Makromajanduse üldised trendid

Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid üldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse näol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspäraselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist võis täheldada ka SKP languse aeglustumist, mil see jõudis mullusega võrreldes 15,6% piirile. Aasta neljandas kvartalis oli SKP languseks 9,4% ning aasta keskmiseks languseks võrreldes 2008. aastaga oli 14%, vastates seega Eesti Panga sügisel avaldatud majandusprognoosile.

Tarbijahinnaindeks tõusis Statistikaameti andmetel detsembris 0,1% võrreldes novembriga ning langes 1,7% võrreldes 2008. aasta detsembriga. Novembris 2009 täitis Eesti ka Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Eesti Panga hinnangul täidab Eesti kevadel toimuva korralise hindamise ajal kõik Maastrichti kriteeriumid, mis tähendab, et euro-ootus võib endaga kaasa tuua kinnisvaraturu mõningase elavnemise.

Kuigi baasintressimäärad olid 2009. aasta lõpuks madalad, lükkasid ettevõtted ja eraisikud investeerimis- ja tarbimisotsuseid edasi. Kuna sise- ja välismaine nõudlus oli madal, kasutasid majapidamised ja ettevõtted eelkõige sisemisi reserve, piirasid tarbimist ning olid investeerimisotsustega ettevaatlikud. Hoolimata sellest säilis turul konkurentsivõimelisus ning võrreldes aasta esimese poolega võis märgata stabiliseerumist ka finantssektoris.

Lühiülevaade kinnisvaraturust 2009. aastal

2009. aastal teostati 26 464 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on ligikaudu 23% madalam võrreldes aastaga 2008. Tugevat langustrendi võis täheldada ka hindade puhul: kui 2008. aastal oli keskmiseks ostu-müügitehingu maksumuseks 988 000 krooni, siis 2009. aastal oli sama näitaja 681 000 krooni. Hinnad langesid niisiis ligi 31%, jõudes samasse hinnaklassi 2004. aasta keskmiste müügihindadega.

Tehingud elamispindadega ning keskmised hinnad

Korteriomanditega teostati 2009. aastal kümnes Eesti suuremas linnas Maa-ameti detsembrikuu andmetel kokku 6411 ostu-müügitehingut. Neist suurem osa leidis aset Tallinnas, kus tehti 4384 tehingut, mis on 34% vähem kui aastal 2008. Tallinnale järgnesid Tartu 768 tehingu ja 47%-lise langusega ning Narva 424 tehingu ja 19%-lise langusega. Enim langes korteritehingute arv Paides ja Viljandis, vastavalt 74% ja 54%. Kõrgeimad keskmised ruutmeetrihinnad olid ootuspäraselt Tallinnas ja Tartus, kus keskmised hinnad olid vastavalt 13 622 EEK/m² ja 11 667 EEK/m², hinnalangus võrreldes aastaga 2008. oli vastavalt 37% ja 33%. Enim odavnesid korterid Narvas ja Paides, kus keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli vastavalt 4969 EEK ja 4804 EEK, langus võrreldes aastaga 2008 oli antud linnades vastavalt 53% ja 46%.

Eramutega teostati üheksas maakonnas eelmise aasta 11 kuu jooksul 1779 ostu-müügitehingut, suurem osa neist leidis aset Harjumaal. Hoonestatud elamumaadega teostatud tehingute keskmised hinnad langesid Harjumaal 2009. aasta jooksul märgatavalt. Kui aasta esimeses kvartalis oli keskmiseks tehinguhinnaks 2,36 mln krooni, siis teises kvartalis oli see näitaja 1,75 mln krooni ja kolmandas 1,43 mln krooni. Keskmiseks languseks võrreldes 2008. aastaga oli 27%.

Harjumaal võis aasta teises pooles täheldada korteritehingute arvu püsivat tõusu. 2009. aasta kolmandas kvartalis tehti Harjumaal 1630 ostu-müügitehingut, mis on 53% rohkem kui esimeses kvartalis, ent 20% vähem kui samas kvartalis aasta varem. Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 690 000 krooni, mis on 25% vähem kui esimeses kvartalis. Tehingute arv jõudis 2008. aasta tasemele, ent hinnad langesid samale tasemele, mis 2005. aastal. Sama trendi võis märgata Tallinna linnas, kus tehingute arv tõusis, ent hinnad langesid ligi 25%. Hinnad langesid eelkõige järelturu ja kehvema kvaliteediga korteritel. Uutel korteritel võis täheldada aasta viimases kvartalis hinnalanguse peatumist.

Kuna viimase aasta jooksul pole Tallinnasse uusi kortereid praktiliselt juurde ehitatud ja enne 2010. aasta lõppu pole elamuturule ka midagi lisandumas, siis on paremad pinnad juba müüdud ja uued korterid muutumas defitsiidiks. See aga tähendab, et uute elamispindade puhul pole enam vaja hindasid langetada, pigem võivad need hakata hoopis tasapisi kerkima.

Tartumaal oli languses nii korteritehingute arv kui ka keskmine ruutmeetrihind. Aasta jooksul sõlmiti 772 ostu-müügitehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 11 660 krooni, võrreldes 2008. aastaga on tehingute arv langenud 45% ning hind 33%.

Pärnumaal võis täheldada sarnast trendi Tartumaaga. Ostu-müügitehinguid teostati varasemast vähem, müügiperioodid pikenesid ning müügis olevate korterite hulk suurenes. Korterite tehinguhinnad on võrreldes eelneva aastaga langenud kuni 50%

Viljandimaal langesid korterite hinnad võrreldes aasta algusega 10-20%. Rohkem langesid halvemas seisukorras olevate korterite hinnad, kuna pakkumiste rohkuse tõttu on nõudlus nende järele vähenenud. Renoveeritud korterite hinnad langesid vähem. Enim oli nõudlust korterite järele hinnavahemikus 5000-7000 EEK/m².

Läänemaal oli hinnalangus ca 15%. Võrreldes esimese kvartaliga tõusis kolmandas kvartalis tehingute arv 13-lt 27-le. Võrreldes 2008. aastaga oli müügiperiood oluliselt pikenenud.

Virumaal I ja II kvartalis toimus võrdlemisi suur hinna langus ning huvi kinnisvaratehingute vastu oli madal, nappis investeeringuid. Eriti drastiline oli olukord Ida-Virumaal, kus paljud tehingus jäid ostjate likviidsus probleemide tõttu sooritamata. Aasta teisel poolel hinnalangus aeglustus ja piirkonniti kasvas huvi ka kinnisvaratehingute vastu.

Teisi maakondi iseloomustas eelkõige suhteliselt madal tehingute arv, müügiperioodi tuntuv pikenemine ning jätkuv hindade langus.

Järeldused 2009. aastal valitsenud trendidest ja väljavaated käesolevaks aastaks

Kuna korteriomandite tehingute arv on viimased kolm kvartalit olnud tõusuteel, võib sellest välja lugeda lootust elamispindade turu aktiveerumisele. Kuigi inimeste finantsvõimalused on piiratumad kui varem, eelkõige palkade kärpimisest tingituna, on ka hinnad muutunud varasemast märksa taskukohasemaks. Seetõttu võib 2010. aastaks prognoosida elamispindade turu stabiliseerumist mõõdukas tempos ning väljumist nn kriisi mentaliteedist, et „kõik läheb veelgi odavamaks ja ootame veel“. Just praegu on parim aeg püsiväärtusliku kinnisvara soetamiseks!

Varasemaga võrreldes on kinnisvara ostja muutunud teadlikumaks. Majanduslangus on kinnisvaraturgu oluliselt puhastanud. Inimesed loevad rohkem raha ja tahavad selle eest saada kvaliteetset kaupa. Odavate „papist paleede“ aeg on läbi. Asukohale lisaks mängivad uute objektide puhul järjest enam rolli madalad haldus- ja küttekulud, energiasäästlikus ja kinnisvarafirmade ning arendajate poolt pakutavad garantiid.

Tänane euribori tase on laenuvõtjale väga soodne ja pankade soov taas laenu anda tõusnud, küll aga on pangad oma riskimarginaale tõstnud. Kuna hoiuste intressid on viimase poole aasta jooksul tublisti langenud, siis pole raha kogumine pangaarvele enam kuigi atraktiivne, investeerimine kinnisvarasse on märksa tulutoovam.

Artikli autor on Mart Saa, Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige

Ilmunud on Goodson & Red ja Tõnu Toomparki koostöös valminud Tallinna kesklinna kinnisvaraturu ülevaade.

Ülevaade keskendub eelkõige Tallinna kesklinna üüriturule.

Ülevaade tõdeb, et raskused majanduselus on vähendanud kinnisvara ostu-müügitehingute hulka ning karmistunud laenutingimused on suunanud hulga kliente üüriturule. Üha enam inimesi mõistab, et hinnatõusude ja -languste riskide maandamiseks on üürikorter väga sobilik variant ning et kodu ei pea kindlasti ise omama.

Üüripakkumiste hulk on vaikselt vähenemas, kuid see võib olla vaikus enne tormi. Põhja jõudnud ostu-müügihinnad on aktiveerinud kinnisvarainvestoreid, kes plaanivad eeloleva hinnatõusu ootuses elamispindadesse investeerida. See võib pakkumist suurendada nii üksikpakkumiste, kui ka kogu arendusprojekti üüriturule ilmumise läbi.

Pidurduva langusega üürikorterite pakkumishinnad ja aktiivne turg annavad tunnustust, et lisaks ostu-müügihindadele võime rääkida ka üürihindade põhja saavutamisest. Üha enam kortereid on võimalik üürile anda pakkumishinnaga, st hinda alla kauplemata. Üha enamatele üürikorteritele on mitu soovijat.

Korterite väljaüürimise kasumlikkus jääb endiselt toetuma eelkõige ootusele, et väljaüüritava korter väärtus kasvab. Väljaüürimisest tulenev rahavoog on täiendav ressurss, mis peab aitama katta jooksvad kulud.

Eestit kui investeerimiskeskkonda on oluliselt mõjutamas euroga liitumise palavik. Senised signaalid on selles osas positiivsed, mis lubavad, et uuest 2011. aastast tõepoolest euro Eestis käibele tuleb. Senised signaalib lubavad ka seda, et euro vahetuskursiks tuleb seni fikseerituna püsinud 15,6466 krooni. Siiski peab arvestama, et Eesti euroga liitumine ja liitumiskurss saavad selgeks 2009. aasta keskel.

Ülevaade on võimalik alla laadida:
100223_turuylevaade_tallinna-kinnisvara-q1-2010_web190210.pdf

Alates 19. jaanuarist alustas Rime Kinnisvara Pärnus Suur-Jõekalda 2 arendusprojekti allesjäänud korterite müüki. Pärnu kesklinnas jõe kaldal paikneva uusarenduse kolmest majast on tänaseks valmis kaks ning müügis kokku 73 lõppviimistlusega korterit.

Rime Kinnisvara Lääne-Eesti esinduse juhi Margit Rannamäe sõnul algab projekti müük sobival ajal. “Oleme lõpetamas Paju tn 5 arendusprojekti müüki, kus 36 korterist on tänaseks alles vaid üks ning saame nüüdsest keskenduda Pärnu suurima korterite arendusprojekti müügile. Usume, et Pärnu kinnisvaraturule on sel kevadel jõudmas aktiivsem periood ja tahame selleks valmis olla,” sõnas Margit Rannamäe.

Kortermajad asuvad Pärnu jõe kaldal ja arhitektuurne lahendus võimaldab kõikidel korteritel vaadet jõele või lahele. Korterite hinnad algavad 650 000 kroonist ning ühe- kuni kolmetoaliste korterite suurused jäävad vahemikku 34,4-69,3 m². Kõik müügis olevad korterid on viimistletud.

Hoonete arhitekt: Meeli Truu
Arendaja: Kalda Majad OÜ
Müügikorraldus: Rime Kinnisvara
Täpsem info: www.rime.ee/kalda

Kinnisvaraekspert Tõnu Toomparki hinnangul ei jõua makseraskustesse sattunute majad ja korterid tegelikult reaalse enampakkumiseni, need langevad kinnisvarahaide saagiks, kirjutas ajaleht Pealinn.

«Odavate korterite ja majade kokkuostjad on juba pikemat aega turul. Viimaste kvartalite andmed näitavad, et kinnisvaratehinguid on sõlmitud rohkem, kui pangad on laenu andnud. See tähendab, et odavaid kortereid ostavad inimesed, kellel on palju vaba raha,“ rääkis Toompark.

Eelmisel aastal panid pangad sundmüüki rohkem kui poole tuhande eluasemelaenu tagasimaksetega hätta jäänud pere kodud.

Artikli autor on Maire Kasemaa. Artikkel ilmus 18/01/2010 väljaandes Aripaev.ee.

«Pisaraid sai valatud liitrite kaupa,» ütleb kolme lapsega tallinlanna. Ta on vaid üks sadadest kodulaenu tasumisel hätta jäänud inimestest, kel pole tänaseks enam oma kodu.

«2009. aasta jääb mulle vist elu lõpuni meelde,» ütleb tallinlanna Marie Pealinnale. «See oli lihtsalt niivõrd õudne!» Marie on 31-aastane kolme lapse ema, kes 2008. aasta septembris jäi tööta ja aasta hiljem kaotas ka kodu. Oma uskumatult dramaatilist lugu jutustades ei muutu naine ülemäära tundeliseks, vaid võtab toimunut paratamatusena. Näib, nagu ei suudaks ta ikka veel uskuda, et juhtunud on midagi nii hirmsat.

2007. aastal soetas Marie endale kahetoalise 45 m² suuruse korteri Mustamäel. Hinnaks 990 000 krooni ehk peaaegu miljon. Nagu paljud teised noored, võttis Marie kodu soetamiseks pangast laenu. «Ma ise ka imestasin, kui kergesti nad mulle laenu andsid – sain 8500 krooni palka, aga laenu põhiosa makse 25 aasta peale oli 6000 krooni kuus.» Lisaks muidugi intressid ja kommunaalkulud. Marie elukaaslane oli käendajaks ja aitas ka võlga maksta.

Kodust ilma

Kuni Mariel ja ta elukaaslasel oli tööd, läks võla tagasimaksmine üsna ladusalt. «Kuna tollal võtsid paljud mu tuttavad kodu ostmiseks sarnastel tingimustel laenu, siis tundus olevat totter jätta võimalus kasutamata,» räägib Marie. «Suur soov oli üürikast välja päris oma koju saada.»

Paraku jäi oma kodu nautimise aeg sellel perel lühikeseks. Majanduse jahtudes 2008. aasta sügisel kaotas naine töö ja ka mehe äri hakkas allamäge veerema. «2009. aasta jaanuaris võtsin ennast töötuna arvele, aprillis sain lõplikult aru, et uut töökohta on võimatu leida ja võlga enam tagasi maksta ei suuda,» räägib naine. Ta taotles pangast maksepuhkust, kuid seda talle ei võimaldatud – põhjenduseks asjaolu, et laen veel niivõrd värske. Mõnda aega püüdis naine end kuidagi reel hoida. «Müüsin maha kõik vähegi väärtuslikud asjad, võtsin vana võla katteks uusi laene peale. Pensionärist ema toetas iga kuu 500 või 1000 krooniga…»

Pingutusest ei olnud abi. Ühel päeval teatas Swedbanki laenuhaldur, et korter tuleb sundmüüki panna. Kohtutäituri kulliküünte vahele asi siiski ei jõudnud – Marie otsustas ise korteri maha müüa, lootes saada parema hinna kui kohtutäitur. «Arvestades, et kinnisvarahinnad olid vahepeal kõvasti langenud, küsisin korteri eest 425 000 krooni ehk ostuhinnast enam kui poole vähem. Seda hinda ma ei saanud.» Marie kodu läks müüki 310 000-ga, pank sai 280 000. «Võib-olla oleksin ka rohkem saanud, aga sel perioodil olin nagu vati sees ja ei saanud isegi aru, mis toimub – tahtsin ainult kõigega võimalikult kiiresti ühele poole saada.» Kuigi praegu räägib Marie oma lugu üsna emotsioonitult, tunnistab ta, et möödunud aasta lõpus sai pisaraid valatud liitrite kaupa. «Igasugu mõtteid käis peast läbi,» nendib ta ebamääraselt, «aga siis mõtlesin, mis lastest saab…»

Võlg kogu eluks

Oma kodu soetamise tehingust väljus Marie vaesemana ja kodutumana kui kunagi varem – tal ei ole elukohta, tal pole tööd, küll aga on üleval üüratu laenuvõlg pangale – 690 000 krooni – ja veel vähemalt 100 000 eest väikelaenuvõlgu. Ja loomulikult külmutatud pangaarved. «Pangast öeldi, et võla tagasimaksmiseks pean tasuma 20 aasta jooksul 5000 krooni kuus, aga praegu küll ei koida, kust ma sellise raha peaks leidma.»

Võimalus selles elus endale ja oma lastele päriskodu soetada on peaaegu null.

Marie juhtumiga tegelev sotsiaaltöötaja ning võlanõustaja Katri Heinjärv nendib, et ilmselt jääb Marie eluaegseks pangavõlglaseks. «Või kui ta peaks ka otsustama eraisiku pankroti kasuks ja taotlema võlgadest vabastamist, siis tähendaks see mitmete aastate pikkust elamist vaid miinimumpalgaga,» selgitab Heinjärv. «Juba kohtumenetluskulud lähevad praeguse seaduse järgi maksma 20–30 000. Lisaks peab inimene selleks, et eraisiku pankrotti taotleda, käima tööl.»

Võlgadest vabastamise menetlus kestab praeguse pankrotiseaduse järgi (õige pea peaks seadus küll leebemaks muudetama – toim) tervelt viis aastat ning selle vältel tuleb võlgnikul loovutada esimesel aastal võlausaldajatele 100%, järgmisel 85%, ülejärgmisel 80% ja edaspidi 75% oma sissetulekutest.

Uus algus sotsiaalmajutuses

Muust varast on võlgnik selleks ajaks ilma jäänud, sest see on pankrotimenetluses menetluskulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks maha müüdud. Seega peab võlgnik pankroti ning sellele järgneva võlgadest vabastamise menetluse jooksul kokku umbes kaheksa aasta jooksul ära elama üsna olematutest summadest. Marie puhul, kuna ta on kolme lapse ema, näeb seadus siiski ette kindla summa, mis perele kätte peab jääma. Ning siis, pärast pikki vintsutusaastaid võib kohus vabastada ta võlgade tasumisest, mida pankrotimenetluse ning võlgadest vabastamise menetluse käigus ei ole jõutud ära maksta.

Marie on enda sõnul kõik see aeg, mis ta on tööta olnud, aktiivselt uut kohta otsinud ja pakkide viisi CV-sid välja saatnud. «Olen saanud vastuseid küll ja mõned on ka intervjuule kutsunud, aga kui tuleb jutuks, et kasvatan kolme last, selgub, kuigi mitte otse näkku öelduna, et ma ikkagi ei sobi sellele tööle.» Nüüd on naine targu oma CV-st märke «kolm last» maha võtnud.

Praegu elab Marie välismaal töötava sõbra korteris Õismäel. Aga see on ainult ajutine lahendus. Maale ema juurde kolimisest ta ei mõtle. «Seal, 200 kilomeetri kaugusel Tallinnast, ei ole mul mingitki väljavaadet tööd leida,» arvab ta. «Pealegi on lastel siin oma sõpruskond välja kujunenud ja ka nende pärast ei tahaks Tallinnast ära minna.»

Endise korteriomanikuna ei saa Marie kohe taotleda kohta munitsipaalkorteris. «Selleks peab ta läbima teatud etapid,» märgib Heinjärv. «Elama mõnda aega – aasta-poolteist – sotsiaalmajutusüksuses ja alles siis võib linnakorteri saamiseks taotluse esitada.» Privaatsusega harjunud inimesele on sotsiaalmajutusüksuse kärarikkasse keskkonda kolimine üsna raske. Ja kindlasti ei täida see perele kodu aset – ema kolme pojaga peab hakkama elama ühes toas ning jagama kööginurka ning tualetti teiste majutusüksuse elanikega. «Tunnen laste pärast muret,» tunnistab Marie. «Koolis tehakse väga vahet, kellel mis marki telefon on, kes kus elab, kelle ema käib jala ja kes sõidab autoga…» Elamine sotsiaalmajutusüksuses ei ole midagi sellist, millega teismeline võiks sõprade ees uhkustada.

«Vahel mõtlen, et miks ometi see kõik just minuga juhtub – ma olen ju olnud korralik kodanik ja teinud enda arvates kõik õigesti, miks siis mind karistatakse,» arutleb Marie. «Aga lubasin uueks aastaks, et ei lase pead norgu ja võitlen edasi!»

Riigi suhtumine on liialt jäik

Heinjärve sõnul ei ole Marie juhtum sugugi ainuke omataoline. «Mustamäe linnaosas on meil arvel 10-12 sellist peret, kes laenuvõlgade tõttu kodu kaotanud ja nüüd linnalt elamispinda taotlevad. Riigi jäik suhtumine raskustesse sattunud inimestesse teeb nõutuks. Võtame näiteks juhtumi, kus kodulaenuga noore pere mõlemad täiskasvanud kaotavad töö – sissetulekut neil ei ole, aga laen tahab maksmist. Nii mõnelgi juhul on nende vanemad nõus lapsi toetama ja mõnda aega pangale ise laenuosa tagasi maksma. Aga elamiseks – toidu ostmiseks, kommunaalkulude maksmiseks – perel ikkagi raha pole. Loogiline oleks, et selline pere võiks taotleda toimetulekutoetust, et neile oleks tagatud minimaalnegi elamisraha, aga riik seda ei võimalda, sest vanemate osa laenu maksmisel käsitletakse tuluna.»

Heinjärve meelest tuleks toimetulekutoetuse kord paindlikumaks muuta, et need noored pered, kellel on peagi lootust endale uus töökoht leida, ei peaks ajutiste raskuste pärast oma kodust loobuma ja kolima linna sotsiaalmajutusüksusesse. «Riik tekitab praeguse poliitikaga kunstlikult kodutust,» leiab ta.

Uus kodutute laine?

Tallinna sotsiaaltöö keskuse direktor Kersti Põldemaa usub, et elanikkonna vaesema kihi jaoks on päris põhja alles oodata. «Tuleb uus kodutute laine,» ütleb Põldemaa. «Töötukassa väitel saabub kevadel see aeg, kus paljudel töötuks jäänutel lõpevad koondamisrahad ning töötukassa makstavad hüvitised-toetused, mille abil nad siiani oma kommunaalmaksud tasutud said.»

Põldemaa muret jagab võlanõustaja Terje Lääts: «Kui seni on ots otsaga kokku tuldud ja vanade võlgade tasumiseks uusi laenukesi peale võetud, siis nüüd inimesed enam nii lihtsalt läbi ei saa, sest laenud kuhjuvad.» Ja mingil hetkel võib inimene leida end olukorras, kus tema sissetulekud on kohtutäituri poolt arestitud, ja kui ka pangakontolt enam midagi välja pigistada pole, aga võlad jätkuvalt tasumata, võib juhtuda, et lõpuks pannakse kodu haamri alla.

Põldemaa sõnul on aeg, kui kodutusega silmitsi seisab hirmuäratavalt suur hulk peresid, juba ukse ees. Väljapääsu ei näi olevat, sest rahakott on praegu õhuke ka riigil ja kohalikel omavalitsustel, nii et lisatoetusi või suuri abiprogramme ei ole ilmselt oodata ka neilt. «Aga seda teemat peab arutama, mingigi diskussioon tuleks püsti panna,» mainib Põldemaa murelikult. Tema sõnul on ühiskonnale kaduma läinud maksumaksja ülalpidamine riigile suurem väljaminek, kui tema hädas toetamine.

Tallinn on viimased seitse aastat ainukese omavalitsusena ehitanud munitsipaalkortereid, ent Eesti riik erinevalt muust Euroopast avalikku elamufondi ehitamist ei rahasta. Pigem on valitsus munitsipaalelamute ehitamist pidevalt kritiseerinud.

«Eluaseme kättesaadavust ei ole võimalik tagada, kui pole efektiivselt toimivat (sotsiaal) üürisektorit,» sedastas uurija Anneli Kährik elamupoliitika alase uuringu kokkuvõttes mõned aastad tagasi. «Pole reaalne ega otstarbekas, et kõik inimesed soetaksid endale kuuluva eluaseme.»

Samuti nenditi uuringukeskuse Praxise tehtud eluasemepoliitika uuringus, et Eestis tuleks välja töötada eluasemepoliitika meetmete riiklik terviklik süsteem, mis senini puudub.

Analüüsi kohaselt pole Eesti riik elamupoliitikat sisuliselt arendanud, avalikule sektorile kuulub meil vaid 4% elamufondist, mujal kuni kolmandik.

«Eesti eristub oma senise elamupoliitika strateegiaga isegi teistest Euroopa üleminekuriikidest,» ütles Kährik. «Teistes Ida-Euroopa riikides tehtud uuring näitas, et kõigis maades peale Eesti on kohaliku tasandi poliitika põhieesmärgiks parandada eluaseme kättesaadavust väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondadele või noortele peredele. Eestis on see eesmärk olnud pea tähtsusetu.»

Ekspert: sundmüügis kodud langevad kinnisvarahaide saagiks

Eelmisel aastal panid pangad sundmüüki rohkem kui poole tuhande eluasemelaenu tagasimaksetega hätta jäänud pere kodud.

Arvestades seda, et aastas tehakse Eestis umbkaudu 10 000 maja- või korteriostu, on sundmüüki pandud eluasemete arv ehmatavalt suur, sest see tähendab kodu kaotust tuhandetele inimestele.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toomparki (pildil) hinnangul langevad sundmüüki pandud kodud peamiselt kinnisvarahaide saagiks. Sealjuures müüakse majad ja korterid mitmeid kordi alla selle hinna, mille eest nüüd suurtesse makseraskustesse sattunud inimesed need omal ajal ostsid. Üldjuhul tähendab sundmüük, et hättasattunu jääb kodust ilma, kuid ei pääse ka võlgadest panga ees.

Toomparki sõnul on selle probleemi üheks põhjuseks see, et tegelikult ei jõua need kodud reaalse enampakkumiseni. «Kohtutäiturid avaldavad müügipakkumistes vaid eluaset puudutava registriosa. Enamus inimesi ei saa aga sellistest kuulutustest aru, see on nende jaoks nagu hiina keel,» rääkis Toompark. «Kuulutuste juures pole fotosid ega plaane. Vesi on sogane ja meeldib ainult kitsale kihile, kes soovib odavat vara kokku osta.»

Kinnisvaraeksperdi sõnul takistab sisulise enampakkumiseni jõudmist ka kohtutäiturite poolt müügile seatud ajalimiit. «Kaks nädalat pole mõistlik piir, selle ajaga ei saa lihtne inimene pangast laenugi,» mainis Toompark. «Odavate korterite ja majade kokkuostjad on juba pikemat aega turul. Viimaste kvartalite andmed näitavad, et kinnisvaratehinguid on sõlmitud rohkem, kui pangad on laenu andnud. See tähendab, et odavaid kortereid ostavad inimesed, kellel on palju vaba raha. Vähemalt 2007. aastast, kui mitte kauemgi pangad spekulatiivseteks ostudeks eluasemelaenu ei anna. Kui ikka laenutaotlejal on kodu olemas, siis võetakse uue maja või korteri ostmist kui äri ja antakse laenu eluasemelaenust kõrgema intressiga.»

15 000 peret võib sattuda nö kuuse alla

Sel aastal võib ligi kümnendik kodulaenu võtnud peredest jääda tagasimaksetega hätta, enam kui kahel kolmandikul neist on lapsed.

Hättasattujaid võib olla isegi rohkem, kui majanduslangusele piiri ei panda. Ja kui majanduslangus pidurdubki, võib tööpuudus vaatamata sellele olla kõrge veel pikka aega.

Kodulaenu on võtnud Eestis 150 000 inimest-peret ning kokku on laenatud 97 miljardit krooni – ligikaudu Eesti riigi eelarve suurune summa.

• Praeguseks on sundmüügis umbes 600 kinnisvaraobjekti ja pankrotihaldur Tiina Mitt ennustab, et kevadel läheb suuremaks inimeste väljatõstmiseks, sest pangad ootavad kevadel kinnisvarahindade tõusu, et paremat raha saada. Kuid mitte kõik kinnisvaraeksperdid ei looda kevadisele hinnatõusule. Samas – euribor, mis praegu oma rekordmadala tasemega kodulaenajate kasuks töötab, nii madalaks ei jää, tekitades omakorda raskusi juurde.

• Head ajad majanduses langesid kokku ajaga, kui käis pankade omavaheline võitlus turu pärast, ning laenu mitte ei antud, vaid lausa suruti peale. Nüüd on sajad kodud haamri all ja pankade laenu andev käsi ei ole enam nii helde, muutes kinnisvaraturu veel seisvamaks. Kui Ameerikas võib inimene panna koduvõtmed ümbrikku ja saata need pangale jingle-mail’iga ehk siis kõliseva kirjana, mis on märgiks, et nüüd tuleb pangal oma võetud riskiga hakkama saada, sest see on finantsasutuse kohus, siis Eestis jääb kogu laenamise riski valu ja võlu laenuvõtja kraesse. Olgugi et just rahandusasutuses on tohutult palju rohkem kompetentsi nii majanduse kui rahamaailma riskide hindamiseks.

• Laenubuumi ajal ei teinud valitsus midagi selle piiramiseks, pigem vastupidi. Näiteks 2003. aastal vabastati kodu soetamiseks võetud laenuintressid tulumaksust, et soodustada kodu omamist. Nüüd, kui inimestel on niigi raske, tuli minister Jürgen Ligi välja ettepanekuga kaotada kodulaenu intresside maksusoodustus. Ja mitte ainult tulevastel laenajatel, jutt on käinud ka seadusandliku pügala tagasiulatuvast jõust.

• Keskerakond on teinud valitsusele ettepaneku, et pangalaen loetaks kustutatuks, kui pangale on tagasi antud laenu eest ostetud kinnisvara. Peaminister Andrus Ansipi meelest aga ei tohi pankureid ja investoreid üllatada poole protsessi peal sellega, et reegleid kardinaalselt muudetaks. Tema sõnul olevat see investorite petmine, mis kindlasti ei iseloomustaks Eestit kui ettevõtjasõbralikku riiki.

• Euroopa Komisjoni hinnangul on valitsused ja parlamendid kohustatud majanduslangust pehmendama ning valima sobivad meetmed majandussurutisest välja tulemiseks. Juba on lasknud päästeplaani käiku Suurbritannia valitsus, millega töö kaotanud võivad taotleda riigilt abi kodulaenu tagasimaksmiseks. Selle kohaselt katab riik kuni 200 000 naela ehk siis üle 3 miljoni krooni suuruse laenu intressimaksed, kui selle võtnu on kaotanud töö.

Artikli autor on Sirje Rattus. Artikkel ilmus 18/01/2010 väljaandes Pealinn.

Eesootav 2010. aasta saab suure tõenäosusega olema aasta, mil elamispindade turg klaarub buumi tipust ja kriisi põhjast tingitud rasketest vaevustest. Usutavasti on 2010. aasta lõpuks kinnisvaraturg leidnud selge ja laialt aktsepteeritud liikumissihi, mis annab turuosalistele kindlust edasiste tegevuste planeerimisel.

Võimalus väikepankadele

Murranguline aeg sogab vett ja annab võimaluse kohalikul turul tegutsevatele väiksema turuosaga pankadele turuosa suurematelt juurde võita.

Tänase seisuga on pangad andnud välja sõnumeid, et laenuturgu võiks taas pisut liberaalsemaks muuta. Langevad laenujäägid ja -käibed veel siiski paraku tegudega neid sõnu veel ei kinnita.

Tõusev elamispindade ja korteriomanditehingute arv kinnitab, et nõudlus elamispindade järele on täiesti olemas. Seega on turul olemas ka laenu sooviv klient.

Lisandub hulgaliselt uusi arendusprojekte

Suuremad arendajad on juba jooksva 2009. aasta jooksul väljalubanud järgmisel aastal mitmeid uusi projekte valmis saada. Parimad on neid sõnu ka tegudega kinnitama asunud ehk piltlikult öeldes labida mulda löönud.

Finantsiliselt võimekamad kinnisvaraarendajad on kogu masu-aja tegelenudki uute arendusprojektide ettevalmistamisega. See tähendab, et juba täna on paisu taga ootamas tuhanded ja tuhanded ruutmeetrid uut elamispinda.

Paisu saab vallandada pankadepoolne arendustegevuse finantseerimine.

Paradoksaalne on asjaolu, et seni, kuni kohalikul turul tegutsevad pangad kaugel mere taga asuvate omanike juhistest lähtuvalt arendustegevust ei finantseeri, saavad startimisel konkurentsieelise välisomanduses olevad ja suurkontsernidesse kuuluvad kinnisvaraarendajad.

Sellistel ettevõtetel on võimalus kiirelt kontsernisiseseid finantsressursse kaasata ja tegutsema hakata. Samas kui kohalikud arendajad peavad käsi pikalt ees pankade ukselt uksele raha nurumas käima.

Arendajad muutuvad ehitajast turundajaks

Algav aasta toob loodetavasti muudatusi ka arendajate senisesse iseloomu. Kui endistel headeks aegadeks nimetatud aastatel oli eduka arendustegevuse oluliseks konkurentsieeliseks ehitustööde korraldamise võimekus, siis nüüd nihkub raskuspunkt turunduse poolele.

(Täpsustuseks olgu öeldud, et turundus ei ole reklaamimine. Turundus on märksa laiem mõiste, kuid lühidalt võime öelda, et turundus on tarbijate vajaduste rahuldamine.)

Kinnisvaraarenduse turunduse suunas liikumine tähendab, et hoolikalt tuleb läbi viia kliendiuuringud, et mõista, millised on rahuldamata klientide segmendid. Avastama peab, milline on see kaup, mille üle tarbija rõõmustab. Lahendama peab, kuidas leida ostja.

Alles selle järel muutub oluliseks, kes kaevab vundamendiaugu ja kes pahteldab seinad.

Arendaja kvaliteet on uus mõiste

Eelnevaga haakub mõiste „arendaja kvaliteet“. See tähendab kinnisvaraarendaja võimekust arendusprojekt edukalt selle algusest lõpuni viia. Seda alates arendatava kinnistu soetamisest, projekteerimise ja ehitustöödeni.

Samaväärselt peab arendaja olema võimeline pankrotti minemata müüma loodud elamispindu ilma seejuures olemasolevatele klientidele meelehärmi tekitamata. See meelehärm võiks tekkida näiteks kartusest, et arendajale kuuluvate tühjade müümata korterite võlgade tõttu keeratakse kogu maja vesi või gaas või küte kinni.

Oluline on siin ka arendaja võimekus kõige selle järel läbi viia garantiitööd. Paraku ikka mingid probleemid on ilmnenud, mille likvideerimise kohustus on arendajal.

Nõudlus stabiliseerub

Elamispindade nõudlus 2010. aastal olulisel määral vaevalt tõuseb. Nõudlust on pärssimas kõrge töötusemäär, alanevad sissetulekud ja tarbijate suhteline ebakindlus.

Samas peame arvestama asjaoluga, et elamispindade turuaktiivsus ehk tehingute arv võrreldes olemasoleva elamufondiga on meil täna suhteliselt mõistlikul tasemel. Arvata, et varsti jõuame tagasi 2005.-2006. aasta tehingute arvu tasemele oleks ebamõistlik ja seda loodetavasti ei toimu.

Turu raskuspunkt on kevadel

Võimalik, et talvised kõrgemad eluasemekulud ning lõppevad töötute toetusrahad suruvad nii mõnegi üle võimete laenu võtnud inimese nurka. Selle tulemuseks võib tekkida vajadus eluase realiseerida.

Suurenev surve eluaseme realiseerimise järele tõstab pakkumist ja stabiilse nõudluse korral avaldub automaatselt surve elamispindade hindadele.

Samas ei näita kaks elamispindade langusperioodil olnud talve muust ajast oluliselt kiiremat tehinguhindade langust võrreldes muude aastaaegadega.

2010. aasta elamispindade tehinguhindade osas ei imestaks, kui keskmine tehinguhind oleks 2010. aasta lõpus üsna samal tasemel, kus see on aasta alguses. Samas ei välistaks ka seda, et peamiselt tehingute struktuurist tingituna on aastalõpu keskmine tehinguhind tänasest 10% võrra kõrgemal.

Kokkuvõtteks

Järgmise aasta arengute võtmed on paljuski pankade käes. Pankadest sõltub, kui aktiivselt asuvad nad eraisikuid finantseerima. Vähetähtis pole ka see, kui palju ressursse eraldatakse veel siiani hirmuäratavana tunduvasse kinnisvarasektorisse arendustegevuseks.

Arendajad peavad märksa enam näoga tarbija poole pöörduma, kui seni. Kõike ehitatut kiiresti ära ei rabata. Nüüd muutub oluliseks, et õigesse kohta oleks tehtud õigete inimeste jaoks õige hinnaga õige asi. Tarbijatest möödavaatamine viib kaotuseni.

Igal juhul on tulemas järjekordne huvitav aasta kinnisvaraturul.

Viimased paar kuud on näidanud Tallinna tehinguhindades väikest tõusutrendi, novembris oli kasv 3 protsenti. Kas hinnatõus märgib pöörde algust kinnisvaraturul?

“Tundub küll, et pealinna tehinguhinnad näitavad pööret kinnisvaraturul. Tallinnas tehakse tehinguid üsna aktiivselt ja ka päris kõrgete hindadega,” rääkis Dominic Kinnisvara OÜ omanik ja maakler Riina Juhkam. Tema sõnul madalate hindadega kortereid enam müüki ei tule ning ostma ollakse valmis kallimat vara.

Korterimüügi alustamist lükatakse edasi

Pindi Kinnisvara märgib novembri turuülevaates, et müügipakkumiste arv kahaneb enamikus linnades ning on saavutanud juba 2007. aasta esimese poolaasta taseme. Selle taga näeb büroo omanike otsust vara müügist loobuda: põhjusteks hinnatase, mis ei vasta omaniku ootustele, ja raskused vara müügil, kui laenujääk ületab kiire hinnalanguse tõttu vara väärtust.

“Seda, et pikalt oma vara müünud omanikud korteri müügist ära võtaksid, ma märganud ei ole. Küll aga arvavad uued müügimõtetega inimesed, et müügi algust võiks edasi lükata,” märkis Juhkam.

Äkilist pööret turul tema arvates ei toimu, ent hinnalangust ka kindlasti mitte. “Isiklikult olen seda meelt, et turu põhi on ületatud,” sõnas ta. Ja lisas, et korteriostjatena on aktiivsed noored inimesed, kes kodu soetavad.

Turul on näha juba ka investeerijaid

1Partner Kinnisvara kirjutab oma turuülevaates seevastu, et kinnisvaratehingut võetakse sageli kui võimalikku investeeringut ning loodetakse, et lähiaastatega kinnisvara hinnad uuesti tõusevad. Just pealinna äärepiirkondades ostetakse eelkõige madalate müügihindadega kortereid ja mitte koduks.

“Olemasolevaid andmed vaadates tuleb tõepoolest tõdeda, et hindade põhi korteriomanditurul on möödas. Iseasi, mida toob saabuv talv ning kas kõrged talvised soojaarved panevad masust muserdatud töötuabiraha najal elajad massiliselt kinnisvara turule paiskama,” arutles kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, kes siiski ei usu, et hinnatase oluliselt allapoole kukub.

“Igatahes on langus selgelt peatunud,” kommenteeris Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Mika Sucksdorff. Sesoonsusest tulenevalt on ees kõige vaiksemad kuud kinnisvaraturul ja seega ei saa tema sõnul oodata lähikuudel märkimisväärset hinnatõusu. “Praegu võib aga olla suhteliselt kindel oma ostus, et hind ei kuku,” lisas ta.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on kevadised prognoosid turu stabiliseerumise kohta tõeks osutunud. “Tallinna äärelinna korteriturul on hinnad langenud tasemeni, kus ostjatel on aktiivne ostuhuvi, ning tänu tõusnud tehingunumbritele on kahanenud ka pakkumiste arv,” rääkis Vahter.

Muutused turul on alanud Tallinna äärelinnast

Tallinna äärelinna korteriturg oli 2003. aastal esimene, kus hinnad tõusma hakkasid ning 2007. aastal esimene, kus hinnalangus välja lõi.

1Partner Kinnisvara hindamisgrupi juht Kaur-Kaspar Kulli näeb Tallinna äärelinna elupindade hinnalanguse pidurdumises esimest märki kogu turu stabiliseerumisest.

“Kuigi äärelinna korteriturul on hinnalangus peatumas, oleks ennatlik kogu turu kohta põhjapanevaid järeldusi teha. Kruntide, majade ja äripindade sektoris on põhi veel saavutamata ja langus jätkub,” sõnas Kulli.

Nii Tallinna kesklinna kui äärelinna elamispindade hindadele prognoosib büroo 5-10% hinnalangust järgmise aasta jooksul.

Pank ja ostja julgemad

Raivo Sormunen, Äripäeva analüütik

Minu jaoks on kinnisvarasse investeerimise riskitase tulnud viimaste aastatega võrreldes märkimisväärselt allapoole.

Pärast kolm aastat kestnud üürniku elu soetasin novembri keskpaigas Tallinna piiril elamispinna. Ostu ajendas tegema usk, et enam märkimisväärset elamispindade hinnalangust ei tule. Arvan, et hinnad stabiliseeruvad praeguse taseme juures ning näitavad lähiaastatel pigem tagasihoidlikku kasvu.

Euro ootusel hindadele positiivne mõju

Stabiliseerumine toob julgust nii pankadele, arendajatele kui ka neile, kes sarnaselt minuga on kinnisvaraostu aastaid edasi lükanud.

Kinnisvarahindu positiivselt mõjutavaks teguriks pean euro ootust. Usun, et suudame täita Maastrichti kriteeriumid ning ühisraha 2011. aastal kasutusele võtta. Makromajanduse poole pealt ootan, et järgmise aasta SKP muutuse number algab plussmärgiga.

Pangad on üle aastate tulnud välja eluasemelaenu kampaaniatega, laenutingimused on paranenud. Omafinantseeringu nõue on osa objektide puhul kahanenud 10% ning minu teada algab parimate klientide riskimarginaal praegu pankades kõigest 1,5% juures.

Sundmüüke tuleb edaspidigi

On selge, et kui järgmisel kevad-suvel meile eurotee avatakse, kukuvad marginaalid veelgi.

Negatiivselt mõjutab turgu jätkuvalt kõrge tööpuudus ning hapude laenude kasv, mis on toonud ja toob ka edaspidi sundmüüke. Samas arvan, et pangad ei luba perspektiivikal kinnisvaral väga madalale langeda. Seda on näidanud ka probleemse kinnisvara ülevõtmine pankade poolt.

Isiklikult otsisin maja Tallinna piiril ning võin öelda, et pakkumine väga ahvatlev ei olnud. Olin endale seadnud kindla hinnapiiri, millest ma üle ei maksa. Objektidele ma päris 40-50% allahindlussooviga pakkumisi ei teinud, ent tundub, et 20-30% allahindluse küsimine on majade puhul igati mõistlik.

Kommentaar

Rain Rätt, Ober-Hausi Kinnisvara analüütik/hindaja

Välistades tõenäolised tehingud, mis ei vasta vabaturutehingutele, võib väita, et kesklinna korteriturg on stabiliseerunud. Ent lähimate kuude jooksul ei toeta kujunev majandusolukord tervikuna turgu. Kesklinnas on uute buumi ajal valminud korterite pakkumine võrreldes vanemate korteritega oluliselt suurem kui äärelinnas.

Tõenäoliselt alustatakse kesklinnas 2010. a I kvartalis mõne turu nõudlusele vastava arendusprojektiga, kuna ehitushinnad on oluliselt langenud ja mõnedes piirkondades hakkab nõudlus teatud hinnatasemel ületama pakkumist.

Tasub teada

Äärelinna uusarendused läksid hästi kaubaks

* Tallinna äärelinn Turg elavnes uusarenduste sektoris, hästi läksid müügiks 3-4toalised korterid.
* Kinnisvarabuumi tipuga võrreldes on hinnad langenud 50-60%, jäädes vahe-mikku 9 000-13 000 kr/m”
* Huvi on suurim turuhinnast odavamate kiirmüügikorterite vastu.
* Äärelinna turul on toimunud enim tehinguid Lasna- ja Õismäel, Põhja-Tallinna vastu on huvi vähene.
* Üürikortereid on turul palju, omanikud on hakanud üürihindu langetama.

Võrdlus: Pealinnas tõusid hinnad 3,1 protsenti

* Tallinna-sisesed hinnakõikumised novembris (võrreldes okt): kesklinn +14,1 %
* Lasnamäe +4,3 %
* Mustamäe -1,8 %
* Põhja-Tallinn +12,0 %
* Haabersti +5,0 %
* Kristiine -2,4 %
* Pirita -7,8 %
* Nõmme -17,2 %

Korteritehingute arv Tallinnas vähenes oktoobri 550 tehingult novembris 468 tehingule.
Allikas: Pindi Kinnisvara

Artikli autor on Enn Tosso. Artikkel ilmus 14/12/2009 väljaandes Aripaev.ee.

Kinnisvara hinnad ning arendajate entusiasm on lühikese ajaga teinud tõuse ja langusi, ehitusturg on jätkuvalt madalseisus. Veidi üllatavalt on olukord elamuarendusturul paranenud – korterite müügitehingute arv on võrreldes mullusega märkimisväärselt tõusnud, müügisolevate objektide hulk on vähenenud pea poole võrra ja mitmed buumi ajal alustatud projektid tänavuse aasta jooksul müüdud.

Viimastel aastatel kiiresti kasvanud ehitusturg aeglustus 2007. hooajal pöördudes möödunud aasta alguses globaalse majanduskliima halvenedes langusesse. Kuna praegu on ehitusturul ainuke tellija riik, mis ka ise on sunnitud pingelise eelarve tõttu mitmed suuremad investeeringud külmutama, siis tõenäoliselt ehitusturu langus veel jätkub.

Seevastu elamuarendusturg on sedavõrd elavnenud, et hinnalangus on pidurdumas ja tehinguaktiivsus eelmise aastaga võrreldes tõusnud. Kokku on Tallinna korteriturul laos ligi 1500 uut elamispinda, millest aktiivses müügis on 1000-1200 korterit. Valmis ehitatud müümata korterite hulk on jõudsalt vähenenud – viimastel kuudel on olnud esmaringi korterite müügiarv Tallinnas 40-80 ühikut kuus. Kogu müügis olevate korterite hulk Tallinnas on langenud buumiaegselt 9000 korterilt viiele tuhandele.

Nõudlus on peamiselt soodsa hinna, hea asukoha ja usaldusväärse arendaja poolt ehitatud kinnisvara järgi. Selliseid pakkumisi on tegelikult koguhulgas võrdlemisi vähe ja need leiavad sobiva hinna puhul kiiresti ostja. Näiteks kesklinna piirkonda Real Kinnisvara poolt ehitatud Villa Eha korterid müüdi tänavu mõne kuuga.

Samuti on hästi läinud Arco Vara Kodukolde rajooni korterite müük. NCC Ehituse arendatud Tammeõue 12 majast on kümme maja valminud ning välja müüdud, samuti müüdi Vana-Kuuli arenduse korterid tänavu viimaseni läbi. NCC Rabaküla arendusest on kolme kuuga müüdud 30 korterit ning sarnane müügitempo näib jätkuvat.

NCC Ehitus on valmis positiivsete sündmuste arenedes elamuturul alustama Vana Kuuli elamurajoonis viimase 56 korteriga maja ehitamiseks. Merko Ehitus on juba avalikult teavitanud Tallinna kesklinna ja Kristiinesse kahe uue kortermaja rajamise alustamisest.

Veidi on buumiajaga võrreldes muutunud ka keskmise ostja profiil. Praegu on ostjaks lisaks noortele senisest vanemaid peresid, kes vahetavad oma eluaseme kvaliteetsema vastu. Kui paar aastat tagasi kasutati eluaseme soetamiseks enamasti laenuraha, siis tänavune statistika näitab, et pooled ostjatest kasutavad täies ulatuses omafinantseeringut. Kinnisvara soetatakse pigem koduks, mitte spekuleerimise eesmärgil.

Kinnisvara hindade olulisest kasvust on veel vara rääkida. Sekundaarsetes asukohtades ja halva infrastruktuuriga projektide edasine hinnalangus on vältimatu. Kuid ka siis ei jätku ilmselt kõigele ostjaid, sest kliendid on kainenenud ja teevad ratsionaalseid otsuseid, mille puhul on esmane määraja sobiv
asukoht.

Nii ehitajad kui kinnisvaraspetsialistid on ühisel arvamusel, et ehitushindade langus on samuti pidurdumas. Kuna töötasude langus pole kõigele vaatamata siiski peatunud, siis on võimalik edasine ehitushinna langus.

Kuigi praegu on ehitada buumiajaga võrreldes odav, siis suuremas mahus kerkib uusi elamuarendusprojekte müügiks siiski alles siis kui turg on selges tõusutrendis ning tarbijate usaldus on taastunud. Teatud kinnisvara hinnad langevad praegu veelgi, kuid need on peamiselt nn. põllupealsed projektid. Hinnalangust soosib ka tänane majandusseis, mis sunnib eluasemeid ja kinnisvara võlgnevuste pärast müüma. Usaldusväärsete arendajate poolt heades asukohtades ehitatud ning ehitatavate korterite hindades võib nö heade korterite laoseisu vähenemise mõjul eeldada tänasega võrreldes mõningast hinnatrendi muutust tõusu suunas.

Artikli autor Aare Udras on NCC Ehitus ASi arendusdirektor.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) soovib võõrandada  1 552 m² suurust kinnistut Pagari 1, Tallinn. Seoses eelnevate müügiläbirääkimiste nurjumisega kutsume võimalikke uusi ostusoovijaid üles esitama ettepanekuid kinnistu ostmiseks hiljemalt 20.01.2010  kontakteerudes selleks Ülari Mõttus’ega, e-posti teel info@rkas.ee, telefoni teel nr 606 3400 või 515 7933.

Käesolev teade ei ole pakkumus võlaõigusseaduse § 16 tähenduses ning ostuhuvi ülesnäitamisel ei ole RKAS lepingu sõlmimiseks õiguslikult seotud ega selleks kohustatud.< ? 

RKAS võimaldab kõikidel huvitatud isikutel tutvuda müüdava varaga, milleks palume eelnevalt kontaktisikuga aeg kokku leppida.

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja Jõgeva kohtu- ja politseihoone projekteerimise riigihanke. Hanke korraldamise eesmärgiks on leida projekteerija, kes koostaks Jõgeva kohtu- ja politseihoone eelprojekti Suur tn 1 kinnistule  kinnistulehitusloa väljastamist võimaldavas mahus. Töövõttu kuulub nii krundil asuvate/rajatavate ehitiste (hooned ja rajatised) projekteerimine kui ka detailplaneeringuga määratud krundiväliste ehitiste (sh trassid, juurdepääsuteed) projekteerimine. Planeeritava hoone ehitusalune pind on 500 ruutmeetrit ning eeldatav brutopind 2 000 ruutmeetrit.< ?

Riigi Kinnisvara AS projektidirektor Kaupo Pajumäe sõnul ootavad praegu kehvades tingimustes töötavad Jõgeva kohtu ja politseiameti töötajad uut maja ilmselt väga. „Kui peale projekteerimishanget ka ehitushange plaanipäraselt sujub, saame maja valmis juba 2011. aasta sügisel,“ sõnas ta. < ?

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 10. detsember kell 10.00. Projekt peab olema valmis 1. septembriks 2010.

Riigihanke dokumentatsiooniga saate tutvuda Riigihangete registri kodulehel, viitenumber 115528.