующего разрешения он убрал несущую стену, поднял крышу или другим способом изменил недвижимость так, что она стала опасной для проживающих и находящихся в ней людей, можно рассмотреть возможность аннулирования сделки. В этом случае покупателю возвращаются деньги, и Вы можете приступать к поиску нового дома.

В законе не предусмотрен единый список строительных ошибок и конкретных скрытых дефектов, при выявлении которых у покупателя есть право представить свое требование. Однако четко сказано, что продавец здания отвечает за его безопасность.

На новые здания действует двухлетняя гарантия

В случае покупки нового здания все гораздо проще: по закону, на новые здания действует двухлетняя гарантия, по которой все выявившиеся дефекты устраняет строитель. В спорных случаях ответственность может нести также лицо, осуществлявшее надзор, которое, следуя закону, играет крайне важную роль в строительстве дома и несет ответственность за то, чтобы пожелания заказчика были реализованы в соответствии с нормами и законодательством.

За качество строительных материалов новых построек строители несут ответственность в течение пяти лет, что дает покупателю реальное основание требовать ликвидации выявившихся в этот период проблем.

Выявление дефектов до заключения договора купли-продажи

В интересах обеих сторон следует письменно оформлять все обещания и соглашения. Если скрытые дефекты обнаруживаются до заключения сделки, и продавец обещает ликвидировать их в течение определенного времени, нужно заключить письменное соглашение о том, что он сделает это за свой счет. Если договор купли-продажи оформляется без указанных отметок, предполагается, что покупатель согласен с выявившимися недостатками, а у продавца отсутствует обязательство по их устранению.

Читайте также: http://www.seb.ee/ru/forum/dom/nado-li-zaklyuchat-predvaritelnyy-dogovor-pri-pokupke-nedvizhimosti-i-esli-da-kakoy

Существуют дефекты, о которых предыдущий владелец, несомненно, знает (такие как дефекты вентиляционной системы или сломанная печь), но новые собственники могут обнаружить их только спустя несколько месяцев. В этом случае расходы на ремонт покрывает продавец, поскольку он скрыл недочеты, о которых должен был знать. И все же, зачастую стороны не приходят к соглашению – в этом случае суд решает, какие дефекты были скрыты специально, а какие нет. Чтобы предотвратить возникновение подобной ситуации, к осмотру недвижимости стоит привлекать эксперта в определенной области.

Статья подготовлена с помощью Евы Метсис, члена правления Kulden Grupp OÜ.

Kinnisvara käsiraamatute transport tasuta

Tallinn võitis kohtuvaidluse kompensatsiooni saanud ümberasuja vastu

TallinnRaekoja platsi äärne Troika restorani järgi tuntud hoone jääb endisele omanikule tagastamata.

„Otsus Raekoja plats 15 asuvat hoonet ja maad mitte tagastada on põhjendatud, kinnitas Riigikohus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Riigikohus nõustus linna seisukohaga, et seadus ei näe ette vara tagastamist ümberasujatele, kes on saanud Saksa riigilt kompensatsiooni.“

Võrgu sõnul jättis Tallinna Linnavalitsus sellest seisukohast tulenevalt Raekoja plats 15 asuva hoone ja maa tagastamise taotluse rahuldamata. „Saksamaa arhiividokumentidega on tõendatud, et pärijatele on selle kinnisvara eest määratud hüvitis ja see on koos intressidega välja makstud,“ rõhutas Võrk.

„Tallinna linn on võitnud mitmeid ümberasujatega seonduvaid kohtuvaidlusi,“ rõhutas Võrk. „Oleme kindlalt seisukohal, et ümberasujate vara tagastamisele ei kuulu ning meie hinnangul on selline olnud seadusandja tahe algusest peale.“

Viidatud kohtuvaidluste tulemusena on kohtud kinnitanud, et seaduse mõtte kohaselt ei kuulu tagastamisele ümberasujate vara, mille eest on Saksa riik hüvitist maksnud. Vaatamata kohtulahenditele ei ole riik tagastamise regulatsioonis muudatusi teinud ega loonud võimalusi hüvitise maksmise fakti kontrollimiseks. Tõendite kogumise koormus on langenud linnale.

Ümberasujate varaga seoses on linn kohut käinud ja õiguse saanud näiteks Toompuiestee 13, Kaupmehe tn 10 ja Kentmanni tn 17, Lai tn 33// Suurtüki 2 ja Tina tn 3 tagastamise küsimuses, pooleli on vaidlus Pärnu mnt 26 osas.

Lisaks ümberasujate vaidlustele ei ole Vabariigi Valitsus tänaseks lahendanud mitmeid olulisi omandireformi küsimusi nagu nt Mustpeade maja ja Niguliste kirik.

Kinnisvaramaakleri ABC

Eluasemelaenude keskmine intressimäär juulis tõusis

  • Eesti PankLaenu- ja liisinguportfell kasvas juulis endiselt suhteliselt kiiresti, 5% aastas
  • Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel pisut tõusnud
  • Hoiuste maht oli juulis 7,3% suurem kui aasta tagasi

Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta juulis – nagu ka eelmistel kuudel – suhteliselt kiiresti, aasta võrdluses 5,3%. Kuuga suurenes laenude ja liisingute kogumaht peaaegu 100 miljoni euro võrra, 16,6 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juulis 5,8%. Pikaajalisi laene anti välja 199 miljoni euro väärtuses. Enam kui kolmandik pikaajalistest laenudest väljastati juulis kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.

Majapidamiste laenuaktiivsus püsis eelmiste kuude omaga sarnasel tasemel. Uusi eluasemelaene anti juulis välja 88 miljoni euro väärtuses ning kogu portfell suurenes aastaga 4,4%. Ka autoliisingute maht kasvas juulis endiselt tempokalt, aasta võrdluses 16,4%.

Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel tõusnud. Suure osa laenude baasintressimäär EURIBOR on veelgi langenud, mis tähendab pankade jaoks väiksemat intressitulu. See annab pankadele võimaluse tõsta tulu hoidmiseks uute laenude intressimarginaale. Juulis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,4% ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks 2,5%.

Pikka aega maksetähtaega ületavate laenude maht on väike ja püsis samasugusel tasemel nagu eelmistel kuudelgi. Juulis oli üle 60 päeva viivises olevaid laene 195 miljonit eurot ehk 1,3% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht oli juulis 11 miljardit eurot, mida on 7,3% rohkem kui aasta tagasi. Keskmine palk on endiselt kasvanud suhteliselt kiiresti, tänu millele on ka majapidamiste hoiuste maht stabiilselt suurenenud. Ettevõtete hoiused olid juulis aastatagusest ajast 7,6% suuremad.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Eesti-Pank-1

Eesti Pank

Eesti Pank

Uus ehitusseadustik ja ehitamine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!