Peamised põhjused, miks kinnisvaratehingud notari juures ebaõnnestuvad, on vähene või vale info, objekti varjatud puudused või tehingu osapoolte perekondlikud suhted, kirjutab Arco Vara maakler Ave Kuut.
Kõige sagedamini on ebaõnnestunud tehingu põhjuseks vähene või vale info. On olnud juhuseid, kus üks tehingute osapooltest varjab mingit olulist fakti, mis notaris ilmsiks tuleb ja tehingu sõlmimist takistab. Üldjuhul on probleeme objekti varjatud puudustega aga takistuseks võivad saada ka perekondlikud suhted, kui selgub, et müüjal puudub õigus korterit müüa näiteks varasema abielu tõttu. Vahel mõtleb ostja lihtsalt viimasel hetkel ümber, aga selliseid juhtumeid tuleb ette siiski harva.
Kehtivad dokumendid kaasa
Notari juures peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument kas pass, ID-kaart või juhiluba. Notar võib isiku tuvastada ka Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis oleva foto alusel, kuid ka see eeldab kehtiva dokumendi olemasolu.
Võib tulla ette olukordi, kus isik, kes soovib kinnisvaratehingut teha, ei saa selle juures isiklikult osaleda. Sellisel juhul tuleb ennast esindavale isikule kinnisasja müügiks anda notariaalselt tõestatud vormis volitus. Vahel on vaja notarile näidata kinnisasja omanikuks saamise või perekonnaseisu tõendavat dokumenti, kuid üldjuhul on needki notarile elektrooniliselt nähtavad.
Selleks, et müügilepingu sõlmimine notari juures takistusteta läheks, peaks notarit eelnevalt teavitama kõigist müüja ja ostja vahelistest kokkulepetest kinnisvara ostu-müügi suhtes. Notar saab sellisel juhul lepingupooltele selgitada, millised õiguslikud tagajärjed ja riskid kokkulepetega kaasnevad ning vajalikud kokkulepped lepingusse kirja panna.
Ühisomand nõuab kokkuleppeid
Ühisomandis oleva kinnisvara puhul peab tehinguks olema kõigi osapoolte nõusolek ja kõik osapooled notaris kohal, või olema tehtud notariaalne volitus teisele osapoolele. Kui ühisomand on tekkinud näiteks pärimise teel ja üks osapool elab müüdava kinnisvara aadressil alaliselt, teised aga mitte, peavad teised osapooled arvestama ka tulumaksu tekkimise nõudega.
Kui kinnisvaral on võlgnevused või muud puudused, tuleb kokku leppida, kes konkreetselt omanikest vastava võla või puuduse kõrvaldamise eest vastutab.
Tasud ja lõivud
Enne notarisse minekut ei ole vaja midagi maksata. Kui asjaõiguslepingu sõlmimine ei ole koheselt võimalik ja soovitakse omavahelisi kokkuleppeid kirjalikult tõestada, tihti oma ostusoovi ka sissemaksega kinnitada, tuleks enne asjaõiguslepingut sõlmida notariaalne võlaõiguslik leping. Seda kasutatakse tihti just uute korterite ostmisel, kui korter ei ole veel reaalselt valmis.
Küll aga maksab ostja tihti enne tehingut ostusumma notari deposiiti. Kui ostja ostab pangalaenuga, tuleks tasuda notari deposiiti omafinantseeringu osa, kui aga ostjal ostab kinnisvara 100% omafinantseeringuga, tuleks kogu summa tasuda eelnevalt deposiitkontole. Deposiitkonto kasutamine tagab turvalise tehingu mõlemale osapoolele.
Iga notariaalse tehingu eest tuleb maksta notari tasu, mille suuruse paneb paika seadus ja suurus tuleneb ostu-müügitehingu suurusest ja on üldjuhul 1% ostusummast. Hea tava on, et kulud teevad osapooled pooleks. Kinnisvaratehinguga kaasneb reeglina ka muudatus kinnistusraamatus ning selle eest tuleb tasuda eraldi riigilõivu. Kui kinnisasi ostetakse laenuga ja selle tagamiseks seatakse hüpoteek, siis hüpoteegi kulud kannab tavaliselt ostja.
Mis puudutab lepingu sõlmimist notari juures, siis kindlasti tuleks julgelt küsimusi esitada. Pigem küsida seni, kuni aru saadakse, mida notar räägib ja mis ostu-müügilepingus kirjas. Notari ülesanne on tehingu juriidilist poolt selgitada ja kulud ei sõltu sellest, kui kaua tehingule aega läheb või mitu küsimust küsiti. Notari ülesanne on leida just konkreetsele inimesele ja tema olukorrale sobiv lahendus.
