Vastus:

1. Tellin endale RSS-voog klikkides brauseri aadressireal oleval oranžikal RSS nupul või siin samas lingil. RSS-voogu saad lugeda näiteks Outlook’iga. Ise soovitan kasutada Google Reader‘it (eeldab Google’i/Gmail’i konto olemasolu, kuid väga lihtne kasutada).

2. Telli postitused meilile. Seda saad teha postitusest paremal paikneval sidebar‘il. Siis saad iga postituse endale täis tekstina meilile. Meile ei tule rohkem, kui postitusi.

3. Jälgi Adaur.ee postituste lisandumist Twitteris. Twitterisse jõuavad nii Adaur.ee postituste pealkirjad ja lingid, kui ka vahel veel mõningast nappi kinnisvarainfot.

4. Liitu Facebook’i kinnisvara lehega. Sellelt lehelt saad Adaur.ee uudistele kauba peale veel hulga kinnisvarablogide ja uudistekanalite infot.

5. Kui kõikidest kanalitest kokkukoondatud kinnisvarainfot on liiga palju, siis hakka Facebook’is minu sõbraks. Siis saad Adaur.ee uudised koju kätte.

6. Helista mulle ja küsi, mis uudist :)

Seonduvad postitused:
Uuendus blogis: Telli postitused meilile
06.03.2009 Eelkõige soovitan Adaur.ee blogi lugemiseks kasutada RSSi piiramatuid võimalusi. RSSile saab postitused tellida aadressilt http://www.adaur.ee/index.php/feed/. Kui aga RSS seostub eelkõige keerulise tuumafüüsika ja karmi kosmoseteadusega, siis nüüd on võimalik kõigil soovijatel ...
Telli postitused meilile
11.04.2009 Nüüd juba mõnda aega on võimalik blogipostitused meilile tellida. Soovitan küll esmalt kasutada RSSi võimalusi, kuid kui see kaugeks ja keeruliseks jääb, siis vana-hea meil aitab ikka hädast välja. Postituste meilile ...
Nõuanne kinnisvarafirmadele: kuidas paremini müüa
21.11.2007 Sõber otsib kodu. Ta andis hea nõuande, mida kinnisvara arendajad ja vahendajad võiksid müügitöö edendamise juures kasutada. Vähe on inimesi, kel on aega igapäevaselt kõikide kinnisvarafirmade kodulehed läbi surfida ja otsida, ...

Kas normaalne mitte ei oleks, kui hinnad veel kaks korda kukuksid – küll siis oleks hea elamispinda osta.

Järgnevalt on põhjendatud, miks tänane hinnatase on normaalsest allpool.

Oluline kriteerium on arendushind

Loomulikult oleks tore, kui uue korteri ruutmeeter oleks võimalik osta sama hinnaga, mis maksab poes liiter piima. Ostjana ei saa selle vastu justkui kellelgi midagi olla.

Samas peab kauba hind arvestama ka seda, et sellise hinna juures oleks võimalik kaupa kasumlikult toota. Kui kasumlik tootmine on võimatu, siis uut kaupa turule juurde ei tule.

Elamispindade turul tähendab ebanormaalselt madal ostu-müügitehingute hind seda, et uusarenduste turuletulek on pärsitud. Tulenevalt jooksvast amortiseerumisest ja uue pinna mittelisandumisest olemasoleva elamispindade kvaliteet langeb. See halvendab meie elukeskkonda.

Kvaliteedi langus ja elukeskkonna halvenemine omakorda viib tegelikult nõiaringini, mis sunnib järgmisi tehinguhindasid veelgi allapoole laskma. See omakorda pärsib veelgi võimalust, et mõni uusarendusprojekt võiks turule tulla ja elamispindade keskmist kvaliteeti parandada.

Pakun välja, et keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind Tallinnas võiks olla 10-15-20% allpool uusarenduse kasumlikku müügihinda. See annab keskmisest kõrgemat kvaliteeti soovivale ostjale võimaluse soetada keskmisest parem eluase.

Mitte eriti suur hinnatasemete vahe tähendab ka seda, et olemasoleva vanema elamufondi kvaliteet peab olema piisavalt hea, et sellist hinnataset küsida.

Teine kriteerium on ostujõud

Tehinguhinnad kujunevad pakkumise ja nõudluse tulemusena. Nii on mõistlik eeltoodud pakkumishinna juurde tuua nõudlus ehk ostujõud.

Palju on ekspluateeritud valemit, kus elamispinna keskmine ruutmeetrihind peaks võrduma piirkonna keskmise palgaga. Rusikareeglina see valem töötab. Siiski tahaksin siia juurde tuua laenutingimused, sest normaalsete turutingimuste puhul soetatakse 80-90% elamispindadest eluasemelaenuga.

Pakun välja, et keskmist sissetulekut teeniv inimene peaks olema turu keskmisi laenutingimusi (intressimäär, laenuperiood) arvestades võimeline ostma 50-ruutmeetrilise elamispinna ehk 2-toalise korteri.

Selline hinnatase annab piisavalt hõlpsalt võimaluse elamispinda soetada või vahetada.

Kokkuvõtteks

Unistada võib, et üht või teist kaupa saaks sandikopikate eest osta, kuid asjal on alati ka teine pool – keegi peab selle kauba valmis tegema. Igal juhul on parem, kui seda teeb eraalgatusel põhinev eraettevõtlus.

Hulluks muutub asi siis, kui elamispindade arendamine ja jaotamine lähevad tagasi nõukogudeaja tasemele, kus uue korteri saab parimate teenete eest partei ees.

Tarbijate huvides on, et elamispinna kui perekonna suurima vara väärtus oleks mõistlikul taseme, mis kataks ära selle soetamiseks ja parendamiseks tehtud rahapaigutuse. Samuti on tarbija huvides see, et turul oleks piisavalt elamispindade pakkumisi, mis annaksid vajadusel paindliku võimaluse elukohta vahetada.

Ettevõtja ehk kinnisvaraarendaja seisukohast on vajalik, et hinnatase oleks selline, kus on võimalik mõistlik kasum teenida.

Seonduvad postitused:
Miks on kinnisvara hinnalangus halb?
14.11.2008 Tänaseks ei ole vist kellegi ees saladus, et korterite hinnad langevad. Eestis keskmise korteriomanditehingu ruutmeetrihind on langenud võrreldes tipphindadega märtsis 2007. a. juba 23% ning eeldatavasti langus jätkub veel mõnda ...
Elamispindade väljaüürimine muutub atraktiivsemaks
19.09.2009 Kinnisvarahinnad on langenud. Tallinna korteriomandite tehingutehinna langus tipust küündib 50 protsendini. See paneb tõsiselt mõtlema, kas elamispinnad on muutumas atraktiivseks investeerimisobjektiks, mille väljaüürimine pakub omanikule stabiilset lisateenimise võimalust. 2007. a. aprillis ...
Arco Vara: Eesti elamispindade turg aastal 2009 ning tulevikutrendid
27.02.2010 Makromajanduse üldised trendid Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid üldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse näol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspäraselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist võis täheldada ...

Omanikud ei ole heatahtlikud

Sundmüügis vara ostmise juures tuleb arvestada seda, et vara omanikud ei pruugi olla heatahtlikud. Heatahtlikkus jääb puudu sel põhjusel, et enamasti jõuavad pangad sundtäitmiseni eeskätt just nende klientidega, kellega nad ei ole suutnud konstruktiivset koostööd toimima saada.

Heatahtlikkuse puudumine väljendub selles, et enda järel ust sulgedes on näiteks seinale kirjutatud arvamus sundmüügiprotsessi käigus kinnisvara soetajast või peaministrist. Ja väga positiivne see arvamus ei pruugi olla.

Siga kotis

Raske on koguda õiglast infot sundmüügis oleva vara kohta. Kohtutäitur ei pruugi infot omada ja täitemenetluses olev vara omanik ei ole motiveeritud infot avaldama. Vahel puudub isegi võimalus müügis olevasse korterisse sisse pääseda.

Seega on tegemist “sea kotis” ostmisega, kus puudub täpne aimdus sellest, mis kauba ostja lõpptulemusena siis ikkagi ostab.

Samuti on sundmüügipakkumiste kuulutused reeglina napi infoga – kinnistusraamatu registriosa väljavõte jääb väheinformatiivseks, sest ostja jaoks on kustutamisele minevatest hüpoteekidest tähtsam fakt, kas vaade elutoast on hommikuse või õhtuse päikese poole.

Okas jääb hinge

Sundmüügist kinnisvara ostes võib ostjale jääda okas hinge, et ta on pahatahtlikult teise hädasolemist ära kasutanud.

Iseenesest see ei tohiks nii olla – vara ostu eest makstud summa on ju see, mille abil võlglane saab enda kohustusi vähendada. Kui vara ei saaks müüdud, siis tõenäoliselt ainuüksi intresside ja viiviste osas kasvaksid need kohustused vara müümata kiiremini, kui vara müües.

Kiire otsustamine

Sundtäitmisel oleva vara enampakkuise periood on reeglina üsna lühike, mis nõuab ostuhuvilisel kiiret reageerimist.

Rahulikult ja kaalutletult otsustada tahtva inimese jaoks võib enampakkumisel osalemine tunduda liigse kiirustamisena, mis ei anna võimalust alternatiivide võrdlemiseks. Või siis peab alternatiivide võrdlemine juba eelnevalt tehtud olema.

Olemas peab olema ka kui mitte laenuleping, siis vähemalt sisemine kindlus, et laenuleping on võimalik pangast välja kaubelda.

Mõistlik hind

Sundtäitmise käigus kinnisvara ostes on mitmeid pigem negatiivseid tegureid. Turumajanduslik loogika ütlebki, et seda saab tasakaalustada ainult keskmisest turutasemest allpool olev hind.

Kinnisvaraostja poole pealt positiivsem külg on sundtäitmisel vara ostmisel see, et vara hind on tõenäoliselt mõistlikul tasemel. Üliodavaid pakkumisi vaevalt väga leida on. Või kui ongi, siis on nendele tõenäoliselt mitu tahtjat.

Mõistlik hind ei tähenda aga seda, et iga pakkumine kohe mõistliku hinnaga on. Sageli alandatakse huviliste puudumisel enampakkumiste hindu mitu-mitu korda.

Tasub silm peal hoida

Kinnisvara ostuhuvilisel tasub kohtutäiturite enampakkumistel igal juhul silm peal hoida. Enampakkumiselt võib leida vara, mis on ostjale igati sobilik, kuid arvestada tasub eeltoodud riskidega.

Õnneks on enampakkumiste info jälgimine viimasel ajal seeläbi lihtsamaks muutunud, et üha enam kohtutäitureid pakuvad kinnisvara läbi kinnisvaraportaalide ning ostuhuvilised ei pea lappama kasutajasõbralikkusest valgusaastate kaugusel oleva ametlikudteadaanded.ee lehekülgi.

Seonduvad postitused:
Miks on kinnisvarahindade langus hea?
08.04.2009 Korteriomandite hinnad langevad. Võrreldes tipphindadega 2007. aasta kevadel on korteriomandite tehinguhinnad langenud poole võrra. Kõik märgid näitavad, et hinnalangus jätkub. Kas selles peitub ka midagi positiivset? Uued ostjad rõõmustavad Kindlasti on kinnisvarahindade ...
Tallinn-Tartu-Pärnu: olukord on hea, kuid mitte lootusetu
19.04.2010 Tallinna korteriomandite turg on vaikselt elu sisse saamas. Tartu turg seisab paigal ja Pärnu graafikud on hüplikud nagu sellele linnale tavapärane. Iga järgnev tõus ei tähenda kümnetesse või sadadesse protsentidesse küündivat ...
Kinnisvaratehingute hinnad avalikuks? Miks ka mitte?
19.03.2008 Äripäeva blogis teeb Sven Sester ettepaneku teha kinnisvaratehingute hinnad avalikuks. Eesmärk muuta kinnisvaraturg läbipaistvamaks. Arvan, et idee on hea. Isegi väga hea. Mida enam läbipaistev kinnisvaraturg on seda efektiivsemalt see toimib. ...

Innovatsioonile ja uuenduslikkusele orienteeritud bürookomplekside omanikud üle Eesti võiksid kaasa tulla ideega mitte olla kinnisvaraarendaja, vaid olla pigem ärikeskkonna arendaja. Kinnisvaraarendus käib kaasaegsete innovatiivsete teenuste arendamisega paratamatult kaasas nagu näiteks raamatupidamine käib ettevõtlusega kaasas.

Tänane ettevõtja tahab palju enamat, kui vaid veekindel katus ja vargakindel turvauks. Ettevõtetel on vaja raha, häid partnereid ja oskusteavet. Kapitali kaasamise käigus on vaja leida ostja ettevõttele endale, kaasata finantsinvestorieid või koguni ettevõte börsile viia.

Finantseerimisallikate leidmise kõrval on vaja leida ettevõttele strateegilised partnerid, kes omavad oskusteavet, mida on vajalik kohalike lennukate ideede elluäratamiseks. Ettevõttele on vaja ärivõrgustikku või ökosüsteemi, kus ideed saaksid hea väetise peal võrsuda.

Täna Eestis praktiliselt puudub ettevõtluse eelkirjeldatud arengut toetav infrastruktuur, mis kaasneks büroopinna üürimise teenusega. See on see, mida Ülemiste City ja Technopolis Plc koostöös soovivad arendada.

Tervikliku äriarenduse ökosüsteemi rajamine võiks olla kogu Eesti bürooarenduse kvalitatiivne järgmine samm. Äripinna väljaüürimise teenuse edasiarendamine tagab ühest küljest ettevõtetele kvaliteetse ja tervikliku keskkonna, kus ettevõtted soovivad kohal olla. Teisalt tagab täiendav teenuste pakett üürileandjale lisakäibe ja sellest tuleneva loodetava lisakasumi.

Äripindade arendamisel on tungiv vajadus astuda ehitustegevuse kesksest faasist välja ja liikuda kliendikesksuse suunas. Toetavad lisateenused on just need, mis tagavad kinnisvaraomanike jätkusuutlikkuse ja elujõulisuse. Kvaliteetsed lisateenused on see, mida üürnikel on vaja.

Artikli autor on Gert Jostov, Ülemiste City juhatuse esimees.

Seonduvad postitused:
Büroopindade teenus vajab edasiarendamist
18.03.2010 Eesti büroopindade arendus- ja üüriturg vajab uusi edasiviivaid lahendusi. Kestev majandussurutis on viinud olukorrani, kus büroopindade vakantsused on märkimisväärselt suured. Kriisi positiivne mõju büroode klientidele avaldub selles, et büroopindade omanikud ...
Üks küsimus: Kas Tallinn vajab uusi büroopindu?
04.02.2010 Ülemiste City juhi Gert Jostovi sõnul võiks Tallinnas olla praegusest mitu korda rohkem büroopindu. Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik Nõustun väga sellega, et majanduse struktuur peab muutuma selliselt, et uusi büroopindu vajaksime. Arvata, et ...
Tallinna büroopindade turg vajab uusi hooneid
Eesti büroopindade tänasel turul valitseb ülepakkumine, mis survestab hindu ning tõstab vakantsust. Liiga lihtsaks see büroohoonete omanike elu ei tee. Võrreldes Eesti bürooturgu aga lähimate naabritega võib vaieldamatult väita, et ...

Ootused täituvad iseeneslikult

Senine praktika on näidanud, et eurole üleminekul hinnatasemed kogu majanduses tõusevad ja seda vaatamata riiklikule survele hindu üleminekuperioodil mingilgi määral reguleerida. Kui kõik tarbijad ja ettevõtjad juba eelnevalt aktsepteerivad, et hinnad euro saabudes tõusevad, siis kinnisvarahinnad ka tõusevad, kuid see tõus võib jääda ajutiseks ja ei ole jätkusuutlik.

Hindade läbipaistvus välisinvestoritele

Euro vaieldamatuks plussiks on Eesti hindade lihtne võrreldavus ja läbipaistvus välisinvestoritele, kes euros on harjunud arveldama. Sama selge on siiski ka see, et välisinvestor ei tule euro saabumist oodates aktiivselt Mustamäe või Kopli korteriturule investeerima.

Kinnisvarasektorist pakuvad välisinvestoritele huvi eelkõige ärikinnisvara ja kesklinna elamispinnad, kus nähakse parimaid sisenemisvõimalusi ja tulu teenimise potensiaali. Ja ega investorid ei oota investeerimiseks uue aasta algust – investeerimisobjekte otsitakse pidevalt ja investeerimisotsuseid tehakse kogu aeg.

Intressimäärad

Arvata, et laenude intressimäär peaks tänasest tasemest veelgi allapoole vajuma kõlab majandus- ja finantskriisi teises vaatuses ebausutavalt. Eestisse laenatava raha intressimäär ei sõltu mitte niivõrd siin käibivast valuutast, vaid pigem majanduse elujõulisusest.

Küll aga on euro-ootuses langenud deposiitide intressimäärad pea olematuks. 2010. a. märtsi seisuga oli Eesti pankade hoiuste hulk ligi 160 miljardit krooni, millest pool on nõudmiseni hoiused. Võiks ju arvata, et mingi täiendav nõudlus deposiitide arvelt ka kinnisvaraturul tekib.

Edasilükatud ostud ja edasilükatud müügid

Täna on kinnisvaraturul selgelt hulk ostuhuvilisi, kes endiselt ootavad kukkuvaid hindu ning lükkavad ostuotsust edasi. Samuti on turul hulk müüjaid, kes euro- ja kinnisvara hinnatõusuootuses lükkavad müügitehingut edasi ja/või on hinnaläbirääkimistes muutunud suhteliselt paindumatuteks.

Elu näitab, mida need seltskonnad teevad lähitulevikus ning kuidas see mõjutab kinnisvaranõudlust ja -pakkumist euro saabudes. Tegemist on kui patiseisuga, kus nupud on laual, kuid käiku teha ei saa.

Euro saabumine ei ole ilma mõjuta

Eesti krooni euroks ümbervahetamine ei ole puhtformaalne Jakobsoni-Koidula arhitektuuristiilide vastu vahetamine. Igal juhul sõltub valuuta vahetamise mõju olulisel määral majanduskeskkonnast, kus see aset leiab. Siiski võime arvata, et eurotulek mõjub Eesti kinnisvaraturule positiivselt.

Seonduvad postitused:
Arco Vara: Eesti elamispindade turg aastal 2009 ning tulevikutrendid
27.02.2010 Makromajanduse üldised trendid Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid üldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse näol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspäraselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist võis täheldada ...
Kinnisvaraomaniku saatus – sundmüük või suplus rahas?
10.02.2010 Kodu ostes ei ole võimalik kaotada, räägiti kinnisvarabuumi aastail. Nüüd, kui paljud laenuga kodu ostnud inimesed maksavad „surnud hobuse” ehk allapoole ostuhinda langenud turu-väärtusega või lausa käest võetud eluaseme eest, ...
Mis juhtub kinnisvaraturul, kui euro tuleb?
06.10.2009 Eesti valitsusparteid ootavad pikisilmi euro tulekut. Seda, kas ühisvaluuta ka tegelikult siia jõuab, me ei tea. Aga kui jõuaks, kas see kinnisvaraturule mõju avaldaks? Aeg-ajalt on liikvel jutud, et ühisvaluuta kasutuselevõtt ...

«Põhimõtteliselt on meil tehniline ja finantsiline valmidus hakata ehitama päevapealt, oleks ainult, kellele ehitada,» lausus arendusfirma TTP nõukogu esimees Tiit Aava. Paberil võiks TTP ehitada neli projekti, kus korterite maht ulatub 1500ni.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on kokku lugenud, et ainuüksi Tallinnas on arendajatel käsil piisavalt detailplaneeringuid, et ehitada valmis 19 000 korterit. Tema sõnul pole arendajad kriisi ajal lihtsalt käed rüpes istunud, vaid projekteerinud, koostanud detailplaneeringuid ja hankinud ehituslube.

«Kogu elujõulisemate arendajate seltskond on ju masu-ajal detailplaneeringute ja ehituslubadega toimetanud. Aga ASAP (nii kiiresti kui võimalik – toim) ehitama ei saa hakata – enamikul pole raha ja kõik ei ole veel ehitusloa staadiumis ka,» lausus Toompark.

Ehituskontserni Skanska kommunikatsioonijuht Kristi Saaremets märkis, et neil on näiteks võimalik ehitada 900 korterit, kuid eespool mainitud põhjustel seda ei tehta.

«Peamine takistus on hetkel ostjate vähene ostujõud ja ebakindlus tuleviku ees. Kui tekib nõudlus, järgneb kohe ka pakkumine,» sõnas ta.

NCC Ehituse juhatuse liige Priit Aer märkis, et mitmed varasemad planeeringud vajavad ka muutmist. «Nii mõnigi kehtestatud planeering ei vasta enam turu nõudmistele,» ütles ta.

«Klient pole kuningas enam mitte sünnipäraselt, vaid on ka seisusekohased teadmised omandanud ja oskab oma nõudmisi selgelt esitada.»

Artikli autor on Gert-Daniel Hankewitz. Artikkel ilmus 14/05/2010 väljaandes E24.ee.

Seonduvad postitused:
Äripäev: Müüa maa, sobib arenduseks
18.08.2008 Kinnisvaraomanikud on müügile paisanud miljardite kroonide väärtuses alustamata arendusprojekte, kalleim on Tallinna kesklinnas Lootsi tänava kinnistu hinnaga 400 miljonit krooni. Spetsialistide sõnul näitab arendusprojektide massmüük, et riske enam naljalt ei võeta. Praegu ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: online pressikonverents
19.05.2009 07. mail ilmus kinnisvaraportaal KV.EE ja Adaur Grupp OÜ ühistöös KV.EE kinnisvaraturu ülevaade, mis kajastab Eesti kinnisvaraturul 2009. a. I kvartalil toimunut. Turuülevaate avaldamise puhul toimus ka pressikonverents, mille küsimused-vastused on ...
Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ülevaade
07.08.2009 07. augustil 2009. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. Turuülevaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur ...

Üksikutele inimestele – maa-ameti litsentsiga kinnisvarahindajatele on kättesaadavad aga kõikide üksiktehingute andmed, kust nad näevad iga konkreetse tehingu objekti ja hinda.

Viimased andmed peaksid olema avalikud ja kättesaadavad kõigile.

Kinnisvaraturg on äärmiselt inertne ja ebaefektiivne turg, kus objektiivset turuinfot on raske leida. Riigi ülesanne võiks olla selle turu läbipaistvuse suurendamine seeläbi, et turuinfo avaldatakse laiemale seltskonnale. Seda eriti tänases keerulises olukorras, kus kinnisvaraturg vindub ja suur osa kartustest on otseselt seotud infonappusega.

Seda enam, et praegugi on tegelikult need andmed avalikud.

Iga kinnisvaraturu vastu huvitundja tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kelle käest andmed tegelikkuses kätte saab. Asjaosaliste seas ei ole saladus, et maa-ameti üksiktehingute andmed on tavapärane kaup, mis turul müüjalt ostjale liigub.

Arusaamatu on seejuures aga asjaolu, miks nende andmetega kauplemine on tehtud ühe seltskonna eriõiguseks? Miks ei võiks maa-amet neid andmed tasuta jagada? Või siis ise seda tulu saada, mida praegu litsenseeritud hindajad andmemüügist teenivad?

Maa-ameti tehingute andmebaas peaks üksiktehingute tasemelt olema avalik ja kõikidele tasuta või tasu eest kättesaadav. See muudab õhukese kinnisvaraturu läbipaistvamaks ja alandab turuosaliste riske nii ettevõtete, kui üksikisikute tasemel.

Seonduvad postitused:
Kinnisvaratehingute hinnad avalikuks? Miks ka mitte?
19.03.2008 Äripäeva blogis teeb Sven Sester ettepaneku teha kinnisvaratehingute hinnad avalikuks. Eesmärk muuta kinnisvaraturg läbipaistvamaks. Arvan, et idee on hea. Isegi väga hea. Mida enam läbipaistev kinnisvaraturg on seda efektiivsemalt see toimib. ...
Toompark: sundmüügid veavad korterite müügitehingute keskmist hinda alla
07.08.2009 Kuna praegu müüvad palju kortereid kohtutäiturid, on statistikas kajastuv korterite keskmine tehinguhind langenud alla turuväärtuse, selgitas Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark. „Kui Pindi Kinnisvara turuülevaate hinnangul on tehingute hind ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turu taastumise märgid on kindlad
09.02.2010 09. veebruaril ilmus järjekordne kvartaalneKV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et elamispindade turu taastumise märgid on tänaseks juba enam kui kindlad. "Märgid turu pöördumisest ei tähenda paarikümneprotsendiliste hinnatõusude tagasitulekut," manitses ülevaate kooostaja ...

Indeksi langus on küll näiteks aastataguse ajaga võrreldes oluliselt aeglustunud, kuid tõdeda tuleb, et suundumus on indeksil endiselt allapoole.

Aastatagusest ajast on KV.EE indeks allpool 14%, kuid viimase poole aasta indeksi languseks on kõigest 3,3%.

Absoluuthinnas on tänase elamispinna ruutmeetri pakkumishind portaalis KV.EE 12 800 krooni. Aasta tagasi oli keskmiseks pakkumishinnaks 15 000 krooni.

Aastataguse ajaga võrreldes on pakkumiste hulk portaalis KV.EE kahanenud 11,5%. Alates käesoleva aasta algusest alates on pakkumiste hulk siiski vaikselt kasvanud.

Tänase seisuga on portaalis KV.EE 17 900 pakkumist aastataguse 20 200 pakkumise vastu.

Pakkumiste tõusu üheks põhjuseks on asjaolu, et üha enam kasutavad kinnisvaraportaali reklaamikanalina need, kes eelnevalt on müügiks kasutanud muid müügimeetodeid – näiteks kohtutäiturid.

Kohtutäiturite ning kiirmüügipakkumiste arvu suurenemine on ka põhjus, miks keskmine pakkumishind visalt langussuunas liigub.

KV.EE Indeksi graafik

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad postitused:
Uusarendused mõjutavad KV.EE indeksi käekäiku
26.04.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on juba mitmendat nädalat järjest viimaste aastate madalaimal 63,0 punkti tasemel. Absoluuthinnas on keskmise eluruumi pakkumise ruutmeetrihind täna 12 950 krooni. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnalanguseks ...
Hinnalanguse peatumine annab turvatunde
15.03.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jäänud stabiilselt püsima 63...64 punkti vahemikku. Tänase seisuga näitab indeks 63,8 punkti taset. See on aastatagusest 19% võrra madalamal. Võrreldes indeksit selle tipuga 2007. a. ...
Kiire hinnatõusootused on asjatud
29.03.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on püsima jäänud 63,6 punkti tasemel. Aastane pakkumishindade langus on 17%. Võrreldes hindade tipuga 2007. a. aprillis on hinnalanguseks 41%. Absoluuthinnas on portaali KV.EE keskmise elamispinna pakkumishind ...

“Uusi projekte on turule tulemas hulga. Ütleksin, et “paisu taga” ehk ehitusloa või detailplaneeringu staadiumis on kümneid ja kümneid tuhandeid uusi kortereid ning seda ainuüksi Tallinna linnas,” rääkis ta.

Samas on lisanduvate uusarenduste maht sedavõrd väike, et turgu suurt ei mõjuta.

“Loodan, et turule tulevad uued projektid on endisaegsest parema kvaliteediga nii asukoha, planeeringute kui ehituskvaliteedi suhtes ning vastavad endisest paremini kriitiliste tarbijate vajadustele. Vastasel korral ei ole neid lihtsalt võimalik müüa,” lisas Toompark.

Mehe sõnul on masu-ajal tegeletud usinalt projektide ettevalmistamisega. “See muudab kokkuvõttes arendustegevuse vähemalt ajutiselt kiiremaks. See jälle on omakorda tegur, mis hoiab võimaliku hinnatõusu lähiaastate perspektiivis tugeva kontrolli all,” selgitas ta seoseid.

Toompark oletas, et lähima aasta perspektiivis ostetakse 1200-1500 uut korterit. Kvaliteedi ja hinna suhtes on tänane turg selgelt kaldu hinna poole. “Arendaja peab mitte tegema ainult head kaupa, vaid vastama tarbijate praegustele vajadustele. Neist mööda vaadates ja “liiga head” kaupa valmistades kõrge hinna tõttu müügiedu loota ei ole,” märkis ta.

“Eks see ole kinnisvaratsükli tõusufaasi algus, kus tuleb turule tuua odavamat kaupa. Tsükli edasiliikumisega paralleelselt tarbijate valmidus maksta ja seega ka nõudmised kasvavad. Turule tulev liiga massiline luksuskaup on märk sellest, et kinnisvaratsükli tõusufaas võib olla kohe-kohe läbi saamas,” ütles Toompark.

Artikli autor on Anne Oja. Artikkel ilmus 10/05/2010 väljaanded Ehitusuudised.net.

Seonduvad postitused:
Paisu tagant on tulemas suur hulk kinnisvaraprojekte
07.05.2010 Kuna ärimehed on masu aega kasutanud uute projektide ettevalmistamiseks, on n-ö paisu tagant tulemas suur hulk uusi kinnisvaraarendusi, ütles analüütik Tõnu Toompark tänasel KV.EE online-pressikonverentsil. "Uusi projekte on ...
Toompark: arendajate mõtteviis on muutumas
12.04.2010 Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul sunnib klientide nõudlikkus kinnisvaraarendajaid mõtteviisi muutma, et ellu jääda. "Vaestel kinnisvaraarendajatel polnud ju 2009. aastal muud teha kui mõelda, sest vaba raha ja kliente ...
Toompark: NCCl esikoht suurima laoseisu eest
27.04.2009 Oma uute korterite laoseisult on esikohal Toomas Aaki juhitav NCC Ehitus, ütles Eesti kinnisvarafirmade liidu konverentsil kinnisvaraekspert Tõnu Toompark. „NCC on võitnud laoseisu esikoha,“ märkis Toompark ning lisas, et firmal ootab ...

„Taas peadtõstev kinnisvaraturg on KV.EE kinnisvaraturu ülevaate viinud uuele tasemele. Endise Eesti kuue suurema linna asemel oleme nüüd värskesse ülevaatesse kokku koondanud kõikide maakonnakeskuste ja veel mõnede suuremate-olulisemate piirkondade kinnisvaraturu info,“ tõi ülevaate uuendused välja Tarvo Teslon, kinnisvaraportaali KV.EE juhatuse liige.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehel www.kv.ee/turuylevaade.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade/

• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5594

Lisainfo

Seonduvad postitused:
Meeldetuletus: uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ilmub täna
07.05.2010 Täna 07. mail 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva. Täna 07. mail 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, ...
Online-pressikonverents: uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade
04.02.2010 09. veebruaril 2010. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu. "KV.EE kinnisvaraturu ülevaade jätkab vana joont - anname numbritele-graafikutele ...
Meeldetuletus: KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ilmub täna
09.02.2010 Täna 09. veebruaril 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva. NB! Täna 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub ...