Ajaloorubriik: Torupillist, laulupeost ja asumiloost

Kõrgemal kohal omaaegse Mardi oja kaldal nüüdse Saksa gümnaasiumi alal Gonsiori tänava ääres asus 19. sajandil vanausuliste surnuaed, mille müür on koolimaja staadioni kõrval siiani alles. Kaupmees Moisei Proklovile kuulus sealkandis maja, mille juurde ehitas ta 1807. aastal puidust palvemaja. Viimase juures tegutses omakorda vaestemaja, kus veetsid oma elupäevade lõppu heidikutest vanausulised.

Sealt edasi Lasnamäe poole laiusid aga heinamaad. Heinamaal surnuaia kõrval, tänase Laulupeo tänava piirkonnas peeti 1910. aastal enam kui 10 000 osalejaga VII üldlaulupidu. Tõsi, esialgu kandis pidu küll Tallinna laulupeo nime. Peo teisel päeval taheti Estonia teatrile pidulikult nurgakivi panna, kuid politsei keelas ürituse ära. Samal ajal algas ka ümbruskonna aktiivsem hoonestamine. Torupilli asumi tänavatele anti tuntud Eesti heliloojate nimed.

Torupilli kandile oli tõsine oht kõrgemal asuv Ülemiste järv, sest aeg-ajalt murdis järve vesi läbi liivaluidete ning uputas ümbruskonda. Seega algas piirkonna hoonestamine suhteliselt hilja. Tööstusrevolutsioonist tingitud Tallinna elanikkonna ülikiire kasv sundis üha uusi maid täis ehitama. 1910. aasta paiku oli toonase Revali elanike arv ületanud 100 000 piiri.

Tallinna kesklinna ühe noorima asumina sai Torupilli oma nime Tartu maantee ja Torupilli otsa tänava ristil 19. sajandi alguses asunud sellenimelise kõrtsi järgi. Õigemini kõrtsi sildil olnud torupillimängija pildi tõttu. Võib-olla mõjutas nimevalikut ka naabruses asuv Sikupilli asum.

Kõige huvitavam on Torupilli miljööväärtuslikust alast Laulupeo tänava hoonestus, kus juugendstiilis elamud moodustavad ilusa tervikfrondi. Silmapaistvaim sealsetest puumajadest on Karl Burmani projekteeritud Laulupeo 6. Tsaariaegsetele elamutele lisaks on lähikonda hiljem ehitatud rida Tallinna tüüpi kivitrepikojaga maju, tervikliku rea moodustavad need elamud Konstantin Türnpuu tänaval, mis omal ajal kulges paralleelselt endise kitsarööpmelise raudteega.

Kauaks jäi hoonestamata Kompasnaga piirneva Politseiaia ehk Ogorodi (Raua, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavate vahel) suur piirkond, samuti praeguse Jüri Vilmsi ja Jaan Poska tänavani ulatunud ala ehk Gonsiori tänava kant. See territoorium hoonestati valdavalt alles 1930. aastatel, mil sinna kerkisid 4-6 -korruselised väärikad kivist korterelamud. Väärtuslik on ka Juhan Kunderi tänava alguse 1930. aastate lõpust pärit kivimajade terviklik rida. Endise kroonu juurviljaaia südamik kujundati aga kaasaegseks haljasalaks. Politseipark avati seal 1938. aastal. Nõukogude ajal kandis park Pioneeride väljaku nime.

1917. aastal eraldati luteri kiriku Pauluse kogudusele Politseiaia Torupilli asumi poolsest osast kunagise Mardimäe juures 772 ruutsüllane maa-ala. Kirik pidi kandma nime Tallinna Vabaduskirik.

1926. aastal jõuti nurgakivi panekuni. 1930. aastal projekteeris Edgar Johan Kuusik funktsionalistlikus stiilis kirikuhoone. Karin Hallas-Murula väidab ühes oma artiklis, et Pauluse kiriku projekt pole aga mitte Edgar Johan Kuusiku, vaid (vaatamata Kuusiku allkirjale projektil) üsna kindlalt soomlase Yrjö Vaskineni oma. See seletab ka Pauluse projekti suure sarnasuse Vaskineni Viinikka kirikuga Soomes.

Igatahes ehitati 1931. aastal kogudusehoone ja rajati kiriku alusmüür esimese korruse kõrguseni. Rahapuudusel aga kaugemale ei jõutudki. Alanud okupatsioon ja sõda tõmbasid ehitusplaanidele lõplikult joone alla. EELK Tallinna Pauluse kogudus lõpetas tegevuse 1945. aastal.

Pärast sõda kasutati pooleli jäänud paekivist kirikuhoonet laona. Seinad lammutati 1967. aastal. 1970. aastal rajati Pauluse kiriku alusmüürile hotell Kungla kõrghoone (tänane Reval Park hotell).
Pauluse kiriku kõrvakinnistul avati aga 1935. aastal Eesti üks ilusamaid koolimaju – Herbert Johansoni projekteeritud funktsionalistlikus stiilis Lenderi eratütarlastegümnaasiumi hoone. Täna asub seal Kesklinna vene gümnaasium.

Torupilli asumis Tartu maantee 35 maja kohal avas 1842. aastal uksed Gustav Ehrenbuchi kümblusasutus ja vesiravila. Ravikuur kestis seal üks kuu. Rudolf Tobiase 17 tegutses aga 1910. aastast Tallinna saksa baptistide Viladelvia palvemaja. Uus palvemaja ehitati 1913. aastal. Aastal hiljem nõudis kuberner, et koguduse saksakeelne nimi ära muudetaks ning seepeale võttiski kogudus omale nimeks Viladelvia kogudus.

Kunderi ja Kreutzwaldi tänavaga piirnevas kvartalis asus alates 1920. aastatest Eesti tubakatööstus. 1940. aastast sai sellest tubakavabrik Leek. Sigarette toodeti seal kuni 1999. aastani. Vanad tööstushooned on tänagi veel Tartu maantee ääres alles. Poetess Marie Under elas aga endise Torupilli kõrtsi naabruses, Suur-Tartu mnt 57 (hiljem maja nr 59) alates 1917. aastast kokku tervelt 17 aastat.

Torupilli asumil on ka linna tööstusajaloos oma koht. 1876. aastal hakkas Jakobsoni tänavas tööle linna presspärmivabrik, mille paekivist hoonetes on hiljem asunud Tallinna piimakombinaat ja Salvo suveniiritehas. Vilmsi tänava Lasnamäe servas asus aga linna tapamaja, mille hooned on Torupilli Selveri kõrval tänagi alles. 20. sajandi algusest 1970. aastate lõpuni läbis tapamaja juures Torupilli asumit sadamast Viljandi poole kulgev kitsarööpmeline raudtee.

Kuni 1986. aastani ulatus Gonsiori tänav Vilmsi tänavani. Siis ühendati see valminud Oktoobri, tänase Laagna teega.

Selline oli terviklikult säilinud Torupilli asumi kujunemise lugu.

kunglalenderi
Fotol Kungla hotell ja Lenderi koolimaja. Pauluse kiriku alusmüürid asusid valge bussi kohal. Foto on tehtud omaaegse Mardi oja äärest.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

97 − = 95

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.-17.01.2019 Kinnisvara ABC