Eesti Panga meetmed ei mõjuta laenuturgu
Eesti Panga sügisene hoiatus laenuturu liialt kiire laienemise eest jäi pelgalt hoiatavaks näppuviibutuseks, mis laenu- ja kinnisvaraturgu eriti ei mõjutanud. Kunagi varem pole Eesti Pank laenutingimuste karmistamiseks riigist välja viinud 1 miljard krooni.
Ülekuumenemisest rääkides mainiti kõige sagedamini mulli kinnisvaraturul, mis jahutamata jätmisel kogu laenuandmise uppi lööks. Probleem seisnes selles, et suur osa eluasemelaenudest väljastati madala või sootuks ilma omafinantseerimiseta. Maksejõuetute laenuvõtjate tekkimise vältimiseks peeti otstarbekaks riigist raha välja viia.
Reaalsuses peegeldus eluasemelaenude väljastamise tingimuste keerulisemaks muutumine selles, et võrrelduna 2001. a neljanda kvartaliga suurenes mullu samal perioodil eluasemelaenude käive 73 protsenti.
Juba oktoobris teatati, et kolmveerand riigikassa hallatavast rahast ehk 2,6 miljardit krooni ongi juba välismaale viidud. Laenuturule see negatiivset ei mõjunud. Novembris prognoosisid panganduseksperdid hoopis soodsamaks muutuvaid laenuintresse, mis ei luba kinnisvaraturu aktiivsust pärssida.
Laenuintresside üheks kahanemise põhjuseks on olnud pankade vähenevad marginaalid. Veelgi olulisema põhjusena on intresside langust toetanud Eesti eluasemelaenude baasiks olev Euribor, mis näitas kogu eelmise aasta vältel langustrendi.
Eelmise aasta lõpuks langes Euribor aasta maksimaalselt tasemelt 3,7 protsendilt 2,8 protsendile.
Olukorda eluasemelaenude turul ilmestab fakt, et sesoonsete kõikumiste tõttu on neljandas kvartalis väljastatud eluasemelaenude maht olnud seni alati eelmisest kvartalist väiksem. Eelmisel aastal oli esmakordselt vastupidi.
Kokku väljastati 2002. aastal 75 protsenti rohkem eluasemelaene kui aasta varem. Laenukäibed olid vastavalt 4,8 ja 2,8 miljardit krooni.
Tänavu märksa aeglasem laenukäivete kasv ei anna põhjust järjekordselt kriiside ja krahhide teemal juttu vesta. Ükskord pidi lihtsalt saabuma aeg, kui laenutingimused normaliseeruvad. Niisuguse olukorra saabumine võtab võimaluse suurteks hüpeteks.
Artikkel on avaldatud 05.02.2003 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=227000
Seonduvad postitused
Mullusel laenutingimuste karmistamisel polnud mõju 2002. a. sügisel hoiatas Eesti Pank laenuturu liigkiire laienemise eest. Laenuturule see olulist mõju ei avaldanud. Mõju jäi pigem hoiatavaks näpuviibutuseks, mille turg teadmiseks võttis.12. septembril 2002. a. üllatas avalikkust ...30.10.2002 Eestlased püstitasid uue rekordi eluasemelaenude võtmisel Eluasemelaenude väljastamine Eestis on taas rekordiline ning ei näita jahtumise märke. Vaatamata analüütikute ja keskpanga hoiatustele väljastati käesoleva aasta kolmandas kvartalis järjekordselt rekordilises mahus eluasemelaene - 1,4 miljardit krooni. Käesoleval aastal ...
07.08.2002 Kinnisvarakalender: juuli 2002 Kuuteemad: - linnavalitsuses ööbinud üürnikud;- linnavalitsuse ja Aswega vaidlused Rotermanni kvartali planeeringute üle;- jooksevkonto puudujäägist tingitud kinnisvarakrahhi kartus;- rekordiliselt suur eluasemelaenude väljastamine ja rekordiliselt madalad laenuintressid. Muud sündmused: 01/07 Kolme päeva jooksul ...
29.01.2002 ERI Kinnisvara: turule saabub muutusteaeg Tagasivaade 2001. aastale2001. a. leidis elamispindade sektoris aset märkimisväärne kinnisvara hinnatõus. Hinnatõus puudutas peamiselt Tallinnat ja Harjumaad, kus sooritati 2001. a. I-III kvartali andmetel 44% Eesti kinnisvaratehingutest, mis moodustasid 72% ...
08.04.2002 Loogika ennustab hoogsa elamuehituste algust Kinnisvarahindasid rõhub märkimisväärne nõudlusepoolne surve, mida pakkumised ei suuda piisavalt rahuldada. Majandusseadused nõuavad sellises olukorras hinnatõusu, et pakkumist aktiivsemaks muuta ja hind tõusebki ning loodetavasti algab peatselt hoogne ehitustegevus. Hinnatõus ei ...
Sildid
Eesti, Eesti Päevaleht, Eesti Pank, eluasemelaen, eluasemelaenud, euribor, intress, kinnisvara, kinnisvaraturg, krahh, kriis, kvartal, laen, laenukäive, maa, pank, prognoos, raha, Rimi, rss, TTP AS, vara
