Kolm kvartalit järjest tõusnud korteriomanditehingute arv näitab selgelt elamispindade turu taastumise algust. Eks lähitulevik näitab, kas mulluse III kvartali senine hinnapõhi jääb selle tsükli madalaimaks punkktiks või on käesoleval aastal veel langust tulemas.
Siiski võib kindel olla, et käesoleva 2010. aasta lõpuks oleme näinud vähemalt pooleaastast perioodi, mille vältel elamispindade hinnad ei ole langenud.

• Töötuid üle 100 000. 2009. a. III kvartalis ületas töötute arv 100 000 inimese piiri. Tähelepanuväärne on, et sama kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 592 000 inimeselt 598 000 inimeseni.
• Palk on jätkuvalt languses. 2009. a. III kvartalis oli Eesti keskmine palk 11 770 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 5,9% vähem. Palganumbri juures peab arvestama, et täna on palgateenijaid märksa vähem, kui veel aasta tagasi.
• Ehitustöid kolmandik vähem. Mulluse III kvartali jooksul tehti ehitustöid 10 miljardi krooni ulatuses, mis on aastatagusest 35% vähem. Üsna tõenäoliselt jätkub langus ehitustööde mahus ka käesoleva aasta kestel.
• Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2009. a. III kvartali jooksul ehitati ja rekonstrueeriti ehitisi 2,2 miljardi krooni väärtuses. Ehitisi soetati 1,3 miljardi krooni väärtuses. Ehitustööde maht vähenes aastatagusega võrreldes 36%, ehitiste soetamine suurenes 52% võrra.
• Euribor rõõmustab laenuvõtjaid. Euribor rõõmustab laenuvõtjaid püsides juba teist kvartalit järjest napi 1% lähistel. Euros väljastatud laenude intressi on madal euribor aidanud viia mõistliku 3,4 protsendini. Eesti kroonis väljastatud laenude intressimäär püsib kõrgemal 5,9% tasemel.



• Laenuportfellid jätkavad vähenemist. Vaatamata pankade positiivsetele signaalidele on eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid endiselt kahanemas, kuid langus on siiski kokku kuivanud. Eluasemelaenude jääk oli 2009. a. lõpu seisuga 95,6 miljardit krooni.
• Uute laenude turg põhja läbinud? 2009. aasta viimase kvartali eraisikulaenude käive ületas kolmandat kvartalit. Eluasemelaene väljastati 2009. a. viimases kvartalis 1,8 ja eraisikulaene kokku 2,9 miljardi krooni väärtuses. Seejuures väärib mainimist, et oluliselt on vähenenud väljastatud eluasemelaenude proportsioon kogu väljastatud eluasemelaenude mahust.
• Äriühingute laenujäägid kukuvad. Erinevalt eluasemelaenude turust kukkus ärilaenude jääk aasta viimases kvartalis oluliselt jõudes 111 miljardi kroonini. Aastaga vähenes laenujääk 5,8 miljardi krooni võrra ehk aastatagusega võrreldes pea kaks korda.
• Eraisikute laenukoormus tõuseb. Langev sisemajanduse kogutoodang (SKT) aeglasemalt pidurduvalt langeva laenujäägi juures tähendab, et eraisikute laenukoormus suhtena SKTsse kasvab. 2009. a. III kvartaliks oli Eesti eraisikute laenukoormuseks 53,3%. Veel aasta varem oli see 46,9%.
• Valminud eluruume 40%. 2009. aasta jooksul valmis 3010 eluruumi, mis on üle 40% 2008. aastast vähem. Pea samas proportsioonis vähenes valminud eluruumide pind. Seega oleme eluruumide valmimisega 2004. aastaga samal tasemel.
• Mitteeluruumide tuleb turule üha rohkem. 2009. a. IV kvartalis sai kasutusloa 297 mitteeluruumi. See jätkas juba kolmandat kvartalit järjest asetleidnud kasutuslubade väljastamise tõusu. Seejuures väljastati 2009. aastal vaid 21 mitteeluruumi kasutusluba vähem kui 2008. aastal.
• Kinnisvaratehingute arvu langus peatus. 2009. a. viimases kvartalis tehti 11 279 kinnisvaratehingut, mis on sama palju, kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive siiski langes aastaga 16% võrra ja jõudis 6,5 miljardi kroonini.

Paljude negatiivsete uudiste seas on üha enam ja enam positiivseid märke, mis annavad teada elamispindade turu käivitumisest. Elamispindade turg on tänu enamale likviidsusele ja laiemale klientide hulgale esimene turu segment, mis kriisist väljub.

See annab põhjust positiivseks arvamuseks, et ühel momendil on kriisist taastumas ka teised turu sektorid.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. IV kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

Aasta on alanud hästi – eilne Äripäev tõi lugejateni meeldiva maksuüllatuse ning ka tänane kaanelugu kuulub tuju tõstvate kilda – kinnisvarasektor on mõõnast üle saamas. Statistikaameti andmeil tehti detsembris kinnisvaraturul tehinguid ümmarguselt kahe miljardi krooni ulatuses.

Kinnisvaraturu mõõna läbisaamise tõenduseks pole üksnes detsembrikuu andmed – ainult ühest kuust ei julgekski sellist järeldust teha, detsember tuli nagu i-le täpp, trendi kinnituseks.

Depressioonist ülesaamise märke hakkas juba varem vaikselt ilmnema – tehingute arv on viimase poole aasta jooksul tasapisi, aga pidevalt suurenenud.

Näiteks eelmise aasta esimeses kvartalis tehti 2070 korteriomanditehingut, kolmandas 2850. Ent üksi detsembris tehti tehinguid juba rohkem kui eelnevas kvartalis kokku – 2938. Nii palju oli müügitehinguid viimati mais 2008.

Kui arvestada, et novembris oli Tõnu Toomparki andmeil aastane korteriomanditehingu keskmise tehinguhinna langus 30 protsenti ja Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuhi Mika Sucksdorffi sõnul ulatub hinnalangus nüüdseks koguni 50-60 protsendini, siis on kaks miljardit detsembris väga hea hea tulemus. Viimati ulatus tehingute maht üle kahe miljardi mullu veebruaris.

Julgustav on see, et turu kosumine on toimunud ilma riigi abita – mäletatavasti soovis riik müüa maad 700 miljoni krooni eest, kahe miljardi sees on aga tehinguid 100 miljoni eest.

Muidugi kulunuks ka need “saamata jäänud” 600 miljonit kinnisvaraturu turgutamiseks marjaks ära, riigieelarve ülejääkki oleks sellesama summa võrra suurem tulnud, aga kaotatud pole ju veel midagi – kosub turg, hakkavad ka hinnad liikuma ja riigile ongi kasulikum, kui suurema osa maa müük pisut paremasse aega jääb.

Raskem aeg peaks turul olema möödas, aga kinnisvaraarendajate elu ei muutu veel kergeks – kasv on kinni paljudes asjades. Üks neist on näiteks tööpuudus. Töötute arv ületas juba mullu 100 000 piiri, aga tööpuudus jätkab ka tänavu kasvu. Kui inimestel ei ole kindlust, et töö säilib, ei tee nad ka pika vinnaga otsuseid, milleks kinnisvara soetamine kindlasti on.

Teise takistus on pangad – karmid õppetunnid on muutnud pangad laenude andmisel väga valivaiks. Ent siingi on juba muutusi näha – Nordea langetas esimesena eluasemelaenu omafinantseeringu määra 20 protsendile.

Tähtis on, et inimeste usaldus kinnisvaraturu vastu on taastumas. Turul vaatavad erksamalt ringi ka investorid, otsides soodsaid rahapaigutamisvõimalusi. Mõned arendajadki on vapustusest toibumas. Merko näiteks tahab tänavu püsti panna 110 uut korterit.

Jääb oodata veel eurohindamise tulemust. Tuleb see positiivne, tuleb ka kinnisvaraturule taas õige eluvaim sisse.

Artikkel ilmus 06/01/2010 väljaandes Äripäev.

Eluasemelaenude ja eraisikulaenude jääk võrreldes aastataguse ajaga hakkas Eesti Panga andmetel vähenema alates 2009. a. septembrist. Laenujäägi sisuline vähenemine kuude baasilt sai tegelikkuses alguse juba 2008. detsembrist, mil laenujääk oli esmakordselt võrreldes eelmise kuu näitajaga madalam.

Sisuliselt tähendab see, et alates 2008. a. detsembrist, mil laenujäägid on pidevalt vähenenud, on pangad turule väljastanud vähem eluasemelaene, kui igakuiste maksetena raha tagasi korjatakse.

Laenumahtude vähenemist kinnitab ka laenukäivete ehk igakuiselt väljastatavate laenumahtude vähenemine. 2009. a. oktoobris väljastati aastatagusega võrrelduna üle poole vähem eluasemelaenusid.

Tänu madalale euribori tasemele peab tunnistama, et intressimäär on üsna mõistlikul tasemel. 2009. a. oktoobris oli väljastatud uute eluasemelaenude intressimääraks keskmiselt 3,5%. See on vaid 0,5 protsendipunkti kõrgem kõigi aegade madalaimast intressimäära tasemest 2005. aasta kevadel.

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eraisikute laenujääkide muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %

Eraisikute laenukäivete muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Eesootav 2010. aasta saab suure tõenäosusega olema aasta, mil elamispindade turg klaarub buumi tipust ja kriisi põhjast tingitud rasketest vaevustest. Usutavasti on 2010. aasta lõpuks kinnisvaraturg leidnud selge ja laialt aktsepteeritud liikumissihi, mis annab turuosalistele kindlust edasiste tegevuste planeerimisel.

Võimalus väikepankadele

Murranguline aeg sogab vett ja annab võimaluse kohalikul turul tegutsevatele väiksema turuosaga pankadele turuosa suurematelt juurde võita.

Tänase seisuga on pangad andnud välja sõnumeid, et laenuturgu võiks taas pisut liberaalsemaks muuta. Langevad laenujäägid ja -käibed veel siiski paraku tegudega neid sõnu veel ei kinnita.

Tõusev elamispindade ja korteriomanditehingute arv kinnitab, et nõudlus elamispindade järele on täiesti olemas. Seega on turul olemas ka laenu sooviv klient.

Lisandub hulgaliselt uusi arendusprojekte

Suuremad arendajad on juba jooksva 2009. aasta jooksul väljalubanud järgmisel aastal mitmeid uusi projekte valmis saada. Parimad on neid sõnu ka tegudega kinnitama asunud ehk piltlikult öeldes labida mulda löönud.

Finantsiliselt võimekamad kinnisvaraarendajad on kogu masu-aja tegelenudki uute arendusprojektide ettevalmistamisega. See tähendab, et juba täna on paisu taga ootamas tuhanded ja tuhanded ruutmeetrid uut elamispinda.

Paisu saab vallandada pankadepoolne arendustegevuse finantseerimine.

Paradoksaalne on asjaolu, et seni, kuni kohalikul turul tegutsevad pangad kaugel mere taga asuvate omanike juhistest lähtuvalt arendustegevust ei finantseeri, saavad startimisel konkurentsieelise välisomanduses olevad ja suurkontsernidesse kuuluvad kinnisvaraarendajad.

Sellistel ettevõtetel on võimalus kiirelt kontsernisiseseid finantsressursse kaasata ja tegutsema hakata. Samas kui kohalikud arendajad peavad käsi pikalt ees pankade ukselt uksele raha nurumas käima.

Arendajad muutuvad ehitajast turundajaks

Algav aasta toob loodetavasti muudatusi ka arendajate senisesse iseloomu. Kui endistel headeks aegadeks nimetatud aastatel oli eduka arendustegevuse oluliseks konkurentsieeliseks ehitustööde korraldamise võimekus, siis nüüd nihkub raskuspunkt turunduse poolele.

(Täpsustuseks olgu öeldud, et turundus ei ole reklaamimine. Turundus on märksa laiem mõiste, kuid lühidalt võime öelda, et turundus on tarbijate vajaduste rahuldamine.)

Kinnisvaraarenduse turunduse suunas liikumine tähendab, et hoolikalt tuleb läbi viia kliendiuuringud, et mõista, millised on rahuldamata klientide segmendid. Avastama peab, milline on see kaup, mille üle tarbija rõõmustab. Lahendama peab, kuidas leida ostja.

Alles selle järel muutub oluliseks, kes kaevab vundamendiaugu ja kes pahteldab seinad.

Arendaja kvaliteet on uus mõiste

Eelnevaga haakub mõiste „arendaja kvaliteet“. See tähendab kinnisvaraarendaja võimekust arendusprojekt edukalt selle algusest lõpuni viia. Seda alates arendatava kinnistu soetamisest, projekteerimise ja ehitustöödeni.

Samaväärselt peab arendaja olema võimeline pankrotti minemata müüma loodud elamispindu ilma seejuures olemasolevatele klientidele meelehärmi tekitamata. See meelehärm võiks tekkida näiteks kartusest, et arendajale kuuluvate tühjade müümata korterite võlgade tõttu keeratakse kogu maja vesi või gaas või küte kinni.

Oluline on siin ka arendaja võimekus kõige selle järel läbi viia garantiitööd. Paraku ikka mingid probleemid on ilmnenud, mille likvideerimise kohustus on arendajal.

Nõudlus stabiliseerub

Elamispindade nõudlus 2010. aastal olulisel määral vaevalt tõuseb. Nõudlust on pärssimas kõrge töötusemäär, alanevad sissetulekud ja tarbijate suhteline ebakindlus.

Samas peame arvestama asjaoluga, et elamispindade turuaktiivsus ehk tehingute arv võrreldes olemasoleva elamufondiga on meil täna suhteliselt mõistlikul tasemel. Arvata, et varsti jõuame tagasi 2005.-2006. aasta tehingute arvu tasemele oleks ebamõistlik ja seda loodetavasti ei toimu.

Turu raskuspunkt on kevadel

Võimalik, et talvised kõrgemad eluasemekulud ning lõppevad töötute toetusrahad suruvad nii mõnegi üle võimete laenu võtnud inimese nurka. Selle tulemuseks võib tekkida vajadus eluase realiseerida.

Suurenev surve eluaseme realiseerimise järele tõstab pakkumist ja stabiilse nõudluse korral avaldub automaatselt surve elamispindade hindadele.

Samas ei näita kaks elamispindade langusperioodil olnud talve muust ajast oluliselt kiiremat tehinguhindade langust võrreldes muude aastaaegadega.

2010. aasta elamispindade tehinguhindade osas ei imestaks, kui keskmine tehinguhind oleks 2010. aasta lõpus üsna samal tasemel, kus see on aasta alguses. Samas ei välistaks ka seda, et peamiselt tehingute struktuurist tingituna on aastalõpu keskmine tehinguhind tänasest 10% võrra kõrgemal.

Kokkuvõtteks

Järgmise aasta arengute võtmed on paljuski pankade käes. Pankadest sõltub, kui aktiivselt asuvad nad eraisikuid finantseerima. Vähetähtis pole ka see, kui palju ressursse eraldatakse veel siiani hirmuäratavana tunduvasse kinnisvarasektorisse arendustegevuseks.

Arendajad peavad märksa enam näoga tarbija poole pöörduma, kui seni. Kõike ehitatut kiiresti ära ei rabata. Nüüd muutub oluliseks, et õigesse kohta oleks tehtud õigete inimeste jaoks õige hinnaga õige asi. Tarbijatest möödavaatamine viib kaotuseni.

Igal juhul on tulemas järjekordne huvitav aasta kinnisvaraturul.

Keerulise sõnastusega müügikuulutused jätavad odavad tehingud spetsialistide ja kinnisvarahaide pärusmaaks, leiab kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Suurpangad SEB ja Swedbank on tänavu pannud sundmüüki ligi 500 eluaset, kümnete korterite ja majadega on hädas ka teised pangad.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi hinnangul on pooltuhat sundmüügis eluaset Eesti kohta suur arv. „500 on igal juhul suur number, kui arvestada, et aasta peale tuleb Eestis kokku 9000-10 000 korteromanditehingut,“ selgitas ta Päevaleht Online’ile. „Samas on hoopis teine küsimus selles, kui palju neist elamispindadest reaalselt enampakkumisele jõuab. Sageli pannakse kuulutus üles selle põhjusega, et laenuvõtjat kõvasti raputada: kui sa nüüd tegutsema ei hakka, siis saadki oma korteri eest nii mitu krooni,“ rääkis Toompark.

Eksperdi sõnul on sagedased juhtumid, kus päev-paar enne enampakkumist leiavad võlausaldaja ja laenuvõtja omavahel siiski kokkuleppe ja oksjon jääb toimumata. Tõnu Toompark osutas ka sellele, et sundmüügid on sageli tavainimesele kättesaamatud ja seal tegutsevad peamiselt professionaalsed kinnisvarajahtijad. „Nende jaoks on ebamõistlik minna enampakkumisele, vaid leitakse enne kokkuleppe võlausaldaja ja korteriomanikuga,“ selgitas ekspert.

Tavainimesele aga jäävad juba avalike teaadaannete keerulise juriidilise sõnavaraga kuulutused arusaamatuks. „Kohtutäiturid ei tegele praegu tõsiselt asjade müügiga – kuulutuse panek avalikesse teadaannetesse ei ole seda, sest sellest (kuulutuse sõnastusest – toim.) ei saa tavainimene aru. Ja kui ta aru ei saa, on tunnetuslikud riskid väga kõrged ja ta jätab ostmata. Kohtutäiturite äri on suunatud spetsialistidele,“ ütles Tõnu Toompark lõpetuseks.

Järgmisel aastal on Toompargi sõnul siiski asjade paranemist oodata, kuna täiturid peavad hakkama müügikuulutuste juurde ka pilte lisama. “Siis nad peavad müügile rohkem tähelepanu pöörama,” ütles Toompark.

Artikli autor on Tuuli Aug. Artikkel ilmus 28/12/2009 väljaandes Arileht.ee.

This year was a turning point on the Estonian real estate market. Those who survived 2009 on the real estate market got a very expensive lesson that highlighted the need for common sense, writes real estate analyst Tõnu Toompark.

Negative factors in 2009:

1) high unemployment and related low consumer confidence
2) outstanding balance and turnover of housing loans are shrinking
3) prices have fallen notably

Positive factors in 2009:

1) number of real estate transactions is growing
2) investors have become more active on the market
3) large developers have announced or are announcing new projects
4) positive signals from banks to offer better loan terms

According to Toompark, we have learned from this year that the economy is developing cyclically. Anyone who wants to be a player at present must have a token of common sense that helps also the sustain the bad times.

Consumer confidence has been low

Of negative news affecting the real estate market, one should definitely mention rapid growth of unemployment and especially low consumer confidence caused by fear to lose a job. By now there are over 100,000 people unemployed and this is likely to continue growing. Low consumer confidence prohibits people to bind themselves with long-term decisions such as acquisition of real estate.

Fall of loan balance and turnover

Also this has been restricting the market. The outstanding balance of housing loans fell two-thirds in a year in the third quarter 2009. What is clear is that if tehre is less money in the real estate sector, it will be more difficult to reach a transaction. This is reducing demand and pushing prices down.

Real estate prices continue to fall

This has been the keyword in the housing market. Average price of apartment transaction in November 2009 was 30% lower in annual terms. The few buyers on the market have definitely benefited from this trend, but financiers find it hard to sustain such a difficult market.

Number of transactions is going up

There were also positive news in 2009. First, the numebr of apartment transactions has started to increase. There were 2,850 apartment transactions in the third quarter 2009. In comparison, in the first half the figure was 2,070. Another positive news is that investors are back on the market and looking for value or money.

Large developers announce new projects

A very positive sign on the market is that large developers indicate that they are ready to launch new projects on the market. Of large players, Merko said that it will plan to build 110 apartments in 2010. I am confident that there will be others in the first half of 2010 making similar announcements.

Banks send out positive signals

Last, but not least – banks have become much more positive in financing housing and are easing borrowing terms. Although actual lending figures do not yet support it, this is clearly sending a positive signal to the market.

In conclusion, says Toompark, Estonian real estate market seems to have overcome its worst depression; market players are not yet laughing, but are almost smiling and the number of transactions is growing.

Artikli autor on Toomas Hõbemägi. Artikkel ilmus 21/12/20098 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Tänane kinnisvaraturg on üle saanud aasta alguse depressioonist. Kinnisvarasektoris tegutsejate näod ei ole küll naerul, kuid suunurgad on pigem tõusmas ülespoole. Tõusev tehingute maht annab tunnistust sellest, et turu raskeim aeg on ületatud või vähemalt ületamisel.

Mööduvast oleme paljud õppinud seda, et majandus kulgeb endiselt oma tsüklilist rada pidi. Ses mängus kaasategemiseks peab olema annus talupojatarkust, mis aitab ka halvemad ajad jätkusuutlikult üle elada.

Tarbijakindlus on olnud madal

Kinnisvaraturgu mõjutavatest negatiivsetest uudistest tuleb kindlasti esmalt mainida kiiret tööpuuduse kasvu ja eelkõige just kartusest töötuks jääda tingitud madalat tarbijakindlust. Töötute arv on tänaseks ületanud 100 000 inimese piiri ja on eeldatavasti jätkuvalt kasvamas.

Madal tarbijakindlus ei luba inimestel end siduda pikaajaliste otsustega – nagu seda kinnisvara soetamine näiteks on.

Laenujäägid ja -käibed vähenevad

Turgu pärssiv on olnud ka laenujääkide ja käivete vähenemine. 2009. a. III kvartali eluasemelaenude käive on langenud võrreldes aastatagusega koguni 2/3 ulatuses.

On ilmselge, et kui kinnisvarasektoris liigub vähem raha, siis on tehingute tegemine raskendatud. See vähendab nõudlust ja surub hinnad alla.

Tehinguhindade langus on oluline märksõna 2009. a. elamispindade turu kirjeldamisel. Aastane korteriomanditehingu keskmise tehinguhinna langus oli 2009. aasta novembris 30%. On selge, et sellise hinnalanguse tingimustes on ostjate poolelt vaadatuna enam kui mõistlik tehingute edasilükkamine. Finantseerijatel aga on ülimalt riskantne sellist turgu finantseerida.

Tehingute arv on asunud tõusma

Kõik 2009. aastal toimunu siiski ei olnud negatiivne. Positiivsetest uudistest vääriks esmalt mainimist fakt, et korteriomanditehingute arv on asunud tõusuteele. Kui üksikud hüplikud kuud kõrvale jätta ja vaadata korteriomanditehinguid kvartalite lõikes, siis 2009. a. III kvartalis sõlmiti Eestis 2850 korteriomandidtehingut. Aasta esimeses kvartalis oli tehinguid kõigest 2070.

Tehingute arvu tõus on olnud esimene oluline märk tarbijate usalduse taastumisest kinnisvaraturu suhtes. Tarbijate kõrval on tehinguid aktiveerinud ka investorid. Turul on liikumas mitmeid investoreid, kes otsivad soodsaid rahapaigutamisvõimalusi.

Suurarendajad tulevad uute projektidega

Väga positiivse märgina turul toimunud muutustest võiks välja tuua suurarendajate valmidust uute arendusprojektide turule toomiseks. Kõva häälega on välja hõiganud Merko, et plaanib järgmisel aastal 110 korteri valmimist. Oleks väga imekspandav, kui me ei kuuleks algava 2010. aasta esimeses poole vähemalt samas mahus uute arendusprojektide turule tulekust.

Viimase, kuid mitte väheolulise turu positiivse märgina tuleb ära mainida pankade positiivsed sõnumid elamispindade finantseerimise laiendamisest ja laenutingimuste leevendamisest. Laenujääkide ja –käivete numbrid veel päris neid signaale ei toeta, kuid eks positiivsetel signaalidelgi ole positiivne mõju turu arengutele.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et 2009. aasta oli pöördeline. Kes sel aastal on suutnud kinnisvaraturul ellu jääda, need on saanud hindamatu (ja väga kalli) koolituse osaliseks. See on hea baas hindamaks ümber turu „headel aegadel“ toimunud väärtuste nihkeid ning tulla tagasi lihtsate talupojatarkuste juurde.

2009. aasta plussid ja miinused

Negatiivsed tegurid

- suur tööpuudus ja eelkõige sellest tulenev madal tarbijate kindlustundeindikaator
- eluasemelaenude jäägid ja käibed kahanevad
- hinnad oluliselt langenud

Positiivsed tegurid

+ tehingute arv tõusmas
+ turul on aktiivsemalt tegutsemas investorid
+ suurarendajad alustanud või alustamas uute projektidega
+ positiivsed signaalid pankadelt laenutingimuste leevendamise osas

Detsembris korraldavad Rime Kinnisvara ja Swedbank koostöökuu, mille raames on uue kodu soetajatel võimalus lisaks pangapoolsetele headele finantseerimistingimustele kasutada Rime Kinnisvara hindamisteenuseid 20% soodsamalt. Omapoolsed kingitused soodsate hindade näol on valmis pannud ka Rime Kinnisvara koostööpartnerid.

“Jõulukuul peab kingitusi saama!” on Rime Kinnisvara Vahenduse juhatuse liige Monica Meldo jõulumeeleolus. “Meil on hea meel, et saame aasta viimasel kuul uue kodu soetajatele omapoolseid kingitusi teha, mis aitavad säästa nii aega kui raha.” Swedbanki klientidele on Rime Kinnisvara hindamisteenus 20% soodsam ning hindamisteenust teostatakse eelisjärjekorras. Lisaks on omapoolsed sooduspakkumised klientidele välja pannud Rime Kinnisvara koostööpartnerid Vivarec, Spa Sanitaartehnika, Hector Light ja Maakri tänava Kodutehnika Salong.

Swedbanki eluasemelaenude osakonna juhataja Anne Pärgma sõnul on Swedbanki eluasemelaenu tingimused muutunud paindlikumaks. “Näiteks algab omafinantseeringu määr kümnest protsendist varasema kahekümne asemel. Lisatagatise olemasolul võib omafinantseeringu määr olla koguni null protsenti,” rääkis Pärgma, lisades, et Swedbanki hinnangul on kinnisvarahindade langus selleks korraks pidurdunud ning praegune hinnatase varasemaga võrreldes jõukohasem paljude klientide jaoks.

Kõik Swedbanki uued kodulaenu kliendid saavad kaasa Sinu Kodu sooduskaardi, millega kaasnevad head pakkumised enam kui 30 koostööpartneri juures üle Eesti.

Eluasemelaenude jääk Eestis on Eesti Panga andmetel küll aastatagusest näitajast kõrgem, kuid kuude lõikes on laenujääk juba alates eelmise aasta detsembrist langenud. Laenujääk on aastaga tõusnud napp 3% 96 miljardi kroonini.

Eluasemelaenude jäägi langus tähendab, et pangad annavad välja vähem uusi eluasemelaene, kui nad turult vanade laenude maksetena kokku korjavad. Nii jääb kinnisvaraturul ringlevat rahamassi järjest vähemaks.

Sama peegeldab ka eluasemelaenude käive ehk uute väljastatud eluasemelaenude maht. Septembrikuine eluasemelaenude käive 571 mln krooni on pea kolm korda aastatagusest vähem.

Eluasemelaenude intressibaasiks olev euribor on languses. See annab tänastele laenuvõtjatele võimaluse keskmiseks intressimääraks 3,6%.

Olulist laenumaksete leevendust pakub madalal 1% kandis olev euribor aga vanematele laenuvõtjatele, kelle lõplik intressimäär võib täna olla ka alla 2 protsendi.

Positiivse noodina eluasemelaenude turul toimuva kohta tasub mainida pankade deklaratsioone omafinantseeringu ning muude laenuvõtjatele esitatavate nõuete leevendamist. See võiks anda võimaluse uue raha eluasemeturule tulekuks ning hinnalanguse peatumiseks.

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eraisikute laenujääkide muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %

Eraisikute laenukäivete muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvaraturu tehingute arv on küll languses, kuid elamispindade sektoris on märgata siiski turu aktiveerumist. Pea kõigis käesolevas ülevaates vaadeldud piirkondades on viimased kaks kvartalit korteriomanditehingud tõusutrendis.

Korteriomanditehingute tõusutrend on esmane eeldus hinnalanguse peatumiseks ning seejärel stabiliseerumiseks.

• Töötuid järjest enam. 2009. a. II kvartali seisuga oli Eestis juba 92 000 töötut. See on aastatagusest enam kui kolm korda rohkem. Töötute arv küll jätkuvalt tõuseb, kuid samas peame tõdema, et enamus massilistest koondamistest on meil tõenäoliselt seljataga.
• Keskmine palk eelmisest aastast väiksem. 2009. a. II kvartalis oli Eesti keskmine palk 12 716 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 4,4% ehk 590 krooni vähem. Analoogselt töötuse määra kommentaarile võib palganumbrigi puhul arvata, et enamus suurejoonelisi palgaalandamisi on tänaseks möödanik.
• Ehitustöid tehti eelmisest aastast vähem. Käesoleva aasta II kvartali ehitustööde maht oli 10,1 miljardit krooni. Aastaga on see näitaja vähenenud kolmandiku võrra. Ses valguses pole ime, et ehitusettevõtted on need, kelle kindlustundeindikaator on kõige madalamal tasemel.
• Põhivarainvesteeringud kinnisvarasse on kukkunud. 2009. a. II kvartali põhivarainvesteeringud ehitiste ja rajatiste soetamisele ja ehitamisele olid kokku 2,6 miljardit krooni. Aastaga on investeeringud vähenenud 41%.



• Euribor veel langemas. Euribor, mis on eluasemelaenude baasintressimääraks, on 2009. a. III kvartali lõpu seisuga langenud 1,016% tasemele. See teeb tänu vähenevale laenumaksele rõõmsaks juba laenu võtnud inimesed. Tänaste laenuvõtjate rõõmu vähendab tõusnud intressimarginaal.
• Laenuportfellid vaikselt vähenemas. Eluasemelaenude jääk on vaikselt, kuid kindlalt alanemas. 2009. a. III kvartali lõpus jäi eluasemelaenude jääk pisut alla 96 miljardi krooni tasemele. Samas tehakse elamispindade turul järjest enam tehinguid. See tähendab, et üha enam tehinguid on finantseeritud omavahenditest, mitte pangalaenuga.
• Uusi laene antakse välja vähe. Eluasemelaenude käive ehk uute laenude väljastamine on 2009. a. III kvartalis kivina kukkunud 1,6 miljardi kroonini. Aastane laenukäibe vähenemine on üle kolme korra. Samas on kuuldab jutte pankade laenukraanide avanemisest ning laenutingimuste leevendamisest, mis võiks viia laenukäivete stabiliseerumisele.
• Äriühingute laenujäägid vähenevad. Analoogselt eluasemelaenudele on äriühingutegi laenujäägid vähenemas. Teisisõnu annavad pangad uusi laene vähem välja, kui vanu tagasi korjavad. Samas on võrreldes eluasemelaenude aastase „ainult“ kolmekordse vähenemisega äriühingute laenukäibed kukkunud „kõigest“ kaks korda.
• Laenukoormus tõuseb raketina. Kiirelt kukkuv sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja aeglaselt langev laenujääk on oluliselt suurendamas eraisikute laenukoormust võrrelduna SKT-ga. 2009. a. II kvartali lõpuks tõusis see esmakordselt üle 50 protsendi, täpsemalt 51,1 protsendini.
• Valminud eluruumide arv tagasihoidlik. Aasta teises kvartalis äkilise hüppe teinud valminud eluruumide arv kukkus 2009. a. III kvartalis 689 eluruumini. Aastaseks languseks pisut üle 30 protsendi.
• Mitteeluruumide tuleb turule rohkem. 2009. a. III kvartalis sai kasutusloa 233 uut mitteeluruumi. See on pea sama palju, kui aasta tagasi ja ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes 4 mitteeluruumi võrra eelmisest kvartalist enam.
• Kinnisvaratehinguid aastatagusest veerandi võrra vähem. Käesoleva aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 9290 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 25% vähem. Kui elamispindade tehingute arv on kvartalist kvartalisse tõusmas, siis järelikult on muude tehingute arv kukkumas.

Kinnisvaraturg jätkab endiselt langusekursil, kuigi langustempod on oluliselt aeglustumas. Üha enam on inimesi-ettevõtteid, kes näevad, et languse lõpp nii kinnisvaraturul, kui kogu majanduses ei ole enam väga kaugel.

Oktoobrikuise positiivse sõnumina peab siinkohal ära märkima pankade valmiduse enam laenu anda ning omafinantseeringu tingimusi leevendada. Loodetavasti aitab see hinnalanguse lõpu lähemale tuua ning kinnisvaraturule taas normaalsust tekitada.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. III kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.