Harjumaa tehingute arv 1000 inimese kohta oli õigepisut üle Eesti keskmise ehk 32,0. Tartumaal tehti kinnisvaratehinguid 1000 inimese kohta 24,8 ja Pärnumaal 33,1.

Kinnisvaratehingute käive oli maa-ameti andmetel 2011. a. Eestis 1,76 miljardit eurot ehk 1316 eurot inimese kohta. Aastaga kasvas kinnisvaratehingute käive 19%.

Suurin kinnisvarakäive inimese kohta oli Harjumaal, kus see oli 2265 eurot. Käibelt järgmine maakond oli Saaremaa, kus kinnisvarakäive inimese kohta oli 1096 eurot.

Tartumaa kinnisvarakäive inimese kohta oli 1055 eurot ja Pärnumaal 903 eurot.

Tehingute arv 1000 elaniku kohta maakondades

Tehingute väärtus elaniku kohta maakondades, €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Seonduvad postitused:
Statistika: kõige aktiivsem kinnisvaraturg on Saaremaal
01.02.2011 2010. aastal sõlmiti Eestis 1000 elaniku kohta keskmiselt 31 kinnisvaratehingut. see on pisut rohkem, kui 2009. aastal, mil 1000 elaniku kohta sõlmiti tehinguid 29,5. Paistab, et inimestele meeldivad meretagused maad - ...
Statistika: kinnisvaratehingute arv ja väärtus inimese kohta
05.04.2010 Kinnisvaraturu aktiivsuse hindamisel on absoluutnumbrite kõrval abilisteks suhtarvud. Järgnevalt on vaadeldud kinnisvaratehingute hulka ja väärtust inimese kohta maakonniti. Andmete aluseks on maa-ameti ja statistikaameti andmed. Eestis tehti 2009. aastal keskmiselt 29 ...
Statistika: 67% kinnisvarakäibest jääb Harjumaale
31.01.2012 Maa-ameti andmetel tehti Eesti 2011. a. 41 885 kinnisvaratehingust 16 800 ehk 40% Tallinnas ja Harjumaal. Harju maakonna kinnisvaratehingute osakaal on viimased 4 aastat püsinud 40-41% suurusjärgus kogu Eesti kinnisvaratehingute ...

Sellist “kahe korteri lõksust” üürimisega välja pääseda püüdmist ei saa kuidagi omaette sektoriks nimetada. Täiesti loomulik oleks, et üürikorterite osa oleks kogu elamufondist mõnikümmend protsenti.

Aga kas on juba käes eraldi üürimajade ehitamiseks? Guugeldades leiab arvutusi sellest kas osta korter või rentida ja kui palju oleks olemasoleva korteri mõistlik üür. Alljärgnevalt proovin teha arvutuse selle koha pealt, kui kellelgi tekiks soov investeerida spetsiaalselt üürimiseks ehitatavatesse majadesse.

Oletame, et üürimaja ehitamise ruutmeetri omahind on 1000€. Hoone elueaks võtaks 50 aastat. Ühe Kanada allika põhjal läheb 50 aasta jooksul hoonesse 144% sellest ressursist, mis kulus hoone ehitamiseks. See siis tähendab, et ruutmeetri kulu hoone eluea jooksul on 2440€. Diskonteerima siinkohal ei hakka, sest lisanduv ressurss ei lisandu sujuvalt vaid mitmte “hüpete” kaupa ja ei hakka arvutust nii keeruliseks tegema.

Siit edasi võib arvata, et 50 aasta jooksul tahame saada igalt ruutmeetrilt tagasi 2440€, mis paari aritmeetilise tehte järel annab meile ~4,1€/m² kuus. Sellele numbrile liidame 6% tootlust ja 10% vakantsustasu, saame 4,8€/m² kuus. Selles numbris puuduvad igasugused teenused. Julgen arvata, et teenused nagu majahoidja ja raamatupidamine lähevad maksma 1 € ruutmeetri kohta kuus. Hind on jõudnud tasemele 5,8€/m² kuus. Sellele lisanduvad siis mitmesugused tarbimised – soojus, gaas, vesi, elekter aga see jäägu üürilise enda kanda.

Niisiis – 5,8€ ruutmeetri üür. See on vanas rahas ~90kr/m². Ühe keskmise 60m² korteri kuuüüriks tuleb seega (5400 kr või) ~350€.

Kas seda on vähe või palju ja kas ja kuhu tasub ehitada üürimaja, seda saab iga investor ise otsustada.

Eesti keskmine üüripakkumine 2011 aasta keskel oli 5,47€/m²

Lasnamäel oli see number napilt 4€/m², Tartus ja Pärnus veidi rohkem kui 6€/m² ja muudes eesti linnad märgatavalt vähem. (“Äripäev” 06.06.2011)

Praegu näib, et ehk tõepoolest on aeg üürimajade ehitamiseks Tallinna kesklinnas, Pirital, Kadriorus, Tartus ja Pärnus?

Kalle Virkus Virkus Postil OÜ http://www.virkus.com/kalle/

Seonduvad postitused:
Ober-Haus: Kinnisvaraturu kommentaar I kvatal 2011
20.04.2011 Äripinnad Bürood Sarnaselt eelmise aasta IV kvartaliga jätkus käesoleva aasta I kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade stabiliseerumine ja A klassi büroopindade pakkumise vähenemine. Turul tervikuna olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud, kuigi B ...
Ober-Hausi Kinnisvara turukommentaar IV kvartal 2010
06.01.2011 Äripinnad Bürood Sarnaselt 2010. aasta III kvartaliga jätkus IV kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade ja pakkumiste hulga stabiliseerumine. Büroopindade turul tervikuna IV kvartalis pakkumiste hulk enam ei kasvanud ja olulisi hinnaalandusi enam ...
Eramute üüriturg
15.12.2010 Eramute üüriturg eksisteerib eelkõige Tallinnas ja linna lähipiirkonnas, mõningal määral ka Tartus ja Pärnus. Eesti teistes piirkondades on eramute üüripakkumiste hulk ja likviidsus praktiliselt olematu. Käesoleval aastal on majade üüripakkumiste hulk ...

Harju maakonnale järgnevad tehingute arvult Ida-Virumaa, kus tehti mullu 4242 tehingut ehk 10% kogutehingute arvust. Ida-Virumaale järgnes Tartumaa 3700 tehinguga (9%).

Tehingute koguväärtusest 1,76 miljardit eurot moodustab Harjumaa kinnisvaratehingute käive 67% ehk 1,19 miljardit eurot. Ida-Virumaale jäi kinnisvarakäibest kõigest 4% (69 miljonit eurot), Tartumaale 9% (158 miljonit eurot).

Pärnumaa 299 kinnisvaratehingut moodustasid Eesti kinnisvaratehingutest 7% ja käibest 80 miljonit eurot ehk 5%.

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, tehingute arv

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, kogupindala, hektarit

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, koguväärtus, miljon €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Seonduvad postitused:

Saare maakonnas tehti 2011. aastal 2231 kinnisvaratehingut väärtuses 38 172 546 eurot. Kuude lõikes kõige vähem tehinguid oli mais (151) ja kõige rohkem veebruaris (234).

Välismaalastega toimusid tehingud 141 korral ja 3 502 184 euro väärtuses. Kinnisvaratehingute koguväärtusest moodustasid võõrast keelt rääkivate ostjate investeeringud ca 9%. Sealhulgas ostutehinguid oli 82 summas 1 816 903 eurot ja müügitehinguid 59 summas 1 685 281 eurot ehk osteti rohkem kui müüdi. See on 2% rohkem kui 2006. aastal ja 47% rohkem kui 2009. aastal.

Niinimetatud buumiajal, 2006. aastal tegid välismaalased Saaremaal 63 tehingut summas 3 423 636 eurot, millest 38 olid ostu- ja 25 müügitehingud. Osteti 1 699 621 euro väärtuses ja müüdi 1 724 015 euro väärtuses.

Masuaastal 2009 tegid välismaalased 45 ostu-müügitehingut koguväärtuses 1 837 374 eurot. See on 46% vähem kui 2006. aastal ja 48% vähem kui 2011. aastal. Kusjuures osteti 30 korral ja müüdi 15 korral.

Välismaalastele vilgas aasta Saaremaal

Numbrid räägivad selgelt, et eelmine aasta oli välismaalastele kõike vilkam kinnisvara-aasta Saaremaal pärast taasiseseisvumist. Tehingute koguväärtus on sisuliselt sama, mis buumiaegadel ja tehingute arv on selle ajaga võrreldes tõusnud peaaegu 125%. Sellise statistika põhjal võib järeldada, et välismaalastele on Saaremaa endiselt huvitav koht investeerimiseks.

Põhjusi, miks Saaremaale soovitakse kinnisvara soetada, on mitmeid. Siin juba kanda kinnitanud soomlased kiidavad saare turvalisust. Mujal maailmas on segased ajad, aga saare peal on rahulik.

Euro tulek on olnud kindlasti üks põhjusi, miks tehingute aktiivsus välismaalaste hulgas on tõusnud. Vaatamata kõigele on eurokatlasse kuulumisel siin oma roll. Euro ei ole kinnisvara hindu mõjutanud, küll on aga rahaühiku vahetumine kaasa toonud suurema usalduse selles äris.
Oma osa on kindlasti hindadel. Kinnisvara on meil siiski veel väga odav võrreldes muu maailmaga ja välismaalasele tunduvad need numbrid kohati naljakana.

Väga hinnatakse saaremaist loodust ja siinset elustiili.

Välismaalaste ränne Saaremaale jätkub ja on positiivne nähtus. Loodus tühja kohta ei salli. Omaette küsimus on see, kas me suudame oma saare piisavalt atraktiivse ja ehedana hoida nii turisti kui ka potentsiaalse uus-saarlase jaoks.

Kaido Kruut
Kinlux Vara juhataja

Seonduvad postitused:
2011. aasta muutis kinnisvaraturu elavaks märgatavalt kasvanud investorite hulk
27.01.2012 2011. aasta II poolaasta oli Eesti kinnisvaraturul mõnevõrra aktiivsem kui sama periood 2010. aastal. Kui tunamullu kerkis kogu Eestis ostu- müügitehingute hulk üle 3000 vaid detsembris, siis 2011. aastal ületas ...
Euro Kinnisvarateenused: Hoogsalt kasvab soomlaste huvi Eesti kinnisvara ja eestlaste huvi Soome kinnisvaraobjektide vastu
26.07.2011 Eesti ettevõtted ja eraisikud ostavad, müüvad, üürivad või annavad üürile üha enam kinnisvara ka väljaspool Eestit, sealhulgas tehakse järjest rohkem tehinguid põhjanaabrite juures. Kõigile on ka teada, et paljud Soome ettevõtted ...
Statistika: välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes ei ole muutunud
10.01.2012 2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut. Keskmise tehingu väärtus oli 42 120 eurot, mis on 18% eelmisest aastast kõrgem. Neist tehingutest 24 400 tehingu puhul oli ostjaks Eesti ...

Normaalseks elamispindade aastaseks käibeks loetakse tavapäraselt 3…5% eluruumidest. Selline käive hoiab turu piisavalt tasakaalus andel kinnisvaramüüjale mõistliku ajaga leida varale ostja. Samas on ostjal sellise turuaktiivsuse läbi piisav valikuvõimalus.

Arvestades turukonjunktuuri ehk majanduskriisi ühest faasist väljumist ja teise sisenemist võib 3,5-protsendilist eluruumide käivet igati heaks tulemuseks. Kurta elamispindadeturu passiivsuse üle ei tohiks.

Vaevalt tuleb niipea tagasi aeg, kus aastas vahetas omaniku 7,1% eluruumidest nagu see toimus näiteks 2006. aastal

Elamispindade turu aktiivsus

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Seonduvad postitused:
Statistika: elamispindade turu aktiivsus
22.03.2010 Kinnisvaraturu aktiivsuse ootuses on mõistlik vaadata, kui suur hulk elamispindu on käibes. Liites kokku maa-ameti andmetest kõi eluruumidega tehtud tehingud saame, et 2009. aastal sõlmiti eluruumidega, st korteritega, elamutega ligi 21 ...
Statistika: kinnisvaratehingute käive kasvas aastaga 19%
17.01.2012 2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut, mis on 1% võrra enam kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive suurenes samal ajal 19% võrra ja jõusis 1,76 miljardi euroni. Kinnisvaratehingutest pooled ...
Statistika: välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes ei ole muutunud
10.01.2012 2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut. Keskmise tehingu väärtus oli 42 120 eurot, mis on 18% eelmisest aastast kõrgem. Neist tehingutest 24 400 tehingu puhul oli ostjaks Eesti ...

Viimaste aastate tõmbetuuled kinnisvaramailmas on eraldanud terad sõkaldest. Koore on riisunud need kinnisvararendajad, kes on julgenud investeerida kliendisuhetesse ja tulevikku, kuna Eesti büroopinna klient on läbi kriisiaastate muutunud üha nõudlikumaks. Oodatakse paindlikku, kvaliteetset ning omaniku poolt tähelepanelikku teenust.

Muutunud turuga kohanenud büroopindade omanikud on suutnud viimase aasta jooksul kasvava nõudluse toel hinnad tänaseks kümmekond protsenti ülespoole tuua. Kummitav võlakriis ei ole läbirääkimistes veel olulist mõju avaldanud ja A-B klassi pindade piiratud pakkumise tõttu liiguvad üürihinnad ilmselt selles segmendis veel ülespoole ka 2012. aastal.

Vaevalt saab eesolev hinnatõus kiire olema, kuid piirkonniti ja hooneti skaalaasse 5-15% jääv tõus tundub pigem tõenäoline. Taoline tõus ei tohiks käia üle jõu üürnikele ning suudab katta järjest kallinenud sisseostetavate teenuste kulu büroode omanikele. Üürihinna kujunemisele avaldab oma mõju ka alternatiivkulu põhine ehk ehitushinna jätkuvast kerkimisest tingitud hinnatõus uue pinna arendamisel.

Vakantsus A-klassi büroode sektoris oli juba 2011. a. keskpaigaks üsnagi marginaalne ning ka B-klassi populaarsemate hoonete näitel on vakantsus taandunud minimaalseks. Technopolis Ülemiste näitel on keskmine vakantsus 5% suurusjärgus, mis on nö efektiivne omanikule talutav vakantsuse määr ning kus säilib olemasolevate üürnike laienemisvõimalus. Võib prognoosida, et vakantsused on ka järgneval 2012. a. pigem madalad ega muutu oluliselt.

Uute büroode turuletulek on hetkel ja jääb ka 2012. a. raskendatuks, seda eelkõige oluliselt tõusnud ehitushinna tõttu. Kallinenud ehitushind nõuab uue büroohoone puhul tänasest vähemalt 20% kõrgemat üürihinna taset, mida üürnike maksevõime aga veel vastu võtta ei suuda. Seega ei luba kõrge ehitushind madale langenud vakantsust uute büroopindade lisandumise näol oluliselt suurendada. Ka on raske näha reaalseid põhjuseid, miks ehitushind peaks tänaselt tasemelt, mis on võrreldav 2007.-2008. a. tipphindadega, oluliselt allapoole tulema.

Teine põhjus, mis kinnisvaraarendust oluliselt mõjutab, on kallinev arendustegevuse finantseerimine. Tõenäoliselt on 2012. a. intressimäär pankadevahelise usalduskriisi tõttu kerkimas ja see muudab ka arendustegevuse kallimaks.

Üks vähestest hetkel ehitamisel olevatest uutest Tallinna kaasaegsetest büroohoonetest on Technopolis Ülemistes valmiv kolmiktorn mille ehitustöödega alustati 2011. aasta lõpus ja mis valmib 2013. a. ning mille investeeringute mahuks on üle 30 miljoni euro. Tulevases kolmiktornis on kokku ca 24 000 m² kontoripinda. Mitmel arendajal on küll olemas kehtiv ehitusluba uue kaasaegse büroohoone ehitamise koheseks alustamiseks, kuid tõenäoliselt lükatakse need plaanid eri põhjustel enamiku poolt rohkem kui aasta võrra edasi.

Vaatamata madalale vakantsusele tuleb büroopindade omanikel siiski olulist vaeva näha, et pakkuda klientidele parimaid ning terviklikke teenuseid. Pakub ju kaasaegne bürookompleks lisaks modernsele väljanägemisele ja tänapäevastele tehnoloogilistele lahendustele ka erinevaid lisateenuseid. Technopolis Ülemistes oleme keskendunud soodsa ja inspireeriva ettevõtluskeskkonna loomisele.

Tänased arengud lubavad 2012. aasta bürooturult oodata mõõdukalt tõususuunda pürgivaid üürihindu, madalat vakantsust ja uute pindade lisandumise nappust. Viimast pidurdavad karmimaks muutuvad finantseerimistingimused ja kallis ehitushind.

Gert Jostov
Technopolis Ülemiste juhatuse esimees

Vabad büroopinnad Tallinnas 2005-2011

Allikas: Colliers International

Seonduvad postitused:
Büroopindade turg saab taas jalad alla
18.08.2011 Tänane büroopindade turg on majanduse elavnemise tõttu selgelt tõusnud uuele elule. Olemasolevad pinnad on täitumas, alustatud on vaid väga üksikute uute büroohoonete rajamisega. Vaikselt kasvava nõudluse tingimustes ei ole keeruline ...
Hea omanik hoomab kliendi soove
04.08.2003 Büroopindade turg on faasis, kus pakutava pinna suur hulk nõuab maakleritelt märkimisväärset professionaalsust, et õige üürileandja leiaks õige üürilevõtja ja et nende vahel saaks tekkida pikaajaline äriline suhe. Professionaalsus tähendab maaklerite ...
Tallinna büroopindade turg vajab uusi hooneid
04.02.2010 Eesti büroopindade tänasel turul valitseb ülepakkumine, mis survestab hindu ning tõstab vakantsust. Liiga lihtsaks see büroohoonete omanike elu ei tee. Võrreldes Eesti bürooturgu aga lähimate naabritega võib vaieldamatult väita, et ...

12 125 tehingut (28%) tehti möödunud aastal hoonestamata maaga, 9361 (22%) hoonestatud maaga.

Kinnisvaratehingute käibest langes korteriomanditele 39% ehk 680 miljonit eurot. See on eelmisest aastast 16% enam.

Kinnisvaratehingud objekti liigi järgi, tehingute arv

Kinnisvaratehingud objekti liigi järgi, mln €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Seonduvad postitused:
Statistika: kinnisvaratehingutest pool on tehingud korteriomanditega
25.01.2011 2010. aastal tehti maa-ameti andmetel kinnisvaratehinguid 41 608. See jaguneb suhteliselt võrdselt maatehingute ja korteriomanditehingute vahel. Korteriomanditehingute puhul tasub tähele panna, et 20 343 võõrandatud korteriomandist 2875 on korteriomandid mitteeluruumina. Maatehingud jagunevad ...
Statistika: kinnisvaratehingud objekti liigiti
15.03.2010 Eestis tehti 2009. aastal maa-ameti andmetel kokku pea 40 000 kinnisvaratehingut. Tehingutest suurima osa moodustavad korteriomandina eluruumid, millega tehti tehinguid 15 000. Proportsionaalselt järgmise osa tehingutest moodustab hoonestamata maaga tehtavad tehingud. ...
Statistika: välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes ei ole muutunud
10.01.2012 2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut. Keskmise tehingu väärtus oli 42 120 eurot, mis on 18% eelmisest aastast kõrgem. Neist tehingutest 24 400 tehingu puhul oli ostjaks Eesti ...

Riigi Kinnisvara AS (RKAS), Statistikaamet ja Kaamos Groupi kuuluv Vindor Holding OÜ sõlmisid lepingud, mille tulemusena kolib Statistikaamet Tallinnas Tatari 51 rajatavasse büroohoonesse. 2013. aastal sügisel valmivas kaasaegses büroohoones saab amet enda käsutusse enam kui 4 800 ruutmeetrit uut pinda.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on koostöös Kaamos Groupiga leitud parim lahendus Statistikaametile sobivate ruumide väljaehitamiseks viisil, mis võimaldab tänases majandussituatsioonis lisaks RKASi kompetentsidele ja võimalustele kasutada ka erasektori võimalusi ja kompetentsi. Samas võtab RKAS enda kanda nii tellija kui ka üürniku esindaja kohustused, mis vabastab Statistikaameti kinnisvaraalaste teemadega tegelemisest ja võimaldab neil keskenduda oma põhitegevusele.

„Statistikaametile uue büroohoone rajamine on meie meeskonnale väärikas väljakutse ning samas hea võimalus rakendada värskeid kogemusi, mille omandasime Eesti suurima büroohoone, Tammsaare Ärikeskuse arendamisel “, sõnas Kaamos Kinnisvara tegevjuht Priit Uustulnd. “Meil on heameel alanud koostöö üle sedavõrd maineka ja usaldusväärse partneriga,“ lisas Uustulnd.

RKASi poolt möödunud aasta juulis Statistikaametile üüripinna leidmiseks korraldatud avalikule konkursile esitatud kahekümne kahest pakkumusest vastas tingimustele üheksa. Parima pakkumise tegi konsortsium Kaamos Kinnisvara OÜ, Vindor Holding OÜ ja Kaamos Ehitus OÜ.

Statistikaameti tarvis üürile võetavate ruumide kogupind on 4 841 ruutmeetrit ning ruume soovitakse üürida kümneks aastaks.

Statistikaamet tegutseb täna Tallinnas ligi pool sajandit vanas hoones, mille töötingimused ei rahulda enam ameti vajadusi.

Seonduvad postitused:
Tallinnas Lasnamäe 2 avati uus büroohoone
25.09.2009 Reedel, 25. septembril toimus Riigi Kinnisvara AS (RKAS)  uue büroohoone pidulik avamine. Valminud kümnekorruselises büroohoones on ankurrentnikuks kuuel korrusel EAS. Kahel korrusel asub Eesti Töötukassa ning kahel korrusel RKAS.  “Meil on ...
Kammeri Kool saab nurgakivi
21.09.2009 22. septembril kell 13.00 asetatakse pidulikult nurgakivi Kammeri Kooli uuele hoonele Kambja vallas Tartumaal. Järgmise aasta suvel valmivate ehitiste maksumuseks on plaanitud 29,283 miljonit krooni käibemaksuta. Ürituse avavad Haridus- ja ...
Riigi Kinnisvara AS investeerib tuleval aastal 677 miljonit krooni
17.12.2009 Täna, 17. detsembril kogunenud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2010. aasta investeeringute kava mahus 677 miljonit krooni. Nõukogu esimehe Taavi Rõivase sõnul on positiivne, et RKAS saab ...

PMSCS Regional Franchise Services GmbH (RE/MAX Europe), UAB “Baltic Franchises“ (RE/MAX Baltics) ja Selestre OÜ (RE/MAX Estonia) vahel sõlmitud lepingu kohaselt on RE/MAX Estonial ainuõigus arendada Eestis kontorivõrgustikku ning toetada koolitustegevusega olemasolevate kontorite tegevust.

Selestre OÜ juhatuse liikme Aivar Vilbo sõnul on Eesti kinnisvaraturg taastumas madalaseisust ning hetkel on hea võimalus laienemiseks. „Oleme meelestatud positiivselt ning ootame tulevikus tehinguaktiivsuse kasvu. Meie eesmärk on tugevdada RE/MAX brändi Eestis läbi uute kontorifrantsiiside müügi. Lähiaastate perspektiiv on agressiivselt laieneda 5-6 kontoriga Eesti suurimates linnades,“ ütles Vilbo.

Selestre OÜ omanikeks on Heiti Karafin, Ruth Tõniste ja Aivar Vilbo, kellel on pikaaegne töökogemus nii era- kui ka ärikinnisvaras.

„Igapäevatöös on märgata, et kliendid väärtustavad üha rohkem professionaalset kinnisvarakonsultatsiooni teenust ning see esitab ka maakleritele üha kõrgemaid nõudmisi. RE/MAX kinnisvarabüroode uksed on avatud kõikidele arengut hindavatele maakleritele,“  sõnas Vilbo.

RE/MAX Estonia esindus asub Tallinnas aadressil Ahtri 6.

Eestis tegutseb hetkel frantsiisi alusel kolm RE/MAX  kontorit: RE/MAX Professionals, RE/MAX Central ja RE/MAX Alpha.

RE/MAX on rahvusvaheline frantsiisil põhinev kinnisvaravõrgustik, mis tegutseb 84 riigis ning kuhu kuulub 88 000 maaklerit üle maailma. Euroopas on RE/MAX esindatud 33-s riigis 1500 kontoriga ning seal töötab 11 000 maaklerit.

Seonduvad postitused:
Kinnisvara müük: otse omanikult vs maakleri vahendusel
13.11.2011 Kinnisvara müügiprotsessi alguses on müüjatel enamasti kaks valikut: müük otse omanikult või müük maakleri vahendusel. Selles artiklis toon välja mõlema variandi peamised plussid ja miinused, et teha vara omanikele selgeks, ...
Remax: Kadrioru korteriturg on tärkamas
15.12.2010 Kadriorg on kesklinna selgelt väljajoonistuv piirkond, mida mainides meenuvad esmalt märksõnad park, luigetiik, presidendiloss, aga ka väärikas elukeskkond. Kadriorg on kesklinna linnaosa üks kallimatest asumitest, kus korteritehingute arv ei ole ...
Kinnisvarakonverents Kinnisvara 2011 „Kinnisvaraturul uut hoogu otsimas“
14.09.2011 X RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS KINNISVARA 2011 „Kinnisvaraturul uut hoogu otsimas“ 11/11/2011 Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn I Sessioon Moderaatorid: Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Andrus Soonsein (EKMK) 9.00–10.00 Osalejate registreerimine, ...

Neist tehingutest 24 400 tehingu puhul oli ostjaks Eesti eraisik. 12 000 tehingu puhul oli ostjaks Eesti eraettevõte.

3900 tehingu ostjaks oli välismaalane. Välismaiste ostjate osakaal on kinnisvaratehingute puhul viimase seitsme aasta jooksul püsinud kindlalt 10% suurusjärgus. See proportsioon ei ole lasknud end segada ei kinnisvarabuumidest ega -kriisidest.

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Seonduvad postitused:
Statistika: kinnisvaratehingud ostjate järgi
22.10.2007 Uuendatud graafikud kinnisvaratehignute kohta ostjate järgi. Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, kogupindala, hektarit Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon krooni Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Statistika: kinnisvaratehingud ostjate ja müüjate alusel: Kinnisvara ostavad ja müüvad kohalikud
03.03.2008 Valdav osa kinnisvara ostjatest ja müüjatest on kohalikud eraisikud ja eraõiguslikud ettevõtted. Välkismaalaste osa tehingutes püsis 2007. aasta samal tasemel, mis aasta varemgi. Riigi ja omavalitsuste osa kinnisvaratehingutes on marginaalne. Maa-amet: ...
Statistika: 2010. a. suurenes tehingute arv maatulundusmaaga
20.01.2011 2010. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis kinnisasjadega tehinguid 20 762. Aastaga suurenes tehingute arv napi 2% võrra. Valdava osa tehingute arvu kasvust andis maatulundusmaaga tehtud tehingute arvu suurenemine. Neid lisandus 2009. ...