Nordecon: 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata poolaastaaruanne

NordeconKonsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.06.2018 31.12.2017
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 7 985 8 915
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 46 646 35 193
Ettemaksed 2 901 1 641
Varud 23 870 23 230
Käibevara kokku 81 402 68 980
 

Põhivara

   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 883 1 888
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 9 093 8 950
Kinnisvarainvesteeringud 3 549 4 929
Materiaalne põhivara 12 951 12 566
Immateriaalne põhivara 14 654 14 639
Põhivara kokku 42 156 42 998
VARA KOKKU 123 558 111 978
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 21 441 16 197
Võlad hankijatele 47 212 35 926
Muud võlad 8 532 5 654
Ettemaksed 5 127 3 651
Eraldised 619 664
Lühiajalised kohustused kokku 82 931 62 092
 

Pikaajalised kohustused

   
Laenukohustused 7 947 13 955
Võlad hankijatele 98 98
Muud võlad 71 71
Eraldised 1 162 1 273
Pikaajalised kohustused kokku 278 15 397
KOHUSTUSED KOKKU 92 209 77 489
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 18 263 18 263
Omaaktsiad -1 278 -1 349
Ülekurss 589 589
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 932 1 992
Jaotamata kasum 8 698 11 089
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 30 758 33 138
Mittekontrolliv osalus 591 1 351
OMAKAPITAL KOKKU 31 349 34 489
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 123 558 111 978

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000   6k 2018 II kv 2018 6k 2017 II kv 2017 2017
Müügitulu    

105 658

 

61 996

 

103 501

 

61 897

 

231 387

Müüdud toodangu teenuste ja kaupade kulu   -102 459 -59 250 -100 362 -59 382 222 692
Brutokasum   3 199 2 746 3 139 2 515 8 695
             
Turunduskulud   -331 -158 -334 -221 -623
Üldhalduskulud   -3 386 -1 715 -3 078 -1 621 -6 936
Muud äritulud   219 202 54 12 107
Muud ärikulud   -76 1 -107 -19 -141
Ärikasum (kahjum)   -375 1 076 -326 666 1 102
             
Finantstulud   385 250 204 101 2 901
Finantskulud   -586 -282 -428 -259 -1 570
Finantstulud ja –kulud kokku   -201 -32 -224 -158 1 331
             
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum    

452

 

515

 

193

 

146

 

485

             
Maksustamiseelne kasum (kahjum)   -124 1 559 -357 654 2 918
Tulumaks   -400 -200 -540 -465 -1 193
Puhaskasum (kahjum)   -524 1 359 -897 189 1 725
             
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
           
Realiseerumata kursivahed   -60 -128 126 75 446
Kokku muu koondkasum (kahjum)   -60 -128 126 75 446
Kokku koondkasum (kahjum)   584 231 -771 264 2 171
             
 Puhaskasum (kahjum):            
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   -532 1 274 -890 197 1 388
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   8 85 -7 -8 337
Kokku puhaskasum (kahjum)   -524 1 359 -897 189 1 725
             
Koondkasum (kahjum):            
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   -592 1 146 -764 272 1 834
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   8 85 -7 -8 337
Kokku koondkasum (kahjum)   584 231 -771 264 2 171
             
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:            
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes   -0,02 0,04 -0,03 0,01 0,04  
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes   -0,02 0,04 -0,03 0,01 0,04  

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 6k 2018 6k 2017
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 115 243 111 059
Maksed hankijatele2 -100 279 -102 900
Makstud käibemaks -2 874 -2 029
Maksed töötajatele ja töötajate eest -10 480 -10 997
Makstud tulumaks -305 -200
Netorahavoog äritegevusest 1 305 -5 067
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -252 -147
Immateriaalse põhivara soetamine 0 -3
Materiaalse põhivara müük 22 0
Antud laenud -17 -34
Antud laenude laekumised 7 20
Saadud dividendid 249 147
Saadud intressid 5 27
Netorahavoog investeerimistegevusest 14 10
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 1 411 7 399
Saadud laenude tagasimaksed -168 -496
Kapitalirendi maksed -888 -1 149
Makstud intressid -366 -376
Makstud dividendid -2 243 -2 007
Netorahavoog finantseerimistegevusest -2 254 3 371
     
Rahavoog kokku -935 -1 686
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 916 9 786
Valuutakursimuutused 4 1
Raha jäägi muutus -935 -1 686
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 7 985 8 101

Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2018. aasta I poolaastal oli 3 199 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 3 139 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I poolaastal 3% (I poolaasta 2017: 3%). Jätkuvalt tihedas konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus jäänud samale taseme võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas on paranenud II kvartali brutokasumlikkus, moodustades 4,4% (II kv 2017: 4,1%). Rahule võib jääda rajatiste segmendi kasumlikkusega, mis on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt paranenud, 2018. aasta I poolaastal oli see 3,7% ning II kvartalis 8,5%, 2017. aastal vastavalt 0,5% ja 5,4%. Küll aga ei saa jätkuvalt olla rahul hoonete segmendi tulemusega, kus kasumlikkus on vähenenud, moodustades nii 2018. aasta I poolaastal kui ka II kvartalis 3,3%, 2017. aasta I poolaasta ja II kvartal 4,1%. Hoonete segmendi kasumlikkust mõjutab jätkuvalt oluline korterelamute osakaal Kontserni müügitulus, kus on kõige enam tuntav alltöövõtuhindade jätkuv kasv, sealhulgas eelkõige tööjõukulude kallinemine. Kontserni juhtkond jälgib kriitiliselt erinevate segmentide osakaalu Kontserni tööde portfellis, et paremini juhtida sisendhindade muutustest tulenevaid riske.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2018. aasta I poolaastal 3 386 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud kasvanud ligikaudu 10% (I poolaasta 2017: 3 078 tuhat eurot), kuid 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud sisuliselt samaks, moodustades 3,1% (I poolaasta 2017: 3,0%). Kulude suurenemise põhjusteks on muutused Kontserni juhtimises ning Kontserni emaettevõtte juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamisel makstud tasud (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Töötajad“). Samas on kulude kasvu piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.

Kontserni ärikahjumiks kujunes 2018. aasta I poolaastal 375 tuhat eurot (I poolaasta 2017: kahjum 326 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 606 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 664 tuhat eurot).

Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes 9,6% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 243 tuhat eurot (I poolaasta 2017: kahjum 121 tuhat eurot), siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 6%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 154 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 0 eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 524 tuhat eurot (I poolaasta 2017: kahjum 897 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 532 tuhat eurot (I poolaasta 2017: kahjum 890 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2018. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas 1 305 tuhat eurot (I poolaasta 2017: -5 067 tuhat eurot). Positiivse äritegevuse rahavoo on eelkõige taganud omaarenduste mahu kasv ning lõppenud suuremahuliste objektide kinni hoitud lõppmaksete (5-10% lepinguhinnast) laekumine. Kuigi Kontserni tööjõukulud on võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga suurenenud on töötajatele teostatud väljamaksed vastupidiselt vähenenud, mille põhjuseks on eelmise majandusaasta tagasihoidlikud majandustulemused ja sellest tulenevalt väiksema tulemustasu maksed 2018. aasta I poolaastal.

Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.

Investeerimistegevuse rahavoog 2018. aasta I poolaastal oli 14 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 10 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse põhivara investeeringud summas 252 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 147 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 249 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 147 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aasta I poolaastal oli -2 254 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 3 371 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja kapitalirendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 1 411 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2017: 7 399 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 168 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 496 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Kapitalirendimaksed moodustasid 888 tuhat eurot (I poolaastal 2017: 1 149 tuhat eurot). Dividende maksti 2018. aasta I poolaastal 2 243 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 2 007 tuhat eurot).

Seisuga 30.06.2018 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 985 tuhat eurot (30.06.2017: 8 101 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad 

  Suhtarv / näitaja 6k 2018 6k 2017 6k 2016 2017  
  Müügitulu, tuhat eurot 105 658 103 501 73 829 231 387  
  Müügitulu muutus 2% 40% 7% 26,2%  
  Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot -524 -897 798 1 725  
  Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -532 -890 426 1 388  
  Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 986 585 30 756 728 30 756 728 30 913 031  
  Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot -0,02 -0,03 0,01 0,04  
  Üldhalduskulude määr müügitulust 3,2% 3,0% 3,8% 3,0%  
  Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 3,1% 3,0% 3,7% 3,0%  
  EBITDA, tuhat eurot 606 664 1 714 3 123  
  EBITDA määr müügitulust 0,6% 0,6% 2,3% 1,3%  
  Brutokasumi määr müügitulust 3,0% 3,0% 5,6% 3,8%  
  Ärikasumi määr müügitulust -0,4% -0,3% 1,1% 0,5%  
  Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita -0,4% -0,3% 1,0% 0,5%  
  Puhaskasumi määr müügitulust -0,5% -0,9% 1,1% 0,7%  
  Investeeritud kapitali tootlus 0,5% -0,1% 2,3% 5,9%  
  Omakapitali tootlus -1,6% -2,4% 2,2% 4,8%  
  Omakapitali osakaal 25,4% 29,0% 34,5% 30,8%  
  Vara tootlus -0,4% -0,8% 0,8% 1,6%  
  Finantsvõimendus 35,2% 32,5% 33,2% 32,7%  
  Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,98 1,02 1,05 1,11  
    30.06.2018 30.06.2017 30.06.2016 31.12.2017  
  Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 131 552 130 601 131 363 144 122  
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku
                 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on püsinud viimasel kolmel aastal stabiilsena. 2018. aasta I poolaastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 7% kogu müügitulust.

  6k 2018 6k 2017 6k 2016 2017
Eesti 93% 93% 93% 94%
Ukraina 4% 1% 2% 2%
Rootsi 2% 3% 4% 3%
Soome 1% 2% 1% 1%

Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud. Töös on kaks hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna peatöövõtuleping ning lisaks on võrreldes eelmise aruandeperioodiga oluliselt suurenenud hoonete ehituses teostatavad betoonitööde mahud. Rootsi mahud on aastataguse perioodiga võrreldes vähenenud, aruandeperioodil teostati töid ühe peatöövõtulepingu alusel. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2018. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2018. aasta I poolaasta müügitulu oli 105 658 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 103 501 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 2%. Müügitulu kasv tuleneb rajateste segmendi mahtude kasvust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes rajatiste müügitulu ligikaudu 32% ning hoonete müügitulu vähenes 4%. Vaatamata rajatise müügitulu suurenemisele jääb segmendi osakaal kogu müügitulust endiselt tagasihoidlikuks. 2018. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 80 827 ja 24 587 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 83 834 ja 18 607 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

Tegevussegmendid* 6k 2018 6k 2017 6k 2016 2017
Hooned 76% 81% 79% 74%
Rajatised 24% 19% 21% 26%

* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule.
Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga ärihoonete alamsegment. Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2018. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt, ligikaudu 38%, suurenenud. Aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid olid Omniva logistikakeskus ja Møller Auto müügi- ja teeninduskeskus Tallinna lähedal Rae vallas. Tallinnas jätkus 14-korruselise äri- ja eluhoone ehitus WoHo kvartalis Mustamäe tee 3 aadressil ning Ülemiste Citys Sepise 8 parkimishoone ehitamine. Aruandeperioodil lõpetati Lõõtsa 12 büroohoone ehitustööd Tallinnas Ülemiste Citys. Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata tervikuna 2018. aastal alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2017. aastaga.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on jäänud võrreldavale tasemele eelmise aasta sama perioodiga. Alamsegmendi mahtusid mõjutavad jätkuvalt enim investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkus Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ehitus. Lisaks jätkus Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ning Abja Tervisekeskuse ehitamine.

Korterelamute osakaal Kontserni müügitulus on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks, Sõjakooli 12 II ja III etapi ning Lesta 10 asuvad  korterelamud. Jätkuvalt annavad olulise panuse alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, jätkus Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus ning Rootsis, Stockholmis, 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd.

Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tartus kui ka Tallinnas. Aruandeperioodil lõpetati Tartus, Tammelinnas, VII etapi ehitustööd ning jätkus viimase, VIII etapi ehitus. Ehitustöödega alustati uues Tallinna arendusprojektis, Nõmme tee 97, kus valmib 21-korteriga 4 korruseline korterelamu. Korterite müük jätkub nii eelpool nimetatud Tartu ja Tallinna arendustes, kui ka 2017. aastal valminud arendustest Tallinnas, Magasini 29 ning Hane 2 ja 2a. Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 3 228 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 1 102 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise sisendhindade tõusuga.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on suuremateks töös olevateks objektideks Pärnus Metsä Wood-i vineeritehase, Mätliku robotlauda ja Lähtru teraviljaterminali ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna IV etapi rekonstrueerimistööd.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2018 6k 2017 6k 2016 2017
Ärihooned 36% 25% 15% 25%
Ühiskondlikud hooned 26% 26% 35% 19%
Korterelamud 23% 31% 31% 30%
Tööstus- ja laohooned 15% 18% 19% 26%

Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, mille osakaal on igal aastal järjest suurenenud. Aruandeperioodil moodustas olulise osa käibest 2017. aastal sõlmitud lepingute alusel teostatavate suurobjektide ehitus: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas, Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu rekonstrueerimine ning 2+1 möödasõidualade ehitamine Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Valmaotsa–Kärevere lõigul. Tugeva panuse andsid aruandeperioodi käibesse ka Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2018. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendis ülekaalukalt kõige olulisemaks valdkonnaks.

Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmentide sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmentide kasv on vähetõenäoline.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 6k 2018 6k 2017 6k 2016 2017
Teedeehitus ja –hooldus 90% 84% 82% 86%
Muud rajatised 7% 12% 14% 8%
Keskkonnaehitus 3% 4% 4% 6%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2018 oli 131 552 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht jäänud sisuliselt samale tasemele.

  30.06.2018 30.06.2017 30.06.2016 31.12.2017
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot  

131 552

 

130 601

 

131 363

144 122

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 73% ja rajatiste omad 27% (30.06.2017: vastavalt 72% ja 28%). Võrreldes seisuga 30.06.2017 on hoonete segmendi tööde portfell suurenenud ligikaudu 2% ning rajatiste segmendi portfell on samavõrra vähenenud.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hoonete segmendis oluliselt, ligikaudu 54%, suurenenud ärihoonete teostamata tööde mahud. Ärihoonete kasvu mõjutavad eelkõige suuremahulised tööd Tallinnas: WoHo kvartalisse Mustamäe tee 3 aadressil 14-korruselise äri- ja eluhoone ning Liimi tänav 1B kinnistule 8-korruseline majutushoone projekteerimine ja ehitamine, samuti 2018. aasta II kvartalis lisandunud Vanasadamas aadressil Lootsi 13/4 asuva D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja laiendustööd. Alamsegmendi portfelli kasvu mõjutab oluliselt ka 2017. aasta II poolaastal Ukrainas sõlmitud leping Kiievi Unit City tehnopargis 7-korruselise büroohoone ehitumiseks. Kasvanud on ka ühiskondlike hoonete teostamata tööde portfell, millest olulise osa moodustavad 2017. aasta teises pooles sõlmitud lepingud Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ja Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ehitamiseks. Vähenenud on nii tööstus- ja laohoonete kui ka korterelamute alamsegmentide portfell.

Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell tugineb teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi mahule, mis moo- dustab ligikaudu 88% rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõ- jutavad nii 2017. aastal sõlmitud lepingute jääk kui ka 2018. aastal lisandunud kaks uut lepingut: Riia-Pihkva maanteel kilomeetritel 195,6-205,8 ja 207,8-209,2 asuva kahe lõigu (Tsiiruli-Missoküla teelõik) rekonstrueerimine ning Tallinna piirile Laagrisse rajatava Veskitammi liiklussõlme ehitamine. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Kuigi Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt, võib teostamata tööde portfelli mahule tuginedes loota 2018. aastal rajatiste segmendi müügitulu mõningast suurenemist absoluutnumbrites võrreldes 2017. aastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juht- kond 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga tegevusmahtude jäämist samale tasemele. Kontserni juhtkond on äärmi- selt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõe- näosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.

Aruandeperioodi lõpust (30.06.2018) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 22 873 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2018. aasta I poolaastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 694 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 426 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 6%, vähenenud on tööliste arv, mille põhjuseks on peamiselt Keila hooldepiirkonna lepingu lõppemine.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  6k 2018 6k 2017 6k 2016 2017
ITP 426 423 365 426
Töölised 268 314 305 309
Keskmine kokku 694 737 670 735

Kontserni 2018. aasta I poolaastal tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 10 566 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 9 945 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 6%list kasvu põhjuseks on eelkõige töötasude suurenemine.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta I poolaastal 94  tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot (I poolaasta 2017: vastavalt 73 tuhat eurot ja 24 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta I poolaastal  390 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 128 tuhat eurot (I poolaasta 2017: vastavalt 199 tuhat eurot ja 66 tuhat eurot). Tasud sisaldavad juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 93 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  6k 2018 6k 2017 6k 2016 2017
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 327,4 296,5 222,9 314,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 10,4% 33,0% -1,3% 17,6%
         
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 9,9 10,2 7,8 10,1
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -2,1% 30,3% -6,8% 12,6%
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasvu on tinginud peamiselt töötajate arvu vähenemine. Samas on vähenenud tööjõukulude nominaaltootlikkus, mille on tinginud tööjõukulude müügitulust kiirem kasv.

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2018. aastal ei ole ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2017. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes kvartalites olnud mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks peatöövõtjatest konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal võrreldes eelmise eelarvestusperioodiga tunduvalt väiksem.

Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2018. aastal tervikuna äritegevuse mahtude jäämist 2017. aasta tasemele. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.06.2018 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 007 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 051 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil Kontsernil krediidikahjumeid ei olnud. Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid 30 tuhat eurot. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 0,98 kordselt (30.06.2017: 1,02 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 642 tuhat eurot.

Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjate maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 30.06.2018 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi 21 441 tuhat eurot.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 7 985 tuhat eurot (30.06.2017: 8 101 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 433 tuhat eurot. Suurenenud on faktooringu kohutused ning vähenenud laenu- ja kapitalirendi kohustused (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 30.06.2018 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 29 388 tuhat eurot (30.06.2017: 28 955 tuhat eurot). Intressikulud olid 2018. aasta I poolaastal 425 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 304 tuhat eurot).

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu lepingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase kapitalirendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2018. aasta I poolaastal on UAH kurss euro suhtes tugevnenud ligikaudu 9,6%. Kontserni Ukrainas asuvale tütarettevõttele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivat täiendavat kursikasumit summas 243 tuhat eurot (I poolaasta 2017: kahjum 121 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikasumit või -kahjumit ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikasumit või -kahjumit Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.

Rootsi kroon nõrgenes 2018. aasta I poolaastal euro suhtes ligikaudu 6%. Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 71 tuhat eurot (I poolaasta 2017: 1 tuhat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. Kontserni Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit 154 tuhat eurot. Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „finantskulud“. Võrreldaval perioodil kursikahjumeid ei olnud.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Töötajate ja töökeskkonna riskid

Püsiva tööjõu leidmine on kogu ehitussektori jaoks tõsine väljakutse ja üks peamisi äritulemusi mõjutavaid tegureid. Kontsern sõltub suuresti alltöövõtjate võimekusest tagada vajalike oskustega tööjõu olemasolu. Kontsern teeb tööandja maine tugevdamiseks ja järelkasvu tagamiseks koostööd haridusasutustega.

Ehitusettevõttena on Kontserni eesmärk minimeerida tervise ja tööohutuse riske nii oma töötajate kui ka objektidel töötavate alltöövõtjate meeskondades. Eesmärk on tagada seadusega ette nähtud meetmete täielik rakendamine, lisaks vastab emaettevõtte tegevus töötervisehoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardi OHSAS 18001 nõuetele. Alltöövõtjate töötajate osas lasub vastutus tööohutuse nõuete tagamisel alltöövõtjatel ning Kontserni ülesanne on luua nende täitmiseks vajalikud tingimused ja koostöö.

Keskkonnariskid

Kuna ehitustegevus muudab maastikke ja füüsilist ruumi linnades ning asulates, on Kontserni eesmärk teha oma tööd looduskeskkonda igakülgselt kaitstes. Kontserni tegevuste hulgas omavad suuremat keskkonnamõju ja –riski asfalditehased, karjäärid ja teedeehitus. Lekete, reostuste, eluslooduse hävitamise või muu keskkonnakahju vältimiseks järgitakse seadustega ette nähtud nõudeid. Kontserni suuremates ehitusettevõtetes on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO 14001.

Korruptsiooni- ja eetikariskid

Turu ühe juhtiva tegijana on Kontserni jaoks oluline teadvustada ausate ja eetiliste äritavade rikkumisest tulenevaid riske, tagada Kontserni ettevõtetes juhtimiskvaliteet, organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon, mis rõhutavad nulltolerantsi ebaausa, ebaeetilise ja korruptiivse käitumise osas.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Avalikud investeeringud peaksid 2018. aastal pisut kasvama, kuid jätkuvalt on ettevõtjatele ebaselge, millises ehituse valdkonnas ja kui suures mahus õnnestub riigil neid realiseerida. EL 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
  • Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2018. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle vajadused ning tegevus uute hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel läbi ühtse ameti – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse – on ehitusturgu tuntavalt elavdanud. Seega jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline stabiilsus.
  • Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab jätkuvalt suur ehitushangetel osalejate arv. On selge, et viimaste aastate jooksul muutunud turuolukorras, kus sisendite hinnad on tõusmas, on edukamad need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Vaatamata turuolukorrale kasvab elukondliku kinnisvara turg eeldatavalt ka 2018. aastal, moodustades jätkuvalt mõnevõrra ebaproportsionaalselt suure osa koguturust, võimendades seeläbi ka seonduvaid riske.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimaste aastate jooksul pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused sisuliselt ammendunud. Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (sh ka materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
  • Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus on piiramas üha enam ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule ning tekkinud tühimikku ei suuda täita ka omakorda Eestisse liikuv välistööjõud. Koosmõjus eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele, seda eelkõige noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas peamiselt eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel hoogustunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2018. aastal jätkub eelkõige Kiievi regioonis. Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule on Kontserni juhtkonna hinnangul võimalik 2018. aasta tegevusmahu kasv võrreldes 2017. aastaga. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas on turuolukord Kontserni jaoks võrreldes aasta või paari taguse ajaga paranenud. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes on Kontsernil tulevikus tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti sammud õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni positsiooni ehitusturul. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes (milline tõenäosus on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist lõplikult väljumiseks või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske.

Rootsi

Kontsern on tegutsenud Rootsis alates 2015. aasta juulist. Rootsi turul osutatakse peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks suurel turul, kui tööde portfelli lisanduvate tööde maht on suudetud stabiliseerida soovitud tasemel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

73 − 68 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!