Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad juulis aasta võrdluses 0,3%: langus oli 0,2 protsendipunkti võrra sügavam kui juunis, mil hinnatase alanes 0,1%. Euroala inflatsioon püsis juulis 0,2% juures.
Hinnalangus kiirenes mootorikütuste odavnemise tõttu, 2,8% juuniga võrreldes, mis andis kuisest hinnalangusest ligikaudu poole.
Nafta hind alanes juulis maailmaturul ühe kuuga 9% ja selle kogumõju Eesti tarbijahindadele oli
ligikaudu –0,3 protsendipunkti.
Osa nafta odavnemise järelmõjust kandub kaupade ja teenuste hindadesse kolmandas ja neljandas kvartalis. Nafta hinna muutusest sõltub tugevalt näiteks imporditava maagaasi ja seeläbi ka soojusenergia maksumus. Kui jätta energiatooted arvestamata, kiirenes tarbijakorvi kallinemine juulis 1%ni. Viimastel kuudel aset leidnud toiduainete (sh alkohol ja tubakas) kallinemise võib valdavalt kanda varasemate maksutõusude ja ebasoodsate ilmaolude arvele.
Toiduainete tarbijakorvis on tänavu enim kallinenud puu- ja köögiviljad, mille hinnad tõusid juulis aasta võrdluses vastavalt 15% ja 7,2%. Nende kaupade hinnad ei kerkinud ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes Euroopa riikides.
Toiduainete edasist hinnaarengut võib mõjutada ka asjaolu, et hinnalangus on maailmaturul viimastel kuudel jätkunud. Näiteks piimatooted odavnesid FAO (Food and Agriculture Organisation) andmetel juulis ühe kuuga 7%. Piimatoodete hinnad, mis tõusid viimastel aastatel suhteliselt kiiresti, on nüüd langenud taas 2009. aasta tasemele.
