Ministeerium saatis kooskõlastamisele põhikoolihoonete investeeringute kava eelnõu

Haridus- ja teadusministeeriumHaridus- ja Teadusministeerium saatis ministeeriumitele ning omavalitsustele põhikooli õppehoonete investeeringute kava eelnõu, milles tehakse ettepanek anda 22 omavalitsusele 55,3 miljonit eurot, et toetada koolivõrgu korrastamiseks koolihoonete suuremahulist kaasajastamist. Investeeringutega vähendatakse omavalitsuste kulusid hoonetele ning suunatakse rohkem vahendeid hariduse sisulisteks tegevusteks.

Eelmisel aastal said gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused taotleda investeeringuprogrammist toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond. Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte.“

Toetust saanud projektidega rekonstrueeritakse ning ehitatakse üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis ebavajalikku pinda vähendatakse omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra, mis tähendab hoonetele uue funktsiooni leidmist või ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo:

  • Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
  • Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
  • Kokku kasutas haridusvaldkond 2014.a ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
  • 2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
  • Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC