Eesti kinnisvaraturg on kogu maialma majanduse äkiliste ja ootamatute muutuste taustal elamas sama põnevat elu. Põnevus paraku ei tähenda, et turuosalistel oleks kerge. Olulisemad kinnisvaraturu näitajad on käitunud järgmiselt.

• Töötuse määr on hakanud tõusma. Viimaste kvartalite jooksul on töötus püsinud madal ja tööhõive kõrge. Aasta kolmandas kvartalis aga suurenes tööpuudus hüppeliselt 6,2 protsendile. Peame ka tunnistama, et kuulda on paljudest koondamistest. Oleks liialt optimistlik arvata, et töötuse tase lähima aasta perspektiivis ei kahekordistu.
• Palgakasv aeglustub. Keskmine palk on viimastel aastatel tõusnud kiiresti – palgatõus on küüsdinud isegi üle 20%. Tulenevalt majanduse jahtumisest ja tööpuuduse kasvust on palgatõus aeglustumas. Kõrge inflatsiooni tõttu on reaalpalk langemas. 2008. a. II kvartalis oli Eesti keskmine palk 13 306 krooni.
• Ehitustööde maht väheneb. Tulenevalt sisemaise nõudluse kahanemisest ning käimasolevate ehitusprojektide lõpetamisest on vähenemas ehitustööde maht. 2008. a. II kvartalis vähenes ehitustööde maht aastataguse ajaga võrreldes 2,3%.
• Põhivarainvesteeringute maht on kahanemas. Siiski püsivad hoonete ja rajatiste soetamise ja rekonstrueerimise kulutused veel stabiilsed. 2008. a. II kvartalis kulutasid Eesti ettevõtted hoonete ja rajatiste ehitamisele ja rekonstrueerimisele 3,6 ning soetamisele 1,2 miljardit krooni.



• Tõusvad intressimäärad ei soodusta laenamist. 2008. a. oktoobri seisuga on eluasemelaenude intressimäär jõudnud samale tasemele, mis see oli 2002. aastal. Eluasemelaenude intressimäära aluseks olev euribor on küll pisut langenud, kuid siiski on tegemist viimase 7 aasta kõrgeima näitajaga, mis septembri lõpus oli 5,4%.
• Eraisikulaenude jääk endiselt kasvab. Kuigi väljastatavate laenude mahud vähenevad, siis kogu laenujääk veel endiselt kasvab. Siiski on laenu jäägi kasv märkimisväärselt aeglustunud. 2008. a. III kvartali lõpuks oli väljastatud eraisikulaenude maht 120 ja eluasemelaenude jääk 97 miljardit krooni.
• Laenukäibe on buumi alguse tasemel. Võrreldes aastataguse ajaga väheneb eraisikulaenude ja eluasemelaenude käive kümnetes protsentides. Samas on laenude käive buumi algusaja tasemel ehk samal tasemel, mis 2005. aastal. 2008. a. III kvartalis väljastati Eestis eraisikulaenusid 7,2, sealhulgas eluasemelaenusid 5,0 miljardi krooni väärtuses.
• Äriühingutele väljastavate laenude käive kukub. Äriühingutele väljastatavate laenude käive on võrreldes aastataguse tippajaga vähenenud kolmandiku võrra. 2008. a. III kvartalis väljastati äriühingutele laene 12,6 miljardi krooni väärtuses. Äriühingutele väljastatud laenude jääk oli samal ajal 119 miljardit krooni.



• Eraisikulaenude osakaal SKPst suureneb. Eraisikulaenude osakaal SKPst on kiirelt suurenenud jõudes 2008. a. II kvartali lõpuks 47% tasemele. Aasta kolmanda kvartali majanduslangus -3,3% suurendab seda näitajat veelgi.
• Valminud eluruumide hulk väheneb. Tulenevalt kahanevast turu nõudlusest on valminud elamispindade arv sirgjooneliselt langemas. 2008. a. III kvartalis sai kasutusloa 1024 uut elamispinda pindalaga 85 500m².
• Äripindade ehitus on stabiilne. Äripindade ehituse tippajad olid 2003.-2004. aastad. 2008. a. III kvartalis sai kasutusloa 232 uut äripinda.
• Kinnisvaratehingute väärtus kahaneb. Kinnisvaratehingute arv ja koguväärtus on võrreldes tippaegadega langenud lausa kordades. 2008. a. III kvartalis tehti Eestis 12 390 kinnisvaratehingut koguväärtusega 9,7 miljardit krooni.

Kinnisvaraturu suurimad mõjutajad on üleilmne ähvardav finants- ja majanduskriis, mis on sedanud karmid tõkked raha ringlemisele majandussüsteemis. Raha laenata on raske ning see pärsib kogu majandussüsteemi, sh kinnisvaraturgu.

Eesti kinnisvaraturu suurim lokaalne mure on samuti laenutingimuste karmistumine. Keerulisemaks muutuv raha laenamine ning tõusvad intressimäärad on langusespiraali viinud kinnisvarahinnad ja tehingute arvu. See langus saab peatuda, mitte varem, kui laene hakatakse taas vabamalt väljastama.

Tegemist on kommentaariga kinnisvaraportaal KV.EE ja Adaur Grupp OÜ koostöös valminud kinnisvaraturuülevaatele.

Vaata ka

Pressiteade: Uus ülevaade kirjeldab kiretult kinnisvaraturgu

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade (III kvartal 2008)

Põhivarainvesteeringud lõid 2007. aastal taas rekordeid – need suurenesid 10 protsenti. Siiksi on aasta varasemaga võrreldes juurdekasv märkimisväärselt väiksem.

Tähelepanu väärib asjaolu, et hoonete ja ehitiste soetamisele kulutasid Eesti ettevõtted mullu 20 protsenti vähem raha kui aasta varem. Hoonete ja rajatiste ehitamine ning rekonstrueerimine nõudsid 2007. aastal siiski 24 protsenti enam ressursse.

Ainult aeg näitab, mida teevad ettevõtted 2008. aastal. Kui eeldada majanduskasvu jahtumist, siis peaksid vähenema ka investeeringute mahud.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

AS FKSM sõlmis Saksa peatöövõtja RWE Industrie – Lösungen GmbH-ga projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu AS-ile Estonian Cell kuuluva Kunda haavapuitmassi tehase veetöötlusjaamade rajamiseks.

Veetöötlusjaamad hakkavad tehast toorveega varustama ja puhastama jäätmevett, mis puhastatuna juhitakse Soome lahte. Heitvesi suubub merre süvalasu kaudu, mis asub kuni 1,5 km kaugusel rannikust ja vähemalt 10 m sügavusel.

Lepingu kogumaksumus ületab 10 milj. EUR. Leping teostatakse koostöös emaettevõttega YIT.

Tööd on kavas lõpetada 2006 aasta sügisel.

Lisaks teostab AS FKSM ka sama tehase peahoone vundamentide ja metallkonstruktsioonide ehitustöid.

Kogu AS-i Estonian Cell Kunda tehasekompleksi näol on tegemist seni ühe suurema tööstusprojektiga Eestis.

Svedbergi keraamikatehase juht Peter Shilling: otsus rajada oma esimene tehas Eestisse oli õige

Järgmise aasta alguses Saku vallas Tänassilmas avatav Svedbergsi sanitaarkeraamika tehases peetakse täna sarikapidu. 7. septembril käivitunud ehitus on faasis, kus hakatakse teostama sisetöid ning 6000 m2 üldpinnaga tehasehoone valmimist planeeritakse jaanuari.

“Oleme planeerinud oma tehase ehitamist pikka aega ja otsus tulla Eestisse sündis peale põhjalikku analüüsi, rääkis Peter A Shilling, kõik planeeritu on kulgenud plaanipäraselt ning loodame uues tehases alustada tootmist aprillis 2005″.

Svedbergise 75 miljonit krooni maksma minevas Eesti tehases alustab esimeses etapis tööd 80-100 inimest ning personal komplekteerimisega alustatakse selle aasta detsembris.

Svedbergsi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1920, mil Holger Svedberg alustas leht­metalli töötlemist, valmistades piimanõusid. 1960ndatel alustasid asutaja pojad muu hul­gas uut tüüpi valgustusega dusikabiinide tootmist.

1970­ndatel tuli ettevõtte turule vannitoamööbliga. Svedbergs i Dalstrop AB on Põhjamaades turuliider.

Svedbergsi ärikontseptsiooniks täna on arendada, toota ja turustada terviklikku vannitoa kontseptsiooni. Tootevalikusse kuuluvad van­nitoamööbel, dusikabiinid, vannid, kraanikausid, WC-potid ja muud vannitoatarvikud.

Svedbergsi käive oli 2003. a. 600 milj EEki ning kasum 94,5 miljonit krooni. Tooteid turustatakse kaubamärgi all. Eestis ha­katakse tootma peamiselt ke­raamilisi kraanikausse, dusi­aluseid ja tualetipotte. Svedbergsist saab esimene Eestis sanitaarkeraamikat tootev tehas. Siiani vaid Põhjamaades ja Eestis müüdud toodangut hakatakse edaspidi turustama ka Lätis ja Leedus.

Täna, 4. novembril tähistab Tallinna külje all, Rae vallas asuv Jüri Tehnopark infrastruktuuri arendamistööde valmimist. Poolteise aasta jooksul on AS Kodu Grupp investeerinud piirkonda 50 miljonit krooni ning arendanud välja kokku 37-hektarilise ala, mis loob eelduse 1000 uue töökoha tekkeks lähema nelja aasta jooksul.

Jüri Tehnopark on planeeritud hetkel Eesti suurimaks, võimaldades rajada enam kui 100 000 m2 tootmis-, lao- ja äripinda. Oskuslikult koostatud planeering loob tsoonid eri otstarbega hoonetele, mis moodustavad atraktiivse terviku. 37 hektari suurusele alale on planeeritud 42 äri- ja tööstusotstarbelist krunti, suurustega vahemikus 2 700 – 16 000 m2, millele on lubatud täisehitus 50%-70%. Vajadusel saab krunte liita, moodustades kuni 4-hektarilise pindalaga korrapäraseid ehituskrunte. Hoonete suurim kõrgus on 20 meetrit.

Kruntide ruutmeetri hind teede ja kommunikatsioonidega krundi piirini algab 390 kroonist. Hinnale lisandub kanalisatsiooni-, vee-, elektri- ja gaasiliitumine.

Tänaseks on Jüri Tehnopargis müüdud juba 10 krunti ehk veerand kõigist kruntidest ja registreeritud terve hulk broneeringuid. Arendajate hinnangul leiavad kõik krundid uue omaniku järgneva paari aasta jooksul. Lisaks kruntide müügile on arendajad otsustanud alustada Jüri Tehnopargis ka lao- ja tootmishoonete renditeenuse pakkumisega.

Jüri Tehnoparki arendava ASi Kodu Grupi juhatuse liikme Margus Haudi sõnul vastab kogu valminud infrastruktuur ka kõige nõudlikuma kliendi vajadustele. “Tehnoparki on kohe algusest peale kavandatud, planeeritud ja ehitatud tehnopargiks vastandina näeks vanematele tööstuskompleksidele, mida tuleb kohandada. Seega oleme arvesse võttnud maailmas, eeskätt Prantsusmaal ja Soomes välja kujunenud parimaid tavasid,”ütles Haud.

“Paljudele ostjatele on kaalukeeleks olnud ka kompleksi kõrvale arendatav elamukvartal, mis võimaldab puhtmajanduslikult muuta tootmine või teenindus ülimalt efektiivseks ning mis teisest küljest rikastab kogu piirkonna miljööd,” märkis ta.

“Veel paar aastat ning Tartu maanteest areneb välja tõeline ärimagistraal. Rae vallast tervikuna on saamas kiiremini arenev tööstus- ja laomajanduspiirkond. Lisaks ettevõtjaile on arengule kaasa aidanud kohaliku omavalitsuse kasvav professionaalsus ja nakatav tegutsemisind,” ütles Margus
Haud.

“Mul on siiralt hea meel, et Rae valda tekib 1000 uut töökohta ning paralleelselt loovad arendajad ka elamisvõimalused ca 200 perele,” ütles Rae valla vallavanem Raivo Uukkivi. “Pean seda õnnestunud kohaliku omavalitsuse ja erainvestori projekti näiteks – muuhulgas pean väga positiivseks investeeringuid avalikku kasutusse jäävatesse teedesse ja infrastruktuuri,” lisas ta.

“Ma usun, et just terviklikkus ja meie miljöösse sobivus, sealhulgas keskkonnasõbralikkus on märksõnad, mis kõige enam iseloomustavad Jüri Tehnoparki,” selgitas Rae valla vallavanem.

“Jüri Tehnopark rikastab väikeasula miljööd ning kindlasti mõjub positiivselt kogu asula arengule. Samas loob selline tootmis- ja äripiirkond barjääri suure magistraali ja väikeelamute vahele, mis summutab mürataset. Siiani on suure maantee müra jõudnud väikealevikku välja, nüüd aga loodetavasti laheneb see probleem,” ütles valla peaarhitekt Kaie Narro.

“Jüri Tehnopark on Läti juhtivale pangale, Parex Pangale, üks esimesi suuremamahulisi finantseerimisprojekte Eestis,” ütles Parex Panga müügi- ja klienditeeninduse direktor Andres Pärloja.

“Peame tehnoparkide kontseptsiooni üldiselt ja eriti just antud projekti väga perspektiivikaks. Spetsiaalselt tööstuspiirkonnaks kavandatud ruum annab tehnopargi asukatele selge majandusliku efekti. Jüri Tehnopark asub meie arvates logistiliselt parimas võimalikus kohas. Kogu pargi kontseptsioon on detailideni läbi mõeldud ning arendajad ise väga kompetentsed ja võimekad. Jüri Tehnopargi perspektiivikust näitab ilmekalt ka nende senine müügiedu,” selgitas Pärloja.

Jüri Tehnopark paikneb Tartu maantee ja Tallinna ringtee ristumiskohal, piirnedes ühest küljest Jüri alevikuga. Tehnopargi asukohta võib pidada logistiliselt üheks Eesti parimaks, kuivõrd see tagab hea juurdepääsu kõikidest suundadest: Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed on 10 sõiduminuti kaugusel, Muuga ja Paldiski sadamani on 30 minutit. Tallinn-Jüri liinil kulgevad maakonna bussid ja marsruuttaksod.

Jüri Tehnoparki arendav AS Kodu Grupp on 1998. aastal asutatud professionaalselt kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte, mis põhineb Eesti kapitalil.

Täiendav info:
- Talvit Priimägi AS Kodu Grupp juhatuse liige, talvit@kodugrupp.ee Tel: 6277 566 GSM: 5182 320
- Margus Haud AS Kodu Grupp juhatuse liige, margus@kodugrupp.ee Tel: 6277 566GSM: 5017 121

Koduleht: www.jyritehnopark.ee

Tehnopargi fotod, sh aerofoto: http://www.kodugrupp.ee/~talvit/jtp_pressile/

Fotode kasutamisel palume märkida allikaks AS Kodu Grupp ning vajadusel pöörduda lisainfo saamiseks AS Kodu Grupp kontaktisikute poole.

TÄIENDAV INFO JÜRI TEHNOPARGI KOHTA

Ajalugu
- Tehnopargi rajamise idee tekkis arendajatel 1999. aastal, mis ajendas külastama tehnoparke Prantsusmaal ja Soomes.
- 2001. aasta suvel võitis Kodu Grupp Rae valla maa-ala arendamise konkursi.

- Projektiga seotud esimene leping allkirjastati septembris 2001.
- Piirkonna detailplaneering kehtestati 25. veebruaril 2003, mille järel 17. juulil 2003 väljastas kohalik omavalitsus ehitusload infrastruktuuri ehitamiseks.
- Ehitusleping peatöövõtjaga Koger & Partnerid allkirjastati 1. oktoobril 2003.

Investeeringud
- Senine koguinvesteering Jüri Tehnopargi arendusse ulatub 50 miljoni kroonini, millest ehitusse on läinud 32miljonit krooni.
- Koguinvesteeringust 40% ehk 20 miljoni krooni ulatuses rajatu jääb avalikult kasutatavaks.
- Arenduse käigus on Kodu Grupp ehitanud 16 miljoni krooni eest avalikku kasutusse jäävaid teid ning nendega seotud rajatisi.
- 4 miljonit krooni suundub uue pumpla ehitusse, mis varustab veega tehnopargi kõrval ka enamust Jüri alevist.

Jüri Tehnopargi tehnilised näitajad
- Juurdepääsuteed on valdavalt 7,5 meetri laiused (minimaalselt 6,5 meetrit). Kokku rajatakse tehnopargis 5,1 kilomeetrit sõiduteid ning 4 kilomeetrit kõnni- ja jalgrattateid. Samuti on ühiskondliku transpordi tagamiseks rajatud 2 bussipeatust.
- Igale krundile rajatakse juurdepääsu tagamiseks vähemalt üks sissesõit. Selliste infrastruktuuride nagu vee-, kanalisatsiooni-, sadeveedrenaaži- ning gaasitrasside otsad on toodud pool meetrit krundi piirist sissepoole. Side ja elekter paikneb krundi piiril.
- Tehnopargi tarbeks on projekteeritud elektrivõimsust 22 000 amprit, mis jaguneb kokku 9 välis- ja 2 hoonesisese alajaama vahel.
- Gaasi tarbimisvõimsust on hetkel varutud 2 000 000 m3 aastas, millest jätkub nii küttesüsteemidele kui ka tootmiseks.
- Vee tarbimisvõimsust on hetkel varutud 120 m3 ööpäevas ja arvutuste kohaselt on see piisav. Tarbitava vee kanaliseerimiseks on rajatud tehnoparki 2 pumplat, mis tagavad heitvete kiire ärajuhtimise alevi puhastusseadmetesse.
- Ära hoidmaks selliseid uputusi nagu tänavu Harjumaal, on tehnoparki rajatud üks ülevoolutiik ja ülivõimas sadeveepumpla, mis tagavad mistahes koguse vihmavee kiire ärajuhtimise. Lisaks sadeveedrenaažile on tehnopargi teed varustatud kogupikkuses kahepoolse teedrenaažiga, mis kogub eraldi kokku kõik veed tee maa-alalt.
- Sidevarustus on igati kaasaegne ja baseerub kogu tehnopargi ulatuses optilisele kaablile. Seega on tehnopargi ettevõtjatel võimalus kasutada kõige moodsamaid ja kiiremaid sideühendusi, mida operaatorid Eestis hetkel pakuvad.

Jõhvi Tööstuspargi vastu tunnevad huvi Inglismaa tööstuskinnisvara arendajad. Saareriigi arendate eesmärgiks on koostöös kohaliku Tööstuspargiga ette valmistada tootmisruumid umbes 30-le ettevõttele.

“Hea idee on oma starti oodanud poolteist aastat. Viimase kuu jooksul on aga tootjate kinnisvaraarendajate huvi Jõhvi Tööstuspargi vastu tõusnud. Viimase kahe nädala jooksul on kohal käinud seitse huvilist,” ütles SA Jõhvi Tööstuspark juhataja Teet Kuusmik.

Kuusmiku sõnul on Jõhvi Tööstusparki oodatud kõik keskmise suurusega tootmisega tegelevad ettevõtted. Sinna sobiksid kõik tootmised peale energiamahukate ja keskkonnaohtlike, sest tööstuspark asub kesklinnale suhteliselt lähedal.

“Äriinkubaatorites ja tööstusparkides tegutsevate ettevõtete vahel kujuneb välja sõbralik keskkond, kus jagatakse omavahel teadmisi ja kogemusi,” ütles Ida-Viru maavanem Ago Silde.

Silde sõnul on üksinda tegutseval ettevõttel alustada tunduvalt raskem, sest vajalike kontaktide ja abi saamine nõuab rohkem aega ja vaeva. Tööstuspargis tegutsedes tekib aga sünenergia, mis aitab ettevõttel kiiremini areneda.

Tihti leitakse võimalus ka omavaheliste allhangete tegemiseks.

Hetkel on Jõhvi Tööstuspargis vaba tootmispinda 5000 ruutmeetrit. Hoonetes viiakse läbi renoveerimistöid, milleks on EAS eraldanud 2,5 ja Jõhvi linn 1,1 miljonit krooni. Põhiline tootmiseks vajalik infrastruktuur – teed, parkla, elekter, soojus, vesi- ja kanalisatsioon – on olemas.

Täna on Jõhv piirkonnas olemas nii metall-, puidu-, toiduainete-, õmblus-, trüki- ja elektroonika ettevõtteid. Tööstuspargile kuulub Jõhvi linnas 44 hektarit kinnitatud detailplaneeringuga toomismaad.

Tartu linn algatas Ravila 61 detailplaneeringu, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine ja kruntidele ehitusõiguse määramine Ravila Tööstuspargi rajamiseks.

Planeeritav ala suurusega ca 31,3 hektarit asub Veeriku linnaosas Tartu linna piiril raudtee ja perspektiivse Ravila tänava koridori vahelisel alal.

“Tartu linnas on kaks võimalikku piirkonda tööstuspargi loomiseks: Turu 48 ja Ravila 61. Oleme tegelenud aktiivselt mõlema piirkonnaga ja alustanud detailplaneeringute tegemist,” ütles abilinnapea Sven Illing. “Soovime säästa ettevõtja aega, sest detailplaneeringu tegemine on seadustest ja kõikvõimalikest kooskõlastustest tulenevalt aeganõudev protsess.”

Ideaalis sooviks linn ka tööstusparkide tehnovõrgud ja teed ise välja ehitada. Illingu sõnul aitaks selline valmis tööstusala mitte ainult kohalikke ettevõtjaid, vaid aitaks meelitada Tartusse ka välisinvestoreid. “Sageli on välisinvestoritel mitmeid häid laienemisvõimalusi üle Euroopa ja otsustamisel saab oluliseks see, kui kiiresti on võimalik kuskil tootmist alustada.”

Linn vaatab ka Tartu valla maadele kavandatava Raadi tööstuspargi poole. Linn on astunud samme, et lõpetada oma funktsiooni ammendanud ASi Raadi Lennuväli tegevuse. Eesmärk on aktsiaseltsi hallatavad maad võtta Tartu ja Luunja valla ning Tartu linna munitsipaalomandisse ja hakata piirkonda jõudsalt arendama. “Veel mõni aeg tagasi tundus, et endise Raadi lennuvälja maade munitsipaalomandisse saamiseks kulub aastaid kauem kui Ropka või Ravila puhul. Aga ärimehed ei jõua aastaid ja aastaid oodata,” põhjendas Illing, miks Tartu hoiab korraga tules kolme rauda.

Baltimaade juhtiv kinnisvara investeerimisfirma Baltic Property Trust on jõudnud kokkuleppele SRV ja KOBAga modernse logistikapargi rajamise osas Eestisse, Lätti ja Leetu. Igasse Balti riiki luuakse kaasaegne jaotuskeskus kogupindalaga 90 000 ruutmeetrit. Projekt kannab nime BPT Logistic Center Baltic.

“Kõik suuremad rahvusvahelised firmad, mis Balti regioonis ettevõtlusega tegelevad, vajavad siin keskse paigutusega logistikakeskusi,” ütles Baltic Property Trusti tegevdirektor Lars Ohnemus. “Hiljuti laienesime Leedus, aga tahame tagada oma logistilise kohalolu kogu Baltikumis.”

Loodav logistikapark hakkab teenindama Baltimaid, Põhjamaid ja Läänemere turgu sh Soomet ja Venemaad. BPT Logistic Center Baltic saab olema asukoha ja hindade poolest Baltimaades soodsal positsioonil, kuna see on valitud tuleviku liiklusskeemide alusel

Kinnisvara arendusfirma SRV tegevdirektori Hiekka Risto sõnul on SRV huvitatud koostööst Baltic Property Trustiga, firmaga, kes otsivad võimalusi oma logistika- ja jaotusvõimaluste laiendamiseks. “See uus mitmetahuline projekt annab olulise tõuke parkide edasiseks arenguks, millel on positiivne mõju hulgikaubandusele Balti regioonis ja selle ümbruses, ” lausus Hiekka Risto.

Tööstusekspertide sõnul on Balti logistikaturul vajadus kaasaegsete jaotuskeskuste järele. Rahvusvahelise kinnisvarakonsultatsiooni agentuur KOBA hakkab vastutama turustuse eest ja andma projekti üürile rahvusvahelistele ja kohalikele ettevõtjatele ning tarbijatele.

“Logistikateenuste pakkujate ja tootjate teenindamine on üha enam levinud mitmetel Euroopa turgudel, Balti turu jaoks on see teenus aga midagi uut,” ütles KOBA rahvusvahelise kinnisvara-konsultatsiooni tegevdirektor Erik Bach-Nielsen.

Taustinformatsioon:

Baltic Property Trust on juhtiv kõrgekvaliteetse kinnisvara investeerimisfirma, mis investeerib esmaklassilistesse ärikinnisvaradesse Baltimaade kesksetes asukohtades. Ühtlasi on Baltic Property Trusti strateegiaks tutvustada Balti riikides atraktiivseid kinnisvaraInvesteerimis tooteid. Baltic Property Trusti Peakorter asub Taanis, kohalikke organisatsioone omatakse Vilniuses, Riias ja Tallinnas. Rohkem infot
http://www.balticpropertytrust.com/

KOBA on rahvusvaheline kinnisvarakonsultatsiooni agentuur, mis tegeleb müügi, üürile andmise ja hindamisega kolmes peamises ärivaldkonnas: investeeringud, jaemüük ja korporatiivsed teenused. KOBA alaline asukoht on Kopenhaagenis ning ta on rajanud kontori Vilniuses, Leedus. Seeläbi suudab KOBA teenindada rahvusvahelisi ja kohalikke kliente Skandinaavia ja Balti regioonis kõige kõrgemal tasemel. Rohkem infot http://www.koba.dk/ või http://www.koba.lt/

SRV Kinnisvara AS on Eestimaal üks vanemaid kinnisvarafirmasid, mis asutati 1992. aasta mais ning mis täna kuulub Soomes ühe suurema ehitusfirma SRV Grupi koosseisu. SRV Grupi kogukäive aastal 2000 oli 6,5 miljardit krooni. SRV Grupp on Balti regioonis edukalt ellu viinud üle 50 projekti. Firma omab suuri kogemusi tööstushoonete alal, lisaks Balti riikidele ka Soomes, Venemaal jne. Eestis on SRV teostanud mitmeid mahukaid projekte: Viru Keskus, Maakri 23 maja, Radisson SAS hotell, Rakvere Lihakombinaat, Rävala Ärikeskus, Tallinna Reisisadama A-Terminaal jt. Rohkem infot http://www.srv.fi/

Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400-500 ruutmeetrit, kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid. Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse, et muuta see potentsiaalsele üürilevõtjale vastuvõetavaks.

Lao- ja tootmispindade turg areneb kooskõlas muu kinnisvaraturuga tihedas konkurentsis professionaalsuse suunas. Üha raskemaks muutub spetsiifilise oskusteabeta laiahaardeliste maaklerite töö erialaseid teadmisi nõudval lao- ja tootmispindade turul.

Jätkub Tallinna laienemine naabervaldadesse, kus kinnisvara on odavam ning juurdepääs parem, kuid tihtipeale tuleb vajalike kommunikatsioonide väljaehitamisse investeerida enam kui linnapiirides Seega ei kaota Tallinn oma tähtsust lao- ja tootmispindade turul. Endiselt jääb enamus ärist Tallinna-keskseks.

Karmistuvad euro-nõuded sunnivad paljudes, täna eeskätt toiduainetega tegelevates lao- ja tootmispindade omanike tegema valikud kinnisvara kaasajastamise ja üüriärist loobumise vahel. Lao- ja tootmispindade väljaüürimisest loobumine ei tähenda, et kinnisvara ei peaks kaasajastama – tegevust ümberprofileerides tuleb ruumid ikkagi vastava tegevusala kaasaja nõuetele vastavaks viia. Tänaseks on Eesti kinnisvaraturg piisavalt arenenud, et nõuda kvaliteetset kaupa igas turusektoris.

Lao- ja tootmispindade hinnad jäävad endiselt samale tasemele. Hinnatõusuks põhjust ei ole, samuti ei ole näha, miks peaks üürihinnad langema. Samale tasemele jääv üürihind üldise kinnisvara ostu-müügihinna taseme tõusu taustal nõuab üürileandjate oskuslikku tegutsemist kasumliku majandamise nimel.

Artikkel on avaldatud 13.01.2003 väljaandes Äripäev – http://www.aripaev.ee/2310/rubr_artiklid_231009.html

Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400-500 m², kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid.

Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse, et muuta see potentsiaalsele üürilevõtjale vastuvõetavaks.

Lao- ja tootmispindade turg areneb kooskõlas muu kinnisvaraturuga tihedas konkurentsis professionaalsuse suunas. Üha raskemaks muutub spetsiifilise oskusteabeta laiahaardeliste maaklerite töö erialaseid teadmisi nõudval lao- ja tootmispindade turul.

Jätkub Tallinna laienemine naabervaldadesse, kus kinnisvara on odavam ning juurdepääs parem, kuid tihtipeale tuleb vajalike kommunikatsioonide väljaehitamisse investeerida enam kui linnapiirides Seega ei kaota Tallinn oma tähtsust lao- ja tootmispindade turul, seda enam, et valdav hulk ärist on ikkagi pealinnakeskne.

Karmistuvad euro-nõuded sunnivad paljudes, täna eeskätt toiduainetega tegelevates lao- ja tootmispindade omanike tegema valikud kinnisvara kaasajastamise ja üüriärist loobumise vahel. Lao- ja tootmispindade väljaüürimisest loobumine ei tähenda, et kinnisvara ei peaks kaasajastama – tegevust ümberprofileerides tuleb ruumid ikkagi vastava tegevusala kaasaja nõuetele vastavaks viia. Tänaseks on Eesti kinnisvaraturg piisavalt arenenud, et nõuda kvaliteetset kaupa igas turusektoris.

Lao- ja tootmispindade hinnad jäävad endiselt samale tasemele. Hinnatõusuks põhjust ei ole, samuti ei ole näha, miks peaks üürihinnad langema. Samale tasemele jääv üürihind üldise kinnisvara ostu-müügihinna taseme tõusu taustal nõuab üürileandjate oskuslikku tegutsemist kasumliku majandamise nimel.

Kõrgeim hinnatase on Pärnu maantee naabruses

Allikas: Eri Kinnisvara