Kas sundüürnike probleem hakkab lahenema?
Juunis täitus jälle aasta omandireformi aluste seaduse (ORAS) vastuvõtmisest 1991 tollase ülemnõukogu poolt. Seadusega pandi vara erastamise ja tagastamise korraldamine omavalitsustele. Tiit Ulas, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige, pakub nü
Korteriomaniku ülevaade ühistu tegevusest – reaalsus või utoopia
Kortermaja korteriomanikud on samal ajal nii korteri kui ka maja omanikud. Seega on neil ka õigustatud ootused omada ülevaadet oma maja toimimise kohta. Tavapäraselt antakse omanikele ülevaade kord aastas üldkoosolekul. Sageli on aga erinevas elurütmis toimetavatel inimestel raske ühel ajal ja ühes kohas kokku saada. Sellisel puhul on lahenduseks info jagamine interneti vahendusel.
Väga paljud Eesti inimesed juba kasutavad internetti. Paberkirjade asemel saadetakse elektroonilisi kirju. Arveid makstakse internetipangas või otsekorraldusega. Tuludeklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt. Koolides on kasutusel e-Kool. Teenusepakkujate arved tellitakse e-mailile mitte postkasti. Tihti on just korteriühistu arve viimane, mida pole võimalik e-arveks muuta. Tänaseks on interneti ja uute tehnoloogiliste võimaluste laiem kasutuselevõtt jõudnud ka e-ühistuni.
Üheks lahenduseks, mis annab korteriomanikele võimaluse kasutada e-teeninduse mugavusi korteriühistu asjaajamisel, on kortermajadele mõeldud veebitarkvara korteriyhistu.net. Kuna korteriomanikel tekib ligipääs oma maja andmetele, siis muutub korteriühistu tegevus läbipaistavamaks. Tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste kasutamine võimaldab muuta info liikumise efektiivsemaks ja säästa kulusid.
Korteriyhistu.net on korteriühistu infosüsteem, kus korteriomanikule näidatakse maja kulude jaotamise reegleid ja kulude jaotust nii korterite kui kuude lõikes. Raamatupidamise poolelt saab tutvuda bilansi ja kulude-tulude aruandega. Dokumentidest on ligipääs põhikirjale, protokollidele ja teistele ühistu sisestatud dokumentidele.
Lisaks traditsioonilisele revisjonikomisjoni järelevalvele toimib korteriomanike pideva järelevalve võimalus ennetava meetmena võimalike kuritarvituste ärahoidmisel. Korteriühistu juhtkond peab arvestama, et nende tegevus on avatud ja kõigile näha. Läbipaistev valitsemine välistab vandenõuteooriate tekkimise, sest võimaldab soovijatel rahuldada oma uudishimu. Teiselt poolt võimaldab avatus aga tutvustada korteriomanikele korteriühistu juhtimisega seonduvat.
Veebitarkvara kasutades saab korteriomanik loobuda paberarvest ja muuta arve e-maili aadressi. Samuti saab korteriomanik anda kellelegi teisele nt üürnikule omalt poolt ligipääsu mõõtjate näitude sisestamiseks. Korteriomanik sisestab näidud otse andmebaasi, mille alusel toimub hiljem automaatne kulude jaotamine. See muudab ühelt poolt mugavamaks korteriomaniku, kuid teiselt poolt ka ühistu tegevuse, sest paberil näidukaardi täitmise ja selle postkasti toimetamise kõrval jääb ära ka info hilisem digitaliseerimine ning paberlipikute säilitamine. Loomulikult jääb soovijatele alles ka paberarvele lisatav näidukaart, mis võimaldab näitu ka harjumuspärasel viisil esitada.
Kuigi korteriomanik saab igakuise arve enda e-maili aadressile tellida, säilitatakse arved ka veebikeskkonnas, mis meenutab sideteenuste pakkujate e-teenindusi. Lisaks arvetele tekib ka ülevaade laekumistest ja saldodest. Juhul kui maksmisega on viivitatud, siis on näha ka viiviste arvutuskäik ja tekkinud saldo.
Kokkuvõttes võimaldab korteriyhistu.net korteriomanikel aktiivsemalt nii enda korteri kui ka kogu ühistu kuludel silma peal hoida ja omada ülevaadet majas toimuvast. Küsimuse tekkimisel ei pea kohe telefoni haarama ja ühistu juhile või raamatupidajale helistama. Selle asemel saab oma küsimusele enamikel juhtudel vastuse korteriyhistu.net keskkonnast.
Vasta ka Omanike Keskliidu kodulehel olevale küsitlusele
OMA TUBA, OMA LUBA.
Sõna omand tuleb ju meie keelde sõnast oma. See on asi, mis kuulub mulle ja ma võin sellega teha, mida tahan. Selline omandikäsitlus jääb siiski minevikku, kus maa ja selle osaks olevad sunnismaised talupojad olid valitseja võimu all ning oma valdusi võis jõuga kaitsta. Omand on ka täna Asjaõigusseaduse kohaselt isiku täielik õiguslik võim asja üle, st õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning tõrjuda teiste isikute mõjuavaldusi. Ka põhiseaduse §33 kohaselt on omand puutumatu. See tähendab eelkõige kaitset riigivõimu omavoli eest ja välistab maaomandi tasuta sundvõõrandamise täitevvõimu poolt nagu juhtus 70 aastat tagasi. Omand on ühiskonna alustala, sidusmaterjal ja keskklassi olemuslik tunnus.
Kuid juba sama põhiseaduse §33 sätestab, et omandit võib seadusega kitsendada. Omandikitsendused on tänase omandidefinitsiooni lahutamatu osa. Demokraatlikus riigis saab selliseid piiranguid kehtestada vaid parlament ja mitte vabariigi valitsus või kohaliku omavalitsuse organid. Seetõttu tuleb just kohaliku omavalitsuse kehtestatud igasuguseid kordasid hinnata selle pilguga, kas igasugused piirangud ja koormised, mis omandit puudutavad, ikka piisava seadusliku alusega oleks kaetud. Vajadusel saab lasta omandikitsenduste õiguslikku alust ja nende piirangute proportsionaalsust (kohasust ja mõõdukust) lasta hinnata õiguskantsleril ja kohtul.
Seega elame tegelikult piiratud omandiga õigusruumis. Ja kui seadused tunduvad esmapilgul vastuolulised – ehk üks seadus nagu ülistab omandi vägevust ja teised kehtestavad selle suhtes piirangud, siis tegelikult see nii ei ole. Omandi ulatust tasakaalustatakse avalikes ehk ühiskonna huvides. Omandikitsendused kehtivad omaniku endi suhtes või on need siis teatud õigused, mis seadus annab teistele isikutele sinu omandi suhtes. Omanik on kitsendatud näiteks ehitustegevuses, metsa raiumisel, veekogude kasutamisel, prügi kogumisel jne või on siis pandud omanikule lausa avalik-õiguslikke koormisi nagu lume rookimine kinnistu piires, maamaks jne. Omanik võib olla piiratud ka teiste eraisikute kasuks, olgu selleks naaber või marjule tõttav linnakodanik. Nii peab maaomanik lubama päevaajal oma kinnistul teistel isikutel liikumist ja metsasaaduste korjamist, kui ta ei ole seda selgelt välistanud, taluma naabri juurdepääsu avalikule teele üle oma kinnistu või lubama matkajatel liikumist talle kuuluva veekogu kallasrajal. Sellistest kitsendustest kinnipidamise järgimine on avaliku võimu ülesanne või siis lahendab eraisikute vahelised vaidlused kohus. Ja kohut pole mõtet karta. Sageli küsitakse minult, et miks ei võiks olla ühte ametnikku, kes otsustaks, kuidas ajad on õiged. Mina vastan, et selliseks ametnikuks ongi õigusriigiks kohtunik. Kui neid kõrgeid riigilõive vaid poleks. Seega võib küsimuse püstitada, kas õigusriik on tegelik või näilik, kui kohtule juurdepääs on tegelikult raskendatud.
Kui omandi kasutamiseks puudub piisav õiguslik alus, siis lubab ka tänane Asjaõigusseadus kaitsta oma valdust sissetungija vastu jõuga ületamata seejuures hädakaitse piire. Keskaegne rusikaõigus elab seega modifitseeritud kujul edasi. Omandi ulatus on paika pandud piiridega, kuid vähesed teavad, et omand ulatub ka teatud kõrguse või sügavuseni. Nimelt ulatub omand sambana ülespoole ja allapoole maapinda sellise kõrguseni, kuhu ulatub omaniku huvi oma omandit teostada ja teiste mõjuavaldusi tõrjuda. Omand ulatub ka kinnistul olevatele veekogudele, taimestikule ja teedele. Maavaradele ulatub omaniku omandiõigus vaid osaliselt, kuna riik on suurema osa maavaradest enda omaks tunnistanud ja mis kummaline, sealhulgas ka paekivi! Maaomaniku omad ei ole ka kinnistul asuvad tehnovõrgud ja rajatised ning neid peab ta tasu eest taluma, kui need on seaduslikult rajatud.
Omand ümbritseb meid erineval kujul. Liikuv vara vallasomandina ja liikumatu vara kinnisomandina. Majad ei ole iseseisvad kinnisasjad, vaid maatüki olulised osad ja liiguvad käibes ainult koos maatükkidega. Kui asjal on mitu omanikku, siis ei saa taas omanik oma õigusi täiesti vabalt, teiste huve arvestamata teostada. Selline ühine omand eksisteerib eelkõige kaasomandina, kus pärimise või vara ühise soetamise korral (näiteks vabaabielulised inimesed) määratakse osad omandis sootuks mõtteliste osadena. See kes sellist protsenti kinnistust ja seal olevast eluruumist omab, ei ole tegelikult kunagi tema kasutuses oleva ruumi ainuomanik – tal on kokkuleppeliselt üksnes selle ainukasutusõigus. Kui vara kuulub omanikele mõttelisi osi määratlemata, siis on tegu erilise ühisomandiga. Selline omand eksisteerib reeglina abikaasade vahelistes suhetes. Kohtupraktika on lugenud ka vabaabielulisi suhteid seltsinguks ja seltsingulaste soetatud vara nende ühisvaraks hoolimata asjaolust, et see vara kinnistusraamatus on ühe nn. abikaasa nimel. Abikaasade varasuhted on aktuaalsed, kuna 1.07 jõustub uus perekonnaseadus.
Osa abikaasade varast on nende ühine vara (ühisvara) ja osa varast on igaühe enda oma (lahusvara). Kuna vara kuulub abikaasadele abielu ajal ühiselt, siis ei saa kumbki neist ka oma osa sellest varast üksi müüa, pantida, vahetada jne. Vallasasjade käsutamisel kehtib siiski eeldus, et teine abikaasa on tehingu tegemisega nõus ja seda käibes eraldi ei kontrollita. Samas igasugust vara võib soetada iga abikaasa ka üksinda – ühisomand tekib teisel seaduse alusel automaatselt. Iga abikaasa enda lahusvaraks loetakse seda vara, mis talle kuulus enne abiellumist, mille ta omandas abielu ajal kinkena või pärandina. Lahusvaraks on ka isiklikud tarbeesemed, omandireformi käigus tagastatud vara ja kohustusliku kogumispensioni osakud. Võetud kohustustest (laenudest) on abikaasa enda kohutused need, mis ei ole võetud perekonna huvides. Mõni vara võib olla muutunud abielu käigus ühest varaliigust teiseks. Näiteks juhul, kui abikaasa sai maja kingitusena või pärandina või kuulus see talle juba enne abiellumist, siis juhul, kui maa erastati abielu ajal, muutub kogu kinnisvara ühisvaraks kuna maa on tähtsam.
Jõustuv uus perekonnaseadus toob muudatusi ka lahus- ja ühisvarasuhetesse. Muutub see, et juba abielludes saavad abikaasad valida, millist varareziimi nad enda abielule tahavad kohaldada. Kui nad valikut ei tee, kehtib nende vahel ülalkirjeldatud seadusjärgne ühis- ja lahusvarareziim. Valikusse lisandub lisaks ühis- ja lahusvarareziimile täielikule varalahususele ülemineku võimalus või täiesti uudse varavahekorrana nn tasa-arvestamise süsteem. Viimane tähendab seda, et abikaasade poolt soetatud vara jääb nende lahuvaraks, kuid abielu lõppemisel lahutuse või ka abikaasa surma korral, on teisel abikaasal või tema pärijatel õigus nõuda varade tasaarveldamist ja kompensatsiooni maksmist abikaasa poolt, kelle vara väärtus oli abielu kestel rohkem kasvanud, kui näiteks sellel abikaasal, kes oli lastega kodus. Siiski on vaja ka selle varavahekorra puhul teise abikaasa nõusolekut, kui teine pool võõrandab nende ühist eluaset. Selline varavahekord on väga levinud Mandri-Euroopas, aga ka näiteks Soomes. Valiku erinevate varareziimide vahel saab ka pärast abiellumist teha abieluvaralepingut sõlmides. Sellise lepingu võib (aga ei pea) registreerida ka abieluvararegistris – sel juhul on sellel tähendus ka kolmandate isikute suhtes, kelle on õigus ka registriga tutvuda. Juba sõlmitud abielude puhul varavahekord ei muutu uue seaduse jõustumisega.
Kasuta siis oma omandit mõistusega. Ühe omaniku vabadus lõpeb seal, kus algab teise omaniku õigus oma omandit teostada.
Priidu Pärna
Notar, EOKL juhatuse liige
Kodu kindlustamine ja omavastutus. (1)
Ma olen aastakümneid oma kodu kindlustanud ja veel kunagi pole mulle pakutud sellist kindlustust, kus omavastutus on O. Ma ei tea, miks keegi seda pole teinud ja mis konks selle asjaga on?
Ma arvan, et pole võimalik kokku arvutada summat, mis olen nende aastate jooksul erinevatele kindlustusseltsidele maksnud. Tegelikult polegi see tähtis. Minu jaoks on tähtis olnud see, et kui ikka kahju on kümned tuhanded, siis kindlustus mulle selle hüvitab, sest mul pole kommet pidevalt 50 000 varuks hoida, et äkki juhtub midagi … Olengi ostnud kindlustuseltsilt kindlustunnet…
On olnud ka mõned kahjujuhtumid. Kuna elan kortermajas, siis tavapärased on veekahjud. Kusjuures võin öelda, et meie maja juhtumid on puhtalt inimeste lohakus. Kellelgi on veel nii vana kraanikauss, et ülejooksu polegi ja keegi vahetab suvel radikaid, siis sõidab ise ära ja kui ühistu torudesse vee sisse laseb, ongi uputus käes. Ja vesi oskab endale paneelmajas ka sellise tee leida, et vahepealsed 3 korrust on kuivad ja 4 korrust allpool on loik keset tuba.
Nüüd siis 0-vastutusega kindlustus, mis tundub igati ahvatlev. See on vähemalt üks selgesti mõistetav eelis, sest kodukindlustuse puhul on ju igasugu keerulised nüansid ja tavainimesena oskavad vähesed lugeda läbi kindlustustingimused sõna-sõnalt ja 100% ka aru saada.
Aga sellegipoolest. Muutsin oma kindlustuslepingud just sellepärast, et selline tavaline veekahju (tapeedivahetus, lae värvimine ja hea juhul ainult põrandaliistude vahetus) jääbki 3000 piiresse ja kui kindlustusselts kannab arvele ainult 500 krooni, on kuidagi loll tunne, et maksin ja maksin, kahju on 3500 krooni, aga raha saan 500 krooni. Selle eest ei saa isegi uut tapeeti osta.
Seega soovitan soojalt, sest üks väike veekahju võib ikka tuju täitsa ära võtta ja tuju maksab ka ju midagi…
Kas kõik kokad on ühepikkused?
Töötasapinna kõrgus kipub ikka standardne olema, kuigi me kõik pole ju ühest vormist tulnud…
Pealkirjas esitatud küsimust olen pidanud mitu korda endalt küsima, külastades köögisalonge ja mõõtes töötasapinna kõrgust. Enamasti kipub see jääma 90 cm kanti.
Teema hakkas mind painama ja kannustas uurima, millest see üldlevinud standard üldse tulnud on. Jõudsin seisukohale, et selle väljatöötamisel on arvestatud inimese keskmist pikkust. Müüt räägib veel, et keegi 183 cm pikkune prantsuse arhitekt oli enese kasvu järgi kavandanud kõik n-ö euro-inimese kodu dimensioonid.
Inimesed on paraku eri pikkusega ja selline standard tundub rõhuvalt ülekohtune. Meenutab isegi veidi nõukogude aja kitsaid elamispinnanorme. Nõukogude inimene oli ju ka nagu joonlauaga mõõdetult ühepikkune.
Kas selle üle on mõtet arutleda? Usun, et mitmed lugejad on pidanud pliidi ees küürutama või kikivarvul seisma, ja olen veendunud, et see ei ole kuigi mugav ega ka tervislik. Kas alternatiive oleks? Tegelikult on küll. Tundub, et üks põhjus, miks tööpinna kasutajale mugavast kõrgusest ei räägita, on asjaolu, et see baseerub köögiseadmete moodulitel, ja need on enamasti ühekõrgused.
Aga vähemalt keskmisest kallimate köökide müüjatel on ometi varuks mitu viisi, kuidas kliendile õiget töökõrgust pakkuda. Saksa ja Itaalia tootjatel on sel eesmärgil kaks kuni kolm kapimooduli kõrgust, neli soklikõrgust (7, 10, 15 ja 20 cm) ja veel mitme paksusega töötasapinnad (1, 4 ja isegi 10 cm). Selliste variantide puhul on konsultandil juba rohkem mänguruumi, et kliendi mugavust ja mõistlikku tööpinna kõrgust silmas pidades hea köök planeerida.
Järgmine küsimus: kas kõigi tegevuste jaoks köögis on mugav üks ja seesama kõrgus? Vastus on kindlasti jah ja ei. Väikeses köögis ei ole mõeldav tööpinda mitmele kõrgusele planeerida. Pliidiplaadi kõrgus võiks olla madalamal kui üldine pind, sest siis saab toidu valmimist üle poti serva ilusti jälgida. Kraanikausi võiks kavandada seevastu isegi veidi kõrgemale.
Leidsin hästi vahva tööpinna kõrguse kalkulaatori. Sinna tuleb vaid enda pikkus sisestada ja vastuseks saab kolme kõrguse soovituslikud vahemikud. Samuti saab hinnata, kui palju sahtleid sellise kõrguse juures planeerida. Link on siin: http://noblessa.de/home/en/#/kuechenplanung/arbeitshoehen
Aga kui köögis toimetavad koos korvpallur ja pisike Pöial-Liisi? Eks see ole loomulikult ekstreemjuhtum. Kui köögis toimetavad eri pikkusega inimesed, tuleks ilmselt siiski arvestada nende keskmise pikkusega.
Peale selle on hiljaaegu veel eiratud üht kasulikku põhimõtet: mõistagi on hea paigutada ahjud, nõudepesumasinad, espressomasinad ja mikrolaineahjud silmade kõrgusele, et neid ei peaks käpakil või küürakil kasutama.
Loodan, et tekitasin küsimusi ja huvi köögi mõistlikumaks, mugavamaks ja, kõige tähtsam, tervislikumaks planeerimiseks. Inimene sööb ju iga päev ning kui köök on veidigi ebamugav, kasutame seda vähem, lösutame diivanil või tarbime kiirtoitu. Pigem veedaks tundide kaupa aega köögis ja elaks tervislikult!
Timm Rannu
Noblessa Köögid
Mida vastasid koduomanikud küsitlusele?
Oleme nüüd lõpuks jõudnud läbi vaadata need üle 2000 küsitluse ja alljärgnevalt lühike väljavõtete vormis kokkuvõte.
Tänud kõigile vastajatele ja õnnitleme ka auhinna saajaid veelkordselt. Tänaseks on auhinnad ka kohale jõudnud.
Aga ettepanekuid ja ka kriitikat ootame ikka. Kui tekib mõtteid, siis meiliaadress omanikud@omanikud.ee on alati avatud!
Nüüd siis küsitluse kokkuvõte.
Küsitlus Eesti Omanike Keskliidu liikmele – Kodukaardi omanikule
Kodulehel avalik 20.01.-31.03.2010
1.Kust said infot Eesti Omanike Keskliidu või Kodukaardi kohta?
20 % Eesti Omanike Keskliidu kodulehelt www.omanikud.ee
0,02% Kodukaardi partnerite kodulehelt
65 % E-postituse kaudu, milles kutsuti liituma
13 % Kodukaardi partnerite müügikohas
2.Mis põhjusel liitusid Eesti Omanike Keskliiduga või Kodukaardiga?
32 % Et ostukohtades soodustust saada
10 % Et saada tasuta juriidilist abi
56 % Et tunda end sotsiaalselt aktiivse koduomanikuna
Muu. Mis?
-Et lahendada sotsiaalset ebavõrdsust nii enda kui teiste suhtes
-Kuna helistati personaalselt ja liitumine tundus igati mõistlik.
-Et olla rohkem informeeritum
-Tundus hea mõte olema
-Nii soodustused, kui ühtekuuluvus tunne ja isegi juriidiline abi kulub varsti vist ära.
-Olen tagastatud maja omanik ja lootsin leida probleemidele toetust
-Kuna siin kaitstakse koduomanike huve
-Et ostukohtades soodustusi saada, ja et olla kursis koduomanikke puudutavate teemadega
-Et olla targem elus ja suhtlemises erinevate valdkondadega ja et oleks kust saaks abi ja nõu selleks
-Kaart annab tõelise Eesti Omanike Keskliidu liikme tunde
-Tundus õige asi olema
-Tundus mitmekülgne kaardikasutus.
-Hea näha,et kui jutub mingi mure olema siis pole sellega üksinda.
-Koduomaniku õigusetu seisund elukeskkonna kvaliteeti puudutavate otsuste langetamisel
-Info ühest kohast ja üks sooduskaart paljude erinevate asemel
-Et saada lahti maamaksust
-Häid õpetusi remondi ja ehituse kohta
-Vajalikku infot-mis on tavaliselt väga päevakohane
-Et saada infot kodudega seotud juriidiliste ja muude asjade kohta nt Tallinna vesi asjad
-Tundus mõistlik algatus olevat
-Et olla kursis kodauomanikke puudutavate arengutega ja vajadusel ise aregutes kaasa lüüa.
-Et tunnda end ka eesti elanikuna.
-Saada kaitset ja kaitsta omandit riigi, kodanike ja mittekodanike eest
-Koduomanike hääletus
-Kõik eelnev kokku!
-Et saada häid teadmisi ja ideid
-Et saada kasulikku infot.
-Mitu põhjust oli, kõik need kolm, mis siin valikutena veel kirjas on; soodustus, juriidiline abi, sotsiaalse koduomaniku tunne
-Monopolide ülekohus.
-Koguti allkirju maamaksu tühistamiseks
3.Kodukaardiga soovin soodustusi eelkõige
47 % Ehitusmaterjalidele
15 % Autokütusele
34 % Kodukaupadele
Muud kaubad/teenused. Mis?
-Elu näitab, ette ei tea
-Kodutekstiil
-Kasutan eelkõige raamatupoes
-Kõikidele eespool öeldutele
-Kõik soodustused, mis kodukaart pakub, on teretulnud…
-Oma kodu jaoks on vaja kõiki materjale ja kaupu, isegi kütust
-Koduaiatooted
-Riided, jalanõud
-Kodukaupadele, ehitusmaterjalidele, aiandustoodetele, rõivastele jm.
-Eks kõik need aita natukenegi säästa
-Toidukaubad
-Nii ehitus kui ka kodukaubad.
-Fototeenus, teater, bussi-rongisõit
-Mööbel
-Elektroonika
-Olemasolev valik on väga hea. Rohkem võiks kodukaupadele, tööriistadele (erinevates kauplustes, mitte ainult Stokker)
-Ehitus- kodukaubad-ja autokütus
-Aiandustooted
4.Milliseid kaupu/teenuseid võiks rohkem olla?
28 % Ehitusmaterjale
33 % Majapidamiskaupu
30 % Mööblit, sisustust
Muu
Koolitusi, mootorikütust, ravimeid,koolitusi, lastekaupu, teenustöid, aknad-uksed, olmekaubad, aianduskaubad, kindlustust, küttepuid, reise, lemmikloomakaupu,
Sotsiaalabiteenused finantsraskustesse sattumise korral.
5.Millal viimati kasutasid Kodukaarti?
38 % Jooksval kuul
31 % Pool aastat tagasi
0,05 % Aasta tagasi
Pole kasutanud. Miks?
-Olen sunnitud tööturu puudumise tõttu töötama välismaal ning koduga saan tegeleda harva
-Pole veel oma kodu heaks midagi teinud, kitsas käes!
-Kui tuleb vastav moment, siis kohe
-Minu elukoha lähedal seda kasutada ei saa
-Kui midagi tarvis, pole meeles olnud tutvuda, kust täpselt sel hetkel soodustust saab. Müügikohad ise pole kunagi kodukaarti küsinud ja ka info, et antud kohas kodukaardisoodustus kehtib, pole tavaliselt väljas. Samas pole ka mingeid suuremaid oste teinud, kui ikka mingi suurem asi ees, siis viiks end ka kurssi.
-Mul enamuse poodide kliendikaardid, mis annavad üldiselt suurema soodustuse
-Soodustuse pakkuja pole Tartus esindatud või on konkurentidel parem valik ja suurem soodustus.
-Pole veel saanud kasutada,sest elan Pärnus ja siin on vähe selle kasutus võimalusi.
mehe kliendikaardiga sai suuremat soodustust
-Kauplustes, kus kodukaardi soodustused kehtivad, võiksid olla väljas vastavad viited, kuna kogu kaardisoodustuste pakkujate nimekirja on üsna raske meeles pidada, ning alati ei ole võimalik internetist eelnevalt järgi vaadata
6.Mis on kodukaardi puudused?
51 % Ei mäleta peast kõiki soodustust andvaid ostukohti
15 % Ostukohas ei tule meelde kaarti kasutada
28 % Kodukohas on vähe kohti, kus seda kasutada saab
0,04 % Vähe infot kasutusvõimaluste kohta
Muu. Mis?
-Kauplejatel pole väljas Kodukaardi kleebist, et saab poes soodust
-IT-reklaam kodukaardi soodustuste/sooduskohtade kohta.
-Pole veel puudusi avastanud.
-Pole ostnud midagi sellist, mille ostmisel kaarti oleks saanud kasutada
-Liialt pealinnakeskne- enamus sooduspakkujaid sealt
-1 kord aastas võiks paberkandjal posti teel tulla inf soodustusi andvate ostukohtade kohta
-Mitu puudust- ei mäleta peast kohti ja kodukohas on neid ka vähe, Rakvere Espakis peab “kaklemas” käima, et ostu sooritada ja Kodukaardi soodustust 10% saada ja see on mu kodukohas siis ka üks peamisi, mida tõesti meelsasti kasutaksin.
7.Kodukaardi eripakkumised:
60 % Alati vaatan üle, mida pakutakse
15 % Pole leidnud midagi endale vajalikku
10 % Liiga väike soodustus, et ostma minna
13 % Ei loe neid pakkumisi ja ei ole huvitatud – ostan vastavalt vajadusele ja võimalustele.
Muu
-Kehtib enamasti ainult Tallinnas
-Vaatan üle, aga 5-10% liiga väike ,et kaugemale otsima minna
-Kauplustes,kus kehtib soodustus,võiks olla reklaam üleval
8.E-uudiskiri, mis saadetakse e-posti teel
86 % Loen alati selle läbi
0,08 % Võiks olla täiesti uue sisuga mitte kodulehe www.omanikud.ee kokkuvõte
0,000008 % Ma isegi ei ava seda, sest selliseid kirju tuleb liiga palju
0,02 % Pole kuulnudki, mis see on.
Muu.Mis?
-Tavaliselt loen läbi
-Viskan pilgu peale, et kas midagi huvitavat on
-Loen artiklite pealkirjad läbi ja kui miski seal huvitab, siis loen seda
-Vahel loen
-Vaatan soodustused kiiresti läbi
-Lasen silmad üle
-Pealkirjad vaatan üle ja kui miski teema huvi pakub, siis loean pikemalt
-Vaatan, mind huvitavad artiklid loen läbi
9.Küsi juristilt tasuta
40 % Olen rahul sellise teenusega
0,02 % Vastus võiks tulla kiiremi
15 % Ei kasuta, sest ei taha küsimust esitada e-posti teel
Muu
-Veel pole vaja läinud
-Õnneks pole siiani vajanud antud teenust aga arvan, et see on väga vajalik
-Väga positiivne lahendus. Ei sobinud nn kohaleminekuga väljapakutud lahendus, mis oli Tallinna keskne.
-Ei ole veel põhjust olnud, et seda kasutada. Kuid kui peaks tekima vajadus juriidilist nõu küsida, kasutan kindlasti.
10.Eesti Omanike Keskliit
70 % Hea, et on olemas organisatsioon, kes tegeleb koduomanike probleemidega
26 % Võiks oma tegevust veelgi laiendada (koolitused, kursused, ümarlauad)
0,02 % Ei ole aru saanud, mis on põhitegevus
0,02 % Arvan, et sellist organisatsiooni pole Eestile vaja
Muu
-Liiga Tallinna keskne, elutegevus on paraku säilinud ka muudes Eesti piirkondades
-Pole jõudnud veel süveneda, hea et meelde tuletasite
-Kui peale allkirjade kogumise ka muu tegevus toimiks, oleks Liit kindlasti vajalik.
-Täiega norm.
-Liiga Respublika-keskne,tegevus vaid pealinnas
11.On ehk muid soovitusi ettepanekuid ?!
-Jõudu edaspidiseks!
-Eks alati võiks kana kuldmune muneda, samas ei näe otseselt puudujääke mis nö. kisendaksid.
-Eks neid kysimusi oleks palju ,aga momendil ei tule yhtegi meelde ……
-Eks see organisatsioon on praegu kujunemise järgus ja loodan, et see areng saab olema riigi kui ka kodanike huvides
-Et kohtuda ja koostööd teha korteriühistutega.
-Et ometi oleks ka üks instants, kes aitaks koduomanikku, kellel ainult “tänu” pangaorjusele kodu.
-Et organisatsioon kestaks ikka edasi ja ei muutuks äriliseks ettevõtmiseks
-Hea et sellised tegijad olemas on
-Hea oleks saada ühtset sooduspakkumiste teadet iga kuulisel uudislehel.
-Hea, et on olemas organisatsioon, kes tegeleb koduomanike probleemidega
-Head tahet tegijaile.
-Hiiumaal võiks ka mujal poodides ja muudes kohtades soodukaid olla. On vaid olerexil, kus see kaart vastu võetakse
-Hoidkem närve võitluses monopolide omavoli ja keskerakondliku Tallinna Linnavalitsusega.
-Homme kindlasti mõtlen, mida võiks muuta . Praegu kohe ei teagi
-Ilmselt oleks vaja ka kohalikke organisatsioone, sest ühes kohas on tihti inimestel sarnased probleemid.
-Julgemalt laiendada teavitust – meediakanalid
-Julgust ja edu tegutsemisel!!
-Juriidiline tasuta nõu kõige tähtsam. Muidu iga väike nõu 1000krooni
-Juristide nõuandeid rohkem .
-Jõudu aktivistidele!
-Kodukaart võiks oma eesmärgiks seada vähemalt ühe neist:\n- alati suurem soodustus kui 10%
Koduomanik, kasuta remondimehe otsingul tasuta hanketeenust!
Omanikuna on Sul kindlasti ette tulnud suuri väljaminekuid ja seetõttu tead täpselt, kui keeruline ja aeganõudev on parima pakkuja leidmine. Parim pakkumine ei tähenda ilmtingimata kõige odavamat pakkumist – oluline saada piisavalt pakkumisi, et tekiks võrdlusmoment.
Mercelli konsultandid on spetsialiseerunud sobivate pakkujate leidmisele ning toetavad Sind korrektsete lähtetingimused paika panemisel. Siis on pakkumised paremini võrreldavad ning parima valiku tegemine lihtsam. Hoiad kokku aega ning kindlasti ka kulusid, tänu suuremale konkurentsile.
Tänu omavahelisele koostööle, on Eesti Omanike Keskliidu liikmetel võimalus kasutada Mercelli abi pakkujate leidmisel tasuta. Samuti on Mercell loonud eraldi veebilehe korteriühistutele, kuhu on koondatud juhised erinevate tööde teostamiseks ning kasutajate reaalsed kogemused.
Tee proovi ja tunneta kokkuhoidu oma rahakotis!
Omanike Keskliidu ettepanek läks läbi – talvel ei tohi kütet kinni keerata.
Jaanuari alguses tegime Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku meetmeteks, mis tagaks, et talveperioodil kaugküttega majades kütet välja ei lülitataks. Ministeerium toetas seekord meie ettepanekut ja praeguseks on Majandus- ja Komm…
Koduomanike sõber sai kätte auhinna. (1)
2009. aasta koduomaniku sõbraks valitud Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots sai kätte selleaastase auhinna – umbrohu napsiku, millega paremini välja juurida koduomanikke nöörivaid monopole. Panime umbrohunapsikuga kaasa ka kasutusjuhendi.
Märt Ots sai auhinna monopolide vastase võitluse eest. Konkurentsiamet on nii Tartus kui ka Pärnus lükanud tagasi hinnatõusu taotlused, mis oleks koduomanike küttearveid kergitanud 20-30%. Samuti on Konkurentsiameti poolne analüüs öelnud esimest korda riiklikul järelvalvetasandil välja, et kuningas on alasti ehk Tallinna Vee kasumid on üle 3x kõrgemad lubatud määrast.
Seadus vajab muutmist – kütet ei tohiks talvel kinni keerata
Eesti Omanike Keskliit esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seaduse muudatuse ettepaneku, mis tagaks selle, et 1.oktooberist kuni 1.maini keelataks monopolidel “toasooja” kinni keeramine ning käsitletaks kommunaalmonopolide ning tarbijate huve tasakaalustatumalt.
Kaugkütte seadust muudetaks alljärgnevalt:
“§14´ 1. oktoobrist kuni 1. maini ei tohi kodutarbija soojusenergiaga varustamist katkestada ega piirata, välja arvatud juhul, kui ohus on inimese elu, tervis, vara või keskkond.”
Muudatuse eesmärk on tagada universaalteenuse kättesaadavus, vältida asjatuid sotsiaalseid kannatusi ning majanduslikku kahju küttesüsteemidele kaugkütteteenuse osutamise lõpetamisel kütteperioodi vältel.
Põhjendused ja sotsiaalne reaalsus
Majandusliku olukorra ja sotsiaalse olukorra halvenedes eelmistel aastatel on hüppeliselt kasvanud kommunaalteenuste eest võlgu olevate koduomanike armee, järjest enam korteriühistuid ei suuda enda kohustusi täita. Lõviosa koduomanikest täidab olukorra kiuste õigeaegselt oma kohustused. Kuid eelkõige väikse arvu krooniliste võlgnike tõttu ähvardab paljusid ühistuid ja sadu kodusid sel talvel kütteta jäämine. Esimesed hoiatavad näited Kohtla-Järvelt on ka juba olemas. Kütte välja lülitamine tekitab lisaks sotsiaalsetele kannatustele ka majandusliku kahju küttesüsteemide riknemise näol.
Võlgade sissenõudmiseks talvel kütte välja lülitamine pole õigustatud ega inimväärikas meede, isegi juhul, kui seda teeb kaugkütte ettevõte.
Kaugkütte ettevõttel on sarnaselt kõigi teiste võlausaldajatega, näiteks sideteenuste pakkujatega, olemas õiguslikud vahendid võlgnike distsiplineerimiseks. Asjaolu, et lepingu teiseks osapooleks on juriidiline isik – korteriühistu – ei võta ära võimalust käituda õigusriigile kohaselt. Kui muud vahendid ei aita, on kohtutäituril lisaks korteriühistu kontole võimalik arestida ka korteriühistu nõute katteks korteriomanike omand. Seeläbi saab kohtutäitur võla välja nõuda võlgu olevalt korteriomanikult. Kui korteriomanikul pole piisavalt vara läheb tema vara, kaasaaravatud korter, müüki nõude sundtäitmise läbi. Kahjuks ei ole Kohtla-Järve näitel soovitud või osatud sellist võimalust kasutada ning on käitutud „seaduse piiril kõndiva inkassaatorina“ jättes seeläbi terved perekonnad südatalvel külma toaga.
Seadusandjal on kohustus sekkuda ning tagada kaugkütte ettevõttete ja kodutarbijate tasakaalustatud huvid.
Maagaasiseaduses on analoogsete seaduse muudatuste sisseviimisega juba alustatud, analoogne regulatsioon on kehtestatud ka paljudes Lääne-Euroopa riikides.
Kommenteeri foorumis: Kas Sinu majas on monopol ähvardanud kütte kinni keerata?
