2009. aasta jooksul sõlmiti Eestis statistikaameti andmetel 26 550 kinnisvara ostu-müügilepingut. Aastaseks tehingute arvu languseks teeb see 23%.

Tehingute arvu languse taustal tuleb mainida, et aasta esimeste kvartalite jõuline tehingute arvu langus võrreldes aastataguse ajaga pöördus aasta viimases kvartalis 13% suuruseks tõusuks.

Võrreldes tehingute arvu tippajaga 2005.-2006. aastal on tehingute arv langenud 2,4 korda.

2009. aasta tehingute koguväärtuseks oli kokku 18 miljardit krooni, mis aastaseks languseks teeb pea kaks korda.

Kinnisvaratehingute väärtus on võrreldes tippajaga 2006. aastal langenud kokku üle nelja korra.

Tundub, et allasurutud kinnisvarahinnad on aktiveerinud hulga kinnisvaraostjaid, kes soovivad turu raskusi enda kasuks pöörata.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Suurima osa kinnisvaratehingute osapoolteks on nii ostja, kui müüja poole pealt maa-ameti andmetel eraisikud.

Kinnisvaramüüjatest on eraisikud 51%, kuid nende müügitehingute väärtus moodustab kogu tehingute väärtusest 38%. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest müüjatega tehinguid on kogu tehingute arvust 34%, kuid tehingute väärtusest 51%.

Ostjatest on eraisikud 60% tehingutes, eraõiguslikud juriidilised isikud 26%.

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

2009. aasta jooksul majutati statistikaameti andmetel Eesti majutuskohtades 2,15 miljonit inimest. Aastaseks majutatute arvu languseks teeb see 10%.

2009. aasta siseselt oli eelmise aastaga võrreldes suurem majutatute arvu langus 2009. a. I ja II kvartalis. 2009. aasta lõpuks ehk IV kvartaliks oli majutatute arvu aastaseks languseks napp 3%.

2009. a. viimases kvartalis majutati Eesti majutuskohtades 464 000 inimest.

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Eesti ehitusettevõtete ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2009. a. III kvartalis 10 miljardit krooni.

Aastaseks tööde mahu kukkumiseks teeb see 35%. Sama proportsiooni võrra kukkus ka omal jõul tehtud ehitustööde maht maandudes 6,3 miljardi krooni peal.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon krooni

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

2009. a. viimases kvartalis oli statistikaameti andmetel Eestis kokku töötuid 106 700 inimest. Võrreldes aastataguse ajaga 2008. a. IV kvartalis on töötute arv kahekordistunud. 2008. a. viimases kvartalis oli töötuid Eestis 53 500.

Tööpuuduse määraks teeb see 15,5%. See on kõrgeim tööpuuduse määr viimase 12 aasta jooksul.

Oluliselt on kukkunud ka tööga hõivatute hulk. 2009. a. IV kvartalis oli Eestis tööga hõivatud 580 500 inimest. Aasta varem oli tööga hõivatuid 652 600 inimest. Seega on tööga hõivatute arvu vähenemine pea 70 000 inimese võrra.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Ehitusmahuindeks langes statistikaameti andmetel 2009. a. III kvartalis 98,5 punktile. Aastaseksindeksi languseks teeb see 29%.

Nii oleme ehitusmahtusega samal tasemel, kus 2005. aastal. Karta on, et ehitusmahud niipea ei taastu.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tänasel kinnisvaraturul on hulk selgeid märke turu tõusule pöördumisest. Erinevad kinnisvaraturu sektorid on küll erinevates faasides, kuid elamispindade turu elavnemine annab selged märgid sellest, et muudel turusektoritelgi on võimalus raskustest välja rabeleda.

Täna on investeerimiseks õige aeg, sest raha kinnisvarainvesteeringuteks on raskesti kättesaadav, töötus on kõrge ning välisinvestorid on veel ettevaatlikud.

Pangad ei anna raha

Kinnisvarasse investeerimine eeldab tavapäraselt finantsvõimendust. Suurte summade väljakäimine on keeruline. Pangad ei ole eilsete riskide pärast täna veel väga valmis kinnisvarainvesteeringuid pangalaenuga toetama.

Sel põhjusel on raha omanikel oluline konkurentsieelis kinnisvarainvesteeringute tegemisel. Raha omamine annab võimaluse operatiivsete otsuste tegemiseks ning kiiresti soodsatele pakkumistele reageerimiseks.

Tööpuudus toob turule unikaalseid pakkumisi

Kõrge tööpuudus on loonud olukorra, kus pakkumises on hulk kinnisvaraobjekte, peamiselt elamispindu, mille müümisega on müüjatel kiire. Kiire müük tähendab tavapäraselt turu keskmisest tasemest soodsamaid hindu.

Ühest küljest võib hättasattunud inimese pakkumist aktsepteerimine tunduda omakasupüüdliku inimese ärakasutamine. Teine võimalus sellele vaadata on anda inimestele võimalus probleemidest välja rabeleda, et mitte lasta neil eskaleeruda.

Kõrge töötuse määr ja madal tarbijate kindlustunne on toonud kinnisvaraturule hulga heade investeerimisobjektide pakkumisi, mis endisaegsetel „headel aegadel“ müüdi eelkõige suust-suhu põhineva info baasil.

Välisinvestorid on stardivalmis

Välisinvestorid on aktiveerumas, kuid siiski ostuotsute tegemisel ettevaatlikud. Üheks ettevaatlikkuse barjääriks on euro-ootus. Kui euro siiski kindlalt järgmise aasta algusest tuleb, siis võib eeldada täiendavate rahamasside investeeringute seisukohast turvalisemasse Eestisse voolamist.

Välisinvestorite usalduse kasvu üheks aluseks on ka Eesti majanduse jalgadele maandumine, mis eeldatavasti leiab aset käesoleva aasta nullilähedase majanduskasvu saavutamisel. Investorite seisukohast on tähtis kohal olla enne teisi.

Ostumoment sõltub hinnangutest

Öeldakse, et kõige pimedam on enne koidikut. Tänased negatiivsed aspektid näitavad nii meile, kuid ka pikemate ja põhjalikema kogemustega piiritagustele investoritele, et täna on õige aeg investeeringuteturule sisenemiseks.

Ostuekspress OÜ näeb elamispindade turul esimesi tõsiseid positiivseid märke. Need annavad põhjust arvata, et muudki kinnisvaraturu segmendid leiavad ühel momendil võime taastumiseks.

Vaevalt küll see taastumine saab olla kiire protsess, mis päädib 2005.-2006. aastast tuttava hinnatõusuga, kuid seda oleksi liiga palju tahta.

Näeme, et täna on kinnisvarainvesteeringute turule sisenemisel olulised konkurentsieelised ning sellist turukonjunktuuri on mõistlik ära kasutada nii kinnisvarainvestoritel, kui investeeringute vahendajatel.

Ostuekspress OÜ on 2007. a asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb kinnisvarasse investeerimisega, investeeringute vahendamisega ja kinnisvarainvestorite esindamisega.

Artikli autor on Raivo Juhanson, Ostuekspress OÜ juhatuse liige.

Ehitushinnaindeks langes statistikaameti andmetel 2009. a. IV kvartalis 169 punkti tasemele. Aastaseks indeksi languseks teeb see ümmargused 10%.

Indeksi komponentidest on kõige enam ehk 17,6% langenud tööjõukulu. Vähem on langenud ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide kulu, mis kukkusid vastavalt 4,7 ja 7%.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kolm kvartalit järjest tõusnud korteriomanditehingute arv näitab selgelt elamispindade turu taastumise algust. Eks lähitulevik näitab, kas mulluse III kvartali senine hinnapõhi jääb selle tsükli madalaimaks punkktiks või on käesoleval aastal veel langust tulemas.
Siiski võib kindel olla, et käesoleva 2010. aasta lõpuks oleme näinud vähemalt pooleaastast perioodi, mille vältel elamispindade hinnad ei ole langenud.

• Töötuid üle 100 000. 2009. a. III kvartalis ületas töötute arv 100 000 inimese piiri. Tähelepanuväärne on, et sama kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 592 000 inimeselt 598 000 inimeseni.
• Palk on jätkuvalt languses. 2009. a. III kvartalis oli Eesti keskmine palk 11 770 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 5,9% vähem. Palganumbri juures peab arvestama, et täna on palgateenijaid märksa vähem, kui veel aasta tagasi.
• Ehitustöid kolmandik vähem. Mulluse III kvartali jooksul tehti ehitustöid 10 miljardi krooni ulatuses, mis on aastatagusest 35% vähem. Üsna tõenäoliselt jätkub langus ehitustööde mahus ka käesoleva aasta kestel.
• Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2009. a. III kvartali jooksul ehitati ja rekonstrueeriti ehitisi 2,2 miljardi krooni väärtuses. Ehitisi soetati 1,3 miljardi krooni väärtuses. Ehitustööde maht vähenes aastatagusega võrreldes 36%, ehitiste soetamine suurenes 52% võrra.
• Euribor rõõmustab laenuvõtjaid. Euribor rõõmustab laenuvõtjaid püsides juba teist kvartalit järjest napi 1% lähistel. Euros väljastatud laenude intressi on madal euribor aidanud viia mõistliku 3,4 protsendini. Eesti kroonis väljastatud laenude intressimäär püsib kõrgemal 5,9% tasemel.



• Laenuportfellid jätkavad vähenemist. Vaatamata pankade positiivsetele signaalidele on eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid endiselt kahanemas, kuid langus on siiski kokku kuivanud. Eluasemelaenude jääk oli 2009. a. lõpu seisuga 95,6 miljardit krooni.
• Uute laenude turg põhja läbinud? 2009. aasta viimase kvartali eraisikulaenude käive ületas kolmandat kvartalit. Eluasemelaene väljastati 2009. a. viimases kvartalis 1,8 ja eraisikulaene kokku 2,9 miljardi krooni väärtuses. Seejuures väärib mainimist, et oluliselt on vähenenud väljastatud eluasemelaenude proportsioon kogu väljastatud eluasemelaenude mahust.
• Äriühingute laenujäägid kukuvad. Erinevalt eluasemelaenude turust kukkus ärilaenude jääk aasta viimases kvartalis oluliselt jõudes 111 miljardi kroonini. Aastaga vähenes laenujääk 5,8 miljardi krooni võrra ehk aastatagusega võrreldes pea kaks korda.
• Eraisikute laenukoormus tõuseb. Langev sisemajanduse kogutoodang (SKT) aeglasemalt pidurduvalt langeva laenujäägi juures tähendab, et eraisikute laenukoormus suhtena SKTsse kasvab. 2009. a. III kvartaliks oli Eesti eraisikute laenukoormuseks 53,3%. Veel aasta varem oli see 46,9%.
• Valminud eluruume 40%. 2009. aasta jooksul valmis 3010 eluruumi, mis on üle 40% 2008. aastast vähem. Pea samas proportsioonis vähenes valminud eluruumide pind. Seega oleme eluruumide valmimisega 2004. aastaga samal tasemel.
• Mitteeluruumide tuleb turule üha rohkem. 2009. a. IV kvartalis sai kasutusloa 297 mitteeluruumi. See jätkas juba kolmandat kvartalit järjest asetleidnud kasutuslubade väljastamise tõusu. Seejuures väljastati 2009. aastal vaid 21 mitteeluruumi kasutusluba vähem kui 2008. aastal.
• Kinnisvaratehingute arvu langus peatus. 2009. a. viimases kvartalis tehti 11 279 kinnisvaratehingut, mis on sama palju, kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive siiski langes aastaga 16% võrra ja jõudis 6,5 miljardi kroonini.

Paljude negatiivsete uudiste seas on üha enam ja enam positiivseid märke, mis annavad teada elamispindade turu käivitumisest. Elamispindade turg on tänu enamale likviidsusele ja laiemale klientide hulgale esimene turu segment, mis kriisist väljub.

See annab põhjust positiivseks arvamuseks, et ühel momendil on kriisist taastumas ka teised turu sektorid.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. IV kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

09. veebruaril ilmus järjekordne kvartaalneKV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et elamispindade turu taastumise märgid on tänaseks juba enam kui kindlad.

“Märgid turu pöördumisest ei tähenda paarikümneprotsendiliste hinnatõusude tagasitulekut,” manitses ülevaate kooostaja Tõnu Toompark liigse optimismi eest. “Esmalt on vaja, et hinnalangus korralikult pidama saaks. Seejärel võiks turg stabiliseeruda pikemaajalises perspektiivis 5-protsendilise aastase hinnatõusu suurusjärku.”

Kinnisvaraturgu positiivses suunas mõjutavad tegurid on tõusev tehingute arv, peatunud või peatumas hinnalangus ning signaalid, et laenuturg on taas avanemas.

Lisaks positiivsetele märkidele langeva turu pöördumisest on siiski ka negatiivseid tegureid, mis normaalset turgu pärsivad. Eelkõige on nendeks negatiivseteks teguriteks kõrge tööpuudus ja tarbijate madal kindlustunne.

“Igakvartaline kokkuvõte kinnisvaraturul toimuvast on selge lisaväärtus portaali KV.EE kasutajatele,” avaldas Tarvo Teslon, portaali KV.EE juhatuse liige enda plaane. “Tahame, et portaal KV.EE oleks kinnisvarahuviliste esmane infokanal.”

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade kajastab kinnisvaratrende kõikides suuremates Eesti linnades, sealhulgas Tallinna linnaosades.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehtedel www.kv.ee ja www.adaur.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade
• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Lisainfo