Eesti ehitusettevõtete ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2009. a. III kvartalis 10 miljardit krooni.

Aastaseks tööde mahu kukkumiseks teeb see 35%. Sama proportsiooni võrra kukkus ka omal jõul tehtud ehitustööde maht maandudes 6,3 miljardi krooni peal.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon krooni

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Ehitusmahuindeks langes statistikaameti andmetel 2009. a. III kvartalis 98,5 punktile. Aastaseksindeksi languseks teeb see 29%.

Nii oleme ehitusmahtusega samal tasemel, kus 2005. aastal. Karta on, et ehitusmahud niipea ei taastu.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Ehitusmahuindeks Eestis jõudis 2009. a. II kvartali seisuga statistikaameti andmetel 96 punkti tasemele ehk pea samale tasemele, kus see oli 2005. aasta keskmisena. Aastaga on ehitusmahuindeks languses 30%.

Seega ei ehitata täna vähem, kui ehitus- ja kinnisvarabuumi alguses. Küll on ehitushinnad oluliselt langenud ja ehitustööde käive on märksa enam langenud.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Ehitustööde maht 2009. a. II kvartalis oli statistikaameti andmetel 10 miljardit krooni. See on 35% eelmise aasta tasemest vähem.

Ka aasta esimese kvartali ehitustööde mahu langus aastataguse ajaga võrreldes oli ligikaudu samas suurusjärgus – 31%.

Ehitustööde rahalise mahu vähenemine on kestnud järjest seitse kvartalit.

Oluline tegur ehitusmahtude vähenemise juures on ehitushinnal, mis statistikaameti mõõdetava indeksi näol on vähenenud suhteliselt vähe. Praktilises elus aga on ehituspakkumiste hinnad võrreldes tipphindadega kukkunud vahel isegi kordades.

Ehitustööde madal maht ja odav hind annavad trumbid kätte ehitustööde tellijatele pannes seejuures löögialla ehitusettevõtete kasumlikkuse.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kokku lisandub Veerenni asumisse 40 korterelamut ja 18 äriruumidega korterelamut.

Endisel Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi suletud territooriumil Veerenni asumis haigutab praegu hiiglaslik tühermaa, kuid varsti peaks endise tööstuspiirkonna asemele kerkima suure avaliku haljasalaga elamurajoon. Sel nädalal otsustas Tallinna linnavalitsus saata ala detailplaneering linnavolikokku kehtestamisele.

Kevadel toimunud arhitektuurivõistluse võitis arhitekt Mihkel Tüür võistlustööga „Kullo”, mis võlus žüriid oma kohaspetsiifilisusega. Kavandatud hooned on 3–12-korruselised ja neisse tuleb esialgsete plaanide kohaselt 1621 korterit. Ligi 13 hektaril laiuvat ala arendab Satnam Europe OÜ, mille emafirmaks on Suurbritannias registreeritud Rathbone Jersey Limited.

Abilinnapea Taavi Aas ütles, et planeering näeb ette peale kortermajade ka äripindade, haljasalade ja uute teede rajamise. Tema kinnitusel annab arendaja avalikult kasutatavad haljasalad ja teed pärast valmimist tasuta linna omandusse. Uude kvartalisse on kavandatud ka 120-kohaline lasteaed ja noortekeskus.

Kolm kuni viis aastat

Satnam Europe OÜ juhiabi Jana Zeiger sõnas, et ehitustöödega pihta hakkamine sõltub omanike otsusest. „Järgmisel aastal tahaksime kindlasti alustada projekteerimistöödega,” ütles ta, lisades, et kõik sõltub loomulikult turuseisust. Kvartal ehitataks välja etapi viisi.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark arvas, et ilmselt võtab ala väljaarendamine aega kolm kuni viis aastat. Projekti pikale venimist pidas ta ebatõenäoliseks.

Sealsamas kõrval Vana-Lõuna tänaval asub ka Lutheri kvartali esimene arendusprojekt, kus paiknevad mitmed arhitektuurimälestiseks kuulutatud hooned. Augusti lõpus sõlmis Nordecon Internationali tütarettevõte Nordecon Ehitus lepingu osaliselt ärimees Pjotr Sedinile kuuluva Grove Investiga ka sinna uue kortermaja ehitamiseks. Kokku 52 korteri ning maa-aluse parklaga hoone peaks valmima 2010. aasta lõpuks.

Ehitatava hoone ehitusmaht on kokku umbkaudu 7000 ruutmeetrit. Grove Invest kirjutab veebisaidil projekti praeguse olukorra kohta, et omanike otsusel on lõpetatud müük kvartali ajaloolises osas ning alustatud korterite üürileandmist.

„Üürimine on praegu populaarne, korterid hakkavad juba otsa saama,” rääkis müügijuht Siiri Maask.

Inimesed otsivad juba kvaliteeti

•• Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark leiab, et kesklinnas Veerenni asumis paiknev maa-ala oleks tervikliku elukeskkonna loomiseks väärt paik. „Siiamaani on arendus toimunud Tallinnas tihti nii, et arendajal puudub nägemus ning linnavalitsust survestatakse suurte ja kõrgete hoonete rajamisega. Siin on võimalus kõik õigesti läbi viia,” hindas Toompark. „Mis puutub sellesse, kas inimesed sinna lähevad või ei, siis see sõltub suuresti arendaja võimest kvaliteeti luua. Inimesed on kehva ehitustööd ja arendusi näinud ning oskavad juba nõuda,” märkis ta.

•• Toompark arvas, et nii suur hulk kortereid saavutabki oma täituvuse teiste firmade varasema kehva töö ning amortiseerunud hoonete arvelt.

•• „Kui vaadata statistikat, siis elamispinna juurdetulemine on tegelikult olnud aeglane. Elaniku kohta on meil ruutmeetreid senini vähe – umbes 30 inimese kohta, Lääne-Euroopa viies rikkamas riigis on see umbes 40 ruutmeetrit inimese kohta,” sõnas ta.

Artikli autor on Mari Kodres. Artikkel ilmus 25/09/2009 väljaandes Eesti Päevaleht.

Kinnisvaraturg on endiselt langemas. Langustempod kinnisvaraturgu mõjutavates valdkondades on aeglustumas ning loodetavasti tähendab see peatsselt saabuvat turu põhja, millest võiks alguse saada turu taastumine. Oluliste kinnisvaraturgu mõjutavate teguritena on palgakasv pöördunud negatiivseks, samuti on endiselt kiires tempos vähenemas pankade väljastatavad (eluaseme-)laenude mahud.

• Töötute arv kasvab. 2009. a. I kvartali seisuga oli Eestis 79 000 töötut ehk aastatagusest pea kolm korda rohkem. Positiivne on see, et iganädalaselt lisanduvate töötute arv on hakanud aasta teises kvartalis vähenema.
• Palgatõus pöördus negatiivseks. 2009. a. I kvartalis oli palga kasv võrreldes eelmise aastaga -1,5%. See tähendab, et palk langes aasta baasil esimest korda kogu krooni kehtivuse aja jooksul. Keskmiseks kuupalgaks oli 2009. a. I kvartalis 12 147 krooni.
• Ehitustööde maht vähenes kolmandiku. Ehitustööde maht 2009. a. I kvartalis oli 8,2 miljardit krooni ehk aastataguses 30,6% vähem. Kesised laenuvõimalused ja ettevõtete vähene valmidus investeerida tõenäoliselt jätkavad ehitusmahtude langust edaspidigi.
• Hoonete ja rajatiste soetamine suurenenud. Põhivarainvesteeringud on 2009. a. I kvartalis võrreldes mullusega vähenenud 10% võrra 8,5 miljardi kroonini. Samas on aastaga suurenenud investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse 30% võrra 2,3 miljardi krooni tasemele.
• Euribor jätkab langust. Eluasemelaenude intressimäära baasiks olev euribor langes 2009. a. II kvartali lõpuks rekordiliselt madalale 1,313 protsendini. See on aidanud eluasemelaenude intressimääral langeda 3,9 protsendini. Veel aasta tagasi oli euribor 5,2 ja intressimäär 6,1%.
• Pangad vähendavad laenuportfelle. Eluasemelaenude kui eraisikulaenude jäägid ehk pankade laenuportfellide suurused jätkavad eelmise aasta lõpust alguse saanud vähenemise trendi. Eluasemelaenude jääk on 2009. a. II kvartali lõpuks kvartaliga vähenenud 400 miljoni krooni võrra 96,3 miljardi kroonini, eraisikulaenude portfell on vähenenud 900 miljoni krooni võrra 118,7 miljardi kroonini.



• Laenukäive kukub kivina. 2009. a. II kvartalis väljastati uusi eraisikulaene 2,7 ja eluasemelaene 1,8 miljardi krooni väärtuses. See teeb aastaseks laenumahu vähenemiseks vastavalt 6,6 ja 5,5 miljardit krooni. Laenukäibe tipust on kukkumine üle viie korra.
• Äriühingute laenumahud kahanevad. 2009. a. II kvartalis väljastati äriühingutele laene 8,4 miljardi krooni väärtuses, laenujääk oli 115 miljardit krooni. Analoogselt eluasemelaenudele on laenujääk kahanemas, laenukäive on aastatagusega võrreldes vähenenud 5,9 miljardi krooni võrra.
• Laenukoormus suureneb. Eraisikulaenujääk küll kahaneb, kuid sellest kiiremini kahaned sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Seeläbi on 2009. a. I kvartali seisuga suurenenud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe juba 49,5 protsendini.
• Valminud eluruumide arv suurenes. 2009. a. II kvartalis valmis Eestis 951 uut eluruumi kogupinnaga 84300 ruutmeetrit. See on eluruumide arvu osas üle poole võrra rohkem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuid siiski 400 võrra vähem aastatagusest.
• Uute mitteeluruumide arv kasvab. 2009. a. II kvartalis sai kasutusloa 229 uut mitteeluruumi ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 20 võrra.
• Kinnisvaratehingute arv sesoonses tõusus. 2009. a. II kvartalis tehti Eestis 9831 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,3 miljardit krooni. Tehingute arv on aasta esimesest kvartalist suurem, kuid seda ainult iga-aastase sesoonse turu elavnemise tõttu. Aastatagusest ajast tehti 2009. a. II kvartalis 30% võrra vähem kinnisvaratehinguid, nende tehingute väärtus langes aastaga 55% võrra.

Kinnisvaraturg on jätkuvalt nii tehingute kui tehingute väärtuse alusel jätkuvas languses. Üksikud tehingute arvu tõusud on osutunud eranditeks, mis turgu pöörata ei ole suutnud.

Siiski võib turul näha rohkem positiivseid märke kui veel napid kolm kuud tagasi. Euribor on jätkuvalt madal ning pisut on langenud ka uute laenude intressimäär. Aastatagusega võrreldes on küll tehingute arv suures languses, samas on turul tunda suvele ebakohast aktiivsuse tõusu. Kahtlemata on positiivne Swedbank’i vihje, et nad võiksid kaaluda eluasemelaenu omafinantseeringu määra vähendamist.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. II kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa (ehk valmis) 951 eluruumi pindalaga 84 300 m2. Veel aasta tagasi oli uute eluruumide arvuks 1398 ja pindalaks 117 800 ruutmeetrit.

Samas on see märksa rohkem kui aasta I kvartali 593 uut eluruumi.

Uue eluruumi pindala on kahanenud 88,6 ruutmeetrile, mis on märksa vähem kui kahel eelmisel kvartalil, mil keskmise uue elamispinna pindala ületas 100 ruutmeetrit.

Kuivõrd uusarendustega alustamine on viimasel ajal enam kui napp, siis võib eeldada, et lähemate eesolevate kvartalite jooksul jätkab valmisvate eluruumide arv langust.

Valminud eluruumide arv ja pind

Keskmise uue eluruumi pind, m2, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvaraportaali Kv.ee reedel avaldatud ülevaate järgi on kinnisvaraturg jätkuvalt kukkumas, kuid langustempo aeglustub ning loodetavasti tähendab see varsti saabuvat turu põhja, millest võib alguse saada uus tõus.

Ülevaate järgi mõjutavad kinnisvaraturgu palkade vähenemine ning kiires tempos kahanevad eluasemelaenude mahud.

Ehitustööde maht oli tänavu esimeses kvartalis 8,2 miljardit krooni ehk 30,6 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Kesised laenuvõimalused ning ettevõtete vähene valmidus investeerida jätkavad tõenäoliselt ehitusmahtude langust ka edaspidi.

2009. aasta teises kvartalis valmis Eestis 951 uut eluruumi kogupinnaga 84 300 ruutmeetrit. See on üle poole võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis, kuid aastatagusest ajast siiski 400 võrra vähem.

Mitteeluruume valmis teises kvartalis 229 ehk 17 võrra rohkem kui aasta esimese kolme kuuga. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes sai aga kasutusloa 20 võrra vähem mitteeluruume.

Eluasemelaenude intressimäära baasiks olev euribor langes tänavu teises kvartalis rekordiliselt madalale tasemele ehk 1,313 protsendini. See on aidanud langetada eluasemelaenude intressimäära 3,9 protsendini. Veel aasta tagasi oli see 6,1 protsenti.

Eluasemelaenude jäägid jätkavad eelmise aasta lõpust alguse saanud vähenemise trendi. Nende laenude jääk vähenes teises kvartalis 400 miljoni krooni võrra ning jõudis 96,3 miljardi kroonini. Tänavu teises kvartalis väljastasid pangad uusi eluasemelaene 1,8 miljardit krooni.

Tänavu teises kvartalis tehti Eestis kokku 9831 kinnisvaratehingut koguväärtuses 5,3 miljardit krooni. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli tehingute arv 30 protsendi võrra väiksem ning nende rahaline väärtus langes 55 protsenti.

Artikli autor on Urmas Tooming. Artikkel ilmus 08/08/2009 väljaandes Uudised.Soov.ee.

2005. aasta keskmisel tasemel 100 olnud ehitusmahuindeks langes 2009. a. I kvartalis statistikaameti andmetel 72,8 punkti tasemele ehk ligilähedaselt samale tasemele, kus see oli 2005. aastal. Langus on olnud kiire – veel 2007. aasta III kvartalis oli indeks 174 punkti tasemel.

Ühe aastaga on ehitusmahud langenud ehitusmahuindeksi alusel 31,3% võrra.

Tulenevalt ettevõtete ebakindlusest ja vähesest valmidusest investeeringuid teha võib prognoosida ehitusmahuindeksi jätkuvat langust. Seda toetab ka asjaolu, et praegusel ajal on ehitus- ja arendustegevuse finantseerimiseks laenu pea võimatu pankadest saada.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Elamispindade arv suurenes 2008. aastal statistikaameti andmetel 645 000 eluruumini kogupindalaga 39 miljonit ruutmeetrit.

1000 elaniku kohta on Eestis 481 eluruumi, mis teisipidi tähendab, et ühes eluruumis elab keskmiselt pisut üle kahe inimese.

Keskmise eluruumi pindala ühe elaniku kohta on vaikselt, kuid stabiilselt suurenenud ning see on jõudnud 29,3 ruutmeetrini.

Möödunud kinnisvarabuumi tulemusena on vähenema hakanud ka eluruumide taastootmise määr. 2008. aastal ehitati uusi eluruume olemasoleva eluruumide fondiga võrreldes juurde 0,82% eluruumide arvust ja 1,17% eluruumide pindalast.

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!