Näeme aadressil KV.EE!

Kolm kvartalit järjest tõusnud korteriomanditehingute arv näitab selgelt elamispindade turu taastumise algust. Eks lähitulevik näitab, kas mulluse III kvartali senine hinnapõhi jääb selle tsükli madalaimaks punkktiks või on käesoleval aastal veel langust tulemas.
Siiski võib kindel olla, et käesoleva 2010. aasta lõpuks oleme näinud vähemalt pooleaastast perioodi, mille vältel elamispindade hinnad ei ole langenud.

• Töötuid üle 100 000. 2009. a. III kvartalis ületas töötute arv 100 000 inimese piiri. Tähelepanuväärne on, et sama kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 592 000 inimeselt 598 000 inimeseni.
• Palk on jätkuvalt languses. 2009. a. III kvartalis oli Eesti keskmine palk 11 770 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 5,9% vähem. Palganumbri juures peab arvestama, et täna on palgateenijaid märksa vähem, kui veel aasta tagasi.
• Ehitustöid kolmandik vähem. Mulluse III kvartali jooksul tehti ehitustöid 10 miljardi krooni ulatuses, mis on aastatagusest 35% vähem. Üsna tõenäoliselt jätkub langus ehitustööde mahus ka käesoleva aasta kestel.
• Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2009. a. III kvartali jooksul ehitati ja rekonstrueeriti ehitisi 2,2 miljardi krooni väärtuses. Ehitisi soetati 1,3 miljardi krooni väärtuses. Ehitustööde maht vähenes aastatagusega võrreldes 36%, ehitiste soetamine suurenes 52% võrra.
• Euribor rõõmustab laenuvõtjaid. Euribor rõõmustab laenuvõtjaid püsides juba teist kvartalit järjest napi 1% lähistel. Euros väljastatud laenude intressi on madal euribor aidanud viia mõistliku 3,4 protsendini. Eesti kroonis väljastatud laenude intressimäär püsib kõrgemal 5,9% tasemel.



• Laenuportfellid jätkavad vähenemist. Vaatamata pankade positiivsetele signaalidele on eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid endiselt kahanemas, kuid langus on siiski kokku kuivanud. Eluasemelaenude jääk oli 2009. a. lõpu seisuga 95,6 miljardit krooni.
• Uute laenude turg põhja läbinud? 2009. aasta viimase kvartali eraisikulaenude käive ületas kolmandat kvartalit. Eluasemelaene väljastati 2009. a. viimases kvartalis 1,8 ja eraisikulaene kokku 2,9 miljardi krooni väärtuses. Seejuures väärib mainimist, et oluliselt on vähenenud väljastatud eluasemelaenude proportsioon kogu väljastatud eluasemelaenude mahust.
• Äriühingute laenujäägid kukuvad. Erinevalt eluasemelaenude turust kukkus ärilaenude jääk aasta viimases kvartalis oluliselt jõudes 111 miljardi kroonini. Aastaga vähenes laenujääk 5,8 miljardi krooni võrra ehk aastatagusega võrreldes pea kaks korda.
• Eraisikute laenukoormus tõuseb. Langev sisemajanduse kogutoodang (SKT) aeglasemalt pidurduvalt langeva laenujäägi juures tähendab, et eraisikute laenukoormus suhtena SKTsse kasvab. 2009. a. III kvartaliks oli Eesti eraisikute laenukoormuseks 53,3%. Veel aasta varem oli see 46,9%.
• Valminud eluruume 40%. 2009. aasta jooksul valmis 3010 eluruumi, mis on üle 40% 2008. aastast vähem. Pea samas proportsioonis vähenes valminud eluruumide pind. Seega oleme eluruumide valmimisega 2004. aastaga samal tasemel.
• Mitteeluruumide tuleb turule üha rohkem. 2009. a. IV kvartalis sai kasutusloa 297 mitteeluruumi. See jätkas juba kolmandat kvartalit järjest asetleidnud kasutuslubade väljastamise tõusu. Seejuures väljastati 2009. aastal vaid 21 mitteeluruumi kasutusluba vähem kui 2008. aastal.
• Kinnisvaratehingute arvu langus peatus. 2009. a. viimases kvartalis tehti 11 279 kinnisvaratehingut, mis on sama palju, kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive siiski langes aastaga 16% võrra ja jõudis 6,5 miljardi kroonini.

Paljude negatiivsete uudiste seas on üha enam ja enam positiivseid märke, mis annavad teada elamispindade turu käivitumisest. Elamispindade turg on tänu enamale likviidsusele ja laiemale klientide hulgale esimene turu segment, mis kriisist väljub.

See annab põhjust positiivseks arvamuseks, et ühel momendil on kriisist taastumas ka teised turu sektorid.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. IV kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

09. veebruaril ilmus järjekordne kvartaalneKV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et elamispindade turu taastumise märgid on tänaseks juba enam kui kindlad.

“Märgid turu pöördumisest ei tähenda paarikümneprotsendiliste hinnatõusude tagasitulekut,” manitses ülevaate kooostaja Tõnu Toompark liigse optimismi eest. “Esmalt on vaja, et hinnalangus korralikult pidama saaks. Seejärel võiks turg stabiliseeruda pikemaajalises perspektiivis 5-protsendilise aastase hinnatõusu suurusjärku.”

Kinnisvaraturgu positiivses suunas mõjutavad tegurid on tõusev tehingute arv, peatunud või peatumas hinnalangus ning signaalid, et laenuturg on taas avanemas.

Lisaks positiivsetele märkidele langeva turu pöördumisest on siiski ka negatiivseid tegureid, mis normaalset turgu pärsivad. Eelkõige on nendeks negatiivseteks teguriteks kõrge tööpuudus ja tarbijate madal kindlustunne.

“Igakvartaline kokkuvõte kinnisvaraturul toimuvast on selge lisaväärtus portaali KV.EE kasutajatele,” avaldas Tarvo Teslon, portaali KV.EE juhatuse liige enda plaane. “Tahame, et portaal KV.EE oleks kinnisvarahuviliste esmane infokanal.”

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade kajastab kinnisvaratrende kõikides suuremates Eesti linnades, sealhulgas Tallinna linnaosades.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehtedel www.kv.ee ja www.adaur.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade
• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Lisainfo

Kinnisvaraturu tehingute arv on küll languses, kuid elamispindade sektoris on märgata siiski turu aktiveerumist. Pea kõigis käesolevas ülevaates vaadeldud piirkondades on viimased kaks kvartalit korteriomanditehingud tõusutrendis.

Korteriomanditehingute tõusutrend on esmane eeldus hinnalanguse peatumiseks ning seejärel stabiliseerumiseks.

• Töötuid järjest enam. 2009. a. II kvartali seisuga oli Eestis juba 92 000 töötut. See on aastatagusest enam kui kolm korda rohkem. Töötute arv küll jätkuvalt tõuseb, kuid samas peame tõdema, et enamus massilistest koondamistest on meil tõenäoliselt seljataga.
• Keskmine palk eelmisest aastast väiksem. 2009. a. II kvartalis oli Eesti keskmine palk 12 716 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 4,4% ehk 590 krooni vähem. Analoogselt töötuse määra kommentaarile võib palganumbrigi puhul arvata, et enamus suurejoonelisi palgaalandamisi on tänaseks möödanik.
• Ehitustöid tehti eelmisest aastast vähem. Käesoleva aasta II kvartali ehitustööde maht oli 10,1 miljardit krooni. Aastaga on see näitaja vähenenud kolmandiku võrra. Ses valguses pole ime, et ehitusettevõtted on need, kelle kindlustundeindikaator on kõige madalamal tasemel.
• Põhivarainvesteeringud kinnisvarasse on kukkunud. 2009. a. II kvartali põhivarainvesteeringud ehitiste ja rajatiste soetamisele ja ehitamisele olid kokku 2,6 miljardit krooni. Aastaga on investeeringud vähenenud 41%.



• Euribor veel langemas. Euribor, mis on eluasemelaenude baasintressimääraks, on 2009. a. III kvartali lõpu seisuga langenud 1,016% tasemele. See teeb tänu vähenevale laenumaksele rõõmsaks juba laenu võtnud inimesed. Tänaste laenuvõtjate rõõmu vähendab tõusnud intressimarginaal.
• Laenuportfellid vaikselt vähenemas. Eluasemelaenude jääk on vaikselt, kuid kindlalt alanemas. 2009. a. III kvartali lõpus jäi eluasemelaenude jääk pisut alla 96 miljardi krooni tasemele. Samas tehakse elamispindade turul järjest enam tehinguid. See tähendab, et üha enam tehinguid on finantseeritud omavahenditest, mitte pangalaenuga.
• Uusi laene antakse välja vähe. Eluasemelaenude käive ehk uute laenude väljastamine on 2009. a. III kvartalis kivina kukkunud 1,6 miljardi kroonini. Aastane laenukäibe vähenemine on üle kolme korra. Samas on kuuldab jutte pankade laenukraanide avanemisest ning laenutingimuste leevendamisest, mis võiks viia laenukäivete stabiliseerumisele.
• Äriühingute laenujäägid vähenevad. Analoogselt eluasemelaenudele on äriühingutegi laenujäägid vähenemas. Teisisõnu annavad pangad uusi laene vähem välja, kui vanu tagasi korjavad. Samas on võrreldes eluasemelaenude aastase „ainult“ kolmekordse vähenemisega äriühingute laenukäibed kukkunud „kõigest“ kaks korda.
• Laenukoormus tõuseb raketina. Kiirelt kukkuv sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja aeglaselt langev laenujääk on oluliselt suurendamas eraisikute laenukoormust võrrelduna SKT-ga. 2009. a. II kvartali lõpuks tõusis see esmakordselt üle 50 protsendi, täpsemalt 51,1 protsendini.
• Valminud eluruumide arv tagasihoidlik. Aasta teises kvartalis äkilise hüppe teinud valminud eluruumide arv kukkus 2009. a. III kvartalis 689 eluruumini. Aastaseks languseks pisut üle 30 protsendi.
• Mitteeluruumide tuleb turule rohkem. 2009. a. III kvartalis sai kasutusloa 233 uut mitteeluruumi. See on pea sama palju, kui aasta tagasi ja ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes 4 mitteeluruumi võrra eelmisest kvartalist enam.
• Kinnisvaratehinguid aastatagusest veerandi võrra vähem. Käesoleva aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 9290 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 25% vähem. Kui elamispindade tehingute arv on kvartalist kvartalisse tõusmas, siis järelikult on muude tehingute arv kukkumas.

Kinnisvaraturg jätkab endiselt langusekursil, kuigi langustempod on oluliselt aeglustumas. Üha enam on inimesi-ettevõtteid, kes näevad, et languse lõpp nii kinnisvaraturul, kui kogu majanduses ei ole enam väga kaugel.

Oktoobrikuise positiivse sõnumina peab siinkohal ära märkima pankade valmiduse enam laenu anda ning omafinantseeringu tingimusi leevendada. Loodetavasti aitab see hinnalanguse lõpu lähemale tuua ning kinnisvaraturule taas normaalsust tekitada.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. III kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

05. novembril ilmus järjekorras viies KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et kinnisvaraturul on hulk märke, mis annavad tunnustust korterituru peatsest stabiliseerumisest. See võiks olla kogu kinnisvaraturu normaliseerumise esimene samm.

„Siiski peame tõdema, et kinnisvaraturg jätkab langust, kuid languse lõpp on järjest lähemal ja lähemal,“ prognoosib ülevaate koostaja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Positiivsete märkidena kinnisvaraturul tasub märkida elamispindade tehingute tõusu, madala intressimäära ja ehk sellegi, et tõenäoliselt on suuremad koondamised-vallandamised ja plakade alandamised möödanik. See loob tarbijatesse kindluse ja omakorda valmiduse kinnisvaraturul osaleda.

Kindlasti on ka oluline eelmises KV.EE kinnisvaraturu ülevaateski äramärgitud Swedbank’i vihje eluasemelaenude omafinantseeringu alandamisest, mis tänaseks on juba reaalsusesse jõudmas.

„Mul on hea meel tõdeda, et KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on sedavõrd hästi vastu võetud,“ tunnistas portaali KV.EE juhatuse liige Tarvo Teslon. „On hea, et suudame portaali KV.EE külastajatele peale kinnisvarapakkumiste ka kallutamata ja kvaliteetset turuinfot pakkuda.“

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade kajastab kinnisvaratrende kõikides suuremates Eesti linnades, sealhulgas Tallinna linnaosades.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehtedel www.kv.ee ja www.adaur.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade
• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5292

Lisainfo

Kinnisvaraturg on endiselt langemas. Langustempod kinnisvaraturgu mõjutavates valdkondades on aeglustumas ning loodetavasti tähendab see peatsselt saabuvat turu põhja, millest võiks alguse saada turu taastumine. Oluliste kinnisvaraturgu mõjutavate teguritena on palgakasv pöördunud negatiivseks, samuti on endiselt kiires tempos vähenemas pankade väljastatavad (eluaseme-)laenude mahud.

• Töötute arv kasvab. 2009. a. I kvartali seisuga oli Eestis 79 000 töötut ehk aastatagusest pea kolm korda rohkem. Positiivne on see, et iganädalaselt lisanduvate töötute arv on hakanud aasta teises kvartalis vähenema.
• Palgatõus pöördus negatiivseks. 2009. a. I kvartalis oli palga kasv võrreldes eelmise aastaga -1,5%. See tähendab, et palk langes aasta baasil esimest korda kogu krooni kehtivuse aja jooksul. Keskmiseks kuupalgaks oli 2009. a. I kvartalis 12 147 krooni.
• Ehitustööde maht vähenes kolmandiku. Ehitustööde maht 2009. a. I kvartalis oli 8,2 miljardit krooni ehk aastataguses 30,6% vähem. Kesised laenuvõimalused ja ettevõtete vähene valmidus investeerida tõenäoliselt jätkavad ehitusmahtude langust edaspidigi.
• Hoonete ja rajatiste soetamine suurenenud. Põhivarainvesteeringud on 2009. a. I kvartalis võrreldes mullusega vähenenud 10% võrra 8,5 miljardi kroonini. Samas on aastaga suurenenud investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse 30% võrra 2,3 miljardi krooni tasemele.
• Euribor jätkab langust. Eluasemelaenude intressimäära baasiks olev euribor langes 2009. a. II kvartali lõpuks rekordiliselt madalale 1,313 protsendini. See on aidanud eluasemelaenude intressimääral langeda 3,9 protsendini. Veel aasta tagasi oli euribor 5,2 ja intressimäär 6,1%.
• Pangad vähendavad laenuportfelle. Eluasemelaenude kui eraisikulaenude jäägid ehk pankade laenuportfellide suurused jätkavad eelmise aasta lõpust alguse saanud vähenemise trendi. Eluasemelaenude jääk on 2009. a. II kvartali lõpuks kvartaliga vähenenud 400 miljoni krooni võrra 96,3 miljardi kroonini, eraisikulaenude portfell on vähenenud 900 miljoni krooni võrra 118,7 miljardi kroonini.



• Laenukäive kukub kivina. 2009. a. II kvartalis väljastati uusi eraisikulaene 2,7 ja eluasemelaene 1,8 miljardi krooni väärtuses. See teeb aastaseks laenumahu vähenemiseks vastavalt 6,6 ja 5,5 miljardit krooni. Laenukäibe tipust on kukkumine üle viie korra.
• Äriühingute laenumahud kahanevad. 2009. a. II kvartalis väljastati äriühingutele laene 8,4 miljardi krooni väärtuses, laenujääk oli 115 miljardit krooni. Analoogselt eluasemelaenudele on laenujääk kahanemas, laenukäive on aastatagusega võrreldes vähenenud 5,9 miljardi krooni võrra.
• Laenukoormus suureneb. Eraisikulaenujääk küll kahaneb, kuid sellest kiiremini kahaned sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Seeläbi on 2009. a. I kvartali seisuga suurenenud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe juba 49,5 protsendini.
• Valminud eluruumide arv suurenes. 2009. a. II kvartalis valmis Eestis 951 uut eluruumi kogupinnaga 84300 ruutmeetrit. See on eluruumide arvu osas üle poole võrra rohkem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuid siiski 400 võrra vähem aastatagusest.
• Uute mitteeluruumide arv kasvab. 2009. a. II kvartalis sai kasutusloa 229 uut mitteeluruumi ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 20 võrra.
• Kinnisvaratehingute arv sesoonses tõusus. 2009. a. II kvartalis tehti Eestis 9831 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,3 miljardit krooni. Tehingute arv on aasta esimesest kvartalist suurem, kuid seda ainult iga-aastase sesoonse turu elavnemise tõttu. Aastatagusest ajast tehti 2009. a. II kvartalis 30% võrra vähem kinnisvaratehinguid, nende tehingute väärtus langes aastaga 55% võrra.

Kinnisvaraturg on jätkuvalt nii tehingute kui tehingute väärtuse alusel jätkuvas languses. Üksikud tehingute arvu tõusud on osutunud eranditeks, mis turgu pöörata ei ole suutnud.

Siiski võib turul näha rohkem positiivseid märke kui veel napid kolm kuud tagasi. Euribor on jätkuvalt madal ning pisut on langenud ka uute laenude intressimäär. Aastatagusega võrreldes on küll tehingute arv suures languses, samas on turul tunda suvele ebakohast aktiivsuse tõusu. Kahtlemata on positiivne Swedbank’i vihje, et nad võiksid kaaluda eluasemelaenu omafinantseeringu määra vähendamist.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. II kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

Alates augustist on portaali KV.EE klientidel võimalus tellida uute elamispindade arendusprojektide projekti analüüs. Projekti analüüs annab põhjaliku ülevaate uusarendusprojekti puudutavatest nüanssidest, mida kinnisvaraostjal oleks kasulik enne lõplikku ostuotsust teada.

Projekti analüüsid koostab tunnustatud kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark osaühingust Adaur Grupp.

„Tänase turbulentse kinnisvaraturu tingimustes on kinnisvaraostjal vaja rohkem infot,“ sõnas portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon. „Projekti analüüs pakub põhjalikku infot, mis aitab kinnisvaraostjatel uue kodu soetamisel langetada kaalutletud otsuse. Me aitame muuta uusarenduste turu klientide jaoks läbipaistvamaks.“

Projekti analüüside pakkumine on üks samm portaali KV.EE laiemast tegevussuunast pakkuda kinnisvaraostjatele, -müüjatele ja -vahendajatele olulist lisaväärtust ja teha kinnisvaraga kauplemine lihtsamaks, odavamaks ja selgemaks.

Vaid kord-paar elus uut elamist ostev inimene ei suuda reeglina hoomata kõiki detaile, millele kodu ostmisel tähelepanu peab pöörama. Ammugi siis ei ole tavapärasel eraisikust korteriostjal teadmisi kõigist parimatest pakkumistest, mis väljavalituga konkureerivad.

„Elamispindade tug on pakkumistest tulvil,“ täiendas analüüside koostaja Tõnu Toompark. „Aitame koostöös portaaliga KV.EE anda koduotsijatele ülevaate nii projektist kui laiemast keskkonnast, kuhu inimene plaanib aastateks uue elamise osta.“

Uute elamispindade arendusprojektide analüüsi on võimalik tellida portaalist KV.EE rubriigi „Uued projektid“ all olevate projektide tutvustuse lehelt.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 41 000 kuulutuse omanikelt ja maakleritelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja mitme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missiooniks on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Lisainfo

07. augustil ilmus järjekorras neljas KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et kinnisvaraturu tunneli otsas on näha üha enam valgust. See võiks tähendada seda, et peatselt hakkame jõudma kinnisvaraturu stabiliseerumise faasi.

„Täna on endiselt kinnisvaraturgu iseloomustavad näitajad „sügaval punases“, kuid tundub, et allasuunas liikumise kiirus hakkab vaikselt juba vähenema,“ kommenteeris ülevaate koostaja ja Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark.

Positiivsete märkidena kinnisvaraturul tuleb välja tuua jätkuvalt madalal tasemel ning üha allapoole rühkiv euribor, mis on baasiks enamusele eluasemelaenudele. Samuti on turul tunda suvele ebakohast tehingute aktiivsuse tõusu.

Kahtlemata on oluline positiivne Swedbank’i vihje, et nad võiksid kaaluda eluasemelaenu omafinantseeringu määra vähendamist.

„Tahame jätkuvalt olla kvaliteetseim objektiivse turuinfo allikas,“ tõi välja portaali KV.EE juhatuse liige Tarvo Teslon. „Paistab, et see on jälle õnnestunud.“

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade kajastab kinnisvaratrende kõikides suuremates Eesti linnades, sealhulgas Tallinna linnaosades.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehtedel www.kv.ee ja www.adaur.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade
• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5107

Lisainfo

Tunned huvi, mis kinnisvaraturul toimub? Tahaks rohkem teada, kuidas arendusturul läheb? Mis on perspektiivid – kas hinnad jätkavad langust või pöörduvad peatselt tõusule? Kas tehingutemahud on põhja saavutanud?

Kui sellised küsimused panevad südame värisema ega lase öösel hästi magada, siis kutsu Tõnu Toompark ülevaadet andma.

Turuülevaate sihtrühmaks on eelkõige kinnisvaraarendajad, vahendajad, maaklerid, omanikud ja finantseerijad.

Räägin, mis on toimunud ja mis täna turul toimub. Kõige olulisems – miks asjad just nii kulgevad?

Prohvetiks ma ennast ei pea ja “homsed lotonumbrid” on minugi jaoks saladus. Siiski  arvamus tulevikutrendidest kinnisvaraturul on mul olemas ja suudan neid ka põhjendada.

Kontakteeru +372 525 9703 / tonu@adaur.ee ja räägime soovitud ülevaate nüanssidest ja spetsiifikast. Seejärel kooskõlastame hinnapakkumise ning teeme ülevaate ära. Auditooriumi suurus ei ole piiratud.

Täna sai üle pika aja uuendatud monitooritavate projektide nimekirja.

Nimekiri oli küll pikka aega uuendamata, kuid uusi projekte lisandus sinna sellegi poolest. Nii on tänase seisusga vaatluse all 373 elamispindade arendusprojekti ühtekokku 11 378 korteriga.

Segaduste vältimiseks peab siinkohal ära mainima, et vaatluse all olevate projektide ja korterite number ei tähenda momendil müügisolevat elamispindade mahtu. Osad projektidest on müüdud ning andmebaasi on talletatud info, kuidas ja millal korterid on müüdud.

Endiselt on enam kui tervitatav tagasiside nimekirjast puuduolevate projektide kohta. Samuti selle kohta, kui nimekirjas esineb vigu.

Lõpetuseks olgu märgitud, et vaatamata rasketele aegadele kinnisvaraturul olen juba mitme arendaja käest kuulnud, et “Excel’i tabeli viimane rida on roheline”, st paberi peal justkui oleks võimalik kasumlikult elamispindu arendada. Siiski on enamus arendajaid väitmas, et pigem lasevad nad olukorral klaaruda ning niipea arendama veel ei tõtta.

Sellegi poolest tuleb mainida, et igakuiselt on turule tulnud mõni arendusprojekt. Mõni on olnud suurem, mõni väiksem. Eeldatavalt selline uute projektide “juurdetilkumine” jätkub lähitulevikuski.