Maja või korter?

17.04.2002 Tõnu Toompark

Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kallima hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal. See sunnib otsust langetama korteriostu kasuks. Kui aga rahakott selliseid ületamatuid piire ette ei sea, siis tasub ostuotsus hoolikalt läbi mõelda.

Korterite pakkumise valik on laiem.

Kortereid lihtsalt on arvuliselt rohkem, kui maju. Siin on oluline ka tõsiasi, et mida kesklinnale lähemale liikuda, seda väiksemaks jääb majade valik, mis suure enamuse kesklinna läheduse nautijatest korteritesse suunab.

Kesklinnamelust eemalejäämine annab majaomanikule võimaluse privaatsuse üle rõõmu tundmiseks. Korteriomanik seevastu peab tihti oma tegemistes arvestama all, kõrval ja peal asuvate naabritega, kelle kohalolek näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seab. Naabritest tulenevad kitsendused seonduvad otseselt ka plaanidega elamispinda juurdeehitusega laiendada ja/või ümber kujundada – kortermaja puhul osutub see sageli sootuks võimatuks. Suviti suureneb kindlasti kõigi majaomanike sõprade arv mitmekordseks, kel kõigil aiakamina või grilli juures soov lõbusalt aega veeta. Kortermajadel sellist võimalust sageli ei ole.

Majaomanikul tuleb omaetteoleku eest maksta.

Üksiolemine nõuab reeglina kõigi maja haldamise ja hooldamisega seonduvate tööde eest vastutamist. Neid töid – alates tänava pühkimisest lõpetades katuse parandamisega – saab loomulikult pädevalt teenusepakkujalt tellida, kuid oma range silm tuleb omanikul siiski asjal peal hoida. Korteriomanikul on võimalus taolised ülesanded oma õlult ühistule veeretada ja osaleda heakorra tagamisel ainult rahalise panusega.

Korteriomaniku vabadust laiendab tema kinnisvara suurem likviidsus.

Korterit on elupaiga vahetamissoovi ilmnedes reeglina lihtsam maha müüa kui maja. Selle üheks põhjuseks on juba mainitud korterite madalam hind, mis muudab korterid turunõudlusele majadest lihtsamalt kättesaadavateks. Suurem likviidsus paneb korterite hinna enam sõltuma majanduse hüpetest ja põrgetest. Majade hinnad seevastu püsivad tunduvalt stabiilsemad.

Sageli ostetakse korteri asemel pensionipõlveks maja.

Seda selleks, et leida kuldseks vanaduspõlveks aktiivset tegevust ja eneseteostust. Majaomanik leiab alati, mida kodu juures parandada või täiustada. Mitte väheoluline ei ole võimalus maja taga aiamaal ilutaimede või viljapuude eest hoolitseda.

Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiiþikam.

Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused. Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga kõigile ühteviisi korda lähevad. Majaga haakub märkimisväärne emotsionaalne side, mille oluliseks alustalaks on oma töö ja vaeva nägemine, mis seob väga tugevalt.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, valik maja ja korteri vahel sõltub enamuses inimesest, tema iseloomust ja valmidusest end pikaks ajaks siduda. Ei ole ühest ei- või jah-vastust, mis on kõigile laiendatav. Maja võiks osta stabiilsust väärtustav inimene, kel on valmidus ühte kohta paigale jääda. Inimene, kel on olemas aeg majaga tegelemiseks. Korter seevastu on õige elukoht vabadust armastavale aktiivsele inimesele, kel pole soovi end liialt siduda. Korter võib olla ajutine vaheetapp majaostu teel.

Seonduvad postitused

Sildid

ehitus, elamispind, hind, hinnad, Kesklinn, kinnisvara, kodu, korter, korterid, let, maa, maja, majad, majandus, nõudlus, ostja, raha, teenus, töö, väärtus, vara