Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta augustis 63 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 116 miljonit eurot, mis on 38 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Samas suurenes nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import. Kaubaeksport kasvas 6% ja -import 12%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 60 miljoni euro võrra ja oli 75 miljonit eurot. Suvekuule omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 192 miljoni euroni, suurenedes aastaga 22 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 9% ja import 6%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 22 miljoni euro võrra ja oli 53 miljonit eurot.
Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 70 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta kolmanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. detsembril 2017.
Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.
