Samal ajal langes kaupade jaemüügikäive 16% võrra jõudes 15 miljardi kroonini.

Jaemüügi mahuindeks jõudis 2009. a. II kvartalis 120 punktini ehk samale tasemele, kus indeks oli kolm aastat tagasi 2006. a. II kvartalis.

Langevad palgad, (loodetavasti stabiliseeruv) töötusemäär ja jätkuv tarbijate ebakindlus lubavad eeldada, et jae- ja hulgimüüg kasvule pöördumisega läheb aega ning see ei jää 2009. aastasse.

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni aastate lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: Kaupade jae- ja hulgimüük 2008. a. III kvartalis kasvas tagasihoidlikult
02.02.2009 2008. a. III kvartalis oli kaupade jae- ja hulgimüügi kasv enam kui tagasihoidlik. Kaupu müüdi vaid paar protsenti enam, kui aasta varem. Arvestades vahepealset suurt inflatsiooni tuleb tõdeda, et kaupade ...
Statistika: jae- ja hulgimüük
06.04.2009 2008. aastal oli kaupade jae- ja hulgimüügi mahuks 168 miljardit krooni. Üle pikkade aastate on kaupade jae- ja hulgimüügi number eelmisest aastast väiksem. Viimati toimus aasta baasil langus 2001. aastal, ...
Statistika: jae- ja hulgimüük
20.07.2009 2009. a. I kvartali kaupade hulgimüügi käive oli statistikaameti andmetel 27,5 miljardit krooni. See on 30% vähem, kui eelmise aasta I kvartalis. Kaupade jaemüük langes märksa vähem - kõigest 15% langedes ...

Kaupade jaemüük langes märksa vähem – kõigest 15% langedes 13,8 miljardi kroonini. Sel tasemel oli kaupade jaemüük viimati 2006. aastal.

Vähenev jae- ja hulgimüügi käive tähendab ilmselget survet müügi edendamisele hindade langetamise teel. Kinnisvaraturu vaatenurga alt vaadatuna tähendab müügikäivete vähenemine seda, et tõenäoliselt satuvad mitmedki kauplejad raskustesse.

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: jae- ja hulgimüük
06.04.2009 2008. aastal oli kaupade jae- ja hulgimüügi mahuks 168 miljardit krooni. Üle pikkade aastate on kaupade jae- ja hulgimüügi number eelmisest aastast väiksem. Viimati toimus aasta baasil langus 2001. aastal, ...
Statistika: Kaupade jae- ja hulgimüük 2008. a. III kvartalis kasvas tagasihoidlikult
02.02.2009 2008. a. III kvartalis oli kaupade jae- ja hulgimüügi kasv enam kui tagasihoidlik. Kaupu müüdi vaid paar protsenti enam, kui aasta varem. Arvestades vahepealset suurt inflatsiooni tuleb tõdeda, et kaupade ...
Statistika: Jae- ja hulgimüük napilt plussis
28.07.2008 2008. aasta I kvartali jae- ja hulgimüük ületab napilt aastatagust. See näitab selgelt, et jae- ja hulgikaubanduse käibed on kokku tõmbumas. Viimane on põhjustatud majanduskeskkonna ebakindlusest. Languse suunas liikuv majanduskasv ...

Uudiskiri on saadaval eesti, vene ja inglise keeles.

Seonduvad postitused:
Тоомпарк: недвижимость не покупают по двум причинам
07.05.2009 На пресс-конференции, организованной по поводу презентации обзора рынка KV.EE, Тыну Тоомпарк сказал, что люди не покупают недвижимость, поскольку не знают, что с ними будет завтра. «Люди не покупают сегодня недвижимость в ...
Re&Solution: Bürooruumide turg Balti riikides
23.04.2009 Järgneb finants- ja kinnisvaraga tegeleva nõustamisfirma Re&Solution'i kontoripindade uudiskiri. Dialoog aitab leida mõlemale poolele kasulikku lahendust Üks praeguse majanduskriisiga kaasnevaid positiivseid jooni on see, et kriis muutis paljud kinnisvaraturu varjatud probleemid nähtavaks. ...
Re&Solution: Eesti kvaliteetkinnisvara on muutumas välisinvestoritele atraktiivseks
31.03.2009 Re&Solution: Eesti kvaliteetkinnisvara on muutumas välisinvestoritele atraktiivseks Balti ärikinnisvara küllastunud turul võivad mõned sektorid juba tekitada huvi välisinvestorites, näiteks on üsna heas seisukorras laohoonete turg, leidis oma analüüsis piirkonna juhtiv kinnisvara ...

Jaemüügi mahuindeks jõudis 2008. a. IV kvartalis 230 punktile ehk aastatagusest 7,6% madalamal.

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni aastate lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: Kaupade jae- ja hulgimüük 2008. a. III kvartalis kasvas tagasihoidlikult
02.02.2009 2008. a. III kvartalis oli kaupade jae- ja hulgimüügi kasv enam kui tagasihoidlik. Kaupu müüdi vaid paar protsenti enam, kui aasta varem. Arvestades vahepealset suurt inflatsiooni tuleb tõdeda, et kaupade ...
Statistika: jae- ja hulgimüük
10.04.2008 Jae- ja hulgimüük näitasid 2007. aastal tugevat tõusu. Hulgimüügi mahud suurenesid aastaga 30%. Jaemüügi puhul jäi kasv napimaks - "kõigest" 20 protsenti. Majanduskavu aeglustumine kahandab eeldatavasti kasvunumbreid 2008. aastal. Samas ...
Statistika: jae- ja hulgimüük mullusel tasemel
27.10.2008 2008. a. II kvartali hulgimüügi tase 46 miljardit krooni jäi mullusele tasemele. Muutuseks vaid napp 0,6% tõusu suunas. Jaekaubandus siiski kasvas tõustes 9% võrra 18 miljardi kroonini. Arvestades aga samal ajal ...

Loomulikult on jae- ja hulgimüügi kärbumise põhjuseks kokkupressitud rahakotirauad nii eraisikutel, kui ettevõtetel. Tõenäoliselt näitab jaemüügi mahuindeks langust ka mulluse IV kvartali osas. Selle põhjuseks ei midagi muud, kui majanduse keerdkäigud languse suunas.

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni aastate lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: jae- ja hulgimüük
10.04.2008 Jae- ja hulgimüük näitasid 2007. aastal tugevat tõusu. Hulgimüügi mahud suurenesid aastaga 30%. Jaemüügi puhul jäi kasv napimaks - "kõigest" 20 protsenti. Majanduskavu aeglustumine kahandab eeldatavasti kasvunumbreid 2008. aastal. Samas ...
Statistika: jae- ja hulgimüük mullusel tasemel
27.10.2008 2008. a. II kvartali hulgimüügi tase 46 miljardit krooni jäi mullusele tasemele. Muutuseks vaid napp 0,6% tõusu suunas. Jaekaubandus siiski kasvas tõustes 9% võrra 18 miljardi kroonini. Arvestades aga samal ajal ...
Statistika: Jae- ja hulgimüük napilt plussis
28.07.2008 2008. aasta I kvartali jae- ja hulgimüük ületab napilt aastatagust. See näitab selgelt, et jae- ja hulgikaubanduse käibed on kokku tõmbumas. Viimane on põhjustatud majanduskeskkonna ebakindlusest. Languse suunas liikuv majanduskasv ...

Konverentsile on oodatud nii kinnisvara haldajad, hooldajad, arendajad, hindajad, maaklerid, ehitajad, arhitektid, analüütikud kui ka riigiametnikud, ettevõtjad ning finantssektoris töötavad tipp – ja keskastmejuhid. Samuti on oodatud kõik, kes antud teema osas huvi tunnevad ja diskussioonis kaasa soovivad rääkida.

Lähem info konverentsi kohta konverentsi kutses või konverentsi veebilehel.

Seonduvad postitused:
Kinnisvarakonverents: Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi?
29.10.2008 Veel täna-homme-ülehomme on võimalik registreeruda 07. novembril 2008. a. Eesti Rahvusraamatukogus toimuvale VII rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile “Kinnisvara 2008. Kas languse lõpp või tõusu algus - kuidas edasi?”. Konverentsile on oodatud nii kinnisvara ...
Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi?
21.10.2008 07. novembril 2008. a. toimub Eesti Rahvusraamatukogus VII rahvusvaheline kinnisvarakonverents "Kinnisvara 2008. Kas languse lõpp või tõusu algus - kuidas edasi?". Konverentsile on oodatud nii kinnisvara haldajad, hooldajad, arendajad, hindajad, maaklerid, ...
Tagasivaade EKFLi seminarile “Mis saab edasi?”
16.10.2008 15. oktoobril toimus Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja MAQS LAW FIRM Advokaadibüroo koostöös seminar teemal “Mis saab edasi?”. Seminari arutluse all olid muutused kinnisvaraturul ning võimalikud arengustsenaariumid. Kohal olnud esinduslik esinejate nimekiri ...

Konverentsile on oodatud nii kinnisvara haldajad, hooldajad, arendajad, hindajad, maaklerid, ehitajad, arhitektid, analüütikud kui ka riigiametnikud, ettevõtjad ning finantssektoris töötavad tipp – ja keskastmejuhid. Samuti on oodatud kõik, kes antud teema osas huvi tunnevad ja diskussioonis kaasa soovivad rääkida.

Registreerumiseks palun täitke elektrooniline registreerimisvorm koduleheküljel www.corpore.ee. Paberi kujul registreerimisvormi võite faksida numbrile 666 0611 või saata informatsioon e-maili aadressile corpore@corpore.ee.

Lähem info konverentsi kohta konverentsi kutses või konverentsi veebilehel.

Seonduvad postitused:
Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi?
21.10.2008 07. novembril 2008. a. toimub Eesti Rahvusraamatukogus VII rahvusvaheline kinnisvarakonverents "Kinnisvara 2008. Kas languse lõpp või tõusu algus - kuidas edasi?". Konverentsile on oodatud nii kinnisvara haldajad, hooldajad, arendajad, hindajad, maaklerid, ...
1 küsimus: kuidas mõjutab maailma finantskriis Eesti kinnisvaraturgu?
08.10.2008 Maailmas möllav finantskriis ähvardab paisuda majanduskriisiks. Kuidas see mõjutab väikest Eesti kinnisvaraturgu? Vastab kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark: Finantskriis ja kinnisvarahindade langus tähendab seda, et iga pankade poolt kinnisvaraturule väljastatud laenukroon on seotud märkimisväärse ...
Tagasivaade EKFLi seminarile “Mis saab edasi?”
16.10.2008 15. oktoobril toimus Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja MAQS LAW FIRM Advokaadibüroo koostöös seminar teemal “Mis saab edasi?”. Seminari arutluse all olid muutused kinnisvaraturul ning võimalikud arengustsenaariumid. Kohal olnud esinduslik esinejate nimekiri ...

Arvestades aga samal ajal 11% ületavat tarbijahinnaindeksi tõusu peame tõdema, et reaalne tarbimine on vähenemas. Tarbimist suunab vähenemise suunas ka aeglustuv palgakasv ja tarbijate ebakindlus tuleviku suhtes.

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni aastate lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Andmete allikas: Statistikaamet

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: jae- ja hulgimüük
10.04.2008 Jae- ja hulgimüük näitasid 2007. aastal tugevat tõusu. Hulgimüügi mahud suurenesid aastaga 30%. Jaemüügi puhul jäi kasv napimaks - "kõigest" 20 protsenti. Majanduskavu aeglustumine kahandab eeldatavasti kasvunumbreid 2008. aastal. Samas ...
Statistika: Jae- ja hulgimüük napilt plussis
28.07.2008 2008. aasta I kvartali jae- ja hulgimüük ületab napilt aastatagust. See näitab selgelt, et jae- ja hulgikaubanduse käibed on kokku tõmbumas. Viimane on põhjustatud majanduskeskkonna ebakindlusest. Languse suunas liikuv majanduskasv ...
Statistika: jae- ja hulgimüük
28.01.2008 Uuendatud graafikud: jae- ja hulgimüük. Jae- ja hulgimüük jätkasid 2007. a. III kvartalis tavapärast tõusu. Eeldatavalt jätkub kasv ka IV kvartalis, mil kasvulöe aitavad kaasa jõuluostud. Üldise majanduse jahtumise taustal võime ...

Konverentsile on oodatud nii kinnisvara haldajad, hooldajad, arendajad, hindajad, maaklerid, ehitajad, arhitektid, analüütikud kui ka riigiametnikud, ettevõtjad ning finantssektoris töötavad tipp – ja keskastmejuhid. Samuti on oodatud kõik, kes antud teema osas huvi tunnevad ja diskussioonis kaasa soovivad rääkida.

Registreerumiseks palun täitke elektrooniline registreerimisvorm koduleheküljel www.corpore.ee. Paberi kujul registreerimisvormi võite faksida numbrile 666 0611 või saata informatsioon e-maili aadressile corpore@corpore.ee. Viimane registreerimise tähtaeg on 31.10.2008.

Konverentsi kava

I Sessioon

9.00-10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimees Tambet Tiits, M.Sc

10.15-11.00 Mis toimus kinnisvarainvesteeringute valdkonnas 2008 aastal maailmas ja Baltikumis tervikuna
SEB kinnisvara finantseerimise osakonna juhataja Peeter Aruvald

11.00-12.00 Euroopa kinnisvara väärtustsükkel: mis tõmbas selle üles ja tõmbab seda alla? (The European Real Estate Capital Value Cycle: What Drove It Up And Drives It Down?)
Maailma ühe suurima kinnisvaranõustamisbüroo DTZ Euroopa hindamisteenuste direktor ja rahvusvaheliste hindamisteenuste juht Paul Wolfenden

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon:

13.00-13.45 Diskussioonipaneel: „Baltimaade majanduse ja kinnisvaraturu väljavaated maailmamajanduse murede taustal”
Paneeli juht: Catella Corporate Finance partner Aavo Kokk
Osalejad: Eesti Panga asepresident Andres Sutt, Alta Capital partner Priit Põldoja, Eften Capital AS tegevjuht Viljar Arakas, BPT Asset Management Baltikumi juht Antanas Anskaitis ja Parex Asset Management president Roberts Idelsons

13.45-14.30 Arhitektuur – diskussioonipaneel: „Arhitekti ametist – arhitekt kui kvaliteetse
kinnisvara garantii ja väärtuste looja”
Paneeli juht: Eesti Arhitektide Liidu esimees Ike Volkov
Osalejad: Eesti Arhitektide Liidu aseesimees ja Arhitektuuriagentuur OÜ juhatuse esimees Inga Raukas, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tõnis Tarbe OÜ juhataja Tõnis Tarbe, E-Konsult juhtivarhitekt Andres Levald

14.30-15.15 Ehitussektor – diskussioonipaneel: „Kuidas on ehitusturg muutustega kohanenud? Milliseks kujuneb ehitussektor lähiaastatel?”
Paneeli juht: Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees Ilmar Link
Osalejad: YIT Ehitus AS juhatuse esimees Priit Sauk, Merko Ehitus AS juhatuse esimees Tiit Roben, Eesti Ehitus AS juhatuse esimees Jaano Vink

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.30 Investeeringud – diskussioonipaneel: „Kas on õige aeg osta/investeerida?”
Paneeli juht: Investeerimispank GILD Bankers partner Tõnis Haavel
Osalejad: Investeerimispankur Veikko Maripuu, East Capital Explorer juhatuse esimees Gert Tiivas, Colliers International Eesti juhataja Ardi Roosimaa, Sorainen partner Kaido Loor

16.30-17.00 Baltikumi kinnisvaraturg Kesk- ja Ida-Euroopaga võrreldes – kitsaskohad ja võimalused
BPE Kinnisvaraekspert asedirektor Aivar Tomson

17.00-17.45 Diskussioonipaneel: „Kaubanduskeskuste perspektiivid ja arenguvisioonid lähiregioonis – kuidas majanduskeskkonna jahenemine ning tarbimisharjumuste muutumine mõjutab keskuste arenguid?”
Paneeli juht: TP Group AS juhatuse liige, konsultant Kristjan Maaroos
Osalejad: Viru Keskuse juhatuse liige Ants Vasar, Pro Kapital Grupi juhatuse esimees Allan Remmelkoor, Citycon’i Baltikumi ärijuht Mati Pops

17.45-18.00 Kokkuvõte, aastaauhindade jagamine ning Kinnisvara Guru 2008 valimine

Lähem info

Lähem info konverentsi kohta konverentsi kutses või konverentsi veebilehel.

Seonduvad postitused:
EKFLi seminar: Mis saab edasi? Olukord kinnisvaraturul.
09.10.2008 15. oktoobril toimub EKFLi seminar "Mis saab edasi?".Tõstatatud küsimus on maailmamajanduses toimuva taustal üsna huvitav. Küsimus ei ole täna mitte niivõrd selles, et millal saabub uus tõus. Oluline on pigem, ...
1 küsimus: kuidas mõjutab maailma finantskriis Eesti kinnisvaraturgu?
08.10.2008 Maailmas möllav finantskriis ähvardab paisuda majanduskriisiks. Kuidas see mõjutab väikest Eesti kinnisvaraturgu? Vastab kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark: Finantskriis ja kinnisvarahindade langus tähendab seda, et iga pankade poolt kinnisvaraturule väljastatud laenukroon on seotud märkimisväärse ...
Kas müüa korter praegu või lükata müük edasi
20.05.2008 Kinnisvaraportaalides kiiresti kasvav pakkumiste hulk annab tunnustust faktist, et üha enam kinnisvaraomanike on otsustanud ühel või teisel põhjusel endale kuuluva vara realiseerida. Kas aga tänase turuolukorra tingimustes on õige aeg ...

Justkui selle tõestuseks avab täna juurdeehitise esimese osa Tallinnas asuv Rocca al Mare kaubanduskeskus. Esialgu lisanduvad ca 21 000 ruutmeetrit kergitavad keskuse peaaegu ühele pulgale Eesti praeguse suurima, Ülemiste keskusega.

1Partner Kinnisvara arendusjuht Ragnar Everest märkis, et kuna Rocca al Mare vanem hooneosa läheb laiendamisele, jääb tegelikku kaubanduspinda esialgu siiski vähemaks kui Ülemistel. Kuid järgmise aasta lõpuks saab Rocca al Marest plaani järgi juba Eesti suurim kaubanduskeskus, kus pinda 71 000 ruutmeetrit.

Ent nii nagu Vestmanni ja Piibelehe puhul, ei jää ka Ülemiste kauaks alla. Ülemiste juht Guido Pärnits tõdes, et laienemine on jätkuvalt jõus ja töö käib. 50 000-ruutmeetrine kaubandushiid plaanib ehitada juurde veel 30 000 ruutmeetrit pinda. «Avamist on oodata 2–3 aasta pärast,» lubas Pärnits.

Riskide hajutamine

Kuigi majandusseis on kehv, peavad Pärnitsa sõnul Ülemiste, Kristiine ja Rocca al Mare keskus ilmselt oma laienemisplaanidest kinni.

«Riskid on meil ju väiksemad, kuna tegemist on edukate keskustega,» nentis ta. «Jaekaubanduskeskuse pidamine on pika perspektiiviga asi.»

Isegi kui rentnikel pole kõige meeldivamad ajad, hajutab riske see, kui koht heas keskuses saadakse juba praegu. Majanduse uues tõusulaines on nii võimalik palju võita.

Need, kes aga alles uusi plaane teevad, valivad Pärnitsa sõnul aeglasema tempo. «Ent eks need keskused tulevad ka kunagi,» tõdes ta. «Tekib paariaastane paus, mil midagi ei juhtu, siis hakatakse jälle ehitama.»

Usaldusväärsed üürnikud

Ehkki praegu on kaubanduspindade ruutmeetrite arv Tallinnas jõudnud Euroopa keskmise lähedale, ei näita see Pärnitsa sõnul midagi. «Kui praegu ongi turg täis, siis mõne aasta pärast ei pruugi enam nii olla. Ja ega Euroopa ka paigal seisa,» nentis ta.

Adaur Grupi kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark märkis, et seni on nõudlus kaubanduspindade järele olnud üsna suur. Keerulise majanduskeskkonna tingimustes on iga kinnisvarainvesteering üsna riskantne. «Kuid riskimata šampuseklaasi juurde ei pääse,» tõdes ta.

Riskid sõltuvad Toompere hinnangul kaubanduskeskuse ukse taga ootavatest pinnasoovijatest ja järjekorra pikkusest. «Üüripinna soovijate kvaliteet tähendab eelnevat kogemust või tuntud brändi,» rõhutas ta. Kui usaldusväärsed rentnikud on varnast võtta, pole ka probleem neile pinda ehitada.

Toompark on aga seisukohal, et igal juhul tuleb poodnikel käivetes ja seega ka kaubanduskeskuse omanikel oodatavate üüritulude arvutamisel teha tagasihoidlikumaid ennustusi.

«Tulevik on üsna ähmane. Eelise annab keskusele tõsiselt läbikaalutud kaupluste kooslus, mis teineteist täiendaksid ning vastastikku rahvavoogu poodi tõmbaksid,» selgitas ta. «Kui kodutöö on korralikult tehtud, siis pole keeruline ka raskemad ajad üle elada.

Artikli autor on Kaire Uusen, artikkel ilmus 01/10/2008 väljaandes Postimees.

Seonduvad postitused:
Äripäev: Müüa maa, sobib arenduseks
18.08.2008 Kinnisvaraomanikud on müügile paisanud miljardite kroonide väärtuses alustamata arendusprojekte, kalleim on Tallinna kesklinnas Lootsi tänava kinnistu hinnaga 400 miljonit krooni. Spetsialistide sõnul näitab arendusprojektide massmüük, et riske enam naljalt ei võeta. Praegu ...
Promenaad Rocca al Maresse
21.02.2005 Esmaspäeval 21. veebruaril kell 10.00 toimub Tallinna Keskkonnaametis Rocca al Mare rannapromenaadi arutelu, mille eesmärk on panna paika promenaadi täpne asukoht.Rocca al Mare Koolist Stroomi rannani ulatuva promenaadi projekteerimine ja ...
Hansapank ennustab peatseid kinnisvaraarendajate pankrotte
11.05.2006 Hansapank ennustab esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte juba sel aastal, eelkõige peetakse põhjuseks ehitusvõimsuste nappust. Ehitusvõimsuste nappuse tõttu venivad valmimise tähtajad ja arendaja peab lisaraha välja käima, kuid võib juhtuda, et seda ei ...