Arco Vara: Noorte siirdumine üüriturult omanditurule on suurendanud üürnike vahetumist

Arco VaraSarnaselt Eesti korterituru aktiivsusele kui tervikule on viimaste aastate vältel hoogsalt kasvanud ka üürituru aktiivsus. Paljuski on see tingitud asjaolust, et laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on vanemate kodudest lahkunud, otsides suurematesse keskustesse elamiseks üürikortereid. Samaaegselt on tugevalt kasvanud üürikinnisvarasse investeerimine nii Tallinnas, Tartus kui ka väiksemates Eesti linnades. Väiksemates linnades on üürituru kasv olnud võrdlemisi jõuline, mistõttu üürihinnad on mõne aastaga kiirelt kasvanud ning nõudlus kvaliteetsete üüripindade järele ületab pidevalt pakkumist. Tallinnas ja Tartus on nõudluse ja pakkumise vahekorra kujunemine olnud seevastu tasakaalukam, mille juures võib teatud segmentides pigem märgata juba üürikorterite ülepakkumist.

Eelistatud on ennekõike kvaliteetse siseviimistlusega ja möbleeritud 1-toalised keskküttega korterid, millede järgne nõudlus ületab pidevalt pakkumist nii Tallinnas kui Tartus. Üürileandmise perioodid jäävad vastavatel korteritel maksimaalselt mõne nädala piiresse. Perioodid on korteriomanike sõnul pikenenud köök-tubade lõikes pea kaks korda, mille juures jutt käib aga endiselt alla nädalasest perioodist. Turuhinnaga hinnastatud pakkumised kaovad turult kiirelt, kuid rohkematoaliste ja kehva siseviimistlusega korterite osas on sealjuures nõudlus pakkumise suhtes alanenud. Kuu lõpus ilmuvate kuulutuste osas võib märgata mõningast üürileandmise perioodi pikenemist, sest üürnikud ootavad tihti kuu algusesse jäävat palgapäeva, saamaks kokku nii esimese kuu üüri, tagatisraha kui ka tihti maakleritasu.

Tallinnas on ligi 10-15% Kesklinna ja selle lähipiirkondadesse jäävatest uusehitiste korteritest suunatud üüriturule, mis on aga 2-toaliste rohkuse tõttu tõstnud nii pakkumiste arvu kui ka sellest tulenevalt üürileandmise perioodi. Statistiliselt vaadatuna on Tallinnas küll keskmine üürihind kasvanud, kuid see on tugevalt mõjutatud uute korterite pakkumisse lisandumisest. Ehituslikult uuemate ja vanemate korterite hinnaerinevuses võib tõmmata paralleele nii üüri- kui ka omanditurul, kus uute korterite pakkumine on takistamas vanemate korterite hinnakasvu ning on kujundamas kvaliteedi ja hinna vahelist suhet turul tervikuna. Üürihindade kasv on viimaste aastate vältel püsinud ligi kolm korda aeglasem kui korterihindade kasv, mistõttu on kallinevate korterihindade taustal aga üüritootlused stabiilselt vähenenud.

1980ndate teises pooles sündinud noored on asunud üürikorteritest lahkuma ning soetama omale päris enda kodu. Viimasest on suures osas tingitud ka tänane turuaktiivsus, kus ostjad vanuses 25-35 moodustavad ligi 50% tüüpkorterite tehingute arvust. Üürnike lahkumine on aga suurendanud üürileandjate nii närvi- kui ajakulu, sest üürnikud vahetuvad tihedamini ning kõigest 5-6%-lise tootluse juures taolist rabelemist paljud kinnisvaraomanikud ette kui kujutanud. Viimastel perioodidel aina enam kasutatavaks lahenduseks on saanud erinevad üürilepingutega seotud lahendused. Küsitakse nii üürilepingu sõlmimise tasu, tavapärase 1 kuu tagatisraha asemel suuremat summat ning ühtlasi ka näiteks lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagatisraha ulatuses n-ö leppetrahvi. KredExi toel rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite perioodilisi laenumakseid ja n-ö remondifondi tasusid, mida üürnik ideaalis tasuma ei peaks, on aina enam hakatud peitma igakuise üürihinna sisse, kus tasutakse näiteks igakuiselt samas suurusjärgus üüri ning kõrvalkulud on aasta läbi omaniku kanda. Kõikvõimalikud taolised lahendused ei pruugi alati olla küll kooskõlas võlaõigusseadusega, kuid üürnike teadmatuse ning tugeva nõudluse tõttu ei ole lähiajal Eesti üüriturul üürnike jaoks kergendavaid muutusi oodata.

Kuigi üürikorterite pakkumine on kasvanud, ei ole üürituru aktiivseimad segmendid siiski märgatavalt üürilevõtja keskseks muutunud. Tallinna linnas on üürikorterite pakkumise kogumaht endiselt võrdlemisi sarnasel tasemel kui möödunud aastatel, olles oktoobris võrreldav 2015. aasta sama perioodiga. Üürihinna üle kauplemist võib pigem märgata 2- ja enamatoaliste korterite osas, millede üürnikeks olid varasemalt leibkonnad, kes on tänaseks omale enda kodu ostnud. Kuigi kasvanud inflatsioon võimaldab mitmete üürilepingute alusel aasta alguses üüri tõsta, ei ole siiski üürihindade terviklikku kasvu oodata. Aasta algusest rakenduv tulumaksureform võib ajutiselt tõsta väiksemate korterite osas üürnike vahetumist, kes otsustavad lisanduvat vaba raha kasutada elamistingimuste parandamiseks. Omanikud on asunud tegema varasemast enam taustakontrolli ning uuritakse, millised on üürnike edasised plaanid, et omanikule oleks tagatud võimalikult stabiilne rahavoog. Eelistama on hakatud keskealisi ja ühtlasi vanemaid üürnikke, kelle osas on väiksem tõenäosus, et nad muutuvad maksejõuetuks või nende elus võiks ette tulla olulisi muutusi, mistõttu nad üüripinnalt lahkuksid. Eesti demograafiliste tegurite tõttu on rahvastik kiirelt vananemas, mistõttu on lisaks noorte tõmbekeskustesse kolimise juures märgata ka vanemaelalise elanikkonna linnadesse siirdumist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

34 − 32 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

19…27.09.2018 Kinnisvara täiendkoolitus – OLULINE