Mais kaubavahetus suurenes

StatistikaametKaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.

2018. aasta mais eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 215 miljonit eurot (2017. aasta mais 153 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid ning Lätti mineraalseid tooteid (kütuse komponendid, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod). Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (38 miljonit eurot), Lätti (26 miljonit eurot) ja Soome (18 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Soome puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (19 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%) ning puitu ja puittooteid (12%). Enim kasvas mineraalsete toodete (49 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (14 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta mais 71% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 7% ja re-eksport 9%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (põlevkivi kütteõli, kütuse lisandid) ning puidu ja puittoodete kaubagrupis (saematerjal, puidust uksed, liimpuitplaadid).

2018. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Rootsist (12%) ja Saksamaalt (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Rootsist (70 miljonit eurot), Valgevenest (46  miljonit eurot ehk ligi 11 korda) ja Venemaalt (24 miljonit eurot). Rootsist imporditi rohkem elektriseadmeid ja transpordivahendeid, Valgevenest ja Venemaalt mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid). Sissevedu vähenes enim Hiinast ja Hispaaniast (mõlemaist 13 miljonit eurot). Hiinast toodi vähem elektriseadmeid ja mehaanilisi masinaid ning Hispaaniast mineraalseid tooteid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid (mõlema osatähtsus on 15% Eesti koguimpordist), transpordivahendeid (12%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Enim suurenes mineraalsete toodete (77 miljonit eurot), transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja elektriseadmete (23 miljonit eurot) sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2018

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2017–2018
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2017 2018 muutus, % 2017 2018 muutus, % 2017 2018
KOKKU 5 265 5 717 9 6 254 6 644 6 -990 -928
Jaanuar 940 1 028 9 1 350 1 252 -7 -410 -223
Veebruar 972 1 119 15 1 072 1 205 12 -100 -86
Märts 1 179 1 142 -3 1 321 1 370 4 -142 -228
Aprill 1 027 1 193 16 1 212 1 370 13 -185 -176
Mai 1 148 1 234 7 1 300 1 449 11 -153 -215
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2018
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 234 100 7 KOKKU 1 449 100 11
EL-28 861 70 6 EL-28 1 152 80 10
Euroala 19 riiki 613 50 14 Euroala 19 riiki 795 55 6
EL-i välised riigid 373 30 10 EL-i välised riigid 297 20 17
1. Soome 201 16 10 1. Soome 187 13 14
2. Rootsi 142 11 -12 2. Rootsi 179 12 64
3. Läti 128 10 26 3. Saksamaa 148 10 6
4. Venemaa 90 7 13 4. Leedu 138 10 15
5. Leedu 73 6 9 5. Läti 116 8 11
6. USA 71 6 113 6. Venemaa 113 8 26
7. Saksamaa 71 6 -2 7. Poola 86 6 1
8. Norra 40 3 -6 8. Holland 76 5 2
9. Belgia 36 3 81 9. Valgevene 50 3
10. Holland 36 3 21 10. Hiina 46 3 -22
Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2018
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 234 100 7 1 449 100 11 -215
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 99 8 -4 137 9 -2 -37
Mineraalsed tooted (V) 172 14 40 222 15 53 -50
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 64 5 14 111 8 5 -47
Kummi- ja plasttooted (VII) 37 3 2 78 5 5 -41
Puit ja puittooted (IX) 143 12 11 54 4 19 89
Paber ja pabertooted (X) 31 3 -1 24 2 -2 7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 33 3 -1 55 4 -1 -22
Metall ja metalltooted (XV) 90 7 5 124 9 5 -34
Mehaanilised masinad (84) 103 8 6 142 10 5 -39
Elektriseadmed (85) 195 16 -2 220 15 12 -25
Transpordivahendid (XVII) 91 7 12 168 12 18 -77
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 35 3 -6 34 2 16 1
Mitmesugused tööstustooted (XX) 103 8 7 33 2 -2 70
Muu 36 3 -2 48 3 -13 -11

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. juuni 2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20. juunil 2018. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

8 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

19…27.09.2018 Kinnisvara täiendkoolitus – OLULINE