Eesti ehitusettevõtete ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2009. a. III kvartalis 10 miljardit krooni.

Aastaseks tööde mahu kukkumiseks teeb see 35%. Sama proportsiooni võrra kukkus ka omal jõul tehtud ehitustööde maht maandudes 6,3 miljardi krooni peal.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon krooni

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Ehitusmahuindeks langes statistikaameti andmetel 2009. a. III kvartalis 98,5 punktile. Aastaseksindeksi languseks teeb see 29%.

Nii oleme ehitusmahtusega samal tasemel, kus 2005. aastal. Karta on, et ehitusmahud niipea ei taastu.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Ehitusmahuindeks Eestis jõudis 2009. a. II kvartali seisuga statistikaameti andmetel 96 punkti tasemele ehk pea samale tasemele, kus see oli 2005. aasta keskmisena. Aastaga on ehitusmahuindeks languses 30%.

Seega ei ehitata täna vähem, kui ehitus- ja kinnisvarabuumi alguses. Küll on ehitushinnad oluliselt langenud ja ehitustööde käive on märksa enam langenud.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Ehitustööde maht 2009. a. II kvartalis oli statistikaameti andmetel 10 miljardit krooni. See on 35% eelmise aasta tasemest vähem.

Ka aasta esimese kvartali ehitustööde mahu langus aastataguse ajaga võrreldes oli ligikaudu samas suurusjärgus – 31%.

Ehitustööde rahalise mahu vähenemine on kestnud järjest seitse kvartalit.

Oluline tegur ehitusmahtude vähenemise juures on ehitushinnal, mis statistikaameti mõõdetava indeksi näol on vähenenud suhteliselt vähe. Praktilises elus aga on ehituspakkumiste hinnad võrreldes tipphindadega kukkunud vahel isegi kordades.

Ehitustööde madal maht ja odav hind annavad trumbid kätte ehitustööde tellijatele pannes seejuures löögialla ehitusettevõtete kasumlikkuse.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa (ehk valmis) 951 eluruumi pindalaga 84 300 m2. Veel aasta tagasi oli uute eluruumide arvuks 1398 ja pindalaks 117 800 ruutmeetrit.

Samas on see märksa rohkem kui aasta I kvartali 593 uut eluruumi.

Uue eluruumi pindala on kahanenud 88,6 ruutmeetrile, mis on märksa vähem kui kahel eelmisel kvartalil, mil keskmise uue elamispinna pindala ületas 100 ruutmeetrit.

Kuivõrd uusarendustega alustamine on viimasel ajal enam kui napp, siis võib eeldada, et lähemate eesolevate kvartalite jooksul jätkab valmisvate eluruumide arv langust.

Valminud eluruumide arv ja pind

Keskmise uue eluruumi pind, m2, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

2005. aasta keskmisel tasemel 100 olnud ehitusmahuindeks langes 2009. a. I kvartalis statistikaameti andmetel 72,8 punkti tasemele ehk ligilähedaselt samale tasemele, kus see oli 2005. aastal. Langus on olnud kiire – veel 2007. aasta III kvartalis oli indeks 174 punkti tasemel.

Ühe aastaga on ehitusmahud langenud ehitusmahuindeksi alusel 31,3% võrra.

Tulenevalt ettevõtete ebakindlusest ja vähesest valmidusest investeeringuid teha võib prognoosida ehitusmahuindeksi jätkuvat langust. Seda toetab ka asjaolu, et praegusel ajal on ehitus- ja arendustegevuse finantseerimiseks laenu pea võimatu pankadest saada.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Elamispindade arv suurenes 2008. aastal statistikaameti andmetel 645 000 eluruumini kogupindalaga 39 miljonit ruutmeetrit.

1000 elaniku kohta on Eestis 481 eluruumi, mis teisipidi tähendab, et ühes eluruumis elab keskmiselt pisut üle kahe inimese.

Keskmise eluruumi pindala ühe elaniku kohta on vaikselt, kuid stabiilselt suurenenud ning see on jõudnud 29,3 ruutmeetrini.

Möödunud kinnisvarabuumi tulemusena on vähenema hakanud ka eluruumide taastootmise määr. 2008. aastal ehitati uusi eluruume olemasoleva eluruumide fondiga võrreldes juurde 0,82% eluruumide arvust ja 1,17% eluruumide pindalast.

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Minu blogi populaarsemad postitused möödunud kuul:

• Valitsus asub jõuliselt toetama kinnisvaraarendajaid
  Postitatud Wednesday, April 1st, 2009, vaadatud 1 korda.
  Kiire elamispindade hinnalangus ja vähenevad ehitusmahud on paljud kinnisvaraarendajad viinud raskustesse. Vabariigi valitsus on lõpuks ometi mõistnud, et kinnisvaraarenduses peitub meie riigi innovatsioon ning tulevik – Eesti Nokia.
• Statistika: kasutusse lubatud eluruumide jaotus
  Postitatud Thursday, April 2nd, 2009, vaadatud 0 korda.
  2008. a. anti statistikaameti andmetel Eestis kasutusluba 3854 eluruumile. Neist eluruumidest valdava enamuse ehk 57% moodustasid 2- ja 3-toalised korterid. 1-toaliste korterite proportsioon oli 12%. 31% korteritest olid 4- ja enama toalised.
• Miks on kinnisvarahindade langus hea?
  Postitatud Wednesday, April 8th, 2009, vaadatud 2 korda.
  Korteriomandite hinnad langevad. Võrreldes tipphindadega 2007. aasta kevadel on korteriomandite tehinguhinnad langenud poole võrra. Kõik märgid näitavad, et hinnalangus jätkub.
• Ehitushinnaindeks langeb, ehitushind kukub
  Postitatud Wednesday, April 22nd, 2009, vaadatud 1 korda.
  Nädala alguse uudised hõiskasid, et ehitushinnad on esimest korda neljateistkümne aasta jooksul languses. Sellises sõnastuses võis kuulda uudiseid raadiost ja lugeda lehest.
• Huumor: Otsin meest, detailplaneering olemas
  Postitatud Sunday, April 26th, 2009, vaadatud 1 korda.
  09. aprilli Maalehes oli kaks head kuulutust. Kui kuulutustel peaksid pealkirjad olema, siis oleks esimene “Otsin meest, detailplaneering olemas” ja teisel “Ostan lastesõbraliku traktori”.

See on automaatselt genereeritud postitus.

Järgneb finants- ja kinnisvaraga tegeleva nõustamisfirma Re&Solution‘i kontoripindade uudiskiri.

Dialoog aitab leida mõlemale poolele kasulikku lahendust

Üks praeguse majanduskriisiga kaasnevaid positiivseid jooni on see, et kriis muutis paljud kinnisvaraturu varjatud probleemid nähtavaks. Kahjuks sündis see liiga hilja ning seetõttu said paljud turul osalejad valusa õppetunni. Bürooruumide turg Baltikumis ei ole erand ning erinevaid probleeme on täna nii rendileandjatel kui rentnikel, sealjuures on tavaliselt peamiseks põhjuseks buumiaegsed kõrgendatud ootused.

Tasakaaluta turg

Turu endise kasvu ning nõudmise kahanemise tagajärjel tõuseb vabade bürooruumide pakkumine veelgi. Uusi pindasid tuleb juurde, sest palju arendusi on hetkel veel ehitamisjärgus. Nende hoonete arendust alustati buumiajal, kuid nende lõppfaas jääb majanduslanguse ajajärku. Teisest küljest aga avanevad hoonete omanikel kohe pärast turu tervenemist võimalus valmis pindasid pakkuda.

Baltiriikide pealinnades on täna 1’000’000 ruutmeetrid vabasid bürooruume ning prognooside kohaselt kasvab see 2009. aasta jooksul veel ligikaudu kolmandiku võrra. Ehitusmahud on siiski vähenemas – paljude (umbes 50 %) “teoreetiliselt” kavas olnud büroohooneprojektide elluviimine on edasi lükatud ja alates 2008. aasta kolmandast kvartalist ei ole alustatud ühegi uue projekti teostamist. Arvestades tänast olukorda on oodata samasuguse tendentsi jätkumist ka lähitulevikus. Isegi majandusliku heaolu perioodil ei saaks selline liigpakkumine, mida me võime jälgida antud hetkel, otsekohe absorbeeruda. Eeldatavasti kulub olemasolevate pindade ja kavakohaselt lähemal ajal valmivate pindade turule sisenemiseks vähemalt kaks-kolm aastat.

Osa rentnikke on selle aja jooksul muutnud ülemaailmse majanduslanguse mõjul oma kasvustrateegiat, sest nende äriaktiivsus on kahanenud. Selle tulemusena on kasvanud töötajate vallandamine, mistõttu rentnikud püüavad vähendada kasutatavate ruumide pindala, et kärpida nendega seotud väljaminekuid ja suurendada efektiivsust.

Lahendusi otsivad nii hooneomanikud kui ka rentnikud

Praegustes majandusoludes on paljud ettevõtted sõltumata suurusest ja tegevusvaldkonnast hakanud kärpima väljaminekuid, sh äripindadega seotud kulutusi. Kulude kärpimine aga ei tähenda ainult kasutatavate ruumidega seotud väljaminekute vähendamist, vaid ka ruumide tõhusamat kasutamist. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on olemas mitu võimalust.

Kolimine teistesse ruumidesse

Majanduslanguse tingimustes võib jääda mulje, et ümberkolimine odavamatesse ruumidesse on ainus ja parim lahendus. Kuid see ei ole sugugi kõige kergem lahendus.

• Rendilepingutes ei ole tihtilugu tingimust, et saaks lepingu ennetähtaegselt lõpetada. Need rentnikud, kes soovivad enne rendilepingu tähtaja lõppemist teistesse ruumidesse ümber kolida, võivad puutuda kokku raskustega ja seda iseäranis juhul, kui leping on sõlmitud pikemaks ajaks. Enamasti on Balti riikide büroopindade turul sõlmitud lepingud siiski “lühiajalised”. Vaatamata asjaolule, et kõige levinum renditähtaeg on kolm kuni viis aastat, ei piira rendilepingud harilikult lepingu ennetähtaegse lõpetamise õigust ehk seega võimlaust, lõpetada leping kõigest kuus kuud pärast selle allkirjastamist.
• Ümberkolimine toob endaga kaasa ka täiendavaid kulusi. Vaatamata sellele, et sisustusega varustab ruumid harilikult rendileandja, maksab kolimiskulud enamasti kinni rentnik ise. Pealegi võivad tekkida ka muud ettevõtte aadressi muutumisega seotud ebamugavused, mille hulka kuuluvad näiteks vajadus teatada sellest kõikidele klientidele ja partneritele, tellida uued ettevõtte logoga ümbrikud jne.
• Rentnikul oleks soovitatav langetada otsused selliste lahenduste kasuks, mis on kasulikud ka pikemas perspektiivis – st mitte valida endale ruume ainuüksi nende odavusest lähtudes. Vaatamata asjaolule, et antud hetkel võib madal renditasu näida ahvatlevana, tõstetakse seda nagunii pärast turu naasmist normaalseisundisse. Seetõttu võivad kõrgem renditasu ja ruumide endistviisi madal kvaliteet kujuneda tulevikus sugugi mitte meeldivaks ühenduseks. Seoses sellega soovitatakse rentnikel pöörata erilist tähelepanu ruumide kvaliteedile, võttes iseäranis arvesse tõsiasja, et praegu antakse mõningaid bürooruume rendile aasta tagasi kehtinud B-kategooria hindadega. Paljud uued projektid avati hiljaaegu nii, et täitmata jäi 50 % või enamgi ruume. Niisuguste objektide valdajad näitavad üles erilist paindlikkust ja on valmis pakkuma häid hindu, kuid oleks õigem mitte rutata ja anda hinnang kõikidele selliste tehingutega seostuvatele riskidele. Nii näiteks hakkab tasu üldkasutatavate mugavuste eest, mis jaotatakse harilikult kõikide rentnike vahel proportsionaalselt nende kasutuses oleva pinna suurusega, olema tavalisest kõrgem, sest paljud ruumid jäävad vabaks.
• Mitmes erinevas hoones paiknevad suured ettevõtted võtavad harilikult abiks tsentraliseerimise. Kõikide töötajate paigutamine ühe katuse alla on hea viis mitte üksnes ruumide kasutamisega seotud kulutuste, vaid ka side- ja transpordikulude ning muude väljaminekute vähendamiseks.

Renditingimuste ülevaatamine

Tänu sellele, et täitmata ruumide osatähtsus üha kasvab, asuvad rentnikud läbirääkimistel soodsamal positsioonil. Isegi senised rentnikud taotlevad endale mitmesuguseid soodustusi, kõnelemata siis juba uutest rentnikest.

• Rentnikud alustavad läbirääkimisi renditasu muutmiseks, paludes seda ajutiselt vähendada vastavalt antud hetkel turul valitsevale olukorrale. Rendileandjad, kes soovivad üürnikku hoida, on valmis niisugustele taotlustele vastu tulema. Sõltuvalt riigist ja konkreetsest objektist on renditasud langenud 20-30% võrra ja naasnud 2004. aasta tasemele. Kuid teisest küljest ei garanteeri renditasu alandamine väljapääsmatu olukorra sunnil nõrkades ärikeskustes seda, et ruumide täitumuse aste suureneb. Renditasu tasakaalustamatu vähendamine võib ka pigem kahju tuua ja iseäranis veel sellistele rendileandjatele, kes on võtnud suuri krediite, sest nad ei saa siis täita oma kohustusi kreeditoride ees.
• Rendileandjatel tuleb teha tegemist üha suureneva karmi konkurentsivõitlusega ning seetõttu on nad sunnitud uute rentnike ligimeelitamiseks ja seniste säilitamiseks välja pakkuma mitmesuguseid stiimuleid. Vaatamata sellele, et ettepanekud vabastada rentnikud mõneks ajaks renditasu maksmisest ei ole laialt levinud, võib turul siiski kohata üksikuid juhtumeid, mil rentnikud maksavad ainult kommunaalteenuste eest. Rohkem levinud viisiks rentnike ligimeelitamisel on tasuta kontorimööbli, kommunaalteenuste või parklakohtade pakkumine. Olemasolevate rentnike säilitamise huvides vähendavad rendileandjad ajutiselt renditasu iga-aastase indekseerimise määra või jätavad indekseerimise sootuks ära.

Bürooruumide optimeerimine

Ruumide kasutamise eest makstavat tasu on võimalik vähendada ka osadest ruumidest loobumise teel. Lisaks sellele on võimalik leida teisigi kasutatava pinna optimeerimise variante.

• Ruumide pindala vähendamine ja kasutatava pinna optimeerimine on üks võimalikke lahendusi väljaminekute kärpimiseks. Optimeerimine tähendab tavaliselt ruumide ümber kujundamisst üheks avatud planeeringuga kontoriks, andes võimaluse töökohtade ning –laudade jagamiseks.
• Kui pikaajaline rendileping ei luba ennetähtaegset lõpetamist, võib ülearuseid ruume kellelegi edasi rentida. Muidugi ei rentnikke lihtne leida ja ehk ei võimalda seda ruumide planeeringud, näiteks avatud planeeringuga kontor. Ei ole mõeldav ruumi ühine kasutamine ilma täiendavate investeeringute (vaheseinad jms) ja muude ebamugavusteta.
• Omanikest valdajate hulgas võivad populaarsemaks muutuda sellised tehingud, mille puhul omand müüakse maha ja renditakse seejärel otsekohe tagasi müüjale, sest see on hea võimalus hankida kapitali ja koondada see oma ärisse.

Lähem info: www.resolution.ee

2008. a. IV kvartalis tehti Eestis statistikaameti andmetel omal jõul ehitustöid 8 355 miljoni krooni väärtuses. Võrreldes aastataguse ajaga on see 19% vähem.

Kogu 2008. a. omal jõul tehtu ehitustööde maht oli kokku 35 190 miljonit krooni. Aastane ehitustööde maksumuse vähenemine oli 9,1%. Ehitustööde maksumuse jätkuv kahanemine on enam kui tõenäoline. Seda nii vähenevate ehitusmahtude, kui langeva ehitushinna tõttu.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!