rahaStatistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus mai 3 protsendilt juunis 4 protsendini. Ka euroalas toimus viimasel kahel kuul inflatsiooni oluline kiirenemine, ulatudes juunis 2 protsendini.
Tõusnud energiahindade tõttu kujunes hinnatõus nii meil kui ka euroalal selle aasta kõrgeimaks. Lisaks kõrgetele naftahindadele võimendas energiahindade tõusu meil elektri märkimisväärne kallinemine. Kui tavaliselt püsib kevad-suvekuudel elektri börsihind hooajalistel põhjustel madalana, siis sel aastal on soojad ja kuivad ilmad Põhjamaades, süsinikdioksiidi kvootide kallinemine ning osalt ka elektrijaamade hooldus toonud kaasa kõrgema börsihinna. Eestis tõusis elektri börsihind juunis viimase viie aasta kõrgeimale tasemele ning selle mõjul oli elektriarve majapidamistel keskeltläbi 14 protsenti suurem kui aasta tagasi.
Naftahinnad olid juunis pea 60 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi, mille tõttu kiirenes mootorikütuse hinnatõus 17 protsendini. Kuigi naftahinnad on tõusutrendil alates möödunud aasta suvest, ei ole see kaasa toonud kaugkütte kallinemist. Oma osa on siin gaasi asemel soodsamate kütteallikate nagu puitkütuse ja jäätmete suurenenud kasutamisel soojuse tootmisel.
Teenuste hinnatõus kiirenes 3 protsendini, mis on erinevalt varasematest kuudest paremini kooskõlas palgaarengutega. Teenuste hinnatõusu pidurdab transporditeenuste odavnemine, mis tõusvate kütusehindade taustal on pigem ajutine ning administratiivne meede tasuta lasteaialõuna näol. Juulist mõjutab transporditeenuseid tasuta bussiühenduste käivitumine osadel maakonnaliinidel.
Juuni 4-protsendiline inflatsioon ületab rahandusministeeriumi kevadist prognoosi eelkõige oodatust kõrgemate energia ehk kütuse ja elektri hindade tõttu. Juuni inflatsioon jääb aasta kõrgeimaks ning lähikuudel võib oodata inflatsiooni aeglustumist eelkõige maksumeetmete panuse vähenemise tõttu, kuna juulis-augustis taandub välja aastatagune lahja alkoholi aktsiisimäära tõus.
