Statistika: Mitteeluruume tuli juurde 800 000m2 (1)
2009. a. sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa kokku 964 mitteeluruumi kogupindalaga 800 000m2. Aastataguse ajaga võrrelduna vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 3%, kuid nende pind 21%. Eesti kinnisvaraturu suurimas keskuses ehk Harjumaal sai kasutusloa 214 mitteeluruumi pindalaaga 516 000m2 ek eelmisest aastast 13% vähem mitteeluruume, mille kogupind jäi aastatagusega samasse suurusjärku. Ida-Virumaal sai samal ajal [...]
Statistika: Uutest eluruumidest on suurenenud enam ühepereelamute osakaal (1)
Kasutusse lubatud eluruumide seas on 2009. aastal statistikaameti andmetel suurenenud kõige enam ühepereelamute osakaal. Oluliselt on suurenenud ka 6-8-korruselistes elamutes asuvate eluruumide osakaal. Kasvas ka kahepereelamute proportsioon. Muudes elamutüüpides asuvate kasutusse lubatud korterite osakaal on oluliselt vähenenud. On avalik saladus olnud, et ühepereelamutele on sageli jäetud kasutusluba taotlemata. Kas eelarvenappuses vaevlevad omavalitsused on aktiveerinud enda [...]
Statistika: Lisandub enam suuremaid eluruume (1)
2009. aastal vähenes statistikaameti andmetel kasutusse lubatud eluruumide seas väiksemate ehk 1-, 2- ja 3-toaliste korterite osakaal. Selle selgituseks on korterelamute ehk keskmisest väiksema toalisusega eluruumide massarendamise lõppemine buumi möödudes. Nii on viimasel paaris aastal suurenenud kasutusse lubatud eluruumide hulgas eramute, paarismajade ja ridaelamute proportsioon, kus tubasid on keskmisest rohkem. Eluruumide arv on aastast-aastasse küll [...]
Statistika: Eluruumide ehitus ei kata amortisatsiooni (1)
2009. aastal lisandus olemasolevatele elamispindadele uusi elamispindu 0,47% eluruumide arvust ja 0,77% eluruumide pindalast. Lisandunud ruutmeetrite kõrgem protsent näitab, et uued eluruumid on suuremad, kui Eesti keskmine eluruumi suurus. Kui uue eluruumi kavandatavaks vanuseks lugeda ligikaudu 70 aastat, siis juurdekasvunumbrid näitavad, et uute elamispindade lisandumine ei kata olemasolevate amortisatsiooni. See omakorda tähendab, et olemasolevate elamispindade [...]
Majanduskriis sunnib üüriäri professionaalsemaks (3)
Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid. Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus, et valdavalt elavad Eesti inimesed endale või lähedasele kuuluval elamispinnal. Hinnanguliselt 15-20% inimestest elab üürimajas [...]
Statistika: eluruumide arv ja pind suurenevad (2)
2010. a. alguse seisuga oli Eestis statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi pindalaga 40 miljonit ruutmeetrit . 2009. aasta jooksul lisandunud eluruumide hulk oli seega 3100. Ühe elaniku kohta on meil käesoleva aasta seisuga Eestis 29,9 ruutmeetrit elamispinda eelmise aasta alguse 29,7 ruutmeetri vastu. 1000 elaniku kohta on Eestis eluruume 488, mis tähendab, et ühes eluruumis [...]
Statistika: mitteeluruumide turg sügaval miinuses (1)
2010. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 405 mitteeluruumi kogupinnaga 94 800m2. Aastaga langes ehituslubade arv 13% ja mitteeluruumide pind 47%. Kasutusloa sai käesoleva aasta I kvartalis 166 mitteeluruumi kogupinnaga 106 100m2. Siingi tuleb aastataguse ajaga võrreldes tõdeda langust. Kasutusloa saanud mitteeluruumide arv vähenes aastaga 21% ja nende pind 53%. Mitteeluruumide ehituse sektoris oli [...]
Statistika: eluruumide ehituslubasid tuli juurde palju (1)
2010. aasta I kvartalis väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 663 eluruumile kogupindalaga 63 200m2. Aastatagusest ajast väljastati tänavu kasutuslubasid 11% rohkem. Kasutusloa saanud eluruumide pind suurenes 3% võrra. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks oli 2010. a. I kvartalis 95,3m2. Suurenenud kasutuslubade arv ei näita tõenäoliselt veel mingit olulist murrangut elamispindade arenduse sektoris. Endiselt üsna kõrge keskmise [...]
Noorte vähesus pidurdab kinnisvaraturgu
Väikelinnade ja maakohtade kortermajade ning kehvemas korras eramute puhul on eriti suur oht, et nende hind hakkab kinnisvaraturul oluliselt langema, kui kümmekonna aasta pärast väheneb järsult elu alustavate noorte arv. Pindi Kinnisvara juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on kinnisvara müümiseks neli peamist põhjust: kokkukolimine, lahkukolimine, sünd ja surm. Kui eestlaste peremudel pole viimastel aastakümnetel eriti [...]
Statistika: elamispindade turu aktiivsus (1)
Kinnisvaraturu aktiivsuse ootuses on mõistlik vaadata, kui suur hulk elamispindu on käibes. Liites kokku maa-ameti andmetest kõi eluruumidega tehtud tehingud saame, et 2009. aastal sõlmiti eluruumidega, st korteritega, elamutega ligi 21 000 tehingut. Statistikaameti andmetel on Eesti eluruumide arvuks 650 000. Seega oli 2009. aastal käibes 3,2% eluruumidest. See jääb normaalseks peetavasse suurusjärku, milleks peetakse [...]
