Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta novembris 53 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 97 miljonit eurot ehk 12 miljoni euro võrra suurem kui aasta tagasi. Kaubaeksport kasvas 8% ja -import 10%, mistõttu suurenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 20 miljoni euro võrra ja oli 55 miljonit eurot. Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 33 miljoni euro võrra ja ulatus 152 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas 12% ja import 7%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku jäi aastataguse ajaga samale tasemele ning oli 44 miljonit eurot.
Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 87 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta neljanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 8. märtsil 2018.
Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.
