Kommentaarid Palk ja ruutmeetrihind? Tänan, ei kohta

Kirjutas Urmas

Urmas — Fri, 03 Jul 2009 15:37:53 +0000

Kui ruutmeetri hind ei vasta palgale siis on ehitustehnoloogia meie elatustaseme juures liiga kallis peame valima meie riigile ja asukohale midagi kohasemat.

Kirjutas Tõnu Toompark

Tõnu Toompark — Fri, 26 Jun 2009 18:21:09 +0000

http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=3fbac285-80fe-456a-b143-a658a6e236fd&readcomment=1

http://ap3.ee/Default2.aspx?BlogID=20ea1294-5c43-4146-9017-21273eaa6ce0&readcomment=1

Kirjutas Tõnu Toompark

Tõnu Toompark — Fri, 26 Jun 2009 17:52:42 +0000

Ma siiski ei pea end esimeseks, kes palga-sissetuleku suhtest räägib. Sellest käib jutt juba pikemat aega ja eelkõige kommentaariumis.

Pean tunnistama, et ma ei ole kunagi seda suhet väga tõsiselt võtnud ja artiklis tõin mõned põhjused, miks nii.

Rõhutaksin veelkord, et ei maksa ära unustada, kus me elame. Me elame Ida-Euroopas. Majanduslikud ja sissetulekutel baseeruvad võrdlused arenenud riikidega ei ole enamasti väga asjakohased, sest me oleme märksa vaesemad.

Kirjutas Kristiina

Kristiina — Fri, 26 Jun 2009 06:30:43 +0000

Hirm huvitav oleks teada, palju siis sellise kalkulatsiooni järgi elamisväärseks pinna suuruseks on arvestatud. Ilma selle paika panemiseta ei ole ei sellel artiklil siin ega ka eelpool mainitud artiklil mitte mingit mõtet.

Kirjutas tuuleveski

tuuleveski — Thu, 25 Jun 2009 08:13:01 +0000

Ei taha heidutada vabatahtlikku kirjutajat, kuid see sissekanne on kui tuuleveskitega võitlemine. On keegi kunagi kusagil öelnud, et ruutmeeter peab täpselt kuupalga maksma, maksku mis maksab? Ega ikka ole küll. Õiglane proportsioon üks-ühele? Blogija on küll esimene, kes selle kummalise idee välja pakkus. Rusikareegel on, et keskmise palga eest saab korteriruutmeetri — see kehtib aga endiselt. Rusikareeglitel on see loll omadus, et nad ei kehti kunagi täpselt ja blogis esitatud argumentatsiooniga selle ümberlükkamine on kergelt öeldes naiivne. Loomulikult tuleb kasutada piirkondlikku keskmist hinda ja piirkondlikku palka, loomulikult on erinevad korterid erineva hinnaga, nagu erinevad inimesed saavad erinevat palka. Loomulikult me leiame siis piirkondi, kus see suhe ei kehti (ääremaal on korter suhteliselt odavam ja metropolis kallim). See ei muuda rusikareeglit olematuks. Matemaatika võlu on selles, et kui me õigesti arvutame (ja korterid ning inimesed on üle Eesti ühetaoliselt jaotunud), annavad need keskmised suurused kokku sama rusikareegli kogu riigi kohta.

Kui tahta sellisest rusikareeglist täpsemaks minna, tuleb vaadata iga maa traditsioone, maksusüsteemi, ostujõudu, laenukonjunktuuri, tööhõivet, midaiganes. Kuid palju see ikka muudab? See, kas keskmiselt palgalt võetakse 25 või 35% maksu, palju midagi ei muuda. Suhtviga u. 5%, mis on rusikareegli kohta väga hea. Eesti madal maksutase on, tõsi küll, erand.

Autoril on tuline õigus vaid ühes: meie kulutuste struktuur ei vasta arenenud riikide omale. Eestlane peaks toidule kulutama suhteliselt rohkem kui rootslane. Kuid siin on ka konks, nimelt kulutavad paljud eestlased eluasemelaenu tagasimakseks ebaloomulikult suure osa oma palgast ja hoiavad kõige muu pealt kokku. Nagu kivist vee välja pigistamine: kuigi raha ei ole, ostetakse oma kodu ikka.

Loomulikult on pea võimatu öelda, milline on Eesti keskmine korter, kuid lihtne on arvutada keskmist korteri ruutmeetrihinda. Nagu on võimatu näidata keskmise palga saajat, kuid ometi võimalik leida keskmine palk. Naljakalt ebatõenäoline on ka juhtum, kus täpselt keskmise palgaga inimene ostab keskmise ruutmeetrihinnaga korteri. See aga vist ei puutu asjasse. Asjasse puutub see, et kui ruutmeeter maksab juba viis, või näiteks ainult viiendiku, keskmisest palgast, on midagi turul paigast ära.