Ilmunud on Goodson & Red ja Tõnu Toomparki koostöös valminud Tallinna kesklinna kinnisvaraturu ülevaade.

Ülevaade keskendub eelkõige Tallinna kesklinna üüriturule.

Ülevaade tõdeb, et raskused majanduselus on vähendanud kinnisvara ostu-müügitehingute hulka ning karmistunud laenutingimused on suunanud hulga kliente üüriturule. Üha enam inimesi mõistab, et hinnatõusude ja -languste riskide maandamiseks on üürikorter väga sobilik variant ning et kodu ei pea kindlasti ise omama.

Üüripakkumiste hulk on vaikselt vähenemas, kuid see võib olla vaikus enne tormi. Põhja jõudnud ostu-müügihinnad on aktiveerinud kinnisvarainvestoreid, kes plaanivad eeloleva hinnatõusu ootuses elamispindadesse investeerida. See võib pakkumist suurendada nii üksikpakkumiste, kui ka kogu arendusprojekti üüriturule ilmumise läbi.

Pidurduva langusega üürikorterite pakkumishinnad ja aktiivne turg annavad tunnustust, et lisaks ostu-müügihindadele võime rääkida ka üürihindade põhja saavutamisest. Üha enam kortereid on võimalik üürile anda pakkumishinnaga, st hinda alla kauplemata. Üha enamatele üürikorteritele on mitu soovijat.

Korterite väljaüürimise kasumlikkus jääb endiselt toetuma eelkõige ootusele, et väljaüüritava korter väärtus kasvab. Väljaüürimisest tulenev rahavoog on täiendav ressurss, mis peab aitama katta jooksvad kulud.

Eestit kui investeerimiskeskkonda on oluliselt mõjutamas euroga liitumise palavik. Senised signaalid on selles osas positiivsed, mis lubavad, et uuest 2011. aastast tõepoolest euro Eestis käibele tuleb. Senised signaalib lubavad ka seda, et euro vahetuskursiks tuleb seni fikseerituna püsinud 15,6466 krooni. Siiski peab arvestama, et Eesti euroga liitumine ja liitumiskurss saavad selgeks 2009. aasta keskel.

Ülevaade on võimalik alla laadida:
100223_turuylevaade_tallinna-kinnisvara-q1-2010_web190210.pdf

Tänasel kinnisvaraturul on hulk selgeid märke turu tõusule pöördumisest. Erinevad kinnisvaraturu sektorid on küll erinevates faasides, kuid elamispindade turu elavnemine annab selged märgid sellest, et muudel turusektoritelgi on võimalus raskustest välja rabeleda.

Täna on investeerimiseks õige aeg, sest raha kinnisvarainvesteeringuteks on raskesti kättesaadav, töötus on kõrge ning välisinvestorid on veel ettevaatlikud.

Pangad ei anna raha

Kinnisvarasse investeerimine eeldab tavapäraselt finantsvõimendust. Suurte summade väljakäimine on keeruline. Pangad ei ole eilsete riskide pärast täna veel väga valmis kinnisvarainvesteeringuid pangalaenuga toetama.

Sel põhjusel on raha omanikel oluline konkurentsieelis kinnisvarainvesteeringute tegemisel. Raha omamine annab võimaluse operatiivsete otsuste tegemiseks ning kiiresti soodsatele pakkumistele reageerimiseks.

Tööpuudus toob turule unikaalseid pakkumisi

Kõrge tööpuudus on loonud olukorra, kus pakkumises on hulk kinnisvaraobjekte, peamiselt elamispindu, mille müümisega on müüjatel kiire. Kiire müük tähendab tavapäraselt turu keskmisest tasemest soodsamaid hindu.

Ühest küljest võib hättasattunud inimese pakkumist aktsepteerimine tunduda omakasupüüdliku inimese ärakasutamine. Teine võimalus sellele vaadata on anda inimestele võimalus probleemidest välja rabeleda, et mitte lasta neil eskaleeruda.

Kõrge töötuse määr ja madal tarbijate kindlustunne on toonud kinnisvaraturule hulga heade investeerimisobjektide pakkumisi, mis endisaegsetel „headel aegadel“ müüdi eelkõige suust-suhu põhineva info baasil.

Välisinvestorid on stardivalmis

Välisinvestorid on aktiveerumas, kuid siiski ostuotsute tegemisel ettevaatlikud. Üheks ettevaatlikkuse barjääriks on euro-ootus. Kui euro siiski kindlalt järgmise aasta algusest tuleb, siis võib eeldada täiendavate rahamasside investeeringute seisukohast turvalisemasse Eestisse voolamist.

Välisinvestorite usalduse kasvu üheks aluseks on ka Eesti majanduse jalgadele maandumine, mis eeldatavasti leiab aset käesoleva aasta nullilähedase majanduskasvu saavutamisel. Investorite seisukohast on tähtis kohal olla enne teisi.

Ostumoment sõltub hinnangutest

Öeldakse, et kõige pimedam on enne koidikut. Tänased negatiivsed aspektid näitavad nii meile, kuid ka pikemate ja põhjalikema kogemustega piiritagustele investoritele, et täna on õige aeg investeeringuteturule sisenemiseks.

Ostuekspress OÜ näeb elamispindade turul esimesi tõsiseid positiivseid märke. Need annavad põhjust arvata, et muudki kinnisvaraturu segmendid leiavad ühel momendil võime taastumiseks.

Vaevalt küll see taastumine saab olla kiire protsess, mis päädib 2005.-2006. aastast tuttava hinnatõusuga, kuid seda oleksi liiga palju tahta.

Näeme, et täna on kinnisvarainvesteeringute turule sisenemisel olulised konkurentsieelised ning sellist turukonjunktuuri on mõistlik ära kasutada nii kinnisvarainvestoritel, kui investeeringute vahendajatel.

Ostuekspress OÜ on 2007. a asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb kinnisvarasse investeerimisega, investeeringute vahendamisega ja kinnisvarainvestorite esindamisega.

Artikli autor on Raivo Juhanson, Ostuekspress OÜ juhatuse liige.

Näeme aadressil KV.EE!

Kolm kvartalit järjest tõusnud korteriomanditehingute arv näitab selgelt elamispindade turu taastumise algust. Eks lähitulevik näitab, kas mulluse III kvartali senine hinnapõhi jääb selle tsükli madalaimaks punkktiks või on käesoleval aastal veel langust tulemas.
Siiski võib kindel olla, et käesoleva 2010. aasta lõpuks oleme näinud vähemalt pooleaastast perioodi, mille vältel elamispindade hinnad ei ole langenud.

• Töötuid üle 100 000. 2009. a. III kvartalis ületas töötute arv 100 000 inimese piiri. Tähelepanuväärne on, et sama kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 592 000 inimeselt 598 000 inimeseni.
• Palk on jätkuvalt languses. 2009. a. III kvartalis oli Eesti keskmine palk 11 770 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 5,9% vähem. Palganumbri juures peab arvestama, et täna on palgateenijaid märksa vähem, kui veel aasta tagasi.
• Ehitustöid kolmandik vähem. Mulluse III kvartali jooksul tehti ehitustöid 10 miljardi krooni ulatuses, mis on aastatagusest 35% vähem. Üsna tõenäoliselt jätkub langus ehitustööde mahus ka käesoleva aasta kestel.
• Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2009. a. III kvartali jooksul ehitati ja rekonstrueeriti ehitisi 2,2 miljardi krooni väärtuses. Ehitisi soetati 1,3 miljardi krooni väärtuses. Ehitustööde maht vähenes aastatagusega võrreldes 36%, ehitiste soetamine suurenes 52% võrra.
• Euribor rõõmustab laenuvõtjaid. Euribor rõõmustab laenuvõtjaid püsides juba teist kvartalit järjest napi 1% lähistel. Euros väljastatud laenude intressi on madal euribor aidanud viia mõistliku 3,4 protsendini. Eesti kroonis väljastatud laenude intressimäär püsib kõrgemal 5,9% tasemel.



• Laenuportfellid jätkavad vähenemist. Vaatamata pankade positiivsetele signaalidele on eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid endiselt kahanemas, kuid langus on siiski kokku kuivanud. Eluasemelaenude jääk oli 2009. a. lõpu seisuga 95,6 miljardit krooni.
• Uute laenude turg põhja läbinud? 2009. aasta viimase kvartali eraisikulaenude käive ületas kolmandat kvartalit. Eluasemelaene väljastati 2009. a. viimases kvartalis 1,8 ja eraisikulaene kokku 2,9 miljardi krooni väärtuses. Seejuures väärib mainimist, et oluliselt on vähenenud väljastatud eluasemelaenude proportsioon kogu väljastatud eluasemelaenude mahust.
• Äriühingute laenujäägid kukuvad. Erinevalt eluasemelaenude turust kukkus ärilaenude jääk aasta viimases kvartalis oluliselt jõudes 111 miljardi kroonini. Aastaga vähenes laenujääk 5,8 miljardi krooni võrra ehk aastatagusega võrreldes pea kaks korda.
• Eraisikute laenukoormus tõuseb. Langev sisemajanduse kogutoodang (SKT) aeglasemalt pidurduvalt langeva laenujäägi juures tähendab, et eraisikute laenukoormus suhtena SKTsse kasvab. 2009. a. III kvartaliks oli Eesti eraisikute laenukoormuseks 53,3%. Veel aasta varem oli see 46,9%.
• Valminud eluruume 40%. 2009. aasta jooksul valmis 3010 eluruumi, mis on üle 40% 2008. aastast vähem. Pea samas proportsioonis vähenes valminud eluruumide pind. Seega oleme eluruumide valmimisega 2004. aastaga samal tasemel.
• Mitteeluruumide tuleb turule üha rohkem. 2009. a. IV kvartalis sai kasutusloa 297 mitteeluruumi. See jätkas juba kolmandat kvartalit järjest asetleidnud kasutuslubade väljastamise tõusu. Seejuures väljastati 2009. aastal vaid 21 mitteeluruumi kasutusluba vähem kui 2008. aastal.
• Kinnisvaratehingute arvu langus peatus. 2009. a. viimases kvartalis tehti 11 279 kinnisvaratehingut, mis on sama palju, kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive siiski langes aastaga 16% võrra ja jõudis 6,5 miljardi kroonini.

Paljude negatiivsete uudiste seas on üha enam ja enam positiivseid märke, mis annavad teada elamispindade turu käivitumisest. Elamispindade turg on tänu enamale likviidsusele ja laiemale klientide hulgale esimene turu segment, mis kriisist väljub.

See annab põhjust positiivseks arvamuseks, et ühel momendil on kriisist taastumas ka teised turu sektorid.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. IV kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

09. veebruaril ilmus järjekordne kvartaalneKV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et elamispindade turu taastumise märgid on tänaseks juba enam kui kindlad.

“Märgid turu pöördumisest ei tähenda paarikümneprotsendiliste hinnatõusude tagasitulekut,” manitses ülevaate kooostaja Tõnu Toompark liigse optimismi eest. “Esmalt on vaja, et hinnalangus korralikult pidama saaks. Seejärel võiks turg stabiliseeruda pikemaajalises perspektiivis 5-protsendilise aastase hinnatõusu suurusjärku.”

Kinnisvaraturgu positiivses suunas mõjutavad tegurid on tõusev tehingute arv, peatunud või peatumas hinnalangus ning signaalid, et laenuturg on taas avanemas.

Lisaks positiivsetele märkidele langeva turu pöördumisest on siiski ka negatiivseid tegureid, mis normaalset turgu pärsivad. Eelkõige on nendeks negatiivseteks teguriteks kõrge tööpuudus ja tarbijate madal kindlustunne.

“Igakvartaline kokkuvõte kinnisvaraturul toimuvast on selge lisaväärtus portaali KV.EE kasutajatele,” avaldas Tarvo Teslon, portaali KV.EE juhatuse liige enda plaane. “Tahame, et portaal KV.EE oleks kinnisvarahuviliste esmane infokanal.”

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade kajastab kinnisvaratrende kõikides suuremates Eesti linnades, sealhulgas Tallinna linnaosades.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehtedel www.kv.ee ja www.adaur.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade
• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Lisainfo

Täna 09. veebruaril 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva.

NB! Täna 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

09. veebruaril 2010. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu.

“KV.EE kinnisvaraturu ülevaade jätkab vana joont – anname numbritele-graafikutele põhineva ülevaate kõigist Eesti kinnisvaraturu aktiivsematest piirkondadest,” kommenteeris Tarvo Teslon kinnisvaraportaalist KV.EE.

Turuülevaate koostaja on analüütik ja kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark, kelle kogemus kinnisvaraturul toimuva jälgimisega ületab kümmet aastat.

“Elamispindade turg näitab üha selgemalt pöördumise märke,” tõi ülevaate oluliseima välja Tõnu Toompark. “Olen veendunud, et järgmises ülevaates on positiivsust juba märksa enam.”

2009. a. IV kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaratuturu ülevaade ilmub 09. veebruaril 2010. a. ning on alates 09/02/2010 kl 10.00 tasuta allalaaditav portaalist KV.EE.

Teisipäeval 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

Eesti büroopindade tänasel turul valitseb ülepakkumine, mis survestab hindu ning tõstab vakantsust. Liiga lihtsaks see büroohoonete omanike elu ei tee. Võrreldes Eesti bürooturgu aga lähimate naabritega võib vaieldamatult väita, et Tallinnas võiks olla büroopindu tänasest kordades enam.

Tänasest pessimismi tekitavast büroopindade ülepakkumisest ei saa loomulikult mööda vaadata. Tallinnas on pea pool miljonit ruutmeetrit büroopindu, millest hinnanguliselt 20% ootab kannatamatult üürniku. Tegemist on üüratu koguse vaba pinnaga, mille absorbeerimine võtab kindlasti mitmeid aastaid aega.

Hetke turuolukorrast ei tohiks lasta end liialt hirmutada. Tähtis pole see, kus me oleme, vaid see, kuhu me suundume. Kui heita pilk kaugemale ning mõelda sellele, kui palju võiks Tallinnas kahekümne-kolmekümne aasta pärast kontoripinda kokku olla, siis tasub kauni kodulinna näitajaid võrrelda parimate lähinaabritega. Absoluutnumbritest tähtsamaks muutuvad siin suhtarvud.

Tallinnas on tänase seisuga Colliersi andmetel 1,1 ruutmeetrit büroopinda elaniku kohta. Meist sadakond kilomeetrit põhjapool Helsinkis on ühe elaniku kohta büroopinda juba 6,4 ruutmeetrit. Stockholmi büroopindade hulgaks ühe elaniku kohta annab Colliers 8,1 ruutmeetrit.

Esialgu võiksime Eesti lati naaberriikide kõrgeltarenenud pealinnadest pisut allapoole seada ja võrrelda Tallinna büroopindade hulka mõne Soome tubli väikelinnaga. Näiteks Tamperes on büroopinda 4,4 ja Turkus 4,0 ruutmeetrit elaniku kohta ehk ligi neli korda Tallinnast rohkem.

Nendele numbritele tuginedes võime väita, et Tallinna büroopindade turg on täna alles lapsekingades, mis tähendab jõudsat kasvu algust lähituleviku teismelise eas.

Loomulikult ei saa väita, et täna peaksid kopad ja kraanad mürisema lööma ja alguse peaks saama uute kontorihoonete ehitusbuum. Büroopindade viimine „Tampere tasemele“ eeldab esmalt tänasest masust edukalt väljarabelemist.

Järgmise küsimusena seisab ees majandusstruktuuri muutus selliseks, et uutele kontorihoonetele oleks tõepoolest reaalset rakendust. Olemasolev majandusstruktuur meid viie rikkama sekka liiga kiiresti ei vii ja büroode nõudlust ei kasvata. Majanduse struktuur peab muutuma selliseks, kus lisaväärtust toodavad kõrgeltharitud nutikad inimesed kontorites ja laborites.

Majanduse struktuuri muutusele aitaks kindlasti kaasa mõne Euroopa Liidu institutsiooni „peakorteri“ Eestisse meelitamine. Tunnustame siinkohal Eesti riigi ponnistusi IT agentuuri Eestisse toomiseks. Sellised institutsioonid aitavad tihendada kontakte Euroopa otsustajate ja meie ettevõtjate vahel, luues uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks.

Konvergents ehk majanduse ühtlustumine Euroopa Liiduga on aeganõudev, kuid loodetavasti vääramatu protsess. On selge see, et meie majanduse struktuur ja lisaväärtuse loomise allikad võiksid olla pikemas perspektiivis analoogsed ja pigem lähedased lähinaabritele.

Oleme büroopindadeturul täna suhteliselt keerukas olukorras, kuid vaevalt õnnestub meil vältida arenguid, mis on toimunud naaberriikides. Enam kui tõenäoliselt oleme me 20-30 aasta pärast majandusarengus samas punktis või isegi paremas seisus, kus on meie naaberriigid täna. See tähendab, et Tallinnas võiks olla büroopindasid tänasest mahust mitmetes kordades enam.

Artikli autor on Gert Jostov, Ülemiste City juhatuse esimees.

Cегодня строительный рынок очень турбулентный. Строительных работ мало, рабочих, напротив, более чем достаточно. Безвозвратно ушло то время, когда заказчик строительных и ремонтных работ должен был плакать и просить, чтобы кто-то пришел и помог ему закончить внутреннюю отделку квартиры. Поставщиков строительных работ много, и цены для потребителя более чем разумные.

На рынке недвижимости прошли времена, когда самым ходовым товаром была анонимная жилплощадь, похожая на соседскую как две капли воды. Люди хотят в новом доме вместо универсального решения увидеть что-то по-настоящему персональное, сделанное именно по желанию и вкусу конкретного покупателя. Кому же понравится жить точно в такой же квартире, как сосед?

Появляется все больше людей, которые при покупке нового дома желают, чтобы здание вместе с техническими системами и общими частями было готово на сто процентов. Это исключает для покупателя риск того, что застройщик «забудет» что-то сделать или собственник соседней квартиры повредит общую часть дома в ходе строительных работ. В то же время у нового собственника должна быть возможность при решении внутренней отделки нового дома, используя самостоятельно выбранные материалы и цвета, иметь при этом в виду свои персональные предпочтения и характер.

Первой ласточкой после большого бума является адресованный потребителям жилищного рынка аутентично реновированный памятник архитектуры – многоквартирный дом Villa Eha (Вилла Эха). В респектабельной Villa Eha особое внимание уделено гармонии дома и окружающей среды, а также реновированным мелким деталям здания вместе с правильным использованием материалов, которые придают строению домашний вкус и аромат.

У расположенной в центре Таллинна Villa Eha сохранены все характерные детали – рельефы на фасаде, карнизы, плиточные балконы, воздушные металлические релинговые ограждения, парадные в стиле прежних времен. Представительные кованые изделия и окна и двери в тон дуба изготовлены, следуя подлинным историческим профилям.

Квартиры в комплексно решенном доме предлагаются в виде белой коробки. Учитывая уникальность дома, покупателю предоставлена возможность создания персональной внутренней отделки квартиры . Это позволяет найти именно такие решения, которые доставят наибольшую радость и удовлетворение.

Сегодня строительные материалы доступны, а продавцы и поставщики услуг из-за жесткой конкуренции заинтересованы в предложении услуг. Сегодня при покупке новой квартиры имеется хорошая возможность создать уникальный дом на долгие годы, который будет соответствовать характеру владельцев и радикально отличаться от всех безликих типовых решений.

Artikli autor on Ivar Piirsalu, Real Kinnisvara juhatuse liige.

Täna on ehitusturul palju turbulentse. Ehitustöid on napilt, ehitustöölisi seevastu enam kui palju. Pöördumatult on kadunud aeg, kus ehitus- ja remonditeenuse tellija peab nutma ja paluma , et keegigi tuleks ja aitaks tal korteri siseviimistluse lõpetada. Ehitustööde pakkujaid on palju ja hinnad on tarbija jaoks enam kui mõistlikud.

Kinnisvaraturul on möödas ajad, kus kõige minevamaks kaubaks on anonüümne naaberkorteriga äravahetamiseni sarnane elamispind. Inimesed tahavad uues kodus universaallahenduste asemel näha midagi tõeliselt personaalset – midagi, mis oleks tehtud täpselt konkreetse koduostja soovide ja tahtmiste järgi. Kellele meeldikski elada täpselt samasuguses korteris kui naaber?

Üha rohkem on inimesi, kes soovivad uut kodu ostes, et hoone koos tehnosüsteemide ning üldosadega oleks tervikuna sajaprotsendiliselt valmis. See välistab koduostja riskid, et arendaja midagi teha „unustab“ või kõrvalkorteri omanik ehitustööde käigus maja ühisosa kahjustab. Samas peab olemas olema võimalus uue kodu siseviimistluse lahendamiseks enda valitud materjale, värvitoone kasutades pidades seejuures silmas uue kodu omaniku personaalseid eelistusi ja iseloomu.

Ühe esimese pääsukesena peale suurt buumi on tarbijale suunatud elamuarenduse vallas turule toodud autentselt renoveeritud arhitektuurimälestis – korterelamu Villa Eha. Väärika Villa Eha juures on kõrgendatud tähelepanu pööratud maja ja ümbritseva keskkonna harmooniale ning samavõrd renoveeritud hoone pisidetailidele koos õige materjalikasutusega, mis annavad majale kodu lõhna ja maitse.

Tallinna kesklinnas asuva Villa Eha juures on säilitatud kõik iseloomulikud detailid – stukk-reljeefid fassaadil, karniisid, plaatrõdud, õhulised metallist reelingpiirded, endisaegses võtmes trepikojad. Väärikad sepislahendused ja tammetoonis uksed-aknad on valmistatud ajaloolisi profiile järgides maja algupärandist lähtuvalt.

Terviklikult lahendatud elamu kortereid pakutakse valge karbina. Arvestades maja unikaalsust on korterite siseviimistluse personaliseerimise võimalus jäetud uue kodu ostjatele. See annab võimaluse luua just sellised lahendused, mis kõige enam rõõmu ja rahuldust pakuvad.

Täna on ehitusmaterjalid vabalt kättesaadavad ja müüjad ning ehitusteenuse pakkujad on tiheda konkurentsi tõttu enam kui motiveeritud teenust pakkuma. Täna on hea võimalus uut korterit soetades luua unikaalne kodu pikkadeks aastateks, mis jääb kandma omanike iseloomu ning eristub radikaalselt kõigist nimetutest tüüplahendustest

Artikli autor on Ivar Piirsalu, Real Kinnisvara juhatuse liige.