Mis on kinnisvaraarendus? Mis on turundus? Kinnisvaraarendaja – küsi neid küsimusi oma ettevõtte töötajatelt.

Sa vajad kiiret abi, kui:

• enamus ei ütle, et kinnisvaraarendus on kinnisvarale väärtuse lisamine;
• enamus ei ütle, et turundus on tarbija vajaduste rahuldamine (või midagi analoogset, mis põhineb tarbijate vajadustel), vaid sonib midagi napist reklaamieelarvest.

Sul on vaja terviklikku lähenemist kinnisvaraarendusprojektile alates selle loomisest kuni mahamüümiseni. Ja veel natuke enamgi. Muidu ei ole Sa karmis konkurentsivõitluses ellujääjate poolel.

Miks ma saan Sind aidata, sest:

• olen kirjutanud magistritöö korterelamute turundusest. A-st kuni O-ni ja veel natuke laiemalt;
• olen andnud kinnisvaraturunduse loenguid Tallinna Tehnikaülikooli magistrandidele juba neli aastat;
• oman aastatepikkust praktilist kogemus ja tugevat teoreetilist baasi kinnisvara / turunduse / müügi / koolituse valdkonnas.

Seetõttu pakun Sulle, kinnisvaraarendaja, 4-päevast ettevõttesisest elamispindadele orienteeritud kinnisvaraturunduse koolitust, mis aitab:

• ettevõtte töötajatel mõista, turunduse tarbijakeskseid lähteprintsiipe;
• läheneda kinnisvaraarendusprotsessile ja -projektile terviklikuna alustades krundihankest kuni müügikorralduseni (ja veel enam);
• luua kava, mis reaalselt annab võimaluse projekti realiseerimiseks parimatel tingimustel.

Koolitus on suunatud eelkõige:

• arendusprotsessi kui terviku eest vastutavatele inimestele;
• turundusjuhtidele ja -spetsialistidele;
• projektijuhtidele;
• maakleritele ja müügimeestele.

Kinnisvaraturunduse koolitus kestab 4 päeva, iga päev teeme 4 tundi tööd. Koolitus toimub vestlusringis, kus teoreetilise baasi külge seome ettevõtte enda ja konkurentide parima praktika. Viimasel koolituse päeval analüüsime praktiliset tööd juba olemasoleva või planeeritava projekti parima realiseerimise teemal.

Kinnisvaraarendaja! Palun helista mulle kohe +372 525 9703 või saada meil tonu@adaur.ee ja paneme asjad paika, et Sa saaksid järgmiseks tõusuks varakult valmis olla!

Kolm kvartalit järjest tõusnud korteriomanditehingute arv näitab selgelt elamispindade turu taastumise algust. Eks lähitulevik näitab, kas mulluse III kvartali senine hinnapõhi jääb selle tsükli madalaimaks punkktiks või on käesoleval aastal veel langust tulemas.
Siiski võib kindel olla, et käesoleva 2010. aasta lõpuks oleme näinud vähemalt pooleaastast perioodi, mille vältel elamispindade hinnad ei ole langenud.

• Töötuid üle 100 000. 2009. a. III kvartalis ületas töötute arv 100 000 inimese piiri. Tähelepanuväärne on, et sama kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 592 000 inimeselt 598 000 inimeseni.
• Palk on jätkuvalt languses. 2009. a. III kvartalis oli Eesti keskmine palk 11 770 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 5,9% vähem. Palganumbri juures peab arvestama, et täna on palgateenijaid märksa vähem, kui veel aasta tagasi.
• Ehitustöid kolmandik vähem. Mulluse III kvartali jooksul tehti ehitustöid 10 miljardi krooni ulatuses, mis on aastatagusest 35% vähem. Üsna tõenäoliselt jätkub langus ehitustööde mahus ka käesoleva aasta kestel.
• Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2009. a. III kvartali jooksul ehitati ja rekonstrueeriti ehitisi 2,2 miljardi krooni väärtuses. Ehitisi soetati 1,3 miljardi krooni väärtuses. Ehitustööde maht vähenes aastatagusega võrreldes 36%, ehitiste soetamine suurenes 52% võrra.
• Euribor rõõmustab laenuvõtjaid. Euribor rõõmustab laenuvõtjaid püsides juba teist kvartalit järjest napi 1% lähistel. Euros väljastatud laenude intressi on madal euribor aidanud viia mõistliku 3,4 protsendini. Eesti kroonis väljastatud laenude intressimäär püsib kõrgemal 5,9% tasemel.



• Laenuportfellid jätkavad vähenemist. Vaatamata pankade positiivsetele signaalidele on eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid endiselt kahanemas, kuid langus on siiski kokku kuivanud. Eluasemelaenude jääk oli 2009. a. lõpu seisuga 95,6 miljardit krooni.
• Uute laenude turg põhja läbinud? 2009. aasta viimase kvartali eraisikulaenude käive ületas kolmandat kvartalit. Eluasemelaene väljastati 2009. a. viimases kvartalis 1,8 ja eraisikulaene kokku 2,9 miljardi krooni väärtuses. Seejuures väärib mainimist, et oluliselt on vähenenud väljastatud eluasemelaenude proportsioon kogu väljastatud eluasemelaenude mahust.
• Äriühingute laenujäägid kukuvad. Erinevalt eluasemelaenude turust kukkus ärilaenude jääk aasta viimases kvartalis oluliselt jõudes 111 miljardi kroonini. Aastaga vähenes laenujääk 5,8 miljardi krooni võrra ehk aastatagusega võrreldes pea kaks korda.
• Eraisikute laenukoormus tõuseb. Langev sisemajanduse kogutoodang (SKT) aeglasemalt pidurduvalt langeva laenujäägi juures tähendab, et eraisikute laenukoormus suhtena SKTsse kasvab. 2009. a. III kvartaliks oli Eesti eraisikute laenukoormuseks 53,3%. Veel aasta varem oli see 46,9%.
• Valminud eluruume 40%. 2009. aasta jooksul valmis 3010 eluruumi, mis on üle 40% 2008. aastast vähem. Pea samas proportsioonis vähenes valminud eluruumide pind. Seega oleme eluruumide valmimisega 2004. aastaga samal tasemel.
• Mitteeluruumide tuleb turule üha rohkem. 2009. a. IV kvartalis sai kasutusloa 297 mitteeluruumi. See jätkas juba kolmandat kvartalit järjest asetleidnud kasutuslubade väljastamise tõusu. Seejuures väljastati 2009. aastal vaid 21 mitteeluruumi kasutusluba vähem kui 2008. aastal.
• Kinnisvaratehingute arvu langus peatus. 2009. a. viimases kvartalis tehti 11 279 kinnisvaratehingut, mis on sama palju, kui aasta tagasi. Kinnisvaratehingute käive siiski langes aastaga 16% võrra ja jõudis 6,5 miljardi kroonini.

Paljude negatiivsete uudiste seas on üha enam ja enam positiivseid märke, mis annavad teada elamispindade turu käivitumisest. Elamispindade turg on tänu enamale likviidsusele ja laiemale klientide hulgale esimene turu segment, mis kriisist väljub.

See annab põhjust positiivseks arvamuseks, et ühel momendil on kriisist taastumas ka teised turu sektorid.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. IV kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

Täna 09. veebruaril 2010. a. ilmub KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku eelmise 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimuva.

NB! Täna 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

09. veebruaril 2010. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku 2009. a. IV kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu.

“KV.EE kinnisvaraturu ülevaade jätkab vana joont – anname numbritele-graafikutele põhineva ülevaate kõigist Eesti kinnisvaraturu aktiivsematest piirkondadest,” kommenteeris Tarvo Teslon kinnisvaraportaalist KV.EE.

Turuülevaate koostaja on analüütik ja kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark, kelle kogemus kinnisvaraturul toimuva jälgimisega ületab kümmet aastat.

“Elamispindade turg näitab üha selgemalt pöördumise märke,” tõi ülevaate oluliseima välja Tõnu Toompark. “Olen veendunud, et järgmises ülevaates on positiivsust juba märksa enam.”

2009. a. IV kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaratuturu ülevaade ilmub 09. veebruaril 2010. a. ning on alates 09/02/2010 kl 10.00 tasuta allalaaditav portaalist KV.EE.

Teisipäeval 09. veebruaril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5443

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

Ilmunud on uus Arco Vara koostatud kinnisvaraturu ülevaade, mis võtab kokku 2009. aastal toimunu.

NB! Kuivõrd Adaur.ee missiooniks on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks, siis on kõigil turuülevaadete üllitajatel võimalus koostatud ülevaade avaldada lehel Adaur.ee. Selleks palun kontakteeru lehe all servas oleval telefonil või meilitsi.

Muutunud keskkond

Kiiresti muutunud majanduskeskkond ja tarbija käitumisharjumused on need põhjused, miks 2010 aastal saab suure tõenäosusega kinnisvaraturundusest peamiselt internetiturundus.

Kui 2008 aastal näitasid meie poolt läbi viidud kliendiküsitlused, et ligi 70% juhtudel algasid kinnisvara otsingud internetist, siis möödunud 2009 aastal protsess jätkus kiirenevas tempos, jõudes sama näitaja poolest 85%.

Eelkõige on selle põhjuseks tarbija muutunud käitumine info hankimise harjumustes üldiselt. Sarnaselt muu teabega on ka kinnisvarapakkumiste kohta info hankimine internetist lihtne, kiire, odav ning tulemuslik. Tänased Eesti kinnisvaraportaalid on ühed enim külastatavad keskkonnad ning hinnanguliselt hõlmavad ligi 95% kõigist kinnisvarapakkumistest, mistõttu on teiste, peamiselt trükiväljaannete, kasutamine info hankimisel selgelt tagasihoidlik.

Lisaks sundis viimastel aastatel kiirelt muutunud majanduskeskkond ümber vaatama ajalehtede/ajakirjade kinnisvarateemaliste väljaaannete otstarbekuse ja mahud. Eestis lõpetati eelmise aasta lõpuks praktiliselt kõikide selleteemaliste väljaannete ilmumine trükis või kujundati väljaanded laiemapõhjalisemateks, kaasates lisaks kinnisvara teemadele ka kodu, sisustuse, ehituse ja kõik sellega seonduv temaatika.

Arvestades üldist suunda Eestis, aga ka laiemalt maailmas, võib prognoosida, et 2010 aastal saavutab kinnisvara sektori poolt tellitav trükireklaam absoluutse põhja. Samal ajal ei võimalda taastuv nõudlus ning tihenev konkurents üldiselt turunduseelarveid vähendada ning võib prognosida, et suurem osa turunduseelarvest leiab rakenduse teistes, peamiselt virtuaalsete, kanalites. Nii näeme sel ja järgnevatel aastatel kinnisvara reklaami peamiselt internetis, aga ka väli-, tele- ning mobiilimeedias. Kui interneti väljundite puhul jääb peamiselt domineerima kinnisvara pakkumistega seonduv, siis teistes peamiselt väli- ning telemeedias hakkame nägema uute elukeskkondade või kinnisvarafirmade brandi(de) reklaami.

Uued lahendused

Muutustest tingituna vajab ka kinnisvaraturundus algaval kümnendil uusi lähenemisi ja lahendusi.

Turundustegevuse lahutamatuks osaks on algaval kümnendil kinnisvaraportaalid. Seejuures saab Eestis keskseks küsimuseks andmeedastuse standardi ehk XML Schema väljatöötamine. Aasta-poolteist tagasi oli uue ühtse platvormi ja uute põhimõtete rakendamine arutlusel kitsamas ringis, kuhu oli kaasatud ka EKFL, kuid tänaseks ei ole siis välja töötatud alused laialdast kasutust leidnud. Ühtne standard võimaldaks ka tasuta või pay-per-lead kinnisvaraportaalide teket Eestis, mis maailmas on just eelmisel aastal plahvatuslikult arenenud.

Väljapaistvad näited on selles osas maailmas näiteks Globrix.com (koondab praktiliselt kõiki Suurbritannia kinnisvarafirmade pakkumisi), Enormo.com (üle 10 miljoni pakkumise maailmas). Viimane jõuline siseneja sellesse sektorisse on Google, kes pakub mash-up teenust sidudes kinnisvarapakkumised oma kaardi- ja tänavavaaterakendustega.

Eestis on turg seda tüüpi kinnisvaraportaalide osas siiani tühi, kuid eeldused selleks suurepärased – suur interneti kasutajate hulk, kinnisvara sektoriga tihedalt seonduvate veebipõhiste rakenduste hea kättesaadavus (Maaameti kaardirakendus, E-notar, ID-kaardi rakendused, e-Kinnistusraamat jne)

Lisaks kinnisvaraportaalidele on tulnud turule ka esimesed alternatiivsed rakendused, mis võimaldavad kasutada populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke kinnisvara turundamisel. Tuntumad nendest on näiteks www.tweetlister.com ja www.clientopoly.com/centerstage. Esimene neist võimaldab automaatset kinnisvarapakkumiste edastamist Twitteris, teine Facebookis.

Lisaks kinnisvaraportaalidele on suur osa turundustegevusest seotud kinnisvarafirmade kodulehtedega. Suure tõenäosusega toob uus algav kümnend muutusi ka selles osas, esimesi neist näeme juba alanud aastal.

Täna on poolkohustuslikuks muutunud otsingumootorite optimeerimine (SEO), lähitulevik toob aga kinnisvaraturundusse otsingumootorite turunduse (SEM) ja sotsiaalmeedia optimeerimise (SMO). Viimane on eelkõige tingitud asjaolust, et kui siiani koondus kogu tähelepanu internetis kodulehtedega seonduvale, siis lähiaastatel leiame suurema osa kinnisvarafirmadest kindlasti ka sotsiaalmeediast. Esimesed näited leiab nii Twitterist, Facebookist kui ka Orkutist.

Last but not least – kinnisvaraturunduse üheks osaks saab veebianalüüs ehk kodulehe külastajate jälgimisüsteem, mille abil on võimalik teada saada, kes ja mida kodulehel teeb ja millisest infost enim huvituvad on. Paljukasutatud tasuta lahendus on seejuures Google Analytics. Eestis tuntuim tasuline rakendus on selles vallas aga Snoobi.

Kokkuvõtvalt: 2010 aastaks muutunud keskkond toob kinnisvaraturundusse uued lahendused.

Kinnisvaraturu tehingute arv on küll languses, kuid elamispindade sektoris on märgata siiski turu aktiveerumist. Pea kõigis käesolevas ülevaates vaadeldud piirkondades on viimased kaks kvartalit korteriomanditehingud tõusutrendis.

Korteriomanditehingute tõusutrend on esmane eeldus hinnalanguse peatumiseks ning seejärel stabiliseerumiseks.

• Töötuid järjest enam. 2009. a. II kvartali seisuga oli Eestis juba 92 000 töötut. See on aastatagusest enam kui kolm korda rohkem. Töötute arv küll jätkuvalt tõuseb, kuid samas peame tõdema, et enamus massilistest koondamistest on meil tõenäoliselt seljataga.
• Keskmine palk eelmisest aastast väiksem. 2009. a. II kvartalis oli Eesti keskmine palk 12 716 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 4,4% ehk 590 krooni vähem. Analoogselt töötuse määra kommentaarile võib palganumbrigi puhul arvata, et enamus suurejoonelisi palgaalandamisi on tänaseks möödanik.
• Ehitustöid tehti eelmisest aastast vähem. Käesoleva aasta II kvartali ehitustööde maht oli 10,1 miljardit krooni. Aastaga on see näitaja vähenenud kolmandiku võrra. Ses valguses pole ime, et ehitusettevõtted on need, kelle kindlustundeindikaator on kõige madalamal tasemel.
• Põhivarainvesteeringud kinnisvarasse on kukkunud. 2009. a. II kvartali põhivarainvesteeringud ehitiste ja rajatiste soetamisele ja ehitamisele olid kokku 2,6 miljardit krooni. Aastaga on investeeringud vähenenud 41%.



• Euribor veel langemas. Euribor, mis on eluasemelaenude baasintressimääraks, on 2009. a. III kvartali lõpu seisuga langenud 1,016% tasemele. See teeb tänu vähenevale laenumaksele rõõmsaks juba laenu võtnud inimesed. Tänaste laenuvõtjate rõõmu vähendab tõusnud intressimarginaal.
• Laenuportfellid vaikselt vähenemas. Eluasemelaenude jääk on vaikselt, kuid kindlalt alanemas. 2009. a. III kvartali lõpus jäi eluasemelaenude jääk pisut alla 96 miljardi krooni tasemele. Samas tehakse elamispindade turul järjest enam tehinguid. See tähendab, et üha enam tehinguid on finantseeritud omavahenditest, mitte pangalaenuga.
• Uusi laene antakse välja vähe. Eluasemelaenude käive ehk uute laenude väljastamine on 2009. a. III kvartalis kivina kukkunud 1,6 miljardi kroonini. Aastane laenukäibe vähenemine on üle kolme korra. Samas on kuuldab jutte pankade laenukraanide avanemisest ning laenutingimuste leevendamisest, mis võiks viia laenukäivete stabiliseerumisele.
• Äriühingute laenujäägid vähenevad. Analoogselt eluasemelaenudele on äriühingutegi laenujäägid vähenemas. Teisisõnu annavad pangad uusi laene vähem välja, kui vanu tagasi korjavad. Samas on võrreldes eluasemelaenude aastase „ainult“ kolmekordse vähenemisega äriühingute laenukäibed kukkunud „kõigest“ kaks korda.
• Laenukoormus tõuseb raketina. Kiirelt kukkuv sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja aeglaselt langev laenujääk on oluliselt suurendamas eraisikute laenukoormust võrrelduna SKT-ga. 2009. a. II kvartali lõpuks tõusis see esmakordselt üle 50 protsendi, täpsemalt 51,1 protsendini.
• Valminud eluruumide arv tagasihoidlik. Aasta teises kvartalis äkilise hüppe teinud valminud eluruumide arv kukkus 2009. a. III kvartalis 689 eluruumini. Aastaseks languseks pisut üle 30 protsendi.
• Mitteeluruumide tuleb turule rohkem. 2009. a. III kvartalis sai kasutusloa 233 uut mitteeluruumi. See on pea sama palju, kui aasta tagasi ja ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes 4 mitteeluruumi võrra eelmisest kvartalist enam.
• Kinnisvaratehinguid aastatagusest veerandi võrra vähem. Käesoleva aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 9290 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 25% vähem. Kui elamispindade tehingute arv on kvartalist kvartalisse tõusmas, siis järelikult on muude tehingute arv kukkumas.

Kinnisvaraturg jätkab endiselt langusekursil, kuigi langustempod on oluliselt aeglustumas. Üha enam on inimesi-ettevõtteid, kes näevad, et languse lõpp nii kinnisvaraturul, kui kogu majanduses ei ole enam väga kaugel.

Oktoobrikuise positiivse sõnumina peab siinkohal ära märkima pankade valmiduse enam laenu anda ning omafinantseeringu tingimusi leevendada. Loodetavasti aitab see hinnalanguse lõpu lähemale tuua ning kinnisvaraturule taas normaalsust tekitada.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. III kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

05. novembril 2009. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku 2009. a. III kvartalis Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu.

“Hea on tõdeda, et meie lakooniline ülevaade on hästi vastu võetud,” tõdes Tarvo Teslon kinnisvaraportaalist KV.EE. “Pole ka ime – tegemist on ühe vähese ülevaatega, mis sisaldab kallutamata infot Eesti kinnisvaraturul toimuva kohta.”

Turuülevaate koostaja on analüütik ja kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark, kelle kogemus kinnisvaraturul toimuva jälgimisega ületab kümmet aastat.

“Tõenäoliselt on kinnisvaraturg lähiajal pöördumas,” kommenteeris kinnisvaraturgu Tõnu Toompark. “Seetõttu on kõigil turuosalistel eriti oluline saada õiglast infot, mis toimub. Mul on hea meel, et KV.EE kinnisvaraturu ülevaade selle turu tühimiku katab.”

2009. a. III kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaratuturu ülevaade ilmub 05. novembril 2009. a. ning on alates 05/11/2009 kl 10.00 tasuta allalaaditav portaalist KV.EE.

Neljapäeval 05. november 2009. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada kommentaarina aadressil http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=5292

Eelmise online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.

Lisainfo

“MASU JA KINNISVARASEKTOR”
(arengud kinnisvaraturul)
EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU SEMINAR
koostöös NORDEA PANGAGA

9. oktoobril 2009.a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, Tõnismägi 2, Tallinn

Seminari tasu 1200 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 800 krooni (ei lisandu käibemaks)

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Seminari moderaatoriks Tõnis Rüütel

Päevakava ja esinejad:

12.00 – 12.20 Registreerimine

12.20 – 12.30 Seminari avamine

12.30 – 13.15 Targalt talitades põhjast välja
Sander Klaos, Nordea Panga analüüsi osakonna juhataja
Loit Linnupõld, Nordea Panga tootejuhtimise osakonna juhataja

13.15 – 14.00 Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!
Andres Pärloja, AS Koger&Partnerid juhataja

14.00 – 14.45 Äripindade üürilepingute ülesütlemise, muutmise ja sõlmimise praktika MASU tingimustes
Kaido Loor, Sorainen Advokaadibüroo partner

14.45 – 15.05 KOHVIPAUS

15.05 – 15.50 Võlgnike õigused ja võimalused tagatiste realiseerimisel ning sundmüügil
Leho Pihkva, Sorainen Advokaadibüroo advokaat

15.50 – 16.35 Ettevõttesiseste ressursside kasutamine turundustegevuses ehk ise ja… odavamalt
Jüri Peetson, Turundusagentuuri Goldberg, Ivanov ja Tamm loovjuht

16.35 – 16.45 Seminari kokkuvõte

“MASU JA KINNISVARASEKTOR”
(arengud kinnisvaraturul)
EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU SEMINAR
koostöös NORDEA PANGAGA

9. oktoobril 2009.a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, Tõnismägi 2, Tallinn

Seminari tasu 1200 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 800 krooni  (ei lisandu käibemaks)

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Seminari moderaatoriks Tõnis Rüütel

Päevakava ja esinejad:

12.00 – 12.20 Registreerimine

12.20 – 12.30 Seminari avamine

12.30 – 13.15 Targalt talitades põhjast välja
Sander Klaos, Nordea Panga analüüsi osakonna juhataja
Loit Linnupõld, Nordea Panga tootejuhtimise osakonna juhataja

13.15 – 14.00 Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!
Andres Pärloja, AS Koger&Partnerid juhataja

14.00 – 14.45 Äripindade üürilepingute ülesütlemise, muutmise ja sõlmimise praktika MASU tingimustes
Kaido Loor, Sorainen Advokaadibüroo partner

14.45 – 15.05 KOHVIPAUS

15.05 – 15.50 Võlgnike õigused ja võimalused tagatiste realiseerimisel ning sundmüügil
Leho Pihkva, Sorainen Advokaadibüroo advokaat

15.50 – 16.35 Ettevõttesiseste ressursside kasutamine turundustegevuses ehk ise ja… odavamalt
Jüri Peetson, Turundusagentuuri Goldberg, Ivanov ja Tamm loovjuht

16.35 – 16.45 Seminari kokkuvõte