Kas normaalne mitte ei oleks, kui hinnad veel kaks korda kukuksid – küll siis oleks hea elamispinda osta.

Järgnevalt on põhjendatud, miks tänane hinnatase on normaalsest allpool.

Oluline kriteerium on arendushind

Loomulikult oleks tore, kui uue korteri ruutmeeter oleks võimalik osta sama hinnaga, mis maksab poes liiter piima. Ostjana ei saa selle vastu justkui kellelgi midagi olla.

Samas peab kauba hind arvestama ka seda, et sellise hinna juures oleks võimalik kaupa kasumlikult toota. Kui kasumlik tootmine on võimatu, siis uut kaupa turule juurde ei tule.

Elamispindade turul tähendab ebanormaalselt madal ostu-müügitehingute hind seda, et uusarenduste turuletulek on pärsitud. Tulenevalt jooksvast amortiseerumisest ja uue pinna mittelisandumisest olemasoleva elamispindade kvaliteet langeb. See halvendab meie elukeskkonda.

Kvaliteedi langus ja elukeskkonna halvenemine omakorda viib tegelikult nõiaringini, mis sunnib järgmisi tehinguhindasid veelgi allapoole laskma. See omakorda pärsib veelgi võimalust, et mõni uusarendusprojekt võiks turule tulla ja elamispindade keskmist kvaliteeti parandada.

Pakun välja, et keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind Tallinnas võiks olla 10-15-20% allpool uusarenduse kasumlikku müügihinda. See annab keskmisest kõrgemat kvaliteeti soovivale ostjale võimaluse soetada keskmisest parem eluase.

Mitte eriti suur hinnatasemete vahe tähendab ka seda, et olemasoleva vanema elamufondi kvaliteet peab olema piisavalt hea, et sellist hinnataset küsida.

Teine kriteerium on ostujõud

Tehinguhinnad kujunevad pakkumise ja nõudluse tulemusena. Nii on mõistlik eeltoodud pakkumishinna juurde tuua nõudlus ehk ostujõud.

Palju on ekspluateeritud valemit, kus elamispinna keskmine ruutmeetrihind peaks võrduma piirkonna keskmise palgaga. Rusikareeglina see valem töötab. Siiski tahaksin siia juurde tuua laenutingimused, sest normaalsete turutingimuste puhul soetatakse 80-90% elamispindadest eluasemelaenuga.

Pakun välja, et keskmist sissetulekut teeniv inimene peaks olema turu keskmisi laenutingimusi (intressimäär, laenuperiood) arvestades võimeline ostma 50-ruutmeetrilise elamispinna ehk 2-toalise korteri.

Selline hinnatase annab piisavalt hõlpsalt võimaluse elamispinda soetada või vahetada.

Kokkuvõtteks

Unistada võib, et üht või teist kaupa saaks sandikopikate eest osta, kuid asjal on alati ka teine pool – keegi peab selle kauba valmis tegema. Igal juhul on parem, kui seda teeb eraalgatusel põhinev eraettevõtlus.

Hulluks muutub asi siis, kui elamispindade arendamine ja jaotamine lähevad tagasi nõukogudeaja tasemele, kus uue korteri saab parimate teenete eest partei ees.

Tarbijate huvides on, et elamispinna kui perekonna suurima vara väärtus oleks mõistlikul taseme, mis kataks ära selle soetamiseks ja parendamiseks tehtud rahapaigutuse. Samuti on tarbija huvides see, et turul oleks piisavalt elamispindade pakkumisi, mis annaksid vajadusel paindliku võimaluse elukohta vahetada.

Ettevõtja ehk kinnisvaraarendaja seisukohast on vajalik, et hinnatase oleks selline, kus on võimalik mõistlik kasum teenida.

Seonduvad postitused:
Miks on kinnisvara hinnalangus halb?
14.11.2008 Tänaseks ei ole vist kellegi ees saladus, et korterite hinnad langevad. Eestis keskmise korteriomanditehingu ruutmeetrihind on langenud võrreldes tipphindadega märtsis 2007. a. juba 23% ning eeldatavasti langus jätkub veel mõnda ...
Elamispindade väljaüürimine muutub atraktiivsemaks
19.09.2009 Kinnisvarahinnad on langenud. Tallinna korteriomandite tehingutehinna langus tipust küündib 50 protsendini. See paneb tõsiselt mõtlema, kas elamispinnad on muutumas atraktiivseks investeerimisobjektiks, mille väljaüürimine pakub omanikule stabiilset lisateenimise võimalust. 2007. a. aprillis ...
Arco Vara: Eesti elamispindade turg aastal 2009 ning tulevikutrendid
27.02.2010 Makromajanduse üldised trendid Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid üldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse näol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspäraselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist võis täheldada ...

Seonduvad postitused:
50-ruutmeetrise korteri hind aastaga kukkunud 95 000.-
24.05.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt põhja kompimas näitamata seejuures jõudu tõusta. Indeksi väärtus on momendi seisuga 62,6 punkti. Aastaga on indeks langenud 12,8%. Samas on viimase kvartali jooksul indeksi ...
Цена квартиры площадью 50 кв. метров упала за год на 95 000
Индекс цен предложений портала KV.EE остается по-прежнему на дне, показывая при этом некоторые признаки возможного роста. Текущее значение индекса составляет 62,6 пункта. За год индекс упал на 12,8%. При этом изменение ...
Hinnalanguse peatumine annab turvatunde
15.03.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jäänud stabiilselt püsima 63...64 punkti vahemikku. Tänase seisuga näitab indeks 63,8 punkti taset. See on aastatagusest 19% võrra madalamal. Võrreldes indeksit selle tipuga 2007. a. ...

Indeksi väärtus on momendi seisuga 62,6 punkti. Aastaga on indeks langenud 12,8%. Samas on viimase kvartali jooksul indeksi väärtus kukkunud kõigest tühised 2,2%.

Elamispinna ruutmeetri tänane keskmine pakkumishind on 12 850 krooni. Aasta tagasi oli keskmiseks pakkumishinnaks 14 750 krooni.

Nii on ühe keskmise 50-ruutmeetrilise korteri pakkumishind aastaga kukkunud 95 000 krooni võrra.

Teisisõnu võib öelda, et ühe keskmise 50-ruutmeetrise korteri omanike vara väärtus on aastaga pea kuuekohalise summa võrra väiksemaks jäänud.

Vara väärtuse vähenemine ei ole loomulikult hea. Positiivsemat nooti otsides võib rõõmu tunda selle üle, et kinnisvara hinnalangus on viimase kahe-kolme kvartali jooksul oluliselt aeglustunud.

See tähendab omakorda seda, et kinnisvaramüüjad ei pea enam päevast päeva ja nädalast nädalasse müügiobjekti pakkumishind alandama, et konkurentsis püsida.

Eriti mõjutab hinnalanguse peatumine positiivselt neid, kel tänases seisus müügitehinguga väga kiire on – olgu siis kiirustamise põhjusena kohtutäitur kuklasse hingamas või midagi muud.

KV.EE Indeksi graafik

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad postitused:
Keskmine ruutmeetri hind on aastaga langenud 4000 krooni
03.03.2009 Elamispindade keskmine ruutmeetri pakkumishind on jõudnud 16 400 krooni tasemele. Aastatagune keskmine pakkumishind oli kinnisvaraportaali KV.EE andmetel 20 400 ning hindade tipphetkel 22 300 krooni. Absoluutnumbrites on keskmine ruutmeetrihind vähenenud ...
KV.EE: Pakkumishinnad on vähem kukkunud Pirital ja kesklinnas
10.11.2009 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on vaikse languse tulemusena jõudnud 64,6 punkti tasemele. See on enam kui veerandi võrra ehk täpsemalt 27% aastatagusest vähem. Võrreldes indeksi tipuga aprillis 2007. a. on ...
KV.EE indeks tõuseb aastaga 10%
18.01.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jõudnud 63,8 punkti tasemele. Aastaga on indeks langenud 83,2 punkti pealt 23% võrra. Võrreldes aga indeksi tippajaga aprillis 2007 on languseks 41%. Absoluuthindades on keskmise ...

Текущее значение индекса составляет 62,6 пункта. За год индекс упал на 12,8%. При этом изменение за последний квартал было всего лишь 2,2%.

Средняя цена предложения на сегодня составляет 12 850 крон. Год назад это было 14 750 крон.

Таким образом, цена предложения одной средней квартиры площадью 50 кв. метров упала за год на 95 000 крон.

Другими словами, ценность имущества собственников одной средней квартиры уменьшилась за год почти на шестизначное число.

Естественно, уменьшение ценности собственности никого не радует. Однако позитивным моментом является то, что за последние два-три квартала падение существенно замедлилось.

Это означает, что продавцы недвижимости не должны больше изо дня в день в течение многих недель снижать цены предложений продающихся объектов для того, чтобы быть конкурентоспособными.

Приостановка падения цен особенно позитивно затрагивает тех, кто сегодня спешит по какой-либо причине продать недвижимость, будь то дыхание в затылок судебного исполнителя или что-либо другое.

Seonduvad postitused:
Правильная оценка предложения приносит доход
17.06.2009 Сегодня самый большой вызов для маклеров по недвижимости – доказать продавцу недвижимости, какова подлинная рыночная цена выставляемого на продажу имущества и соответственно реальная начальная цена предложения, пишет руководитель OÜ Adaur ...
Метр жилья стоит ниже 20 000 крон
12.05.2008 Средняя цена предложения жилой площади, согласно рассчетам KV.EE, упала ниже уровня в 20 000 крон за м2. Ещё год назад средняя стоимость квадратного метра жилплощади составляла 22 224 крон. Сегодня ...
DV.ee: Время работает против маклеров
29.07.2008 Индекс цен на недвижимость KV.EE Indeks упал на 93,5 пунктов или на 19 215 крон, что составляет 12% с начала года. Еще год назад средняя цена квадратного метра жилой площади составляла ...

Nii arendaja kui potentsiaalne ostja on muutunud oluliselt teadlikumaks ja nõudlikumaks. Kinnisvara firmad ei saa enam klientidele oma tahtmisi ja mõttelaadi peale suruda. Klient dikteerib praeguse kinnisvaraturu suundumused ning tema nõudmistega tuleb igati arvestada. Lähimal paaril aastal pole selles valdkonnas olulisi trendi muudatusi ette näha. Tavaklient peab uue korteri ostmisel silmas pidama eelkõige arendaja tagapõhja, kinnistu asukohta ning hinna ja kvaliteedi tasakaalustatud suhet.

Valglinnastumise, isehakanud arendajate ja küprokpaleede aeg on läbi, kuid nende tagajärjed ulatuvad ka tänasesse päeva. Kasvav kütusehind on muutnud transpordi kulud kodunt tööle, kooli, kauplusesse, teatrisse, ämma sünnipäevale jm järjest kallimaks. Lisaks ilmneb kinnisvarabuumi aegsete kiirarenduste juures järjest uusi arendajate ebaprofessionaalsusest põhjustatud vigu. Majad lagunevad, trassid ja kommunikatsioonid on valesti või puudulikult paigaldatud. Selle tulemusena on halduskulud ülemääraselt suured, osa krunte vee all, osa hoopis ilma veeta.  Kõik see on toonud kaasa hulgaliselt pahandusi, tülisid ning kulukaid kohtuprotsesse.

Sekelduste vältimiseks tuleks enne uue pesakese soetamist kindlasti uurida kinnisvaraarendaja tagapõhja. Valida tuleks kindlasti mõni suurem ja tuntud arendusfirma, kellel on ette näidata aastate pikkused töökogemused ja kes on suuteline pakkuma tõsiselt võetavaid garantiisid. Juhuslike üksiküritajatega ei maksa tegemist teha, lõppkokkuvõttes läheb see liiga kulukaks.

Järgmiseks kriteeriumiks on uue kodu asukoht. Kui pole plaanitud just maale elama asumist, siis tuleks kindlasti silmas pidada, et kodunt inimeste sekka jõudmine ei põhjustaks liiga suurt tüli ja vaeva ega asjatut aja- ning transpordikulu. Nii nagu mujal maailmas, on meilgi elupaiga asukoht muutunud kinnisvarahinna määramisel arvestatavaks teguriks.

Uusehituse kvaliteet on fookuses olnud pidevalt. Vahe on vaid selles, et tänaseks on ostjate nõudmised kasvanud ja edukas arendaja peab sellega senisest rohkem arvestama. Jälgitakse üha rohkem planeeringu praktilisust, täite- ja viimistlusmaterjalide kvaliteeti, tööde teostamise professionaalsust jpm. Ehitusmaterjalide osas kandub trend järjest enam ökoloogiliselt puhaste materjalide kasuks.

Rahanappuses vaadatakse üha rohkem ka hinda. Seetõttu on korterite ja majade puhul hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama ehitise funktsionaalsusele ning vältima ebapraktilisi ja raiskavalt kalleid lahendusi. See ei tähenda aga sugugi seda, et kõik mis on odav läheb majanduslanguse tingimustes hästi kaubaks. Vastupidi, raha loetakse rohkem ja selle eest tahetakse ka  kõrgemakvaliteedilist toodangut saada ehk teiste sõnadega – kui arendaja kasutab ebakvaliteetseid materjale ja ehitab lohakalt, siis neid arendusi normaalhinnaga enam müüa pole võimalik. Konkurents on tugev ja see panebki asjad paika.

Üha enam on kasvavad nõudmised ehitise säästlikule ekspluatatsioonile. Energiat raiskavaid ja ebapraktilisi hooneid on järjest raskem turustada. Kui kütte ja teised halduskulud kasvavad liiga suureks, siis selliseid pindu enam ei taheta. Uue kodu soetamisel on madalad kommunaalkulud muutunud otsustava tähtsusega faktoriks. Kinnisvaraostjad jälgivat hoolega Euroopa Liidu standardite järgi uusehitistele väljastatavat energiamärgistuse sertifikaati, millest selgub kohe, kas hoone on energiasäästlik või mitte.

Majanduslangusele vaatamata on inimesed jätkuvalt uue kodu soetamisest huvitatud. Tõsi küll, mitte enam nii paaniliselt kui kinnisvarabuumi ajal, kuid seda nõudlikumaks ja valivamaks ollakse muutunud. See tähendab, et eelkõige peavad pingutama kinnisvara arendusega tegelevad ettevõtted ning kandma hoolt, et hinna ja kvaliteedi suhe oleks kliendi jaoks raudselt paigas. Võitjaks pole siin mitte ainult klient, vaid kogu Eesti ühiskond. Tänu turu poolt kehtestatud kõrgendatud nõudmistele on odavate, rohmakate ja linnapilti risustavate kinnisvaraprojektide aeg möödas. Juba lähiajal tahaks loota uute ja harmoonilisemate hoonete kerkimist avalikku ruumi.

Lõpuks on üüriturg meilgi hakanud jõudsalt kasvama. See on täiesti loomulik, sest maailma suurlinnades moodustab üüriturg kinnisvaraturu üldisest mahust ca 70-80%. Kaugeltki kõik ei taha ega saagi olla korteriomanikud. Paljudele on eluaseme üürimine palju praktilisem ja atraktiivsem, kui enese pikaks ajaks kinnisvaraobjektiga sidumine. Üürituru laienemine Eestis on kõrgendanud kvaliteedinõudeid elamispinnale ning langetanud üüri- ja kinnisvarahindasid tervikuna. Lisaks pakub arenev üüriturg järjest enam konkurentsi planeeritavatele uusarendustele.

Praegu elab Eesti kinnisvaraturg läbi põnevaid aegu. Palju on muutumas, palju ongi juba muutunud, sealhulgas ka mängureeglid. Äri on muutunud tunduvalt ausamaks, palja bluffimisega enam midagi ära ei tee. Kliendid ootavad konkreetseid ja praktilisi arendusi, kindlaid lubadusi, kvaliteedigarantiisid ja paindlikku hinnapoliitikat. Sellest kõigest peavad turule allesjäänud arendajad ka lähtuma. Seda juba tehaksegi ja seepärast polegi meie kinnisvaraturg enam endine ning see ongi hea. Praeguses olukorras peavad kõik pingutama, kuid see eest on igaühel ka olemas suuremad võidu võimalused.

Artikli autor on Andres Kraas, Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonidirektor.

Seonduvad postitused:
Juhtkiri: Kinnisvaraturul pole lähiajal krahhi oodata
15.03.2001 Eestit võib tänavu tabada kinnisvarakriis, ennustab Ühispanga president Ain Hanschmidt. "Nagu ka mujal maailmas on olnud kinnisvarakrahhe, nii tuleb see ka Eestis. Ja see tuleb siis, kui buum läheb nii ...
Kinnisvaraomaniku saatus – sundmüük või suplus rahas?
10.02.2010 Kodu ostes ei ole võimalik kaotada, räägiti kinnisvarabuumi aastail. Nüüd, kui paljud laenuga kodu ostnud inimesed maksavad „surnud hobuse” ehk allapoole ostuhinda langenud turu-väärtusega või lausa käest võetud eluaseme eest, ...
2010. aasta kinnisvaraturg näitab suuremat stabiilsust ja kasvutendentsi
18.05.2010 Tänased turuanalüüsid algavad reeglina paralleelide tõmbamisega kinnisvaraturu ja üleilmse majanduslanguse vahel. Ei ole mõtet spekuleerida, kas kinnisvaraturu põhi Eestis on käes või saabub järgmisel kuul, Arco Vara selge nägemus on, ...

«Põhimõtteliselt on meil tehniline ja finantsiline valmidus hakata ehitama päevapealt, oleks ainult, kellele ehitada,» lausus arendusfirma TTP nõukogu esimees Tiit Aava. Paberil võiks TTP ehitada neli projekti, kus korterite maht ulatub 1500ni.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on kokku lugenud, et ainuüksi Tallinnas on arendajatel käsil piisavalt detailplaneeringuid, et ehitada valmis 19 000 korterit. Tema sõnul pole arendajad kriisi ajal lihtsalt käed rüpes istunud, vaid projekteerinud, koostanud detailplaneeringuid ja hankinud ehituslube.

«Kogu elujõulisemate arendajate seltskond on ju masu-ajal detailplaneeringute ja ehituslubadega toimetanud. Aga ASAP (nii kiiresti kui võimalik – toim) ehitama ei saa hakata – enamikul pole raha ja kõik ei ole veel ehitusloa staadiumis ka,» lausus Toompark.

Ehituskontserni Skanska kommunikatsioonijuht Kristi Saaremets märkis, et neil on näiteks võimalik ehitada 900 korterit, kuid eespool mainitud põhjustel seda ei tehta.

«Peamine takistus on hetkel ostjate vähene ostujõud ja ebakindlus tuleviku ees. Kui tekib nõudlus, järgneb kohe ka pakkumine,» sõnas ta.

NCC Ehituse juhatuse liige Priit Aer märkis, et mitmed varasemad planeeringud vajavad ka muutmist. «Nii mõnigi kehtestatud planeering ei vasta enam turu nõudmistele,» ütles ta.

«Klient pole kuningas enam mitte sünnipäraselt, vaid on ka seisusekohased teadmised omandanud ja oskab oma nõudmisi selgelt esitada.»

Artikli autor on Gert-Daniel Hankewitz. Artikkel ilmus 14/05/2010 väljaandes E24.ee.

Seonduvad postitused:
Äripäev: Müüa maa, sobib arenduseks
18.08.2008 Kinnisvaraomanikud on müügile paisanud miljardite kroonide väärtuses alustamata arendusprojekte, kalleim on Tallinna kesklinnas Lootsi tänava kinnistu hinnaga 400 miljonit krooni. Spetsialistide sõnul näitab arendusprojektide massmüük, et riske enam naljalt ei võeta. Praegu ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: online pressikonverents
19.05.2009 07. mail ilmus kinnisvaraportaal KV.EE ja Adaur Grupp OÜ ühistöös KV.EE kinnisvaraturu ülevaade, mis kajastab Eesti kinnisvaraturul 2009. a. I kvartalil toimunut. Turuülevaate avaldamise puhul toimus ka pressikonverents, mille küsimused-vastused on ...
Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ülevaade
07.08.2009 07. augustil 2009. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. Turuülevaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur ...

Elamispindade turg on oluliselt seotud laenuturuga. Kui laenu antakse, siis on võimalik tehinguid teha. Kui laenumahud kahanevad, siis avaldab see selget mõju turu tervisele. Vaatamata pankade antud positiivsetele signaalidele on uute laenude väljastamine ehk eluasemelaenude käive endiselt jõulises languses.

Siiski võib arvata, et languseperiood nii tehingute arvu, kui kinnisvara väärtuse osas on tänaseks vaikselt-vaikselt mööda saamas.

• Töötuid 106 000. 2009. a. IV kvartali seisuga oli Eestis töötuid 106 000 inimest. Tegemist on masuaja rekordilise näitajaga. Positiivne on see, et tänase seisuga on töötute armee juurdekasv nulli lähedale jõudmas.
• Palgalangus kiireneb. Madal nõudlus on sundinud ettevõtteid nii inimesi koondama, kui palku langetama. 2009. a. IV kvartali keskmine palk oli 12 259 krooni ehk aastatagusest 6,5% vähem. Palgamuutus on neljandat kvartalit allpool nulli ning paraku kiirenemas.
• Ehitustööde maht kukkumas. Ehitustööde maht on aastaga 2009. a. IV kvartaliks kukkunud 36% jõudes 8,8 miljardi kroonini. Selline tööde mahu vähenemine põhjendab selgelt, miks ehitusettevõtete kindlustunne on sedavõrd madalal tasemel ning miks 2010. aastast oodatakse tõsist puhastust ettevõtete ridades.
• Põhivarainvesteeringud ehitusse vähenevad, ehitiste soetamisse suurenevad. Madalad ehitushinnad ei ole ettevõtteid ehitama pannud. Põhivarainvesteeringud ehitamisse vähenesid 2009. a. IV kvartalis 2,4 miljardile kroonile ehk aastaga 40%. Ehitiste soetamisse minevad investeeringud mulluseks viimaseks kvartaliks küll vähenesid, kuid aasta baasil ostsid ettevõtted ehitisi rohkem, kui 2008. aastal.
• Euribor jätkuvalt miinimumtasemel. Eluasemelaenude baasintressimääraks olev kuue kuu euribor on kolmandat kvartalit järjest ühe protsendi läheduses. 2010. a. I kvartali lõpu seisuga oli euribor 0,945%.
• Laenuportfellid vaikses kahanemises. Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude hulk ehk laenujääk on väheneva uute laenude väljastamise valguses vaikselt kahanemas. 2010. aasta I kvartali lõpu seisuga jõudis eluasemelaenude jääk 95 miljardi kroonini.
• Laenukäive kukkus veelgi. 2009. aasta viimase kvartali ülevaates sai prognoositud, et tõusva elamispindade tehingute arvu valguses on ehk uute eluasemelaenude väljastamise põhi murtud. Paraku see nii siiski ei olnud. 2010. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1,3 miljardi krooni väärtuses ehk eelmisest aastast 28% vähem.
• Äriühingute laenuturul muutused tasakaalukamad. Erinevalt eluasemelaenude turust on 2010. aasta I kvartaliks ettevõtete uute laenude väljastamine aastaga kasvanud mulluselt 6,8 miljardilt kroonilt 8,7 miljardi kroonini.
• Suhteline laenukoormus tõuseb. Tagasimaksmisel olevate laenude jääk on kahanemas, kuid veelgi kiiremini kukkumas on palk ja sisemajanduse kogutoodang. Nii on eraisikute suhteline laenukoormus järjest tõusmas. Seejuures on eraisikulaenude laenujäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse buumieelse 2004. a. I kvartali tasemelt 15% tõusnud 2010. a. I kvartalis 55%-ni.
• Eluruumide valmimine plussis. 2010. a. I kvartalis sai kasutusloa 663 eluruumi. See on aastataguse ajaga võrreldes 11% rohkem. Taas vaikselt alguse saanud eluruumide arendus, mis seni veel küll üsna üksikutel projektidel baseerub näitab, kas uute eluruumide arv asub kasvama või mitte.
• Uute mitteeluruumide arv kukkus. 2009. a. jooksul kasvas uute mitteeluruumide arv kvartalist kvartalisse. 2010. a. esimeses kvartalis sai aga kasutusloa kõigest 166 mitteeluruumi, mis on aastatagusest 21% vähem. Uute mitteeluruumide pind aga kahanes aastaga koguni 53%.
• Kinnisvaratehingute käive väheneb. Kui eluruumide turul on tehingute arv pigem stabiliseerunud, siis kogu kinnisvaraturgu vaadeldes tuleb endiselt tõdeda tehingute arvu langust. 2010. a. I kvartalis tehti Eestis 8371 kinnisvaratehingut, mis on aastatagusest 8% vähem. Nende tehingute käive kukkus aastaga koguni 23%.

Käesolevas kokkuvõttes on paljude kinnisvaraturgu iseloomustavate tegurite juures tõdetud, et vaatamata üksikutele positiivsetele nootidele on turg endiselt languses. Siiski tasub tähele panna, et langusenumbrid on toodud võrrelduna aastataguse ajaga.

Elamispindade turu loodetav stabiliseerumine on toimunud 2009. a. teises pooles või käesoleva aasta esimeses pooles. Üsna tõenäoliselt ei järgne stabiliseerumisele jätkusuutlik, ammugi siis kiire tõus. Pigem vindume mõne aasta sama tehingute arvu ja hinnatasemete juures.

Tahtes kokkuvõtet siiski positiivse noodiga lõpetada võiks tõdeda, et hullemaks ka tõenäoliselt enam ei lähe.

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on tasuta allalaaditav portaalist KV.EE.

Turuülevaate avaldamisel 07/05/10 toimunud online-pressikonverentsi küsimuste-vastustega saab tutvuda portaalis KV.EE.

Seonduvad postitused:
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Loid laenude väljastamine pärsib eluasemeturgu
07.05.2010 07. mail ilmus järjekordne kvartaalne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et võrreldes aastataguse ajaga on turg endiselt olulises languses. Küll tasub aga tähelepanu pöörata sellele, et turu stabiliseerumine jääb eelmise ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar: Kinnisvaratunneli lõpus paistab üha enam valgust
27.08.2009 Kinnisvaraturg on endiselt langemas. Langustempod kinnisvaraturgu mõjutavates valdkondades on aeglustumas ning loodetavasti tähendab see peatsselt saabuvat turu põhja, millest võiks alguse saada turu taastumine. Oluliste kinnisvaraturgu mõjutavate teguritena on palgakasv ...
Tarbijakindlus ülimadalal tasemel
09.06.2009 Järgneb KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar. Võrreldes eelmise kvartaliga ei ole kinnisvaraturu trendid pöördunud. Kinnisvaratehingute arv on kivina kukkumas, keskmised hinnad nendega koos. Kitsenevate laenuvõimaluste taustal on üheks kinnisvaraturu kiratsemise oluliseks põhjuseks ...

Indeksi langus on küll näiteks aastataguse ajaga võrreldes oluliselt aeglustunud, kuid tõdeda tuleb, et suundumus on indeksil endiselt allapoole.

Aastatagusest ajast on KV.EE indeks allpool 14%, kuid viimase poole aasta indeksi languseks on kõigest 3,3%.

Absoluuthinnas on tänase elamispinna ruutmeetri pakkumishind portaalis KV.EE 12 800 krooni. Aasta tagasi oli keskmiseks pakkumishinnaks 15 000 krooni.

Aastataguse ajaga võrreldes on pakkumiste hulk portaalis KV.EE kahanenud 11,5%. Alates käesoleva aasta algusest alates on pakkumiste hulk siiski vaikselt kasvanud.

Tänase seisuga on portaalis KV.EE 17 900 pakkumist aastataguse 20 200 pakkumise vastu.

Pakkumiste tõusu üheks põhjuseks on asjaolu, et üha enam kasutavad kinnisvaraportaali reklaamikanalina need, kes eelnevalt on müügiks kasutanud muid müügimeetodeid – näiteks kohtutäiturid.

Kohtutäiturite ning kiirmüügipakkumiste arvu suurenemine on ka põhjus, miks keskmine pakkumishind visalt langussuunas liigub.

KV.EE Indeksi graafik

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad postitused:
Uusarendused mõjutavad KV.EE indeksi käekäiku
26.04.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on juba mitmendat nädalat järjest viimaste aastate madalaimal 63,0 punkti tasemel. Absoluuthinnas on keskmise eluruumi pakkumise ruutmeetrihind täna 12 950 krooni. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnalanguseks ...
Hinnalanguse peatumine annab turvatunde
15.03.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jäänud stabiilselt püsima 63...64 punkti vahemikku. Tänase seisuga näitab indeks 63,8 punkti taset. See on aastatagusest 19% võrra madalamal. Võrreldes indeksit selle tipuga 2007. a. ...
Kiire hinnatõusootused on asjatud
29.03.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on püsima jäänud 63,6 punkti tasemel. Aastane pakkumishindade langus on 17%. Võrreldes hindade tipuga 2007. a. aprillis on hinnalanguseks 41%. Absoluuthinnas on portaali KV.EE keskmise elamispinna pakkumishind ...

“Uusi projekte on turule tulemas hulga. Ütleksin, et “paisu taga” ehk ehitusloa või detailplaneeringu staadiumis on kümneid ja kümneid tuhandeid uusi kortereid ning seda ainuüksi Tallinna linnas,” rääkis ta.

Samas on lisanduvate uusarenduste maht sedavõrd väike, et turgu suurt ei mõjuta.

“Loodan, et turule tulevad uued projektid on endisaegsest parema kvaliteediga nii asukoha, planeeringute kui ehituskvaliteedi suhtes ning vastavad endisest paremini kriitiliste tarbijate vajadustele. Vastasel korral ei ole neid lihtsalt võimalik müüa,” lisas Toompark.

Mehe sõnul on masu-ajal tegeletud usinalt projektide ettevalmistamisega. “See muudab kokkuvõttes arendustegevuse vähemalt ajutiselt kiiremaks. See jälle on omakorda tegur, mis hoiab võimaliku hinnatõusu lähiaastate perspektiivis tugeva kontrolli all,” selgitas ta seoseid.

Toompark oletas, et lähima aasta perspektiivis ostetakse 1200-1500 uut korterit. Kvaliteedi ja hinna suhtes on tänane turg selgelt kaldu hinna poole. “Arendaja peab mitte tegema ainult head kaupa, vaid vastama tarbijate praegustele vajadustele. Neist mööda vaadates ja “liiga head” kaupa valmistades kõrge hinna tõttu müügiedu loota ei ole,” märkis ta.

“Eks see ole kinnisvaratsükli tõusufaasi algus, kus tuleb turule tuua odavamat kaupa. Tsükli edasiliikumisega paralleelselt tarbijate valmidus maksta ja seega ka nõudmised kasvavad. Turule tulev liiga massiline luksuskaup on märk sellest, et kinnisvaratsükli tõusufaas võib olla kohe-kohe läbi saamas,” ütles Toompark.

Artikli autor on Anne Oja. Artikkel ilmus 10/05/2010 väljaanded Ehitusuudised.net.

Seonduvad postitused:
Paisu tagant on tulemas suur hulk kinnisvaraprojekte
07.05.2010 Kuna ärimehed on masu aega kasutanud uute projektide ettevalmistamiseks, on n-ö paisu tagant tulemas suur hulk uusi kinnisvaraarendusi, ütles analüütik Tõnu Toompark tänasel KV.EE online-pressikonverentsil. "Uusi projekte on ...
Toompark: arendajate mõtteviis on muutumas
12.04.2010 Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul sunnib klientide nõudlikkus kinnisvaraarendajaid mõtteviisi muutma, et ellu jääda. "Vaestel kinnisvaraarendajatel polnud ju 2009. aastal muud teha kui mõelda, sest vaba raha ja kliente ...
Toompark: NCCl esikoht suurima laoseisu eest
27.04.2009 Oma uute korterite laoseisult on esikohal Toomas Aaki juhitav NCC Ehitus, ütles Eesti kinnisvarafirmade liidu konverentsil kinnisvaraekspert Tõnu Toompark. „NCC on võitnud laoseisu esikoha,“ märkis Toompark ning lisas, et firmal ootab ...

„Taas peadtõstev kinnisvaraturg on KV.EE kinnisvaraturu ülevaate viinud uuele tasemele. Endise Eesti kuue suurema linna asemel oleme nüüd värskesse ülevaatesse kokku koondanud kõikide maakonnakeskuste ja veel mõnede suuremate-olulisemate piirkondade kinnisvaraturu info,“ tõi ülevaate uuendused välja Tarvo Teslon, kinnisvaraportaali KV.EE juhatuse liige.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehel www.kv.ee/turuylevaade.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade/

• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5594

Lisainfo

Seonduvad postitused:
Meeldetuletus: uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ilmub täna
07.05.2010 Täna 07. mail 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva. Täna 07. mail 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, ...
Online-pressikonverents: uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade
04.02.2010 09. veebruaril 2010. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu. "KV.EE kinnisvaraturu ülevaade jätkab vana joont - anname numbritele-graafikutele ...
Meeldetuletus: KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ilmub täna
09.02.2010 Täna 09. veebruaril 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva. NB! Täna 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub ...