20. sajandi algul elas linnades ca: 14 % inimestest, kuid tänasel päeval läheneb see arv 60 %-le. On toimunud tõeline migratsioon maapiirkondadest, mille tagajärjel linnadesse elamine asumine tingib üha rohkem vajadust uute elamute, hoonete ja miks ka mitte uute prügilate järele.

Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkem tolmu ja tahma, mistõttu näiteks linnakalmistuid võiks nimetada tõelisteks värske õhu oaasideks. Seda protsessi nimetatakse
urbaniseerumiseks, mida võib ka tinglikult nimetada kinniseks kommuuniks, kus kehtivad kindlad reeglid ja tavad. Ühe näitena võiks tuua endast eduka inimese kuvandi loomine, mis tagab teatud positsiooni kommuunis.

Paraku majanduskriis, mida Eestis tuntakse MASU nime all on sundinud kodanike hindama ümber üldtunnustatuid reegleid ja suunama pilke üha rohkem kommuunist väljapoole, vaatama rohkem enda sisse ja otsima väärtusi, mis on palju püsivamad, kui kuvandid mida me ise endale oleme välja mõelnud.

Võtame kasvõi Muhu saare, mis märgiti ära maailma 10 parema saare seas. Tähelepanu väärib ka saare tunnuslause: „Muhu – saar, kus aeg puhkab“.

Märksõnaks võiks olla maalähedus ja naturaalsus.

Aeg ongi see, mida me kõik vajame, kasvõi selleks et koguda energiat uute ideede ammutamiseks või siis töövõitude saavutamiseks.

Oleme oma olemuselt individualistid ja urbaniseerumine on vastuolus meie iseloomuga. Seda kinnitavad faktid, mis väljenduvad siseturismi pidevas kasvus.

Peagi saabub kevad ja algab uus puhkuste hooaeg ning linnainimeste pilgud pöörduvad jällegi linnast välja. Kevad on ka aeg, kus tuleb teha otsuseid, kas soetada suvila või üürida maakodu. Otsuseid tuleb ilmselt teha lähtuvalt rahalistest võimalustest, kuid üks on selge Eestimaa algühikuks oli, on ja jääb küla.

Ja mis põhiline, üritame vältida ülelinnastumist, sest muidu ei ole kaugel aeg, kus linnades tekivad agulid ja slummid.

Artikli autor on Marek Kerna, Grand Kinnisvara juhatuse liige.

Suurima osa kinnisvaratehingute osapoolteks on nii ostja, kui müüja poole pealt maa-ameti andmetel eraisikud.

Kinnisvaramüüjatest on eraisikud 51%, kuid nende müügitehingute väärtus moodustab kogu tehingute väärtusest 38%. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest müüjatega tehinguid on kogu tehingute arvust 34%, kuid tehingute väärtusest 51%.

Ostjatest on eraisikud 60% tehingutes, eraõiguslikud juriidilised isikud 26%.

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on juba kolmandat nädalat järjest püsinud 64 punkti peal. Aastaga on indeks 80 punkti pealt kukkunud 20%.

Samas ei saa mööda vaadata faktist, et ühe punkti laiuses kõikumisvahemikus on KV.EE indeks püsinud nüüdseks juba pea neli kuud.

Absoluuthindades on elamispindade keskmine pakkumishind portaali KV.EE andmetel jäänud aastataguse 16 400 krooni asemel tänaseks 13 150 krooni peale pidama.

Pakkumishindade indeksi stabiilsus annab selge märgi, et elamispindade müüjad on saavutanud sisemise kindluse, et enam ei ole vaja pakkumishindu langetada – ostja leiab olemasolevaltki hinnatasemelt.

Edasine hinnalangus paistaks atraktiivne kinnisvaraspekulantide ja teiste turule esmakordselt sisenejate seisukohast.

Samas peab mõistlik hinnatase arvestama ka kinnisvara tootmiseks vajalike kuludega ja andma võimaluse kinnisvaraarendusest kasumit teenida.

Vastasel korral elamuarendus peatub (nagu see tänaseks praktiliselt on juba juhtunud) ning seeläbi läbi hoonete amortiseerumise olemasolevate elamispindade keskmine kvaliteet halveneb.

Loomulikult peab mõistlik kinnisvara hinnatase arvestama ka nõudluse poolega. Nõudluse poole pealt vaadates on elanike ostujõud üsna mõistlikul tasemel ületades buumiaegset pea kaks korda.

Võib üsna kindlalt arvata, et hindade stabiliseerumine annab võimaluse peatselt tunda tugevat jalgealust, mis annaks taas võimaluse stabiilseks kinnisvara hinnatõusuks. Stabiilne hinnatõus on igal juhul positiivne. Buumiaegsed äkilised tõusud või kriisiaegsed äkilised langused on turu tervist pärssivad.

Kinnisvara hinnatõusu juures võiks tõmmata paralleeli inflatsiooniga ehk üldise hinnataseme tõusuga. Mõistlikul määral inflatsioon on majandus ergutav. Liiga madala või liiga kõrge taseme puhul muutub hinnatõus majandust pärssivaks.

KV.EE Indeksi graafik

Makromajanduse üldised trendid

Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid üldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse näol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspäraselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist võis täheldada ka SKP languse aeglustumist, mil see jõudis mullusega võrreldes 15,6% piirile. Aasta neljandas kvartalis oli SKP languseks 9,4% ning aasta keskmiseks languseks võrreldes 2008. aastaga oli 14%, vastates seega Eesti Panga sügisel avaldatud majandusprognoosile.

Tarbijahinnaindeks tõusis Statistikaameti andmetel detsembris 0,1% võrreldes novembriga ning langes 1,7% võrreldes 2008. aasta detsembriga. Novembris 2009 täitis Eesti ka Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Eesti Panga hinnangul täidab Eesti kevadel toimuva korralise hindamise ajal kõik Maastrichti kriteeriumid, mis tähendab, et euro-ootus võib endaga kaasa tuua kinnisvaraturu mõningase elavnemise.

Kuigi baasintressimäärad olid 2009. aasta lõpuks madalad, lükkasid ettevõtted ja eraisikud investeerimis- ja tarbimisotsuseid edasi. Kuna sise- ja välismaine nõudlus oli madal, kasutasid majapidamised ja ettevõtted eelkõige sisemisi reserve, piirasid tarbimist ning olid investeerimisotsustega ettevaatlikud. Hoolimata sellest säilis turul konkurentsivõimelisus ning võrreldes aasta esimese poolega võis märgata stabiliseerumist ka finantssektoris.

Lühiülevaade kinnisvaraturust 2009. aastal

2009. aastal teostati 26 464 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on ligikaudu 23% madalam võrreldes aastaga 2008. Tugevat langustrendi võis täheldada ka hindade puhul: kui 2008. aastal oli keskmiseks ostu-müügitehingu maksumuseks 988 000 krooni, siis 2009. aastal oli sama näitaja 681 000 krooni. Hinnad langesid niisiis ligi 31%, jõudes samasse hinnaklassi 2004. aasta keskmiste müügihindadega.

Tehingud elamispindadega ning keskmised hinnad

Korteriomanditega teostati 2009. aastal kümnes Eesti suuremas linnas Maa-ameti detsembrikuu andmetel kokku 6411 ostu-müügitehingut. Neist suurem osa leidis aset Tallinnas, kus tehti 4384 tehingut, mis on 34% vähem kui aastal 2008. Tallinnale järgnesid Tartu 768 tehingu ja 47%-lise langusega ning Narva 424 tehingu ja 19%-lise langusega. Enim langes korteritehingute arv Paides ja Viljandis, vastavalt 74% ja 54%. Kõrgeimad keskmised ruutmeetrihinnad olid ootuspäraselt Tallinnas ja Tartus, kus keskmised hinnad olid vastavalt 13 622 EEK/m² ja 11 667 EEK/m², hinnalangus võrreldes aastaga 2008. oli vastavalt 37% ja 33%. Enim odavnesid korterid Narvas ja Paides, kus keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli vastavalt 4969 EEK ja 4804 EEK, langus võrreldes aastaga 2008 oli antud linnades vastavalt 53% ja 46%.

Eramutega teostati üheksas maakonnas eelmise aasta 11 kuu jooksul 1779 ostu-müügitehingut, suurem osa neist leidis aset Harjumaal. Hoonestatud elamumaadega teostatud tehingute keskmised hinnad langesid Harjumaal 2009. aasta jooksul märgatavalt. Kui aasta esimeses kvartalis oli keskmiseks tehinguhinnaks 2,36 mln krooni, siis teises kvartalis oli see näitaja 1,75 mln krooni ja kolmandas 1,43 mln krooni. Keskmiseks languseks võrreldes 2008. aastaga oli 27%.

Harjumaal võis aasta teises pooles täheldada korteritehingute arvu püsivat tõusu. 2009. aasta kolmandas kvartalis tehti Harjumaal 1630 ostu-müügitehingut, mis on 53% rohkem kui esimeses kvartalis, ent 20% vähem kui samas kvartalis aasta varem. Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 690 000 krooni, mis on 25% vähem kui esimeses kvartalis. Tehingute arv jõudis 2008. aasta tasemele, ent hinnad langesid samale tasemele, mis 2005. aastal. Sama trendi võis märgata Tallinna linnas, kus tehingute arv tõusis, ent hinnad langesid ligi 25%. Hinnad langesid eelkõige järelturu ja kehvema kvaliteediga korteritel. Uutel korteritel võis täheldada aasta viimases kvartalis hinnalanguse peatumist.

Kuna viimase aasta jooksul pole Tallinnasse uusi kortereid praktiliselt juurde ehitatud ja enne 2010. aasta lõppu pole elamuturule ka midagi lisandumas, siis on paremad pinnad juba müüdud ja uued korterid muutumas defitsiidiks. See aga tähendab, et uute elamispindade puhul pole enam vaja hindasid langetada, pigem võivad need hakata hoopis tasapisi kerkima.

Tartumaal oli languses nii korteritehingute arv kui ka keskmine ruutmeetrihind. Aasta jooksul sõlmiti 772 ostu-müügitehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 11 660 krooni, võrreldes 2008. aastaga on tehingute arv langenud 45% ning hind 33%.

Pärnumaal võis täheldada sarnast trendi Tartumaaga. Ostu-müügitehinguid teostati varasemast vähem, müügiperioodid pikenesid ning müügis olevate korterite hulk suurenes. Korterite tehinguhinnad on võrreldes eelneva aastaga langenud kuni 50%

Viljandimaal langesid korterite hinnad võrreldes aasta algusega 10-20%. Rohkem langesid halvemas seisukorras olevate korterite hinnad, kuna pakkumiste rohkuse tõttu on nõudlus nende järele vähenenud. Renoveeritud korterite hinnad langesid vähem. Enim oli nõudlust korterite järele hinnavahemikus 5000-7000 EEK/m².

Läänemaal oli hinnalangus ca 15%. Võrreldes esimese kvartaliga tõusis kolmandas kvartalis tehingute arv 13-lt 27-le. Võrreldes 2008. aastaga oli müügiperiood oluliselt pikenenud.

Virumaal I ja II kvartalis toimus võrdlemisi suur hinna langus ning huvi kinnisvaratehingute vastu oli madal, nappis investeeringuid. Eriti drastiline oli olukord Ida-Virumaal, kus paljud tehingus jäid ostjate likviidsus probleemide tõttu sooritamata. Aasta teisel poolel hinnalangus aeglustus ja piirkonniti kasvas huvi ka kinnisvaratehingute vastu.

Teisi maakondi iseloomustas eelkõige suhteliselt madal tehingute arv, müügiperioodi tuntuv pikenemine ning jätkuv hindade langus.

Järeldused 2009. aastal valitsenud trendidest ja väljavaated käesolevaks aastaks

Kuna korteriomandite tehingute arv on viimased kolm kvartalit olnud tõusuteel, võib sellest välja lugeda lootust elamispindade turu aktiveerumisele. Kuigi inimeste finantsvõimalused on piiratumad kui varem, eelkõige palkade kärpimisest tingituna, on ka hinnad muutunud varasemast märksa taskukohasemaks. Seetõttu võib 2010. aastaks prognoosida elamispindade turu stabiliseerumist mõõdukas tempos ning väljumist nn kriisi mentaliteedist, et „kõik läheb veelgi odavamaks ja ootame veel“. Just praegu on parim aeg püsiväärtusliku kinnisvara soetamiseks!

Varasemaga võrreldes on kinnisvara ostja muutunud teadlikumaks. Majanduslangus on kinnisvaraturgu oluliselt puhastanud. Inimesed loevad rohkem raha ja tahavad selle eest saada kvaliteetset kaupa. Odavate „papist paleede“ aeg on läbi. Asukohale lisaks mängivad uute objektide puhul järjest enam rolli madalad haldus- ja küttekulud, energiasäästlikus ja kinnisvarafirmade ning arendajate poolt pakutavad garantiid.

Tänane euribori tase on laenuvõtjale väga soodne ja pankade soov taas laenu anda tõusnud, küll aga on pangad oma riskimarginaale tõstnud. Kuna hoiuste intressid on viimase poole aasta jooksul tublisti langenud, siis pole raha kogumine pangaarvele enam kuigi atraktiivne, investeerimine kinnisvarasse on märksa tulutoovam.

Artikli autor on Mart Saa, Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige

Mis on kinnisvaraarendus? Mis on turundus? Kinnisvaraarendaja – küsi neid küsimusi oma ettevõtte töötajatelt.

Sa vajad kiiret abi, kui:

• enamus ei ütle, et kinnisvaraarendus on kinnisvarale väärtuse lisamine;
• enamus ei ütle, et turundus on tarbija vajaduste rahuldamine (või midagi analoogset, mis põhineb tarbijate vajadustel), vaid sonib midagi napist reklaamieelarvest.

Sul on vaja terviklikku lähenemist kinnisvaraarendusprojektile alates selle loomisest kuni mahamüümiseni. Ja veel natuke enamgi. Muidu ei ole Sa karmis konkurentsivõitluses ellujääjate poolel.

Miks ma saan Sind aidata, sest:

• olen kirjutanud magistritöö korterelamute turundusest. A-st kuni O-ni ja veel natuke laiemalt;
• olen andnud kinnisvaraturunduse loenguid Tallinna Tehnikaülikooli magistrandidele juba neli aastat;
• oman aastatepikkust praktilist kogemus ja tugevat teoreetilist baasi kinnisvara / turunduse / müügi / koolituse valdkonnas.

Seetõttu pakun Sulle, kinnisvaraarendaja, 4-päevast ettevõttesisest elamispindadele orienteeritud kinnisvaraturunduse koolitust, mis aitab:

• ettevõtte töötajatel mõista, turunduse tarbijakeskseid lähteprintsiipe;
• läheneda kinnisvaraarendusprotsessile ja -projektile terviklikuna alustades krundihankest kuni müügikorralduseni (ja veel enam);
• luua kava, mis reaalselt annab võimaluse projekti realiseerimiseks parimatel tingimustel.

Koolitus on suunatud eelkõige:

• arendusprotsessi kui terviku eest vastutavatele inimestele;
• turundusjuhtidele ja -spetsialistidele;
• projektijuhtidele;
• maakleritele ja müügimeestele.

Kinnisvaraturunduse koolitus kestab 4 päeva, iga päev teeme 4 tundi tööd. Koolitus toimub vestlusringis, kus teoreetilise baasi külge seome ettevõtte enda ja konkurentide parima praktika. Viimasel koolituse päeval analüüsime praktiliset tööd juba olemasoleva või planeeritava projekti parima realiseerimise teemal.

Kinnisvaraarendaja! Palun helista mulle kohe +372 525 9703 või saada meil tonu@adaur.ee ja paneme asjad paika, et Sa saaksid järgmiseks tõusuks varakult valmis olla!

Ilmunud on Goodson & Red ja Tõnu Toomparki koostöös valminud Tallinna kesklinna kinnisvaraturu ülevaade.

Ülevaade keskendub eelkõige Tallinna kesklinna üüriturule.

Ülevaade tõdeb, et raskused majanduselus on vähendanud kinnisvara ostu-müügitehingute hulka ning karmistunud laenutingimused on suunanud hulga kliente üüriturule. Üha enam inimesi mõistab, et hinnatõusude ja -languste riskide maandamiseks on üürikorter väga sobilik variant ning et kodu ei pea kindlasti ise omama.

Üüripakkumiste hulk on vaikselt vähenemas, kuid see võib olla vaikus enne tormi. Põhja jõudnud ostu-müügihinnad on aktiveerinud kinnisvarainvestoreid, kes plaanivad eeloleva hinnatõusu ootuses elamispindadesse investeerida. See võib pakkumist suurendada nii üksikpakkumiste, kui ka kogu arendusprojekti üüriturule ilmumise läbi.

Pidurduva langusega üürikorterite pakkumishinnad ja aktiivne turg annavad tunnustust, et lisaks ostu-müügihindadele võime rääkida ka üürihindade põhja saavutamisest. Üha enam kortereid on võimalik üürile anda pakkumishinnaga, st hinda alla kauplemata. Üha enamatele üürikorteritele on mitu soovijat.

Korterite väljaüürimise kasumlikkus jääb endiselt toetuma eelkõige ootusele, et väljaüüritava korter väärtus kasvab. Väljaüürimisest tulenev rahavoog on täiendav ressurss, mis peab aitama katta jooksvad kulud.

Eestit kui investeerimiskeskkonda on oluliselt mõjutamas euroga liitumise palavik. Senised signaalid on selles osas positiivsed, mis lubavad, et uuest 2011. aastast tõepoolest euro Eestis käibele tuleb. Senised signaalib lubavad ka seda, et euro vahetuskursiks tuleb seni fikseerituna püsinud 15,6466 krooni. Siiski peab arvestama, et Eesti euroga liitumine ja liitumiskurss saavad selgeks 2009. aasta keskel.

Ülevaade on võimalik alla laadida:
100223_turuylevaade_tallinna-kinnisvara-q1-2010_web190210.pdf

Mullu märtsis vedasime Enn Tosso’ga kihla, kas 2010. a. Tallinna korteriomanditehingute mediaanhind on 2009. a. tasemest kõrgemal või madalamal.

Minu väide oli, et 2010. aasta hinnatase jääb 2009. aastale alla. Enn väitis vastupidist.

2009. a. märtsis tehtud Tallinna korteriomanditehingute ruutmeetri mediaanhind oli 14 153 krooni.

Ajaliselt oli tegemist majanduse ehk isegi kõige raskema momendiga. 2009. aasta esimese kvartali lõpp oli aeg, kus kõiksugu kindlustundeindikaatorid olid kõigi aegade madalaimatel tasemetel.

Pankurid rääkisid sel ajal seminaridel numbrite asemel luuletusi – keegi lihtsalt ei osanud prognoosida, mis aasta asemel isegi paari nädala pärast üllatuse võib tuua.

Tööpuudus oli jõudsalt kasvamas ja kinnisvaratehingute arv oli rekordiliselt madal. Hinnad olid elamispindade turul aasta tagasi veel väga selges languses. Turul ei olnud ühtegi optimismi sisendavat märki.

Nii ei olnud raske vastu võtta kihlvedu kinnisvarahindade liikumise suuna osas. Seda veel eriti põhjustel, et aasta tagasi puudus vähimgi baas, mis oleks andnud põhjuse isegi hindade stabiliseerumiseks.

Tänase seisuga on maa-ameti andmeil Tallinna korteriomanditehingute mediaanhind 12 383 krooni ehk aastatagusest märtsist ~13% allpool.

On ehk pisut ajast ettetõttamine kuulutada märtsi kuu baasil tehtud kihlvedu juba täna lõppenuks, kuid olgem ausad – ühe kuuga hinnatase siiski vaevalt sedavõrd tõuseb, et eelmist aastat ületada. Tänasest aga aasta edasi prognoose teha on juba märksa raskem.

Artikkel ilmus 22/02/2010 portaalis Ehitusuudised.net.

Tänasel kinnisvaraturul on hulk selgeid märke turu tõusule pöördumisest. Erinevad kinnisvaraturu sektorid on küll erinevates faasides, kuid elamispindade turu elavnemine annab selged märgid sellest, et muudel turusektoritelgi on võimalus raskustest välja rabeleda.

Täna on investeerimiseks õige aeg, sest raha kinnisvarainvesteeringuteks on raskesti kättesaadav, töötus on kõrge ning välisinvestorid on veel ettevaatlikud.

Pangad ei anna raha

Kinnisvarasse investeerimine eeldab tavapäraselt finantsvõimendust. Suurte summade väljakäimine on keeruline. Pangad ei ole eilsete riskide pärast täna veel väga valmis kinnisvarainvesteeringuid pangalaenuga toetama.

Sel põhjusel on raha omanikel oluline konkurentsieelis kinnisvarainvesteeringute tegemisel. Raha omamine annab võimaluse operatiivsete otsuste tegemiseks ning kiiresti soodsatele pakkumistele reageerimiseks.

Tööpuudus toob turule unikaalseid pakkumisi

Kõrge tööpuudus on loonud olukorra, kus pakkumises on hulk kinnisvaraobjekte, peamiselt elamispindu, mille müümisega on müüjatel kiire. Kiire müük tähendab tavapäraselt turu keskmisest tasemest soodsamaid hindu.

Ühest küljest võib hättasattunud inimese pakkumist aktsepteerimine tunduda omakasupüüdliku inimese ärakasutamine. Teine võimalus sellele vaadata on anda inimestele võimalus probleemidest välja rabeleda, et mitte lasta neil eskaleeruda.

Kõrge töötuse määr ja madal tarbijate kindlustunne on toonud kinnisvaraturule hulga heade investeerimisobjektide pakkumisi, mis endisaegsetel „headel aegadel“ müüdi eelkõige suust-suhu põhineva info baasil.

Välisinvestorid on stardivalmis

Välisinvestorid on aktiveerumas, kuid siiski ostuotsute tegemisel ettevaatlikud. Üheks ettevaatlikkuse barjääriks on euro-ootus. Kui euro siiski kindlalt järgmise aasta algusest tuleb, siis võib eeldada täiendavate rahamasside investeeringute seisukohast turvalisemasse Eestisse voolamist.

Välisinvestorite usalduse kasvu üheks aluseks on ka Eesti majanduse jalgadele maandumine, mis eeldatavasti leiab aset käesoleva aasta nullilähedase majanduskasvu saavutamisel. Investorite seisukohast on tähtis kohal olla enne teisi.

Ostumoment sõltub hinnangutest

Öeldakse, et kõige pimedam on enne koidikut. Tänased negatiivsed aspektid näitavad nii meile, kuid ka pikemate ja põhjalikema kogemustega piiritagustele investoritele, et täna on õige aeg investeeringuteturule sisenemiseks.

Ostuekspress OÜ näeb elamispindade turul esimesi tõsiseid positiivseid märke. Need annavad põhjust arvata, et muudki kinnisvaraturu segmendid leiavad ühel momendil võime taastumiseks.

Vaevalt küll see taastumine saab olla kiire protsess, mis päädib 2005.-2006. aastast tuttava hinnatõusuga, kuid seda oleksi liiga palju tahta.

Näeme, et täna on kinnisvarainvesteeringute turule sisenemisel olulised konkurentsieelised ning sellist turukonjunktuuri on mõistlik ära kasutada nii kinnisvarainvestoritel, kui investeeringute vahendajatel.

Ostuekspress OÜ on 2007. a asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb kinnisvarasse investeerimisega, investeeringute vahendamisega ja kinnisvarainvestorite esindamisega.

Artikli autor on Raivo Juhanson, Ostuekspress OÜ juhatuse liige.

Näeme aadressil KV.EE!

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jäänud juba kolmandat järjestikkust kuud püsima ühe punkti laiusesse vahemiku. Tänase seisuga näitab KV.EE indeks 63,9 punkti taset.

Aastataguse ajaga on indeks siiski langenud 21%. Pakkumishindade tipust 2007. aasta kevadel on indeksi langus 41%.

Ei maksa ehk korratagi mõtet, et indeks on stabiliseerunud ja see võib tähendada hinnalanguse lõppu ka pakkumise poole pealt.

Küll tasub tähelepanu pöörata elamispindade pakkumiste arvu järjekindlale vähenemisele.

Tänase seisuga on portaalis KV.EE suurusjärk 17250 pakkumist. See on aastatagusest 18% vähem. Poole aastaga on pakkumiste arv vähenenud 8% võrra.

Elamispindade pakkumiste arv suurenes kinnisvarabuumi ajal ja buumi lõppedes kuni 2008. aasta oktoobrini. Alates sellest ajast on portaalis KV.EE pakkumiste arv pea sirgjooneliselt vähenenud.

Kindlasti on osaline pakkumiste arvu vähenemine tingitud nõrgemate maaklerite turult lahkumisest ning sellest tingitud dubleerivate pakkumiste arvu vähenemises. See oli pakkumiste arvu vähenemise põhjuseks aasta tagasi.

Täna on pakkumiste arvu vähenemisel aga hoopis teised põhjused.

Lootus, et oleme jõudnud kinnisvaraturu hinnapõhja paneb kinnisvaraomanike müügiotsust edasi lükkama. Seda teevad loomulikult ainult need, kel müügiotsuse edasilükkamise võimalus on.

Järjest enam tundub, et euro on tulemas meile lähemale, kui kunagi varem. Euro-lootus süstib positivismi, mis börsiindeksit mitmeid kümneid protsente on kasvatanud. Arvata, et kinnisvaraturg jääb neist emotsioonidest täiesti puutumatuks, on naiivne.

Olen kaugel sellest, et ootaksin tagasi 2004.-2006. aasta defitsiidiaegu elamispindade turule. Siiski tuleb tunnistada, et 2008.-2009. aastat iseloomustab elamispindade ülepakkumine. Nüüd on pakkumiste arv normaliseerumas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et elamispindade turul on mitmeid näitajaid, et selle tervis on selgelt paranemise teel.

Elamispindade sektor on teiste kinnisvaraturu sektorite seas esimene, mis kriisist toimub. Sellekohased märgid lubavad, et peatselt võiks olla järjekord järgmiste turusektorite käes.

KV.EE Indeksi graafik