Märtsi lõpus  29/03/2010 alustab järjekordne Kinnisvarakool.ee koolitusprogramm “Kinnisvara ABC”.

Koolitus on suunatud inimestele, kes töötavad kinnisvaravaldkonnas ja vajavad tuge “vundamendi kindlustamisel”.

Samuti on koolituse sihtrühmaks inimesed, kes soovivad lähitulevikus osta ja müüa kinnisvara või kinnisvara välja üürida.

Anname hea ülevaate tänasest turuolukorrast ja kõva juriidilise baasi. Kõik koolituse lektorid on üle 10-aastase kinnisvarakogemusega tugevad spetsialistid.

“Kinnisvara ABC” koolituse suunitlus on eeskätt praktiline – anname vastuse kõigile küsimustele.

Koolitusprogrammiga saab tutvuda ning koolitusele registreerida saab internetilehel http://www.kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool.ee on Raid&Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mis on suunatud professionaalsuse tõstmiseks kinnisvaraturul. Kinnisvarakool.ee on keskendunud kinnisvara-alase baaskoolitusele maakleritele ja eraisikutele.

Täiendav info

• Info koolituse kohta ja registreerimine aadressil http://kinnisvarakool.ee

Info ja korraldajad

Mis on kinnisvaraarendus? Mis on turundus? Kinnisvaraarendaja – küsi neid küsimusi oma ettevõtte töötajatelt.

Sa vajad kiiret abi, kui:

• enamus ei ütle, et kinnisvaraarendus on kinnisvarale väärtuse lisamine;
• enamus ei ütle, et turundus on tarbija vajaduste rahuldamine (või midagi analoogset, mis põhineb tarbijate vajadustel), vaid sonib midagi napist reklaamieelarvest.

Sul on vaja terviklikku lähenemist kinnisvaraarendusprojektile alates selle loomisest kuni mahamüümiseni. Ja veel natuke enamgi. Muidu ei ole Sa karmis konkurentsivõitluses ellujääjate poolel.

Miks ma saan Sind aidata, sest:

• olen kirjutanud magistritöö korterelamute turundusest. A-st kuni O-ni ja veel natuke laiemalt;
• olen andnud kinnisvaraturunduse loenguid Tallinna Tehnikaülikooli magistrandidele juba neli aastat;
• oman aastatepikkust praktilist kogemus ja tugevat teoreetilist baasi kinnisvara / turunduse / müügi / koolituse valdkonnas.

Seetõttu pakun Sulle, kinnisvaraarendaja, 4-päevast ettevõttesisest elamispindadele orienteeritud kinnisvaraturunduse koolitust, mis aitab:

• ettevõtte töötajatel mõista, turunduse tarbijakeskseid lähteprintsiipe;
• läheneda kinnisvaraarendusprotsessile ja -projektile terviklikuna alustades krundihankest kuni müügikorralduseni (ja veel enam);
• luua kava, mis reaalselt annab võimaluse projekti realiseerimiseks parimatel tingimustel.

Koolitus on suunatud eelkõige:

• arendusprotsessi kui terviku eest vastutavatele inimestele;
• turundusjuhtidele ja -spetsialistidele;
• projektijuhtidele;
• maakleritele ja müügimeestele.

Kinnisvaraturunduse koolitus kestab 4 päeva, iga päev teeme 4 tundi tööd. Koolitus toimub vestlusringis, kus teoreetilise baasi külge seome ettevõtte enda ja konkurentide parima praktika. Viimasel koolituse päeval analüüsime praktiliset tööd juba olemasoleva või planeeritava projekti parima realiseerimise teemal.

Kinnisvaraarendaja! Palun helista mulle kohe +372 525 9703 või saada meil tonu@adaur.ee ja paneme asjad paika, et Sa saaksid järgmiseks tõusuks varakult valmis olla!

Tänasel kinnisvaraturul on hulk selgeid märke turu tõusule pöördumisest. Erinevad kinnisvaraturu sektorid on küll erinevates faasides, kuid elamispindade turu elavnemine annab selged märgid sellest, et muudel turusektoritelgi on võimalus raskustest välja rabeleda.

Täna on investeerimiseks õige aeg, sest raha kinnisvarainvesteeringuteks on raskesti kättesaadav, töötus on kõrge ning välisinvestorid on veel ettevaatlikud.

Pangad ei anna raha

Kinnisvarasse investeerimine eeldab tavapäraselt finantsvõimendust. Suurte summade väljakäimine on keeruline. Pangad ei ole eilsete riskide pärast täna veel väga valmis kinnisvarainvesteeringuid pangalaenuga toetama.

Sel põhjusel on raha omanikel oluline konkurentsieelis kinnisvarainvesteeringute tegemisel. Raha omamine annab võimaluse operatiivsete otsuste tegemiseks ning kiiresti soodsatele pakkumistele reageerimiseks.

Tööpuudus toob turule unikaalseid pakkumisi

Kõrge tööpuudus on loonud olukorra, kus pakkumises on hulk kinnisvaraobjekte, peamiselt elamispindu, mille müümisega on müüjatel kiire. Kiire müük tähendab tavapäraselt turu keskmisest tasemest soodsamaid hindu.

Ühest küljest võib hättasattunud inimese pakkumist aktsepteerimine tunduda omakasupüüdliku inimese ärakasutamine. Teine võimalus sellele vaadata on anda inimestele võimalus probleemidest välja rabeleda, et mitte lasta neil eskaleeruda.

Kõrge töötuse määr ja madal tarbijate kindlustunne on toonud kinnisvaraturule hulga heade investeerimisobjektide pakkumisi, mis endisaegsetel „headel aegadel“ müüdi eelkõige suust-suhu põhineva info baasil.

Välisinvestorid on stardivalmis

Välisinvestorid on aktiveerumas, kuid siiski ostuotsute tegemisel ettevaatlikud. Üheks ettevaatlikkuse barjääriks on euro-ootus. Kui euro siiski kindlalt järgmise aasta algusest tuleb, siis võib eeldada täiendavate rahamasside investeeringute seisukohast turvalisemasse Eestisse voolamist.

Välisinvestorite usalduse kasvu üheks aluseks on ka Eesti majanduse jalgadele maandumine, mis eeldatavasti leiab aset käesoleva aasta nullilähedase majanduskasvu saavutamisel. Investorite seisukohast on tähtis kohal olla enne teisi.

Ostumoment sõltub hinnangutest

Öeldakse, et kõige pimedam on enne koidikut. Tänased negatiivsed aspektid näitavad nii meile, kuid ka pikemate ja põhjalikema kogemustega piiritagustele investoritele, et täna on õige aeg investeeringuteturule sisenemiseks.

Ostuekspress OÜ näeb elamispindade turul esimesi tõsiseid positiivseid märke. Need annavad põhjust arvata, et muudki kinnisvaraturu segmendid leiavad ühel momendil võime taastumiseks.

Vaevalt küll see taastumine saab olla kiire protsess, mis päädib 2005.-2006. aastast tuttava hinnatõusuga, kuid seda oleksi liiga palju tahta.

Näeme, et täna on kinnisvarainvesteeringute turule sisenemisel olulised konkurentsieelised ning sellist turukonjunktuuri on mõistlik ära kasutada nii kinnisvarainvestoritel, kui investeeringute vahendajatel.

Ostuekspress OÜ on 2007. a asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb kinnisvarasse investeerimisega, investeeringute vahendamisega ja kinnisvarainvestorite esindamisega.

Artikli autor on Raivo Juhanson, Ostuekspress OÜ juhatuse liige.

Näeme aadressil KV.EE!

Täna 09. veebruaril 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva.

NB! Täna 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

Hetkeolukord on pigem see, et paljud inimesed ei vasta pangast laenu saamise kriteeriumitele ehk neil puudub kas piisav sissetulek või omafinantseeringu suurus, mis on pankades praeguseks kõige enam karmistunud laenu saamise põhitingimuseks. Samuti pööratakse suurt tähelepanu, kes on tööandjaks, et olla veendunud laenusoovija töökoha säilimises pikemas perspektiivis.

Lisaväärtusena olnud maksusoodustus ei tundu praegu veel olevat peamiseks teguriks, et see oluliselt vähendaks laenu saajate soove. Kindlasti on aga iga soodustusi kärpiv sõnum mõneks ajaks ebameeldiv signaal kogu turule, mis kahandab inimeste usku lubadustesse, mida on antud, kuid mida ei peeta. Inimesed, kes praegu on laenu võtnud, on kindlasti arvestanud, et iga aasta õnnestub mingi osa makstud laenu intressidest tagasi saada ning see lihtsustab siiski mingis osas nende laenu teenindamise võimet. Nii olen seda teinud ka mina.

Eriti annab maksusoodustuse äravõtmine tunda sellisel raskel ajal nagu praegu ehk kus kinnisvara turg on läbimas suurt langust, kus ka pangad soovivad kohati olemasolevate tagatiste suurendamist või osalist laenu tagastamist ning kus palgakärped on olnud vägagi tuntavad.

Veelgi hullem aga on olukord siis, kui inimesed on kaotanud üldse oma sissetulekuallika ning elavad säästudest ja iga võimalik rahaline maksusoodustus on väga vajalik ja suureks abiks pangakohustuste täitmisel, et mitte kaotada oma kõige tähtsamat turvatunde allikat – oma kodu.

II pensionisamba toetuse kadumine oli esimeseks ebameeldivaks uudiseks inimestele, kes sellesse uskusid. Kui nüüd otsustatakse ära võtta teine inimese turvalisust toetav soodustus, siis kipub kaduma usk riigi lubadustesse ning see on minu arvates märksa suurem jälg oma riigi lubaduste edaspidisesse usaldamisesse.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui inimeste töökohad ja palgatasemed on pidevas ohus, kui elementaarseteks vajadusteks mõeldud kaupade ja teenuste hinnad kasvavad, kui laenukohustused vajavad tagasimaksmist ja seda osaliselt ehk juba ka enne planeeritud aega ning kaovad ka riiklikud toetused, siis üldine meelestatus saab suure löögi. Nii väikese riigis nagu seda on Eesti, on rahva meelestatusel väga suur roll ja see peaks andma meile siiski pigem jõudu uueks kasvuks, kui tekitama lisapingeid.

Praegu on suure positiivse lootuse ja meelsuse loonud lootus ühineda euroga, mis kindlasti aitaks kaasa majanduse elavnemisele, uute töökohtade ja üldisele majandusliku turvatunde tekkele. Loodame, et valitsus teeb jätkuvalt kõik selleks, et sellestki lootusest ei kujuneks pettumus.

Artikli autor on Mart Saa, Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige

09. veebruaril 2010. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu.

“KV.EE kinnisvaraturu ülevaade jätkab vana joont – anname numbritele-graafikutele põhineva ülevaate kõigist Eesti kinnisvaraturu aktiivsematest piirkondadest,” kommenteeris Tarvo Teslon kinnisvaraportaalist KV.EE.

Turuülevaate koostaja on analüütik ja kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark, kelle kogemus kinnisvaraturul toimuva jälgimisega ületab kümmet aastat.

“Elamispindade turg näitab üha selgemalt pöördumise märke,” tõi ülevaate oluliseima välja Tõnu Toompark. “Olen veendunud, et järgmises ülevaates on positiivsust juba märksa enam.”

2009. a. IV kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaratuturu ülevaade ilmub 09. veebruaril 2010. a. ning on alates 09/02/2010 kl 10.00 tasuta allalaaditav portaalist KV.EE.

Teisipäeval 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

Eesti büroopindade tänasel turul valitseb ülepakkumine, mis survestab hindu ning tõstab vakantsust. Liiga lihtsaks see büroohoonete omanike elu ei tee. Võrreldes Eesti bürooturgu aga lähimate naabritega võib vaieldamatult väita, et Tallinnas võiks olla büroopindu tänasest kordades enam.

Tänasest pessimismi tekitavast büroopindade ülepakkumisest ei saa loomulikult mööda vaadata. Tallinnas on pea pool miljonit ruutmeetrit büroopindu, millest hinnanguliselt 20% ootab kannatamatult üürniku. Tegemist on üüratu koguse vaba pinnaga, mille absorbeerimine võtab kindlasti mitmeid aastaid aega.

Hetke turuolukorrast ei tohiks lasta end liialt hirmutada. Tähtis pole see, kus me oleme, vaid see, kuhu me suundume. Kui heita pilk kaugemale ning mõelda sellele, kui palju võiks Tallinnas kahekümne-kolmekümne aasta pärast kontoripinda kokku olla, siis tasub kauni kodulinna näitajaid võrrelda parimate lähinaabritega. Absoluutnumbritest tähtsamaks muutuvad siin suhtarvud.

Tallinnas on tänase seisuga Colliersi andmetel 1,1 ruutmeetrit büroopinda elaniku kohta. Meist sadakond kilomeetrit põhjapool Helsinkis on ühe elaniku kohta büroopinda juba 6,4 ruutmeetrit. Stockholmi büroopindade hulgaks ühe elaniku kohta annab Colliers 8,1 ruutmeetrit.

Esialgu võiksime Eesti lati naaberriikide kõrgeltarenenud pealinnadest pisut allapoole seada ja võrrelda Tallinna büroopindade hulka mõne Soome tubli väikelinnaga. Näiteks Tamperes on büroopinda 4,4 ja Turkus 4,0 ruutmeetrit elaniku kohta ehk ligi neli korda Tallinnast rohkem.

Nendele numbritele tuginedes võime väita, et Tallinna büroopindade turg on täna alles lapsekingades, mis tähendab jõudsat kasvu algust lähituleviku teismelise eas.

Loomulikult ei saa väita, et täna peaksid kopad ja kraanad mürisema lööma ja alguse peaks saama uute kontorihoonete ehitusbuum. Büroopindade viimine „Tampere tasemele“ eeldab esmalt tänasest masust edukalt väljarabelemist.

Järgmise küsimusena seisab ees majandusstruktuuri muutus selliseks, et uutele kontorihoonetele oleks tõepoolest reaalset rakendust. Olemasolev majandusstruktuur meid viie rikkama sekka liiga kiiresti ei vii ja büroode nõudlust ei kasvata. Majanduse struktuur peab muutuma selliseks, kus lisaväärtust toodavad kõrgeltharitud nutikad inimesed kontorites ja laborites.

Majanduse struktuuri muutusele aitaks kindlasti kaasa mõne Euroopa Liidu institutsiooni „peakorteri“ Eestisse meelitamine. Tunnustame siinkohal Eesti riigi ponnistusi IT agentuuri Eestisse toomiseks. Sellised institutsioonid aitavad tihendada kontakte Euroopa otsustajate ja meie ettevõtjate vahel, luues uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks.

Konvergents ehk majanduse ühtlustumine Euroopa Liiduga on aeganõudev, kuid loodetavasti vääramatu protsess. On selge see, et meie majanduse struktuur ja lisaväärtuse loomise allikad võiksid olla pikemas perspektiivis analoogsed ja pigem lähedased lähinaabritele.

Oleme büroopindadeturul täna suhteliselt keerukas olukorras, kuid vaevalt õnnestub meil vältida arenguid, mis on toimunud naaberriikides. Enam kui tõenäoliselt oleme me 20-30 aasta pärast majandusarengus samas punktis või isegi paremas seisus, kus on meie naaberriigid täna. See tähendab, et Tallinnas võiks olla büroopindasid tänasest mahust mitmetes kordades enam.

Artikli autor on Gert Jostov, Ülemiste City juhatuse esimees.

Tallinna ja Eesti korteriomanditehingute arv on kolm kvartalit järjest tõusnud. Käesoleva aasta esimene kvartal tõenäoliselt tuleb madalama tehingu arvuga, kui 2008. aasta viimane kvartal, kuid siiski kõrgema tehingute arvuga, kui 2009. aasta madalseisu jõudnud esimene kvartal.

Keskmise hinna põhi jääb tänase seisuga nii Eestis, Tallinnas kui Pärnus 2009. aasta kolmandasse kvartalisse. Eks lähitulevik näitab, kas see jääb kogu kriisi põhjaks.

Tartu tehingute hinnad olid siiski 2009. a. IV kvartalis madalamal tasemel, kui varasematel perioodidel.

Korteriomanditehingute arv

2009. a.IV kvartalis osteti-müüdi Tallinnas 1507 korteriomandit. Tartus vahetas omanikku 233 ja Pärnus 95 korteriomandit.

Kogu Eesti korteriomanditehinguteks oli 2009. aasta viimases kvartalis 3069.

Korteriomanditehingute arv on enam, kui selgelt taastunud. Turul on kinnisvara jaeostjaid, kuid kindlasti  on aktiveerunud ka investoreid, kes otsivad soodsaid ostuvõimalusi.

Tõusva tehingutearvu valguses ei ole tõusnud eluasemelaenude käibed. See tähendab, et palju oste tehakse ilma laenuraha kasutamata.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Võrreldes aastataguse ajaga on taas üle hulga aja korteriomanditehingute arvu juurdekasv positiivsusesse pöördunud.

Tallinnas tehti möödunud aasta viimase kvartali jooksul tehinguid 16% aastatagusest ajast enam. Tartu ja Pärnu tehingutearvud jäid aastagausega pea samale tasemele tõustes Tartus 1 ja langedes Pärnus 2 protsenti.

Kogu Eesti korteriomanditehingute arv tõusis aastaga Tallinna toel 5%.

Tehingute arvu languse tõusuks pöördumine on oluline tegur kinnisvaraturu tervise taastumisel. Õnneks ei ole juba 2009. a. kestel silmapaistnud tehingute tõus ja klientide turule naasmine pöördunud.

Siiski on raske oodata pikaajalist tehingute arvu tõusu, sest elamispindade turu aktiivsus on juba niigi üsna parajal mõistlikul tasemel.

Korteriomanditehingute keskmine hind, kr/m2

Korteriomanditehingute hinnad on üle saamas teravast langusest. Senine hinnapõhi jääb 2009. aasta III kvartalisse.

Veel enamuses eesolevat külma talve ja kõrget tööpuudust arvestades võib kinnisvarakriisi lõpliku hinnapõhja seljataha jätmine küll pisut ennatlikuks osutuda. Samas ei saa võimalik täiendav hinnalangus tänu turule naasnud klientidele olla väga suur.

Tallinna korteriomanditehingu keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli 2009. a. IV kvartalis 13089 krooni. Tartus oli tehinguhind 11148 ja Pärnus 11267 krooni.

Eesti keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli 2009. a. IV kvartalis 9809 krooni.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kui eelmise kvartaliga võrreldes Eestis-Tallinnas-Pärnus korteriomanditehingute hinnad tõusid ja Tartus pisut langesid, siis aastataguse ajaga võrreldes on hinnatasemed endiselt üsna sügavas miinuses.

Positiivne on suure hinnalanguse juures see, et hinnalanguse periood hakkab üle saama. Seda peegeldab ka juuresolev hinnamuutuse graafik, mis näitab, et kumer põhi on selleks korraks tõenäoliselt tehtud.

Hinnalangus erinevates piirkondades on olnud aasta jooksul üsna ühtlane. Nii Eesti kui terviku, Tallinna ja Tartu kõigi aastane korteriomanditehingute ruutmeetri hinnalangus jääb suurusjärku 30-33%. Pisut vähem ehk 26% on aastaga hinnatase kukkunud Pärnus.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Tehinguhindade tipphetk oli nii Eestis, kui Tallinnas 2007. aasta aprillis, keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli siis Tallinnas 26755 krooni. Eesti keskmine korteriomandite tehinguhind oli aprillis 2007. a. 19 327 krooni.

Tartu tipphind oli pisut varem. Veebruaris 2007. a. tehti Tartus korteriomanditega tehinguid keskmise ruutmeetrihinnaga 19417 krooni.

Pärnu maksimaalse keskmise ruutmeetrihinnaga tehti tehinguid 2007. a. mai kuus. Hinnatasemeks oli toona 23118 krooni.

2009. a. IV kvartaliks on hinnatasemed kukkunud Eestis, Pärnus ja Tallinnas 48-49-50%. Seega on kahe ja poole aastaga toimunud hindade poolitamine.

Tartu hinnalangus on olnud väiksem jäädes “ainult” 40 suurusjärku. Tartu madalam hinnalangus on ka saladus, mille tõttu Tartu tehingute arv on Tallinnaga võrreldes ebaproportsionaalselt väike.

Kindlasti aitaks Tartu kinnisvaraturule kaasa hinnalanguse mõningane jätkumine või hindade püsimine praegusel tasemel. Tartu kõrval kehtib sama ka Pärnu kohta.

Kokkuvõtteks

2009. aasta lõpp ja 2010. aasta algus näitavad vägisi, et elamispindade turg on kriisist väljarabelemise suuna võtnud.Kinnisvaraturg ei ole kindlasti jõudnud või lähiajal jõudmas buumiaegsele tasemele – kaugel sellest.

Täna on turul aktiivselt tehinguid tegevad jaekliendid ja investorid andnud selge signaali, et nad usuvad Eesti majanduse ja kinnisvaraturu taastumisse.

Tehingute arv või paigalejäänud hinnatasemed jätavad suhteliselt külmaks üle 100 000 küündiva töötute armee. Paradoksaalselt on elamispindade hinnatõus töötute kinnisvaraomanike huvides.

Kui näiteks töötuksjäämise tõttu on perekond sunnitud ostetud eluaseme müüma, siis on igati parem seda teha tänaste hindade juures. Mitte siis, kui hinnad oleksid tänasest tasemest näiteks 20% allpool.

Arvestama peab asjaolu, et üle 90% eluruumidest kuulub eraomanikele, enamasti eraisikutele. Nii on selge, et parem on, kui inimeste peamise vara ehk kodu väärtus ei lange. Seega on hindade peatumine ning stabiilne ja madal (ma rõhutan – stabiilne ja madal) kinnisvara hinnatõus  need tegurid, mis tagavad meie kinnisvaraturu tervise ja jätkusuutlikkuse.

Paljude majanduselu iseloomustavate negatiivsete tegurite valguses on siiski näha, et nii nagu Eesti riik on suurematestki raskustest välja rabelenud. Usun veendunult, et me ei jää viimaste aastate põgusasse majanduslangusesse liialt kinni ja liigume eluga positiivses suunas edasi.

Cегодня строительный рынок очень турбулентный. Строительных работ мало, рабочих, напротив, более чем достаточно. Безвозвратно ушло то время, когда заказчик строительных и ремонтных работ должен был плакать и просить, чтобы кто-то пришел и помог ему закончить внутреннюю отделку квартиры. Поставщиков строительных работ много, и цены для потребителя более чем разумные.

На рынке недвижимости прошли времена, когда самым ходовым товаром была анонимная жилплощадь, похожая на соседскую как две капли воды. Люди хотят в новом доме вместо универсального решения увидеть что-то по-настоящему персональное, сделанное именно по желанию и вкусу конкретного покупателя. Кому же понравится жить точно в такой же квартире, как сосед?

Появляется все больше людей, которые при покупке нового дома желают, чтобы здание вместе с техническими системами и общими частями было готово на сто процентов. Это исключает для покупателя риск того, что застройщик «забудет» что-то сделать или собственник соседней квартиры повредит общую часть дома в ходе строительных работ. В то же время у нового собственника должна быть возможность при решении внутренней отделки нового дома, используя самостоятельно выбранные материалы и цвета, иметь при этом в виду свои персональные предпочтения и характер.

Первой ласточкой после большого бума является адресованный потребителям жилищного рынка аутентично реновированный памятник архитектуры – многоквартирный дом Villa Eha (Вилла Эха). В респектабельной Villa Eha особое внимание уделено гармонии дома и окружающей среды, а также реновированным мелким деталям здания вместе с правильным использованием материалов, которые придают строению домашний вкус и аромат.

У расположенной в центре Таллинна Villa Eha сохранены все характерные детали – рельефы на фасаде, карнизы, плиточные балконы, воздушные металлические релинговые ограждения, парадные в стиле прежних времен. Представительные кованые изделия и окна и двери в тон дуба изготовлены, следуя подлинным историческим профилям.

Квартиры в комплексно решенном доме предлагаются в виде белой коробки. Учитывая уникальность дома, покупателю предоставлена возможность создания персональной внутренней отделки квартиры . Это позволяет найти именно такие решения, которые доставят наибольшую радость и удовлетворение.

Сегодня строительные материалы доступны, а продавцы и поставщики услуг из-за жесткой конкуренции заинтересованы в предложении услуг. Сегодня при покупке новой квартиры имеется хорошая возможность создать уникальный дом на долгие годы, который будет соответствовать характеру владельцев и радикально отличаться от всех безликих типовых решений.

Artikli autor on Ivar Piirsalu, Real Kinnisvara juhatuse liige.