Laenumahud kasvavad, intressimäärad püsivad stabiilsed
Eluasemelaenud
2001. aasta I kvartalis väljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. Võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude väljastamine 9%.
Eluasemelaenude jääk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%.
Väljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujääk tähendab laenutähtaegade pikenemist. See omakorda on märk laenuandjate usust stabiilsesse ja turvaliselt arenevasse laenu- ja kinnisvaraturgu.
Eluasemelaenude intressimäärad jätkavad endiselt kõikumist suhteliselt kitsas koridoris. Eesti kroonis väljastatud eluasemelaenu intress oli märtsi lõpul 10,8%, mis jäi alla DEMis väljastatud laenu intressile 11,5%, kuid ületas Euros väljastatud eluasemelaenu intressi 9,7%.
Pankade jätkuv huvi finantseerida eluaseme soetamist annab alust prognoosida laenude väljastamise mahu kasvu. Kuivõrd kinnisvaraturu tsükkel on tõusutrendis, siis võib eluasemelaenude väljastamise maht küündida II kvartalis kuni 600 miljoni kroonini.
Laenud äriühingutele
2001 I kvartalis äriühingutele väljastatud laenude maht on võrreldes 2000. aasta I kvartaliga vähenenud 20% vähenedes 3,3 miljardilt kroonilt 2,6-le.
Sellele vaatamata on laenujääk suurenenud 7%, mis taas annab tunnustust pikenevatest laenutähtaegadest. Äriühingutele väljastatud laenude maht suurenes 2000. a. I kvartali 15 miljardilt kroonilt 2001. aastaks 16 miljardile.
Analoogselt eluasemelaenude intressimääradega on ka äriühingutele väljastavate laenude intressid suhteliselt stabiilsed. Kuude lõikes võib täheldada küll hüppeid üles ja alla, kuid üldjoontes on muutumispiirid väiksed.
Eesti kroonis väljastatud laenude intressimäär oli märtsis 2001. a. 8,5%, DEMis väljastatud laenudel vastavalt 6,8, Euros 7,7 ja USDs 12,8%.
Seonduvad postitused
29.01.2001 Laenuturg kasvab stabiilselt Laenude väljastamise ja võtmise näol on tegemist väljakujunenud turuga, kus liigset hüplemist ei toimu. Eluasemelaenud 2000. aasta detsembris väljastati eluasemelaene 150 miljonit krooni Alates läinud aasta septembrist on väljastatud eluasemelaenude maht langenud. ...25.08.1999 Kinnisvaraturg ja intressimäärad Kui veebruaris 1999. a. Hansapank langetas kahel korral laenu baasintressi kokkuvõttes 17 protsendilt 14,75 protsendile, siis samal ajal tegelik eluasemelaenu intressimäär suurenes nii eesti kroonides kui saksa markades väljastatud laenude ...
14.08.2000 Usk tulevikku elavdab laenamist 1999. a. alguses hakkasid pangad üksteisevõidu avaldama pressiteateid eluasemelaenude intressimäärade alandamisest. Kohest intressilangust aga reaalsuses aset ei leidnud (vaata graafikut). Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid. Niivõrd oluline ehk ...
Usk tulevikku elavdab laenamist Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid, kusjuures niivõrd oluline polegi laenu intressimäära suurus, vaid asjaolu, et laene üldse väljastatakse. 1999. aasta teisest kvartalist alates asusid pangad teoreetiliste võimaluste kõrval ...
15.03.2001 Juhtkiri: Kinnisvaraturul pole lähiajal krahhi oodata Eestit võib tänavu tabada kinnisvarakriis, ennustab Ühispanga president Ain Hanschmidt. "Nagu ka mujal maailmas on olnud kinnisvarakrahhe, nii tuleb see ka Eestis. Ja see tuleb siis, kui buum läheb nii ...
Sildid
Eesti, eluasemelaen, eluasemelaenud, intress, intressimäär, kinnisvara, kinnisvaraturg, laenujääk, pangad, prognoos
