Korter jääb enamusele koduks surmani (3)
Alates kinnisvaraturu vaikse aktiveerumise algusest eelmise aastatuhande lõpus on Eestis palju külvatud müüti, et ühe õige eestlase kodu saab olla vaid paarituhande ruutmeetri suuruse krundiga ühepereelamu äärelinnas või linnapiiri taga. Korterelamu, ammugi siis üürikorter saab olla vaid ajutine lahendus, mida koduks kutsuda oleks ebaõiglane.
Ühest küljest on selge, et eluruumi valik ühepereelamu või korteri kasuks sõltub asukohast. Näiteks mõnes väikevallas, kus kortereid müüakse 1000-kroonise hinnaga ning need paistavad kui pääsetee eluga kimpu jooksnud inimestele võib korteris elamise sotsiaalne staatus olla tõeppolest üsna madal. Sellisesse korterelamusse korteri mugavusi eramu privaatsusele eelistav inimene ei koli. Teisalt aga Tallinna vanalinnas või kaksiktorni viimasel korrusel korterit omada polekski ju nii paha?
Mida näitab statistika?
Jooksva aastatuhande alguses alanud kinnisvarabuum muutis aktiivseks ühepereelamute arendamise. Samas veelgi aktiivsem oli siiski korterite arendamine. Statistikat vaadates selgub, et viimase viie aasta jooksul on Ehitisregistri andmetel kasutusloa saanud 24 000 eluruumi. Neist 18% ehk 4300 on ühepereelamud, koos rida- ja paariselamutega on ühepereelamute osakaal kasutuslubades kokku 26%.
Valdava enamuse eluruumidest ehk 18 400 moodustasid siiki korterid. Neist eeltoodud numbritest järeldub, et kui ühepereeramud läksid viimase viie aasta jooksul hästi kaubaks, siis korterid läksid veelgi paremini. Viimast kinnitab ka eluruumide statistika, mis kinnitab, et jooksva aastatuhande kestel on korterites elavate Eesti elanike hulk püsinud stabiilselt samal tasemel.
Korterid on jõukohasemad
Korterite suurema proportsiooni põhjus ei ole keeruline. Korteri absoluuthind on odavam ning see on enam kättesaadav laiemale elanike rühmale. Samuti peaksid korterite haldus- ja hoolduskulud olema pinnaühiku kohta ning ka absoluutnumbrites madalamad, kui eramutel.
Vaevat tulevikuski elamispindade struktuur oluliselt muutub. Kui vaekauss peakski ühele või teisele poolele kalduma hakkama, siis käesolevas majandussituatsioonis läheb see pigem korterite poole – seda eelkõige hinnaefektiivsuse põhjustel. Samuti sel põhjusel, et ühepereelamutega asustatud Tallinna lähipiirkondades puudub sageli igapäevast elu toetav infrastruktuur ning inimesed asuvad sel põhjusel vaikselt pealinna tagasi kolima.
Korterid olid, on ja jäävad
Eramu ei ole rohkem „kodu“ kui korter. Paraku jääb eramu paljudele tublidele inimestele kättesaamatuks. Samuti on inimesi, kes ei soovigi eramuomanikud olla vaatamata sellele, et rahalisi takistusi selleks ei ole. Sellisel juhul eelistatakse korterelamu mugavust eramu privaatsusele.
Olgem realistid – korterid olid, on ja jäävad elamispindade turul valitsevaks sektoriks. Seda nii kinnisvaraturu seisukohast – see tähendab, et jätkuvalt tehakse korteritega kui likviidsema kaubaga enam tehingnuid. Samuti jääb enamuse Eesti elanike koduks jääb korterelamu kuni surmani.
Elamispindadele väljastatud kasutusload 2004.-2008. a., eluruumide arv (ehr.ee)
Seonduvad postitused
17.04.2002 Maja või korter? Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees - kas osta korter või maja. Sageli laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kallima hinnaga majale mõeldagi. On ju majade ...09.04.2008 Korter osta või üürida? Loomulikult üürida? Kinnisvaraturg on võrreldes paari aasta taguse ajaga muutunud. Pakkumine on defitsiidist muutunud ülepakkumiseks. Ajakirjandus kirjutab sageli lugusid hinnalangustest elamispindade turul. Elamispinna vajaja seisab küsimuse ees, kas osta täna korter või ...
05.08.2008 Korter üürile – kas rikkuse valem või õlekõrs uppujale? Üksjagu kinnisvaraarendajaid on otsustanud korterite kehvadest müügitulemustest tingituna pakkumises olevad korterid üürile anda. Järgnevalt on lihtsustatult analüüsitud üüriäri tootlust ja kasumlikkust omaniku ehk üürileandja seisukohast. Numbrid näitavad, et tegemist ei ole ...
16.04.2008 Korter osta või üürida? Loomulikult osta! Eelmisel nädalal käsitlesime argumente, mis räägivad korteri üürilevõtmise poolt. Tänases artiklis tuleb juttu teguritest, mis sunnivad inimesi üürilevõtmise asemel tegema elamispinna ostuotsust. Tänasel kinnisvaraturul tuleb ostusotsused tõsiselt läbi mõelda. Tormata ülepeakaela ...
25.08.2008 Korter mullusega võrreldes aastapalga jagu odavam Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on juba 27 nädala pikkuse languse järel jõudnud 92,5 punktile. Aastaseks languseks teeb see 13,5%. Paraku tuleb tõdeda, et indeksi langus järjest kiireneb, veel üle-eelmisel ...
Sildid
elamispind, elamispinnad, eluruumid, kasutusluba, kodu, korter, korterid
Kommentaarid
“on Eestis palju külvatud müüti, et ühe õige eestlase kodu saab olla vaid paarituhande ruutmeetri suuruse krundiga ühepereelamu äärelinnas või linnapiiri taga.”
See pole mingi “müüt” vaid fakt. Õige Eestlase kodu on maja. Maja on kõige parem koht laste kasvatamiseks.
Kvartiirad on koduks ainult migrantidele.
Jah, tõesti on enamasti lapsi majas parem kasvatada, kuid siiski ei jõua enamus inimesi omale maja soetada.
[...] tagasi kirjutasin artikli sellest, et inimese unistuste kodu võib olla ka korter. Kodu ei pea olema ainult eramu. Nüüd aga astuksin räige sammu edasi ning väidaksin, et ka [...]