Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Scandium Kinnisvara e-poest osteti pooleteise kuuga 15 korterit

26.10.2018 Adaur.ee

Sildid: arendus, Eesti, haldus, investeerimine, investeering, investor, Kalle Aron, kinnisvara, kontor, korter, leping, notar, õigus, plaan, sääst, Scandium, Scandium Kinnisvara, sektor, Tari, tehnoloogia, tootlus, USA, üür, üürihind, uusarendus

Mikrokorterite arendamisele spetsialiseerunud Scandium Kinnisvara avas septembri keskel oma veebipoe. Pooleteise kuuga on e-poest ostetud 15 korterit. Suur tehingute arv näitab, et kinnisvaratehingud on suundumas veebi.

Scandium Kinnisvara Laava arenduse e-pood on Eesti esimene ostukorviga kinnisvaraveebipood. E-poes saab valida sobivad korterid, lisada need ostukorvi ja broneering läbi Maksekeskuse kinnitada. Korteri broneerimisel tuleb maksta 500 eurot broneerimistasu korteri kohta ning kahe nädala jooksul sõlmida notariaalne asjaõigusleping.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara arendusjuht ja partner: “Kinnisvara e-poodi avades oli eesmärk vaadata, kas kliendid võtavad kinnisvara veebist ostmise omaks. Uusarendusi on juba aastaid harjutud ostma nö paberil, tihti ilma objektil käimata, sealt e-poeni oligi vaid väike samm. Tänaseks on läbi veebipoe soetatud juba 15 korterit ning e-pood ennast sellega tõestanud. Plaanime rakendust ka tulevastes arendustes kasutada.”

“Meie eesmärk on muuta kinnisvara valimine sama lihtsaks kui teistesse varaklassidesse investeerimine. E-poes näevad kinnisvarainvestorid lisaks hinnale ka pindade eeldatavaid üürihindasid ja vastavaid tootlusi, millega loodame klientide elu lihtsustada,” selgitas Aron. “Varem sooritati ka pangatehinguid ilusas kontoris telleri abiga, tänaseks oleme harjunud suure osa igapäevapangandusest, investeerimisest ning ka muust tarbimisest tegema mugavalt kodus. Nüüdsest on see võimalik ka kinnisvarasektoris.”

Scandium Kinnisvara on Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on spetsialiseerunud nutikate väikekorterite loomisele. Projektide fookuses on uute tehnoloogiate juurutamine eesmärgiga tagada investoritele lihtne haldus, ajas suurenev tootlus ja elanikele säästlikud ja mugavad kodud.Scandium Kinnisvara tegeleb lisaks kinnisvaraarendusele üürikinnisvara haldamise ja kinnisvarainvesteeringute juhtimisega.

Maa-amet: Kinnisvaraturg kolmandas kvartalis oli rahulik

26.10.2018 Adaur.ee

Sildid: eluruum, hinnaindeks, hoonestamata maa, indeks, Johannes Nõupuu, kinnisvara, kinnisvaraturg, korter, korteriomand, maa-amet, müük, õigus, sektor, Tallinn, väärtus, Vanalinn, võrdlus

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeks kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 10 protsenti, kuid langes võrreldes eelmise kvartaliga 2,5 protsenti.

„Arvestades turu mõningast vaibumist kolmandas kvartalis ei ole indeksi 2,5-protsendiline langus üllatav ning samas üldine hinnaindeks ja ka eri turusektorite hinnaindeksid püsisid aastataguse ajaga võrreldes siiski kõrgemal,“ kommenteeris kolmanda kvartali kinnisvaraturgu Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

„Küll aga on käesoleva aasta kolmanda kvartali tulemused selles osas tähelepanuväärsed, et kinnisasjade, korteriomandite ja hoonestusõiguste ostu-müügi tehingute maht ja ka koguväärtus langesid,“ ütles Nõupuu. Sellise kvartaalse languse taga on uute korterite ja hoonestamata maa müügimahu vähenemine. Uute korterite osakaal ostu-müügi tehingutes langes 4,6 protsenti, jäädes alla 20 protsendi. Seejuures järelturu osakaal kasvas.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal langes III kvartalis alla 20 protsendi, moodustades 16,6 protsenti kõikidest tehingutest. Viimati oli esmamüükide osakaal sellest madalam 2017 II kvartalis.

Kolmandas kvartalis Tallinnas uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 141 eurot(–4,2%), sealjuures uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest langes pealinnas 25 protsendile.

Uue kahetoalise korteri (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) keskmine hind kolmandas kvartalis oli Tallinnas keskmiselt 107 809 eurot (2 164 EUR/m2). Seevastu pealinna järelturul müüdud kahetoaline korter maksis keskmiselt 80 642 eurot (1 624 EUR/m2). Kõige kõrgema hinnaga müüdi Tallinna vanalinna korter, mille hind oli 1 050 000 eurot.

2018. aasta III kvartalis tehti kokku 12 044 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused, koguväärtusega 791,4 miljonit eurot, mis on teinud marginaalse languse (-0,1%) võrdluses eelmise aasta sama perioodiga, kuid see-eest on koguväärtus 11,4 protsenti madalam kui 2018. aasta II kvartalis.

13/12/2018 toimub töötuba “Eluruumi üürilepingu lõpetamine”

26.10.2018 Margot Toompark

01/11/2018 toimub esmakordselt Kinnisvarakoolis töötuba “Eluruumi üürilepingu lõpetamine“. Töötoa eesmärk on anda osalejatele nõuandeid, kuidas lõpetada üürileping juhul, kui üks lepingu osapooltest on lepingut rikkunud ja keeldub täitmast üürilepingut.

Praktiline töötuba “Eluruumi üürilepingu lõpetamine” on suunatud:

kõigile eraisikutele ja üüriinvestoritele;
inimestele, kes tunnevad, et vajavad rohkem teavet probleemsete üürnikega hakkama saamisel;
kõigile, kes soovivad lõpetada oma hetkel kehtivad üürilepingud.

Töötuba annab Sulle:

põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
praktilised nõuanded üürilepingu lõpetamiseks;
juhiseid probleemse üürilepinguga toimetulekuks;
oskused kasutada olemasolevat üürilepingut oma õiguste kaitseks;
nõuandeid, millal ja miks pöörduda üürikomisjoni poole;
oskused koostada korrektselt eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti;
üürilepingu lõpetamiseks vajalikud lepingu vormid.

Töötuba “Eluruumi üürilepingu lõpetamine” toimub 13/12/2018 kell 14.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kapitel: Liivalaia kvartali sisearhitektuurivõistluse võitis Arhitekt11

25.10.2018 Adaur.ee

Sildid: arendus, arhitekt, Arhitekt11, arhitektuur, Eesti, ehitus, hotell, Indrek Moorats, investeering, Kapitel, kaubandus, keskkond, Kesklinn, kinnisvara, kontor, kontseptsioon, koostöö, korter, kvaliteet, Martin Aunin, pärand, Parkimismaja, parkla, plaan, professionaal, projektijuht, Rait Riim, Restor, restoran, standard, Tallinn, tellija, üür

Kapiteli poolt korraldatud Liivalaia kvartali sisearhitektuurivõistluse võitis Arhitekt11 OÜ tööga „Liiva valley“. Liivalaia tn äärne äri- ja elukvartal hõlmab kaht – sealhulgas Eesti kõrgeimat – büroohoonet, eluhoonet ning neid ühendavat parkimismaja. Võistluse käigus töötati välja fuajeede, kolme hoonet ühendava restoranide ala, parkla, nõupidamiskeskuse, liftihallide ning büroode ja korterite standardne sisearhitektuurne lahendus.

„Oleme rahul otsusega viia Eesti kinnisvaraarendusprotsess uuele kvaliteeditasemele ja selgitada ka kvartali sisearhitektuurne lahendus välja kutsutud võistlusel. Võitjaks valitud Arhitekt11 töö on teistest selgelt eristuv nii oma ideelt kui terviklahenduselt. Võitja kasuks rääkisid ka varasemad silmapaistvad tööd, hästi komplekteeritud sisearhitektide meeskond ja mudelprojekteerimise võimekus,“ kommenteeris võistluse tulemusi Kapiteli arendusdirektor ja žürii esimees Indrek Moorats.

„Oleme oma suure meeskonnaga väga elevil väljakutse ees, mida esitab meile Eesti kõrgeim büroohoone, professionaalne tellija ja hea arhitektuur,“ kommenteeris võistluse võitu Arhitekt11 sisearhitektuuri projekteerimise juht Birgit Jaanus.

Arhitekt11 OÜ töö „Liiva valley“ kontseptsioon on inspireeritud piirkonna ajaloolisest asukohast, mida iseloomustas liivane maastik ning nende vahel kulgenud Härjapea jõgi koos ümbritsevate haljasaladega. Kidurate liivaluidete ja rikkaliku jõeoru kontrast avaldub läbi erinevate motiivide, materjalikasutuse ning valguslahenduste.

„Kavandame kvartalisse esinduslikku, kõrgetasemelist ja multifunktsionaalset keskkonda, seda nii hoonete sees kui ümber, et võimaldada siin töötavatel inimestel veeta kvaliteetselt aega ka väljaspool oma kontorit. Arhitekt11 poolt välja töötatud sisearhitektuurne lahendus kannab endas piirkonna ajaloolist pärandit ning jätkab kvartali arhitekti Martin Aunini projekti „Lightpark“ kontseptsiooni, tuues siseruumi liikumist suunava valguslahenduse, mis juhatab inimest intuitiivselt kõige olulisemate sihtpunktide poole. Eraldi väärib esile tõstmist kvartali südameks oleva restoranide ala ja galerii lahendus, mille Arhitekt11 on kavandanud hubase sisepargina,“ kirjeldas Kapiteli projektijuht Rait Riim.

Kapiteli investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Praegu tegeletakse projekteerimisega, ehitustöödega plaanitakse alustada 2019. aasta lõpul ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2022. aastasse.

Tallinna kesklinna Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskohta Olümpia hotelli vastu kerkiv multifunktsionaalne kvartal koosneb kokku kolmest hoonest: 28-korruseline ja 15-korruseline ärihoone, 9-korruseline eluhoone ning neid ühendav parkimismaja. Kõrgeima hoone kõrguseks kavandatakse 111 meetrit, mis teeb sellest Eesti kõrgeima büroohoone ning Oleviste kiriku ja Tornimäe kaksiktornide järel kõrguselt neljanda hoone Eestis. Kvartali brutopind on ligi 80 000 m² ja üüripind 39 000 m², mis hõlmab 32 000 m² esinduslikku büroopinda, 3000 m² kortereid ja 4000 m² kaubanduspindu, erinevaid toitlustuskohti ja spordiklubi. Lisaks uutele hoonetele ehitatakse välja kaks uut juurdepääsuteed ja koostöös kohaliku asumiseltsiga kavandatakse endise Härjapea jõe sängi avalikult kasutatavat parki ja Kaasani kiriku kõrvale väljaku stiilis haljasala.

Eesti Pank: Tööturul valitseb endiselt tööjõunappus

25.10.2018 Orsolya Soosaar

Sildid: Eesti, Eesti Pank, Euroopa, hõive, majanduskasv, palk, pank, riik, tööandja, tööealine, tööturg, tulu, tulumaks

2018. aasta esimesel poolel majanduskasv aeglustus ja selle mõju on juba näha ka tööturul – näiteks hõive kasvab aeglasemalt kui 2017. aastal. Vabu töökohti on majanduses endiselt palju, kuigi nende arv on veidi väiksem kui aasta eest. Tööturu mõningasest rahunemisest hoolimata valitseb endiselt tööjõunappus. Tööandjate hinnangul on töötajate leidmine ikka veel suur probleem ja juba töötavate inimeste osakaal tööealiste inimeste hulgas on ajaloolisel tipptasemel.

Palgad kasvasid 2018. aasta esimesel poolel veidi kiiremini kui tööjõu tootlikkus, mis tähendab, et Eestis tootmine läheb kallimaks. Samal ajal on palgakasv paljudes uutes Euroopa Liidu liikmesriikides hoogustunud ja seega ei kalline Eestis tootmine konkurentidega nii hoogsalt kui mõne aasta eest.

2018. aasta teises kvartalis palgakasv aeglustus. Selle taga võivad olla välistööjõu kaasamise leebemad reeglid ja seni tööturult eemal olnud inimeste aktiivsem osalemine. Palgakasvu aeglustumist võib selgitada ka tulumaksureformiga. Kuni keskmist palka teenivate töötajate maksukoormus vähenes tuntavalt ja see võib anda tööandjatele võimaluse 2018. aasta jooksul brutopalka vähem kergitada. Tulumaksureformi mõjul muutus palkade väljamaksmise tava suvekuudel, ning kui see mõjutas ka keskmise palga hinnangut, siis võime aasta teisel poolel näha taas kiiremat palgakasvu.

EfTEN Real Estate Fund III AS 3. kvartali ja 9 kuu vahearuanne (auditeerimata)

25.10.2018 Adaur.ee

Sildid: aktsia, arendus, Eften, EfTEN Real Estate Fund, ehitus, hooldus, Hortes, investeering, kasum, kaubandus, kaubanduskeskus, kindlustus, kinnistu, kinnisvara, kommentaar, LEED, Leedu, maamaks, plaan, poliitika, Tallinn, tulu, tulumaks, ülevaade, üür, üürnik, Viimsi

Juhtkonna kommentaar

EfTEN Real Estate Fund III AS-i 2018. aasta III kvartali olulisem majandussündmus oli Hortese Tähesaju aianduskeskuse ehituse algus. Ida-Tallinna ja Viimsi piirkonda teenindav aianduskeskus plaanitakse avada 2019. aasta neljandas kvartalis. Lisaks viiakse Leedus Saules Miestase kaubandusekeskuses ellu oluline üürnike koosseisu värskendamine. Uued linna esinduspoed avavad SportsDirect ning ka Pepco. Kaks lisanduvat II korruse ankurüürnikku tõstavad oluliselt kaubanduskeskuse II korruse atraktiivsust.

Fondis kogunes 2018. aasta esimese 9 kuu jooksul potentsiaalseks dividendi väljamakseks 1,783 miljonit eurot, mis on 55 eurosenti ühe aktsia kohta. Fondi dividendipoliitika näeb ette dividendi väljamakset 80% fondi iga-aastasest rahavoost. Fondi kasumi jaotamise otsustab fondi üldkoosolek ja dividendide väljamakse 2018. aasta kasumilt toimuks 2019. aasta kevadise aktsionäride üldkoosoleku järel.

Finantsülevaade

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud 2018. aasta 9 kuu müügitulu oli 6,343 miljonit eurot (2017 9 kuud: 5,373 miljonit eurot), kasvades aastaga 18%. Kontserni kasum enne kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseid, amortisatsioonikulu ning finantstulusid/-kulusid ja tulumaksukulu oli 2018. aasta esimese 9 kuu jooksul kokku 4,282 miljonit eurot (2017 9 kuud: 3,703 miljonit eurot). Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 4,548 miljonit eurot (2017 9 kuud: 5,298 miljonit eurot). Väiksem puhaskasum on tingitud madalamast kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasumist, mis selle aasta 9 kuu jooksul oli 0,962 miljonit eurot, eelmisel aastal aga 2,316 miljonit eurot.

Konsolideeritud brutokasumi marginaal oli 2018. aasta esimese 9 kuu tulemusel 97% (2017 9 kuud: 98%), seega moodustasid kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (s.h maamaks, kindlustus, hooldus- ja parenduskulud) 3% (2017: 2%) müügitulust. Kontserni kinnistutega seotud kulud, turustuskulud, üldkulud ning muud tulud ja -kulud moodustasid 2018. aasta 9 kuu jooksul müügitulust kokku 21,2%. 2017. aasta 9 kuu jooksul jäi sama näitaja 21,8% tasemele.

Maa-amet: Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta III kvartalis

25.10.2018 Adaur.ee

Sildid: arendus, Astangu, Eesti, eluruum, hinnaindeks, hoonestamata maa, hoonestatud maa, indeks, Kesklinn, kinnisvara, kinnisvaraturg, kõige kallim, kontroll, korter, korteriomand, Kristiine, Lasnamäe, linnaosa, maa-amet, maksumus, Mustamäe, müük, õigus, Pärnu, Pelgulinn, sadam, sektor, Tallinn, Tartu, USA, uued korterid, uusarendus, väärtus, Vanalinn, võrdlus

Võrreldes eelmise kvartaliga näitasid nii korterite kui ka hoonestamata maade turusektorid langust tehinguaktiivsuse kui koguväärtuse osas. Hoonestatud maa tehinguaktiivsus kasvas, kuid koguväärtus langes. Uute korterite osakaal ostu-müügi tehingutes langes 4,6 protsenti, jäädes alla 20 protsendi, seejuures järelturu osakaal kasvas. Kvartali võrdluses kinnisvara hinnaindeks langes 2,5%, kuid aastatagusest ajast püsib hinnaindeks kõrgemal.

2018. aasta III kvartalis tehti kokku 12 044 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Käesoleva aasta kolmanda kvartali tulemused on tähelepanuväärsed, kuna nii tehingute maht kui koguväärtus on langenud. Võrreldes kolmanda kvartali tehingute arvu aastataguse ajaga, siis on maht vähenenud 7,5 protsendi võrra ning 9,7 protsenti võrdluses käesoleva aasta II kvartaliga. Siiski on kolmanda kvartali tehingute maht kõrgem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis.

Sellise kvartaalse languse taga on uute korterite müügimahu vähenemine. Kui kokku vähenes korteriomandite lõikes tehingute arv 385 võrra siis suure osa langusele andis just uute korterite vähenemine (91,7% vähenenud mahust). Ostu-müügitehingute arvu vähenemisele andis hoogu juurde hoonestamata maa turusektori tehinguaktiivsuse langus, mis väljendub ka vastava sektori koguväärtuse languses.

Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2016 III kvartal – 2018 III kvartal.

2018.aasta III kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 791,4 miljonit eurot, mis on teinud marginaalse languse (-0,1%) võrdluses eelmise aasta sama perioodiga, kuid see-eest on koguväärtus 11,4 protsenti madalam kui 2018. aasta II kvartalis. Koguväärtuse langus tulenes eelkõige uute korterite müügimahu oluliselt vähenemisest ning hoonestamata maa kapitali mahu langusest. (Joonis 3). Hoonestatud ja hoonestamata maa koguväärtus aastases võrdluses kasvas (vastavalt 6,3 ja 0,1 protsenti), kuid eelmise kvartaliga võrdluses mõlema sektori lõikes koguväärtus vähenes (-3,3 ja -21,6).

Joonis 2: Üldine tehinguaktiivsuse ning koguväärtuse aastane muutus maakonniti

Joonis 3. Tehingute rahaline maht kinnisvaraturul sektorite lõikes perioodil 2016 III kvartal – 2018 III kvartal

Korteriomanditega tehti III kvartalis kokku 6528 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5574. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid käesoleva aasta III kvartalis 4,4 protsenti vähem ning võrreldes eelmise kvartaliga 6,4 protsenti vähem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus on aastases võrdluses jäänud praktiliselt samaks, kuid II kvartaliga võrreldes langenud 13,9 protsenti. Kõige kallimalt müüdi vanalinna korter hinnaga 1 050 000 eurot.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal langes 2018. aasta III kvartalis alla 20 protsendi, moodustades 16,6% kõikidest tehingutest. Viimati oli esmamüükide osakaal sellest madalam 2017 II kvartalis (Joonis 4).

Joonis 4. Eluruumina müüdud korteriomandite üldise, järelturu ja uusarenduste mahu muutumine ning järelturu ja uute korterite osakaalu muutus (%) perioodil 2016 III – 2018 III kvartal

Kokku müüdi 2018. aasta III kvartalis 926 uut korterit, mis on 353 uut korterit vähem kui eelmises kvartalis. Harju maakonnas oli esmamüükide arv 756, Tartu maakonnas 127 ning Pärnu maakonnas 30. Tallinnas müüdi III kvartalis 554 uut korterit ning ainuüksi Tallinnas müüdud uued korterid moodustasid 60 protsenti kõikidest Eestis müüdud uutest korteritest. Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 141 eurot(-4,2%). Uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest langes Tallinnas 25,1 protsendile.

2018. aasta III kvartali tehinguandmetele tuginedes, kujunes uue kahetoalise korteri (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksumuseks Tallinnas keskmiselt 107 809 eurot (2 164 EUR/m2). Tallinnas oli kõrgeima hinnatasemega piirkond Kesklinna linnaosa, kus maksis uus kahetoaline korter keskmiselt 143 250 eurot (2 971 EUR/m2). Järgneb Kristiine linnaosa – 117 483 (2 269 EUR/m2). Piirkonnad, kus sai uue kahetoalise korteri kõige odavamalt, olid Lasnamäe ja Mustamäe linnaosa, kus kujunes keskmiseks hinnaks vastavalt 97 150 eurot (1 973 EUR/m2) ja 100 878 (2 026 EUR/m2).

Joonis 5. Tallinna aktiivsemate asumite korteriomandite tehingute arv, nende esmamüükide arv ning vastava asumi keskmine ruutmeetri hind (€/m²)

Tallinna asumitest oli 2018.aasta III kvartali andmetele tuginedes kõige populaarsem Mustamäe asum 214 tehinguga, kus kõik korterid müüdi järelturul (Joonis 5). Kristiine linnaosas asuvas Lilleküla asumis tehti 140 tehingut, neist 44 olid esmamüügid. Edasi tulevad peaaegu võrdse aktiivsusega Astangu asum, kus tehti 113 tehingut (95 esmamüüki), Pelgulinna asum, kus toimus 107 tehingut (35 esmamüüki) ning Sikupilli asum Lasnamäel, kus tehti kokku 105 tehingut (42 esmamüüki). Aktiivsematest asumitest oli kõrgeim keskmine hinnatase Sadama asumis (2 611 EUR/m2) ning madalaim Pääsküla asumis (1 448 EUR/m2).

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus käesoleva aasta III kvartalis 5478 ostu-müügitehingut, mis on 4,2 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 9,6 protsenti vähem võrdluses eelmise kvartaliga. Tehingute koguväärtus III kvartalis oli 379,8 miljonit eurot ning 2017. aasta sama perioodiga võrdluses on kapitali maht kasvanud 4,3 protsenti. Seevastu võrreldes eelmise kvartaliga on kinnisasjade III kvartali koguväärtuse tase langenud 10 protsenti. 2018. aasta III kvartalis tehti hoonestamata maaga 3058 tehingut ning hoonestatud maaga 2420 tehingut.

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi » (PDF) näitaja, mida arvutatakse alates 2003. aastast II kvartalist, on teinud kerge languse. Hinnaindeksi kasv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,9 protsenti, kuid eelmise kvartaliga võrreldes langes indeks 2,5%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 7,5 protsenti, hoonestamata maa 20,2 protsenti ning hoonestatud maa hinnaindeks 4,4 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kahanes 2,4 protsenti, seejuures on korterite hinnaindeks kolmel viimasel kvartalil olnud languses. Hoonestamata maa hinnaindeks kahanes 5 protsenti ning hoonestatud maa osas kasvas 1,6 protsenti. Arvestades turu mõningast vaibumist kolmandas kvartalis, ei ole indeksi 2,5 protsendiline langus midagi üllatavat. Aastatagusest ajast püsivad hinnaindeks ning erinevate turusektorite hinnaindeksid kõrgemal.

Tehingute andmebaasi laekunud 2018. aasta III kvartali andmed on kontrollitud 18.10.2018 seisuga.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Perekonnaõigus ja varasuhted”

25.10.2018 Adaur.ee

Sildid: Evi Hindpere, käsiraamat, kinnisvara, Kinnisvarakool, Margot Toompark, õigus, pakkumine, pere, Perekonnaõigus ja varasuhted

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” soodushinnaga!
Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” soodushinnaga!

Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “VNZ1VY ” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
Pakkumine kehtib kuni 28.08.2018.
Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.
- Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “VNZ1VY” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
- Pakkumine kehtib kuni 23.10.2018.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvara müümise protsessi aitab lihtsustada käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?”

24.10.2018 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

KV.EE: Tallinna majade pakkumishind kerkis aastaga 7%

24.10.2018 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, elamu, Haabersti, Harjumaa, Harku, hinnakasv, Kesklinn, Kiili, Kiili vald, kinnisvara, korter, korteriturg, Kristiine, KV.EE, Lasnamäe, linnaosa, mõis, Mustamäe, müüja, Narva, Nõmme, pakkumine, pakkumishind, pakkumiste arv, Pärnu, pere, Pirita, portaal, Rae vald, Tallinn, Tartu, väärtus, Vanalinn, Viimsi, Viimsi vald

Portaalis KV.EE pakuti septembri kuus müügiks 2469 maja, neist 751 Tallinnas. Tallinna majade pakkumine on aastaga kasvanud 7%. Tallinna majade müüjate hinnaootus oli septembris keskmiselt 1564 €/m², mis on eelmisest aastast samuti 7% kõrgemal.

Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste arv suurenenud pea kõikides Tallinna linnaosades. Vaid Lasnamäel ja Nõmmel on eelmisest aastast vähem majade müügipakkumis. Lasnamäe seejuures ei ole muidugi traditsiooniline ühepereelamute piirkond.

Samuti on mullusega võrreldes kerkinud enamuse Tallinna linnaosade majade müügipakkumiste arv. See on üks tagasihoidlik märk sellest, et kõrge tehingute arvuga korteriturg aktiveerib majade ostu-müügiturgu.

Majade müügipakkumiste keskmise hinnakasv portaalis KV.EE jääb valdavalt 7-11%, mida võib kõrge palgakasvu ja sellega samas suurusjärgus oleva korterite väärtuse tõusuga võrreldes pidada mõistlikuks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	09/2017	09/2018	Muutus, %	09/2017	09/2018	Muutus, %
Haabersti	119	138	16%	1 635	1 744	7%
Kesklinn	75	75	0%	1 559	1 435	-8%
Kristiine	81	84	4%	1 630	1 469	-10%
Lasnamäe	29	15	-48%	660	473	-28%
Mustamäe	22	25	14%	410	437	7%
Nõmme	167	163	-2%	1 361	1 522	12%
Pirita	191	206	8%	1 610	1 785	11%
P-Tallinn	16	21	31%	1 009	1 011	0%
Vanalinn		12	NA		3 327	NA

Tallinn	700	751	7%	1 460	1 564	7%

Eesti	2 863	2 469	-14%	1 086	1 145	5%
Harjumaa	1 808	1 643	-9%	1 294	1 388	7%

Harku vald	210	211	0%	1 205	1 249	4%
Jõelähtme	20		NA	998	997	0%
Kiili vald	41	37	-10%	1 226	1 289	5%
Rae vald	141	134	-5%	1 502	1 662	11%
Viimsi vald	281	228	-19%	1 445	1 518	5%

Narva	53	29	-45%	353	423	20%
Pärnu	68	20	-71%	998	1 003	1%
Tartu	248	271	9%	1 031	1 091	6%

SEB: 8 sammu, mis lihtsustavad õige korteri leidmist

24.10.2018 Gerli Ramler

Sildid: ehitus, eksperthinnang, elamu, haldus, hinnad, intress, intressimäär, kaubandus, kaubanduskeskus, kindlustus, kinnisvara, kontroll, korter, laen, leping, linnaosa, maakler, maamaks, mõis, müüja, notar, notaritasu, ostja, pakkumine, remont, ridaelamu, riigilõiv, Tari, ühistu

Kuna uue kodu otsimine kipub võtma palju aega ja energiat, oleme teie jaoks kokku pannud 8 sammu, mis lihtsustavad õige korteri leidmist ja annavad nõu ostuprotsessi ning kolimise kohta.

1. samm: alustage uurimistööd varakult

Alustage otsinguid kohe: lugege veebisaite ja ajalehtede kinnisvarakuulutusi. Märkige üles kodud, millest oleksite huvitatud, ning jälgige, kui kaua need turul püsivad. Viige end kurssi hindadega ja püüdke mõista, millest hind ning selle muudatused on tingitud. Nii on teil hea taustateadmine, et hinna üle kaubelda, kui kodu on välja valitud.

2. samm: mõelge läbi, mida te saate endale lubada

Enne uue kodu otsimist on hea välja arvutada, missugust kodu te saate endale lubada. Mis summas laenumakse on teile jõukohane: kas valida siis korter, ridaelamu või maja? Kas osta kodu uude või pigem vanemasse majja ja mis korrusele. Mis küte seal peaks olema? Kas kodu võiks olla möbleeritud ja rõduga?

3. samm: kaasake kinnisvaramaakler

Kinnisvaramaakler on oluline partner, kui te hakkate kodu ostma või müüma. Ta võib pakkuda kinnisvara ja linnaosa kohta kasulikku teavet, ta on kursis koduvahetamise protsessiga ja tal on head läbirääkimisoskused. Kusjuures sageli ei maksa ostjale talle tasu, vaid seda teeb müüja.

4. samm: mõelge edaspidistele kuludele

Mõelge, kuidas te toime tuleksite, kui teie finantsolukord muutub või intressimäärad tõusevad. Olge ettevaatlik, et mitte liialt palju laenata, sest lisaks uue kodu laenumaksele tuleb teil ju tasuda iga kuu ka halduse, vee, elektri, kütte ning kindlustuse eest. Uurige kindlasti eelmisi kommunaalmaksete arveid ning rääkige julgelt ühistu liikmetega. Lisanduda võivad olenevalt elukohast veel transpordikulud, parkimistasud ja maamaks. Ühekordsete kuludena tulevad kinnisvara ostu-müügitehingu puhul juurde riigilõiv, notaritasud ja kinnisvara eksperthinnangu akt.

5. samm: kontrollige üksikasju

Leidnud meeldiva korteri või maja, kontrollige kindlasti iga väikestki üksikasja. Näiteks kraanivee survet või kui kaua läheb aega sooja vee tulekuni, elektrilüliteid, uste ja akende kinni-lahti käimist ning naabruskonda. Vaadake, kui korras on maja ümbrus; kui suur on liiklus selles piirkonnas; kui lähedal on kool, kaubanduskeskus, park ning ühistranspordipeatus. Võtke selle kõige jaoks korralikult aega, sest te otsite ju endale uut kodu.

6. samm: tehke pakkumine

Kui olete kodu välja valinud ja saanud pangast teada, kui suurt kodulaenu teile võimaldatakse, siis tehke omapoolne pakkumine. Tavaliselt toimub see kinnisvaramaakleri kaudu. Kui tahate osta maja või majaosa, siis kaasake kindlasti ehitusekspert, et ta vaataks üle kõige olulisemad sõlmed, katuse ja keldri. Nende olukord võib kinnisvara hinda palju mõjutada, sest remont võib kulukaks osutuda.

7. samm: lepingu sõlmimine

Kui probleeme pole ja kõik osapooled on tehingu tingimustega nõus, siis tuleb kokku leppida notari aeg ning allkirjastada seal kõik vajalikud lepingud. Enne laenu- ja ostu-müügilepingu allkirjastamist vaadake need hoolikalt läbi ja küsige täpsustavaid küsimusi kas laenuhaldurilt, kinnisvaramaaklerilt, müüjalt, notarilt või juristilt.

8. samm: kolimine

Kolida võib sõprade, aga ka kolimisettevõtte abil. Kindlasti on soodsamad hinnad nädala sees, ent pidage meeles, et pelgalt töömehe või kolimisauto tunnihinna küsimisest pole kasu, sest iga kolimine on erinev. Hind oleneb asukohast, korrusest, lifti kasutamise võimalustest jms.

Allikas: https://www.seb.ee/foorum/kodu/8-sammu-mis-lihtsustavad-oige-korteri-leidmist

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ annab praktilist nõu kinnisvaramüüjatele

24.10.2018 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Uus Maa: Luksuslik üürikorter on katmata turunišš

24.10.2018 Anni Arm

Sildid: Eesti, elamispind, hoius, inflatsioon, investeerimine, investeering, investor, Kesklinn, korter, kriis, luksus, nõudlus, omanik, pere, Pirita, sisekujundus, Tallinn, tootlus, üür, üürikorter, Uus Maa, väärtus, välismaalased, Vanalinn

Kui korteritesse investeerimine tähendab enamasti väiksemate, kuni kahetoaliste elamispindade soetamist, mida on lihtne üürile anda, siis tegelikkuses on turul nõudlus olemas ka suurte, uute ja luksuslikemate üürikorterite järele.

Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, mis on Eesti kõige rahvusvahelisem piirkond, on potentsiaalseid suur- või luksuskorterite üürilisi väga erinevatelt elualadelt. Näiteks IT-valdkonnast, saatkonna töötajad ning erinevate projektidega seotud välismaalased, kes saabuvad Eestisse tööle koos perega. Klientuuri seas on ka perekonnad, kes on seni elanud üüritud eramajas, kuid soovivad nüüd korterisse asuda.

Uude ja suurde korterisse investeerimine pole päris kõigile. Pigem soovitaksin selliseid oste suurinvestoreile või ettevõtjatele, kes soovivad paigutada vaba raha ajatusse väärtusesse, kaitstes seda inflatsiooni ja kriiside eest.

Nõudlust ja nõudeid on palju

Võib öelda, et nii palju, kui on nõudlust, on ka kriteeriume, milline peaks üks suur ja luksuslik üürikorter välja nägema või mida pakkuma. Omanik võiks olla valmis keskmisest suuremaks paindlikkuseks.

Toon järgnevalt välja mõned olulisemad nõudmised, millega võiks arvestada, kui suurt korterit investeeringuks soetama asuda:

Kõige olulisem on korteri asukoht ning selleks on ikka Tallinnas kesklinn. Hinnatakse seda, et kõik on käe-jala juures ning töökohta on võimalik jõuda kiiresti ja mugavalt.
Maja peab olema uus või uuem ning kindlasti keskmisest väärikam, kõrgema klassiga. Ajalooline hoone peab olema renoveeritud ja seda täielikult, ehk siis esinduslik peab olema ka trepikoda ning muidugi hoone ümbrus.
Eelisseisundis on majad, milles on lift.
Korteri suurus 100+ ruutmeetrit, ehk 4 ja enam tuba.
Suurel korteril peab kindlasti olema 2 eraldi tualetti ning soovitavalt ka kaks duširuumi.
Kogu elamispind olgu ühel tasapinnal. Seda eelistavad paljud, aga eriti vanemas eas kliendid, kelle jaoks on ülioluline, et oleks mugav liikuda.
Sisekujunduses eelistatakse väärikat ja ajatut maitsekust, pigem minimalistlikku, kaasaegset ning ilma „vimkadeta“ lahendusi. Värvigamma olgu rahulik ja soe.
Üldiselt on nõutav panipaiga olemasolu. Tihtipeale omavad rahaliselt võimekamad kliendid rohkem isiklikke asju, mistõttu on ülioluline nende hoiustamise võimalus.
Omanik võiks arvestada, et vajadusel peab ta korteri juurde kuuluva mööbli ära viima, sest klientidel on tihtipeale oma mööbel. Muide, osa üürilisi on, sõltuvalt olukorrast, nõus omaniku mööbli hoiustamise kulu lisamisega igakuisele üürisummale.
Asukoht vaiksemal tänaval. Suur ja luksuslik korter võib kaotada oma hinnas ainuüksi seetõttu, et asub lärmaka magistraali ääres.
Eelistatumad piirkonnad Tallinnas on vanalinna vaiksemad osad, Roosikrantsi, Kentmanni ja Kaupmehe tänavad ja Kadrioru kivimajad. Siia võib lisada ka mõned uued majad, mis asuvad veidi kesklinnast eemal, näiteks Pirita pool ning pakuvad avaraid vaateid merele ja linnale.

Ning alati tasub kalli korteri puhul nõu pidada ka spetsialistiga, et välja uurida, milline võiks olla ühe või teise korteri üürisumma ja ka aastane tootlus, et investeering ikka asja ette läheks.

Reinvest24: Kui kasulik on investeerida lühiajalistesse üüripindadesse?

24.10.2018 Rainer Helin

Sildid: AirBnB, arendus, Booking.com, Eesti, ehitus, eluase, haldus, hooldus, hotell, investeering, investor, kasum, Kesklinn, kinnisvara, kohus, konkurents, korter, leping, majutus, maksud, nõudlus, professionaal, prognoos, Reinvest24, seadus, Tallinn, tulu, üür, üürihind, üürikorter, üürileping, üüritulu, üüriturg, väärtus, valitsus

Investeerida kinnisvarasse on ideaalne viis luua endale passiivset sissetulekut. Sa ostad kinnisvara ja üürid selle välja, saades igakuist renditulu ilma, et pead muretsema liiga palju. Potseniaalne renditulu suureneb veelgi, kui kasutad lühiaja üüriplatvorme nagu Airbnb ja Booking.com. Valides investeerida lühiajalistesse üüripindadesse, siis sinu kinnisvara teenib raha igapäevaselt, igakuuu asemel. Nendel platvormidel on suur hulk kinnisvara valikus, alates stuudio korteritest kuni suurte häärberiteni, ning kõik üritavad teenida maksimaalset renditulu. Nii siis, kui kasulik on investeerida lühiajalistesse üüripindadesse? Loe edasi, et teada saada.

Lühiajalised üürid tähendavad rohkem renditulu, kuid ka rohkem tööd

Kui üürid välja oma kinnisvara päeva või nädala kaupa võid küsida umbes 30% kõrgemat hinda. Kuid lühiajaline üüritulu ei ole ‘passiivne sissetulek’ sest pead pidevalt hoolitsema kinnisvarahalduse, külaliste ja igapäeva korrashoiu eest. Õnneks kinnisvarainvestorid saavad palgata kinnisvara haldusfirmad või investeerida kinnisvara investeerimis platvormidesse nagu Reinvest24, kes hoolitseb kõikide kinnisvarahalduste eest samal ajal, kui sina naudid oma passiivset sissetulekut passiivselt (ilma, et higi tilguks).

Lühiajaliste rendipindadega tegelemine nõuab rohkem teadmisi

Kui sa just ei toetu professionaalsetele kinnisvara ekspertidele, pead sa hoidma ennast kursis üürilepingutega, maksudega, lühiajaliste üürihindadega, konkurentsiga ja kõikide seadustega, mis kehtivad lühiajaliste üüripindadele. See ei ole lihtne, kuna lühiajaliste üüripindade turg on väga reguleeritud ja pidevalt muutuv. Broneerimisplatvormid on algusest peale olnud hotellituru vaenlased. Samuti süüdistavad paljud metropoli residendid antud platvorme selles, et puuduvad taskukohased pikaajalised eluasemed. Seega, paljud valitsused otsustavad keelata või piirata lühiajalisi üüriplatvorme populaarsetes linnades ja puhkuse sihtkohtades.

Reinvest24 loob investoritele passiivse sissetuleku renditulust ja kapitali kasvust

Lühiajaline üüritulu on fantastiline, aga Reinvest24 läheb sammu veel kaugemale võimaldades investoritele lisa kasumit kapitali kasvust. Meie meeskonna kompetents, turuteadmised ja kinnisvara kogemused tagavad, et valitakse vaid kõige paremad kinnisvaraporjektid. Nii saavad investorid mõlemat nautida; üüritulu lühiajalisest üürist ning ajapikku ka tulu kapitali kasvust.

Pealegi, saada passiivset tulu tähendab seda, et sa ei pea muretsema oma lühiajalise üüripinna kinnisvarahalduse eest. Reinvest24 hoolitseb kõikide kinnisvara vajaduste eest, võttes enda peale igapäevased haldused, korrashoiu ja hooldustööd. Nii saad sina mugavalt maha istuda ja nautida oma passiivset sissetulekut üüritulust ja kapitali kasvust.

On võimalik raha teenida kuna inimeste arv aina kasvab globaalse reisimisega

Reisiturg on kiiresti kasvanud globaliseerumisega ja kasvavate odavlendudega. Tulemusena on lendavate reisijatearv (paljud neist, kes otsivad lühiajalist üüripinda hotelli asemel) ligi 4 miljardit võrreldes vaid 1 miljardi turistiga tagasi 1990. aastal. Tõusvad linnad nagu Tallinn näevad kasvu lühiajalistes üüripindades. AirDNA prognoosib Tallinna lühiajalise üürituru kasvu 55% aastas. Lisaks, lühiajalise üüri andmetel on näha, et Eesti pealinnal on 70% keskmine majutus täituvus, ning 56€ on keskmine päeva hind lühijalisel üüripinnal.

Kui sa otsid investeerida kinnisvarasse Tallinnas ja mõtled, kas valida lühiajalist üüri või pikkajalist üüri, võta arvesse: keskimine üür 1-toalise korteri eest kesklinnas on 503.75€ pikkajalise perioodi eest. See on sinu 31-päeva üür. Nüüd, kujutame ette, et üürid sama 1-toalise korteri 21-päevaks (70% täituvusega) küsides 56€ öö eest. See tähendaks 1,176€ iga kuu lühiajalisest üürist, mis on 133% rohkem üüritulu, lihtsalt pakkudes oma kinnisvara lühiajalise pinnana. Lühiajalise üüripinnaga tuleb võtta ka arvesse, et võibolla ei ole koguaeg nii suur täituvus ja sinu halduskulud võivad olla ka kõrgemad.

Broneeringuid saab suurendada kinnisvara arendusega

Asjad nagu asukoht ja lähedal asuvad mugavused võivad suurendada sinu lühiajalise üüripinna päeva hinda. Kõige suurem investeeringutasuvus tuleb aga siis kui arendad või renoveerid oma kinnisvara, et tõsta selle huvi ja nõudlust. Näiteks, Reinvest24 pakub hetkel investeerida lühiajalistesse üürikorteritesse, Tallinna kasvavas rajoonis. Investeerimisprojekt hõlmab arendust ja siis korterite üürimist lühiajalise majutusena.

Selle projekti arendusetapp kaasab korterite ehituste lõpetamist ja kortermaja renoveerimist, mis tõstab kinnisvara väärtust ligi 2100 eur/m2 (võttes arvesse praegust turuseisu). Prognoositud kapitali kasv arenduselt on 20,3%. Investorid saavad lisaks iga aasta 8.01% kasumit lühiajalisest üürist.

Investeeri lühiajalistesse üüripindadesse

Kokkuvõttes, lühiajalised üüripinnad kindlasti pakuvad rohkem üüritulu, eriti kui kinnisvara on arendatud ja asub atraktiivses piirkonnas. Teisest küljest, kõrgema üürituluga tuleb kaasa rohkem kohustusi ja ka kulu. Paljud valitsused ja institutsioonid otsivad võimalusi, et reguleerida lühiajalist üüriturgu, mis tähendab seda, et pead hoidma ennast pidevalt kursis turu muudatustega.

Reinvest24 on kinnisvara investeerimisplatvorm, mis investeerib ka lühiajalistesse üüripindadesse, et luua kõrgeim üüritulu meie investoritele. Pakkudes investeerimiseks kinnisvarasprojekte lühiajaliste üüriplatvormidel nagu Airbnb, saame luua veel suurema tulu meie klientidele. Reinvest24 on kursis seadustega ning kannab hoolt kõikide kinnisvara hooldustööde eest, võimaldades investoritele reaalset passiivset sissetulekut. Tutvuge meie kinnisvara investeerimisplatvormiga ja saa kinnisvarainvestoriks juba täna!

Andrei Novikov: Vanasadama alast peab saama õdus avatud linnaruum

23.10.2018 Tallinn.ee

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul väärib tunnustust, et Tallinna Sadama terminalide arendajad näevad kogu sadamaala laiemalt tervikliku linnaruumina.

„Valminud masterplan ning sadamaala arendamise arutelud näitavad, et Tallinna Sadam ei näe Vanasadamat üksnes terminalidena – laevale mineku ja laevalt tuleku kohana – vaid paeluva ja mitmekülgse linnaruumina, kuhu tahaks ka niisama tulla ja seal pikemalt viibida,“ ütles Novikov. „Sadamaala kinnisvaraarenduses on tunda vastutust tuleviku eest, mitte soovi lühiajalise kasumi maksimeerimiseks – Vanasadama arendamine on üks osa linna merele avamise, Tallinna tõeliseks merelinnaks muutmise juhtmõttest.“

Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd tõdes, et prognooside kohaselt elab 10-15 aasta pärast pealinnas 500 000 inimest, seega kasvab elanike arv 2030. aastaks veel umbes 50 000 inimese võrra. Mõistagi paneb elanikkonna kiire kasv suure surve ka taristule – näiteks on juurde tarvis 25 uut lasteaeda ja 5 uut kooli, samuti eeldab see radikaalset muutust liikumisharjumustes, kuna teedevõrk on end juba praeguseks kohati täielikult ammendanud.

Mänd lisas, et valglinnastumine on pidurdunud ning asendunud kesklinna hoogsa tihendamisega endiste tööstus- ja sadama-alade arvelt. Mereäärsete uusarendustega plaanitakse lähiaastail rajada ühtekokku 10 000 eluaset. Seega võib arvestada, et mereäärsetele aladele asub lähiaastail elama ühtekokku umbes 25 000 inimest.

23. ja 24. oktoobril toimub Eesti Arhitektuurikeskuse eestvõttel ning Tallinna Sadama ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ja koostöös linnafoorum „Uus Vanasadam – hea ühisruum“.

Muu maailma positiivsete kogemuste näitel arutletakse teemal kuidas luua Admiraliteedi basseini, merepromenaadi ja Reidi tee vahele hea ühisruum.

Linnafoorum lähtub eelnevalt koostatud Vanasadama Masterplaani ehk pikaajalise arendusplaani lõppversioonist, juba projekteeritud ja projekteerimisel olevatest uus- ja rekonstrueerimisobjektidest ning Vanasadama ala avaliku ruumi kavandamise põhimõtetest ja vajadustest.

Linnafoorumi esimese päeva ettekannetele järgneb teisel päeval ekspertrühmade töö, mis annab võimaluse tekkinud küsimustele vastuseid otsida ning erinevatel huvirühmadel ja ekspertidel üksteist kuulata ja mõista. Linnafoorumi arutelude-töögruppide tulemusi esitletakse avalikult 24. oktoobril kell 16.

Linnafoorumile on väga oodatud piirkonna ettevõtjad, elanikud, arhitektid, insenerid, linnaplaneerijad ja ajakirjanikud.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 589 590 591 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››

Scandium Kinnisvara e-poest osteti pooleteise kuuga 15 korterit

Maa-amet: Kinnisvaraturg kolmandas kvartalis oli rahulik

13/12/2018 toimub töötuba “Eluruumi üürilepingu lõpetamine”

Lisateave ja registreerumine

Kapitel: Liivalaia kvartali sisearhitektuurivõistluse võitis Arhitekt11

Eesti Pank: Tööturul valitseb endiselt tööjõunappus

EfTEN Real Estate Fund III AS 3. kvartali ja 9 kuu vahearuanne (auditeerimata)

Juhtkonna kommentaar

Finantsülevaade

Maa-amet: Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta III kvartalis

Sooduspakkumine käsiraamatule “Perekonnaõigus ja varasuhted”

Lisateave

Kinnisvara müümise protsessi aitab lihtsustada käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?”

Lisainfo

KV.EE: Tallinna majade pakkumishind kerkis aastaga 7%

SEB: 8 sammu, mis lihtsustavad õige korteri leidmist

1. samm: alustage uurimistööd varakult

2. samm: mõelge läbi, mida te saate endale lubada

3. samm: kaasake kinnisvaramaakler

4. samm: mõelge edaspidistele kuludele

5. samm: kontrollige üksikasju

6. samm: tehke pakkumine

7. samm: lepingu sõlmimine

8. samm: kolimine

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ annab praktilist nõu kinnisvaramüüjatele

Lisainfo

Uus Maa: Luksuslik üürikorter on katmata turunišš

Nõudlust ja nõudeid on palju

Reinvest24: Kui kasulik on investeerida lühiajalistesse üüripindadesse?

Lühiajalised üürid tähendavad rohkem renditulu, kuid ka rohkem tööd

Lühiajaliste rendipindadega tegelemine nõuab rohkem teadmisi

Reinvest24 loob investoritele passiivse sissetuleku renditulust ja kapitali kasvust

On võimalik raha teenida kuna inimeste arv aina kasvab globaalse reisimisega

Broneeringuid saab suurendada kinnisvara arendusega

Investeeri lühiajalistesse üüripindadesse

Andrei Novikov: Vanasadama alast peab saama õdus avatud linnaruum

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: