Advokaat: Tallinna linn ei olegi GAG-i laiendamist Kalamajja otsustanud

Maria Mägi AdvokaadibürooRohkelt tähelepanu saanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamine Kalamajja ei pruugi saada teoks, sest vastavat otsust ei ole Tallinna linna poolt tänaseni vastu võetud, nagu selgub linna poolt kohtule esitatud seisukohtadest, ütles GAG lapsevanemaid esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets.

Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul on Tallinna linn halduskohtule esitatud dokumentides avaldanud, et lõplikku otsust õppetöö üleviimise kohta ei ole veel langetatud. “Otsus on linna poolt kohtule esitatud seisukohajärgi võimalik vastu võtta alles siis, kui see muutub aktuaalseks ning Tallinna linn saab tagada, et otsus ka reaalselt täideviidav on, s.t hoone on valminud ning saanud kasutusloa,” märkis Mägi-Rohtmets.

Tallinna Halduskohus on 21. märtsi kohtumääruses öelnud, et kooli tegevuses oluliste otsuste tegemisel tuleb läbi viia korrakohane ja kaasav menetlus ning kindlasti küsida arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Kohus leidis, et praegusel hetkel ei ole otsustatud, kas Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased alustavad 2017. aastal kooliteed aadressil Vana-Kalamaja tn 9 või mitte.

“Milline saab olema linna otsuse sisu, ei ole täna teada. Kohtu poolt antud juhiseid arvesse võttes ei ole laiendamise otsuse vastuvõtmine sugugi kindel. Linn peab kaasama ning arvestama ka puudutatud isikute arvamusega. Kooli laiendamise vastu on kooliga seotud isikute poolt antud enam kui 1 000 häält,” selgitas vandeadvokaat. “Lisaks valitseb ebakindlus seoses Vana-Kalamaja 9 ehitusega. Kuigi hoonele kasutusloa taotleja ning väljastaja langevad antud juhul kokku, tuleb sellele vaatamata kasutusloa andmise üle otsustamisel hinnata hoone ohutust ning vastavust ehitusprojektile. Kasutusloa andmise või mitte andmise üle otsustab linn alles pärast hoone valmimist.”

Ebakindlust suurendab Mägi-Rohtmetsa sõnul asjaolu, et ehitamise alustamisel ei olnud ehitusprojektile teostatud seaduse järgi nõutud sõltumatut ekspertiisi, mis oli ka ehitusloa väljastamise tingimuseks ning mis peab tagama ehitatava hoone ohutuse. Tänase päevani ei ole seda ehitusloa väljastajale esitatud. Vastavalt seadusele ei tohiks ilma ehitusprojekti ekspertiisita ehitada. Samuti ei ole ehitisregistrisse esitatud ehitusprojekti ennast, mis vastaks tööprojekti staadiumile ning millele üleüldse oleks võimalik ekspertiisi teostada. Riiklikult tunnustatud ekspert Ülo Lainsalu on asunud seisukohale, et nõuetele vastava koolihoone valmimine 01. septembriks 2017, täites seejuures kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid, on äärmiselt küsitav. Ebaseadusliku ehitustegevuse tunnustel on Tehnilise Järelevalve Amet algatanud ka väärteomenetluse.

Tallinna linn peab määrama esimesse klassi astuvatele lastele elukohajärgse kooli hiljemalt 20. maiks. Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse mh seda kui palju õppekohti konkreetsel koolil pakkuda on, st linn ei saa määrata koolile rohkem õpilasi kui koolil tegelikult õppekohti eksisteerib. Tallinna Haridusamet on teatanud vastuseks ametlikule järelpärimisele, et neil puudub ülevaade sellest, kui palju 2017/2018 õppeaastal Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosa munitsipaalkoolides õppekohti on. Seega puudub Mägi-Rohtmetsa sõnul selge teave ka selle kohta, kas ja milline on täiendavate õppekohtade vajadus piirkonnas.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine