Uus ehitusseadustik ja ehitamine

EKÜL: Kortermajas peetakse tuleohuks napsutavaid ja suitsetavaid naabreid, kahtlast kraami keldris ja aegunud juhtmestikku

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit (EKÜL) viis koostöös Päästeametiga tänavu läbi tuleohutusalase teavitusprojekti, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele korterelamutes ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest. Projekti osana korraldas Eesti Korteriühistute Liit veebiküsitluse, mille abil koguti korteriühistute esindajate arvamusi korterelamute tuleohutuse teemal.

Küsimustikule vastas 269 korteriühistu esindajat, nende hulgas korteriühistute juhid, juhatuse liikmed, korteriühistu liikmed, majaelanikud ja sotsiaaltöötajad, kelle klientide hulgas on kortermajade elanikud. “Arvamused jäid üsnagi tasavägiseks: kui veidi üle poolte vastanuist leidsid, et nende majas pole tuleohutus probleemiks, siis 46% vastanuist oli arvamusel, et kodumajas on probleem olemas,” kommenteeris EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Kuigi enamik vastanuist polnud tuleõnnetust kodumajas kogenud, nentis 19% vastanuist, et punane kukk on kahjuks nende eluaset väisanud. “Põhjuseid esitati mitmeid, teiste seas näiteks keldri- ja puukuuride põlengud, mittekorras elektriseadmetest või küttekoldest alguse saanud tulekahju jne,” loetles Jaadla. Suurimaks tuleohuks oma majas peetigi just aegunud elektrijuhtmeid, ebaseaduslikke või puudustega küttekoldeid, süttiva kraami hoiustamist keldrites, aga ka suitsetavaid ja napsutavaid naabreid. Samuti valmistas vastanutele muret elanike komme kasutada trepikoda ning evakuatsiooniteid kolikambrina: seal hoitakse kraami, mis korterisse ära ei mahu.

“Kui trepimademel troonib kellegi vana kapp, vähendab see päästetee laiust,” selgitas Päästeameti Lääne päästekeskuse ohutusjärelvalvebüroo peainspektor Erti Suurtalu EKÜL ajakirjas Elamu. Kui elanik siiski jonnakalt oma koli trepikojast ära viia ei taha, tuleks Suurtalu sõnul katsuda alguses ühistul oma jõududega hakkama saada. “Võib üles panna sildid äraviimise kohta vms, see võib aidata. Kõige viimases hädas aitab päästeameti ettekirjutus, kuid seda tehakse ikka ühistule, mitte üksikule korteriomanikule,” selgitas ta. “Kortermajas peaks kõik need reeglid – ladustamine, tehnosüsteemide muutmine jne. – olema kirja pandud korteriühistu sisekorraeeskirjas,” andis Suurtalu nõu. “Kui dokumendid puuduvad, on üksikisikutele raske selgeks teha, kuidas toimida.”

Kelder on tema sõnul arvestatud tuletõkkesektsiooniks, seal ei tohiks Suurtalu sõnul hoiustada ohtlikke, veel enam isesüttivaid materjale. Trepikojas võib saatuslikuks saada ka hooletu ümberkäimine tulega: hõõguvast suitsukonist või küünlast võib samuti tulekahju alguse saada.

“Varasemalt on olnud juhtumeid, kus kortermaja keldriboksis hoitakse lausa eluohtlikku kogust kemikaale, kuigi see on seadusvastane,” hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Korteriomanik on kohustatud nii kaasomandi osa kui ka korteriomandi reaalosa kasutama nii, et see oleks kooskõlas seadustega, korteriomanike otsustega ega kahjustaks teiste omanike õigus. Korteriomaniku kohustus kasutada kaasomandi osa kookõlas seadustega hõlmab endas kohustust arvestada kaasomandi kasutamisel kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses, korteriomandiseaduses jt seadustes sätestatud nõudeid,” rääkis ta. “Nii nagu korteris, tuleb ka keldris ja trepikojas pidada silmas ohutusnõudeid, hoida puhtust ja korda ning täita ühistu poolt seatud sisekorraeeskirju.”

Küsitlusest selgub aga, et kortermaja tuleohutus läheb inimestele siiski korda: üle 70% vastanutest märkis, et korterites on suitsuandurid, üle 60% on trepikodade välisustel libliklukud, trepikodade aknad avatavad ja evakuatsiooniteed vabad. Ka on pea pooled vastanuist tutvunud Päästeameti või EKÜL jagatud tuleohtusalaste infomaterjalidega. Päästeameti ohutusjärelevalve järgmise aasta üheks fookuseks on tuleohutusnõuete täitmine kortermajade üldkasutatavatel pindadel, kavas on läbi viia kontrollkäike kortermajades, esimene kontrollreid toimub 15.-19. jaanuaril 2018.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

38 − 34 =


Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.01.2018 Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises