Makromajanduse üldised trendid

Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid üldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse näol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspäraselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist võis täheldada ka SKP languse aeglustumist, mil see jõudis mullusega võrreldes 15,6% piirile. Aasta neljandas kvartalis oli SKP languseks 9,4% ning aasta keskmiseks languseks võrreldes 2008. aastaga oli 14%, vastates seega Eesti Panga sügisel avaldatud majandusprognoosile.

Tarbijahinnaindeks tõusis Statistikaameti andmetel detsembris 0,1% võrreldes novembriga ning langes 1,7% võrreldes 2008. aasta detsembriga. Novembris 2009 täitis Eesti ka Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Eesti Panga hinnangul täidab Eesti kevadel toimuva korralise hindamise ajal kõik Maastrichti kriteeriumid, mis tähendab, et euro-ootus võib endaga kaasa tuua kinnisvaraturu mõningase elavnemise.

Kuigi baasintressimäärad olid 2009. aasta lõpuks madalad, lükkasid ettevõtted ja eraisikud investeerimis- ja tarbimisotsuseid edasi. Kuna sise- ja välismaine nõudlus oli madal, kasutasid majapidamised ja ettevõtted eelkõige sisemisi reserve, piirasid tarbimist ning olid investeerimisotsustega ettevaatlikud. Hoolimata sellest säilis turul konkurentsivõimelisus ning võrreldes aasta esimese poolega võis märgata stabiliseerumist ka finantssektoris.

Lühiülevaade kinnisvaraturust 2009. aastal

2009. aastal teostati 26 464 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on ligikaudu 23% madalam võrreldes aastaga 2008. Tugevat langustrendi võis täheldada ka hindade puhul: kui 2008. aastal oli keskmiseks ostu-müügitehingu maksumuseks 988 000 krooni, siis 2009. aastal oli sama näitaja 681 000 krooni. Hinnad langesid niisiis ligi 31%, jõudes samasse hinnaklassi 2004. aasta keskmiste müügihindadega.

Tehingud elamispindadega ning keskmised hinnad

Korteriomanditega teostati 2009. aastal kümnes Eesti suuremas linnas Maa-ameti detsembrikuu andmetel kokku 6411 ostu-müügitehingut. Neist suurem osa leidis aset Tallinnas, kus tehti 4384 tehingut, mis on 34% vähem kui aastal 2008. Tallinnale järgnesid Tartu 768 tehingu ja 47%-lise langusega ning Narva 424 tehingu ja 19%-lise langusega. Enim langes korteritehingute arv Paides ja Viljandis, vastavalt 74% ja 54%. Kõrgeimad keskmised ruutmeetrihinnad olid ootuspäraselt Tallinnas ja Tartus, kus keskmised hinnad olid vastavalt 13 622 EEK/m² ja 11 667 EEK/m², hinnalangus võrreldes aastaga 2008. oli vastavalt 37% ja 33%. Enim odavnesid korterid Narvas ja Paides, kus keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli vastavalt 4969 EEK ja 4804 EEK, langus võrreldes aastaga 2008 oli antud linnades vastavalt 53% ja 46%.

Eramutega teostati üheksas maakonnas eelmise aasta 11 kuu jooksul 1779 ostu-müügitehingut, suurem osa neist leidis aset Harjumaal. Hoonestatud elamumaadega teostatud tehingute keskmised hinnad langesid Harjumaal 2009. aasta jooksul märgatavalt. Kui aasta esimeses kvartalis oli keskmiseks tehinguhinnaks 2,36 mln krooni, siis teises kvartalis oli see näitaja 1,75 mln krooni ja kolmandas 1,43 mln krooni. Keskmiseks languseks võrreldes 2008. aastaga oli 27%.

Harjumaal võis aasta teises pooles täheldada korteritehingute arvu püsivat tõusu. 2009. aasta kolmandas kvartalis tehti Harjumaal 1630 ostu-müügitehingut, mis on 53% rohkem kui esimeses kvartalis, ent 20% vähem kui samas kvartalis aasta varem. Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 690 000 krooni, mis on 25% vähem kui esimeses kvartalis. Tehingute arv jõudis 2008. aasta tasemele, ent hinnad langesid samale tasemele, mis 2005. aastal. Sama trendi võis märgata Tallinna linnas, kus tehingute arv tõusis, ent hinnad langesid ligi 25%. Hinnad langesid eelkõige järelturu ja kehvema kvaliteediga korteritel. Uutel korteritel võis täheldada aasta viimases kvartalis hinnalanguse peatumist.

Kuna viimase aasta jooksul pole Tallinnasse uusi kortereid praktiliselt juurde ehitatud ja enne 2010. aasta lõppu pole elamuturule ka midagi lisandumas, siis on paremad pinnad juba müüdud ja uued korterid muutumas defitsiidiks. See aga tähendab, et uute elamispindade puhul pole enam vaja hindasid langetada, pigem võivad need hakata hoopis tasapisi kerkima.

Tartumaal oli languses nii korteritehingute arv kui ka keskmine ruutmeetrihind. Aasta jooksul sõlmiti 772 ostu-müügitehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 11 660 krooni, võrreldes 2008. aastaga on tehingute arv langenud 45% ning hind 33%.

Pärnumaal võis täheldada sarnast trendi Tartumaaga. Ostu-müügitehinguid teostati varasemast vähem, müügiperioodid pikenesid ning müügis olevate korterite hulk suurenes. Korterite tehinguhinnad on võrreldes eelneva aastaga langenud kuni 50%

Viljandimaal langesid korterite hinnad võrreldes aasta algusega 10-20%. Rohkem langesid halvemas seisukorras olevate korterite hinnad, kuna pakkumiste rohkuse tõttu on nõudlus nende järele vähenenud. Renoveeritud korterite hinnad langesid vähem. Enim oli nõudlust korterite järele hinnavahemikus 5000-7000 EEK/m².

Läänemaal oli hinnalangus ca 15%. Võrreldes esimese kvartaliga tõusis kolmandas kvartalis tehingute arv 13-lt 27-le. Võrreldes 2008. aastaga oli müügiperiood oluliselt pikenenud.

Virumaal I ja II kvartalis toimus võrdlemisi suur hinna langus ning huvi kinnisvaratehingute vastu oli madal, nappis investeeringuid. Eriti drastiline oli olukord Ida-Virumaal, kus paljud tehingus jäid ostjate likviidsus probleemide tõttu sooritamata. Aasta teisel poolel hinnalangus aeglustus ja piirkonniti kasvas huvi ka kinnisvaratehingute vastu.

Teisi maakondi iseloomustas eelkõige suhteliselt madal tehingute arv, müügiperioodi tuntuv pikenemine ning jätkuv hindade langus.

Järeldused 2009. aastal valitsenud trendidest ja väljavaated käesolevaks aastaks

Kuna korteriomandite tehingute arv on viimased kolm kvartalit olnud tõusuteel, võib sellest välja lugeda lootust elamispindade turu aktiveerumisele. Kuigi inimeste finantsvõimalused on piiratumad kui varem, eelkõige palkade kärpimisest tingituna, on ka hinnad muutunud varasemast märksa taskukohasemaks. Seetõttu võib 2010. aastaks prognoosida elamispindade turu stabiliseerumist mõõdukas tempos ning väljumist nn kriisi mentaliteedist, et „kõik läheb veelgi odavamaks ja ootame veel“. Just praegu on parim aeg püsiväärtusliku kinnisvara soetamiseks!

Varasemaga võrreldes on kinnisvara ostja muutunud teadlikumaks. Majanduslangus on kinnisvaraturgu oluliselt puhastanud. Inimesed loevad rohkem raha ja tahavad selle eest saada kvaliteetset kaupa. Odavate „papist paleede“ aeg on läbi. Asukohale lisaks mängivad uute objektide puhul järjest enam rolli madalad haldus- ja küttekulud, energiasäästlikus ja kinnisvarafirmade ning arendajate poolt pakutavad garantiid.

Tänane euribori tase on laenuvõtjale väga soodne ja pankade soov taas laenu anda tõusnud, küll aga on pangad oma riskimarginaale tõstnud. Kuna hoiuste intressid on viimase poole aasta jooksul tublisti langenud, siis pole raha kogumine pangaarvele enam kuigi atraktiivne, investeerimine kinnisvarasse on märksa tulutoovam.

Artikli autor on Mart Saa, Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige

Mis on kinnisvaraarendus? Mis on turundus? Kinnisvaraarendaja – küsi neid küsimusi oma ettevõtte töötajatelt.

Sa vajad kiiret abi, kui:

• enamus ei ütle, et kinnisvaraarendus on kinnisvarale väärtuse lisamine;
• enamus ei ütle, et turundus on tarbija vajaduste rahuldamine (või midagi analoogset, mis põhineb tarbijate vajadustel), vaid sonib midagi napist reklaamieelarvest.

Sul on vaja terviklikku lähenemist kinnisvaraarendusprojektile alates selle loomisest kuni mahamüümiseni. Ja veel natuke enamgi. Muidu ei ole Sa karmis konkurentsivõitluses ellujääjate poolel.

Miks ma saan Sind aidata, sest:

• olen kirjutanud magistritöö korterelamute turundusest. A-st kuni O-ni ja veel natuke laiemalt;
• olen andnud kinnisvaraturunduse loenguid Tallinna Tehnikaülikooli magistrandidele juba neli aastat;
• oman aastatepikkust praktilist kogemus ja tugevat teoreetilist baasi kinnisvara / turunduse / müügi / koolituse valdkonnas.

Seetõttu pakun Sulle, kinnisvaraarendaja, 4-päevast ettevõttesisest elamispindadele orienteeritud kinnisvaraturunduse koolitust, mis aitab:

• ettevõtte töötajatel mõista, turunduse tarbijakeskseid lähteprintsiipe;
• läheneda kinnisvaraarendusprotsessile ja -projektile terviklikuna alustades krundihankest kuni müügikorralduseni (ja veel enam);
• luua kava, mis reaalselt annab võimaluse projekti realiseerimiseks parimatel tingimustel.

Koolitus on suunatud eelkõige:

• arendusprotsessi kui terviku eest vastutavatele inimestele;
• turundusjuhtidele ja -spetsialistidele;
• projektijuhtidele;
• maakleritele ja müügimeestele.

Kinnisvaraturunduse koolitus kestab 4 päeva, iga päev teeme 4 tundi tööd. Koolitus toimub vestlusringis, kus teoreetilise baasi külge seome ettevõtte enda ja konkurentide parima praktika. Viimasel koolituse päeval analüüsime praktiliset tööd juba olemasoleva või planeeritava projekti parima realiseerimise teemal.

Kinnisvaraarendaja! Palun helista mulle kohe +372 525 9703 või saada meil tonu@adaur.ee ja paneme asjad paika, et Sa saaksid järgmiseks tõusuks varakult valmis olla!

Ilmunud on Goodson & Red ja Tõnu Toomparki koostöös valminud Tallinna kesklinna kinnisvaraturu ülevaade.

Ülevaade keskendub eelkõige Tallinna kesklinna üüriturule.

Ülevaade tõdeb, et raskused majanduselus on vähendanud kinnisvara ostu-müügitehingute hulka ning karmistunud laenutingimused on suunanud hulga kliente üüriturule. Üha enam inimesi mõistab, et hinnatõusude ja -languste riskide maandamiseks on üürikorter väga sobilik variant ning et kodu ei pea kindlasti ise omama.

Üüripakkumiste hulk on vaikselt vähenemas, kuid see võib olla vaikus enne tormi. Põhja jõudnud ostu-müügihinnad on aktiveerinud kinnisvarainvestoreid, kes plaanivad eeloleva hinnatõusu ootuses elamispindadesse investeerida. See võib pakkumist suurendada nii üksikpakkumiste, kui ka kogu arendusprojekti üüriturule ilmumise läbi.

Pidurduva langusega üürikorterite pakkumishinnad ja aktiivne turg annavad tunnustust, et lisaks ostu-müügihindadele võime rääkida ka üürihindade põhja saavutamisest. Üha enam kortereid on võimalik üürile anda pakkumishinnaga, st hinda alla kauplemata. Üha enamatele üürikorteritele on mitu soovijat.

Korterite väljaüürimise kasumlikkus jääb endiselt toetuma eelkõige ootusele, et väljaüüritava korter väärtus kasvab. Väljaüürimisest tulenev rahavoog on täiendav ressurss, mis peab aitama katta jooksvad kulud.

Eestit kui investeerimiskeskkonda on oluliselt mõjutamas euroga liitumise palavik. Senised signaalid on selles osas positiivsed, mis lubavad, et uuest 2011. aastast tõepoolest euro Eestis käibele tuleb. Senised signaalib lubavad ka seda, et euro vahetuskursiks tuleb seni fikseerituna püsinud 15,6466 krooni. Siiski peab arvestama, et Eesti euroga liitumine ja liitumiskurss saavad selgeks 2009. aasta keskel.

Ülevaade on võimalik alla laadida:
100223_turuylevaade_tallinna-kinnisvara-q1-2010_web190210.pdf

Mullu märtsis vedasime Enn Tosso’ga kihla, kas 2010. a. Tallinna korteriomanditehingute mediaanhind on 2009. a. tasemest kõrgemal või madalamal.

Minu väide oli, et 2010. aasta hinnatase jääb 2009. aastale alla. Enn väitis vastupidist.

2009. a. märtsis tehtud Tallinna korteriomanditehingute ruutmeetri mediaanhind oli 14 153 krooni.

Ajaliselt oli tegemist majanduse ehk isegi kõige raskema momendiga. 2009. aasta esimese kvartali lõpp oli aeg, kus kõiksugu kindlustundeindikaatorid olid kõigi aegade madalaimatel tasemetel.

Pankurid rääkisid sel ajal seminaridel numbrite asemel luuletusi – keegi lihtsalt ei osanud prognoosida, mis aasta asemel isegi paari nädala pärast üllatuse võib tuua.

Tööpuudus oli jõudsalt kasvamas ja kinnisvaratehingute arv oli rekordiliselt madal. Hinnad olid elamispindade turul aasta tagasi veel väga selges languses. Turul ei olnud ühtegi optimismi sisendavat märki.

Nii ei olnud raske vastu võtta kihlvedu kinnisvarahindade liikumise suuna osas. Seda veel eriti põhjustel, et aasta tagasi puudus vähimgi baas, mis oleks andnud põhjuse isegi hindade stabiliseerumiseks.

Tänase seisuga on maa-ameti andmeil Tallinna korteriomanditehingute mediaanhind 12 383 krooni ehk aastatagusest märtsist ~13% allpool.

On ehk pisut ajast ettetõttamine kuulutada märtsi kuu baasil tehtud kihlvedu juba täna lõppenuks, kuid olgem ausad – ühe kuuga hinnatase siiski vaevalt sedavõrd tõuseb, et eelmist aastat ületada. Tänasest aga aasta edasi prognoose teha on juba märksa raskem.

Artikkel ilmus 22/02/2010 portaalis Ehitusuudised.net.

Näeme aadressil KV.EE!

Kolm kvartalit järjest tõusnud korteriomanditehingute arv näitab selgelt elamispindade turu taastumise algust. Eks lähitulevik näitab, kas mulluse III kvartali senine hinnapõhi jääb selle tsükli madalaimaks punkktiks või on käesoleval aastal veel langust tulemas.
Siiski võib kindel olla, et käesoleva 2010. aasta lõpuks oleme näinud vähemalt pooleaastast perioodi, mille vältel elamispindade hinnad ei ole langenud.

• Töötuid üle 100 000. 2009. a. III kvartalis ületas töötute arv 100 000 inimese piiri. Tähelepanuväärne on, et sama kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 592 000 inimeselt 598 000 inimeseni.
• Palk on jätkuvalt languses. 2009. a. III kvartalis oli Eesti keskmine palk 11 770 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 5,9% vähem. Palganumbri juures peab arvestama, et täna on palgateenijaid märksa vähem, kui veel aasta tagasi.
• Ehitustöid kolmandik vähem. Mulluse III kvartali jooksul tehti ehitustöid 10 miljardi krooni ulatuses, mis on aastatagusest 35% vähem. Üsna tõenäoliselt jätkub langus ehitustööde mahus ka käesoleva aasta kestel.
• Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2009. a. III kvartali jooksul ehitati ja rekonstrueeriti ehitisi 2,2 miljardi krooni väärtuses. Ehitisi soetati 1,3 miljardi krooni väärtuses. Ehitustööde maht vähenes aastatagusega võrreldes 36%, ehitiste soetamine suurenes 52% võrra.
• Euribor rõõmustab laenuvõtjaid. Euribor rõõmustab laenuvõtjaid püsides juba teist kvartalit järjest napi 1% lähistel. Euros väljastatud laenude intressi on madal euribor aidanud viia mõistliku 3,4 protsendini. Eesti kroonis väljastatud laenude intressimäär püsib kõrgemal 5,9% tasemel.



• Laenuportfellid jätkavad vähenemist. Vaatamata pankade positiivsetele signaalidele on eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid endiselt kahanemas, kuid langus on siiski kokku kuivanud. Eluasemelaenude jääk oli 2009. a. lõpu seisuga 95,6 miljardit krooni.
• Uute laenude turg põhja läbinud? 2009. aasta viimase kvartali eraisikulaenude käive ületas kolmandat kvartalit. Eluasemelaene väljastati 2009. a. viimases kvartalis 1,8 ja eraisikulaene kokku 2,9 miljardi krooni väärtuses. Seejuures väärib mainimist, et oluliselt on vähenenud väljastatud eluasemelaenude proportsioon kogu väljastatud eluasemelaenude mahust.
• Äriühingute laenujäägid kukuvad. Erinevalt eluasemelaenude turust kukkus ärilaenude jääk aasta viimases kvartalis oluliselt jõudes 111 miljardi kroonini. Aastaga vähenes laenujääk 5,8 miljardi krooni võrra ehk aastatagusega võrreldes pea kaks korda.
• Eraisikute laenukoormus tõuseb. Langev sisemajanduse kogutoodang (SKT) aeglasemalt pidurduvalt langeva laenujäägi juures tähendab, et eraisikute laenukoormus suhtena SKTsse kasvab. 2009. a. III kvartaliks oli Eesti eraisikute laenukoormuseks 53,3%. Veel aasta varem oli see 46,9%.
• Valminud eluruume 40%. 2009. aasta jooksul valmis 3010 eluruumi, mis on üle 40% 2008. aastast vähem. Pea samas proportsioonis vähenes valminud eluruumide pind. Seega oleme eluruumide valmimisega 2004. aastaga samal tasemel.
• Mitteeluruumide tuleb turule üha rohkem. 2009. a. IV kvartalis sai kasutusloa 297 mitteeluruumi. See jätkas juba kolmandat kvartalit järjest asetleidnud kasutuslubade väljastamise tõusu. Seejuures väljastati 2009. aastal vaid 21 mitteeluruumi kasutusluba vähem kui 2008. aastal.
• Kinnisvaratehingute arvu langus peatus. 2009. a. viimases kvartalis tehti 11 279 kinnisvaratehingut, mis on sama palju, kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive siiski langes aastaga 16% võrra ja jõudis 6,5 miljardi kroonini.

Paljude negatiivsete uudiste seas on üha enam ja enam positiivseid märke, mis annavad teada elamispindade turu käivitumisest. Elamispindade turg on tänu enamale likviidsusele ja laiemale klientide hulgale esimene turu segment, mis kriisist väljub.

See annab põhjust positiivseks arvamuseks, et ühel momendil on kriisist taastumas ka teised turu sektorid.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. IV kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

09. veebruaril ilmus järjekordne kvartaalneKV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade tõdeb, et elamispindade turu taastumise märgid on tänaseks juba enam kui kindlad.

“Märgid turu pöördumisest ei tähenda paarikümneprotsendiliste hinnatõusude tagasitulekut,” manitses ülevaate kooostaja Tõnu Toompark liigse optimismi eest. “Esmalt on vaja, et hinnalangus korralikult pidama saaks. Seejärel võiks turg stabiliseeruda pikemaajalises perspektiivis 5-protsendilise aastase hinnatõusu suurusjärku.”

Kinnisvaraturgu positiivses suunas mõjutavad tegurid on tõusev tehingute arv, peatunud või peatumas hinnalangus ning signaalid, et laenuturg on taas avanemas.

Lisaks positiivsetele märkidele langeva turu pöördumisest on siiski ka negatiivseid tegureid, mis normaalset turgu pärsivad. Eelkõige on nendeks negatiivseteks teguriteks kõrge tööpuudus ja tarbijate madal kindlustunne.

“Igakvartaline kokkuvõte kinnisvaraturul toimuvast on selge lisaväärtus portaali KV.EE kasutajatele,” avaldas Tarvo Teslon, portaali KV.EE juhatuse liige enda plaane. “Tahame, et portaal KV.EE oleks kinnisvarahuviliste esmane infokanal.”

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade kajastab kinnisvaratrende kõikides suuremates Eesti linnades, sealhulgas Tallinna linnaosades.

Avaldatud turuülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehtedel www.kv.ee ja www.adaur.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Ülevaade

• Ülevaade on alla laaditav aadressilt: http://www.kv.ee/turuylevaade
• Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Lisainfo

Täna 09. veebruaril 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva.

NB! Täna 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

09. veebruaril 2010. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu.

“KV.EE kinnisvaraturu ülevaade jätkab vana joont – anname numbritele-graafikutele põhineva ülevaate kõigist Eesti kinnisvaraturu aktiivsematest piirkondadest,” kommenteeris Tarvo Teslon kinnisvaraportaalist KV.EE.

Turuülevaate koostaja on analüütik ja kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark, kelle kogemus kinnisvaraturul toimuva jälgimisega ületab kümmet aastat.

“Elamispindade turg näitab üha selgemalt pöördumise märke,” tõi ülevaate oluliseima välja Tõnu Toompark. “Olen veendunud, et järgmises ülevaates on positiivsust juba märksa enam.”

2009. a. IV kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaratuturu ülevaade ilmub 09. veebruaril 2010. a. ning on alates 09/02/2010 kl 10.00 tasuta allalaaditav portaalist KV.EE.

Teisipäeval 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

Eesti büroopindade tänasel turul valitseb ülepakkumine, mis survestab hindu ning tõstab vakantsust. Liiga lihtsaks see büroohoonete omanike elu ei tee. Võrreldes Eesti bürooturgu aga lähimate naabritega võib vaieldamatult väita, et Tallinnas võiks olla büroopindu tänasest kordades enam.

Tänasest pessimismi tekitavast büroopindade ülepakkumisest ei saa loomulikult mööda vaadata. Tallinnas on pea pool miljonit ruutmeetrit büroopindu, millest hinnanguliselt 20% ootab kannatamatult üürniku. Tegemist on üüratu koguse vaba pinnaga, mille absorbeerimine võtab kindlasti mitmeid aastaid aega.

Hetke turuolukorrast ei tohiks lasta end liialt hirmutada. Tähtis pole see, kus me oleme, vaid see, kuhu me suundume. Kui heita pilk kaugemale ning mõelda sellele, kui palju võiks Tallinnas kahekümne-kolmekümne aasta pärast kontoripinda kokku olla, siis tasub kauni kodulinna näitajaid võrrelda parimate lähinaabritega. Absoluutnumbritest tähtsamaks muutuvad siin suhtarvud.

Tallinnas on tänase seisuga Colliersi andmetel 1,1 ruutmeetrit büroopinda elaniku kohta. Meist sadakond kilomeetrit põhjapool Helsinkis on ühe elaniku kohta büroopinda juba 6,4 ruutmeetrit. Stockholmi büroopindade hulgaks ühe elaniku kohta annab Colliers 8,1 ruutmeetrit.

Esialgu võiksime Eesti lati naaberriikide kõrgeltarenenud pealinnadest pisut allapoole seada ja võrrelda Tallinna büroopindade hulka mõne Soome tubli väikelinnaga. Näiteks Tamperes on büroopinda 4,4 ja Turkus 4,0 ruutmeetrit elaniku kohta ehk ligi neli korda Tallinnast rohkem.

Nendele numbritele tuginedes võime väita, et Tallinna büroopindade turg on täna alles lapsekingades, mis tähendab jõudsat kasvu algust lähituleviku teismelise eas.

Loomulikult ei saa väita, et täna peaksid kopad ja kraanad mürisema lööma ja alguse peaks saama uute kontorihoonete ehitusbuum. Büroopindade viimine „Tampere tasemele“ eeldab esmalt tänasest masust edukalt väljarabelemist.

Järgmise küsimusena seisab ees majandusstruktuuri muutus selliseks, et uutele kontorihoonetele oleks tõepoolest reaalset rakendust. Olemasolev majandusstruktuur meid viie rikkama sekka liiga kiiresti ei vii ja büroode nõudlust ei kasvata. Majanduse struktuur peab muutuma selliseks, kus lisaväärtust toodavad kõrgeltharitud nutikad inimesed kontorites ja laborites.

Majanduse struktuuri muutusele aitaks kindlasti kaasa mõne Euroopa Liidu institutsiooni „peakorteri“ Eestisse meelitamine. Tunnustame siinkohal Eesti riigi ponnistusi IT agentuuri Eestisse toomiseks. Sellised institutsioonid aitavad tihendada kontakte Euroopa otsustajate ja meie ettevõtjate vahel, luues uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks.

Konvergents ehk majanduse ühtlustumine Euroopa Liiduga on aeganõudev, kuid loodetavasti vääramatu protsess. On selge see, et meie majanduse struktuur ja lisaväärtuse loomise allikad võiksid olla pikemas perspektiivis analoogsed ja pigem lähedased lähinaabritele.

Oleme büroopindadeturul täna suhteliselt keerukas olukorras, kuid vaevalt õnnestub meil vältida arenguid, mis on toimunud naaberriikides. Enam kui tõenäoliselt oleme me 20-30 aasta pärast majandusarengus samas punktis või isegi paremas seisus, kus on meie naaberriigid täna. See tähendab, et Tallinnas võiks olla büroopindasid tänasest mahust mitmetes kordades enam.

Artikli autor on Gert Jostov, Ülemiste City juhatuse esimees.