07.02.2012 Autor: Tõnu Toompark
Sildid: Adaur, Eesti, firmad, kinnisvara, kinnisvarafirma, Kinnisvarakool, kinnisvaratehing, kinnisvaratehingud, maa, park, statist, statistika, tehing, tehingute arv, Tõnu Toompark, väärtus, vara
2011. a. tehti Eestis maa-ameti andmetel 41 855 kinnisvaratehingut. See teeb 1000 inimese kohta 31,2 tehingut ehk eelmisest aastast 1% võrra enam.
Kõige suurem kinnisvaratehingute oli eelmisel aastal Saaremaal. Seal tehti 1000 inimese kohta 64,0 tehingut. Hiiumaal oli tehingute arv 47,2 ja Läänemaal 44,0.
Harjumaa tehingute arv 1000 inimese kohta oli õigepisut üle Eesti keskmise ehk 32,0. Tartumaal tehti kinnisvaratehinguid 1000 inimese kohta 24,8 ja Pärnumaal 33,1.
Kinnisvaratehingute käive oli maa-ameti andmetel 2011. a. Eestis 1,76 miljardit eurot ehk 1316 eurot inimese kohta. Aastaga kasvas kinnisvaratehingute käive 19%.
Suurin kinnisvarakäive inimese kohta oli Harjumaal, kus see oli 2265 eurot. Käibelt järgmine maakond oli Saaremaa, kus kinnisvarakäive inimese kohta oli 1096 eurot.
Tartumaa kinnisvarakäive inimese kohta oli 1055 eurot ja Pärnumaal 903 eurot.
Tehingute arv 1000 elaniku kohta maakondades
Tehingute väärtus elaniku kohta maakondades, €
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.
06.02.2012 Autor: Siiri Maask
Sildid: arendajad, arendus, arhitekt, ehitis, ehitus, elamu, eluruumid, hotell, idee, Kalamaja, Kesklinn, kinnisvara, kokkuhoid, korte, korter, korterelamu, kortermaja, kvartal, let, linn, maa, maja, majad, omanik, ost, Rime Kinnisvara, RUS, Tallinn, tänav, trend, tulevik, uudis, uusarendus, väärtus, Vanalinn, vara
Tänu Kultuuripealinn Tallinn raames endisele rannapromenaadile rajatud “kultuurikilomeetrile” on Kalamaja uudistajate hulk oluliselt suurenenud. Seetõttu on nii mõnigi huviline avastanud võrratult omanäolise mereäärse ala. Retk kultuurikilomeetrit mööda Lennusadamani pakub tohutult üllatusi – rohelusse uppunud justkui uinunud aiad, huvitav arhitektuur ja idülliline vaade Tallinna lahele.
Nii mõnigi uudishimulik on peale Lennusadama ja Sõjasadamaga tutvumist jalutanud mööda nostalgiahõngulisi tänavaid avastama piirkonnas paiknevaid üllatusi ning pidanud tõdema, et Kalamaja on juba “avastatud” – ärksama meele ja tunnetusega kinnisvara-arendajate poolt ning mitte ainult……
Tallinna üks omanäolisemaid asumeid, Kalamaja, paikneb maa-alal Tallinna lahe ääres ning piirneb Kopli, Pelgulinna ja Vanalinnaga. Piirkonna kõige magusam ja kinnisvaraturul hinnatuim, merega piirnev ala, jääb Soo tänava, Salme tänava ja Kalasadama vahele.
Osaliselt kaldareljeefil asuv õdus piirkond (Suur ja Väike Patarei, Jahu, Küti, Köie, Suur Laagri, Väike Laagri, Noole tänavad) jääb Põhja puiestee poolt vaadates küllaltki peidetuks, kuna tänavavõrgustik on mere poole kaldu ja osa tänavatest (Võrgu, Kalasadama) jääb ranna-alale Kalasadama basseini varju.
Mitmed eri aegadel ehitatud eluruumid selles võõra silma eest varjatud piirkonnas on vahetanud viimaste kümnendite jooksul omanikke ning tänu korrastatud ja korrastamisel olevatele elamutele ning uusarendustele, on tunda on Kalamaja mereäärse ala uut hingamist…….
Alles hiljuti oli aeg, mil tänu piirkonna peamiselt militaarsele minevikule, räämas majade, korrastamata tänavate ja õuede tõttu oli piirkonna hinnatase suhteliselt madal, kuigi Vanalinn on lühikese jalutuskäigu kaugusel…..
Juba täna on olukord sootuks teine ning on hoogsalt välja arenemas üks Tallinna elitaarsemaid piirkondi – miljööväärtuslik ning merelähedane……
Patarei ümbruses võib leida väga eri aegadel ehitatud ja väga erinevas seisukorras elamuid, mis muudab ümbruse ülimalt omanäoliseks. Tänaseks on seal ka mitmeid hästi renoveerituid ja ümber ehitatud korterelamuid ning ka uusehitisi – nagu näiteks Domina hotell, Ilmarise kvartal, karakteriga kortermaja Noole 4, trendikas Art Depoo aadressil Jahu 12, modernne Reederi Residents ja peagi valmiv Uus-Kalamaja 10 korterelamu.
Ajani kuni nutikad uusarendajad oma teed Ilmarise kvartali tagusele alale polnud veel leidnud, oli nn. olemasolevate eluruumide hinnatase suhteliselt soodne võrreldes muude vanalinna ümbritsevate piirkondadega ning jäi ca 25 – 30% allapoole kesklinna hinnataset. Esimeste uusarendusena võib välja tuua väikese, kuid stiilse, kaldaastangul paikneva korterelamu Suur Patarei 16 ning komplektselt arendatud Ilmarise kvartali koos Domina hotelliga.
Tänaseks, kui arendajate rada Lennusadama läheduses on piltlikult öeldes “sisse tallatud”, on kvartali areng mõjunud ka eluruumide hinnatasemele, mis viimase aastaga on tugevalt kerkinud. Piirkonna omapäraks on ka kokkuhoidva kogukonna olemasolu, loodud on aktiivselt tegutsev Kalamaja selts, tekkinud piirkonna fänn – klubi.
Kinnisvaraturu seisukohalt annab Kalamaja kaldapealsele ja kaldaalusele kvartalile tugeva eelise ka kogu piirkonna arengu kontseptsiooni olemasolu, mille juhtmõtteks on mitmekihilise linnastruktuuri idee, piirkonna seos merega nii visuaalselt kui logistiliselt. Arengukava järgi on plaanis kogu piirkonna omapära säilitamine ja rõhutamine ning asukoha geograafiliste, linnaehituslike ja ajalooliste väärtuste jõuline esiletoomine, piirkonna omapära säilitamine ja rõhutamine. Kalamaja arengu kontseptsioonis on ette nähtud ka mitmed kalda-reljeefile rajatavad pargid ja rohealad ning vaatesektorid, et säiliks linna visuaalne ühendus merega.
Kogu piirkonna geograafiline asend, merele avatus ja kompleksse arengu kontseptsioon on selgeks märgiks piirkonnas täna paikneva ja tulevikus ehitatava/arendatava kinnisvara jääva väärtuse säilimiseks läbi aegade.
Siiri Maask
Rime Kinnisvara
Ilmunud on värske Pindi Kinnisvara turuülevaade, mis võtab kokku 01/2012 kinnisvaraturul toimunu.
Ülevaate saab alla laadida siit.
Autor: Kalle Virkus
Sildid: elekter, energiasääst, hind, hoone, investor, Kalle Virkus, Kesklinn, korter, Lasnamäe, maja, majad, majandus, pakkumine, Pärnu, Pirita, soojus, Tallinn, Tartu, teenus, teenused, tootlus, Uncategorized, üür, üürikorter, välisallikast
Viimastel päevadel on ilmunud ajakirjanduses paar artiklit sellest justkui oleks Eesti valmis üürikorterite turu arenemiseks ja üürimajade ehitamiseks. Mõnes osas ei saa kuidagi vastu vaielda – üürikorterite sektor on meiel elamumajanduses lausa olematu.
Sellist “kahe korteri lõksust” üürimisega välja pääseda püüdmist ei saa kuidagi omaette sektoriks nimetada. Täiesti loomulik oleks, et üürikorterite osa oleks kogu elamufondist mõnikümmend protsenti.
Aga kas on juba käes eraldi üürimajade ehitamiseks? Guugeldades leiab arvutusi sellest kas osta korter või rentida ja kui palju oleks olemasoleva korteri mõistlik üür. Alljärgnevalt proovin teha arvutuse selle koha pealt, kui kellelgi tekiks soov investeerida spetsiaalselt üürimiseks ehitatavatesse majadesse.
Oletame, et üürimaja ehitamise ruutmeetri omahind on 1000€. Hoone elueaks võtaks 50 aastat. Ühe Kanada allika põhjal läheb 50 aasta jooksul hoonesse 144% sellest ressursist, mis kulus hoone ehitamiseks. See siis tähendab, et ruutmeetri kulu hoone eluea jooksul on 2440€. Diskonteerima siinkohal ei hakka, sest lisanduv ressurss ei lisandu sujuvalt vaid mitmte “hüpete” kaupa ja ei hakka arvutust nii keeruliseks tegema.
Siit edasi võib arvata, et 50 aasta jooksul tahame saada igalt ruutmeetrilt tagasi 2440€, mis paari aritmeetilise tehte järel annab meile ~4,1€/m² kuus. Sellele numbrile liidame 6% tootlust ja 10% vakantsustasu, saame 4,8€/m² kuus. Selles numbris puuduvad igasugused teenused. Julgen arvata, et teenused nagu majahoidja ja raamatupidamine lähevad maksma 1 € ruutmeetri kohta kuus. Hind on jõudnud tasemele 5,8€/m² kuus. Sellele lisanduvad siis mitmesugused tarbimised – soojus, gaas, vesi, elekter aga see jäägu üürilise enda kanda.
Niisiis – 5,8€ ruutmeetri üür. See on vanas rahas ~90kr/m². Ühe keskmise 60m² korteri kuuüüriks tuleb seega (5400 kr või) ~350€.
Kas seda on vähe või palju ja kas ja kuhu tasub ehitada üürimaja, seda saab iga investor ise otsustada.
Eesti keskmine üüripakkumine 2011 aasta keskel oli 5,47€/m²
Lasnamäel oli see number napilt 4€/m², Tartus ja Pärnus veidi rohkem kui 6€/m² ja muudes eesti linnad märgatavalt vähem. (“Äripäev” 06.06.2011)
Praegu näib, et ehk tõepoolest on aeg üürimajade ehitamiseks Tallinna kesklinnas, Pirital, Kadriorus, Tartus ja Pärnus?
02.02.2012 Autor: Tõnu Toompark
Sildid: Andree Raid, Evi Hindpere, juriidika, Kinnisvara ABC, Kinnisvara ABC üürikoolitus, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, koolitus, kursus, maakler, Maila Moor, müügikoolitus, Tõnu Toompark, Uncategorized, välisallikast
Veel viimased päevad on võimalik registreerida end järgmisel esmaspäeval 06/02/2012 algavale koolitusele Kinnisvara ABC.
Koolitus Kinnisvara ABC jaguneb kaheks olulisemaks mooduliks.
Esimene moodul käsitleb peamiselt kinnisvaraturgu majanduslikust aspektis, samuti vaadeldakse selle raames maakleri tegevust.
Kinnisvara ABC koolituse esimese mooduli lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, maaklerbürii juht Andree Raid ja planeeringute spetsialist Marko Sula.
Koolituse teine moodul pühendab end juriidikale. Praktika näitab, et see on valdkond, mis vajab kinnisvaravaldkonnas kõige enam täiendkoolitust.
Juriidilise osa katab jurist ja koolitaja Evi Hindpere.
Lisakoolitused
Kinnisvara ABC kursusele järgneb üürikoolitus, kus vaadatakse lähemalt elamispindade üürivaldkonnaga seonduvaid nüansse. Üürikoolitus toimub 22/02/2012.
29/02/2012 toimub kinnisvara müügikoolitus, kus võtame läbi praktilised sammud, kuidas toimub kinnisvara müük.
Täpsem info ja registreerumine
Kontakt
Autor: Ingmar Saksing
Sildid: ehitus, kindlustus, kinnistu, kinnisvara, kodukindlustus, korter, Kuressaare, LVM Kinnisvara, maa, maja, majad, maksumus, Nõuanded, omanik, Pärnu, sisustus, tähelepanu, Tallinn, turuhind, välisallikast, vastutus
- Mida kodukindlustus hüvitab? Näiteks ei hüvita paljud kindlustused üleujutuskahjusid. Seda tüüpi riske tuleb eraldi kindlustada.
- Kui suures ulatuses nõuded hüvitatakse? Isegi kui kodukindlustus katab tekkinud kahju, võib hüvitis olla limiteeritud. Näiteks on kodusisustus lepingus kindlustatud summas, mis ei pruugi olla piisav asjade asendamiseks uutega.
- Milline on asendusmaksumus? Kui kodu on täielikult hävinud saad kindlustushüvitise ainult kokkulepitud ulatuses. Veendu, et oled sõlminud lepingu, mis vajadusel katab kahjud täielikult. Näiteks, kui kodu on kindlustatud 150 000 €´le, kuid selle taastamine maksab 180 000 €, siis hüvitatakse kahjud ainult 150 000 € ulatuses.
- Milline on tegelik turuhind? Tihti on tänane turuhind madalam, kui asendusmaksumus. Nii näiteks maksavad maamajad täna 50 .. 80% vähem nende ehitusmaksumusest. Vanemate maamajade puhul on see vahe veelgi suurem. Kahjude hüvitamisel võidakse lähtuda turuhinnast.
- Milline on vastutus? Tavaliselt katab kodukindlustus kindlustusjuhtumid, mis on seotud varaga. Samal ajal tasuks omanikuna mõelda ka juhtumitele, mis võivad aset leida kinnistul või olla sellest põhjustatud. Nii näiteks katab vastav kindlustus arstiabi-, õigusabi- ja kohtukulud või naaberkorterile tekitatud veekahjud.
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi
01.02.2012 Autor: Tõnu Toompark
Sildid: Eesti, firmad, kinnisvara, kinnisvarafirma, maa, maakler, park, Pindi Kinnisvara, Tõnu Toompark, üür, üüriturg, Uus Maa, vara
Käsitlesime 30/01/2012 raadiosaates Reporteritund üüriturul toimuvat.
Saadet juhtis Arp Müller. Osalesid Pindi Kinnisvara maakler Tiia Sooaluste, Uus Maa analüütik Risto Vähi ja kinnisvaraanalüütik ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.
Saade on kuulatav siit.
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu aastaülevaade Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal.
Tegemist on mahuka statistilise ülevaatega eelmise aasta kinnisvaraturul toimunu kohta.
Autor: Mart Saa
Sildid: aktsia, Arco Vara, buum, Eesti, hind, inflatsioon, intress, investeering, kasu, kinnisvara, kinnisvara ost, kinnisvarabüroo, korte, korter, kvaliteet, laen, laenud, linn, maa, maja, majandus, majanduslangus, mõis, nõudlus, ost, ostja, pank, pensionifondid, pensionisammas, raha, Rimi, soovid, tagatis, töö, tööd, tootlus, tulevik, üür, üürikorter, väärtus, Vanalinn, vara
Netipangas oma pensionifondide tootluse vaatamine on kurvakstegev kogemus ega sisenda just väga suurt optimismi pensionipõlves normaalse toimetuleku suhtes. Vaja on leida teisi võimalusi, et tagada endale täisväärtusliku elu jätkumine ka siis kui enam tööd ei tee.
Üheks 
varaklassiks, kuhu pikemat perspektiivi silmas pidades mõistlik investeerida, on kinnisvara. Usun seda sellepärast et…
Tänane madalseisus turg annab head võimalused soodsa hinnaga kvaliteetset kinnisvara osta. Enamasti, nagu näitab ka Eesti lähiajalugu, ostavad inimesed buumi ajal ning sellele järgneva languse tõttu langeb ka ostetud vara väärtus, millega koos ka selle varaklassi maine. Tulevikku vaadates ja uskudes majanduse tsüklilisust, on aga võimalus targalt tegutseda ja võita turuhinna tõusuga kas kesk- või pikas perspektiivis.
Kinnisvara ei pea lihtsalt passiivselt omama, vaid selle saab vahepealsel ajal enda kasuks teenima panna. Tootlused ei ole Eestis küll liiga kõrged, jäädes 3-5% vahele, kuid samas on nõudlus üürikorterite järgi ajas vaid kasvanud ning kehvadel aegadel saab ka paremat üürihinda küsida
Investeerides pikemalt ja mõeldes lastele pärandamisele või endale pensionisambaks, saab müügiaega valida ise ja realiseerida vara siis, kui turg on tõusus. Küll ei ole head hinda soovides müügiprotsess kiire, kuid samas kiirel raha vajadusel saab soodsamalt müües ka kinnisvara kiirelt realiseerida. Turul on alati ostjaid soodsale varale
Kui vahepealsel ajal on soov laenu võtta, siis kinnisvara on heaks tagatiseks pankadele ning laenuintressid on soodsamad , kui mõnel teisel tagatisel laenates.
Paigutades raha vanalinna korterisse või väärtuslikku maatükki, on see kohati isegi kindlam investeering kui aktsia või kuld, kuna seda saab kas reaalselt kasutada ja ka raha teenima panna igakuiselt või maatükina väärtuse tõusus oodata. Vanalinna meil juurde ei ehitata, ka maad juurde ei teki ja seega nende väärtus säilib hästi. See kehtib muidugi väärtusliku krundi puhul mere ääres, looduslikult muidu omanäolises kohas.
Oluline nüanss, mis meid ilmselt peagi hirmutama hakkab – inflatsioon! Kui investeerida kinnisvarasse, siis tugev inflatsioon tõstab selle investeeringu väärtust veelgi ning ka laenud muutuvad odavamaks, kui investeering teha laenu abiga. Tänaseks on majanduslanguse järgne odav raha taas kallinenud ja ilmselt kallineb veelgi. Inflatsiooni ootuses või kartuses kinnisvarasse investeerimine oleks mõistlik tegevus igal juhul.
Mart Saa
Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige
EKFL juhatuse aseesimees
31.01.2012 Autor: Tõnu Toompark
Sildid: DTZ, Eesti, ehitus, firmad, kindlustunne, kindlustus, kinnisvara, klient, stabiilsus, teenus, vastutus
Alates 2012. aasta jaanuarist on DTZ Kinnisvaraekspert esimene ettevõte Eestis, kellele on antud RICS-i tunnustus.
RICS asutati 1868. aastal eesmärgiga tõsta kutsealast pädevust maa, kinnisvara ning ehituse valdkonnas. RICS on kehtestanud kõikidele
firmadele, kes soovivad nendega liituda järgimiseks viis põhimõtet:
- proportsionaalsus
- vastutus, aruandekohustus
- järjepidevus, stabiilsus
- eesmärgistatud tegevus
- läbipaistvus
Firmad ja isikud, kes kasutavad RICS-i tunnustusega kinnisvaraettevõtte teenuseid võivad olla kindlad, et töid on teostavad oma ala parimad
asjatundjad, kes on tõestanud oma pädevust rahvusvahelise komisjoni ees ning kohustuvad järgima rangeid eetikareegleid. RICS-i tunnustus
antakse üksnes neile ettevõtetele, kelle töökorraldas ja juhtimissüsteem vastavad RICS-i nõuetele.
Kui ettevõtte teenuste osas peaks siiski
esinema pretentsioone, toimub nende lahendamine kindlate reeglite alusel, mh on võimalik kaebusega pöörduda ka RICS-i peakontorisse.
RICS-i tunnustusega ettevõtte klientidele lisab kindlustunnet, et ettevõtte tegevus on kaetud vastutuskindlustusega.
RICS on maailmas kõige enam tunnustatud kinnisvaraala asjatundjaid ja ettevõtteid ühendav organisatsioon. Tänaseks tegutseb RICS-s 140 riigis üle maailma.
