Hea üürikorter leiab Tallinnas elanikud maksimaalselt nädalaga

Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik, on koostanud märtsikuu turuülevaate.

Eesti

Sel aastal saabus kevad Eesti kinnisvaraturule teisiti. Kui varasematel aastatel on aasta kaks esimest kuud olnud vaiksed ning märtsist saab turg hoo sisse, siis sel aastal oli aktiivsust näha kohe algusest peale.

Märtsis toimus maa-ameti andmetel üle Eesti 2868 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis veebruariga võrreldes on 18,4% enam. Mullu sama ajaga võrreldes muutus kinnisvaraturg aga 18% aktiivsemaks.

Tehingute rahaline maht küündis märtsis 126.6 miljoni euroni, mis on 13% enam kui veebruaris, kuid 39,6% vähem kui möödunud aasta märtsis, mis oli ühtlasi viimase aasta rekordkuu, mil kinnisvara müüdi kokku 209,6 miljoni euro eest.

Korterite keskmine hind langes märtsi jooksul enamikus vaadeldud linnades, tõustes vaid Tallinnas, Pärnus ja Narvas.

Tallinn

Käesoleva aasta märts oli veebruarist mõõdukalt aktiivsem ning varasemate aastatega sarnast suurt aktiivsuse kasvu aset ei leidnud, sest jaanuar, ja eriti veebruar, olid tavapärasest oluliselt hoogsamad.

Märtsis toimus Tallinnas kokku 796 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis maa-ameti andmetel on veebruarist 8% enam. Võrdluseks – mullu oli märts veebruarist 21,6% aktiivsem. Aastaga on Tallinna kinnisvaraturg muutunud 13% aktiivsemaks.

Kinnisvara müüdi kokku 53,3 miljoni euro eest. Veebruaris oli rahaline maht aga 58,6 miljonit, seega müüdi märtsis enam odavamat kinnisvara. Võrreldes 2011. aasta märtsiga, kukkus rahaline koguväärtus aga 67%, kuid tollasest 159,2 miljoni eurosest kogukäibest moodustas suure osa Kristiine kaubanduskeskuse müük.

Korterid

Tallinnas müüdi märtsis 555 korterit, mis on 9% rohkem kui veebruaris. Ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 7,4% ehk 986 eurole. Aastaga on keskmine hind tõusnud 20%, seda eelkõige tänu hoogsale uusarendusturule.

Tabel 1. Veebruariga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Linnaosa EUR/m2 Muutus*
Haabersti 924 +0,2%
Kesklinn 1552 +1,2%
Kristiine 989 +5,2%
Lasnamäe 793 +3,9%
Mustamäe 871 -1,9%
Nõmme 890 -21,8%
Pirita 1414 +4,1%
Põhja-Tallinn 1187 +32,4%
Kadriorg 1818 +0,5%
Kalamaja 1341 -11,9%

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Nagu möödunud aastal ennustatud, on korteriturg stabiilne, see tähendab, et suuri tõuse või langusi pole. Kinnisvaraturu igapäevaelus tähendab see seda, et turg funktsioneerib tavapäraselt – tehinguid tehakse nii isiklikust elust lähtuvalt kui ka investeeringu eesmärgil.

Endiselt paigutatakse omi sääste odavama hinnaklassi korteritesse. Kui veel pool aastat tagasi oli peamiseks argumendiks Euroopa võlakriis, siis nüüd sellest enam ei räägita. Kuna raha pangakontol hoidmine on kahjulik, sest hoiuste intressid üha langevad ja inflatsioon on kõrge, siis on kindla üüritootlusega soodne korter oluliselt riskivabam rahapaigutus.

Uusarenduste turg on stabiilne. Müüki on tulnud või lähiajal tulemas mitmeid väikearendusi, kus maksimaalselt 16 korterit. Üha kasvav ehitushind hoiab endiselt tagasi suuremate arendusprojektide käiku laskmist. Märtsis alustati ka mitme eksklusiivse projekti aktiivsemat müüki vana- ja kesklinnas (Pagari 1, Kreutzwaldi 3).

Üüriturg oli märtsis sarnane aasta algusega – heade korterite defitsiit säilis, kuid üürihuvilisi oli tipphooajast vähem. Hea ja soodne korter leiab uued elanikud maksimaalselt nädalaga, samas kui ülehinnatud üürikorter võib pakkumises olla seni, kuni omanik hinna turutasemele viib.

Sel kevadel on üüriturul enam märgata välismaiseid spetsialiste, kes on erinevate tehnoloogia- ja ehitusprojektide raames ajutiselt Eestisse tulnud. Näiteks otsib üks välisfirma kesklinna kortereid ja Pirita linnaosas maju ca 60-le inimesele. Neile lisanduvad ka teistest riikidest tulnud erinevate ettevõtete tippjuhid.

Eramuturg

Statistiliselt pole eramuturul märkimisväärseid muutusi toimunud. Märtsis müüdi 25 eramut, suvilat ja ridaboksi ning 9 elamukrunti. Kuigi veebruariga võrreldes kerkis eramute müük 10 võrra, on üldarvestuses tegu keskmise tulemusega.

Ilmade soojenedes ja lume sulades muutus ka maade- ja majadeturg veidi tegusamaks. Samas oli hästi näha, et kui märtsi lõpus ilm jahenes, jäi ka objektide vaatamisi kohe vähemaks.

Hooajale iseloomulikult tuntakse taas enam huvi suvilate ja maamajade vastu. Suvilate puhul on oluline, et krundil asuv majake oleks kohe kasutatav, samas eeldatakse ka seda, et hiljem olemasolev hoone lammutatakse ja rajatakse uus, aastaringseks elamiseks mõeldud maja.

Eramute puhul on endiselt olulisim energiasääst. Populaarsust kaotavad vaid elektriküttel olevad majad, mille lõpliku müügihinna puhul arvestatakse võimalike investeeringutega, mis kaasnevad küttesüsteemi vahetusega.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC