Voldemar Lender on Tallinna ajaloos kahes mõttes oluline mees – ta oli esimene eestlasest linnapea ning ta on andnud nime pealinna vanade puithoonete ehitusstiilile.
Voldemar Lender sündis 1876. aastal Tallinnas ehitusettevõtja perekonnas, õppis algselt Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, hiljem Peterburi ülikooli füüsika- ja matemaatika osakonnas (1896–1897) ning Peterburi Tehnoloogia Instituudis (1897–1902). Pärast lõpetamist töötas ta 1906. aastani Tallinna vagunitehases “Dvigatel”.
1904. aastal valiti Voldemar Lender linnanõunikuks. Samal aastal olid eesti-vene blokk võtnud esmakordselt baltisakslastelt Tallinnas võimu. Aastail 1906–1913 oli Lender esimene eestlasest Tallinna linnapea, juhtides samal ajal ka linnavalitsuse ehitusosakonda. 1903–1914 omas ta ehitus- ja tehnikakontorit, kus alustas enda ehitusinseneri karjääri ka kauaaaegseim Tallinna linnapea Anton Uesson (töötas Lenderi büroos aastatel 1909–1912).
Voldemar Lenderi büroo tegutses tema linnapeaks olemise ajal edasi. Ja uusi maju vajas Tallinn toona suurel hulgal, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime.
Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmetrilise fasaadiga, lihtne ja väikeste korteritega.
Samas polnud Lender esimene ega ka kõige produktiivsem sellist tüüpi majade kavandaja. Küll aga soosis ta odavamate puitmajade ehitamist ja eestlastest väikeomanike ringi kasvatamist. Seega on majatüübi nimetamine Voldemar Lenderi järgi väikeseks austuseavalduseks suure panuse eest eestikeelse linnaühiskonna arengus.
Lenderi-tüüpi majad olid sajandi eest Tallinna eeslinnades väga levinud. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks ehk miljööaladeks. See tähendab, et seal asuvate majade renoveerimisele esitatakse tavapärasest natuke karmimad nõudmised.
Muide, Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender (1882-1974), kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium.
Voldemar Lender suri 30. septembril 1939, pääsedes nii tõenäolisest represseerimisest nõukogude võimu poolt. Abikaasa Elfriede põgenes 1944. aastal Rootsi.
On viimane aeg nimetada Tallinna ajaloos olulise perekonna auks üks tänavatest Lenderi-nimeliseks.
Lenderi-tüüpi maja Kalamajas Tööstuse tänavas.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
