Näeme aadressil KV.EE!

Kolm kvartalit järjest tõusnud korteriomanditehingute arv näitab selgelt elamispindade turu taastumise algust. Eks lähitulevik näitab, kas mulluse III kvartali senine hinnapõhi jääb selle tsükli madalaimaks punkktiks või on käesoleval aastal veel langust tulemas.
Siiski võib kindel olla, et käesoleva 2010. aasta lõpuks oleme näinud vähemalt pooleaastast perioodi, mille vältel elamispindade hinnad ei ole langenud.

• Töötuid üle 100 000. 2009. a. III kvartalis ületas töötute arv 100 000 inimese piiri. Tähelepanuväärne on, et sama kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 592 000 inimeselt 598 000 inimeseni.
• Palk on jätkuvalt languses. 2009. a. III kvartalis oli Eesti keskmine palk 11 770 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 5,9% vähem. Palganumbri juures peab arvestama, et täna on palgateenijaid märksa vähem, kui veel aasta tagasi.
• Ehitustöid kolmandik vähem. Mulluse III kvartali jooksul tehti ehitustöid 10 miljardi krooni ulatuses, mis on aastatagusest 35% vähem. Üsna tõenäoliselt jätkub langus ehitustööde mahus ka käesoleva aasta kestel.
• Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2009. a. III kvartali jooksul ehitati ja rekonstrueeriti ehitisi 2,2 miljardi krooni väärtuses. Ehitisi soetati 1,3 miljardi krooni väärtuses. Ehitustööde maht vähenes aastatagusega võrreldes 36%, ehitiste soetamine suurenes 52% võrra.
• Euribor rõõmustab laenuvõtjaid. Euribor rõõmustab laenuvõtjaid püsides juba teist kvartalit järjest napi 1% lähistel. Euros väljastatud laenude intressi on madal euribor aidanud viia mõistliku 3,4 protsendini. Eesti kroonis väljastatud laenude intressimäär püsib kõrgemal 5,9% tasemel.



• Laenuportfellid jätkavad vähenemist. Vaatamata pankade positiivsetele signaalidele on eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid endiselt kahanemas, kuid langus on siiski kokku kuivanud. Eluasemelaenude jääk oli 2009. a. lõpu seisuga 95,6 miljardit krooni.
• Uute laenude turg põhja läbinud? 2009. aasta viimase kvartali eraisikulaenude käive ületas kolmandat kvartalit. Eluasemelaene väljastati 2009. a. viimases kvartalis 1,8 ja eraisikulaene kokku 2,9 miljardi krooni väärtuses. Seejuures väärib mainimist, et oluliselt on vähenenud väljastatud eluasemelaenude proportsioon kogu väljastatud eluasemelaenude mahust.
• Äriühingute laenujäägid kukuvad. Erinevalt eluasemelaenude turust kukkus ärilaenude jääk aasta viimases kvartalis oluliselt jõudes 111 miljardi kroonini. Aastaga vähenes laenujääk 5,8 miljardi krooni võrra ehk aastatagusega võrreldes pea kaks korda.
• Eraisikute laenukoormus tõuseb. Langev sisemajanduse kogutoodang (SKT) aeglasemalt pidurduvalt langeva laenujäägi juures tähendab, et eraisikute laenukoormus suhtena SKTsse kasvab. 2009. a. III kvartaliks oli Eesti eraisikute laenukoormuseks 53,3%. Veel aasta varem oli see 46,9%.
• Valminud eluruume 40%. 2009. aasta jooksul valmis 3010 eluruumi, mis on üle 40% 2008. aastast vähem. Pea samas proportsioonis vähenes valminud eluruumide pind. Seega oleme eluruumide valmimisega 2004. aastaga samal tasemel.
• Mitteeluruumide tuleb turule üha rohkem. 2009. a. IV kvartalis sai kasutusloa 297 mitteeluruumi. See jätkas juba kolmandat kvartalit järjest asetleidnud kasutuslubade väljastamise tõusu. Seejuures väljastati 2009. aastal vaid 21 mitteeluruumi kasutusluba vähem kui 2008. aastal.
• Kinnisvaratehingute arvu langus peatus. 2009. a. viimases kvartalis tehti 11 279 kinnisvaratehingut, mis on sama palju, kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive siiski langes aastaga 16% võrra ja jõudis 6,5 miljardi kroonini.

Paljude negatiivsete uudiste seas on üha enam ja enam positiivseid märke, mis annavad teada elamispindade turu käivitumisest. Elamispindade turg on tänu enamale likviidsusele ja laiemale klientide hulgale esimene turu segment, mis kriisist väljub.

See annab põhjust positiivseks arvamuseks, et ühel momendil on kriisist taastumas ka teised turu sektorid.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. IV kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

09. veebruaril ilmus järjekordne kvartaalneKV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et elamispindade turu taastumise märgid on tänaseks juba enam kui kindlad.

“Märgid turu pöördumisest ei tähenda paarikümneprotsendiliste hinnatõusude tagasitulekut,” manitses ülevaate kooostaja Tõnu Toompark liigse optimismi eest. “Esmalt on vaja, et hinnalangus korralikult pidama saaks. Seejärel võiks turg stabiliseeruda pikemaajalises perspektiivis 5-protsendilise aastase hinnatõusu suurusjärku.”

Kinnisvaraturgu positiivses suunas mõjutavad tegurid on tõusev tehingute arv, peatunud või peatumas hinnalangus ning signaalid, et laenuturg on taas avanemas.

Lisaks positiivsetele märkidele langeva turu pöördumisest on siiski ka negatiivseid tegureid, mis normaalset turgu pärsivad. Eelkõige on nendeks negatiivseteks teguriteks kõrge tööpuudus ja tarbijate madal kindlustunne.

“Igakvartaline kokkuvõte kinnisvaraturul toimuvast on selge lisaväärtus portaali KV.EE kasutajatele,” avaldas Tarvo Teslon, portaali KV.EE juhatuse liige enda plaane. “Tahame, et portaal KV.EE oleks kinnisvarahuviliste esmane infokanal.”

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade kajastab kinnisvaratrende kõikides suuremates Eesti linnades, sealhulgas Tallinna linnaosades.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehtedel www.kv.ee ja www.adaur.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade
• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Lisainfo

«Pisaraid sai valatud liitrite kaupa,» ütleb kolme lapsega tallinlanna. Ta on vaid üks sadadest kodulaenu tasumisel hätta jäänud inimestest, kel pole tänaseks enam oma kodu.

«2009. aasta jääb mulle vist elu lõpuni meelde,» ütleb tallinlanna Marie Pealinnale. «See oli lihtsalt niivõrd õudne!» Marie on 31-aastane kolme lapse ema, kes 2008. aasta septembris jäi tööta ja aasta hiljem kaotas ka kodu. Oma uskumatult dramaatilist lugu jutustades ei muutu naine ülemäära tundeliseks, vaid võtab toimunut paratamatusena. Näib, nagu ei suudaks ta ikka veel uskuda, et juhtunud on midagi nii hirmsat.

2007. aastal soetas Marie endale kahetoalise 45 m² suuruse korteri Mustamäel. Hinnaks 990 000 krooni ehk peaaegu miljon. Nagu paljud teised noored, võttis Marie kodu soetamiseks pangast laenu. «Ma ise ka imestasin, kui kergesti nad mulle laenu andsid – sain 8500 krooni palka, aga laenu põhiosa makse 25 aasta peale oli 6000 krooni kuus.» Lisaks muidugi intressid ja kommunaalkulud. Marie elukaaslane oli käendajaks ja aitas ka võlga maksta.

Kodust ilma

Kuni Mariel ja ta elukaaslasel oli tööd, läks võla tagasimaksmine üsna ladusalt. «Kuna tollal võtsid paljud mu tuttavad kodu ostmiseks sarnastel tingimustel laenu, siis tundus olevat totter jätta võimalus kasutamata,» räägib Marie. «Suur soov oli üürikast välja päris oma koju saada.»

Paraku jäi oma kodu nautimise aeg sellel perel lühikeseks. Majanduse jahtudes 2008. aasta sügisel kaotas naine töö ja ka mehe äri hakkas allamäge veerema. «2009. aasta jaanuaris võtsin ennast töötuna arvele, aprillis sain lõplikult aru, et uut töökohta on võimatu leida ja võlga enam tagasi maksta ei suuda,» räägib naine. Ta taotles pangast maksepuhkust, kuid seda talle ei võimaldatud – põhjenduseks asjaolu, et laen veel niivõrd värske. Mõnda aega püüdis naine end kuidagi reel hoida. «Müüsin maha kõik vähegi väärtuslikud asjad, võtsin vana võla katteks uusi laene peale. Pensionärist ema toetas iga kuu 500 või 1000 krooniga…»

Pingutusest ei olnud abi. Ühel päeval teatas Swedbanki laenuhaldur, et korter tuleb sundmüüki panna. Kohtutäituri kulliküünte vahele asi siiski ei jõudnud – Marie otsustas ise korteri maha müüa, lootes saada parema hinna kui kohtutäitur. «Arvestades, et kinnisvarahinnad olid vahepeal kõvasti langenud, küsisin korteri eest 425 000 krooni ehk ostuhinnast enam kui poole vähem. Seda hinda ma ei saanud.» Marie kodu läks müüki 310 000-ga, pank sai 280 000. «Võib-olla oleksin ka rohkem saanud, aga sel perioodil olin nagu vati sees ja ei saanud isegi aru, mis toimub – tahtsin ainult kõigega võimalikult kiiresti ühele poole saada.» Kuigi praegu räägib Marie oma lugu üsna emotsioonitult, tunnistab ta, et möödunud aasta lõpus sai pisaraid valatud liitrite kaupa. «Igasugu mõtteid käis peast läbi,» nendib ta ebamääraselt, «aga siis mõtlesin, mis lastest saab…»

Võlg kogu eluks

Oma kodu soetamise tehingust väljus Marie vaesemana ja kodutumana kui kunagi varem – tal ei ole elukohta, tal pole tööd, küll aga on üleval üüratu laenuvõlg pangale – 690 000 krooni – ja veel vähemalt 100 000 eest väikelaenuvõlgu. Ja loomulikult külmutatud pangaarved. «Pangast öeldi, et võla tagasimaksmiseks pean tasuma 20 aasta jooksul 5000 krooni kuus, aga praegu küll ei koida, kust ma sellise raha peaks leidma.»

Võimalus selles elus endale ja oma lastele päriskodu soetada on peaaegu null.

Marie juhtumiga tegelev sotsiaaltöötaja ning võlanõustaja Katri Heinjärv nendib, et ilmselt jääb Marie eluaegseks pangavõlglaseks. «Või kui ta peaks ka otsustama eraisiku pankroti kasuks ja taotlema võlgadest vabastamist, siis tähendaks see mitmete aastate pikkust elamist vaid miinimumpalgaga,» selgitab Heinjärv. «Juba kohtumenetluskulud lähevad praeguse seaduse järgi maksma 20–30 000. Lisaks peab inimene selleks, et eraisiku pankrotti taotleda, käima tööl.»

Võlgadest vabastamise menetlus kestab praeguse pankrotiseaduse järgi (õige pea peaks seadus küll leebemaks muudetama – toim) tervelt viis aastat ning selle vältel tuleb võlgnikul loovutada esimesel aastal võlausaldajatele 100%, järgmisel 85%, ülejärgmisel 80% ja edaspidi 75% oma sissetulekutest.

Uus algus sotsiaalmajutuses

Muust varast on võlgnik selleks ajaks ilma jäänud, sest see on pankrotimenetluses menetluskulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks maha müüdud. Seega peab võlgnik pankroti ning sellele järgneva võlgadest vabastamise menetluse jooksul kokku umbes kaheksa aasta jooksul ära elama üsna olematutest summadest. Marie puhul, kuna ta on kolme lapse ema, näeb seadus siiski ette kindla summa, mis perele kätte peab jääma. Ning siis, pärast pikki vintsutusaastaid võib kohus vabastada ta võlgade tasumisest, mida pankrotimenetluse ning võlgadest vabastamise menetluse käigus ei ole jõutud ära maksta.

Marie on enda sõnul kõik see aeg, mis ta on tööta olnud, aktiivselt uut kohta otsinud ja pakkide viisi CV-sid välja saatnud. «Olen saanud vastuseid küll ja mõned on ka intervjuule kutsunud, aga kui tuleb jutuks, et kasvatan kolme last, selgub, kuigi mitte otse näkku öelduna, et ma ikkagi ei sobi sellele tööle.» Nüüd on naine targu oma CV-st märke «kolm last» maha võtnud.

Praegu elab Marie välismaal töötava sõbra korteris Õismäel. Aga see on ainult ajutine lahendus. Maale ema juurde kolimisest ta ei mõtle. «Seal, 200 kilomeetri kaugusel Tallinnast, ei ole mul mingitki väljavaadet tööd leida,» arvab ta. «Pealegi on lastel siin oma sõpruskond välja kujunenud ja ka nende pärast ei tahaks Tallinnast ära minna.»

Endise korteriomanikuna ei saa Marie kohe taotleda kohta munitsipaalkorteris. «Selleks peab ta läbima teatud etapid,» märgib Heinjärv. «Elama mõnda aega – aasta-poolteist – sotsiaalmajutusüksuses ja alles siis võib linnakorteri saamiseks taotluse esitada.» Privaatsusega harjunud inimesele on sotsiaalmajutusüksuse kärarikkasse keskkonda kolimine üsna raske. Ja kindlasti ei täida see perele kodu aset – ema kolme pojaga peab hakkama elama ühes toas ning jagama kööginurka ning tualetti teiste majutusüksuse elanikega. «Tunnen laste pärast muret,» tunnistab Marie. «Koolis tehakse väga vahet, kellel mis marki telefon on, kes kus elab, kelle ema käib jala ja kes sõidab autoga…» Elamine sotsiaalmajutusüksuses ei ole midagi sellist, millega teismeline võiks sõprade ees uhkustada.

«Vahel mõtlen, et miks ometi see kõik just minuga juhtub – ma olen ju olnud korralik kodanik ja teinud enda arvates kõik õigesti, miks siis mind karistatakse,» arutleb Marie. «Aga lubasin uueks aastaks, et ei lase pead norgu ja võitlen edasi!»

Riigi suhtumine on liialt jäik

Heinjärve sõnul ei ole Marie juhtum sugugi ainuke omataoline. «Mustamäe linnaosas on meil arvel 10-12 sellist peret, kes laenuvõlgade tõttu kodu kaotanud ja nüüd linnalt elamispinda taotlevad. Riigi jäik suhtumine raskustesse sattunud inimestesse teeb nõutuks. Võtame näiteks juhtumi, kus kodulaenuga noore pere mõlemad täiskasvanud kaotavad töö – sissetulekut neil ei ole, aga laen tahab maksmist. Nii mõnelgi juhul on nende vanemad nõus lapsi toetama ja mõnda aega pangale ise laenuosa tagasi maksma. Aga elamiseks – toidu ostmiseks, kommunaalkulude maksmiseks – perel ikkagi raha pole. Loogiline oleks, et selline pere võiks taotleda toimetulekutoetust, et neile oleks tagatud minimaalnegi elamisraha, aga riik seda ei võimalda, sest vanemate osa laenu maksmisel käsitletakse tuluna.»

Heinjärve meelest tuleks toimetulekutoetuse kord paindlikumaks muuta, et need noored pered, kellel on peagi lootust endale uus töökoht leida, ei peaks ajutiste raskuste pärast oma kodust loobuma ja kolima linna sotsiaalmajutusüksusesse. «Riik tekitab praeguse poliitikaga kunstlikult kodutust,» leiab ta.

Uus kodutute laine?

Tallinna sotsiaaltöö keskuse direktor Kersti Põldemaa usub, et elanikkonna vaesema kihi jaoks on päris põhja alles oodata. «Tuleb uus kodutute laine,» ütleb Põldemaa. «Töötukassa väitel saabub kevadel see aeg, kus paljudel töötuks jäänutel lõpevad koondamisrahad ning töötukassa makstavad hüvitised-toetused, mille abil nad siiani oma kommunaalmaksud tasutud said.»

Põldemaa muret jagab võlanõustaja Terje Lääts: «Kui seni on ots otsaga kokku tuldud ja vanade võlgade tasumiseks uusi laenukesi peale võetud, siis nüüd inimesed enam nii lihtsalt läbi ei saa, sest laenud kuhjuvad.» Ja mingil hetkel võib inimene leida end olukorras, kus tema sissetulekud on kohtutäituri poolt arestitud, ja kui ka pangakontolt enam midagi välja pigistada pole, aga võlad jätkuvalt tasumata, võib juhtuda, et lõpuks pannakse kodu haamri alla.

Põldemaa sõnul on aeg, kui kodutusega silmitsi seisab hirmuäratavalt suur hulk peresid, juba ukse ees. Väljapääsu ei näi olevat, sest rahakott on praegu õhuke ka riigil ja kohalikel omavalitsustel, nii et lisatoetusi või suuri abiprogramme ei ole ilmselt oodata ka neilt. «Aga seda teemat peab arutama, mingigi diskussioon tuleks püsti panna,» mainib Põldemaa murelikult. Tema sõnul on ühiskonnale kaduma läinud maksumaksja ülalpidamine riigile suurem väljaminek, kui tema hädas toetamine.

Tallinn on viimased seitse aastat ainukese omavalitsusena ehitanud munitsipaalkortereid, ent Eesti riik erinevalt muust Euroopast avalikku elamufondi ehitamist ei rahasta. Pigem on valitsus munitsipaalelamute ehitamist pidevalt kritiseerinud.

«Eluaseme kättesaadavust ei ole võimalik tagada, kui pole efektiivselt toimivat (sotsiaal) üürisektorit,» sedastas uurija Anneli Kährik elamupoliitika alase uuringu kokkuvõttes mõned aastad tagasi. «Pole reaalne ega otstarbekas, et kõik inimesed soetaksid endale kuuluva eluaseme.»

Samuti nenditi uuringukeskuse Praxise tehtud eluasemepoliitika uuringus, et Eestis tuleks välja töötada eluasemepoliitika meetmete riiklik terviklik süsteem, mis senini puudub.

Analüüsi kohaselt pole Eesti riik elamupoliitikat sisuliselt arendanud, avalikule sektorile kuulub meil vaid 4% elamufondist, mujal kuni kolmandik.

«Eesti eristub oma senise elamupoliitika strateegiaga isegi teistest Euroopa üleminekuriikidest,» ütles Kährik. «Teistes Ida-Euroopa riikides tehtud uuring näitas, et kõigis maades peale Eesti on kohaliku tasandi poliitika põhieesmärgiks parandada eluaseme kättesaadavust väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondadele või noortele peredele. Eestis on see eesmärk olnud pea tähtsusetu.»

Ekspert: sundmüügis kodud langevad kinnisvarahaide saagiks

Eelmisel aastal panid pangad sundmüüki rohkem kui poole tuhande eluasemelaenu tagasimaksetega hätta jäänud pere kodud.

Arvestades seda, et aastas tehakse Eestis umbkaudu 10 000 maja- või korteriostu, on sundmüüki pandud eluasemete arv ehmatavalt suur, sest see tähendab kodu kaotust tuhandetele inimestele.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toomparki (pildil) hinnangul langevad sundmüüki pandud kodud peamiselt kinnisvarahaide saagiks. Sealjuures müüakse majad ja korterid mitmeid kordi alla selle hinna, mille eest nüüd suurtesse makseraskustesse sattunud inimesed need omal ajal ostsid. Üldjuhul tähendab sundmüük, et hättasattunu jääb kodust ilma, kuid ei pääse ka võlgadest panga ees.

Toomparki sõnul on selle probleemi üheks põhjuseks see, et tegelikult ei jõua need kodud reaalse enampakkumiseni. «Kohtutäiturid avaldavad müügipakkumistes vaid eluaset puudutava registriosa. Enamus inimesi ei saa aga sellistest kuulutustest aru, see on nende jaoks nagu hiina keel,» rääkis Toompark. «Kuulutuste juures pole fotosid ega plaane. Vesi on sogane ja meeldib ainult kitsale kihile, kes soovib odavat vara kokku osta.»

Kinnisvaraeksperdi sõnul takistab sisulise enampakkumiseni jõudmist ka kohtutäiturite poolt müügile seatud ajalimiit. «Kaks nädalat pole mõistlik piir, selle ajaga ei saa lihtne inimene pangast laenugi,» mainis Toompark. «Odavate korterite ja majade kokkuostjad on juba pikemat aega turul. Viimaste kvartalite andmed näitavad, et kinnisvaratehinguid on sõlmitud rohkem, kui pangad on laenu andnud. See tähendab, et odavaid kortereid ostavad inimesed, kellel on palju vaba raha. Vähemalt 2007. aastast, kui mitte kauemgi pangad spekulatiivseteks ostudeks eluasemelaenu ei anna. Kui ikka laenutaotlejal on kodu olemas, siis võetakse uue maja või korteri ostmist kui äri ja antakse laenu eluasemelaenust kõrgema intressiga.»

15 000 peret võib sattuda nö kuuse alla

Sel aastal võib ligi kümnendik kodulaenu võtnud peredest jääda tagasimaksetega hätta, enam kui kahel kolmandikul neist on lapsed.

Hättasattujaid võib olla isegi rohkem, kui majanduslangusele piiri ei panda. Ja kui majanduslangus pidurdubki, võib tööpuudus vaatamata sellele olla kõrge veel pikka aega.

Kodulaenu on võtnud Eestis 150 000 inimest-peret ning kokku on laenatud 97 miljardit krooni – ligikaudu Eesti riigi eelarve suurune summa.

• Praeguseks on sundmüügis umbes 600 kinnisvaraobjekti ja pankrotihaldur Tiina Mitt ennustab, et kevadel läheb suuremaks inimeste väljatõstmiseks, sest pangad ootavad kevadel kinnisvarahindade tõusu, et paremat raha saada. Kuid mitte kõik kinnisvaraeksperdid ei looda kevadisele hinnatõusule. Samas – euribor, mis praegu oma rekordmadala tasemega kodulaenajate kasuks töötab, nii madalaks ei jää, tekitades omakorda raskusi juurde.

• Head ajad majanduses langesid kokku ajaga, kui käis pankade omavaheline võitlus turu pärast, ning laenu mitte ei antud, vaid lausa suruti peale. Nüüd on sajad kodud haamri all ja pankade laenu andev käsi ei ole enam nii helde, muutes kinnisvaraturu veel seisvamaks. Kui Ameerikas võib inimene panna koduvõtmed ümbrikku ja saata need pangale jingle-mail’iga ehk siis kõliseva kirjana, mis on märgiks, et nüüd tuleb pangal oma võetud riskiga hakkama saada, sest see on finantsasutuse kohus, siis Eestis jääb kogu laenamise riski valu ja võlu laenuvõtja kraesse. Olgugi et just rahandusasutuses on tohutult palju rohkem kompetentsi nii majanduse kui rahamaailma riskide hindamiseks.

• Laenubuumi ajal ei teinud valitsus midagi selle piiramiseks, pigem vastupidi. Näiteks 2003. aastal vabastati kodu soetamiseks võetud laenuintressid tulumaksust, et soodustada kodu omamist. Nüüd, kui inimestel on niigi raske, tuli minister Jürgen Ligi välja ettepanekuga kaotada kodulaenu intresside maksusoodustus. Ja mitte ainult tulevastel laenajatel, jutt on käinud ka seadusandliku pügala tagasiulatuvast jõust.

• Keskerakond on teinud valitsusele ettepaneku, et pangalaen loetaks kustutatuks, kui pangale on tagasi antud laenu eest ostetud kinnisvara. Peaminister Andrus Ansipi meelest aga ei tohi pankureid ja investoreid üllatada poole protsessi peal sellega, et reegleid kardinaalselt muudetaks. Tema sõnul olevat see investorite petmine, mis kindlasti ei iseloomustaks Eestit kui ettevõtjasõbralikku riiki.

• Euroopa Komisjoni hinnangul on valitsused ja parlamendid kohustatud majanduslangust pehmendama ning valima sobivad meetmed majandussurutisest välja tulemiseks. Juba on lasknud päästeplaani käiku Suurbritannia valitsus, millega töö kaotanud võivad taotleda riigilt abi kodulaenu tagasimaksmiseks. Selle kohaselt katab riik kuni 200 000 naela ehk siis üle 3 miljoni krooni suuruse laenu intressimaksed, kui selle võtnu on kaotanud töö.

Artikli autor on Sirje Rattus. Artikkel ilmus 18/01/2010 väljaandes Pealinn.

Keerulise sõnastusega müügikuulutused jätavad odavad tehingud spetsialistide ja kinnisvarahaide pärusmaaks, leiab kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Suurpangad SEB ja Swedbank on tänavu pannud sundmüüki ligi 500 eluaset, kümnete korterite ja majadega on hädas ka teised pangad.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi hinnangul on pooltuhat sundmüügis eluaset Eesti kohta suur arv. „500 on igal juhul suur number, kui arvestada, et aasta peale tuleb Eestis kokku 9000-10 000 korteromanditehingut,“ selgitas ta Päevaleht Online’ile. „Samas on hoopis teine küsimus selles, kui palju neist elamispindadest reaalselt enampakkumisele jõuab. Sageli pannakse kuulutus üles selle põhjusega, et laenuvõtjat kõvasti raputada: kui sa nüüd tegutsema ei hakka, siis saadki oma korteri eest nii mitu krooni,“ rääkis Toompark.

Eksperdi sõnul on sagedased juhtumid, kus päev-paar enne enampakkumist leiavad võlausaldaja ja laenuvõtja omavahel siiski kokkuleppe ja oksjon jääb toimumata. Tõnu Toompark osutas ka sellele, et sundmüügid on sageli tavainimesele kättesaamatud ja seal tegutsevad peamiselt professionaalsed kinnisvarajahtijad. „Nende jaoks on ebamõistlik minna enampakkumisele, vaid leitakse enne kokkuleppe võlausaldaja ja korteriomanikuga,“ selgitas ekspert.

Tavainimesele aga jäävad juba avalike teaadaannete keerulise juriidilise sõnavaraga kuulutused arusaamatuks. „Kohtutäiturid ei tegele praegu tõsiselt asjade müügiga – kuulutuse panek avalikesse teadaannetesse ei ole seda, sest sellest (kuulutuse sõnastusest – toim.) ei saa tavainimene aru. Ja kui ta aru ei saa, on tunnetuslikud riskid väga kõrged ja ta jätab ostmata. Kohtutäiturite äri on suunatud spetsialistidele,“ ütles Tõnu Toompark lõpetuseks.

Järgmisel aastal on Toompargi sõnul siiski asjade paranemist oodata, kuna täiturid peavad hakkama müügikuulutuste juurde ka pilte lisama. “Siis nad peavad müügile rohkem tähelepanu pöörama,” ütles Toompark.

Artikli autor on Tuuli Aug. Artikkel ilmus 28/12/2009 väljaandes Arileht.ee.

Detsembris korraldavad Rime Kinnisvara ja Swedbank koostöökuu, mille raames on uue kodu soetajatel võimalus lisaks pangapoolsetele headele finantseerimistingimustele kasutada Rime Kinnisvara hindamisteenuseid 20% soodsamalt. Omapoolsed kingitused soodsate hindade näol on valmis pannud ka Rime Kinnisvara koostööpartnerid.

“Jõulukuul peab kingitusi saama!” on Rime Kinnisvara Vahenduse juhatuse liige Monica Meldo jõulumeeleolus. “Meil on hea meel, et saame aasta viimasel kuul uue kodu soetajatele omapoolseid kingitusi teha, mis aitavad säästa nii aega kui raha.” Swedbanki klientidele on Rime Kinnisvara hindamisteenus 20% soodsam ning hindamisteenust teostatakse eelisjärjekorras. Lisaks on omapoolsed sooduspakkumised klientidele välja pannud Rime Kinnisvara koostööpartnerid Vivarec, Spa Sanitaartehnika, Hector Light ja Maakri tänava Kodutehnika Salong.

Swedbanki eluasemelaenude osakonna juhataja Anne Pärgma sõnul on Swedbanki eluasemelaenu tingimused muutunud paindlikumaks. “Näiteks algab omafinantseeringu määr kümnest protsendist varasema kahekümne asemel. Lisatagatise olemasolul võib omafinantseeringu määr olla koguni null protsenti,” rääkis Pärgma, lisades, et Swedbanki hinnangul on kinnisvarahindade langus selleks korraks pidurdunud ning praegune hinnatase varasemaga võrreldes jõukohasem paljude klientide jaoks.

Kõik Swedbanki uued kodulaenu kliendid saavad kaasa Sinu Kodu sooduskaardi, millega kaasnevad head pakkumised enam kui 30 koostööpartneri juures üle Eesti.

Kinnisvaraturu tehingute arv on küll languses, kuid elamispindade sektoris on märgata siiski turu aktiveerumist. Pea kõigis käesolevas ülevaates vaadeldud piirkondades on viimased kaks kvartalit korteriomanditehingud tõusutrendis.

Korteriomanditehingute tõusutrend on esmane eeldus hinnalanguse peatumiseks ning seejärel stabiliseerumiseks.

• Töötuid järjest enam. 2009. a. II kvartali seisuga oli Eestis juba 92 000 töötut. See on aastatagusest enam kui kolm korda rohkem. Töötute arv küll jätkuvalt tõuseb, kuid samas peame tõdema, et enamus massilistest koondamistest on meil tõenäoliselt seljataga.
• Keskmine palk eelmisest aastast väiksem. 2009. a. II kvartalis oli Eesti keskmine palk 12 716 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 4,4% ehk 590 krooni vähem. Analoogselt töötuse määra kommentaarile võib palganumbrigi puhul arvata, et enamus suurejoonelisi palgaalandamisi on tänaseks möödanik.
• Ehitustöid tehti eelmisest aastast vähem. Käesoleva aasta II kvartali ehitustööde maht oli 10,1 miljardit krooni. Aastaga on see näitaja vähenenud kolmandiku võrra. Ses valguses pole ime, et ehitusettevõtted on need, kelle kindlustundeindikaator on kõige madalamal tasemel.
• Põhivarainvesteeringud kinnisvarasse on kukkunud. 2009. a. II kvartali põhivarainvesteeringud ehitiste ja rajatiste soetamisele ja ehitamisele olid kokku 2,6 miljardit krooni. Aastaga on investeeringud vähenenud 41%.



• Euribor veel langemas. Euribor, mis on eluasemelaenude baasintressimääraks, on 2009. a. III kvartali lõpu seisuga langenud 1,016% tasemele. See teeb tänu vähenevale laenumaksele rõõmsaks juba laenu võtnud inimesed. Tänaste laenuvõtjate rõõmu vähendab tõusnud intressimarginaal.
• Laenuportfellid vaikselt vähenemas. Eluasemelaenude jääk on vaikselt, kuid kindlalt alanemas. 2009. a. III kvartali lõpus jäi eluasemelaenude jääk pisut alla 96 miljardi krooni tasemele. Samas tehakse elamispindade turul järjest enam tehinguid. See tähendab, et üha enam tehinguid on finantseeritud omavahenditest, mitte pangalaenuga.
• Uusi laene antakse välja vähe. Eluasemelaenude käive ehk uute laenude väljastamine on 2009. a. III kvartalis kivina kukkunud 1,6 miljardi kroonini. Aastane laenukäibe vähenemine on üle kolme korra. Samas on kuuldab jutte pankade laenukraanide avanemisest ning laenutingimuste leevendamisest, mis võiks viia laenukäivete stabiliseerumisele.
• Äriühingute laenujäägid vähenevad. Analoogselt eluasemelaenudele on äriühingutegi laenujäägid vähenemas. Teisisõnu annavad pangad uusi laene vähem välja, kui vanu tagasi korjavad. Samas on võrreldes eluasemelaenude aastase „ainult“ kolmekordse vähenemisega äriühingute laenukäibed kukkunud „kõigest“ kaks korda.
• Laenukoormus tõuseb raketina. Kiirelt kukkuv sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja aeglaselt langev laenujääk on oluliselt suurendamas eraisikute laenukoormust võrrelduna SKT-ga. 2009. a. II kvartali lõpuks tõusis see esmakordselt üle 50 protsendi, täpsemalt 51,1 protsendini.
• Valminud eluruumide arv tagasihoidlik. Aasta teises kvartalis äkilise hüppe teinud valminud eluruumide arv kukkus 2009. a. III kvartalis 689 eluruumini. Aastaseks languseks pisut üle 30 protsendi.
• Mitteeluruumide tuleb turule rohkem. 2009. a. III kvartalis sai kasutusloa 233 uut mitteeluruumi. See on pea sama palju, kui aasta tagasi ja ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes 4 mitteeluruumi võrra eelmisest kvartalist enam.
• Kinnisvaratehinguid aastatagusest veerandi võrra vähem. Käesoleva aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 9290 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 25% vähem. Kui elamispindade tehingute arv on kvartalist kvartalisse tõusmas, siis järelikult on muude tehingute arv kukkumas.

Kinnisvaraturg jätkab endiselt langusekursil, kuigi langustempod on oluliselt aeglustumas. Üha enam on inimesi-ettevõtteid, kes näevad, et languse lõpp nii kinnisvaraturul, kui kogu majanduses ei ole enam väga kaugel.

Oktoobrikuise positiivse sõnumina peab siinkohal ära märkima pankade valmiduse enam laenu anda ning omafinantseeringu tingimusi leevendada. Loodetavasti aitab see hinnalanguse lõpu lähemale tuua ning kinnisvaraturule taas normaalsust tekitada.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. III kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

05. novembril ilmus järjekorras viies KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et kinnisvaraturul on hulk märke, mis annavad tunnustust korterituru peatsest stabiliseerumisest. See võiks olla kogu kinnisvaraturu normaliseerumise esimene samm.

„Siiski peame tõdema, et kinnisvaraturg jätkab langust, kuid languse lõpp on järjest lähemal ja lähemal,“ prognoosib ülevaate koostaja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Positiivsete märkidena kinnisvaraturul tasub märkida elamispindade tehingute tõusu, madala intressimäära ja ehk sellegi, et tõenäoliselt on suuremad koondamised-vallandamised ja plakade alandamised möödanik. See loob tarbijatesse kindluse ja omakorda valmiduse kinnisvaraturul osaleda.

Kindlasti on ka oluline eelmises KV.EE kinnisvaraturu ülevaateski äramärgitud Swedbank’i vihje eluasemelaenude omafinantseeringu alandamisest, mis tänaseks on juba reaalsusesse jõudmas.

„Mul on hea meel tõdeda, et KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on sedavõrd hästi vastu võetud,“ tunnistas portaali KV.EE juhatuse liige Tarvo Teslon. „On hea, et suudame portaali KV.EE külastajatele peale kinnisvarapakkumiste ka kallutamata ja kvaliteetset turuinfot pakkuda.“

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade kajastab kinnisvaratrende kõikides suuremates Eesti linnades, sealhulgas Tallinna linnaosades.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehtedel www.kv.ee ja www.adaur.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade
• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5292

Lisainfo

Kinnisvaraturg on endiselt langemas. Langustempod kinnisvaraturgu mõjutavates valdkondades on aeglustumas ning loodetavasti tähendab see peatsselt saabuvat turu põhja, millest võiks alguse saada turu taastumine. Oluliste kinnisvaraturgu mõjutavate teguritena on palgakasv pöördunud negatiivseks, samuti on endiselt kiires tempos vähenemas pankade väljastatavad (eluaseme-)laenude mahud.

• Töötute arv kasvab. 2009. a. I kvartali seisuga oli Eestis 79 000 töötut ehk aastatagusest pea kolm korda rohkem. Positiivne on see, et iganädalaselt lisanduvate töötute arv on hakanud aasta teises kvartalis vähenema.
• Palgatõus pöördus negatiivseks. 2009. a. I kvartalis oli palga kasv võrreldes eelmise aastaga -1,5%. See tähendab, et palk langes aasta baasil esimest korda kogu krooni kehtivuse aja jooksul. Keskmiseks kuupalgaks oli 2009. a. I kvartalis 12 147 krooni.
• Ehitustööde maht vähenes kolmandiku. Ehitustööde maht 2009. a. I kvartalis oli 8,2 miljardit krooni ehk aastataguses 30,6% vähem. Kesised laenuvõimalused ja ettevõtete vähene valmidus investeerida tõenäoliselt jätkavad ehitusmahtude langust edaspidigi.
• Hoonete ja rajatiste soetamine suurenenud. Põhivarainvesteeringud on 2009. a. I kvartalis võrreldes mullusega vähenenud 10% võrra 8,5 miljardi kroonini. Samas on aastaga suurenenud investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse 30% võrra 2,3 miljardi krooni tasemele.
• Euribor jätkab langust. Eluasemelaenude intressimäära baasiks olev euribor langes 2009. a. II kvartali lõpuks rekordiliselt madalale 1,313 protsendini. See on aidanud eluasemelaenude intressimääral langeda 3,9 protsendini. Veel aasta tagasi oli euribor 5,2 ja intressimäär 6,1%.
• Pangad vähendavad laenuportfelle. Eluasemelaenude kui eraisikulaenude jäägid ehk pankade laenuportfellide suurused jätkavad eelmise aasta lõpust alguse saanud vähenemise trendi. Eluasemelaenude jääk on 2009. a. II kvartali lõpuks kvartaliga vähenenud 400 miljoni krooni võrra 96,3 miljardi kroonini, eraisikulaenude portfell on vähenenud 900 miljoni krooni võrra 118,7 miljardi kroonini.



• Laenukäive kukub kivina. 2009. a. II kvartalis väljastati uusi eraisikulaene 2,7 ja eluasemelaene 1,8 miljardi krooni väärtuses. See teeb aastaseks laenumahu vähenemiseks vastavalt 6,6 ja 5,5 miljardit krooni. Laenukäibe tipust on kukkumine üle viie korra.
• Äriühingute laenumahud kahanevad. 2009. a. II kvartalis väljastati äriühingutele laene 8,4 miljardi krooni väärtuses, laenujääk oli 115 miljardit krooni. Analoogselt eluasemelaenudele on laenujääk kahanemas, laenukäive on aastatagusega võrreldes vähenenud 5,9 miljardi krooni võrra.
• Laenukoormus suureneb. Eraisikulaenujääk küll kahaneb, kuid sellest kiiremini kahaned sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Seeläbi on 2009. a. I kvartali seisuga suurenenud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe juba 49,5 protsendini.
• Valminud eluruumide arv suurenes. 2009. a. II kvartalis valmis Eestis 951 uut eluruumi kogupinnaga 84300 ruutmeetrit. See on eluruumide arvu osas üle poole võrra rohkem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuid siiski 400 võrra vähem aastatagusest.
• Uute mitteeluruumide arv kasvab. 2009. a. II kvartalis sai kasutusloa 229 uut mitteeluruumi ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 20 võrra.
• Kinnisvaratehingute arv sesoonses tõusus. 2009. a. II kvartalis tehti Eestis 9831 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,3 miljardit krooni. Tehingute arv on aasta esimesest kvartalist suurem, kuid seda ainult iga-aastase sesoonse turu elavnemise tõttu. Aastatagusest ajast tehti 2009. a. II kvartalis 30% võrra vähem kinnisvaratehinguid, nende tehingute väärtus langes aastaga 55% võrra.

Kinnisvaraturg on jätkuvalt nii tehingute kui tehingute väärtuse alusel jätkuvas languses. Üksikud tehingute arvu tõusud on osutunud eranditeks, mis turgu pöörata ei ole suutnud.

Siiski võib turul näha rohkem positiivseid märke kui veel napid kolm kuud tagasi. Euribor on jätkuvalt madal ning pisut on langenud ka uute laenude intressimäär. Aastatagusega võrreldes on küll tehingute arv suures languses, samas on turul tunda suvele ebakohast aktiivsuse tõusu. Kahtlemata on positiivne Swedbank’i vihje, et nad võiksid kaaluda eluasemelaenu omafinantseeringu määra vähendamist.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. II kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

Kuna praegu müüvad palju kortereid kohtutäiturid, on statistikas kajastuv korterite keskmine tehinguhind langenud alla turuväärtuse, selgitas Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark.

„Kui Pindi Kinnisvara turuülevaate hinnangul on tehingute hind langenud 60 protsendi võrra võrreldes tipuga, siis ma arvan, et vara väärtus nii palju langenud ei ole,“ ütles Päevaleht Online’ile Toompark, kes oli üks täna avaldatud KV.ee kinnisvaraturu ülevaate koostaja.

Toompargi meelest tuleks statistikat tõlgendades arvesse võtta ka üksikuid moonutusi. „Juulis oli tehingute arv suur, kuna NCC tõstis kortereid ühest firmast teise, seal oli eriti madal hind, mõjutab statistikat oluliselt. Põhimõtteliselt NCC lõpetas ära partnerluse ära, ostes partnerid välja. Ma ei imestaks, kui augustis tuleks maa-ameti teade, et hinnad tõusid,“ selgitas Toompark.

Kohtutäitur: ma pole maakler, et müügis korterit näidata

Toompargi sõnul viiakse sundtäitmisi, mida läbi ühest küljest aktiivselt – neid on palju, aga teisest küljest väga passiivselt – müügis korteritele ei tehta väärilist müügitööd. Seepärast ei pruugi maa-ameti hinnastatistika väljendada sundmüügiga omanikku vahetanud vara tegelikku turuväärtust. Sundtäitmised, mida praegu on palju, aga toovad omakorda keskmise tehinguhinna alla.

„Kinnisvara turuväärtus on aastate jooksul langenud, kuid tehingute hinnad on langenud rohkem kui turuväärtus,“ selgitas Toompark kääre kahe näitaja vahel. „Turuväärtus on hinnang, kui palju vara väärt võiks olla, eeldusel, et pooled tegutsevad võrdselt, et kumbki ei ole sundseisus ning tehakse kõik normaalsed toimingud, et vara mõistliku hinnaga omanikku vahetaks.“

Iga konkreetse tehinguhind aga sõltub sellest, kuidas tehinguni jõuti. „Kohtutäitur ei pruugi teha kõiki normaalseid toiminguid,“ rääkis ta oma kogemusest. „Tahtsin näha ühte müügis korterit, kuid kohtutäitur vastas, et ta pole mingid maakler.“ Täitur ei pidanudki Toompargi sõnul oma kohuseks tulla ust lahti tegema, et võimalik ostja korterit näeks.

„Sundtäitmise juures on inimene sundseisus, tahab müüa lühikese aja jooksul, vara ei reklaamita,“ rääkis Toompark. „Hind on märksa väiksem kui turuväärtus.

Teine põhjus, miks statistika järsku hinnalangust näitab, on see, praegu tehakse tehinguid eelkõige odava kinnisvaraga. „Kui võtta aluseks kujutletav maailm, kus on kahte sorti kinnisvara – 100 000 kroonist ja 1 miljoni kroonist –, siis praegu tehakse rohkem tehinguid 100 000 kroonistega,“ ütles Toompark.

Millal turg põhjast läbi käis, näeb pool aastat hiljem

„Turu põhja ära tunda on väga lihtne: vaatad näiteks maa-ametist tulnud numbreid ja noogutad, et pool aastat tagasi oli põhi käes,“ ütles Toompark. Ta lisas, et turu põhja ongi alati näha takkajärgi.

Et praegu põhi käes olla võiks, Toompark ei usu. „Aga keegi võidab lotoga ka, nii et kellelgi vahest ikka veab,“ lohutas ta prognoosijaid.

Samuti kinnisvarakrahhi läbi teinud Briti ja USA kinnisvaraturust, mis näitavad juba veidi soodsamaid märke, on Eesti kinnisvaraturg oma liikumistega pool aastat taga. „Äkki on mingi ajutise teemaga tegemist,“ kahtles ta ka selles, kas Briti ja USA positiivseid märke püsiva trendina käsitada võiks.

Tunneli lõpus paistab valgust: madal Euribor ja võimalik omafinantseeringu langus

Täna ilmunud Toompargi koostatud neljas KV.ee kinnisvaraturu ülevaade tõdeb, et kinnisvaraturu tunneli otsas on näha üha enam valgust. See võiks tähendada seda, et peatselt hakkame jõudma kinnisvaraturu stabiliseerumise faasi.

„Praegu on endiselt kinnisvaraturgu iseloomustavad näitajad sügaval miinuses, kuid tundub, et allasuunas liikumise kiirus hakkab vaikselt juba vähenema,“ kommenteeris Toompark. Positiivsete märkidena kinnisvaraturul tuleb välja tuua jätkuvalt madalal tasemel ning üha allapoole rühkiv Euribor, mis on baasiks enamusele eluasemelaenudele. (Samal teemal võib huviline esmaspäeval lugeda Villu Zirnaski analüüsi Eesti Päevalehest.) Samuti on turul tunda ülevaate kohaselt suvele ebakohast tehingute aktiivsuse tõusu.

Kahtlemata on ülevaate andmeil oluline positiivne Swedbanki vihje, et nad võiksid kaaluda eluasemelaenu omafinantseeringu määra vähendamist.

Artikli autor on Ott Heinapuu. Artikkel ilmus 07/08/2009 väljaandes Eesti Päevaleht.