Vähese investeerimis- ja majandusaktiivsuse tõttu kahanes ettevõtete võlakohustuste maht 2013. aastal ligikaudu 2%. Võlakohustuste struktuur seejuures palju ei muutunud – välismaised võlakohustused moodustavad endiselt ligikaudu 36% kõigist võlakohustustest.
Ettevõtete omakapital kasvas 2013. aastal jõudsalt. Kuigi ettevõtete kasumi kasvu aeglustumine ja suuremad dividendimaksed on vähendanud mõnevõrra ettevõtete omakapitali kasvu, ulatus see 2013. aastal endiselt ligikaudu 7%ni. Kuna võlakohustused samal ajal kahanesid, siis ettevõtete finantsvõimendus endiselt vähenes.
Majapidamiste võlakohustused hakkasid 2013. aastal tasapisi kasvama. Aktiviseerunud eluasemelaenuturu tõttu suurenes majapidamiste võlakohustuste maht aastaga 0,3%. Sissetulekute kasvu toel majapidamiste võlakoormus siiski endiselt väheneb. Majapidamiste finantsvarad kasvasid aastaga 10%, sealjuures majapidamiste omanduses olevad hoiused ja sularaha ligikaudu 7%.
Sama moodi nagu viimase nelja aasta jooksul oli Eesti majandus tervikuna nii 2013. aasta neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) on perioodi jooksul finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehingute vahe. Kogumajanduse netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) näitab, kas riik tervikuna on välismaalt vahendeid kaasanud või neid sinna paigutanud.
KTKId – kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.
Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist
