Eesti majandusaktiivsuse tõlgendamiseks tuleb vaadata mitut näitajat

  • Eesti PankMajanduse olukord pole nii kehv kui pelgalt SKP põhjal paistab, täiendav stimuleerimine võib kasu asemel kahju teha
  • Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud
  • Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär

Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,1% ja kvartali võrdluses 0,2%. Suurt negatiivset mõju avaldas majanduskasvule põllumajandussektori kehv saak. Teraviljatoodang vähenes senistel andmetel aasta võrdluses kolmandiku võrra. Kolmanda kvartali majandusaktiivsusele hinnangu andmiseks tasub aga vaadata mitut näitajat, mitte keskenduda pelgalt SKP-le. Majanduse täiendav stimuleerimine laenurahaga võib praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise.

Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud. Käibemaksudeklaratsioonid viitasid, et kolmandas kvartalis oli ettevõtete lisandväärtuse kasv tugev. Samuti tugevnes eeskätt põlevkivisektori toel kogu tööstussektor: töötlev tööstus, energeetika ja mäetööstus. Põlevkivisektor tugevnes osaliselt tänu ressursitasude vähenemisele. Majandusaktiivsuse suurenemisele osutavad ka ettevõtete baromeeteruuringud. Ettevõtjate hinnangud viimase kvartali toodangule paranesid sügisel järsult nii tööstus- kui ka ehitussektoris. Tegevusaladest kerkisid baromeeteruuringus esile rajatiste ehitamisega tegelevad ettevõtted. Samal ajal on seni majandusaktiivsust toetanud jaemüük püsinud tugev.

Eri kuid vaadeldes tugevnes majandusaktiivsus septembris. Kui juuli ja augusti kuine statistika andis erinevaid signaale ega osutanud majandusaktiivsuse märkimisväärsele tugevnemisele, siis septembri ja seni oktoobri kohta teada olevad näitajad olid juba märksa tugevamad. Nende andmete põhjal on veel vara öelda, kas tegemist on üldise majandusolukorra tugevnemisega või ajutise nähtusega. Ka mujal maailmas on kolmandas kvartalis täheldatud majanduse teatavat tugevnemist. Euroopas on seda seostatud ehitussektoriga, USAs oli kolmanda kvartali tugevnemise taga osaliselt põllumajandussektori eksport.

Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär. Ettevõtete investeeringute suhe SKPsse oli esimesel poolaastal samasugune nagu 2009. aastal. Sellisel tasemel investeeringud katavad küll amortisatsiooni, kuid uut majanduspotentsiaali luuakse varasemast märksa vähem. Väikese investeeringumahu taustal tõusis tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatuse tase neljanda kvartali alguses 75%le. Ettevõtete investeeringuid ei saa täielikult asendada valitsemissektori investeeringutega. Madala investeerimismäära üks põhjus on ettevõtete vähenenud kasumlikkus. Majanduse stimuleerimine valitsuse laenurahaga võib praeguses olukorras veelgi palgasurvet suurendada ja tuua kaasa kasumite edasise vähenemise, sest stimuleerimine mõjutaks eeskätt sisenõudlusele suunatud tööjõumahukamaid harusid, kus aktiivsus juba on kõrge. Ettevõtete kasumite langus vähendaks omakorda ettevõtete investeeringuid.

Praeguse ehk neljanda kvartali majanduskasvu peaks märkimisväärselt toetama see, et tõenäoliselt varuvad inimesed enne jaanuaris toimuvat aktsiisitõusu detsembris rohkem aktsiisikaupu. Selle mõju on aga esimeses kvartalis vastasmärgiline.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi 13. detsembril.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC