Kaasomand tähendab lihtsalt üht lepingut rohkem, selgitab korterimüüja või ka vastutustundetu vahendaja sageli heausksele ostjale. See on aga tõest kaugel, sest teadmatuses ostjat varitseb oht korterist ootamatult ilma jääda ja lisaks kaotada veel hulk rahagi.
Üldlevinud on arusaam, et kaasomandi müügi puhul on teistel kaasomanikel ehk naabritel kahe kuu jooksul ostueesõigus; teisisõnu, kui kaks kuud ära oodatud ja naabritega notariaalse kasutuskorra leping sõlmitud, on korter sama hästi kui oma.
Kuigi see arusaam on tõele üsna lähedal, juhatab see ostja otseteed lõksu, kuna saatan istub detailides. Erinevalt korteriomandist annab seadus kaasomandis elamispinna müügi puhul tõesti kaasomanikele õiguse kahe kuu jooksul ise tehingus samadel tingimustel ostja asemele asuda. Kuid see kahekuuline eesõigus ei kehti mitte alates müügi hetkest, vaid hetkest mil kaasomanik sai teada müügi toimumisest.
Lihtsamal juhul on kaasomanikuks vahetud naabrid, keda on lihtne teavitada. Ent kui kaasomanike seas on välismaalane, kellega ei õnnestu kontakti saada? Lihtsam, kui majas on kaks-kolm kaasomanikku. Kuid teame juhtumeid, kus ka terveid kortermaju on erinevatel juriidilistel põhjustel maha müüdud kaasomandina. Kui kaasomanikke on kahe-kolme asemel tosin, võib omanik uuest kodust kahekuulise etteteatamisega ilma jääda niikaua, kuni kõigilt majanaabritelt pole kinnitust müügiteate kättesaamise kohta.
Veel keerulisemaks läheb, kui ostusooviga kaasomanik ilmub välja siis, kui ostjal on uues kodus juba remont tehtud. Kaasomanik saab ostueesõigust kasutada samadel lepingutingimustel mis ostja, ehk korteri eest makstud raha saab ostja tagasi. Kuid remondikulud, tehingukulud ja hulk enda aega on tema jaoks jäädavalt kadunud.
Need pole teoreetilised näited, vaid päris elust. Müüsime ise hiljuti korterit kaasomandiga majas, kus meie maakler tegi ära suure töö – teavitas kõiki kaasomanikke tehingust, edastas notariaalsed koopiad, kogus allkirjad et kaasomanikud on teadlikud ja nõus. Sellegipoolest soovitasime kliendil oodata kaks kuud enne, kui korterit remontima hakkab. Lõpuks muutiski naaber meelt ja ostis korteri ise ära.
See pole öeldud veenmaks, et ärge ostke kaasomandis kodu. Kodu juures pole olulisim tema omandivorm, isegi mitte asukoht ega üldpind, vaid see “õige” tunne. Oluline on, et kinnisvaraostja oskaks, vajadusel professionaalse maakleri toel, maandada olulised riskid mis tavalise korteriomandi ostjat ei puuduta.
Kristina Kolk
Center Kinnisvara
