Mullusel laenutingimuste karmistamisel polnud mõju
2002. a. sügisel hoiatas Eesti Pank laenuturu liigkiire laienemise eest. Laenuturule see olulist mõju ei avaldanud. Mõju jäi pigem hoiatavaks näpuviibutuseks, mille turg teadmiseks võttis.
12. septembril 2002. a. üllatas avalikkust Eesti Pank teatega, et valitsus viib Eestist välja 1 miljard krooni. Lisaks kavandati toona laenutingimuste karmistamist. Selline käitumine oli Eesti kommertspanganduse ajaloos esmakordne.
Ülekuumenemisest rääkides-kirjutades mainiti kõige sagedamini mulli kinnisvaraturul, mis jahutamata jätmisel kogu laenuandmise uppi lööks. Asi selles, et suur osa eluasemelaenudest väljastati madala või sootuks ilma omafinantseerimiseta. Maksejõuetute laenuvõtjate tekkimise vältimiseks peeti otstarbekaks riigist raha väljaviimist.
Reaalsuses peegeldus eluasemelaenude väljastamise tingimuste keerulisemaks muutumine selles, et võrrelduna 2001. a. IV kvartaliga suurenes 2002. a. samal perioodil eluasemelaenude käive “kõigest” 73%. 2001. ja 2002. a. teist ja kolmandat kvartalit võrreldes oli laenukäibe kasv mõlemas kvartalis 76%.
Juba 11. oktoobril teatati, et 3/4 riigikassa hallatavast rahast ehk 2,6 mld. ongi juba välismaale viidud. Laenuturule see negatiivset mõju ei omanud. 26. novembril prognoosisid panganduseksperdid järjekordselt soodsamaks muutuvaid laenuintresse, mis kinnisvaraturu aktiivsust pärssida ei luba.
Laenuintresside üheks kahanemise põhjuseks on olnud pankade vähenevad marginaalid. Veelgi olulisema põhjusema on intresside langust toetanud Eesti eluasemelaenude baasiks olev Euribor, mis kogu 2002. a. näitas langustrendi. 2002. a. lõpuks jõudis Euribor aasta maksimaalselt tasemelt 3,7 protsendilt 2,8 protsendile.
Olukorda eluasemelaenude turul ilmestab fakt, et sesoonsete kõikumiste tõttu on senise ajaloo jooksul iga aasta neljandas kvartalis väljastatud eluasemelaenude maht aasta kolmandas kvartalis väljastatud mahust väiksem. Ülekuumenemiste pärrsimise taustal oli 2002. a. esimene kord, kus kvartali laenumaht neljandas kvartalis kolmandat ületas.
Kokku väljastati 2002. a. 75% rohkem eluasemelaene kui 2001. a. Väljastatud laenukäibed olid vastavalt 4,8 ja 2,8 miljardit krooni.
Laenukäivete märksa aeglasem kasv 2003. a. ei anna põhjust järjekordseteks vesteteks kriiside ja krahhide teemal. Ükskord pidi lihtsalt saabuma aeg, kus laenutingimused normaliseeruvad. Taolise olukorra saabumine võtab võimaluse suurteks hüpeteks.
Seonduvad postitused
Eesti Panga meetmed ei mõjuta laenuturgu Eesti Panga sügisene hoiatus laenuturu liialt kiire laienemise eest jäi pelgalt hoiatavaks näppuviibutuseks, mis laenu- ja kinnisvaraturgu eriti ei mõjutanud. Kunagi varem pole Eesti Pank laenutingimuste karmistamiseks riigist välja viinud ...29.07.2002 Eluasemelaenude väljastamine suureneb Eluasemelaenude väljastamine näitab pidevat kasvutempot. 2002. a. II kvartalis jõudis Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude käive esmakordselt üle ühe miljardi krooni piiri 1,25 miljardi kroonini. See on 76% rohkem kui 2001. ...
04.02.2002 Laenuturu rahunemine hoiab hinnad paigal Hinnanguliselt soetatakse ligi 90% elukondlikust kinnisvarast pangalaenu abil. Nii kasvas eluasemelaenude käive eelmisel aastal 2000. aastaga võrreldes ligemale poole võrra, moodustades aasta lõpus 2,8 miljardit krooni. 2000. aasta kinnisvaraturu esimese märksõnana ...
08.04.2002 Loogika ennustab hoogsa elamuehituste algust Kinnisvarahindasid rõhub märkimisväärne nõudlusepoolne surve, mida pakkumised ei suuda piisavalt rahuldada. Majandusseadused nõuavad sellises olukorras hinnatõusu, et pakkumist aktiivsemaks muuta ja hind tõusebki ning loodetavasti algab peatselt hoogne ehitustegevus. Hinnatõus ei ...
Kinnisvaraturul tasub olla konservatiivne Möödunud 2001. a. jooksul toimus märkimisväärne kinnisvara hindade tõus. Seda eriti elamispindade sektoris. Õigustatult tekkivad küsimused, millest see hinnatõus oli põhjustatud? Kas hinnatõus jätkub või on oodata trendi pöördumist? Kinnisvara ...
Sildid
Eesti, Eesti Pank, eluasemelaen, eluasemelaenud, euribor, intress, kinnisvara, krahh, kriis, kvartal, laen, laenukäive, let, maa, pank, prognoos, raha, Rimi, rss, vara
