Kohaliku omavalitsuse õigus tühistada planeering ning kohustus planeeringu menetlemiseks mõistliku aja jooksul

Teder Law FirmVald kehtestas üldplaneeringu, kuid tühistas selle pool aastat hiljem. Põhjenduseks oli üldplaneeringu kehtestamine põhjenduskohustust rikkudes- puudusid põhjendused ning motiivid planeeringu kehtestamiseks. Samuti polnud kehtestamismääruses viiteid dokumentidele, kust puuduolevaid põhjendusi leida.

Kohus märkis, et haldusorgan peab vältima haldusakti kehtetuks tunnistamist vaid menetlus- või vormivea tõttu. See kehtib ka haldusorgani enda haldusakti kehtetuks tunnistamisel. Vald tunnistas, et üldplaneering kehtestati läbimõtlematult ning seega oli tegu ka sisulise ja olulise kaalutlemisveaga ning pole välistatud, et korrektse kaalumise ja põhjendamise korral poleks üldplaneeringut sellisel kujul kinnitatud.

Isik soovis ka planeeringuga muuta kinnistute sihtotstarvet, kuid kohalikul omavalitsusel pole kohustust maa kasutustingimusi ilmtingimata muuta. Kohus selgitas, et kohtult ega kohalikult omavalitsuselt ei ole seetõttu õigust nõuda ka konkreetse sisuga planeeringu kehtestamist.

Küll saab aga huvitatud isik nõuda, et planeerimismenetlus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul ning et otsus oleks läbikaalutud ja põhjendatud. Kui planeeringu osas on pooleli kohtuvaidlus, ei takista see vallavolikogul uue planeeringu kehtestamist olukorras, kus vaieldakse menetluslike, mitte sisuliste küsimuste üle. Sellisel juhul asendaks uus planeering varasema.

Kui menetlusosalised mõistliku aja jooksul kokkuleppele ei jõua, peab omavalitsusüksuse volikogu otsustama, kas vastuväited on põhjendatud. Vastavalt sellele tuleb planeering kas kehtestada muutmatult, kehtestada muudatustega või jätta kehtestamata. Ebamõistlikku viivitust ei õigusta ka soov vältida kohtuvaidlust. Terava huvide konflikti korral võib kohtuvaidlus olla paratamatu. Sellisel juhul on oluline järgida menetlusreegleid, kaaluda olulisi asjaolusid ja planeerimisotsust põhjendada. Põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on omavalitsusüksuse pädevuses ja sinna kohus kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku. Vald peaks küll planeerimismenetluses menetlusosalistega ühisosa leidma, kuid sellega ei tohi lõputult viivitada. Arvestada tuleb ka, et ümbruskonnas asuva kinnistu uus omanik on varasema omaniku eriõigusjärglane kõigis planeerimisõiguslikes suhetes, mis puudutavad kinnistut. Isikul on kinnistu omandamist kaaludes võimalik arvestada juba kehtestatud planeeringuid, sh selliseid, mille kehtestamise üle peab volikogu mingil põhjusel uuesti otsustama.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC