Telli reklaam postituse lõppu!

Sildi "statistika" arhiiv

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu aastaülevaade Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal. Tegemist on mahuka statistilise ülevaatega eelmise aasta kinnisvaraturul toimunu kohta.

Colliers: riigi toel kasvanud nõudlus toob turule uusi kvaliteetpindu

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest, mis võtab ühtlasi kokku 2011. aasta, ilmneb, et kuigi 2011. aasta alguses ei oodatud turul märkimisväärseid muutusi, üllatas büroopindade sektor aasta lõpus vähese vakantsuse ja kasvavate rendihindadega uutes büroohoonetes. „Kuna eriti suur puudus on A-klassi büroopindadest, siis prognoosime, et 2013. aastaks lisandub kesklinna ärikvartalisse vähemalt 10 000 m2 uusi büroopindu. [...]

Statistika: 67% kinnisvarakäibest jääb Harjumaale

Maa-ameti andmetel tehti Eesti 2011. a. 41 885 kinnisvaratehingust 16 800 ehk 40% Tallinnas ja Harjumaal. Harju maakonna kinnisvaratehingute osakaal on viimased 4 aastat püsinud 40-41% suurusjärgus kogu Eesti kinnisvaratehingute arvust. Harju maakonnale järgnevad tehingute arvult Ida-Virumaa, kus tehti mullu 4242 tehingut ehk 10% kogutehingute arvust. Ida-Virumaale järgnes Tartumaa 3700 tehinguga (9%). Tehingute koguväärtusest 1,76 [...]

Välismaalaste huvi Saaremaa kinnisvara vastu on tõusuteel

Saare maakonnas tehti 2011. aastal 2231 kinnisvaratehingut väärtuses 38 172 546 eurot. Kuude lõikes kõige vähem tehinguid oli mais (151) ja kõige rohkem veebruaris (234). Uue omaniku leidsid maa-ameti andmeil eelmisel aastal 201 maja, millest 60 Kuressaares, ja 259 korterit, millest 172 Kuressaares. Välismaalastega toimusid tehingud 141 korral ja 3 502 184 euro väärtuses. Kinnisvaratehingute [...]

Kas kodu tuleks osta või üürida?

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud. Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada [...]

Statistika: elamispindade turu aktiivsus oli 2011. a. heal tasemel

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis elamispindadega 23 200 tehingut. Need on tehingud eluruumidest korteriomandite ja hoonestatud elamumaaga. Eluruume oli 2011. a. alguses statistikaameti andmetel Eestis kokku 655 900. Seega oli kogu 2011. a. kestel käibes 3,5% eluruumidest. 2010. a. oli vastav näitaja 3,6%. Normaalseks elamispindade aastaseks käibeks loetakse tavapäraselt 3…5% eluruumidest. Selline käive hoiab [...]

Statistika: kinnisvaratehingute käive kasvas aastaga 19%

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut, mis on 1% võrra enam kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive suurenes samal ajal 19% võrra ja jõusis 1,76 miljardi euroni. Kinnisvaratehingutest pooled ehk täpsemalt 49% tehti korteriomanditega. 20 113 korteriomanditehingust omakorda 2901 olid tehingud äripindadest korteriomanditega ja 17 212 eluruumidest korteriomanditega. 12 125 tehingut (28%) tehti [...]

Statistika: välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes ei ole muutunud

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut. Keskmise tehingu väärtus oli 42 120 eurot, mis on 18% eelmisest aastast kõrgem. Neist tehingutest 24 400 tehingu puhul oli ostjaks Eesti eraisik. 12 000 tehingu puhul oli ostjaks Eesti eraettevõte. 3900 tehingu ostjaks oli välismaalane. Välismaiste ostjate osakaal on kinnisvaratehingute puhul viimase seitsme aasta jooksul [...]

Statistika: ehitustöödel tugev kasv

Ehitustööde maht näitas 2011. a. III kvartalis jõudsat kasvu. Statistikaameti andmetel suurenes Eesti omal jõul tehtud ehitustööde maht koguni 29%. Tegemist on kolmanda tõusukvartaliga kolmeaastase languse järel. Ehitustööde juures ei saa mööda minna ehitushinnast. Viimane on tõusnud juba sedavõrd kõrgele tasemele, et mitmeid arendusprojekte on pandud ootele. See võiks tähendada survet ehitusmahtude kahanemiseks. Ehitusettevõtete ehitustööde [...]

Statistika: kõrge ostujõud jääb ebakindluse tõttu kasutamata

Eesti keskmine palk oli 2011. a. III kvartalis statistikaameti andmetel 809 eurot. Aastaga tõusis keskmine palk 6,6%, mis tähendab, et üle hulga aja inflatsiooniga korrigeeritud reaalpalk vähemalt statistiliselt tõusis. Samal ajal ehk 2011. a. III kvartalis oli Eesti korteriomanditehingu keskmine ruutmeetrihind 724 €/m2. Seega jääb keskmine tehinguhind keskmisele palgale alla. See siiski veel ei tähenda, [...]